DOCPROPERTY delta_recipientPersonName.1 \* MERGEFORMAT Justiitsministeerium
[email protected] Teie 06 . 11 .20 20 DOCPROPERTY delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT nr 8-1 / 6533 Meie 2 3 . 11 .20 20 nr 10-3/ 20/ 1104-2 DOCPROPERTY delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT Tartu Ringkonnakohtu tagasiside täitemenetluse seadustiku, kohtutäituri seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Täname võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku (TMS) ning sellega seonduvalt kohtutäituri seaduse (KTS), riigilõivuseaduse (RLS), tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS ) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse ( TsÜS ) muutmise kohta. Eelnõu üheks peamiseks eesmärgiks on töö hajutamine kohtutäituri ja kohtu vahel ning menetlusökonoomia tagamine olukorras, kus väga suur arv käimasolevaid täitemenetlusi võib lõppeda nende aegumise tõttu. Samas ei ole eelnõu autorid piisavalt analüüsinud seda, kui suur osa täitemenetlusi võivad muutuda hoopis mahukamaks ja keerulisemaks. Ringkonnakohus juhib lisaks tähelepanu sellele, et eelnõust ei selgu, kas aegumisele kuuluvad ka täituritasu nõuded. Täitemenetluse lõpetamine koos tasunõuetega eeldab põhjalikumat analüüsi. Muudatusettepanekud TMS § 50 1 lg 3 ja § 223 1 kohta Eelnõus ei sätestata kohustuslikku kohtueelset menetlust, mis tuleb läbida enne kohtutäiturile avalduse esitamist täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Võlgnikul on õigus pöörduda ilma kohtutäiturile TMS § 48 1 lg-s 1 nimetatud avaldust esitamata kohtusse. Küsitav on siiski selle muudatuse mõju menetlusosalistele. Samuti on see muudatus kohati ebaselge. Eelnõus ei ole välja toodud, kas olukorras, kus sissenõudja vaidleb täitemenetluse lõpetamisele vastu ning kohtutäitur täitemenetlust ei lõpeta, tuleks võlgnikul siiski enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne kaebemenetlus (TMS § 217) või saab ta pöörduda otse kohtusse (TMS § 223 1 ). Kui võlgnik peaks enne kohtusse pöördumist läbima TMS § 217 järgse kohustusliku kohtueelse kaebemenetluse (vaidlustama täitemenetluse lõpetamata jätmist), siis võib täitemenetlus, mille lõpetamisele sissenõudja vastu vaidleb, läbida isegi neli menetlusetappi (avalduse läbivaatamine kohtutäituri poolt, kohtutäituri otsustuse vaidlustamine TMS § 217 alusel, kohtutäituri otsuse vaidlustamine kohtus TMS § 218 alusel ja uuesti menetlus kohtutäituri juures). Kui võlgnik TMS § 217 järgset kohustuslikku kohtueelset kaebemenetlust läbima ei pea, vaid saab pöörduda otse kohtusse, on aga ebaselge, millise aja jooksul tuleb võlgnikul kohtu poole pöörduda. Eelnõus vastavat tähtaega toodud ei ole. Olukord oleks nii kohtutäituri kui sissenõudja jaoks ebaselge, kuna ei ole teada, kas ja millal võlgnik avaldusega kohtusse pöördub. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks siiski ette näha kohustuslik kohtueelne menetluskord, mis tuleks võlgnikul läbida enne avaldusega kohtusse pöördumist täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu . Kohtutäitur ei vaata võlgniku avaldust õiguslikult läbi, vaid tuvastab üksnes TMS § 48 1 lg-s 1 toodud täiteasja aegumisega lõpetamise kolme eelduse olemasolu või nende puudumise (nagu ka eelnõus ette nähtud) . Ringkonnakohus rõhutab siinjuures, et kohtutäitur ei või TsÜS §-st 143 tulenevalt kohaldada jõustunud täitedokumentidest tulenevate eraõiguslike nõuete suhtes aegumist ilma, et võlgnik oleks sellele ise tuginenud, st kohtutäitur ei saa selliste nõuete puhul aegumist kohaldada omal algatusel. Kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust nõude täitmise aegumise tõttu, teeb ta vastava otsuse. Tegemist oleks TMS § 7 lg 2 järgse otsusega, mis oleks vaidlustatav kohtus (sarnaselt TMS § 218 lg-s 1 sätestatuga, st kaebus tuleb esitada maakohtule otsuse kättesaamisest arvates kümne päeva jooksul). Kohus vaatab avalduse võlgniku kaebuse alusel läbi hagita menetluses. Samas ei tähenda see kohustuslik kohtueelne menetlus kohustuslikku kohtueelset kaebemenetlust, vaid üksnes avalduse esitamist kohtutäiturile ja kohtutäituri poolt selle kohta otsustuse tegemist. Ringkonnakohus lisab, et enne kaebusega kohtusse pöördumist ei peaks seega võlgnik läbima kohustuslikku kohtueelset kaebemenetlust (TMS § 217 sätestatud korras). Selliselt mh väldiks kohtutäiturite suurenevat töökoormust. Seega tuleks TMS §-i 218 vastavalt täiendada ning TMS § 223 1 kehtestamiseks vajadus puudub. Võlgniku jaoks on kohtutäiturile avalduse esitamine kohtusse pöördumisest kiirem ja ökonoomsem vahend. Lisaks vähendab selline kohtueelne kohustuslik menetlus oluliselt kohtute töökoormust, mis on üheks eelnõu oluliseks eesmärgiks. Olukorras, kus võlgnik saab otsustada, kas pöörduda avaldusega kohtutäituri poole või kohtusse, võib eeldada, et võlgnik soovib pigem kohtulikku kaitset (mh võib eeldada, et sissenõudja vaidleb nõude täitmise aegumisele vastu). Samuti väldib võlgnik kohe kohtusse pöördumisega võimalike täiendavate menetluskulude kandmist (15 eurot avalduse läbivaatamise tasu ja 30 eurot riigilõivu). Seega olemasoleval kujul ei täidaks eelnõus valitud meetmed kohtute töökoormuse vähendamise eesmärki. Muudatusettepanekud KTS § 41 1 ja § 41 2 kohta Eelnõus on tehtud ettepanek kehtestada täitemenetluses uus tasu liik – nõude täitmise aegumise avalduse läbivaatamise tasu. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et eraldi tasuliigi loomine ei ole eelnõu autorite poolt põhjalikult analüüsitud, arvestades kogu täitemenetluse tasude süsteemi ja alustamise tasu eesmärki. K ui võlgnik esitab kohtutäiturile TMS § 48 1 lg 1 p-s 1 nimetatud avalduse, on KTS § 41 1 lg 1 kohaselt kohtutäituril õigus saada avalduse lä bivaatamise eest tasu 15 eurot. KTS § 41 2 teise lause kohaselt t äitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. E elnõuga kehtestatav uus tasu menetluse lõpetamise avalduse läbivaatamise eest ja õigus nõuda menetluse lõpetamisel võlgnikult pool kohtutäituri põhitasust, peaks katma nii menetluse alustamise kui ka menetluse lõpetamise kulud. Muudel alustel menetluse lõpetamisel, kui lõpetamise tasu ei ole eraldi ette nähtud, katab menetluse lõpetamise kulud just menetluse alustamise tasu. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus uue tasu liigi kehtestamiseks. Avalduse läbivaatamisega kaasnevad kulud on võimalik kohtutäiturile hüvitada olemasoleva täitemenetluse tasu regulatsiooni alusel. Ringkonnakohus teeb ettepaneku siduda aegumise avalduse läbivaatamine täitemenetluse alustamise tasu maksmisega. Võlgnikul säiliks kohustus maksta avalduse läbivaatamisel täitemenetluse alustamise tasu. Ebaselgeks jääb eelnõus toodud ettepanek, mille järgi ei või kohtutäitur nõuda alustamise tasu nõude lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu. Alustamise tasu eesmärgiks on gi just hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel kui ka lõpetamisel tekkivad vajalikud kulutused (KTS § 34) . Kohtutäitur peaks suutma alustamise tasu st katta täiteasja alustamise ning lõpetamise kulud . Eelnõu järgi on aegumise a valduse läbivaatamise tasu eesmärk hüvitada kohtutäiturile selle avalduse läbivaatamisega kaasnevad kulud, mis on samuti oma olemuselt täitemenetluse lõpetamisega kaasnev kulu. Kui kohtutäitur ei saa täitemenetluse alustamise tasust avalduse läbivaatamisega kaasnevaid tegelikke kulusid kaetud (nt dokumentide edastamise kulud), on tal võimalik kulud võlgnikult sisse nõuda täitekuluna TMS § 37 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohtu ettepanekut toetab ka avalduse läbivaatamise tasu ja alustamise tasu summade sama suurusjärk. Ennekõike aeguvad 2021. a aprillis need täitemenetlustes olevad nõuded, mille alustamise tasu on 15 eurot 97 senti (KTS §-s 34 kehtinud alustamise tasu kuni 31. detsembrini 2016). Kui aeguvad need täitemenetlustes olevad nõuded, mille alustamise tasu on kehtestatud kehtiva KTS § 34 alusel, võib see tasu olla mõnevõrra suurem. Samas a lustamise tasu suuruse määrab kehtiva seaduse kohaselt see, kui lihtne on kohtut äituril võlgnikuga kontakt luua. Järelikult peaks võlgnik olema ka ise aktiivne ning motiveeritud kohtutäituriga suhtlema. Samuti jääb eelnõus ebaselgeks olukord, kus võlgnik on juba alustamise tasu kohtutäiturile enne nõude täitmise aegumist maksnud. See võib põhjustada täiendavaid kohtuvaidlusi ning omakorda kohtute töökoormust suurendada. Muudatus ettepanek RLS § 59 lg 10 1 kohta Eelnõu kohaselt sätestatakse RLS § 59 lg-ga 10 1 , et kohtule avalduse esitamisel täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tasutakse riigilõivu 30 eurot. Arvestades ringkonnakohtu eeltoodud ettepanekuid, ei ole riigilõivu suuruse muutmine põhjendatud. Kui kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses (TMS § 218 esitatud kaebuse alusel), kohaldub RLS § 59 lg 10. Selle sätte kohaselt tuleb võlgnikul k ohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Muudatusettepanek TsMS § 181 lg 4 1 § 475 lg 1 p 15 3 kohta Eelnõus on tehtud ettepanek, mille kohaselt ei anta avaldajale täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu menetlusabi esitatava avalduse esitamisel tasumisel e kuuluva riigilõivu maksmiseks ( TsMS § 181 lg 4¹). Ringkonnakohus on teinud punktis 1 ettepaneku vaadata võlgniku avaldus kohtus läbi TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kaebuse alusel. Lisaks leiab ringkonnakohus, et eelnõu seletuskirjas ei ole piisavalt põhjendatud, miks tuleks kohelda võlgnikku, kes soovib kohtulikku kaitset nõude täitmise aegumise kohaldamiseks, kuidagi teisiti, kui muude kaebuste läbivaatamisel. Muu hulgas tuleb arvestada asjaolu, et võlgnik pöördub kohtusse ennekõike juhul, kui sissenõudja vaidleb nõude täitmise aegumisele vastu. Ringkonnakohtu hinnangul peaks menetlusabi andmine olema kohtu diskretsiooniõigus. Arvestades ringkonnakohtu punktis 1 toodud ettepanekut, puudub vajadus TsMS § 475 lg 1 p 15 3 kehtestamiseks. Muudatusettepanek TsÜS-i kohta Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul TsÜS-i muutmine tingimata vajalik. Eelnõus toodud muudatuse eesmärk jääb kohati ebaselgeks. TsÜS-i muutmine vajab põhjalikumat analüüsi. TsÜS §-i 158 lõikega 3 täiendamine ei ole piisavalt põhjendatud. Seletuskirja kohaselt on kehtivat TsÜS § 158 lg 2 „mõned isikud“ asunud tõlgendama selliselt, et täitemenetluse käigus võlgniku poolt nõude osalist tasumist loetakse samuti nõude tunnustamiseks aegumise katkemise tähenduses. Samas ei tugine selline tõlgendus kuidagi kehtivale seadusele. Arusaamatuks jäävad ka TsÜS § 159 muudatused. Seletuskirjas toodud Riigikohtu lahendid on andnud väga selged normi tõlgendamise juhised. Küsitav on, kas TsÜS § 159 lõike 1 muutmine nii, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg katkeb ja algab tervikuna uuesti täitedokumendi esmakordsest täitmiseks esitamisest, ei ole liiga kitsendav ja detailne regulatsioon mis võib viia teatud olukordades ebaõiglase tulemuseni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees