center -2160270 0 0 Teie 2 3 . 04 .2021 a nr 8-1/2722 Meie 1 7 . 05 .2021 a nr 10-3/21/ 49-2 Justiits ministeerium
[email protected] Tartu Ringkonnakohtu arvamus perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (elatise) eelnõu osas Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas . Eelnõuga muudetakse perekonnaseaduses ( edaspidi PKS) alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korda. Senine miinimumelatise summa, milleks on olnud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, asendatakse õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. Tartu Ringkonnakohus toetab kehtiva elatise regulatsiooni muutmist, kuid e sitame mõned tähelepanekud eelnõu osas. Uuendatud eelnõusse on lisatud rakendussäte (PKS § 217 2 lg 1 ), mis näeb ette, et kui enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist 193 kuni 292 eurot kuus (kaasa arvatud), loetakse, et alates 1. jaanuarist 2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus. Nimetatud rakendussäte ei arvesta tsiviilõiguste kehtivuse üldpõhimõtet, mille kohaselt ei ole seadustel reeglina tagasiulatuvat jõudu. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas rakendussätte põhiseaduspärasust on hinnatud. Pelgalt kohtute töökoormuse vähendamine ei saa olla rakendussätte eesmärgiks . Leiame, et rakendussäte praegusel kujul ei pruugi soovitud tulemuseni viia . Poolte põhiõigused peaksid siiski olema tagatud. Tartu Ringkonnakohus leiab, et õiguslikult põhjendatum ning menetluslikult praktiliselt samasugusele tulemusele viiks siiski lahendus, mille kohaselt kohustatud isik , kes ei ole nõus maksma elatist, mida ta siiani on kohtulahendi alusel tasunud, peaks esitama hagi elatise vähendamiseks . V õimalik oleks ka kaaluda nn lihtsustatud menetluse (või maksekäsu kiirmenetlust, vt p 2) vormi üleminekusättena. Sellisel juhul lasub hagi esitamise kohustus kohustatud vanemal, mitte alaealisel lapsel. Sealjuures tuleks eelnõus ja seletuskirjas sätestada, mis on need kriteeriumid, mis annavad aluse elatise vähendamiseks (ehk varem välja mõistetud elatise muutmiseks). Kui elatis on kohtulahendiga välja mõistetud vastavalt laste vajadustele ja vanemate võimekusele anda lastele elatist, siis peaks kohustatud isik tõendama, kas vastavalt varem kohtulahendis tuvastatule on elatise väljamõistmise asjaolud muutunud, nt laste vajadused ei ole tegelikult nii suured või kohustatud isiku majanduslik seis ei võimalda anda lastele elatist sellisel määral jms. Uuendatud elatise eelnõu seletuskirjas on sätestatud, et eraldi avaldust ei ole rakendussättest tuleneva uue elatise summa arvestamiseks täitemenetluses vaja teha. Tartu Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kohtutäitur täidab siiski täitedokumenti ning ei saa lähtuda pelgalt seadusest. Kohtutäiturid ei saa ilma kohtu sekkumiseta täitmisele antud kohtulahendit muuta. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille järgi kontrollib täitur täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele. F ormaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Kohtulahendiga välja mõistetud elatise summad on arvestatud vastavalt laste vajadustele ja vanemate majanduslikule võimekusele lastele elatist anda ja seda igal üksikjuhtumil eraldi lähtuvalt kohtuasja asjaoludest. Praegusel kujul esitatud rakendussäte muudab varem välja mõistetud summad (193-292 eurot kaasa arvatud) automaatselt 193 euro suuruseks elatiseks arvestamata laste tegelikke vajadusi ning vanemate majanduslikku võimekust anda lastele elatist. Tähelepanuväärne on ka see, et peredel, kes on nt suurema kui 193 euro suuruse elatisega majandanud juba pikemat aega, on siinjuures välja kujunenud pere tavaline elustandard, st tekkinud on harjumuspärased kulutused. Vähendades pere rahalisi vahendeid automaatselt (näiteks praeguse miinimumelatise puhul 2x99 euro (292-193) võrra lapse kohta), on see pere jaoks märkimisväärne muutus pere igapäevasel majandamisel ja harjumuspäraste kulude katmisel. Elatise nö automaatne muutumine seab leibkonna, kus elavad alaealised lapsed, kehvemasse majanduslikku olukorda ehk pole kooskõlas lapse huvidega. Siinjuures võib tekkida olukord, kus elatise automaatsel vähenemisel on lapsega koos elav vanem kohustatud leidma summa, mille võrra elatis automaatselt väheneb, oma rahalistest vahenditest, sest perel on tekkinud harjumuspärased kulutused. Tartu Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et praegune rakendussäte paneb alaealistele lastele (st laste seaduslikule esindajale) kohustuse esitada hagi kohtusse elatise suurendamiseks. Näiteks kui lapse tegelikud vajadused kuus on suuremad kui 2*193 ehk 386 eurot, siis tuleb alates eelnõu jõustumisest pöörduda kohtusse hagiga elatise suurendamiseks. Alaealised lapsed ( seadusliku esindaja kaudu) peavad esitama hagi kohtusse, vajadusel võtma esindaja, koguma hagi tõendavad dokumendid jne, mis on nii moraalselt kui ka majanduslikult koormav alaealiste lastega perele, kelle kasuks on juba kohtulahendiga elatis välja mõistetud. Seletuskirjas väljendatud lootused, et välja pakutud rakendussäte vähendab kohtute töökoormust ja perede koormust kohtusse pöördumiseks, ei pruugi siiski täituda. Pigem pannakse alaealistele lastele kohustus pöörduda uuesti kohtusse oma huvide kaitseks, mis ei ole laste huvidega kooskõlas. PKS § 217 2 lg 3 näeb ette võimaluse pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu rakendussättes ette nähtud elatise summaga. Kindlasti on oluline, et elatise automaatsel muutumisel jääks pooltele võimalus esitada hagi kohtusse elatise suuruse muutmiseks. Kuid praegune rakendussäte paneb hagi esitamise kohustuse/koormuse alaealistele lastele. Eelnõu seletuskiri ei sätesta, kuidas ja kui suurel määral mõjutab elatise automaatne muutumine pere väljakujunenud elustandardit ja pere võimekust katta harjumuspäraseid kulusid. Tekib küsimus , kas perekonna harjumuspäraseid kulu sid ja välja kujunenud elustandardit saab arvestada näiteks elatise suurendamise hagi läbivaatamisel. Kaaluda võiks ka maksekäsu kiirmenetluse kasutamist nn ülemineku regulatsioonina – kohustatud isik teeb maksekäsu kiirmenetluses elektroonilise avalduse ja õigustatud isik (laps) saab esitada sellele vastuväite. Kui vastuväide esitatakse , siis jätkub menetlus hagimenetluses. Kui vastuväidet ei esitata, siis väheneb elatis eelnõus esitatud viisil. Tartu Ringkonnakohus toetab Justiitsministeeriumi poolt loodavat elatise muutmise hagiavalduse blanketi väljatöötamist. Eeldatavasti leevendab blanketi loomine ka kohtute töökoormust, kui isik esitab hagiavalduse, mis vastab nõuetele ning esitatud on kõik vajalikud andmed (sh vastavad andmeid tõendavad dokumendid), mis on vajalikud PKS § 101 lg 1 kohaselt elatise suuruse arvestamisel. Tartu Ringkonnakohus toetab elatisekalkulaatori väljatöötamise ideed. Kokkuvõttes tuleks eelnevatele küsimustele ja tähelepanekutele leida lahendused eelnõu koostamise käigus. Samuti on vajalik, et eelnõu seletuskirjas hinnataks eelnõu põhiseaduspärasust rakendussätte (PKS § 217 2 lg 1) osas. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees