center -2160270 0 0 Teie 29.11.2021 a nr 2-2/21 0396/6657 Meie 1 5 . 12 .2021 a nr 10-3/21/125-2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Tartu Ringkonnakohtu arvamus tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta . Tartu Ringkonnakohus toetab põhimõtteliselt tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste kohtuvälise lahendamise regulatsiooni muutmist, mille eesmärgiks on tõhustada kohtuvälise lahendamise menetlust ja tõsta selle kvaliteeti. Tartu Ringkonnakohus juhib tähelepanu järgmistele eelnõu üksikküsimustele : 1. Menetluse keel. Tarbijakaitseseaduse eelnõu (edaspidi TKS ) § 46 lg 1 teise lause kohaselt võib tarbijavaidlusasja menetluse ja istungi poolte ja komisjoni liikmete nõusolekul läbi viia ka muus keeles. Selliselt on menetluse mõnes muus keeles läbiviimine võimalik palju ulatuslikumalt kui seaduse eeskujuks oleva töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi TvLS ) § 13 1 kohaselt, mille järgi võib muus keeles läbi viia üksnes istungi, kusjuures protokollida tuleb ikkagi eesti keeles. Arvestades võimalust, et komisjoni menetlusele võib järgneda kohtumenetlus, mis toimub eesti keeles ja mille juurde tuleb võtta komisjoni menetluse materjalid, tuleks komisjoni menetluse tervikuna muus keeles läbiviimisel reguleerida, kuidas korraldada komisjoni otsuse vaidlustamisel komisjoni menetluse materjalide tõlkimine. Kaaluda tuleks töövaidluskomisjoni menetlusele sarnase regulatsiooni kasutuselevõttu, kus menetlus toimub igal juhul eesti keeles ning poolte kokkuleppel ja komisjoni nõusolekul võib üksnes istungit pidada võõrkeeles, protokollides seda samas eesti keeles. 2. Riigilõiv ja menetluskulude jaotus . TKS §-ga 47 ja riigilõivuseaduse (edaspidi RLS ) muudatustega kehtestatakse tarbijale tarbijavaidluskomisjoni pöördumiseks riigilõiv. TKS § 47 osas võib seletuskirjast lugeda , et eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt võib tarbijavaidluste komisjon otsustada tarbija nõuet rahuldavas otsuses riigilõivu hüvitamise kaupleja poolt. Eelnõu tekstis vastav säte puudus. TKS § 49 kohaselt kannavad hoopis pooled enda menetluskulud ise, st ka avalduse rahuldamise korral ei saa tarbija nõuda vastaspoolelt riigilõivu hüvitamist. Seletuskirja kohaselt peaks küll TKS § 49 lg 2 võimaldama riigilõivu tarbija kasuks välja mõista, kuid eelnõu tekstist seda ei leia. 3. Kohtusse pöördumine . Eelnõu TKS §-s 58 on kohtusse pöördumise kord sisuliselt kopeeritud TvLS -st. Seejuures ei ole pööratud tähelepanu sellele, et TvLS -i regulatsioonis on mõningaid probleeme. Esiteks puudub regulatsioon selle kohta, kes peab tasuma hagilt riigilõivu juhul, kui komisjon tarbija avalduse rahuldab ning kohtusse pöördub kaupleja. Mõistlik oleks enne 0 1.01.2018 kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS ) § 24 lg 4 viimases lauses sisaldunud regulatsioon, mille kohaselt peab riigilõivu tasuma kohtusse pöördunud isik, st kaupleja. Teiseks on segadust tekitav TKS § 58 lg 3 teine lause, mille kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati tarbijavaidluste komisjonile. Selle nõude eesmärk jääb arusaamatuks. Riigikohus on sama sisuga varem kehtinud ITVS § 24 lg 3 kohta leidnud, et see välistab küll samas avalduses uute nõuete esitamist, kuid uued nõuded saab esitada eraldi hagina, mida kohus peab siiski menetlema ja mida on võimalik algse hagiga liita (3-2-1-48-08). Sellises olukorras oleks mõistlikum lubada uute nõuete esitamine kohe kohtusse pöördumise l . 4. Menetlustasu . TKS § 49 1 näeb ette menetlustasu . S eletuskirja kohaselt võiks m enetlustasu vormis menetluskulu osaline sissenõudmine kauplejalt motiveerida kauplejaid senisest enam tegelema tarbija probleemiga ja sellele lahenduse otsimisega ning aitaks kaudselt vähendada võimalike pöördumiste arvu tarbijavaidluste komisjoni ning riigipoolseid kulutusi tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamisele. Selgusetuks jääb, k as menetlustasu jääb kaupleja kanda ka juhul, kui pooled pöörduvad samas vaidluses kohtusse ning kohtulahendiga muudetakse TVK otsust osaliselt . Eelnõu järgi nõutakse menetlustasu sisse komisjoni jõustunud otsuse alusel. Olukorras, kus üks pooltest pöördub kohtusse, komisjoni otsus TKS § 58 1 järgi üldjuhul ei jõustu. Seega võib selline regulatsioon kaasa tuua selle, et kaupleja pöördub vaidlusega kohtusse üksnes selleks, et pääseda menetlustasu maksmisest. Lahenduseks oleks täiendada sätet selliselt, et menetlustasu mõistetaks välja ka kohtus hagi rahuldamise korral. 5. TKS § 58 1 lg 1 p 4 . TKS § 58 1 lg 1 p 4 järgi jõustuks komisjoni otsus juhul, kui kohus lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS ) § 428 lg 1 p 2 alusel asjas menetluse põhjusel, et on olemas samas vaidluses varasem jõustunud pooltele siduv lahend, mis välistab uue kohtusse pöördumise. Selle sätte järgi tekiks olukord, kus on olemas sama vaidluse kohta kaks erinevat jõustunud lahendit: komisjoni otsus ja see varasem lahend, mille tõttu kohus menetluse lõpetas. Selli se olukorra tekkimist tuleks vältida . Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Tiina Pappel Tartu Ringkonnak ohtu esimees