DOCPROPERTY delta_recipientPersonName.1 \* MERGEFORMAT Justiitsministeerium
[email protected] Teie 05 . 10 .20 20 DOCPROPERTY delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT nr 8-1 / 5917 Meie 26 . 10 .20 20 nr 10-3/ 20/ 88-2 DOCPROPERTY delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT Tartu Ringkonnakohtu tagasiside kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta . Meie kokkuvõtlikud seisukohad VTK osas on järgmised: 1. VTK-s esitatud an dmed ja statistika ei arvesta 2020. aastal aset leidnud muudatusi ega kinnita vajadust täiendavate seadusandlike meetmete järele kohtute koormuste ühtlustamiseks. 2. VTK-s välja pakutud kohtuasjade üleriigilise jagamise mõju maakohtute koormuste ühtlustamisele on väheoluline ja võib nt halduskohtute puhul kaasa tuua vastupidise efekti. Harju Maakohtust eeluurimiskohtuniku asjade ümberjagamiseks puudub maakohtute statistikale tuginedes vajadus. 3. Ringkonnakohus ei toeta ühe maa-, ühe ringkonna- ja ühe halduskohtu mõtet. Idee on ilmselt põhiseadusvastane, vajaks edasiarendamiseks kogu kohtunikkonna heakskiitu ning omaks olulisi ebasoodsaid kaasmõjusid. 3. Ringkonnakohus toetab kohtutöötajate lihtsamat liikumist kohtute vahel, kohtunike töövõimehüvitiste taastamist ning kohtunikuabide ametisse sisenemise lihtsustamist. 4. Ringko nnakohus toetab spetsiifilistes õigusvaldkondades seadusandlik ke meetme id kohtunike suurema spetsialiseerumise edendamiseks läbi ekspertvõrgustike ja osakondade loomise. 5. Kohtunike terviseseisundi hindamist ja sel alusel töölt vabastamist puudutav temaatika vajaks meelevaldsuse ja kuritarvituste vältimiseks põhjalikumat läbiuurimist ja senisest laialdasemat võrdlust teiste riikide kogemusega. 6. Kohtunike tagasisidestamine peaks olema vajaduspõhine ning alluma ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe otsustusdiskretsioonile. 7 . VTK on kohtujuristide arendamist puudutavas osas ennatlik, sest vajaks tervikl ikumat lähenemist . Tuleks ära oodata teemaga tegelevate huvigruppide sisend . 8 . Eestkoste järelevalve osakonna loomisel puudub ilma kehtivat materiaalõigust muutmata mõte, kuna lõplikud otsused teeb nendes küsimustes järelevalvet teostav kohtunik. Järgnevalt e sitame oma põhjalikuma seisukoha VTK kohta punktide kaupa. 1. Kohtute töökoormuse ühtlustamine Nõustume VTK-s väljendatud seisukohaga, et õigusemõistmise korraldamisel on oluline kohtunike võimalikult võrdne ja ühtlane töökoormus, kuna see aitab tagada mõistliku menetlusaja ja kvaliteetsed lahendid. Samas rõhutame, et arvestades nii kohtunike spetsialiseerumist kui ka erinevates piirkondades töötamise eripära, on absoluutset koormuste võrdsust võimatu saavutada, ning seda ei taga ka ükski VTK-s käsitletud meede. VTK-st nähtuvalt tuleks võrdne ja ühtlane töökoormus saavutada käsikäes Vabari igi Valitsuse tegevusprogrammiga kohtumajade võrgu prae gusel kujul säilitamise ning õigusemõistmi se kättesaadavuse tagamise kohta kõigis Eesti piirkondades. Leiame, et see on põhimõtteliselt võimalik . Tartu Ringkonnakohtule ei ole teada, et mitme kohtumajaga kohtud poleks suutnud kohtunike töökoormust kohtumajade vahel kohtuasju ümber jagades mõistlikul määral ühtlustada. M itme kohtumajaga kohtu ja ühe kohtumajaga kohtu töökoormus t e võrdlemisel tuleb lihtsalt esimese puhul arvesse võtta ka kohtunike nn reisiaeg a , mis kulub kohtuasja teises kohtumajas istungimenetluses lahendamiseks. VTK-s räägitakse kohtute töökoormuse ühtlustamisest eelkõige Harju Maakohtu püsiva ülekoormuse vähendamise võtmes ning viidatakse kohtute haldamise nõukoja (KHN) soovitusele suurendada Harju Maakohtus töötavate kohtunike arvu kahe kohtuniku võrra . Leiame , et viide KHN-i soovitus ele on tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud . 20. märtsi 2020. a 109. el ektroonilisel istungil toetas KHN Tartu Halduskohtust vaid ühe kohtuniku koha üleviimist Harju Maakohtusse ning pidas vajalikuks teise kohtuniku koha üleviimist Tartu Maakohtusse. Harju Maakohtu tsiviilkohtunike koormus on tänaseks vähenenud ka seeläbi , et k ohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadusega (RT I, 20.06.2020, 1 – jõust. 30.06.2020) anti kõigi registriasjade arutamise erialluvus Tartu Maak ohtule . Märgime, et s eni, kuni Harju Maakohtus ei kehti teiste kohtutega ühetaolised põhimõtted uute kohtuasjade kohta kohtute infosüsteemi (KIS) andmete loomises ning maa kohtud ei ole kokku leppinud kohtuasjade koormuspunktide s , mis ka pärast seadusandlike ja kohtuniku arvu puudutavate muudatuste tegemist VTK lähte kohta kinnitaksid, ei ole kohtute erinev koormatus ega selle ulatus selge . VTK-s esitatud andmete põhjal oli 2019. aastal Harju Maakohtu statistilise kohtuniku koormus teiste maakohtutega võrreldes suurem tsiviilasjades , kuid keskeltläbi väiksem kriminaal- ja kõige väiksem väärteoasjades . Kohtuniku ametikohta p uudutava statistika a lusel oli Harju Maakohtu koorm us tsiviilasjades statistilise kohtuniku koormusega võrreldes väiksem ning erinevate menetlusliikide kogumis oli kõige koormatum kohus Eesti Vabariigis 2019. aastal Tartu Maakohus . VTK s esitatud statistika ei arvesta kohtuasjade raskust ega mitme kohtumajaga maakohtute puhul kohtunike kohtumajade vahel reisimiseks kuluvat aega. Harju Maakoht u esimehe 2019. a aruandest kohtute haldamise nõukojale (KHN ) saab järeldada, et kohtu ülekoormuse tingisid eelkõige erinevatel põhjustel ajutiselt täitmata kohtunikukohad . Meie hinnangul aitaks sedalaadi ajutist koormuse tõusu ning sellest tingitud kohtunike ülemäärast tööstressi leevend ada nii kohtute seaduse (KS) §-s 58 3 sätestatud kohtuniku menetluslähetus kui ka § s 45 1 sätestatud kohtuasjade suunamine lahendamiseks teise kohtusse . Eraldi vääriks arutamist see, kas kogu kohtusüsteem peaks võtma vastutuse Harju Maakohtu kohtunike pikemaajalistest välislähetustest tekkiva ülekoormuse leevendamise eest või võiks se lle st tekkivat töökoormuse suurenemise riski kanda kohtunikku välislähetusse lubav kohus. Selle küsimuse raames vääriks arutamist ka võimalik poliitiline kokkulepe kohtusüsteemi rahastamiseks kohtunike ametikohtade, mitte de facto ametis olevate kohtunike kohtade alusel koos võimalusega maksta kohtunikele lisatasu ajutiselt teenistusest eemal viibivate kohtunike kohtuasjade lahendamise (so ülekoormuse) eest. Kokkuvõtlikult leiame, et püsiva iseloomuga probleemi olemasolu , mis vajaks VTK-s välja pakutud seadusandlikku sekkumist, ei ole esitatud andmetele ja statistikale tuginedes selge . Kohtuasjade üleriigiline jagamine VTK-s märgitakse, et teatud liiki kohtuasjade üleriigilise jagamise võimaldamine kujutab endast kindlate kohtute alla loodavate erialluvuste idee paindlikumat edasiarend ust. Samas ei põhjendata, miks asutakse otsima täiendavat lahendust olukorras, kus erialluvuste loomi se idee on veel täiel määral ellu viimata . VTK-st nähtub, et sihtrühmad (esimese ja teise astme kohtud, Riigikohus, prokuratuur, advokatuur, õiguskantsler ja Eesti Kohtunike Ühing) on erialluvuste loomist toetanud . Leiame, et erialluvuste loomist konkreetsete kohtute juurde tuleks kohtuasjade üleriigilisele jagamisele eelista da. Kuigi see lahendus ei taga kohtuasja arutamist isikule k õige lähemas kohtus, välistaks see kohtuasjade prognoosimatu kohtualluvus e . Kohtuasjade üleriigilise jagamise korral tuleks kõigepealt vastata küsimusele, kas tegemist on püsiva uue lahendusega teatud liiki kohtuasjade jagamiseks või vajaduspõhise kohtute koormuste ühtlustamise meetmega, mis „läheb käima“ vaid siis, kui kohtute vahelised koormused on tasakaalust väljas. Leiame, et kohtuasjade üleriigilist jagamist saaks kohtute koormuste ühtlustamise vahendina toetada vaid viimasel juhul. See tähendaks aga seda, et KIS peaks kohtuasjade üleriigilisel jagamisel arvesta ma kohtute koormusi mitte ainult üleriigiliselt jagatavates, vaid ka muudes sama menetlusliigi asjades . Kohtuasjade üleriigilise jagamise korral tuleb kindlasti lahendada õigusselgus kohtuistungite korralduse osas (kes kuhu sõi dab), kui peaks ilmnema vajadus korraldada istung, millel menetlusosalisel tuleb füüsiliselt kohal olla. Kahjuks ei ilmne VTK-st, kas sõitma peab kohus või kohtusse pöörduja . Märgime, et kui sõitma peab kohus , võib kohtuasjade üleriigiline jagamine istungimenetluste korral kaasa tuua kohtumenetluste pikenemise ja kohtus üsteemi majanduskulude suurenemise, kuid välistatud ei ole ka kirjalike ja videokonverentsi teel peetavate kohtu menetluste osakaalu kasv üleriigiliselt jagatavates kohtuasjades . Lisaks peab kohus, kust asi ringi jagatakse, olema vajadusel võimeline tagama asja faktiliselt lahendavale kohtunikule kohtusaali, sekretäri , tõlgi ja ajutise kabineti ehk sisuliselt täisteeninduse . Kuna see võib osutuda problemaatiliseks ning kaasa tuua kohtuasja venimise , tuleks ilmselt menetlusökonoomilistel kaalutlustel eelistada varianti, kus vajadusel sõidab menetlusosaline. Nõustume VTK- ga selles, et menetlusosalise jaoks prognoosimatut kohtualluvust saaks menetlusökonoomiaga põhjendada vaid juhul, ku i see toimuks menetlusseadustikes konkreetselt kirjeldatud juhtudel, kus menetlusosaliste õiguste riive ei saa olla suur. Sel põhjusel kõik kohtuasjad üleriigiliseks jagamiseks ei sobi. Nõustume VTK- ga selles, et iseenesest võiksid üleriigiliseks jagamiseks sobilike kohtuasjadena kõne alla tulla nii vangide kaebused, täitmise asjad väärteomenetluses kui ka kaebused kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse peale täitedokumendi täitmisel tsiviilasjades. Samas märgime, et nende kohtuasjade üleriigiline jagamine VTK-s märgitud viisil suure tõenäosusega maakohtute koormusi ei ühtlusta. V angide kaebusi lahendavad halduskohtud, kelle ko ormuste ühtlustamise vajadust VTK eesmärgiks ei sea. V äärteoasjades täitmise asjade (66,9% kõigist 2019. aastal lahendatud väärt eoasjadest) üleriigiliseks jagamiseks puudub VTK-s esitatud s tatistikat arvestades vaja dus. 2 019. a statistika järgi olid erinevate kohtute koormused väärteoasjades praktiliselt võrdsed ning Harju Maakohtu koormus teiste kohtutega võrreldes väiksem. K aebuste üleriigiline jagamine kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse peale täitedokumendi täitmisel ei pruugi samuti Harju Maakohtu kohtunike koormust vähendada , kuna n eed kohtuasjad moodustasid kõigest 0,3% kõigist 2019. aastal lahendatud tsiviilasjade koguarvust. Leiame, et VTK-s välja pakutud üleriigilise jagamise alus (asjade jagamine kohtute vahel proportsionaalselt kohtunike arvuga) ei ole õnnestunud ega aita saavutada VTK-s seatud kohtute koormuste ühtlustamise eesmärki. Näiteks kui KIS jagaks sellisel viisil kohtutäituri tegevuse peale esitatud kohtuasju, liiguks enamus selliseid koh tuasju endiselt Harju Maakohtusse , kus on kohtunike arv teiste kohtutega võrreldes kõige suurem . Halduskohtute puhul tekitaks VTK-s märgitud viisil vangiasjade püsiv üleriigiline jagamine aga tulemuse, kus 2/3 kõigist vangide kaebustest lahendaks edaspidi Tallinna Halduskohus , mille tulemusena väheneks Tartu Halduskohtu koormus drastiliselt ning peaks asuma leidma uusi viise halduskohtute koormuste ühtlustamiseks. Leiame, et eesmärki, ühtlustada kohtute töökoo rmusi, aitaks saavutada kohtuasjade üleriigiline jagamine kohtute vahel vaid vajaduspõhiselt , kohtute tegelikku koormust arvestades. Seni kuni kohtud ei ole omavahel kokku leppinud kohtuasjade koormusp unktides, mis kohtute koormused võrreldavaks muudab, saaks lähtuda ühe kohtuniku statistilise ametikoha k ohta kohtu sse juba saabunud asjade arvust ühes menetlusliigis . Sellise jagamisviisi tulemusena jagatakse kohtute vahel üleriigiliselt kohtuasi teise kohtusse vaid siis, kui see on erinevate kohtute koormuste ühtlustamiseks vajalik. VTK-st ei nähtu analüüsi selle kohta, kuidas mõjutab teatud kohtuasjade üleriigiline jagamine ringkonnakohtute tööd, mistõttu on vastav mõju jäänud täielikult hind amata. Kui maakohtute vaheline kohtuasjade jagamisring hakkab oluliselt mõjutama ring konnakohtute koormusi, tuleks kaaluda meetmeid ka ringko nnakohtut e koormuste tasandamiseks . Eeluurimiskohtuniku asjade jagamine kohtute vahel, kelle alluvuses pole kriminaalasja arutamine Me ei toeta VTK-s väljapakutut, mille kohaselt võiks eeluurimiskohtuniku asju jagada üleriigiliselt nii, et Harju Maakohus, kelle alluvuses on kriminaalasja arutamine, on jagamisringist automaatselt välistatud ning asjade jagamine toimuks ülejäänud kolme maakohtu vahel. VTK-st nähtub, et 2019. aastal moodustasid eeluurimiskohtuniku asjad ca 29% kõigist lahendatud kriminaalmenetlusasjadest. Samas laekusid Harju Maakohtusse peaaegu pooled (48%) kõigist eeluurimiskohtuniku asja dest (4460 ). Jääme selle juurde, et Harju Maakohus ei ole statistika järgi kriminaalmenetlusasjadega sedavõrd ülekoormatud, et neid tuleks ülejäänud kolme kohtu vahel ringi jagada. Vastupidi, statistika kinnitab, et Viru ja Tartu maakohtute koormus kriminaalmenetlusasjades on Harju Maakohtu koormusest suurem. Viru ja Tartu maakohtute suurem koormus kriminaalmenet lusasjades võimenda b omakorda kahe ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi de koormuste erinevust . Üks maa-, üks ringkonna- ja üks halduskohus Kohtute haldamise nõu ko da ots ustas 111. istungil ühe maa-, ringkonna- ja halduskohtu loomise alternatiivi kohtute koormuste ühtlustamise vahendina mitte toetada ega sellega tööd jätkata , mistõttu on kahetsusväärne , et seda ideed kajastatakse sellegipoolest KHN-i otsusest mööda minnes VTK-s ning saadetakse erinevatele huvigruppidele arutamiseks ja analüüsimiseks . Leiame, et kohtute liitmine kohtute vaheliste koormu ste ühtlustamise eesmärgil on täiesti ebaproportsionaalne meede olukorras, kus tegelikke probleeme kohtute efe ktiivsuse ja jõudlusega ei ole . Nii kinnitab Euroopa Komisjoni 30.09.2020 aruanne õigusriigi olukorra kohta Euroopa Liidus, et Eesti kohtusüsteem töötab tõhusalt . Ühtlasi on erinevaid võimalusi kohtute vahel koormuste ühtlustamiseks mitmeid: 1) kohtunike kohtade üleviimine ühest kohtust teise kohtuniku pensioneerumisel ; 2) uute erialluvuste loomine ja / või seniste erialluvuste muutmine ; 3) menetlusseadustike lihtsustamine ja ühtlustamine; 4) KS §-s 58 3 sätestatud kohtuniku menetluslähetus ; 5) KS § s 45 1 sätestatud kohtuasjade suunamine lahendamiseks teise kohtusse; 6) VTK-s märgitud üleriigiline jagamine. Kõigist nimetatuist on seni end kõige tõhusamalt tõestanud esimene variant. Kõik ülejäänud meetmed on kas seni veel läbi proovimata, töötavad vaid osaliselt või on alles idee või VTK tasandil . Võttes arvesse kõiki veel läbi proovimata meetmeid kohtute koormuste ühtlustamiseks on VTK-s välja pakutud ühe kohtu idee sedavõrd mastaapse muudatus ena ennatlik ning selgusetuks jääb, miks ei peaks vähem radikaalsed meetmed „töötama“. Rõhutame, et kohtusüsteemi sedavõrd olulise ümberkujundamise kaalumine ei vaja ainult KHN-i nõusolekut, vaid kogu kohtunikkonna heakskiitu, s.o arutamist kohtunike täiskogu l nii ettepanekuga tegelemiseks kui ka pärast kõigi oluliste mõjude hindamist muudatuse lõplikuks kinnitamiseks . Seejuures võib idee olla Põhiseaduse § ga 148 vastuolus , mistõttu ei oleks otstarbekas sellega edasi minna isegi juhul, kui VTK- le vastavad huvigrupid ideed toetavad . Lisaks märgime, et k uigi VTK-s on sellist e kohtute juhtimisstruktuur ja mõjud kohtusse pöördujale , kohtunikule kui ka ühiskonnale tervikuna täiesti lahti kirjutamata, võib juba praegu väita, et sel lise muudatusega suureneb ebaproportsionaalselt nö „ühe juhi“ võim kohtusüsteemis, väheneb üksiku kohtuniku ja kohtu üldkogu roll, mis kahandab oluliselt kohtusüsteemi sisest demokraatiat , tekib vajadus nii KHN-i , kohtute muude omavalitsusorganite kui ka Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tö ö oluliseks ümberkorraldamiseks , suurenevad kohtusüsteemi kulud seoses nn vaheastme juhtide tasustamise ja kohtunike riigisiseste lähetustega; kirjalikus menetluses või videokonverentsi teel lahendatavate kohtuasjade arv ilmselt kasvab ning isiku juurdepääs vahetule õigusemõistmisele väheneb. Lisaks võib tekkida probleeme nii kohtusüsteemi näilise kui ka tegeliku erapooletusega kohtuasjades, milles üheks pooleks on sellise kohtu esimees või mõni vaheastmejuht. Kõike eeltoodut arvesse võttes on Tartu Ringkonnakohus ideega edasitöötamise vastu . Kohtutöötajate lihtsam liikumine esimese ja teise astme kohtute vahel Leiame, et muudatus on vajalik ning toetame seda. 2. Kohtunike suurem spetsialiseerumine Märgime esmalt , et k ohtunike spetsialiseerumine peaks reeglina olema v abatahtlik. Ka ei tohiks seaduses ettenähtud valdkondlik spetsialiseerumine vähendada kohtu üldkogu rolli kohtunike tööjaotusplaani kinnitamisel . S amas on spetsialiseerumine teatud valdkondades (nt saneerimis- ja pankrotiasjad) vajalik . Seetõttu toetame seadusandlikke meetmeid ekspertvõrgustike ja osakondade loomiseks, kuna need võivad olla vajalikud teatud spetsiifilistes õigusvaldkondades kohtupraktika ühtlustamiseks ja ühtsete töömeetodite kujundamiseks. Samas rõhutame , et ükski osakonnajuhataja ega ekspertvõrgusti ku juht ei tohiks saada endale pädevust sekkuda kohtuniku sisulisse tegevusse õigusemõistmisel ega teha kohtunikule ettekirjutusi ühel või teisel viisil õigusemõistmiseks. Seega võib ettepanek VTK-s, mille kohaselt jälgib osakonnajuhataja õiguspõhimõtete ühtset rakendamist ja tõlgendamist osakonnas, olla vastuolus PS §-ga 146, mille järgi on kohus oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Märgime ka seda, et mida kitsam on kohtunike spetsialiseerumine, seda keerulisem on kohtute koormusi omavahel võrrelda ja ühtlustada. Seega töötab väga kitsas spetsialiseerumine kohtute koormuste ühtlustamise eesmärgile vastu. Ühtlasi võib see tekitada uue probleemi väga kitsalt ühele teemale spetsialiseerun ud isikutele asenduste leidmisel välislähetuse , koolituse ja lapsepuhkuse ajaks, samuti pensioneerumise korral. 3. Kohtunike töövõimehüvitise taastamine Toetame ett epanekut kohtunike töövõimehüvitiste taastamiseks , samuti Eesti Kohtunike Ühingu ettepanekut, et töövõimehüvitist võiks laiendada kõigile kohtunikele koos klausliga, et esimesel tööaastal seda saada pole võ imalik. Mis puudutab ettepanekut anda kohtusüsteemile hoovad kohtunike füüsilise ja vaimse terviseseisundi hindamiseks ning hindamise tulemusena tööandja algatusel ametist vabastamiseks, siis leiame, et see tundlik teema vajab põhjalikku läbiuurimist ning senisest laialdasemat võrdlust teiste riikide kogemusega. Välistada tuleks väiksemgi meelevaldsus või kuritarvitused kohtuniku terviseekspertiisi suunamisel. Samas tuleks probleemi ennetavalt ning vastukaaluks näha kohtutes ette tööpsühholoog id , kes aitaks id maandada juba iseenesest pingelisest töö iseloomust ja ülekoormusest paratamatult tekkivat tööstressi ja vaimseid probleeme . 4. Kohtunike tagasisidestamine Kohtunike tagasisidestamine on olnud nn pehme meetmena ka siiani võimalik. Tartu Ringkonnakohus on seda ka rakendanud ning me ei näe olulist probleemi selles, et seda pole seaduse tasandil reguleeritud. Kui peetakse siiski vajalikuks kohtunike tagasisidestamist seaduse tasemel reguleerida, peaks see olema vajaduspõhine ning alluma ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe otsustusdiskretsioonile. Kohtunike tagasisidestamine ei tohiks kujuneda ringkonnakohtu kolleegiumi esimehele erialatöö ja muude juhtimisülesannete kõrval liigs elt koormavaks tööülesandeks. 5. Kohtujuristide arendamine Leiame, et VTK on kohtujuri stide arendamist puudutavas osas ennatlik. 2019. a jaanuaris koguti Tartu ja Tallinna ringkonnakohtute esimeeste algatusel kokku esimesed ettepanekud kohtujuristide institutsiooni arendamiseks, mille väljundiks oli 2019. a jaanuari töödokument. Seejärel jäi kohtujuristide institutsiooni arendamine mõneks ajaks soiku. Tartu Ringkonnakohtu algatusel kohtusid Eesti kohtute kohtujuristide esindajad 17. jaanuaril 2020 Tartus, et arutada 2019. a töödokumendis toodud ettepanekuid. Kohtumise tulemusena moodustati viis töögruppi, kes tegelesid edasi nõupidamisel tõusetunud viie küsimusega: I töögrupp – kohtujuristide roteerumissüsteemi väljatöötamine; II töögrupp – vanemkohtujuristi ameti sisustamine; III töögrupp – kohtujuristide kohtunikuks saamise toetamine; IV töögrupp – kohtujuristide koolitusvajadused; V töögrupp – kohtujuristide motiveerimine. 2020. a augustis valmis töögruppide esialgsete ettepanekute baasil kokku pandud koonddokument, mis sisaldab põhimõttelisi ettepanekuid kohtujuristide arendamiseks. Selleks, et selgitada, millised ettepanekud on ka kohtunikele vastuvõetavad, millega oleks mõistlik edasi töötada , s aid kõik I ja II astme kohtute juhid 30. septembril 2020 küsimustiku, kus uurime kohtunike seisukohti kohtujuristi de poolt tehtud ettepanekute kohta, mis hõlmavad kohtujuristide karjääri mudeleid , tasustamist, roteerumist , vanemkohtujuristi amet i sisustamist ja tähtajalisust ning kohtujuristi de kohtunikuks saamise toetamist ja k oolitusvajadusi . Iga kohus pidi kujundama oma vastused küsimustikule hiljemalt 30. oktoobriks 2020 . Kohtujuristide sta žeerimisprogrammi ga VTK-s esitatud kujul on Justiitsministeerium tegelenud koht ujuristide arendamise töögruppide tööga paralleelselt. Seda ei ole VTK-s väljapakutud kujul kohtujuristidega arutatud ega kaasatud selle arutelusse ka Tartu Ringkonnakohtu esimeest . Seetõttu jääb arusaamatuks sellise programmi erinevus kohtujuristide töögrupi poolt läbi arutatud kohtujuristide roteerumisest. Töögrupi nägemuse järgi toimuks kohtujuristide roteerumine Riigitöötaja Iseteenindusportaali (RTIP) spetsiaalse mooduli vahendusel . Kui sta žeerimisprogrammis osalemisest kujuneks edaspidi ainus viis kohtusüsteemis roteerumiseks, 12 osavõtjaga programmi tuleks kandideerida ning selles osaluse otsustaks justiitsminister, muutuks roteerumine kättesaadavaks vaid vähestele kohtujuristidele . Seetõttu leiame, et stažeerimisprogramm võiks kohtujuristide roteerumist RTIP i mooduli vahendusel täiendada, mitte seda asendada. Me ei ole vastu sellele, et ringkonnakohtute esimeestele antakse volitused programmi väljatöötamiseks (kui selle mõte on laiem kui tavaline roteerumine). Kui see on võrreldav tavalise roteerumisega, oleks RTIP-i mooduli vahendusel roteerumine stažeerimisprogrammis osalemisest kindlasti lihtsam, kiire m ning kohtujuristidele kättesaadavam . Leiame , et kohtujuriste puudutava eelnõu väljatöötamisega jätkamisel oleks mõistlik kaasata ka kohtujuristide esindaja. VTK-s märgitakse, et KS ei takista kohtutel ka olemasolevates tingimustes kohtujuristide palku diferentseerida vastavalt nende vastutusele ja võimekusele, kuna KS § 125 1 näeb ette vaid palgavahemiku. Samas mööndakse, et selleks võib olla vajalik vähendada kohtujuristide arvu kohtus ja see tähendaks tõenäoliselt „üks kohtunik – üks kohtujurist“ mudelist loobumist. VTK-s pakutakse välja, et selleks, et kohtud töökoormusega toime tuleks olukorras, kus kohtujuriste on ametis senisest vähem, saaksid nad võtta tööle nt konsultante, kelle haridusnõue ning seega ka palgaootus ei ole nii kõrge. Ka leitakse, et kohtuniku spetsialiseerumisest ja tööharjumusest tulenevalt ei ole vaja tegelikult kõik kohtunikud enda kõrvale magistrikraadiga juristi, on kohtunikke, kes eelistavad kogu juriidilise töö teha ise ja on loobunud võimalusest kohtujuristi abi kasutada , on kohtunikke, kes ka täna kasutavad menetluste läbiviimisel konsultandi, mitte kohtujuristi abi ja on sellise töökorraldusega rahul. Me ei nõustu sellega, et kohtutel on hoovad kohtujuristide palga diferentseerimiseks ja vajadusel kohtujuristidele lisatasude maksmiseks . Hetkel tagatakse kohtujuristidele kõige väiksem seadusega ettenähtud palgatase. Kohtujuristide palkade diferentseerimiseks oleks vajalik kohtutele eraldatavat kohtujuristi palgaraha suurendada. K una kohtujuristide palgad on arvestuslikud , kaotab kohus kohtujuristi asendamisel konsultandiga kohtujuristi palgaraha . Erinevalt kohtujuristidest, ei ole konsultandi palk seaduses sätestatud . Seega ei teki kohtul kohtujuristi asendamisel konsultandiga täiendavat raha kohtujuristi de le lisatasu maksmiseks. Konsultandi palgaks kohtule eraldatava raha suurust se adus ette ei näe , mistõttu ei ole tagatud ka sellise koha säilimine . Ekslik on ka VTK-s märgitu, mille järgi ei ole konsultant idel haridusnõuet. Vastavalt KS § le 131 2 võib konsultandi või muu kohtuametniku kohtujuristi ametikohale nimetada üksnes juhul, kui ta vastab KS § 125 1 lõikes 4 kehtestatud nõuetele. Viidatud sätte järgi võib kohtujuristiks nimetada isiku, kes vastab KS § 47 lõike 1 punktides 1-3 kehtestatud nõuetele. KS § 47 lõike 1 punkti 1 järgi on selliseks nõudeks ka õiguse õppesuunal omandatud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2 2 tähenduses. VTK-st ei nähtu, millisele teadmisele või küsitlusele tuginedes leitakse, et kõik kohtunikud ei vajagi enda kõrvale magistrikraadiga juristi või et on ka neid, kes on loobunud võimalusest kohtujuristi abi kasutada ja kasutavad menetluste läbiviimisel konsultandi abi. Tartu Ringkonnakohtus ei ole kohtunikke, kes sooviks ka sutada kohtujuristi asemel konsultandi abi. Ka pooldavad kohtunikud „üks kohtunik – üks kohtujurist“ mudeli jätkumist. Hetkel kohtutes läbi viidava küsitluse üheks eesmärgiks on ka selgitada, kas koh tunikud üle vabariigi oleksid valmis „üks kohtunik – üks kohtujurist“ mudeli jätkumisest kohtujuristide diferentseeritud palga nimel loobuma . Erinevate kohtute vastused peaksid saabuma oktoobri lõpuks. Leiame, et antud olukorras oleks ennatlik tegeleda VTK-s vaid ühe aspektiga kohtujuristide arendamise temaatikast. Mõistlik oleks tegeleda kohtujuristide arendamisega terviklikult nin g ka töögruppide tööd ja selle osas saadud kohtunike tagasisidet arvestada . 6. Kohtunikuabide ametisse sisenemine Toetame kohtunikuabide ametisse sisenemis e lihtsustamist. 7. Eestkoste järelevalve osakond Eestkoste järelevalve osakonna loomine ei anna menetluslikus mõttes olulist efekti, kuna hetkel kehtiva materiaalõiguse järgi teeb lõpliku d otsused nendes küsimustes järelevalvet teostav kohtunik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees