dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tartu Ringkonnakohus
Väljaminev kiriAvalik

Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Tartu Ringkonnakohus · 21. august 2020
Viit
10-3/20/59-2
Registreeritud
21. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
10-3/2020
Vastutaja
Mailika Ilisson (Tartu Ringkonnakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond)

Failid

  • 📎TartuRKK tagasiside 210820.asice72 KB

Sisu (failidest)

DOCPROPERTY delta_recipientPersonName.1 \* MERGEFORMAT Justiitsministeerium [email protected] Teie 06 . 07 .20 20 DOCPROPERTY delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT nr 8-1 / 4 270 Meie 2 1 . 08 .20 20 nr 10-3/ 20/ 59-2 DOCPROPERTY delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT Tartu Ringkonnakohtu tagasiside t äitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Täname võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta . Eelnõuga tutvumise põhjal esitame järgmise seisukoha: 1. Eelnõuga kaotatakse avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise kohustuslik kord. Edaspidi võib sissenõudja ise valida kohtutäituri, kellele ta nõude sundtäitmiseks saadab. Seda sarnaselt kehtivas seaduses eraõiguslike sissenõudjate õigusega. Sellise muudatusega võib kaasneda oht mitmete kohtutäiturite tegevuse jätkusuutlikkuses. Täiturid, kellel ei ole menetluses palju eraõiguslikke nõudeid, sõltuvad just avalik-õiguslikest nõuetest. 2. TMS § 24 lg 3 p 7 , § 25 lg 2 ja KTS § 32 lg-d 4 ja 41 kohaselt võib võlgnikult nõuda menetluse põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Alustamise tasu kohta viidatud sätetes regulatsioon puudub, kuid eelduslikult tuleb võlgnikul ka see tasuda. Selguse huvides võiks sätetes olla ka välja toodud, et võlgnikult võib nõuda menetluse alustamise tasu ja põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. 3. TMS §-i 149 täiendatakse lõigetega 3 ja 4. Samas on sundtäitmisega ühinemise regulatsioon üldiselt ebaselge, sh kohtutäiturite tasude osas. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Riigikohus 29. jaanuari 2014. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-164-13, p 19. Sundtäitmisega ühinemise regulatsioon vajaks põhjalikumat õiguslikku analüüsi. Ka kohtutäiturite praktika (vaatamata Riigikohtu lahendile) ei ole ühesugune. 4. KTS-i täiendatakse §-ga 61 võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamise kohta (uus ametitoiming). Profiili eesmärgiks on aidata sissenõudjal hinnata nõude sissenõudmise eduväljavaateid. Profiilis kajastatakse võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate täiteasjade arv, nõuete summa ja varasemalt avatud täitetoimiku kuupäev. Ainuüksi eelnimetatud andmed nõude sissenõudmise eduväljavaateid ei kajasta, st muudatus ei pruugi eesmärki täita. (Nt ei kajastata selles võlgniku vara; kas võlgniku vara on arestitud või täidab võlgnevust vabatahtlikult (nt maksegraafiku alusel) jne. Kui profiil sisaldaks mh võlgniku vara, võiks see ehk olla mõningatel juhtudel abiks võlausaldajale pankrotiavalduse esitamise otsustamisel (kuigi ainuüksi olukord, kus võlgniku kohustused ületavad tema vara, ei pruugi veel tähendada püsivat maksejõuetust). Siiski oleks kohtutäituril võimalik sellist profiili koostades välja tuua vaid registritest nähtuv vara ilma võlgnikult täiendavaid andmeid küsimata) . 5. Eelnõust jääb ebaselgeks, millele tuginevad KTS § 34 muudatused. 6. KTS § 41 täiendatakse lõikega 3: „Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik kohtutäituri tasu ja täitekulud.“ Sätte sõnastus on ebaõnnestunud. TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekuludeks kohtutäituri tasu ja täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Seega jääb arusaamatuks, milline tasu või kulutus tuleb võlgnikul tasuda. Sättes peaks täpsemalt välja tooma, mis liiki tasu või kulutuse peab võlgnik tasuma. 7. Eelnõu § 1 punktidega 5, 6 ja 7 muudetakse TMS §-e 24 ja 25. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb täitemenetluse alustamisel võlgnikule kätt e toimetada täitmisteade. TMS § 24 lõike 4 kohaselt tuleb täitmisteatele lisada täitedokumendi ärakiri. Muudatus võimaldab jätta täitmisteatele täitedokumendi ärakirja lisamata, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte paberkandjal. Muudatuse eesmärk on eelkõige kokku hoida täitemenetluse kulusid. On kaheldav, kas Omniva hinnakiri on ikka piisav põh jus, et võlgnikule koos t äitmisteatega ka täitedokumenti mitte saata. E esmärk on küll võlgniku kulusid kokku hoida, kuid kuni poolekilosed kättetoi metamised on ikka 32,04 eurot e hk täitmisteate üksi saatmine läheks enamasti ikka maksma 32,04 eurot, sest enamasti täitedokument ilmselt üle poole kilo ei kaalu . Eelnõus pakutud lahendus, et täitmisteatele lisatakse selgitus, millisel viisil on võimalik täitedokumendiga tutvuda, ei pruugi olla võlgniku õiguste tagamiseks piisav. Pigem võiks siis alternatiiv kehtivale lahendusele olla, et võlgniku soovil tuleb talle siiski ka täitedokument kätte toimetada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees
Allikas: Tartu Ringkonnakohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel