DOCPROPERTY delta_recipientPersonName.1 \* MERGEFORMAT Justiitsministeerium
[email protected] Teie 23 . 07 .20 20 DOCPROPERTY delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT nr 8-1 / 4621 Meie 24 . 08 .20 20 nr 10-3/ 20/ 63-2 DOCPROPERTY delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT Tartu Ringkonnakohtu tagasiside tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise (digitaalne kohtutoimik) seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Täname võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (eelnõu VTK) kohta. Toetame eelnõu VTK-d osas, mis puudutab digitaalselt menetletavates kohtuasjades korraldavate kohtumääruste andmepõhist koostamist . Ootamatu ja ennatlik on aga eelnõu VTK-s esile toodu, anda kõikides tsiviil- ja haldusasjades õiguslik jõud digitaalsele kohtutoimikule , ning seda juba 1. jaanuarist 2021. K ohtute haldamise nõukoja 13. detsembri 2019. a istungil teavitati kohtuid otsusest, loobuda plaanist minna alates 1. jaanuarist 2020 kogu tsiviil- ja halduskohtumenetluses üle digitaalse toimiku pidamisele, ei kehtestatud uut kuupäeva digitaalse toimiku pidamisele täielikuks üleminekuks ning otsustati jätkata kohtuasjades kategooriate kaupa digitaalse toimiku kasutusala laiendamist, kusjuures kohtuti võis k asutusala erineda. R ingkonnakohus on kuni käesoleva ajani eeldanud, et Justiitsministeerium sellest eesmärgist oma lähiaastate tegevuses ka lähtub . Eelnõu VTK-s ei ole piisavalt põhjendatud, mis on kohtutele vaid poole aasta eest teatavaks tehtud otsustuste muudatuse tinginud. E el pool märgitud otsuste kontekstis ei ole e elnõu VTK eesmärk ka üheselt selge. Võimalik ei ole aru saada, kas planeeritavate muudatuste eesmärgiks on üksnes digitaalse toimiku õigusliku tähenduse muutmine või on soov muuta TsMS paradigmat ning viia kogu menetlus üle digitaalsele lahendusele. Kui soovitakse viia kogu menetlus üle dig itaalsele lahendusele, soovib Tartu Ringkonnakohus juhtida tä helepanu järgmistele ebaselgustele ja probleemkohtadele: Selgusetuks jääb, k as ja kuidas muutub istungite läbi viimise kord , kuidas toimub menetlusdokumentide koostamine jne . Kui asuda seisukohale, et kõrvuti digitaalse toimikuga säilib erandjuhul ka kohtutoimik paber kandjal , siis jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik pabertoimiku põhjendatust konkreetses kohtu asjas kindlaks määrata , st kes otsustab kohtutoimiku paberkandjal pidamise p õhjendatuse üle ning milline õiguslik tagajärg sellega kaasneb , kui paberkandjal kohtutoimiku pidamine oli põhjendamatu. Tartu Ringkonnakohtus toimunud arutelude ja tagasi side p õhjal leiab oluline osa töötajaid, et d igitoimik on hetkel kohmakas . Kohtute haldamise nõukoja 22. mail 2020 toimunud virtuaal istungil tõi ringkonnakohtu esimees esile, et eriolukorra ajal esitasid kodust töötavad kohtunikud mitmeid kaebusi digitoimikute kvaliteedi peale, kus dokumendid olid kas valesti järjestatud või halvasti skaneeritud, mis pärssis kohtunike tööd ning viitas puudujääkidele kohtute kantseleide töös. Lisaks on seni süsteemseks probleemiks digitoimiku konteineripõhisus . Kõikidele menetlusosalistele ei saa tsiviil - ja haldus asjades panna üldist kohustust esitada menetlusdokume nte nii, et kohtuametnike töökoormus ei suureneks ning suurema töökoormuse korral tekivad kergemini ka vead dokumentide süsteemi sisestamisel ja skaneerimisel . Hetkel on puud u tehnili sed lahendus ed , mis tagaks mitteasjakohaste tõendite ja korduvalt esitatud menetlusdokumentide süsteemist eemaldamise võimaluse. Parandada tuleks digitoimiku tehnilisi lahendusi, nt tuleks täiustada otsingumootoreid. Selgusetu ks jääb see , kuidas moodustub menetlusgrupp ja missugused on selle üksikute liikmete konkreetsed õigused. Kohtusaalide s ja kohtunike käsutuses olev tehniline varustus (arvutid, monitorid, ekraanid kohtusaalides) on digitoimikule üleminekul väga oluline . T ehnilised lahendused Tartu Ringkonnakohtus ei taga veel täielikult digitoimikule ülemineku võimekust. Kohtuasja toimikut peetakse praegu reeglina paberkandjal köidetuna, millisel juhul vastutab p abertoimiku õigsuse ja terviklikkuse eest kohus. Toimiku paneb kokku maa - või haldus kohus, kuid teatud menetlustoiminguid tuleb ringkonnakohtu s teha ka siis, kui menetlus on I astme kohtus pooleli. Eelnõu väljatöötamise käigus tuleks ette näha , kellel lasub sellisel juhul v astutus digitoimiku õigsuse ees. Analüüsi vajaks ka see, kuidas hakkab toimuma konfidentsiaalsete kohtu asjade (nt lapsendamine) menetlus . Oluline on vaadata üle kogu menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Eelnõu VTK sisaldab mitmeid üksikküsimusi, mille reguleerimise vajadus jääb ebaselgeks. Nii peaks nt eelnõu väljatöötamise kavatsusest tulenevalt kaduma menetlusdokumendi kättetoimetamise võimalus faksi teel. Samas on tegemist vaid Eestis mit tekasutusel oleva lahendusega. Näiteks tsiviilkohtumenetluses h agita asjades, kus on palju menetlusosalisi, lihtsustaksid täiendavad digitaalsed meetmed oluliselt kohtu tööd. Eelnõu VTK-st ei selgu, kuidas on tagatud toimiku taastamine, kui tehniline lahendus ei toimi ja alt veab . Samuti ei ole selgitatud, k uidas tagatakse kohtusüsteemi tõrgeteta toimimine olukorras, kus kõik olulised andmed on esitatud vaid digitaalsel kujul. Andmete ootamatu kadumine ning nende taastamise võimetus võib olla ohuks Eesti julgeolekule. Lõppkokkuvõtte leiame, et d igitaalne toimik peaks lihtsustama kohtu te tööd ning vähendama ajakulu, mistõttu tuleks digitaalsele toimikule ülemineku kuupäev seada sõltuvusse nii kohtusüsteemi tehnilistest võimalustest , programmi suutlikkusest kui ka kohtunike ja kohtuametnike koolitustest ning piisavast praktilisest kogemusest . Senine digitoimiku rakendamise praktika on olnud kohtunikupõhine, tihti seotud kaugtöötamise vajadusega n ing seoses sellega pigem juhuslikku laadi . Kohtutöötaja kodust töötamise võimalus ei saa olla digitaalsele toimikule ülemineku keskseks eesmärgiks. Võttes arvesse ka eelnõu VTK-s esile toodut, mille kohaselt on justiitsministri 25.01.2020. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ alusel vaid ca 30% kõigist kohtuasjadest täna kohtus ilma pabertoimikuta, kusjuures tegemist on reeglina vähem mahukate kohtuasjadega, l eiame, et 1. jaanuar 2021 on täielikule digitoimikule ülemi nekuks ebamõistlik tähtaeg ning eelistada tuleks järk järgulist ülemineku protsessi , millist peeti võimalikuks ka kohtute haldamise nõukoja 13. detsembri 2019. a istungil . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees