dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tartu Ringkonnakohus
Sissetulev kiriAvalik

Väljatöötamiskavatsus pärijate KR-i kandmise muudatusteks

Tartu Ringkonnakohus · 20. juuli 2020
Viit
10-3/20/61-1
Registreeritud
20. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
10-3/2020
Vastutaja
Hille Ernits (Tartu Ringkonnakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)

Failid

  • 📎8-14506 20.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc1170 KB
  • 📎E-kiri.pdf482 KB

Sisu (failidest)

Notarite Koda Meie 20.07.2020 nr 8-1/4506 Ministeeriumid Tartu Maakohtu kinnistusosakond Väljatöötamiskavatsus pärijate KR-i kandmise muudatusteks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning huvirühmadele arvamuse avaldamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse pärijate kinnistusraamatusse kandmise muudatuste tegemiseks. Kooskõlastuskirjad ja arvamused palume esitada hiljemalt 14.08.2020. Väljatöötamiskavatsuse leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Margit Veskimäe 680 3121 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 13.07.2020 seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Pärimisseaduse (PärS) kohaselt läheb inimese surma korral tema vara ehk pärand seaduse alusel üle teisele isikule (pärijale või pärijatele). Pärand läheb pärijale üle alates pärandi avanemisest ehk pärandaja surma hetkest. See kehtib ka kinnistusraamatusse kantud õiguste, sh kinnisasja omandi kohta. See tähendab, et kui pärandi hulka kuulub kinnisasi, muutub kinnistusraamat alates isiku surma hetkest valeks ehk kuigi kinnistusraamatust nähtub endiselt õigustatud isikuna pärandaja, on kinnisasja omanikuks saanud pärija. Kuigi pärija saab pärandvara hulka kuuluva kinnisasja omanikuks alates pärandi avanemisest, ei ole kohe pärast pärandaja surma selge, kes tema pärija või pärijad on. Eesti õiguse kohaselt selgitatakse pärija välja notariaalses pärimismenetluses. Pärijal on õigus otsustada, kas võtta pärand vastu või sellest loobuda. Kui notar on pärimismenetluse läbi viinud, tõestab ta pärimistunnistuse selle kohta, kes on pärija, mitme pärija korral ka nende mõtteliste osade suuruse pärandvaras. Kuigi pärimistunnistuse tõestamine ei tekita isikule pärimisõigust, on see tunnistus siiski oluline dokument pärijale tema õiguse tõendina. Pärimistunnistusel kirjas olevad andmed pärijate kohta kantakse ka pärimisregistrisse ja on eesti.ee portaali kaudu kättesaadavad igaühele, kes on portaali sisse loginud ja sisestab otsingusse pärandaja nime ja isikukoodi. Kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada asjaõiguse üleminekut tõendav dokument (kinnistusraamatuseadus (KRS) § 651 lg 1), pärimise korral on selleks dokumendiks pärimistunnistus. Seega pärija(te) kinnistusraamatusse kandmine ei toimu automaatselt (osana pärimismenetlusest), vaid selleks tuleb pärijal pärast pärimistunnistuse saamist esitada kinnistamisavaldus kinnistuportaali või notari kaudu. Seega eeldab kinnistusraamatu andmete parandamine igal juhul seda, et pärimismenetlus on läbi viidud. Pärimismenetluse algatamine sõltub pärija või muu huvitatud isiku aktiivsusest, st pärimismenetlus algatatakse vaid juhul, kui pärija või muu isik on esitanud notarile pärimismenetluse algatamise avalduse. Erinevalt varem kehtinud korrast võib kehtiva regulatsiooni kohaselt pärimismenetluse algatada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik (PärS § 166 lg 1). Samas juhul kui pärimismenetlus on algatatud, on notar olukorras, kus pärijate pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kohustatud pärimistunnistuse väljastama (PärS § 171 lg 1), st selleks ei ole vaja pärijal esitada eraldi avaldust ega ka notari poole pöörduda. Kinnistusraamatu kande parandamiseks piisab ainult avaldusest ja pärimistunnistusest juhul, kui pärandaja ei olnud kunagi abielus või kui abikaasade varalise suhte liigiks ei olnud ühisvarasuhe. Sellisel juhul ei ole vaja kande parandamise eest ka midagi täiendavat maksta, sest avalduse saab esitada 1 kinnistuportaali kaudu ja kinnistusraamatu kande parandamine on riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt riigilõivuvaba (RLS § 25 lg 1 p 1). Olukord on keerulisem juhul, kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal või oli olnud kunagi oma elu jooksul abielus ja abikaasade varalise suhte liigiks oli ühisvarasuhe. Sellisel juhul tuleb kinnistamisavaldusele lisada lisaks pärimistunnistusele ka omandiõiguse tunnistus. Omandiõiguse tunnistus tuleb lisada nii juhul, kui asjaõigus kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuid kinnistusraamatusse on selle omajana kantud ainult üks abikaasa, ja see abikaasa sureb (KRS § 651 lg 4), kui ka juhul, kui pärimistunnistuse kohaselt oli abikaasade varalise suhte liigiks küll ühisvarasuhe, kuid konkreetne asjaõigus kuulus siiski pärandaja lahusvara hulka (KRS § 651 lg 5). Omandiõiguse tunnistuse saamiseks tuleb pärijatel ja pärandaja üleelanud abikaasal (või endisel abikaasal, kui abielu oli lahutatud) esitada ühine avaldus notarile (tõestamisseadus (TÕS) § 37 lg 3). Juhul kui mõne pärija või üleelanud abikaasa vastav tahteavaldus puudub, tuleb seda hageda kohtus. Eeltoodud omandiõiguse tunnistust puudutav regulatsioon nähti ette 17.06.2010 vastu võetud ja 01.07.2010 jõustunud kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Seda põhjusel, et viidatud juhtudel võib iga konkreetne ese kuuluda nii ühisvara kui ka lahusvara hulka ning seega nähti vajadust kaitsta üleelanud abikaasa õigusi olukorras, kus ta ise pärijate hulka ei kuulu.1 2009. aastal jõustunud pärimisseadusega muudeti ka pärimisõiguse tunnistuse väljastamise ning pärandvara hulka kuuluva vara kuuluvuse tuvastamise korda. Eelnevalt kehtinud regulatsiooni kohaselt märkis notar pärimisõiguse tunnistusele ka konkreetsed pärandvara hulka kuuluvad esemed ning igale isikule kuuluva mõttelise osa suuruse sellest (pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord ja pärimisregistri kannete vorm (PäSKord2) § 14 lg 3 p 6). See tähendas, et notar tuvastas pärimisõiguse tunnistuse väljastamisel talle teadaolevate andmete alusel ka vara kuuluvuse küsimused ning selle jaoks ei olnud vaja eraldi pärijate ja lahutatud või üleelanud abikaasa tahteavaldusi. Varasema regulatsiooni kohaselt pidi pärija lisaks pärimismenetluse algatamise avaldusele esitama ka eraldi avalduse pärimisõiguse tunnistuse saamiseks (PäSKord § 11 lg 1). See tähendab, et notari poole pöördusid pärijad, kes olid huvitatud pärimisõiguse tunnistuse saamisest ja reeglina ka kinnistusraamatu andmete parandamisest. Kuna pärijal tuli pärimisõiguse tunnistuse saamiseks igal juhul pöörduda notari juurde, oli tal ühtlasi lihtne esitada notari juures kohe ka avaldus kinnistusraamatu andmete parandamiseks. Väljatöötamise kavatsusega soovitakse lahendada probleemi, et pärimismenetlus on küll läbi viidud ja pärimistunnistus tõestatud, kuid kinnistusraamatu kanded on muutmata, sest pärijad ei esita alati selleks vajalikku kinnistamisavaldust. Selliseid objekte on kinnistusraamatus Maksu- ja Tolliameti andmetel ligikaudu 10 000.3 See omakorda mõjutab riigi majanduskäivet, kinnistusraamatu õiguskindlust, maksude kogumist (maamaks), pärijate võlausaldajate nõuete rahuldamist ja muude õiguste teostamist. Põhjuseid, miks kinnistusraamatu kandeid ei parandata, võib olla mitmeid. Esiteks ei pruugi pärijad aru saada, et kinnistusraamatu andmete parandamine ei ole automaatne osa pärimismenetlusest. Samuti 1 Vt seletuskirja kinnistusraamatuseaduse, pärimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (725 SE) juurde. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d710c6d0-936a-c224-60ca- feafa8274360/Kinnistusraamatuseaduse,%20pärimisseaduse%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20sea duste%20muutmise%20seadus. 2 Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord ja pärimisregistri kannete vorm. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12784545. 3 Statistika Maksu- ja Tolliametilt 4.03.2020 2019. aasta kohta 2 võib teatud juhtudel avalduse esitamine kinnistuportaali kaudu takerduda ka pärija oskuste taha. Ka ei ole välistatud, et on pärijaid, kes teadlikult väldivad kinnistusraamatu andmete parandamist. Lisaks võib aga pärijate soovi kinnistusraamatu andmete parandamiseks pärssida selle võimalik kulukus. Eelkõige seondub see juhtudega, kus kande parandamiseks on vajalik esitada ka omandiõiguse tunnistus, mille eest tuleb tasuda täiendav notari tasu, mis sõltub asja väärtusest. Osa kandeid võib aga jääda parandamata ka seetõttu, et ei ole võimalik saada mõne pärija või üleelanud abikaasa tahteavaldust omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks ning selle saamist ei ole hagetud ka kohtus. 2. Sihtrühm Sihtrühma kuuluvad: 1) potentsiaalsed pärijad – umbes 28 350 inimest igal aastal. Notarite Kojalt saadud info kohaselt antakse igal aastal välja ligikaudu 10 500 pärimistunnistust. Statistikaameti ajaveebis oleva Statistikablogi kohaselt4 on Eesti peres keskmiselt 2,2 last. Sihtrühma hulka on arvestatud ka igale teisele pärandajale abikaasa, mis teeb keskmiselt ühe pärimistunnistuse kohta 2,7 inimest ehk 28 350 pärijat; 2) notarid pärimismenetluste läbiviijana. Eestis on 90 notarit.5 Välja pakutud lahendused mõjutavad lisaks Tartu Maakohtu kinnistusosakonda (27 kohtunikuabi) ning Maksu- ja Tolliametit. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus On oluline, et kinnistusraamatus olevad andmed oleksid õiged. Ühelt poolt on kinnistusraamat riigi üks põhiregistritest ning peab kodanike õiguste ja majanduskäibe kaitsmiseks sisaldama korrektseid andmeid. Teisalt aga on kinnistusraamatu õigete andmete olemasolu oluline nii riigile tervikuna kui ka pärijale endale (nt võimaliku võõrandamise soovi puhul). Kuigi õiguslikult ei ole päritud kinnisasja võõrandamiseks vajalik pärija eelnev omanikuna kinnistusraamatusse kandmine, võib selle kande puudumine siiski praktikas raskusi tekitada. Muudatuste eesmärk on saavutada olukord, kus võimalikult paljud kanded saaksid isiku surma järgselt parandatud. Seetõttu on oluline, et pärimismenetlusele järgneks koheselt ka kandemenetlus kinnistusraamatus ning need kaks menetlust ei oleks teineteisest lahutatud. Pärimismenetluse lõppedes võiks notar koostada ja saata kinnistamisavalduse koos vajalike lisadega juba ka kohtu kinnistusosakonnale, ilma et selleks oleks vaja pärija eraldi tahteavaldust. See tagaks, et vajaduse korral saavad ka kinnistusraamatus andmed parandatud. Sellise muudatuse kohaselt laheneks probleem, et kinnistusraamatus on kinnisasja omaniku andmed ebaõiged, kuigi pärimismenetlus on läbi viidud ja pärija(d) välja selgitatud. Samas oleks sellise kinnistamisavalduse tähendus ikkagi samasugune, nagu üldiselt – selle esitajaks loetakse pärija või pärijad, mitte notar. See tähendab, et pärija (mitte notar) on menetlusosaline ka võimalikus vaidluses kinnistusosakonnaga, samuti, et pärijal on õigus avaldus tagasi võtta enne kande tegemist (TsMS § 593 lg 3). 4 Statistikaameti ajaveebi Statistikablogi veebileht https://blog.stat.ee/tag/laste-arv/ 5 Statistika Notarite Koja veebilehelt www.notar.ee 3 Soovitud eesmärgi saavutamine oleks võimalik kahel viisil: 1) esimese alternatiivi kohaselt edastab notar pärimismenetluse lõppedes koheselt ka avalduse kinnistusosakonnale pärandaja asemel pärimistunnisusel märgitud pärijate kinnistusraamatusse kandmiseks. Seega kantakse kinnistusraamatusse omanikud pärimistunnistuse alusel ja võimalikud vaidlused abikaasade ühisvara üle lahendatakse eraldi. Kui üleelanud abikaasa on pärijate hulgas, on tema õigused piisavalt kaitstud, sest kinnisasja saavad kaaspärijad käsutada ainult ühiselt. Üleelanud või lahutatud abikaasa, kes ei ole pärija ega ole ühisomanikuna kinnistusraamatusse kantud, peab oma õiguste tagamisega ise tegelema; 2) teise alternatiivi kohaselt selgitab notar välja, kas asjaõigus kuulub abikaasade, sh endiste abikaasade ühisvara hulka ning annab pärimismenetluse lõppedes vajaduse tekkimisel ilma avalduseta välja ka omandiõiguse tunnistuse. Pärimismenetluse lõppedes esitatakse notari vahendusel kinnistamisavaldus kinnistusraamatus omaniku kande parandamiseks, sellele lisatakse nii pärimistunnistus kui ka omandiõiguse tunnistus. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Õigusaktid, mis reguleerivad olukorda: - Kinnistusraamatuseadus (RT I, 13.03.2019, 89) - Notari tasu seadus (RT 1, 22.02.2019, 8) - Perekonnaseadus (RT I, 09.05.2017, 29) - Pärimisseadus (RT I, 10.03.2016, 16) - Tõestamisseadus (RT I, 22.02.2019, 3) - Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord (RT I, 07.02.2014, 13) Probleemiga on seotud järgmised strateegiad ja arengukavad: - Justiitsministeeriumi programm 2020–2023 Meede 4: õiguste jõustamine, tegevus 4.1 (tõhus kohtupidamine, sh hästitoimivad kohturegistrid). Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm kuulub õiguskorra tulemusvaldkonna alla ning toetab selle üldeesmärgi täitmist. Programm keskendub selge ja tervikliku õiguskorra tagamisele, kus inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt. Üleilmastumine on järjest hoogustumas, muutuv ühiskond seab täiendavaid nõudmisi ning majandus lähtub aina enam teadmistepõhisest lähenemisviisist. Sealjuures on oluline, et õiguskord arvestab kõiki neid tendentse ning riik pakub uuenduslikke ja ettevaatavaid lahendusi. Samuti peab riigi õigus- ja kriminaalpoliitika aitama suurendada inimeste heaolu ning tagama avatud ja turvalise ühiskonna, kus inimesed teavad oma õigusi ja võivad nende kaitses kindlad olla. Ühtlasi on Justiitsministeeriumil keskne roll õigusruumi kujundamisel, toetades omaalgatuslikult ja proaktiivselt erinevate lahenduste väljatöötamist sh rõhudes põhiõiguste tagamisele ja kaitsmisele. - Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 punkt 3.1, mis sätestab: 3.1. Toetame bürokraatia ja halduskoormuse igakülgset vähendamist riigijuhtimises ning riigiasutustega suhtlemisel nii eraisikutele kui ettevõtetele. Vähendame avaliku sektori mahtu. 4 5. Tehtud uuringud Probleemi tuvastamisel ja eesmärgi püstitamisel ei ole tuginetud varasematele uuringutele ega analüüsidele, kuna neid ei ole tehtud. Probleem on varasemast ajast teada, ka Maksu- ja Tolliamet on sellele viidanud juba 2016. aastal. 6. Kaasatud osapooled VTK ettevalmistamisel on koostööd tehtud ja teemat arutatud Notarite Koja ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonnaga. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Probleemi lahendamiseks on kaalutud järgnevaid mitteregulatiivseid lahendusi:  Avalikkuse teavitamine Tegemist on vähest ressursikulu nõudva lahendusega, samas ei ole sellega võimalik saavutada seatud eesmärki täiel määral. Kuna probleem on põhjustatud ühelt poolt teadmatusest ja teiselt poolt ka kulukusest, on võimalik avalikkuse teavitamisega probleem lahendada üksnes osaliselt. Avalikkuse teavitamise tulemusena paraneks andmekvaliteet ja väheneksid ebaõiged andmed ainult selles osas, mis on praegusel ajal aktuaalne, kuid tulevikus probleem endiselt säilib. See tähendab, et eelduslikult parandatakse andmed ainult teatud hulgal praeguste valede andmete seast. Tegemist ei ole jätkusuutliku lahendamisvõimalusega, vaid ühekordse meetmega, mida on ka varasemalt juba rakendatud (2016. a).6 Teiseks ei pruugi kandeavaldusi esitada endiselt need isikud, kelle jaoks kinnisasja pärimise vormistamine on kulukas, st need, kes peavad lisaks kandeavaldusele esitama notari poolt väljastatud omandiõiguse tunnistuse, mille eest on notari tasu seaduses ette nähtud tasu lähtudes tehinguväärtusest ja mis seetõttu võib olla kulukas. Samuti on isikuid, kes teadlikult jätavad kinnistusraamatu kande parandamata eesmärgiga hoiduda näiteks maamaksust. Kuigi mistahes nõude esitamine pärija kui kinnisasja omaniku vastu peaks olema võimalik ka siis, kui kinnistusraamatu kanne on muutmata, kuid pärija andmed on pärimisregistrisse kantud, lähtutakse Justiitsministeeriumile teadaolevalt maamaksu sissenõudmisel tõlgendusest, et maksuteate saab esitada ainult kinnistusraamatusse kantud omanikule.7 6 Vt täpsemalt https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kinnistusosakond-palub-kinnistute-parijatel- end-omanikuks-vormistada 7 Maamaksuseaduse § 8 lg 1: Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. 5  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Mitte midagi tegemine ei lahenda probleemi. Kinnistusraamatu andmekvaliteet ei paraneks, kuna kõik pärijad ei esita pärimismenetluse läbiviimise järel avaldust kinnistusraamatus kande parandamiseks. Mitteregulatiivsete lahendustena ei ole kaalutud rahastuse suurendamist ega senise regulatsiooni paremat rakendamist. Need on antud juhul ilmselgelt ebamõistlikud alternatiivid, kuna ei võimaldamata probleemi lahendada. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Punktis 7.1. nimetatud ja kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ei sobi probleemi lahendamiseks pikemas perspektiivis ning seetõttu on vaja kaaluda punktis 3 nimetatud lahendusi, mille kohaselt kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse esitamine muutuks pärimismenetluse lahutamatuks osaks. Pärijad ei esita enam kinnistusraamatu kande parandamise avaldust kinnistusosakonnale ise, vaid seda teeb nende esindajana igal juhul notar. Seega vormistab notar kõik vajaminevad dokumendid pärimismenetluse raames ning esitab pärija(te) asemel kandeavalduse koos vajalike lisadega ise kinnistusosakonnale. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Välisriikide regulatiivseid valikuid ei ole probleemi lahendamiseks analüüsitud ega kavatseta seaduseelnõu koostamisel analüüsida, kuna probleemi lahendamiseks eelistatakse teha võimalikult vähe regulatiivseid muudatusi, mis samas omaksid võimalikult suurt mõju, mis oleksid rakendatavad just kirjeldatud oludes. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Probleemi lahendamiseks tuleb ette näha uus regulatsioon ning muuta kõigi vajaminevate dokumentide väljastamine ja kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale esitamine pärimismenetluse lõppedes kohustuslikuks, mitte sõltuvaks pärija tahtest. Praeguse regulatsiooni kohaselt lõppeb pärimismenetlus pärimistunnistuse väljastamisega ning pärijad ise sageli kandeavaldust end kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks ei esita. Samuti ei esitata avaldusi omandiõiguse tunnistuse väljastamiseks, kuna selle tasu sõltub tehinguväärtusest ja võib olla üsna kulukas. Kuna kinnisasja on võimalik kasutama asuda olenemata sellest, mis andmed on kinnistusraamatus, ei taotletagi omandiõiguse tunnistuse väljastamist ega kande tegemist kinnistusraamatusse. Probleemi lahendamiseks on kaks alternatiivset varianti: 1) pärijate ainult pärimistunnistuse alusel kinnistusraamatusse kandmine Selle variandi kohaselt edastab notar pärimismenetluse lõppedes avalduse kinnistusosakonnale pärandaja asemel kinnistusraamatusse pärimistunnistusele märgitud pärijate sisse kandmiseks. See tähendab, et vara kuuluvuse küsimust pärimismenetluse järgselt ei lahendata ning võimalikud vaidlused lükkuvad edasi. Kui isikute vahel peaks olema vaidlusi omandi kuuluvuse küsimuses, siis lahendatakse need kohtus, kuna pärimismenetluse eesmärk on siiski eeskätt pärijate väljaselgitamine, mitte vara kuuluvuse küsimuste lahendamine. 6 See alternatiivne ettepanek tagab, et pärast pärimismenetluse läbiviimist muudetakse kinnistusraamatus omaniku andmed vastavalt pärimistunnistusele. See tähendab, et peale pärimismenetluse läbiviimist on kinnistusraamatust igal juhul pärijate andmed nähtavad, mis tähendab, et need on kättesaadavad ka kolmandatele isikutele. Omandiõiguse tunnistust pärijate kinnistusraamatusse kandmise eeltingimusena enam taotlema ega väljastama ei pea. Selle lahendusvariandi negatiivne külg on, et pärijate kandmisel kinnistusraamatusse ei tuvastata, kas konkreetne asi kuulus pärandaja lahusvara või abikaasade ühisvara hulka ja seega ei pruugi pärimistunnistuse alusel kinnistusraamatusse kantud andmed uute omanike kohta olla õiged, kui varasem kanne ei olnud õige. Samuti tähendab see, et üleelanud või endine abikaasa, kes ei ole pärija, peab oma õiguste tagamisega ise tegelema. Juhul kui pärijad kantakse kinnistusraamatusse pärimistunnistuse alusel, siis peab selle kohta kinnistusraamatus nähtuma ka vastava kande tegemise alus. 2) omandiõiguse tunnistuse kohustuslik väljastamine Selle variandi kohaselt annab notar pärimismenetluse raames vajaduse tekkimisel ilma avalduseta välja ka omandiõiguse tunnistuse (nt olukorrad, kus on tegemist ühisvara suhtega, kuid pärandaja abikaasa ei kuulu pärijate hulka või kus asi moodustab ühisvara pärandaja endise abikaasaga). Pärimismenetluse lõppedes esitatakse notari vahendusel kinnistamisavaldus kinnistusraamatus omaniku kande parandamiseks koos kõikide vajalike lisadokumentidega. Selle lahendusvariandi negatiivne külg on, et omaniku kande parandamine kinnistusraamatus võtab võrreldes esimese lahendusvariandiga rohkem aega ja pärijate andmete kolmandatele isikutele nähtavaks saamine võib võtta kaua aega. Eelnevatele muudatustele lisaks tuleb kaaluda, kuidas muuta uue regulatsiooni rakendamiseks notari tasu seadust. Alternatiivi 1 puhul, kui notari vahendusel esitatakse kinnistusraamatusse avaldus kanda kinnisasja omanikud vastavalt pärimistunnistusele, ei ole notari tasu seaduse muutmine vajalik. Sel juhul maksab isik notarile üksnes tavapärased pärimistunnistuse väljastamisega ja kandeavalduse tegemisega seotud tasud. Alternatiivi 2 puhul, kui kõigi vajaminevate dokumentide väljastamine ja ka kandeavalduse kinnistusosakonnale esitamine muudetakse kohustuslikuks, tuleb muuta notari tasu seadust. Pärimisasja algatamise ja pärimistunnistuse tõestamise kulud ei sõltu kinnisasja väärtusest ega menetlevast notarist ning on vastavalt menetluse algatamise eest 63,90 eurot (NotTS § 31 p 32) ning pärimistunnistuse väljastamise eest 102,25 eurot (NotTS § 31 p 33). Lisakulud isikutele tekivad, kui pärandaja on olnud abielus ja abikaasade varalistele suhetele kohaldus varaühisuse varasuhe, mil juhul on vajalik konkreetse varaeseme suhtes väljastada ka omandiõiguse tunnistus, mille maksumus sõltub vara väärtusest (NotTS § 19 lg 3). Seega on omandiõiguse tunnistuse väljastamise tasu sõltuv konkreetse vara väärtusest. Näiteks 100 000 euro väärtusega kinnisasja puhul on tasu suurus 160,40 eurot. Seega, kui omandiõiguse tunnistus väljastatakse vajadusel ilma taotluseta koheselt pärimismenetluse raames, on tasu muutmisel kolm alternatiivset varianti: 1) fikseeritud tasu määramine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon) - Kuigi praegu ütleb tunnistuse taotleja kinnisasja väärtuse ise, on Maa-ameti statistika pinnalt Eesti 2019. a keskmine kinnisasja tehinguväärtus 67 000 eurot, mis teeks omandiõiguse tunnistuse väljastamise tasuks 112,50. Tuues paralleeli 7 pärimistunnistuse väljastamisega, võiks ka omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest nõutav tasu suurus olla 102,25; 2) tasu mittenõudmine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon); 3) tehinguväärtuse alusel arvutatud tasu (senine regulatsioon). Mõlema alternatiiviga kaob pärijal võimalus esitada digitaalselt allkirjastatud avaldus kinnistuportaali kaudu, mis on hetkel pärijale tasuta. Samas on selle võimaluse ärakaotamine oluline selleks, et saavutada soovitud eesmärki. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Muudatused on seotud põhiseaduse § 32 lg-tes 1–3 sätestatud omandipõhiõigusega ning § 32 lg-s 4 sätestatud põhiseadusliku pärimisjärgluse põhimõttega. Muudatused ei ole seotud rahvusvahelise õiguse ega EL õiguse normidega. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1 Kavandatavad muudatused on seotud kinnistusraamatu andmete parandamisega peale pärimismenetluse läbiviimist – avalduse esitamise korra muudatused. Lahendusel on kaks alternatiivset varianti: 1) pärijate kandmine kinnistusraamatusse pärimistunnistuse alusel; 2) pärimismenetluse lõppedes notari poolt vajadusel koheselt ilma taotluseta omandiõiguse tunnistuse väljastamine ja kinnistusraamatusse kandeavalduse esitamine. 11.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I (ja alajaotis) Muudatusega kaasneb majanduslik mõju: mõju halduskoormusele 11.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Muudatusest on mõjutatud järgmised sihtrühmad: 1) pärijad – ligikaudu 28 350 inimest aastas8 2) notarid – 90 notarit 03.03.2020 seisuga9 3) Tartu Maakohtu kinnistusosakond – 27 kohtunikuabi10 4) Maksu- ja Tolliamet 11.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta 1) mõju pärijatele Mõju halduskoormusele Välja pakutud muudatused vähendavad pärijate poolt riigile teabe esitamise kohustust. Kehtiva seaduse järgi peab pärija kinnistusraamatu andmete parandamiseks esitama avalduse kinnistusosakonnale, millele tuleb lisada pärimistunnistus ja omandiõiguse tunnistus, mis tõestatakse notari poolt pärija ja (endise) abikaasa ühise avalduse alusel. Pakutud muudatuste kohaselt edastaksid notarid pärimismenetluse lõppedes 8 Vt täpsemalt punkti 2 alapunktist 1) 9 Statistika Notarite Koja veebilehelt www.notar.ee 10 Andmed Justiitsministeeriumis 8 kinnistusosakonnale avalduse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuks pärimistunnistusel märgitud pärijate sisse kandmiseks (alternatiiv 1) või annaksid notarid omandiõiguse tunnistuse välja ise ilma pärija avalduseta ja esitaksid ühtlasi kinnistusosakonnale avalduse kinnistusraamatus omaniku kande parandamiseks (alternatiiv 2). Seega mõju pärijatele:  Mõju ulatus mõlema alternatiivi puhul on väike, kuna pärijate käitumises ei toimu erilisi muudatusi ja pigem on muudatus positiivne. Pärijate jaoks on bürokraatlikku asjaajamist vähem. Puudub ka tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.  Mõju sageduse määramisel tuleb arvestada mõju avaldumise regulaarsust ja tihedust. Antud muudatusega kaasneva mõju sagedust saab pidada väikseks, kuna kokkupuude pärimisega üleüldiselt on harv ning omandiõiguse tunnistuse väljaandmiseks seoses kinnisasja pärimisega on vajadus omakorda eeltoodust veel harvem.  Mõjutatud sihtrühmaks on pärijad. Notarite Kojalt saadud statistika kohaselt antakse aastas keskmiselt välja ligikaudu 10 600 pärimistunnistust. Võttes arvesse punkti 3 alapunktis 1) toodut, on pärijaid umbes 28 350. Kui võrrelda seda Eesti rahvaarvuga11, siis moodustab pärijate hulk kogu Eesti rahvastikust 2,1%, mistõttu saab sihtrühma suurust pidada väikseks.  Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk:  Alternatiiv 1 – Võimalus, et muudatustel on ebasoovitavad tagajärjed sihtrühmadele, on väike. Kaasnevad mõjud sihtrühmadele on positiivse toimega. On siiski risk, et pärijate kandmisel kinnistusraamatusse ei tuvastata, kas konkreetne asi kuulus pärandaja lahusvara või abikaasade ühisvara hulka ja seega ei pruugi pärimistunnistuse alusel kinnistusraamatusse kantud andmed uute omanike kohta olla õiged, kui varasem kanne ei olnud õige. Samuti tähendab see, et üleelanud või endine abikaasa, kes ei ole pärija, peab oma õiguste tagamisega ise tegelema. Riski maandamiseks ja kolmandate isikute kaitseks peab notar oma ametitoimingu tegemise raames olema võimalikult hoolas ning pärimistunnistuse alusel kinnistusraamatusse kantud andmete juures peab nähtuma vastava kande tegemise alus.  Alternatiiv 2 – Võimalus, et muudatustel on sihtrühmadele ebasoovitavad tagajärjed, on väike, kuna negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kaasnevad mõjud sihtrühmadele on positiivse toimega. Võrreldes 1. alternatiiviga võib menetlus muutuda täiendavate toimingute tegemise tõttu pikemaks. Kokkuvõtteks saab öelda, et mõlema alternatiivse lahenduse puhul saab mõju ulatust pärijatele pidada väikseks. Samuti saab väikeseks pidada mõlema variandi mõju sagedust, sihtrühma suurust ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski. Eeltoodud põhjustel ei kvalifitseeru antud mõju pärijatele oluliseks, mistõttu ei ole vaja seda laiaulatuslikumalt analüüsida. 11 Statistikaameti kohaselt 17.01.2020 seisuga 1 328 360 inimest (https://www.stat.ee/12808) 9 2) mõju notaritele Mõju halduskoormusele Välja pakutud muudatused võivad avaldada väikest mõju notarite halduskoormusele, kuna täna pärijad pärast pärimistunnistuse saamist pärimismenetluse lõppedes mõnikord omandiõiguse tunnistuse väljastamist ei taotle, kuid muudatuse ühe alternatiivi rakendudes peavad notarid hakkama iga kord vajaduse tekkimisel omandiõiguse tunnistust väljastama. Lisaks muutub notarite ülesandeks esitada ise, ilma isiku avalduseta, kohe pärast pärimismenetluse lõppu kandeavaldus koos vajalike lisadega kinnistusosakonnale.  Mõju ulatus on mõlema alternatiivi puhul väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu. Notarid pakuvad ka praegu samu teenuseid, seega erilisi muutustega kohanemisele suunatud tegevusi ei ole.  Mõju avaldumise sageduse määramisel saab aluseks võtta kõikide notarite ametitoimingute arvu. 2019. aastal tegid notarid kokku 328 447 ametitoimingut.12 Nendest 10 600 olid seotud pärimistunnistuse väljaandmisega ning neist omakorda 109713 korral anti välja omandiõiguse tunnistus. Kuigi alternatiiv 2 kohase muudatuse rakendumisel võib omandiõiguse tunnistuse väljastamise arv mõnevõrra eelduslikult tõusta, siis moodustub see kõikide ametitoimingute arvust ligikaudu 0,4%. Alternatiiv 1 korral toimingute arv täiendavalt ei tõuse. Seega on võimalik öelda, et muudatuste tagajärgedega on harv kokkupuude ning mõju avaldumise sagedus väike.  Sihtrühma suurust hinnates tuleks samasse gruppi arvestada kõik vabade õiguselukutsete esindajad. Notareid on Eestis 9014. Lisaks notaritele on Eestis 42 kohtutäiturit ja 69 pankrotihaldurit15, 1075 advokaati16, 59 patendivolinikku17 ja 745 juristi MTÜ-s Eesti Juristide Liit18. Seega on kõikide teiste vabade õiguselukutsete esindajate arv hinnanguliselt 2079 (kuna kõik juristid ei kuulu ka näiteks MTÜ-sse Eesti Juristide Liit). Notarid moodustavad sellest 4%, seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike.  Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: VTK koostajate hinnangul soovimatuid kõrvalmõjusid ei kaasne. Seega saab ülaltoodule tuginedes öelda, et mõlema alternatiivse lahenduse puhul on mõju ulatus, mõju sagedus ja sihtrühma suurus väikesed. Soovimatuid kõrvalmõjusid VTK koostajate hinnangul ei kaasne. 3) mõju Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale Mõju halduskoormusele Välja pakutud muudatused võivad avaldada väikest mõju kinnistusosakonna halduskoormusele, kuna mõlema alternatiivse muudatuse rakendumisel edastaksid notarid ka kinnistusosakonnale avalduse kinnistusraamatu andmete parandamiseks. 12 Statistika Notarite Kojalt 13 Statistika Notarite Kojalt 14 Andmed Notarite Koja veebilehelt https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri (03.03.2020) 15 Andmed Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite veebilehelt http://www.kpkoda.ee/ (25.02.2020) 16 Andmed Eesti Advokatuuri veebilehelt https://www.advokatuur.ee/est/advokatuur (25.02.2020) 17 Andmed Patendivolinike Koja veebilehelt https://pvkoda.ee/patendivolinikekoda/patendivolinikud (25.02.2020) 18 Andmed Eesti Juristide Liidu veebilehelt http://www.juristideliit.ee/ejl-liikmed/ (25.02.2020) 10  Mõju ulatus on mõlema alternatiivi puhul väike, kuna sihtrühma (kohtunikuabide) käitumises muutusi ei toimu.  Mõju avaldumise sageduse määramisel saab aluseks võtta kõikide kinnistusraamatu omanikuvahetuste arvu. 2019. aastal tegid kohtunikuabid kinnistusraamatus kokku 112 045 omanikuvahetuse kannet.19 Kuna notarid andsid 2019. a välja 10 600 pärimistunnistust, on seega potentsiaalselt umbes 10 600 kannet seotud pärimismenetluse järgse omanikuvahetusega. See moodustub kõikide omanikuvahetuste arvust ligikaudu 9,5%. Ei ole täpselt teada, kui palju kohtunikuabide halduskoormus tõuseks, kuna puudub statistika selle kohta, kui palju 9,5 % pärijatega seotud omanikuvahetustest jääb praegu vormistamata. Igal juhul on võimalik öelda, et mõju avaldumise sagedus on väike.  Sihtrühma suurust hinnates tuleks samasse gruppi arvestada kõik Eesti avalikud teenistujad. Tartu Maakohtus on kokku 27 kohtunikuabi. Lisaks neile on Eestis 2018. a seisuga 27 540 avalikku teenistujat.20 Kohtunikuabid moodustavad sellest 0,1%, seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike.  Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: VTK koostajate hinnangul soovimatuid kõrvalmõjusid ei kaasne. Seega saab ülaltoodule tuginedes öelda, et mõlema alternatiivse lahenduse puhul on mõju ulatus, mõju sagedus ja sihtrühma suurus väikesed ning soovimatuid kõrvalmõjusid VTK koostajate hinnangul ei kaasne. 4) mõju Maksu- ja Tolliametile Mõju halduskoormusele Välja pakutud muudatused võivad avaldada väikest mõju Makse- ja Tolliameti halduskoormusele, kuna mõlema alternatiivse muudatuse rakendumisel edastaksid notarid kinnistusosakonnale avalduse kinnistusraamatu andmete parandamiseks, misjärel on Maksu- ja Tolliametil võimalik omanikele esitada maamaksu teatised.  Mõju ulatus on mõlema alternatiivi puhul väike, kuna sihtrühma käitumises muutusi ei toimu. Arvestada tuleb ka, et enamus protsesse teatist väljastamisel toimuvad automaatselt.  Mõju avaldumise sageduse määramisel saab aluseks võtta kõikide kinnistusraamatusse kantud omanike arvu. 09.07.2021 seisuga on kinnistusraamatus kokku 368 592 omanikku.21 Kuna notarid andsid välja 10 600 pärimistunnistust, on seega umbes 10 600 omanikku seotud pärimismenetluse järgse omanikuvahetusega. See moodustub kõikidest omanikest ligikaudu 2,8%. Ei ole täpselt teada, kui paljude omanike andmed kinnistusraamatus nimetatud 2,8% parandamata jäävad, kuid igal juhul on võimalik öelda, et muudatuste tagajärgedega on harv kokkupuude ning mõju avaldumise sagedus väike.  Sihtrühma suurust hinnates tuleks samasse gruppi arvestada kõik Eesti avaliku sektori töötajad. Maksu- ja Tolliametis oli 2018. a kokku 1321 töötajat (kuigi kõik neist ei tegele asjakohase küsimusega), kes moodustasid kogu Eesti 19 Statistika kättesaadav kohtute veebilehelt https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_maakohtu_kinnistus- _ja_registriosakonna_2019.a_statistika.pdf (10.07.2020) 20 Statistika kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehelt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi- personalipoliitika/personali-ja-palgastatistika (10.07.2020) 21 Statistika Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt 11 avaliku sektori töötajaskonnast 2,49%.22 Seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike.  Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: VTK koostajate hinnangul soovimatuid kõrvalmõjusid ei kaasne. Seega saab ülaltoodule tuginedes öelda, et mõlema alternatiivse lahenduse puhul on mõju ulatus, mõju sagedus ja sihtrühma suurus väikesed. Soovimatuid kõrvalmõjusid VTK koostajate hinnangul ei kaasne. Kokkuvõttes saab öelda, et kuna avalduv halduskoormuse mõju ei ole sihtrühmade jaoks oluline, ei ole vaja seda laiapõhjaliselt analüüsida. 11.2. Kavandatav muudatus 2 Omandiõiguse tunnistuse väljastamise tasu muutmine kinnisasja pärimise korral. 11.3.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I (ja alajaotis) Muudatusega kaasneb majanduslik mõju leibkondade toimetulekule ja notarite tuludele. Tuleb kaaluda, kuidas muuta uue regulatsiooni rakendamiseks notari tasu seadust. Pärimisasja algatamise ja pärimistunnistuse tõestamise kulud ei sõltu kinnisasja väärtusest ega menetlevast notarist ning on vastavalt menetluse algatamise eest 63,90 eurot (NotTS § 31 p 32) ning pärimistunnistuse väljastamise eest 102,25 eurot (NotTS § 31 p 33). Lisakulud isikutele tekivad, kui pärandaja on olnud abielus ja abikaasade varalistele suhetele kohaldus varaühisuse varasuhe, mil juhul on vajalik konkreetse varaeseme suhtes väljastada ka omandiõiguse tunnistus, mille maksumus sõltub vara väärtusest (NotTS § 19 lg 3). Seega on omandiõiguse tunnistuse väljastamise hind kinnisasja pärimise puhul sõltuv selle hinnast. Näiteks 100 000 euro väärtusega kinnisasja puhul on tasu suurus 160,40 eurot, millele lisanduvad muud pärimismenetluse läbiviimisega kaasnevad tasud. Seega, kui omandiõiguse tunnistus väljastatakse vajadusel ilma taotluseta koheselt pärimismenetluse raames, on tasu muutmisel kolm alternatiivset varianti: 1) fikseeritud tasu määramine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon) - Kuigi praegu ütleb tunnistuse taotleja kinnisasja väärtuse ise, on Maa-ameti statistika pinnalt Eesti 2019. a keskmine kinnisasja tehinguväärtus 67 000 eurot, mis teeks omandiõiguse tunnistuse väljastamise tasuks 112,50 €. Tuues paralleeli pärimistunnistuse väljastamisega, võiks ka omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest nõutav tasu suurus olla 102,25 €. Sel juhul väheneks notari kohta kuu tulu umbes 99 euro võrra; 2) tasu mittenõudmine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon). Sel juhul väheneks notari kohta kuu tulu umbes 1090 euro võrra; 3) tehinguväärtuse alusel arvutatud tasu (senine regulatsioon). Kulud vastavalt alternatiivsetele lahendusele 1 ja 2 vähenevad, vastavalt lahendusele 3 jäävad samaks nagu praegu. 11.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Hinnatav mõju avaldub järgmistele sihtrühmadele23: 22 Statistika kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehelt https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus (10.07.2020) 23 Sihtrühmade suurusi on täpsemalt kirjeldatud punktis 3 12 1) pärimismenetluses kinnisasja omandiõiguse tunnistuse väljastamist taotlevad pärijad (1100)24; 2) notarid (90). 11.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta 1) mõju pärijatele Mõju toimingutega kaasnevatele kuludele Kui omandiõiguse tunnistus väljastatakse eesmärkide saavutamiseks ilma isiku taotluseta koheselt pärimismenetluse raames (kui notar on tuvastanud vajaduse kinnisasja pärimiseks väljastada omandiõiguse tunnistus), siis on tarvis muuta notarite tasu. Selleks on eelnevalt kirjeldatud kolme alternatiivset varianti, mille mõjusid alljärgnevalt analüüsitakse.  Mõju ulatus:  Alternatiiv 1 – fikseeritud tasu määramine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon).25 Kuigi praegu tuleb omandiõiguse tunnistuse väljastamist eraldi taotleda, siis tegelikkuses on ka kehtiva seadusandluse kohaselt kohustuslik muuta kinnistusraamatus omaniku andmed ja nende muutmise aluseks on ka omandiõiguse tunnistus. Sellest lähtuvalt saab öelda, et mõju ulatus on olenemata tasu suurusest väike, kuna pärijate käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.  Alternatiiv 2 – tasu mittenõudmine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon). Kuna praegu tuleb omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest maksta tasu sõltuvalt tehinguväärtusest, on tasu edaspidiselt mittenõudmisel sihtrühmale positiivne mõju. Maa-ameti statistika põhjal oli 2019. a Eesti keskmine kinnisasjade tehinguväärtus 67 000 eurot, mis teeb sellise tehinguväärtusega kinnisasja omandiõiguse tunnistuse väljastamise tasuks 112,50. 1097 omandiõiguse tunnistuse pealt on kõikidele omandiõiguse tunnistust taotlevatele pärijatele kokkuhoid 123 412,50. Mõju ulatust võib hinnata väikeseks, sest sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimuks (omandiõiguse tunnistust on vaja olenemata selle eest makstavast tasust) ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.  Alternatiiv 3 – tänase regulatsiooni säilitamine ehk tehinguväärtuse alusel arvutatud tasu. Ka praegu tuleb kinnisasja omaniku muutmiseks taotleda pärast pärimismenetluse läbiviimist omandiõiguse tunnistust ning selle tasu on tehinguväärtuse alusel määratud notari tasu seaduses. Kuna pärijate käitumises muutusi ei toimuks, puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.  Mõju sageduse määramisel tuleb arvestada mõju avaldumise regulaarsust ja tihedust. 2019. aastal väljastati omandiõiguse tunnistus 109726 korral. See tähendab, et kõikidest pärijates (28 35027) taotles omandiõiguse tunnistuse 24 Andmed Notarite Kojalt. 2019. aastal väljastati pärimismenetlustes omandiõiguse tunnistusi 1097 korral 25 Vt täpsemalt punkti 11.2.1 alternatiiv 1) kirjeldus – ettepanek tasu suuruseks määrata 102,25. 26 Statistika Notarite Kojalt 27 Vt täpsemalt punktist 3 13 väljastamist 3,9%. Seega on võimalik öelda, et muudatuste tagajärgedega on harv kokkupuude, mis tähendab, et mõju avaldumise sagedus on väike.  Mõjutatud sihtrühmaks on esiteks pärijad, kes peavad taotlema omandiõiguse tunnistuse väljastamist (ligikaudu 1100). Kui võrrelda seda Eesti rahvaarvuga28, siis moodustab sihtrühm kogu Eesti rahvastikust 0,08%, mistõttu saab sihtrühma suurust pidada väikseks.  Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk:  Alternatiiv 1 – fikseeritud tasu määramine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon) Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne, kuna muutused on sihtrühmale pigem positiivsed – omandiõiguse tunnistuse väljastamise tasu on võrreldes praeguse keskmisega (112,50) mõnevõrra väiksem (102,25).  Alternatiiv 2 – tasu mittenõudmine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon). Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne, kuna muutused sihtrühmale on positiivsed, sest tasu võrreldes kehtiva regulatsiooniga on väiksem.  Alternatiiv 3 – tänase regulatsiooni säilitamine ehk tehinguväärtuse alusel arvutatud tasu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole, kuna muutusi regulatsioonis ei toimu. Saab öelda, et kõikide alternatiivide puhul on mõju ulatus väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju sagedus ja sihtrühma suurus on kõikide alternatiivide puhul väiksed. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk kõikide alternatiivide korral on samuti väike, ent alternatiivi 2 puhul (tasu mittenõudmine) on kaasnev positiivne mõju kõige suurem. Eeltoodule tuginedes ei kvalifitseeru antud mõju pärijatele oluliseks, mistõttu ei ole vaja seda laiapõhjalisemalt analüüsida. 2) mõju notaritele Mõju toimingutega kaasnevatele kuludele Kui omandiõiguse tunnistus väljastatakse eesmärkide saavutamiseks ilma isiku taotluseta koheselt pärimismenetluse raames (kui notar on tuvastanud vajaduse kinnisasja pärimiseks väljastada omandiõiguse tunnistus), siis on tarvis muuta notari tasu seadust. Selleks on eelnevalt kirjeldatud kolm alternatiivset varianti, mille mõjusid alljärgnevalt analüüsitakse.  Mõju ulatus:  Alternatiiv 1 – fikseeritud tasu määramine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon)  Alternatiiv 2 – tasu mittenõudmine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon)  Alternatiiv 3 – tänase regulatsiooni säilitamine ehk tehinguväärtuse alusel arvutatud tasu Mõju ulatus on kõikide alternatiivide puhul väike. Notarite käitumises kui sellises ei toimu erilisi muutusi, kuna omandiõiguse tunnistuse tuleb neil väljastada olenemata sellest, kui suur on selle eest neile ette nähtud tasu. Seetõttu puudub ka tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. 28 Statistikaameti kohaselt 17.01.2020 seisuga 1 328 360 inimest (https://www.stat.ee/12808) 14  Mõju sageduse määramisel tuleb arvestada mõju avaldumise regulaarsust ja tihedust. 2019. aastal väljastati omandiõiguse tunnistus 109729 korral. See tähendab, et kõikidest pärijates (28 35030) taotles omandiõiguse tunnistuse väljastamist 3,9%. Kõikide toimingute arvuga võrreldes (382 77131) moodustavad omandiõiguse tunnistuse väljastamised kõigest 0,3%. Seega on võimalik öelda, et muudatuste tagajärgedega on harv kokkupuude, mis tähendab, et mõju avaldumise sagedus on väike.  Sihtrühma suurust hinnates tuleks samasse gruppi arvestada kõik vabade õiguselukutsete esindajad. Notareid on Eestis 9032. Lisaks notaritele on Eestis 42 kohtutäiturit ja 69 pankrotihaldurit33, 1075 advokaati34, 59 patendivolinikku35 ja 745 juristi MTÜ-s Eesti Juristide Liit36. Seega on kõikide teiste vabade õiguselukutsete esindajate arv hinnanguliselt 2079 (kuna kõik juristid ei kuulu ka näiteks MTÜ-sse Eesti Juristide Liit). Notarid moodustavad sellest 4%, seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike.  Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk:  Alternatiiv 1 – fikseeritud tasu määramine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon) Antud alternatiivi puhul on tegemist negatiivse toimega mõjuga, kuna kehtiva regulatsiooni järgi on omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest ette nähtud tasu, mis oleneb tehinguväärtusest. Seetõttu võib tasu suurus kehtiva regulatsiooni järgi olla fikseeritud tasust (ettepanek 102,25 eurot) nii väiksem kui suurem. Sel põhjusel ja arvestades, et omandiõiguse tunnistuse väljastatakse iga-aastaselt ligi 110037, saab öelda, et antud alternatiivi negatiivne mõju on vähene.  Alternatiiv 2 – tasu mittenõudmine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon) Antud alternatiivi puhul on tegemist negatiivse toimega mõjuga, kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt on omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest ette nähtud tasu, mis sõltub tehinguväärtusest. Seega tasu suurus võrreldes kehtiva regulatsiooniga väheneb. Arvestades, et omandiõiguse tunnistuste väljastamine moodustab kõikidest tehingutest ainult 0,3%, on antud alternatiivi negatiivne mõju siiski väike.  Alternatiiv 3 – tänase regulatsiooni säilitamine ehk tehinguväärtuse alusel arvutatud tasu Selle alternatiivi puhul muudatusi ei toimu, mistõttu negatiivset mõju ei esine. Analüüsides mõju toimingutega kaasnevatele kuludele saab kokkuvõtteks öelda, et kõikide alternatiivide puhul on mõju sihtrühmadele, nii pärijatele kui ka notaritele, väike. Mõju ulatust saab pidada väikseks, mõju sagedus ja sihtrühma suurus on väiksed ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike, mistõttu ei kvalifitseeru mõju oluliseks ning seda ei ole vaja laiapõhjalisemalt analüüsida. 29 Statistika Notarite Kojalt 30 Vt täpsemalt punktist 3 31 Statistika Notarite Kojalt 32 Andmed Notarite Koja veebilehelt https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri (03.03.2020) 33 Andmed Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite veebilehelt http://www.kpkoda.ee/ (25.02.2020) 34 Andmed Eesti Advokatuuri veebilehelt https://www.advokatuur.ee/est/advokatuur (25.02.2020) 35 Andmed Patendivolinike Koja veebilehelt https://pvkoda.ee/patendivolinikekoda/patendivolinikud (25.02.2020) 36 Andmed Eesti Juristide Liidu veebilehelt http://www.juristideliit.ee/ejl-liikmed/ (25.02.2020) 37 Statistika Notarite Kojalt 15 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatuste tulemusena tekivad mõjud pärijatele, notaritele, Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning Maksu- ja Tolliametile. Eelneva analüüsi käigus on tuvastatud, et notarite, Tartu Maakohtu ega Maksu- ja Tolliameti halduskoormus ja töökoormus ei suurene, kuna tehtavad toimingud jäävad samaks. Muutub üksnes notari toimingute tegemise kord, kuid see ei põhjusta sihtrühmale liigset koormust. Pärijate halduskoormus seevastu väheneb, kuna nad ei pea enam ise esitama Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kandeavaldust kinnisasja omaniku muutmiseks ega pea taotlema ka omandiõiguse tunnistust. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatused toovad eeldatavasti kohalikele omavalitsustele kaasa mõningal määral täiendavaid tulusid, kuna muudatuste rakendumisel kantakse kinnisasjade pärijad kohe omanikena kinnistusraamatusse, misjärel on neile võimalik esitada maamaksu teatised.38 14. Edasine mõjude analüüs Kuna muudatused ei avalda ühelegi sihtrühmale olulist mõju, ei ole hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tarvis teha põhjalikku mõjuanalüüsi. Tegemist on väga väikeste kuludega muudatusega, mis avaldab sihtrühmale positiivset mõju vähendades nende halduskoormust. Samuti kaasneb muudatusega positiivne mõju riigile tervikuna, kuna kinnistusraamatu andmete kvaliteet kasvab ja see omakorda avaldab positiivset mõju majanduskäibele ja maksude kogumise võimalusele. Arvestades eespool kajastatud mõjude analüüsi ei peeta antud juhul vajalikuks põhjaliku mõjuanalüüsi koostamist. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Muudatuste tulemusena on võimalik kaks alternatiivset õiguslikku regulatsiooni:  Alternatiiv 1 - Notar esitab isiku eest pärimismenetluse lõppedes koheselt ka avalduse kinnistusosakonnale pärandaja asemel pärimistunnistusel märgitud pärijate kinnistusraamatusse kandmiseks. Omandiõiguse tunnistusi enam ei väljastata pärimismenetluse raames.  Alternatiiv 2 - Teise alternatiivi kohaselt annab notar pärimismenetluse raames vajaduse tekkimisel ilma avalduseta välja ka omandiõiguse tunnistuse. Pärimismenetluse lõppedes esitatakse notari vahendusel kinnistamisavaldus kinnistusraamatus omaniku kande parandamiseks. Mõlema eelpool analüüsitud alternatiivi kohaldamisel kaasneksid minimaalsed mõjud nii notaritele kui ka pärijatele. VTK koostajate hinnangul tuleks alternatiivi valikul lähtuda VTK-le esitatud arvamustest. Omandiõiguse tunnistuse väljastamise tasude muutmiseks analüüsiti kolme alternatiivi: 38 Maksu- ja Tolliameti hinnangul jääb kinnistusraamatusse kandmata pärijate tõttu aastas saamata maamaksu ca 300 000 €. 16  Alternatiiv 1 – fikseeritud tasu määramine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon)  Alternatiiv 2 – tasu mittenõudmine omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral (uus regulatsioon)  Alternatiiv 3 – tänase regulatsiooni säilitamine ehk tehinguväärtuse alusel arvutatud tasu Kõikide alternatiividega kaasnevad mõjud on kokkuvõtlikult väikesed. VTK koostajate hinnangul oleks kõige õiglasem mõlema sihtrühma jaoks, kui regulatsiooni muudetakse vastavalt alternatiivile 1 ning määratakse omandiõiguse tunnistuse väljastamise eest kinnisasja pärimise korral fikseeritud tasu suuruses 102,25€, mis on võrdne pärijate väljaselgitamise ja pärimistunnistuse väljastamise tasuga (NotTS § 31 p 33). VTK koostajad on samas avatud ka teistele ettepanekutele. 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise X seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Seni kehtinud õigusaktide sõnastust on vaja muuta selliselt, et notaril tekiks kohustus kas pärimismenetluse raames anda vajadusel välja omandiõiguse tunnistus ning esitada pärimismenetluse lõppedes Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kinnisasja omaniku muutmise kandeavaldus või edastada koheselt pärast pärimistunnistuse väljastamist ka avaldus kinnistusosakonnale pärandaja asemel pärimistunnistusel märgitud pärijate kinnistusraamatusse kandmiseks. Samuti tuleb seoses omandiõiguse tunnistuse ilma taotluseta väljastamisega muuta notari tasude regulatsiooni. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Õigusaktid, mida on eelduslikult vaja probleemi lahendamiseks muuta: - Pärimisseadus (RT I, 10.03.2016, 16) - Kinnistusraamatuseadus (RT I, 13.03.2019, 89) - Tõestamisseadus (RT I, 22.02.2019, 3) - Notari tasu seadus (RT 1, 22.02.2019, 8) - Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord (RT I, 07.02.2014, 13) 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Väljatöötamise kavatsus saadetakse tutvumiseks ja tagasiside andmiseks ministeeriumitele, Notarite Kojale, maakohtutele, ringkonnakohtutele, Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale ja Tallina Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Maksu- ja Tolliametile ning Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjonile. Regulatsiooni täpsemasse väljatöötamisse kaasatakse eelduslikult 2020. aasta II poolaastal Notarite Koda. Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks huvirühmadele eelduslikult 2021. aasta I poolaastal. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei tehta. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Eelnõu kontseptsiooni ei kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostata. koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Eelnõu saadetakse kooskõlastamise aeg kooskõlastamisele eelduslikult 2021. aasta I poolaastal. 17 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Eeldatav regulatsiooni jõustumise aeg on 2022. aasta. 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Vastutavad ametnikud on Margit Veskimäe ([email protected]) ja Kadri Laud ([email protected]). 18 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 20.07.2020 13:12 Adressaat: Notarite Koda <[email protected]>; kinnistusosakond <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut <[email protected]>; Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjon <[email protected]> Teema: Väljatöötamiskavatsus pärijate KR-i kandmise muudatusteks Manused: 8-14506 20.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Ootame tagasisidet 14.08.2020, link EIS-i https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9a4ecf6a-a277-45f9-a22c-b568119c37c0 Pealkiri: Väljatöötamiskavatsus pärijate KR-i kandmise muudatusteks Registreerimise kuupäev: 20.07.2020 Registreerimise number: 8-1/4506. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee
Allikas: Tartu Ringkonnakohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel