DOCPROPERTY delta_recipientPersonName.1 \* MERGEFORMAT Justiitsministeerium
[email protected] Teie 17 . 11 .20 20 DOCPROPERTY delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT nr 8-1 / 6747 Meie 07 . 12 .20 20 nr 10-3/ 20/ 108-2 DOCPROPERTY delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT Tartu Ringkonnakohtu tagasiside h alduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsus e osas Tartu Ringkonnakohus sai arvamuse avaldamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsus e (VTK) . Täname võimaluse eest arvamust avaldada ning esitame eelnõu kohta järgmised ettepanekud ja märkused. 1. Kohtuotsuse avalik kuulutamine Nõustume , et kehtiva õiguse järgi ei ole tagatud isikute juurdepääs jõustumata ja t ühistatud kohtulahenditele, rohkemate kohtulahendite avalikustamine muudaks õigusdiskussiooni rikkamaks ning sellel oleks arendav mõju ka õigusharidusele. VTK näeb võimalike regulatiivsete lahendustena ette kolm alternatiivset võimalust: jõust umata kohtulahendi avalikustamin e veebis; jõustumata kohtulah endi resolutsiooni avalikustamin e veebis ning jõu stumata kohtulahendi väljastamin e päringu alusel. Eelviidatud variantidest eelistame esimest lahendust, s.o. jõustumata kohtulahendi avalikustamist veebilehe kaudu , v.a. kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid n õuavad teisiti. Samas peame oluliseks , et lahen d oleks varustatud märkega „jõustumata“. Mõistlik on menetlusseadustikes sätestada, et kohtuotsuste avalikustamisel veebis tuleb füüsiliste isikute nimed ja muud isikuandmed asendada initsiaalide või tähemärgiga ning et kohus ei avalikusta isiku elukohta. Samas märgime, et lahendite kohene puhastamine veel enne avalikustamist tähendab, et lahend peaks laekuma kantseleile puhastamiseks vähemalt paar päeva enne selle avalikustamist, mis ei pruugi kiireloomulistes kohtuasjades olla alati võimalik. Samuti tooks see kaasa senisest suurema koostöövajaduse kohtunike ja kantselei vahel : kohtunikud peaksid enne lahendi allkirjastamist selgitama, kas kantselei on suuteline lahendi konkreetsel päeval avalikustama (sh eelnevalt isikuandmetest puhastama) . Näiteks Tartu Ringkonnakohtus ei oleks lahendite kohene puhastamine veel enne avalikustamist isikkoosseisu piiratuse tõttu praegu reaalselt teostatav. Seega leiame, et kohtulahendite sellisel viisil avalikustamine koos isikuandmetest puhastamisega on võimalik vaid eeldusel, et kohtulahendite puhastamine on a utomatiseeritud või kantselei isikkoosseisu suurendatakse . 2. Kohtumääruste avalikustamine kriminaalkohtumenetluses VTK-s leitakse, et menetlust lõpetavate lahendite regulatsioon vajaks ühtlustamist. Ühtlasi loetleb VTK erinevat liiki kohtuasju, milles kohtute praktika lahendite avalikustamisel on erinev ning teeb ettepaneku täiendada kohtumääruste avalikustamise regulatsiooni nii, et avalikustamisele kuuluvad ka kohtulahendi täitmise lahendamisega seotud küsimustes tehtud kohtulahendid ning II astmes kõik kohtumäärused . Leiame, et lisaks VTK-s sõnaselgelt väljatoodud kohtu asjadele võiks mõelda ka lihtmenetluses tehtud toimiku tagasi saatmise määruste avalikustamise peale. Nii on õiguskirjanduses leitud, et sellised lahendid võiks avalikustada . Ka on selle üle olnud vaidlusi kohtupraktikas . Kui leida, et tagasi saatmise määruste avalikustamine ei ole alati põhjendatud (paljudes tagasi saatmise määrustes ilmselt midagi üldistavalt olulist ei öelda), võiks mõelda sellise regulatsiooni loomise peale, kus kohtule antaks avalikustamise osas kaalutlusõigus. KrMS § 408 1 lõikes 1 võiks sätestada, et „[p] õhjendatud juhtudel võib kohus avalikustada ka muud määrused, anonüümid es sealjuures isikuandmed“. K ui kohus leiab, et tema lahendis öeldu võib pakkuda tavapärasest õig uslikult laiemat huvi, ei saaks isikustamata lahendite avalikustamine kellegi õigusi lubamatult riivata. Toetame ringkonnakohtu kõigi lahendite avalikustamise plaani . Kui sellist muudatust siiski ei tehta, tasub mõelda, kas süüdistuskohustusmenetluses ( KrMS § 208) on loogiline praegu kehtiv regulatsioon, mille kohaselt kui ringkonnakohus nõuab menetluse jätkamist , tuleb vastav määrus KrMS § st 408 1 tu lenevalt avalikustamata jätta, ent määrus, millega peetakse menetluse mitte toimetamist õigeks (ehk mis lõplikult lõpetab igasuguse menetluse), peaks justkui kuuluma avalikustamisele. VTK-s ei räägita kuigivõrd psühhiaatrilise sundraviga seotud lahenditest . Nende lahendite avalikustamise praktika näib olevat väga erinev. Paljud kohtunikud avalikustavad vaid lahendi resolutsiooni. Selliselt toimetades aga ei ole mõnel kohtusüsteemi välisel inimesel kuigivõrd võimalik end vastava kohtupraktikaga kurssi viia ja see omakorda pärsib selle valdkonna arengut. Nt võib viidata ekspertidele (psühhiaatritele ja psühholoogidele) ja õigusteadlastele, aga miks mitte ka advokaatidele, kes saavad lahendite täisteksti vaid neis asjades, kus nad ise osalised on. Üldpõhimõte võiks olla see, et need lahendid avalikustatakse samamoodi nagu kohtuotsused, st täielikult. Otsustest teistmoodi (süüdistatava isikuandmed avalikustatakse) võiks siiski talitada menetlusele allutatu isikuandmetega: neid ei peaks avalikult teatavaks tegema. Nt on Tartu Ringkonnakohus puutuvalt nende lahendite avalikustamisse kirjutanud paaril korral nõnda: „ Et käesolev lahend sisaldab [nimi] terviseandmeid, tuleb see analoogia korras KrMS § 408 1 lg- ga 2 avalikustada nii, et [nimi] nimi asendatakse tähemärgiga (Riigikohuski tugineb sundravi lahendite avalikustamisel mitte KrMS § 408 1 lg-le 3 või 4 – mis näeb ette vaid resolutiiv - või lõpposa avalikustamist –, vaid lähtub sellest, et lahend on vaja avalikustada sisuliselt terviklikult – küll aga on tarvis peita menetlusele allutatu nimi). Ülejäänud käesolevas määruses nimetatud inimeste nimed tuleb asendada tähemärgiga tuginevalt otse KrMS § 408 1 lg 2 ls-le 3 .“ (asi nr 1-20-201, vt ka asi nr 1-19-8229). 3. Kohtumääruste avalikustamine tsiviilkohtumenetluses hagita menetlustes VTK- ga soovitakse täiendada TsMS § 479 lg 1, mis reguleerib hagita asjas määruse teatavaks tegemist. Eesmärk on laiendada avalikustamisele kuuluvate lahendite ringi avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjade ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel osutavate teenuste asjadega. TsMS § 479 lg 1 esimene lause kohaselt tehakse hagita asjas määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses ettenähtud juhul. Praegu on sellisteks juhtudeks nt võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtud määrus (VÕVS § 26 lg 1), pankrotimäärus ( PankrS § 4 1 ), esialgse õiguskaitse korras äraolija varale ajutise hooldaja määramise ja vabastamise määrus ( TsMS § 521 ja 555). Teisisõnu on seaduses sätestatud juhud reguleeritud väljaspool TsMS §-i 479. Seetõttu ei ole normiloogikaga kooskõlas TsMS § 479 lg 1 muutmine. Kui leitakse, et on tingimata vajalik TsMS -i täiendada, siis tuleks avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, tehnorajatiste talumise ja korteriomandi- ja korter iühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjade avalikult teatavaks tegemine sätestada vastavate TsMS -i normide juures (nt § 613, 618 1 jj). Samuti erineb VTK mõistekasutus kehtivast regulatsioonist. TsMS § 479 lg 1 räägib määruste avalikult teatavaks tegemisest ja avaldamisest. VTK-s räägitakse aga avalikustamisest. 4. Isikuandmete avalikustamine kohtulahendites Toetame ettepanekut KrMS § 408 1 lg 2 täiendamiseks viisil, et sätte alusel ei avaldata ka õigeksmõistetu nime, kellel säilib siiski võimalus taotleda oma nime avalikustamist. Toetame ka ettepanekut lisada KrMS § 206 lõikes 5 sätestatud isikute ringi, kelle nimi ja isikuandmed asendatakse initsiaalide või tähemärgiga lisaks kahtlustatavale süüdistatav. Samuti peame koosmõjus enda seisukohaga kohtuotsuste avaliku kuulutamise kohta (vt p 1) mõistlikuks, et tsiviil- ja halduskohtumenetluses avalikustatakse kohtulahendid ilma füüsiliste isikute isikuandmeteta. 5. Kohtutoimikuga tutvumine kriminaal kohtu menetluses Nõustume, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri piisaval määral kohtutoimikuga tutvumist kriminaalkohtumenetluses, mistõttu on kohtute praktika vastavas osas, kui tegemist on menetlusvälise isikuga, ebakindel ja erinev. Põhjendatuks ei saa pidada, et ajakirjanik saab pärast kohtulahendi jõustumist tutvuda kohtutoimikuga vaid kohtu esimehe loal ning keeldumise vaidlustamine toimub halduskohtumenetluse korras. VTK-s väljapakutud alternatiividest toetame KrMS -i pärast kriminaalmenetluse lõppemist üldise toimikuga tutvumise õiguse sisseviimist selliselt, et regulatsioon kehtiks ühtviisi nii menetlusvälise kui menetluses osaleva isiku suhtes. 6. Juurdepääsupiira ngu kehtivus kinnises kohtumenetluses VTK-s tuuakse probleemina esile, et TsMS § 59 lg 3 teisest lausest ja HKMS § 89 lg 2 kolmandast lausest tulenevalt ei saa tervikuna kinniseks kuulutatud menetluses menetlusvälisele isikule toimikut kunagi tutvustada ja nimetatud piirang puudutab ka ajakirjanikke. Kinnise kohtuasja puhul ei ole alati tähtajatu toimiku ligipääsu keeld põhjendatud. Tegemist on vastuoluga põhiseadusliku kohtupidamise avalikkuse põhimõttega. TsMS § 38 näeb ette menetluse kinniseks kuulutamise, kuid seaduses puudub juurdepääsupiirangu lõppemise aeg. Kinnises menetluses arutatud asja toimikuga ei või menetlusväline isik tutvuda. VTK-st ei nähtu, millele tugineb arusaam, et tsiviilkohtumenetluse alusel kinniseks kuulutatud asjades on võimalik, et tulevikus langeb kinniseks kuulutamise alus ära. VTK viitab probleemkohana vastuolule põhiseadusliku kohtupidamise avalikkuse põhimõttega. Samas on õiguskirjanduses leitud, et menetlusosaliseks mitteoleval isikul ei ole toimikuga tutvumise osas põhiseaduslikku kaitset. Seetõttu tuleks tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja eraõiguse eripära arvestades veelkord kaaluda, kas esineb vajadus kehtiva TsMS -i regulatsiooni muutmiseks. Kui leitakse, et kinnises asjas toimikuga tutvumise tähtajatu keeld on siiski põhjendamatu, siis eelistame VTK s välja pakutud alternatiivi (mitte sätestada TsMS -s kinnises menetluses toimikuga tutvumise keeldu). Halduskohtumenetluse puhul toetame samuti VTK-s toodud teist alternatiivi, milleks on mitte sätestada menetlusseadustikes kinnises menetluses toimikuga tutvumise keeldu. See tähendaks, et toimikuga tutvumise regulatsioon oleks sama nii avaliku k ui kinnise menetluse korral. 7. Kohtuistungite avalikud ülekanded internetis Me ei välista menetlusseadustikesse menetlusvälistele isikutele võimaluse sätestamist jälgida virtuaalistungeid veebikeskkonnas, kuid rõhutame, et tuleb tag ada tehnilised tingimused , et kohtul oleks võimalik teostada kontrolli selle üle , et istungi ülekannet ei salvestata , pildistata ega vaadata järgi ning et istungeid saab vaadata vaid isik, kes on end vastavas keskkonnas nõuetekohaselt autentinud. Ühtlasi peaks virtuaalistungi jälgimine olema korraldatud viisil, et see ei häiriks audiovisuaalselt istungi pidamist. Nn hübriidistungite korraldamisel, kus osa menetlusosalisi osaleb istungil arvuti vahendusel ja kohtu koosseis ning pealtvaatajad on saalis, peaks saalis olema vähemalt kaks ekraani, et tagada ekraanipildi vaadeldavus ka saalis viibivatele pealtvaatajatele. 8. Kriminaalkohtumenetluses istungil avalikuks saanud teabe avalikustamine VTK-s tuuakse probleemina esile, et KrMS § 12 lg 4.1 alusel võib kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid kohustada põhistatud määrusega asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Toetame eesmärki, täpsustada istungil avalikuks saanud info avaldamise piiramise sätet nii, et kohtu poolt menetlusosalistele ja teistele istungisaalis viibijatele pandud kohustus oleks ajaliselt piiratud, piirangu kehtestamisel tuleks kaaluda avalikku huvi ja sätestada seaduses saladuse hoidmiseks kohustatud isikutele kaebeõigus saladuse hoidmise kohustuse kohta tehtud määruse peale. Samas leiame erinevalt VTK-s toodust, et ringkonnakohtu määruse peale peaks saama edasi kaevata ka Riigikohtule. 9. Initsiaalid vs tähemärgid Viimaks märgime, et p raegu a nnab seadus kohtule võimaluse valida, kas kasutada anonüümimiseks initsiaale või tähemärke. Tähemärgid tagavad isiku anonüümsuse paremini kui initsiaalid. Seetõttu võib menetlusosalisel , kelle nimi on asendatud initsiaalidega, tekkida küsimus, miks valiti just initsiaalid, selmet kasutada tähemärke. Sellest lähtuvalt võiks mõelda initsiaalide kasutamise võimalusest loobumise peale : anonüümimine võiks alati toimu da tähemärkidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees