center -2160270 0 0 Teie 10 . 08 .2021 a nr 8-1/ 5085 Meie 10 . 09 .2021 a nr 10-3/21/ 92-2 Justiits ministeerium
[email protected] Tartu Ringkonnakohtu arvamus paberivaba kohtumenetluse e elnõu osas Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust paberivaba kohtumenetluse eelnõu osas. Leiame , et p abertoimikust loobumine ja täielik digitoimikule üleminek on ennatlik. Digitaalne toimik peaks lihtsustama kohtu tööd ning vähendama ajakulu, mistõttu tuleks digitaalsele toimikule ülemineku kuupäev seada sõltuvusse nii tehnilistest võimalustest, programmi suutlikkusest kui ka kohtunike koolitusest. Eelnõu põhjal ei saa järeldada, et kohtute töökoormus väheneks ja tööaega oleks võimalik kokku hoida, pigem võib tulla kohtule kohustusi juurde ( nt dokumentide digiteerimise ja toimiku tagantjärgi digiteerimise kohustus). Leiame, et k õigepealt tuleks luua kasutajasõbralik rakendus, mis võimaldaks kohtu asja digitaalselt menetleda sama efektiivselt kui pabertoimikuga ja alles seejärel võiks pabertoimikust loobuda, mitte vastupidi, et kõigepealt loobu takse pabertoimikust ja seejärel vaa datakse , kuidas kohtud asj ade digitaalse lahendam isega hakka ma saavad . Seletuskirjas on märgitud, et digitaalset menetlust on osaliselt rakendatud juba 2017. a asta st. Samas ilmneb seletuskirjast, et 2020. aastal menetleti ilma pabertoimikuta tunduvalt alla poole ehk 38% kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest . Märgitud ei ole ka seda, kui paljud kohtud on katsetanud 2021. a suvel valminud uut digitoimiku rakendust, millal toimub sellele täielik üleminek ning kuidas plaanitakse seaduse jõustumise ajaks tagada kõigile kohtutele koolitus ning piisav aeg uuendusega tutvumiseks. Senine praktika digitaalse menetluse rakendamisel on olnud kohtuniku - või kohtu põhine, tihti seotud kaugtöötamise vajadusega ning seoses sellega pigem juhuslik . Jätkuvalt on probleeme digitoimiku rakenduses sellega, et dokumendid on kohati juhuslikus järjekorras ning samu dokumente on toimikus mitmeid kordi. D okumentide järjekorranumbrid ei jookse tihti järjest ning võivad olla kohati kattuvad. Puudu on tehniline lahendus, mis tagaks mitteasjakohaste tõendite ja korduvalt esitatud menetlusdokumentide süsteemist eemaldamise võimaluse. Suureks probleemiks on ka asjaolu, et mahukate asjade avamisel jookseb digitoimiku rakendus kokku või on ülimalt aeglane. Ne i d puudus i ei ole kõrvaldatud ka uues digitoimiku rakenduses. Mõjuhinnangus toodud lootus, et digitoimikule üleminek kiirendab asjade menetlust on ilmselt ekslik. Kohtuasjade lahendamisel ei ole peamine ajakulu tehnilisel tegevusel nagu printimine või toimiku korrastamine, vaid asja sisulisel lahendamisel. Asja sisulise lahendamise ajakulu, eriti mahukates asjades digitoimiku rakenduse halva kasutajasõbralikkuse ja aegluse tõttu tõenäoliselt kasvab oluliselt. Eelnõus on küll reguleeritud riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmine, kuid endiselt on lahendamata, k uidas toimub konfidentsiaalsete asjade (nt lapsendamine) menetlus . Puuduvad tehnilised lahendused nendes menetlusliikides, kus on ka kohtueelse menetluse toimik (töövaidlused, vaidlused täitemenetluses). Reguleeritud ei ole, k uidas on tagatud toimiku taastamine juhul, kui tehnika veab alt . Seletuskirja kohaselt peaksid kohtunikud ja kohtuteenistujad olema juba praegu varustatud tehniliste abivahenditega nii, et kohtud saavad probleemivabalt digitaalsele toimikule üle minna. Kui eelnõu üheks eesmärgiks on ka paindlik töökorraldus ning kaugtöö võimalus, siis kuidas tagatakse selleks tehniline tugi (nt lisakuvarid) ja juurdepääs elektroonilisele õiguskirjandusele? Tähelepanekud üksikute sätete osas : TsMS § 273 lg 2 – säte koos täiendusega võimaldab kohtul paberil esitatud algdokument tagastada, jättes toimikusse kohtuniku kinnitatud ärakirja või lugeda piisavaks § 56 lõike 4 alusel loodud elektrooniline dokument. Samas näeb TsMS § 56 lg 4 ette, et kohtute infosüsteemi salvestatud dokumendid asendavad ärakirjadena esitatud paberdokumente. Seega on kohtuniku kinnitatud ärakirja toimikusse jätmine üleliigne ning tekitab küsimuse, kas infosüsteemis salvestatud elektroonilist dokumenti peetakse siiski ärakirjaga võrdväärseks või mitte. TsMS § 310 1 – arusaamatuks jääb selle sätte mõte. TsMS -s ei näe ette menetlusega seotud teabe kättetoimetamist ega saatmist. Seletuskirjas on küll märgitud, et luuakse süsteem, kus menetlusdokumentide asemel toimetatakse kätte teave, kuid vastava sisulisi muudatusi eelnõu ei sisalda. TsMS § 334 lg 2 kehtetuks tunnistamine. E esmärk vähendada dubleerivaid dokumente digitoimikus on õige. S amas ei pruugi säte iseenesest praegust dokumentide dubleerimise probleemi ei kõrvaldada. Paralleelselt tuleks arendada KIS-i või digitoimiku rakendust selliselt, et see tunneks automaatselt ära ja eemaldaks dubleerivad ehk kahekordselt esitatud dokumendid. TsMS § 464 lg 5 – eelnõu tekst ja seletuskiri on omavahel vastuolus. Seletuskirja kohaselt võiks selle sätte kohaselt teha määrusi ka selliselt, et nad ei ole dokumendid , vaid andmehulk infosüsteemis . Eelnõu teksti kohaselt peab aga automatiseeritult tehtud määrus vastama TsMS -s sätestatud määruse nõuetele, ainsa erandina on toodud, et see ei pea olema allkirjastatud. TsMS § 464 lg 3 kohaselt peab määrus, mis ei ole tehtud kohtuistungil, olema kirjalik. Seega tuleneb TsMS -st, et määrus peab olema kirjalik dokument. Seletuskirjas toodud näited selle kohta, et määruse võib teha e-kirjana või pealdisena, ei näita vastupidist. Sel juhul on kirjalikuks dokumendiks kas e-kiri või pealdisega dokument. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Tiina Pappel Tartu Ringkonnak ohtu esimees