DOCPROPERTY delta_recipientPersonName.1 \* MERGEFORMAT Justiitsministeerium
[email protected] Teie 09 . 11 .20 20 DOCPROPERTY delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT nr 8-1 / 6586 Meie 02 . 12 .20 20 nr 10-3/ 20/ 106-2 DOCPROPERTY delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT Tartu Ringkonnakohtu tagasiside perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Justiitsministeeriumi poolt on Tartu Ringkonnakohtule saadetud arvamuse avaldamiseks perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Täname võimaluse eest avaldada arvamust nimetatud eelnõu osas. Eelnõuga muudetakse perekonnaseaduses (PKS) alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korda. Senine miinimumelatise summa, milleks on olnud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, asendatakse õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. Senine kuupalga alammääraga seotud miinimumelatis ei täida praktikas enam oma eesmärki. Enamikul juhtudel taandub vaidlus kohtutes selle tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kohtutel on tulnud järk-järgult laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks PKS-i praeguse regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Probleemile on osutanud ka Riigikohus mitmes oma lahendis. Eelmärgitut arvestades peab ringkonnakohus eelnõuga kavandatud elatise kindlaksmääramise korra muudatusi vajalikuks. Ringkonnakohtul on eelnõu kohta siiski järgmised märkused : 1. Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendumisega kaasneb kohtute töökoormuse ajutine tõus kõikide kohtuastmete lõikes. Seletuskirjast järelduvalt on eelnõu ettevalmistamisel analüüsitud aga ainult maakohtute töökoormuse kasvu ning nähtud sellega seoses ette kohtujuristide arvu suurendamine maakohtutes. Seletuskirjast ei nähtu, miks ei ole arvestatud ringkonnakohtute töökoormuse kasvuga. Eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumisel tuleb sarnaselt maakohtutega ette näha meetmed, mis vähendaksid asjade arvu kasvust tingitud negatiivset mõju ringkonnakohtu kohtunike töökoormusele ja menetlusaegadele. 2. Kavandatud PKS § 101 lg-st 5 tuleneb, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse elatise summat 30 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes iga järgneva lapse puhul. Sama paragrahvi lõikes 8 plaanitakse ette näha, et kohus võib mõjuval põhjusel elatise summat suurendada. Ringkonnakohus kahtleb sellise lahenduse otstarbekuses. Ühelt poolt annab seadus aluse mitme ülalpeetava puhul elatise automaatseks vähendamiseks (PKS § 101 lg 5), teiselt poolt antakse kohtule ulatuslik kaalutulusõigus elatise summa suurendamisel (PKS § 101 lg 8). Seejuures ei selgu seletuskirjast, miks tuleb iga järgneva lapse elatise summat vähendada just 30% (millistele uuringutele või statistikale tuginedes on selline protsent leitud) ning miks ei tule mastaabisäästu puhul arvestada laste vanust, vanusevahet, sugu, erivajadusi jmt. Kokkuvõttes võib praktikas tekkida olukord, kus PKS § 101 lg 5 alusel kuulub teisele ja igale järgmis ele lapsele välja mõistetav elatise summa oluliselt vähendamisele ning elatist nõudev laps peaks suutma PKS § 101 lg 8 kohaldamiseks tõendada elatise summa suurendamist võimaldavaid mõjuvaid põhjuseid (nt erivajadused jmt). Selliselt võivad kohtuvaidlused muutuda sama pere elatist nõudvate laste jaoks taas ebamõistlikult koormavaks ja aeganõudvaks. Lisaks võiks kaaluda teise lause väljajätmist PKS § 101 lg 8 tekstist. Kui kohtule soovit akse anda kaalut lusruum elatise summa suurendamisel, võiks "mõjuva põhjuse" sisustamise jätta täielikult kohtupraktikale. PKS § 101 lg 8 teises lauses toodud näitlik loetelu võib kohtupraktika arengut pidurdada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees