center -2160270 0 0 Teie 28 . 04 .2021 a nr 1.2-2/55-1 Meie 12 . 05 .2021 a nr 10-3/21/ 51-2 Sotsiaalministeerium
[email protected] Tartu Ringkonnakohtu arvamus perelepitusseaduse eelnõu osas Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust perelepitusseaduse eelnõu kohta. Tartu Ringkonnakohus toetab kohtumenetluse eelse või menetluse kestel toimuva kohtuvälise perelepitussüsteemi väljatöötamist. Siiski on Tartu Ringkonnakohtu hinnangul perelepitusseaduse eelnõu mitmetes küsimustes puudulik ja raskesti mõistetav. E sitame mõned tähelepanekud eelnõu osas. Perelepitusseadus § 2. Perelepitusseaduse kohaldamisala Sätte pealkiri on laiem, kuid sisu jääb kitsaks ning käsitleb üksnes kohtualluvust (vrdl nt võlaõigusseaduse § 1). Eelnõus ei ole määratletud, mis on riikliku perelepituse eesmärk. Selleks, et seaduse reguleerimisala ja eesmärki mõista, tuleb lugeda perelepitusseaduse § 4 l õikeid 1-2 (terminid) ning perekonnaseaduse (edaspidi PKS ) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS ) muudatusi koos. Samas ei piisa sellest olukordadeks, kui asi ei jõuagi kohtu sse, mis on seletuskirja järgi üheks eelnõu eesmärgiks. Nii selgitab eelnõu seletuskiri täiendavalt, et lapse vanemad saavad Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA ) poole pöörduda nii alaealise lapsega suhtlemise õiguse kui elatise küsimustes eraldi, ja seda mõlemal juhul ka siis, kui vaidlus käib samal ajal nii suhtluskorra kui elatise üle. Samas eelnõust see välja ei tule. Kui elatise asjade all on silmas peetud üksnes juhte, kus elatise nõude on vanema vastu esitanud alaealine laps, peaks see tulenema üheselt arusaadavalt seaduse kohaldamisalast. K a jääb vastuseta küsimus, kas olukorras, kus perelepituse käigus on alaealine laps saanud täisealiseks, lepitusmenetlus lõpetatakse? Ühtlasi märgime, et n õude ülalpidamise saamiseks võivad lapsed esitada ka vanavanemate vastu. Lisaks ei ole eelnõust arusaadav (juhul, kui eelnõu kohaldub lahus elavatele lapsevanematele – ka see ei tulene eelnõust endast), kas perelepitusteenust saavad ka vanemad, kelle suhtes on juba varasemas kohtumenetluses tehtud kehtiv kohtulahend hooldusõiguse ja/või suhtlemiskorra küsimuses. Eelnõu ei reguleeri, et vanemluskokkuleppe (täitedokumendi) sõlmimine oleks välistatud vanematel, kellelt on kohtulahendiga hooldusõigus ära võetud või peatatud (PKS § 135 ja § 140). Kokkuvõttes ei reguleeri eelnõu, kes siiski kvalifitseeruvad perelepitusteenuse saajateks, ehk kes on seaduse sihtgrupiks. Samuti jääb arusaamatuks, kas perelepituse eesmärk on üksnes vanemluskokkuleppe (täitedokumendi) saamine ning kõik muud lepitamise eesmärgid (nt vanemate koostöö parandamine) perelepituse seaduse alla ei lähe. Seaduse kohaselt on täitedokument justkui ainus viis vanemate vaidlust lahendada. § 4. Terminid Lõike 2 teine lause sätestab, et „Kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 561 alusel perelepitusse suunamise määruse, võib lepitusmenetluse käigus kokku leppida ka ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises perekonnaseaduse § 137 1 kohaselt.“ Tegemist ei ole terminit sisustava lausega, mistõttu ei sobi see paigutatud paragrahvi alla. Praeguse asukohaga võib aga oluline norm jääda tähelepanuta ning anda ruumi mitmeti tõlgendamiseks. § 9. Perelepitusteenuse osutamisest keeldumine Eelnõu § 9 kohaselt perelepitusteenuse osutamisest keeldutakse juhul, kui isikul ei ole õigust perelepitus teenust saada, kuid jääb arusaamatuks, kellel on õigus perelepitusteenusele (seega seaduse reguleerimisala). Seletuskirja kohaselt tuleks õigustatud isikud tuletada § 4 lg-st 1 (seletuskirja lk 11). Samas § 4 pealkirja järgi on tegemist üksnes terminoloogiat puudutava paragrahviga. § 10. Perelepitusteenuse osutamine Lõikes 3 on pandud perelepitaja kohustuseks selgitada esimesel kohtumisel lepitusosalistele teenuse sisu, protsessi, kokkuleppe õiguslikku siduvust ja muid „olulisi asjaolusid“. Ka htleme, kas on mõistlik kulutada (tasulist) lepitusteenuse aega selliste selgituste peale, kui teenuse sisu ja sellega seonduva t olulist infot võiks enne teenuse osutamist selgitada SKA kui riikliku perelepitusteenuse korraldaja (ka seletuskirjas tuuakse välja, et tegelikult selgitab SKA koordinaator) . § 11. Lapse ärakuulamine lepitusmenetluses Paragrahvi kohaselt tuleb laps igal juhul (v.a mõjuval põhjusel) ära kuulata. Selline üldine ning lapse vanust, arengutaset mittearvestav säte ei pruugi olla lapse parimates huvides. Seega tuleks täpsustada, et perelepitaja kuulab perelepitusteenuse käigus ära lapse, kelle elukorralduslike küsimuste osas vaidlus on tekkinud, kui lapse arengutase seda võimaldab. Seletuskirjas on sellele viidatud, kuid norm seda ei kajasta. Alternatiivselt tuleks sätestada lapse mitte ärakuulamiseks mõjuvate põhjuste näitlik ja lahtine loetelu. Seletuskirjas ongi märgitud, et mõjuvate põhjuste puhul on silmas peetud olukordi, kus lapse vanusest või arengutasemest tulenevalt ei ole laps võimeline arvamust avaldama, samas ei selgu see eelnõust. § 12. Perelepituse erijuhud Nimetatud paragrahv ei asu seaduse ülesehitust arvestades loogilises kohas. Sisuliselt on tegemist mõiste defineerimisega. Seletuskirja kohaselt sätestatakse erijuhtudele erisused. Samas perelepitusseaduse sätted ei näe ette ühtegi erisust seoses perelepituse erijuhtudega. Kohtule on TsMS -i muudatustega küll ette nähtud erijuhtumite puhuks juhised, kuid SKA- le ja perelepitajatele mitte. § 13. Vanemluskokkuleppe sõlmimine ja kokkuleppe kinnitamine Seadusega ei ole määratletud ega ette nähtud (näitlikku) loetelu, milles võib vanemluskokkuleppe ga kokku leppida. § 14. Lepitusmenetluse edutus Lõikest 1 ei nähtu, kes loeb lepituskohtumised lõppenuks ja edastab lepitusmenetluse edutuse tõendi lepituspooltele. Juhul, kui seda teeb SKA, siis ei ole reguleeritud, kuidas jõuab info lepitusmenetluse edutusest perelepitajalt SKA- ni . Ka ei ilmne, ka s oleks vaja näha ette tähtaeg, millise aja jooksul alates ebaõnnestumisest tuleb SKA- le sellekohane info edastada . Vastasel juhul võivad tekkida ebavajalikud viivitused. Vastuseta jääb ka see, kui pikalt võib lepitusmenetlus kesta . Venima kippuv lepitamine ei pruugi olla lapse huvides, kui mõistliku aja jooksul kokkuleppele ei saada. PKS-i muudatused § 137 1 . Ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine vanemate kokkuleppel Sätte kohaselt võivad alaliselt lahus elavad või muul põhjusel hooldusõigust ühiselt mitte teostada soovivad vanemad sõlmida kokkuleppe, et ühine hooldusõigus lõpetada osaliselt või täielikult ning anda hooldusõigus osaliselt või täielikult üle ühele vanemale. Seletuskirja kohaselt on selline kokkulepe lubatav aga üksnes juhul, kui kohus on pooled saatnud perelepitusse ning sellele viitab ka perelepitusseaduse eelnõu § 4 lg 2. Selleks, et vältida ebaõigeid tõlgendamisi, tuleks lisada sättesse viide perelepitusseaduse asjakohasele normile. TsMS -i muudatused § 561. Lepitusmenetlus lapsega suhtlemise korraldamise asjas TsMS -i uue § 561 lg 1 kohaselt tuleb vanematel lapsega suhtlemise korraldamise asjas lepitusmenetlus läbida üldjuhul juba enne kohtusse pöördumist v.a vägivalla juhtumite korral või muul mõjuval põhjusel (§ 561 lg 2). Eelnõu seletuskirja kohaselt on eesmärk kehtestada kohustuslik kohtueelne lepitusmenetlus. Seletuskirjas on leitud, et muuks mõjuvaks põhjuseks on olukord, kus vanemad ja nende probleemid on kohtule varasemast teada ning kohtu hinnangul on vanemate edukas lepitamine äärmiselt ebatõenäoline ning lapse huvides on lapsega suhtlemise korraldamise asja kiire lahendamine kohtumenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul peaks olema kohtu diskretsioon otsustada, kas vaidluse pooli perelepitusse saata, eelnõus sätestatust laiem. Seda eriti elatiseasjades. Problemaatiline on, millele tuginedes kohus siiski teeb kindlaks selle, et vanemate käitumises on esinenud vägivalda. Lõike 8 kohaselt võib kohus saata lepitusmenetlusse ka PKS § 137 1 nimetatud hooldusõiguse asja või elatisenõude asja. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas elatisenõude asjade all peetakse silmas üksnes alaealiste laste elatis e nõudeid või ka nende laste nõudeid, kes täisealisena omandavad põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpivad kutseõppe tasemeõppes (PKS § 97 p 2). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees