Kohtujuhtide pöördumine Eesti Vabariigi justiitsministri ja rahandusministri poole

2033270 -215900 0 0 1351280 -2541270 0 0 Kohtujuhtide pöördumine Eesti Vabariigi justiitsministri ja rahandusministri poole Austatud pr Maris Lauri 4. juunil 2021 Austatud pr Keit Pentus-Rosimannus Kohtutesse lahendamiseks saabuvate asjade arv kasvab aasta-aastalt, ühelt poolt kohtutele lisanduvate uute ülesannete tõttu, teiselt poolt aga loomuliku kasvu arvelt, seda just tsiviil- ja halduskohtumenetluses. Kui 2018. aastal tuli maa- ja halduskohtutesse 88 407 kohtuasja, siis 2020. aastal juba 102 353, kasv on olnud seega 16%. Lisaks asjade arvu suurenemisele on märgatav ka nende keerukuse kasv, mis omakorda tähendab asjade lahendamiseks vajaliku aja- ja töömahu suurenemist. Samas tõdeme üha kasvava murega, kuidas kohtunikukohtade muutumatuna püsinud arv ning kohtute eelarvevahendite nappus pärsivad kohtute suutlikkust kohtuasjade kvaliteetseks lahendamiseks mõistliku aja jooksul. Vaatamata ülesannete lisandumisele ja töömahu kasvule on I ja II astme kohtute eelarved viimastel aastatel suurenenud üksnes kohtunike ja kohtujuristide ametipalga seadusejärgse muutumise tulemusel. Ühtlasi on kohtunike ametipalgad arvestuslikud, mi stõttu lapsehoolduspuhkuse tõttu täitmata kohtunike ametikoha raha kohtusüsteemile ei eraldata ning puuduva te kohtunik e töö tuleb ära t eha ametis ole vatel kohtunik el . Kohtute koosseisud on optimaalsed ja piiratud õigusemõistmiseks ning tugiteenusteks hädavajalike ametikohtadega. Kohtuistungisekretäride, referentide, tõlkide, arhivaaride ja kohtukordnike palgatase on riigi keskmisest märkimisväärselt maha jäänud ning põhjustab kvalifitseeritud inimeste lahkumise. Kohtute igapäevaste majandamiskulude maht, mis moodustab vaid 1,9% kohtute eelarvest, on sedavõrd madal, et täiendavaks kokkuhoiuks võimalusi ei anna. Üle poole ehk 56,4% kohtute eelarvest moodustavad kulud, mille kujunemist ja suurust kohtud ise mõjutada ei saa: seadusest tulenevad kohtunike ja kohtujuristide tööjõukulud, riigi määratud Riigi Kinnisvara AS-i hoonetega seotud kulud ja menetlusdokumentide kättetoimetamise ning menetluses osalevate kolmandate isikute tasud. Meenutame, et kohtutele on inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitsjana antud Eesti Vabariigi põhiseadusega oluline funktsioon. Kui kohtud ei suuda enam mõistliku aja jooksul kohtuasju lahendada, saab tugeva hoobi ka inimeste usaldus oma riigi vastu ja halveneb majanduskeskkond, mis omakorda mõjutab aga kogu ühiskonna toimimist. Taunitav on olukord, kus I ja II astme kohtute juhte ei ole kutsutud osalema justiitsministeeriumis kohtute eelarve kujundamise protsessis ning nad ei tea, milliseid tulevikku vaatavaid otsuseid tuleb järgmise aasta eelarve valguses teha. Kohtute käsitlemine eelarvearutelude objekti, mitte subjektina, riivab kohtusüsteemi institutsionaalset sõltumatust. Kokkuvõtlikult leiame, et kokkuhoiupoliitika tuules oleks lühinägelik teha otsuseid, millega võidakse tõmmata kriips peale kohtusüsteemi aastatepikkuse töö ja reformidega saavutatud edule õigusemõistmise tõhususes, kiiruses ja digitaliseerituses. Siinkohal peame silmas kohtute suureneva töömahu tingimustes eelarve suurendamata jätmist või isegi võimalikku kärpimist. Sellised otsused võivad paisata meid arengus aastaid tagasi, ja seda kurssi on hiljem keeruline, kui mitte võimatu ümber pöörata. Lugupidamisega, Astrid Asi Sirje Kaljumäe Harju Maakohtu esimees Tartu Halduskohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo Kaupo Kruusvee Viru Maakohtu esimees Tallinna Halduskohtu esimees Liivi Loide Toomas Talviste Tartu Maakohtu esimees Pärnu Maakohtu esimees Tiina Pappel Villem Lapimaa Tartu Ringkonnakohtu esimees Tallinna Ringkonnakohtu esimees