Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel" muutmine

Esimese ja teise astme kohtud Riigikohus Meie 03.09.2021 nr 8-1/5532 Rahandusministeerium Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel" muutmine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel" muutmise eelnõu. Kuivõrd vastavalt kohtute seadusele peab kohtunike arvu kehtestamiseks andma nõusoleku kohtute haldamise nõukoda, mille istung toimub 16.09-17.09.2021, ootame arvamusi eelnõu osas hiljemalt 8. septembriks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Kertu Priimägi 6 208 156 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  03.09.2021 nr 8-1/5532 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel" muutmine Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 11 alusel. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruses nr 47 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui kohtunik on pikemaajaliselt teenistusest eemal, võib nimetada ametisse täiendava kohtuniku, arvestades, et kohtumajas võib ajutiselt olla kuni 72 kohtunikku.“; 2) paragrahvi 1 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tartu Maakohtus on 36 kohtunikku. Kui kohtunik on pikemaajaliselt teenistusest eemal, võib nimetada ametisse täiendava kohtuniku, arvestades, et Tartu kohtumajas võib ajutiselt olla kuni 21 kohtunikku ning maakohtus kokku kuni 37 kohtunikku. Kohtunikud jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:“. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler  Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 47 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu võimaldab suurendada ajutiselt teatud tingimuste esinemisel Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunike arvu vastavalt kuni 5 ja 1 võrra. Muudatusega võimaldatakse Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja luua ajutiselt viis täiendavat kohtunikukohta pikemat aega teenistusest eemal viibivate kohtunike arvu arvestades ning Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja ajutiselt üks täiendav kohtunikukoht. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna nõunik Kertu Priimägi ([email protected], 620 8156). Määruse eelnõuga muudetakse justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 47 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“ 07.04.2020 redaktsiooni (RT I, 09.04.2020, 3). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, Vabariigi Valituse tegevusprogrammiga ega ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 47 „Maa- haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“ § 1 lõige 1 selliselt, et Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja võib ametisse nimetada kuni viis täiendavat kohtunikku ja lõige 4 selliselt, et Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja võib ametisse nimetada ühe täiendava kohtuniku selleks, et kohus tuleks saabuvate kohtuasjade mõistliku aja jooksul menetlemisega toime olukorras, kus mõni kohtunik on pikemaajaliselt teenistusest eemal. Kohtuniku ametikohtade arvu jagunemise objektiivseimaks aluseks kohtute vahel on kohtuniku ametikoha töökoormus, st kohtusse saabuvate asjade arv ühe kohtuniku ametikoha kohta. Võrreldes viimaste aastate (2018. a – 2020. a) saabuvate kohtuasjade trendi maakohtutesse, ilmneb, et kohtuniku ametikohale keskmiselt laekub üle 300 kohtuasja aastas, kusjuures kahte suuremasse maakohtusse – Tartu ja Harju maakohtusse, laekub ligikaudu 400 kohtuasja kohtuniku kohta aastas. Eelnimetatud trend maakohtutes on püsiv. Lisaks püsivalt ülekoormatud Harju Maakohtule on viimasel ajal kasvanud töökoormus ka Tartu Maakohtus kõikides menetlusliikides. Näiteks laekus 2020. a Harju Maakohtusse kohtuniku ametikoha kohta 392 kohtuasja ja Tartu Maakohtu kohtuniku ametikoha kohta 372 kohtuasja. Igapäevaselt teenistuses olevate kohtunike koormus on sellest veelgi kõrgem, kuna mõlemas kohtus on selliseid ametikohti, mis on küll täidetud, kuid kohtunik on pikemaajaliselt teenistusest eemal. Pikemaajalise perioodi jooksul on Harju Maakohtu ametis olevate kohtunike töökoormus võrreldes teiste maakohtutega olnud oluliselt kõrgem kõikides menetlusliikides, st nii tsiviil- kui ka süüteovaldkonnas. Harju Maakohus on kõige suurema töökohtade arvuga kohus, kuhu on käesolevaks ajaks loodud 67 kohtuniku ametikohta ehk 44% maakohtute kohtunike kohtadest. Samas tuleb arvesse võtta, et käesolevaks ajaks on ligikaudu 45% Eesti elanikest ja ligikaudu 58% äriühingutest koondunud Tallinnasse ja Harjumaale. See tähendab, et Harjumaa ja Tallinna tööpiirkonda teenindavasse Harju Maakohtusse laekub ka ligikaudu pool kõikidest kohtuasjadest, sh äriühingute vahelised vaidlused, vaidlused välismaa äriühingutega, suure avaliku huviga majandusalased kriminaalasjad, rahvusvahelise eraõiguse asjad, mis kindlustavad maakohtu kohtunikele püsivalt suure töökoormuse. Nt laekus eelmisel aastal maakohtutele kokku 33 658 tsiviilasja, millest ca 50% Harju Maakohtusse, 23% Tartu Maakohtusse ning seejärel 14% Viru ja 13% Pärnu maakohtutesse. 2021. a I poolaastal saabus Harju Maakohtusse lahendamiseks 8 238 tsiviilasja ja Tartu Maakohtusse 3 968, võrdluseks Pärnu Maakohtusse 2 164, ja Viru Maakohtusse 2 398 tsiviilasja. 2021. a I poolaastal saabus Harju Maakohtusse lahendamiseks 1 081 kriminaalasja ja Tartu Maakohtusse 576, võrdluseks Pärnu Maakohtusse 334 ja Viru Maakohtusse 472 kriminaalasja 1. Seega on aastatega üha suuremaks 1 Kohtute statistika: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/kohtute-statistika paisunud Harju Maakohtu töökoormus ning Tartu Maakohtu üha suurenev töökoormus probleem, mis vajab kiirkorras lahendamist, et tagada korrakohane õigusemõistmine ka nendes maakohtutes. Lisaks loomupäraselt suurele töökoormusele, suurendab töökoormust ka tõsiasi, et kohtunike ametikohad, mis on küll vormiliselt täidetud, on sisuliselt siiski täitmata, st kohtunikud on lapsehoolduspuhkusel, sünnituspuhkusel, stažeerimas. Samuti liiguvad kohtunikud ametisse teistesse kohtutesse, neid ametikohti saab küll täita, kuid kohtuniku ametikoha konkursi täitmiseks kohtuniku ametisse nimetamiseni kulub praktikas ligi 9 kuud. Viimase nelja aasta jooksul on Harju Maakohtus sisuliselt täitmata olnud 3-5 kohtuniku ametikohta. Tartu Maakohus on suuruselt järgmine maakohus, kus on 36 kohtuniku ametikohta, mis jagunevad kohtumajade vahel ebaühtlaselt. Sarnaselt Harju Maakohtule on ka selles kohtus viimastel aastatel lisaks püsivalt kasvavale töökoormusele ka formaalselt täidetud, kuid sisuliselt täitmata ametikohti. Viimaste aastate retrospektiivis on püsivalt täitmata 1 kohtuniku ametikoht. Praeguseks on maakohtus välja kujunenud olukord, kus 1 kohtunik on pikemajaliselt teenistusest eemal ja 2022. a jääb veel üks kohtunik ca 1,5. a teenistusest eemale, st juba praegu ei jagata nendele kohtunikele asju, mis suurendab teenistuses olevate kohtunike koormust veelgi. (2021. a I poolaasta andmete järgi oli teenistuses olevate kohtunike koormus jätkuvalt keskmisest suurem ehk 192 kohtuasja igale teenistuses olnud kohtunikule, mille järgi saab 2021. a koormuseks prognoosida ca 400 asja teenistuses olevale kohtunikule). Seega on suur töökoormus ja sisuliselt täitmata ametikohad kujunenud nii Harju kui Tartu maakohtute jaoks püsivaks probleemiks. Pikemaajaliselt eemal olevate kohtunike kohtade arvel uute kohtunike ametisse võtmine võimaldab suurendada reaalselt tööl olevate kohtunike arvu, mille tulemusena normaliseeruks Harju ja Tartu maakohtute kohtunike töökoormus. Töökoormuse vähenemise tulemusena väheneks ka asjade lahendamisele kuluv aeg ja menetlusosalised oleksid võrdsemas olukorras kõikjal Eestis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Kavandatav muudatus Määruse muudatus võimaldab Harju Maakohtus ja Tartu Maakohtus pikemaajaliselt teenistusest eemal olevate kohtunike asendamiseks luua ajutiselt täiendavaid kohtunikukohti arvestusega, et aktiivselt teenistuses olevate ja ajutiselt teenistusest eemalviibivate kohtunike kohtade arv ei või ühelgi ajahetkel olla rohkem kui vastavalt 72 ja 37. 4.2. Muudatust puudutav sihtrühm Määruse muudatus puudutab Harju Maakohtu, Tartu Maakohtu, Tallinna Ringkonnakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kohtumajade kohtunikke ja ametnikke. See tähendab, et sihtrühm (522 aktiivses töösuhtes inimest, sh 144 kohtunikku ja 378 kohtuteenistujat) on väike võrreldes kõigi riigi ametiasutustes töötavate teenistujatega (2020. a andmetel 22 005 inimest) Eestis. 4.3 Muudatusega kaasnevad mõjud Määruse rakendamisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud, samuti on positiivne mõju majandusele, sest kasvab kohtumenetluse tõhusus, kohtuvaidlused lahendatakse kiirema aja jooksul. Mõju on vähene. Määruse rakendamisest ei tulene demograafilisi mõjusid, määruse rakendamine ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhtlust, elu- ja looduskeskkonda ega ka regionaalarengut. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja ettevalmistavaid tegevusi teha. Määruse rakendamise vajalikud kulud sõltuvad sellest, kas määruses nimetatud kohtutes on kohtunikke, kes viibivad pikemaajaliselt teenistusest eemal ja kas kohtu koormust arvestades on vajalik täiendavate kohtunike ametisse nimetamiseks konkurss korraldada. Ühe täiendava maakohtuniku aastane tööjõukulu on käesoleval ajal kehtivat kohtunikupalka (4 399,43 eurot kuus) arvestades aastas 70 637 eurot (4 399,04 x 12 x 1,338= 70 637,25). Üldjuhul ei ole samaaegselt teenistuses eemalviibiv kohtunik ja uus ametisse nimetatud kohtunik ja kulu riigieelarvele piirdub jätkuvalt Harju Maakohtus 67 kohtuniku tööjõukuluga ning Tartu Maakohtus maksimaalselt 36 kohtuniku tööjõukuluga. Juhul kui eemalviibiv kohtunik naaseb teenistusse, siis võib tekkida ajutiselt lisakulu, mis kestab seni, kuni mõni teine kohtu kohtunik lahkub teenistusest näiteks vanuse tõttu ning arvestades kohtunike piirarvu kohtus uut kohtunikku teenistusse ei võeta. Kohtunike tööjõukulu on riigieelarves arvestuslik, st et kohtuasutuse eelarveid ei ole vaja määruse jõustumisel koheselt muuta. Kulu riigieelarvele sõltub kohtu kohtunike liikumisest ja uute kohtunike värbamise otsustest, mida tehakse vastavalt asjaoludele, eelkõige arvestades kohtuniku eemalviibimise aega ning kohtu töökoormust. Arvestades kohtute praegust kõrget töökoormust ja eemalviibivate kohtunike arvu Harju Maakohtus ja Tartu Maakohtus, kuulutataks pärast määruse jõustumist oktoobris 2021. aastal välja kokku viis täiendavat kohtuniku konkurssi. Ametisse asuvad uued kohtunikud eelduslikult 2022. aasta suvel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna kõnealused muudatused ei eelda täiendavat ettevalmistust ja ajavaru normidega tutvumiseks on piisav. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Lähtudes kohtute seaduse §-st 11 avaldavad eelnõu suhtes arvamust Harju Maakohtu, Tartu Maakohtu Tallinna Ringkonnakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu esimehed. Lähtudes kohtute seaduse § 41 lõike 1 punktist 4 on määruse eelnõu kooskõlastamisel kohtute haldamise nõukoja 16.09–17.09.2021 toimuval istungil. Määrus saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks I ja II astme kohtutele ning Riigikohtule. Viljar Peep Asekantsler Saatja: <[email protected]> Saadetud: 03.09.2021 11:26 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]> Teema: Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel" muutmine Manused: 8-15532 03.09.2021 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel" muutmine Registreerimise kuupäev: 03.09.2021 Registreerimise number: 8-1/5532. Ootame arvamusi eelnõu osas hiljemalt 8. septembriks 2021. a e-posti aadressile [email protected] Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee