DOCPROPERTY delta_recipientPersonName.1 \* MERGEFORMAT Justiitsministeerium
[email protected] Teie 25 . 09 .20 20 DOCPROPERTY delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT nr 8-1 / 5 746 Meie 15 . 10 .20 20 nr 10-3/ 20/ 8 6- 2 DOCPROPERTY delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT Tartu Ringkonnakohtu tagasiside k riminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu ( üldmenetluse lihtsustamine ja kohtumenetluse aja lühendamine) väljatöötamise kavatsus e kohta. Täname võimaluse eest avaldada arvamust kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse osas. Esialg se tutvumise põhjal esitame järgmise Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha: Omaksvõtu instituut . Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et k indlasti ei saa omaksvõtt olla kohtule siduv. Põhiseaduse kaitsealasse kuulub ka in dubio pro reo -põhimõte (vt PS. Kommentaar. 2017, § 22, komm 2). K ohus peab juba põhiseadusest tulenevalt sellises olukorras, kus mingis faktilises asjaolus esineb kahtlus, lugema, et sündmus kulges süüdistatava jaoks soodsal moel. Kui öelda, et omaksvõtt on kohtule alati siduv, ei saaks kohus mõnikord nii talitada ja see oleks in dubio pro reo -printsiibi vastane. Lisaks oleks omaksvõtu siduvus problemaatiline ka olukordades, kus kohus leiab, et asjad kulgesid omaks võetust süüdistatava jaoks ebasoodsamal viisil. Hoolimata õiguskirjanduses kohati avaldatud teistsugustest arvamustest, tuleb asuda seisukohale , et kohus peab püüdlema tõe tuvastamise suunas – ja seda eriti veel üldmenetluses . Kui sellest püüdest loobuda, hakkaks ühiskonna usaldus õigussüsteemi vastu peagi tugevasti murenema. Seda silmas pidades ei saa öelda muud, kui et paika peab jääma üks KrMSi keskseid sätteid, st § 61, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seetõttu ei saa omaksvõtt piirata kohtu õigust tuvastada faktilisi asjaolusid kõigi talle esitatud tõendite abil. Seda silmas pidades ei ole mõistlik panna kohtule kohustust hoiatada pooli sellest, et ta võib omaks võetust kõrvale kalduda: kohus võib seda alati. Tõendite avaldamisega seotud ettepanekud . Tõendite avaldamise vormi osas peaks kohtunikul olema rohkem õigusi kui tal on praegu, st poolte kokkulepe ei peaks talle olema siduv. Tohutute dokumendihulkade detailne avaldamine ei teeni reeglina mingit muud eesmärki kui venitamine. Kui pool on teistsugusel seisukohal, on tal võimalik see kaebuses ära märkida ja kõrgema astme kohus hindab, kas üksitine avaldamata jätmine oli põhjendatud. Vaba jutustuse kui küsitlusetapi lubamine poolte kokkuleppel ja kohtu nõusolekul . Vaba jutustuse võimaldamine on tervitatav. Lootus, et ristküsitlus võimaldab tegelikult juhtunut kuidagi eriliselt täpselt tuvastada, on praktikat silmas pidades osutunud vääraks. Ei näi olevat kuigi viljakas vaielda selle üle, kas viga on ristküsitluses iseenesest või Eesti juristide puudulikes oskustes. Kui ca pooleteise dekaadi jooksul ei ole see meetod toimima hakanud, pole kuigivõrd alust arvata, et tulevik toob olulise muutuse paremuse poole. Pigem kaasneb rangete ristküsitluse reeglite olemasoluga see, et mõnikord vaieldakse küsitlemise korra detailide üle ja asja sisu jääb tagaplaanile. Eelistungite pidamise kohustusest loobumine ning kirjalik kohtulik eelmenetlus. Eelistungi pidamise kohustuse lõdvendamine on positiivne: väga tihti on eelistung pelk formaalsus, kus räägitakse seda, mida muidu lepitakse kokku meili või telefoni teel. Jälitustoimingutega seonduv . Jälitustoimingu loa andmine pealdisega peaks olema võimalik. Kohati näib, et jälitustoimingud tõstetakse muude menetlustoimingutega võrreldes hoopis teistsugusesse staatusesse põhjendamatult . Leiame, et ei ole põhjendatud, et läbiotsimisluba saab pealdisega anda, aga jälitusluba kindlasti mitte. Kui aga siiski leida, et selline olukord peaks säilima, peaks mõtlema KrMS § 126 1 lg 4 muutmisele. Ei ole põhjendatud, et iga väiksemgi jälitustegevusega seotud eksimus tingib tõendi kaotsi mineku. Sellist absoluutset lähenemist ei nõua kindlasti ka Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise aluste laiendamine. Hagi läbi vaatamata jätmise aluseid peaks laiendama: kriminaalmenetluses on esmatähtis süüküsimuse lahendamine. Kui keerukas tsiviilhagi hakkab seda takistama, pole sellise tsiviilhagi lahendamise koht kriminaalmenetlus. Kohtulahendi põhistamise ja edasikaebamisega seotud ettepanekud. Leiame, et m õningaid mööndusi kohtuotsuse põhistuste ulatuses võib teha. Igal juhul peaks aga olema otsusest nähtavad faktilised asjaolud, st mis juhtus. Pole õige väita, et need tulenevad süüdistusest. Esiteks ei pruugi kohus neid tuvastada täpselt sellisel moel, nagu nad toodi ära süüdistuses. Teiseks aga on süüdistused mõnikord küllaltki segased. Faktilised asjaolud v õ ivad aga olla olulised mitmes mõttes. Nt võib tulevases kriminaalmenetlus es olla oluline, millega inimene siiski varem hakkama saanud on: ükskõik, kas vahistamise üle otsustamise l , karistuse mõistmisel vms. Ka võivad teo täpsed asjaolud mängida rolli inimese ennetähtaegse vabastamise menetluses. Niisamuti ei saa unustada seda, et kohtuotsused avalikustatakse: avalikkusel peaks olema võimalik teada, mis toimus. Määruskaebemenetluse enesekontrollimenetluse etapi kaotamine. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et m ääruskaebemenetluses peaks säilima enesekontrolli menetlus. On tõsi, et üldjuhul kohtud oma määrusi ise ei tühista. Mõnikord seda aga ikkagi tehakse. P idades silmas selle menetlusega kaasnevat marginaalset ajakulu, võikski selline regulatsioon säilida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees