TsMS eelnõu (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine)

[EELNÕU] 10.03.2020 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 378 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(2) Autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumisele tugineva hagi tagamiseks käesoleva seadustiku § 377 lõikes 1 või 2 nimetatud alusel võib kohus muu hulgas: 1) arestida kauba, mille puhul on intellektuaalse omandi õiguse rikkumise kahtlus, või kohustada sellise kauba välja andma, et takistada kauba käibesse laskmist või turustamist; 2) keelata kostjal intellektuaalse omandi õigust rikkuvate toimingute tegemise; 3) kohustada vahendajat, kelle teenuseid kasutatakse intellektuaalse omandi õiguse rikkumise eesmärgil, rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.”; 2) paragrahvi 378 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses: “(22) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud abinõu kohaldamise korral kohaldatakse vahendaja suhtes käesolevas peatükis ning käesoleva seadustiku § 195 lõigetes 2 ja 3 vastaspoole kohta sätestatut. (23) Kui autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse ärilisel eesmärgil rikkumisest tuleneva hagi tagamiseks taotletakse kostja pangakonto või muu vara arestimist, võib kohus kohustada väljastama panga-, finants- või äridokumente või võimaldama nendega tutvuda.”; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: “Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. a direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.04.2004, lk 45–86).“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ....... 2020. a Algatab Vabariigi Valitsus ……… 2020. a [seaduse vastuvõtmise koht ja kuupäev] [allkirjastaja nimi ja ametinimetus]  10.03.2020 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu sisaldab sätteid intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamise kohta, mille eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades. Selleks tehakse ettepanek võimaldada nendes asjades taotleda kohtult hagi tagamise korras, et kohus keelaks kostjal nimetatud õigusi rikkuvate toimingute tegemise või kohustaks vahendajat, kelle teenuseid õiguste rikkumiseks kasutatakse, rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks. Ettepanekutega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (edaspidi TsMS). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Gea Lepik ([email protected]). Eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi osa on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Külvi Noor ([email protected], 715 3444). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected], 620 8270). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ1 (edaspidi jõustamisdirektiiv) art-st 9 tuleneb Eestile kohustus tagada kohtutele võimalus rakendada intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral tõhusaid esialgseid ja ennetavaid tõkendeid. Viidatud direktiivist tulenevad nõuded on Eesti õiguses täidetud mh TsMS-s. Eelnõu lahendab mõned kehtiva õiguse rakendamise praktikas ilmnenud kitsaskohad ning aitab seeläbi tagada Eesti õiguskorra parema vastavuse jõustamisdirektiivi art-le 9, sh nõudele, et kõnealused meetmed peavad olema tõhusad ja neid peab saama kohaldada ka vahendajate suhtes. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. a direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta. – ELT L 157, 30.4.2004, lk 45–86. 1 Enne eelnõu koostamist ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna see polnud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“2 § 1 lg 2 p 5 kohaselt nõutav. Seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju, vaid sellega täpsustatakse olemasolevat regulatsiooni. Eelnõu varasem versioon on esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 14. septembril 2018 teise eelnõu koosseisus („Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (apellatsioonimenetluse optimeerimine)“)3. Praegune eelnõu sisaldab varasemast eelnõust eraldatud sätteid, mis puudutavad intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamist. Eelnõu täiendamisel on arvestatud varasema eelnõu kohta esitatud märkusi. Nendega arvestamist kajastab seletuskirjale lisatud tabel. Eelnõuga muudetakse TsMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 23. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus, sest muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14). 2. SEADUSE EESMÄRK Eelnõuga täpsustatakse hagi tagamise korral rakendatavaid abinõusid intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi korral. Arvestades, et rikkumise lõpetamisele suunatud menetlus võib olla aeganõudev, on tõhusate esialgsete meetmete kohaldamine intellektuaalomandi õiguse rikkumise asjades oluline, et tagada õiguste omajate õiguste ja huvide tõhus kaitse. Justiitsministeeriumile esitatud pöördumistes on Eesti huvirühmad juhtinud tähelepanu probleemidele rikkumiste kiire ja tõhusa lõpetamisega eelkõige internetikeskkonnas.4 Kohustus sätestada intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral kohtutele võimalus rakendada tõhusaid esialgseid ja ennetavaid tõkendeid tuleneb jõustamisdirektiivi art 9 lg 1 p-st a, mille aluseks on TRIPS-lepingu5 art 50 lg 1 p a. Viidatud direktiivi sätte kohaselt peab kohtul olema võimalik kohaldada väidetava rikkuja suhtes esialgset tõkendit, et ennetada peatset intellektuaalomandi õiguse rikkumist või esialgselt keelata väidetava rikkumise jätkamine või muuta selle jätkamine sõltuvaks tagatiste andmisest, mille eesmärk on õiguste omajale hüvitise tagamine. Neid kohtulikke tõkendeid peab olema võimalik rakendada ka vahendajate suhtes, kelle teenuseid kolmas osapool 2 RT I, 29.12.2011, 228. 3 Viide EIS-i toimikule: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57815a01-45c6-465c-909e- 895ccf507cf9. 4 Nt MTÜ Eesti Autoriõiguse Kaitse Organisatsioon 26.09.2015 pöördumine Justiitsministeeriumile. 5 Intellektuaalomandiõiguste kaubandusaspektide leping. – RT II 1999, 22, 123. 2 kasutab intellektuaalomandi õiguse rikkumisel. Eriti just digikeskkonnas on levinud vahendajate teenuste kasutamine intellektuaalomandi õigusi rikkuvateks tegevusteks ning paljudel sellistel juhtudel on vahendajatel kõige hõlpsam rikkumisele lõpp teha või see ära hoida. Direktiivi art 9 lg 1 p-s a sätestatud esialgseid meetmeid tuleb eristada sama direktiivi art-s 11 sätestatud tõkenditest, mis on nähtud ette vaidluse sisulise lahendamise tulemusel kohaldatava õiguskaitsevahendina.6 Eesti tsiviilkohtumenetluses võimaldab ajutiste kaitseabinõude rakendamist hagi tagamise instituut. Kehtivas õiguses on jõustamisdirektiivi art 9 lg 1 p-st a tulenevaid ajutisi ja ennetavaid meetmeid võimalik rakendada TsMS § 377 lg 1 või 2 alusel. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vastava ohu esinemine tuleb kohtule põhistada.7 Sellel õiguslikul alusel hagi tagamise eesmärk on kindlustada hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine või seda lihtsustada.8 Sellest järeldub, et tagatav nõue peab olema (sund)täidetav, mistõttu on § 377 lg 1 rakendatav eelkõige rahaliste nõuete tagamiseks, samuti muul juhul, kui haginõue on rahaliselt hinnatav.9 Juhul kui hageja nõue on suunatud tema õigusi rikkuva tegevuse lõpetamisele, on tal keeruline põhistada, et tagamata jätmise korral võib nõude täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Seega ei ole § 377 lg 1 üldjuhul kohaldatav nt rikkumise lõpetamisele või sellest edaspidi hoidumisele suunatud nõude puhul. Ühe hagi tagamise abinõuna on kohtul õigus TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel keelata kostjal teatud toimingute tegemine, sh näiteks väidetava intellektuaalomandi õigust rikkuva tegevuse jätkamine. Samas on ebaselge, kas TsMS § 377 lg 1 alusel on võimalik kohustada vahendajat, kelle teenuseid rikkumisel kasutatakse, rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks või vahetult eesseisva rikkumise ärahoidmiseks. Teoreetiliselt oleks see võimalik TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel, mis võimaldab kohtul kohaldada hagi tagamiseks ka kohtu poolt vajalikuks peetud muud abinõu. Hagi tagamise abinõu valikul kohtule antud diskretsiooniõiguse kasutamisel on kohus siiski seotud mh hagi tagamise instituudi üldise olemusega ning piirangutega, mis on välja kujunenud kohtupraktikas.10 Muu hulgas tuleb arvestada kohtupraktikas välja kujunenud põhimõttega, mille kohaselt ei tohi hagi tagamise abinõudega üldjuhul panna kolmandatele, menetlusvälistele isikutele aktiivseid kohustusi ega võtta neilt õigusi.11 Vahendaja kohustamine rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks või 6 Eesti õiguses vastab jõustamisdirektiivi art-le 11 võlaõigusseaduse (VÕS) (RT I 2001, 81, 487; RT I, 04.12.2019, 16) § 1055 lg 1 ja lg 3 p 1. 7 Vt TsMS § 381 lg 2 ja RKTKm 28.03.2018, nr 2-17-8524/32, p 9.2. 8 RKTKm 18.11.1998, nr 3-2-1-114-98; 27.10.2010, nr 3-2-1-74-10, p 12; 11.05.2011, nr 3-2-1-30-11, p 10. 9 Vt Kõve, V., Järvekülg, I., Ots, J., Torga, M. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017 (edaspidi TsMS komm II), § 377, p 3.1.4.1.a. 10 RKTKm 28.03.2018, nr 2-17-8524/32, p 11. 11 Vt nt RKTKm 31.05.2012, nr 3-2-1-7-12, p 11; 20.03.2013, nr 3-2-1-135-12, p 14; 10.04.2019, nr 2- 18-16690/41, p 18; RKTKo 31.10.2018, nr 2-16-9519/78, p 40. 3 ärahoidmiseks on aga käsitatav tema kui kolmanda isiku õigustesse sekkumisena ning talle aktiivsete kohustuste panemisena. Lisaks vahendajale endale võivad olla mõjutatud ka kolmandate isikute (nt tema teenuste kasutajate) õigused. TsMS § 377 lg 2 annab kohtule olukorras, kus hagi esemeks ei ole rahaline nõue, õiguse reguleerida hageja taotlusel vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Sätte eesmärk on anda kohtule võimalus vaidluse kestuse ajaks esialgselt reguleerida vaieldavat õigussuhet ning seeläbi tagada õigusrahu kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni.12 Õigussuhte esialgse reguleerimise otsene eesmärk ei ole kohtulahendi täitmise tagamine, mistõttu kohus võib seda teha sõltumata sellest, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.13 Eeltoodud põhjusel on § 377 lg 2 intellektuaalomandi õiguse rikkumise asjades, kus üldjuhul on hageja eesmärk rikkumise peatamine kohtumenetluse ajaks, reeglina sobivam alus hagi tagamiseks kui sama sätte lg 1. Kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et esialgselt reguleeritavaks õigussuhteks saab olla ka kostja õigusvastasest tegevusest tulenev lepinguväline õigussuhe.14 Samas ei pruugi ka § 377 lg 2 saavutada jõustamisdirektiivi art 9 lg 1 p-ga a ettenähtud eesmärke. Esiteks on kaheldav, kas § 377 lg 2 järgi on võimalik kohaldada esialgseid tõkendeid ka vahendajate suhtes, kes ise ei ole õiguse rikkujaks ning kellega õiguse omajal seega vahetut õigussuhet ei ole. Riigikohus on selgitanud, et vaatamata sellele, et kohtul on TsMS § 377 lg 2 alusel vaidlusaluse õigussuhte esialgsel reguleerimisel ulatuslik diskretsiooniõigus, ei saa hagi tagada vaidlusaluse õigussuhte väliselt, vaid taotletud hagi tagamise abinõu peab kuuluma hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla.15 Sellest saab järeldada, et hagi tagamiseks on võimalik reguleerida üksnes vaidlusalust õigussuhet, st reguleeritav õigussuhe peab olema hagi esemeks ning kohus ei saa sekkuda isikute suhetesse, mille üle kohtuvaidlus puudub.16 Sarnaselt TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise alusega on õiguskirjanduses leitud, et ka lg 2 järgi õigussuhte esialgsel reguleerimisel peab kohus vältima menetlusväliste kolmandate isikute õigustesse sekkumist.17 Teiseks on ebaselge, kas § 377 lg 2 alusel on võimalik kohustada kostjat hoiduma ka vahetult eesseisvast rikkumisest ning vahendajat sellist rikkumist ära hoidma, kuivõrd sellisel juhul ei ole poolte vahel veel tekkinud (lepinguvälist) õigussuhet, mida kohus saaks esialgselt reguleerida. 12 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõu (208 SE) seletuskiri, p 2.1.7. 13 TsMS § 377 lg 2 teine lause; vt RKTKm 25.05.2015, nr 3-2-1-55-15, p 11; 10.04.2019, nr 2-18- 16690/41, p 15. 14 Nt RKTKm 25.05.2015, nr 3-2-1-55-15, p 11; 08.02.2017, nr 3-2-1-147-16, p-d 13-14. 15 Vt RKTKm 27.10.2010, nr 3-2-1-74-10, p 13; 24.10.2018, nr 2-16-17776/39, p 15; 10.04.2019, nr 2- 18-16690/41, p 11. 16 Vt TsMS komm II, § 377, p 3.2.1.b. 17 TsMS komm II, § 378, p 3.5.10.1.c. 4 Eeltoodud põhjustel täpsustatakse eelnõuga hagi tagamist intellektuaalomandi õiguse rikkumisest tulenevate hagide korral. Muudatuste eesmärk on lahendada eelnevalt kirjeldatud kitsaskohad ja ebaselgus ning tagada Eesti õiguse kooskõla jõustamisdirektiivi art 9 lg 1 p-st a tulenevate nõuetega. Muu hulgas luuakse võimalus rakendada hagi tagamise abinõusid ka vahendajate suhtes. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, millega muudetakse TsMS-i. Paragrahvi 378 lg 2 muutmine, mis reguleerib hagi tagamise abinõusid intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi korral. Seda sätet muudetakse eelnõu p-dega 1 ja 2. Muudetav lõige sätestab juba praegu abinõud, mida saab autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumisele tugineva hagi tagamiseks kohaldada. Eelnõuga struktureeritakse see lõige ümber ja jaotatakse punktideks. Lõike esimese lause sõnastuses ei tehta muudatusi, kuid see kehtestatakse § 378 lg 2 p-na 1. Lõike teine lause viiakse eraldi lg-sse 23. Lisaks struktuuri muutmisele tehakse sättes kaks sisulist muudatust. Peamine muudatus sätte kehtiva sõnastusega võrreldes on p-de 2 ja 3 lisamine. Lisatavate punktide kohaselt võib kohus lisaks p-s 1 nimetatud abinõudele keelata kostjal intellektuaalomandi õigust rikkuvate toimingute tegemise (p 2) või kohustada vahendajat, kelle teenuseid kasutatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumise eesmärgil, rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks (p 3). See vastab jõustamisdirektiivi art 9 lg 1 p-le a. Ühtlasi täiendatakse lõike alguseosa täpsustusega, et lõikes nimetatud meetmed on kohaldatavad, kui hagi tagatakse „käesoleva seadustiku § 377 lõikes 1 või 2 nimetatud alusel“. Selle eesmärk on täpsustada, et § 378 lg-s 2 nimetatud abinõud on kohaldatavad ka juhul, kui kohus tagab hagi § 377 lg 2 alusel, s.o õigussuhte esialgse reguleerimise teel. Kui kõnealust täpsustust § 378 lg 2 sõnastuses ei oleks, poleks selge, kas sättes nimetatud meetmed on käsitatavad õigussuhte esialgse reguleerimisena § 377 lg 2 tähenduses ja seega kohaldatavad ka olukorras, kus põhikohtuasjas tehtava lahendi täidetavus ei ole ohus (vrdl 377 lg 1), vaid hagi tagamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Samuti ei oleks selge, kas õigussuhte esialgse reguleerimisena § 377 lg 2 tähenduses on käsitatav ka vahendajale kohustuste panemine, arvestades, et vahendaja ja hagi tagamist taotleva isiku vahel ei ole tõenäoliselt ei lepingulist ega lepinguvälist õigussuhet ning isegi kui on, siis ei ole üldjuhul tegemist põhimenetluses vaidluse all oleva õigussuhtega. 5 Sättes kasutatud mõisteid „autoriõigus, autoriõigusega kaasnev õigus või tööstusomandiõigus“ tuleb tõlgendada kooskõlas jõustamisdirektiivi art-ga 2. Euroopa Komisjon on teinud avalduse, milles on loetletud nimekiri intellektuaalomandi õigustest, mida komisjon loeb minimaalselt olevat jõustamisdirektiiviga hõlmatud.18 Nimetatud avalduse ja direktiivi sõnastuse põhjal saab järeldada, et direktiiviga on hõlmatud üksnes sellised õigused, mida liikmesriigi riigisiseses õiguses kaitstakse intellektuaalomandi õigusena. Eesti õiguses jäävad seega direktiivi kohaldamisalast välja nt ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse, aga ka domeeninimed, mida iseseisvate intellektuaalomandi õigustena ei käsitata.19 Kohus saab hagi tagada vaid hageja avalduse alusel. Kui hagi tagamist taotletakse enne hagi esitamist (vastavalt TsMS §-le 382), on avalduse esitamiseks õigustatud isik, kellel on õigus hagi esitada. Intellektuaalomandi õiguse rikkumise asjades on selleks reeglina õiguse omaja, ent teatud juhtudel võib hagi esitamiseks olla õigustatud ka litsentsisaaja20, kollektiivse esindamise organisatsioon21 või muu isik22. Hagi tagamiseks rakendatavate abinõude subjekt on reeglina väidetav intellektuaalomandi õiguse rikkuja. Osas, milles abinõusid rakendatakse kostja suhtes, keelates tal intellektuaalomandi õigust rikkuvate toimingute tegemise, täpsustab lisatav § 378 lg 2 p 2 seadustiku § 378 lg 1 p-s 3 nimetatud abinõud, milleks on kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Sarnaselt täpsustab § 378 lg 2 p 1 (praegu lg 2 esimene lause) § 378 lg 1 p-s 2 nimetatud abinõu kohaldamist intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi puhul. Lisatava § 378 lg 2 p 3 kohaselt võib hagi tagamise abinõude subjektiks olla ka vahendaja, kelle teenuseid kasutatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks. Kohustus võimaldada esialgsete tõkendite kohaldamist ka selliste isikute suhtes tuleneb jõustamisdirektiivi art 9 lg 1 p-st a, autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ23 (edaspidi infoühiskonna direktiiv) art 8 lg-st 3. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb vahendajana mõista isikut, kes pakub teenust, mida on võimalik ühel või mitmel teisel isikul kasutada ühe või mitme intellektuaalomandi õiguse rikkumiseks või intellektuaalomandi õigusi 18 Komisjoni avaldus, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta artiklit 2 (2005/295/EC). – ELT L 94, 13.4.2005, lk 37. 19 Vt TsMS komm II, § 244, p 3.1.4.b. 20 Vt nt kaubamärgiseaduse (RT I 2002, 49, 308; RT I, 19.03.2019, 48) § 57 lg 3, patendiseaduse (RT I 1994, 25, 406; RT I, 19.03.2019, 59 (PatS)) § 54 lg 4. 21 Vt autoriõiguse seaduse (RT I 1992, 49, 615; RT I, 19.03.2019, 55) § 79 lg 6. 22 Nt tööstusomandiõiguse registreeringu taotleja (vt PatS § 52 lg 3), õiguste objektiks oleva leiutise või disainilahenduse autor või tema pärija (vt PatS § 51, kasuliku mudeli seaduse (RT I 1994, 25, 407; RT I, 19.03.2019, 57) § 48 lg 1, tööstusdisaini kaitse seaduse (RT I 1997, 87, 1466; RT I, 19.03.2019, 50) § 83). 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas. – ELT L 167, 22.06.2001, lk 10–19. 6 rikkuvale sisule või kaupadele ligipääsemiseks.24 Seejuures ei ole oluline, et sellel isikul oleks väidetava õiguste rikkujaga mingi eriline (näiteks lepinguline) suhe25. Näiteks on Euroopa Kohus käsitanud vahendajana internetiteenuse osutajaid,26 sotsiaalvõrgustike platvorme27 ja e-turge28. Internetiväliste teenuste osutajatest on vahendajaks loetud näiteks turuhallide rentnikku, kes annab nendes hallides asuvaid erinevaid müügikohti allkasutusse kauplejatele, kellest mõni kasutab oma müügikohta kaubamärki kandvate võltsitud kaupade müümiseks.29 Komisjon on avaldanud arvamust, et olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest võivad vahendajate hulka kuuluda ka näiteks posti- ja pakiteenuste osutajad, transpordi- ja logistikaettevõtted ning jaemüüjad.30 Kõnealuse sätte kohaldamiseks peab olema tegemist autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumisele tugineva hagiga. Sellise hagi esemeks võib olla rikkumise lõpetamine või sellega ähvardamisest hoidumine (VÕS § 1055 lg 1), rikkumisest tulevikus hoidumine (VÕS § 1055 lg 3 p 1), aga ka rahaline nõue, nt rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5). Arvestades § 378 lg-s 2 ette nähtud, sh eelnõuga p-des 2 ja 3 lisatavate abinõude olemust, sobivad need eelkõige rikkumise lõpetamise ja sellest hoidumise nõudes esitatud hagi tagamiseks. Hagi tagamise alused on nähtud ette § 377 lg-tes 1 ja 2. Kui hageja tugineb hagi tagamise alusena § 377 lg-le 1, peab ta kohtu ette tooma asjaolud, mille põhjal on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui hageja taotleb § 377 lg 2 alusel õigussuhte esialgset reguleerimist, peavad olema täidetud selle üldised eeldused, s.o kohaldatav abinõu peab olema vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul sellesarnasel põhjusel. Kohtupraktikas on peetud õigussuhte esialgset reguleerimist võimalikuks ka kahju suurendamise vältimiseks.31 Omavoli ei tohiks mõista kitsalt asjaõigusseaduse32 § 40 lg 2 tähenduses, s.o valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumise või valduse äravõtmisena, vaid omavolina on käsitatav ka intellektuaalomandi õiguse omaja loata 24 Vt EKo 27.03.2014, C-314/12, UPC Telekabel Wien. 25 EKo 07.07.2016, C-494/15, Tommy Hilfiger Licensing jt, p 23. Seoses infoühiskonna direktiivi artikli 8 lõikega 3 vt ka EKo C-314/12, UPC Telekabel Wien, p-d 34–35. 26 EKo 19.02.2007, C-557/07, LSG-Gesellschaft zur Wahrnehmung von Leistungsschutzrechten, p 46; C-314/12, UPC Telekabel Wien, p 40; 24.11.2011, C-70/10, Scarlet Extended, p 30. 27 EKo 16.02.2012, C-360/10, SABAM, p 28. 28 EKo 12.07.2011, C-324/09, L’Oréal jt, p 131. 29 EKo C-494/15, Tommy Hilfiger Licensing jt, p 28. 30 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta. – COM(2017) 708 final, lk 17. 31 RKTKm 25.05.2015, 3-2-1-55-15, p 11. 32 RT I 1993, 39, 590; RT I, 22.02.2019, 11. 7 tema ainuõiguse teostamine.33 Nii § 377 lg 2 sõnastusest kui ka Riigikohtu praktikast34 on selge, et erinevalt lg-st 1 ei ole hagi tagamiseks esialgse õigussuhte reguleerimise korras oluline, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb hagi tagamise menetluses hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil edulootust ja kas hagiga on võimalik hageja soovitavat eesmärki saavutada.35 Hagi õiguslikku perspektiivi hinnates peab kohus kontrollima, kas hageja on kooskõlas TsMS § 381 lg- ga 2 oma nõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. TsMS § 378 lg- s 2 nimetatud abinõude kohaldamiseks tuleb hagejal mh põhistada seda, et ta on hagi esitamiseks õigustatud isik, s.o intellektuaalomandi õiguse omaja36 või muu isik, kellel on seadusest tulenevalt õigus esitada õiguse kaitseks hagi. Kui reeglina ei eelda põhistamine TsMS § 235 tähenduses oma väidete kohta tõendite esitamist ja kohtu poolt neile hinnangu andmist,37 siis jõustamisdirektiivi art 9 lg 3 järgi võivad kohtud ajutiste meetmete kohaldamiseks nõuda avaldajalt ka mõistlikult kättesaadava tõendusmaterjali esitamist piisava kinnituse saamiseks, et avaldaja on õiguste omaja ning et tema õigusi on rikutud või et on sellise rikkumise otsene oht.38 Vahendaja suhtes esialgse tõkendi kohaldamiseks ei ole hageja kohustatud põhistama, et vahendaja tema õiguste rikkumise eest otseselt või kaudselt vastutab. Euroopa Liidu direktiivides eristatakse vahendajate vastutust ja nende suhtes tõkendite kohaldamise võimalust, kusjuures Euroopa Kohus on kinnitanud, et liikmesriikide kohustus võimaldada vahendajate suhtes tõkendite kohaldamist ei sõltu nende vastutusest.39 Eelnõuga lisatav § 378 lg 2 p 3 võimaldab kohustada isikut, kelle teenuseid intellektuaalomandi õiguse rikkumiseks kasutatakse, rakendama meetmeid kas kestva rikkumise peatamiseks või eesseisva rikkumise ärahoidmiseks. Intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral, mis seisneb teatud sisu internetis kättesaadavaks tegemises, võib nõuda vahendajalt näiteks vastava sisu mahavõtmist või sellele juurdepääsu blokeerimist. Vahendaja suhtes kohaldatavate meetmete kohta on Euroopa Kohus leidnud, et teatud tingimustel piisab ka sellest, kui kohustada vahendajat saavutama teatud eesmärki (nt keelatakse internetiühenduse pakkujal võimaldada oma klientidele juurdepääsu teatud veebilehele), ilma et kohus täpsustaks, milliseid konkreetseid meetmeid ta peab selleks rakendama.40 33 Samale seisukohale on asutud õiguskirjanduses, vt TsMS komm II, § 377, p 3.2.3.a. 34 Vt nt RKTKm 25.05.2015, 3-2-1-55-15, p 11; 15.06.2016, 3-2-1-66-16, p 11; 10.04.2019, 2-18- 16690/41/41, p 15. 35 Vt RKTKm, 16.10.2017, 2-16-18531, p 9. 36 Autoriõiguse puhul saab teatud juhtudel lähtuda autorsuse presumptsioonist (AutÕS § 29), tööstusomandi puhul aga registrisse kantud andmetest. 37 Vt RKTKm, 16.10.2017, 2-16-18531, p 9; 03.02.2017, 3-2-1-83-16, p 16. 38 See vastab TRIPS-lepingu artikli 50 lg-le 3. 39 EKo C-324/09, L’Oréal jt, p 127; C-494/15, Tommy Hilfiger Licensing jt, p 22. Vt ka suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta (viide 29), lk 16. 40 EKo C-314/12, UPC Telekabel Wien, p-d 52–57, 64. 8 Paragrahvi 378 täiendamine lg-tega 22 ja 23. Seda tehakse eelnõu p-ga 2. Lõikega 22 nähakse vahendajale ette tagatised juhuks, kui tema suhtes kohaldatakse § 378 lg 2 p-s 3 nimetatud abinõu, s.o kohustatakse teda rakendama meetmeid intellektuaalomandi õiguse rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks. Selleks laiendatakse vahendaja suhtes teatud tagatisi, mis on hagi tagamise puhul ette nähtud vastaspoolele. Nendeks on eelkõige järgmised TsMS 40. peatükis sätestatud tagatised: 1) § 378 lg-st 4 tulenev põhimõte, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Ka vahendaja suhtes rakendatav abinõu peab olema proportsionaalne ning arvestama hageja õigustatud huvide kõrval nii kostja kui ka vahendaja huvide ja õigustega, sh vahendaja kohustustega teiste teenuse kasutajate ees. Vastav nõue tuleneb jõustamisdirektiivi art-st 3, mille kohaselt peavad intellektuaalomandi õiguste jõustamise tagamiseks sätestatud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid olema õiglased ja proportsionaalsed ning neid tuleb rakendada viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja vältida nende kuritarvitamist. Vahendajatele kohustuste panemisel tuleb arvestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ41 art 15 lg-ga 1, mille kohaselt on liikmesriikidel keelatud kehtestada asjaomase direktiivi art-tes 12–14 käsitletud veebiteenuste vahendajatele üldist kohustust jälgida teavet42. Vahendajatele seatavate kohustuste piire on Euroopa Kohus selgitanud mh kohtuasjades Scarlet Extended43 ja SABAM44 ning Euroopa Komisjon 29. novembri 2017. a suunistes jõustamisdirektiivi teatavate aspektide kohta.45 Kui hageja taotleb sellise abinõu kohaldamist, mis ei ole antud hagi tagamiseks sobiv või on kas kostja või vahendaja suhtes põhjendamatult koormav, ei ole võimalik hagi tagamise avaldust rahuldada. Seejuures ei tohi hagi tagamise abinõu kostjat ega vahendajat liigselt koormata sõltumata sellest, kas kohus kohaldab hagi tagamise alusena § 377 lg-t 1 või lg-t 2.46 Huvide kaalumiseks vajalikud asjaolud peab kohtule esitama hageja, kusjuures vajaduse (ja võimaluse) korral võib kohus 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ, 8. juuni 2000, infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta). – EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16. 42 Jõustamisdirektiivi art 2 lg 3 p-s a täpsustatakse, et asjaomane direktiiv ei tohi mõjutada elektroonilise kaubanduse direktiivi, eriti selle artikleid 12–15. 43 EKo C-70/10, Scarlet Extended. 44 EKo C-360/10, SABAM. 45 Suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta (viide 29), lk 18. 46 Vt RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-66-16, p 12. 9  § 384 lg 3 järgi hagi tagamiseks ära kuulata ka kostja seisukoha.47 Eelnõuga laiendatakse § 384 lg-s 3 kostja kohta sätestatut ka vahendaja suhtes, mis annab kohtule võimaluse enne hagi tagamise otsustamist kuulata ära vahendaja seisukoht näiteks taotletava abinõu tehnilise võimalikkuse ja koormavuse (sh mõju tema teenuse osutamisele ja teistele kasutajatele) kohta vahendajale. 2) § 383 lg-st 1 kohtule tulenev õigus teha hagi tagamine või tagamise jätkumine sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Tagatise eesmärk on tagada kostjale vähemalt osaliselt tagatise arvel alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine (§ 391).48 Selle sätte laiendamine § 378 lg 2 p-s 3 nimetatud abinõu kohaldamise korral ka vahendajale kaasneb seega loogiliselt sellega, et vahendajale laiendatakse § 391 lg-s 1 sätestatud õigust nõuda hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Samal ajal teenib tagatise regulatsioon ka menetlusökonoomia eesmärki, sundides hagejat enne hagi tagamise avalduse esitamist hoolikalt kaaluma selle vajalikkust, kuivõrd avalduse esitamine võib olla seotud rahalise väljaminekuga.49 Tagatise nõudmine on § 383 lg 1 kohaselt kohtu kaalutlusotsus. Arvestades abinõude olemust, mida kohus saab hagi tagamiseks § 378 lg 2 p 3 järgi vahendaja suhtes kohaldada, saavad need tagada vaid mitterahalise nõude, s.o rikkumise lõpetamise, sellega ähvardamisest hoidumise või rikkumisest tulevikus hoidumise nõude (vt VÕS § 1055 lg 1 ja lg 3 p 1) täitmist. Tagatise tagasiandmist reguleerib § 195, mille lg 2 kohaselt küsib kohus tagatise andja avalduse kohta tagatise tagastamiseks seisukohta ka poolelt, kelle kasuks on tagatis antud, ning sellel poolel on lg 3 kohaselt ka õigus esitada tagatise tagastamise määruse peale määruskaebus. Nendes lõigetes selle “poole” kohta sätestatut, kelle kasuks on tagatis antud, kohaldatakse eelnõu kohaselt ka vahendaja suhtes. 3) § 384 lg-st 3 tulenev üldine põhimõte, et kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata. Sätte teise lause kohaselt võib kohus kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Sama paragrahvi esimene lõige võimaldab kohtul juhul, kui ta soovib kostja eelnevalt ära kuulata, lahendada hagi tagamise avaldus hiljem kui selle esitamise päevale järgneval tööpäeval. Ärakuulamise võimaluse laiendamine kostja kõrval ka vahendajale on vajalik eelkõige selleks, et kohtul oleks võimalik küsida vahendaja seisukohta ja asjaolusid, mis on olulised taotletava hagi tagamise abinõu koormavuse ja proportsionaalsuse hindamiseks § 378 lg 4 tähenduses.50 Kui kohus otsustab kuulata enne hagi tagamist ära vahendaja seisukoha, peab ta arvestama ohuga, et seeläbi võib ka kostja saada 47 Vt RKTKm 31.05.2012, 3-2-1-7-12, p 13, vt ka TsMS komm II, § 378, p 3.9.2.b. 48 RKTKm 10.12.2015, 3-2-1-140-15, p 10; 26.10.2016, 3-2-1-98-16, p 10. 49 Vt TsMS komm II, § 383, p 3.1. 50 Vt RKTKm 31.05.2012, 3-2-1-7-12, p 13. Vt ka TsMS komm II, § 378, p 3.9.2.b. 10  haginõudest teada. Seetõttu võiks vahendaja ärakuulamine enne hagi tagamist olla õigustatud eelkõige juhul, kui kohus kuulab ära ka kostja. Kui kohus otsustab eelnevalt ära kuulata ainult vahendaja, tohiks talle edastada ainult hagi tagamise taotlust puudutavad materjalid. 4) § 386 lg 1, mis reguleerib hagi tagamise abinõu asendamist ja hagi tagamise tühistamist. Lõike 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrusega asendada ühe hagi tagamise abinõu teisega. Lõike 2 esimene lause võimaldab kohtul asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada, arvestades teises lauses sätestatud piirangut. Lõike 3 kohaselt teatab kohus hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teisele poolele, kellel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid. Eelnõuga laiendatakse selles sättes teise poole kohta sätestatut ka vahendajale, kelle suhtes on kohaldatud § 378 lg 2 p-s 3 nimetatud abinõusid. Sarnaselt kostjaga ei ole vahendajal enamasti võimalik kaasa rääkida hagi tagamise määruse tegemisel, mistõttu on põhjendatud anda talle pärast määruse tegemist võimalus taotleda sellise tagamisabinõu kohaldamist, mis vahendajat tema enda hinnangul kõige vähem koormab.51 Arvestades, et kohus saab vahendaja suhtes kohaldada üldjuhul vaid § 378 lg 2 p-s 3 nimetatud abinõusid, on vahendaja võimalused pakkuda välja alternatiivseid hagi tagamise abinõusid, millega oleks võimalik ja põhjendatud tema suhtes algselt rakendatud abinõu asendada, siiski üsna piiratud. Vahendajale on vaja anda õigus taotleda hagi tagamise abinõu muutmist ka seetõttu, et Riigikohtu praktika kohaselt on §-ga 386 hõlmatud ka kohtu õigus otsustada poole põhjendatud taotlusel § 383 järgi antud tagatise suurendamise või vähendamise üle.52 Kuna eelnõuga võimaldatakse kohtul teha hagi tagamine või tagamise jätkumine sõltuvaks ka vahendajale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks tagatise andmisest, on põhjendatud laiendada vahendajale ka §-st 386 tulenevat võimalust taotleda hagi tagamise abinõu muutmist ja esitada vastuväiteid hageja vastavale taotlusele. Tuginedes § 386 lg-le 2, saab vahendaja taotleda ka hagi tagamise tühistamist, kui asjaolud muutuvad võrreldes hagi tagamise abinõude kehtestamise ajaga, eelkõige kui hagi tagamise alus langeb ära. Taotluse rahuldamine on kohtu diskretsiooniõigus. 5) § 387 lg-st 1 tulenev nõue, et kohus toimetab hagi tagamise määruse viivitamatult kostjale kätte, v.a kui hageja taotleb selle edasilükkamist. Juhul kui kohus rakendab vahendaja suhtes § 378 lg 2 p-s 3 nimetatud abinõud, on vaja toimetada hagi tagamise määrus kätte ka vahendajale. See on vajalik ühelt poolt kohtumääruse täitmiseks, kuid teiselt poolt ka selleks, et vahendaja saaks kasutada õigust esitada määruse peale määruskaebus vastavalt § 390 lg-le 1. 51 Vt ka TsMS komm II, § 386, p 3.1.1.a. 52 RKTKm 11.03.2010, 3-2-1-9-10, p 11. Vt ka TsMS komm II, § 383, p 3.2.4.b. 11  Kättetoimetamine tähendab määruse vahendajale üleandmist selliselt, et tal oleks võimalik sellega oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda (§ 306 lg 1). Kuna vahendaja ei ole menetlusosaline, ei tulene talle hagi tagamise määruse kättetoimetamise kohustust § 466 lg-st 1. 6) § 390 lg-st 1 poolele tulenev õigus esitada määruskaebus mh maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas või ühe abinõu teisega asendas, arvestades sama sätte teisest lausest tulenevaid piiranguid Riigikohtule edasikaebamisele. Lisatava lõikega tagatakse hagi tagamise määruse peale kaebamise õigus ka vahendajale, kelle suhtes on kohaldatud § 378 lg 2 p-s 3 nimetatud abinõud ja kes ei ole üldjuhul menetluse pool § 390 lg 1 tähenduses. Kaebeõiguse tagamine on vajalik, kuna § 378 lg 2 p-s 3 sätestatud abinõud võivad olla vahendajale koormavad, sh tehniliselt, või piirata tema äritegevust, sh mõjutada teenuste kolmandatele isikutele osutamist. Vajadusele tagada vahendajale selles olukorras kaebeõigus viitas Riigikohus oma 29. novembri 2018. a arvamuses eelnõu esimese versiooni kohta53. Eelnõuga luuakse erisus TsMS § 660 lg-s 1 ja § 696 lg-s 1 sätestatud üldisest põhimõttest, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib seaduse järgi lubatud juhul määruskaebuse esitada “määrusega puudutatud menetlusosaline”.54 Nimelt ei ole vahendaja üldjuhul selle menetluse osaline, milles hagi tagatakse. Sarnaseid erisusi on TsMS-is ka praegu.55 Vahendajal on § 390 lg-s 1 nimetatud õigus kaevata määruse peale, millega kohus hagi tagas või ühe tagamisabinõu teisega asendas, kui kohaldatud abinõuks oli § 378 lg 2 p-s 3 sätestatud abinõu, s.o kui vahendajat kohustati rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks. Sellega on vahendaja õigus vaidlustada hagi tagamise asjas tehtud määrus piiratud juhtudega, kui määrus teda puudutab ja sellega rikutakse tema õigusi. 7) § 391 lg-st 1 tulenev põhimõte, et hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui (i) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; (ii) ilmneb, et hagi esitamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; (iii) enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Lõike 2 kohaselt tagastatakse tagatis hagi tagamist nõudnud poolele, 53 Riigikohtu arvamus on leitav EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/57815a01-45c6- 465c-909e-895ccf507cf9. 54 Vt ka TsMS komm II, § 390, p 3.1.d ja p 3.4.b. Vt ka RKTKm 14.02.2007, 3-2-1-127-06, p 8. 55 Nt TsMS § 281 lg 5, mis võimaldab esitada kohtu määruse peale dokumendi väljaandmisest keeldumise õiguspärasuse kohta määruskaebuse lisaks menetlusosalisele ka isikul, kellelt dokument on välja nõutud. 12  kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul lg-s 1 nimetatud ajast alates. Kõnealune paragrahv näeb ette kahju hüvitamise erikoosseisu, mille kohaldamise eeldused on sättes ammendavalt reguleeritud.56 Eelnõuga lisatava § 378 lg-ga 22 antakse ka vahendajale õigus nõuda sel alusel hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastasel juhul tal seda poleks – Riigikohus on märkinud, et § 391 reguleerib hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes kohtumenetluse poolte vahel ja ei ole kohaldatav neil juhtudel, kui hagi tagamisega tekitatakse kahju isikule, kes ei olnud selles menetluses pooleks.57 Kolmandad isikud võivad hagi tagamist taotlenud isiku vastu esitada kahju hüvitamise nõude deliktiõiguse üldregulatsiooni alusel (nt VÕS § 1043 jj).58 TsMS §-st 391 tuleneva kahju hüvitamise erikoosseisu eeliseks deliktiõiguse üldregulatsiooni ees on aga see, et § 391 järgse nõude esitamisel ei ole täiendavalt vaja tõendada kahju tekitamise õigusvastasust, samuti ei vabasta kahju tekitajat vastutusest süü puudumine.59 Vajadusele tagada vahendajale võimalus nõuda hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist viitas ka Eesti Advokatuur oma 5. detsembri 2018. a arvamuses eelnõu esimese versiooni kohta. Hüvitamisele kuuluva kahju sisu ja ulatus määratakse kindlaks kahju hüvitamise üldsätete alusel (VÕS 7. ptk). Hüvitamisele kuulub kahju, mis on hagi tagamise taotluse esitamisega põhjuslikus seoses ega oleks vahendajale tekkinud, kui hagi ei oleks tagatud (VÕS § 127 lg-d 1 ja 4).60 Vahendajale võib tekkida kahju näiteks sellega, kui ta peab kohtu poolt pandud kohustuste täitmiseks (s.o meetmete rakendamiseks rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks) rakendama meetmeid, mis eeldavad olemasoleva toote või teenuse (nt tarkvara) edasiarendamist või lisakulusid tööjõule. Samuti võib vahendajale tekkida saamata jäänud tulu (nt teenuse kasutajatelt saamata jäänud tasud), kuid vastavalt Riigikohtu seisukohale ei ole saamata jäänud tulu § 391 alusel hüvitatav, kuna see ei ole VÕS § 127 lg 2 mõttes hõlmatud TsMS § 391 lg-st 1 tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga.61 Lõike 23 lisamine ei ole sisuline muudatus, vaid sellega viiakse seni § 378 lg 2 teises lauses sätestatud menetluslik meede eraldi lg-sse 23. Nimetatud abinõu ei sobi § 378 lg- sse 2 (nt eraldi punktina), kuna tegemist ei ole iseseisva hagi tagamise abinõuga, vaid kohtu menetlusliku pädevuse täpsustamisega olukorras, kus hagi tagamiseks taotletakse kostja pangakonto või muu vara arestimist. Seaduse normitehnilise märkuse muutmine, mida tehakse eelnõu p-ga 3. 56 RKTKo 06.06.2018, 2-15-4981/106, p 13. 57 Vt RKTKo 14.10.2008, 3-2-1-75-08, p 11. 58 Samas, p 15. 59 Vt RKTKo 03.06.2008, 3-2-1-49-08, p 13, vt ka TsMS komm II, § 391, p 3.4.2. 60 Vt RKTKo 03.06.2008, 3-2-1-49-08, p 15. 61 RKTKo 06.06.2018, 2-15-4981/106, p 14. 13 Jõustamisdirektiiv on Eesti õiguses võetud üle mh TsMS-is, kuid seaduse normitehnilises märkuses see ei kajastu. Seetõttu lisatakse seaduse normitehnilisse märkusesse viide jõustamisdirektiivile. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõuga võetakse kasutusele termin „vahendaja“, mis vastab jõustamisdirektiivi art 9 lg-s 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ art 8 lg-s 3 ja ohtras Euroopa Kohtu praktikas kasutatud terminile intermediary. Seni on vahendajat käsitletud VÕS § 1055 lg 3 p-s 1 kui „isik, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil“. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. See aitab tagada Eesti õiguse parema vastavuse jõustamisdirektiivi art-st 9 tulenevatele nõuetele. 6. SEADUSE MÕJUD Kavandatavate muudatuste eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades. Selleks tehakse ettepanek võimaldada nendes asjades taotleda kohtult hagi tagamise korras nimetatud õiguste rikkumise või vahetult eesseisva õiguste rikkumise ohu korral rikkuva tegevuse keelamist või vahendaja kohustamist rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks. Sihtrühmad: autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajad, tööstusomandiõiguste (eelkõige kaubamärgid) omanikud, õiguste omajate õigusi teostavad kollektiivse esindamise organisatsioonid (Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit). Kavandatavad muudatused avaldavad kaudset mõju majandusele, kuna tänu rikkuva tegevuse kiiremale ja efektiivsemale lõpetamisele tekib vähem kahju. Muudatused tõstavad usaldust õiguskorra vastu ja julgustavad intellektuaalomandi õiguste omajaid oma tsiviilõigusi teostama. Muudatused aitavad vähendada ettevõtete ja kodanike halduskoormust. Samas puudub otsene mõju avaliku sektori töökoormusele. Vähesel määral võib tõusta kohtute töökoormus hagi tagamise taotluste läbivaatamisel, kuid arvestades intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tulenevate vaidluste vähesust on see võimalik mõju väga väike. 14 Eelnevale tuginedes saab muudatuste mõju hinnata väikeseks, kuna tegemist on peamiselt olemasolevate süsteemide peenhäälestamisega. Muudatuste mõju ei vaja põhjalikumat analüüsi. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Muudatustega ei kaasne riigile kulusid ega tulusid. 8. RAKENDUSAKTID Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte ega muuta olemasolevaid. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Seadus jõustub üldises korras. Seaduse üldises korras jõustumine jätab seaduse rakendajatele mõistliku aja muudatustega tutvuda. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Kõnesoleva eelnõu sätted sisaldusid varem tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (apellatsioonimenetluse optimeerimine) eelnõus, mis saadeti ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks 31. oktoobril 2018. Praeguses eelnõus sisalduvate sätete kohta avaldasid arvamust Patendiamet, Eesti Advokatuur ja selle põhiõiguste komisjon, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Riigikohus, Tartu Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus, kelle märkustega on eelnõu täiendamisel arvestatud. Seda kajastab seletuskirjale lisatud tabel. Tulenevalt asjaolust, et eelnõu kooskõlastamisest ja avalikust konsultatsioonist on möödas enam kui aasta ning vahepeal on muutunud Vabariigi Valitsuse koosseis, saadetakse eelnõu täiendatud kujul uuesti kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks kohtutele, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus- 15 Tööstuskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Teenusmajanduse Kojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli õigusakadeemiale, Patendiametile, Patendivolinike Kojale, Eesti Autorite Ühingule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Ajalehtede Liidule, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Kirjastuste Liidule, Eesti Rahvusringhäälingule ja Eesti Ringhäälingute Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus …… 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Justiitsminister 16  „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine)“ eelnõu seletuskirja lisa MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Patendiamet 1. Patendiamet on eelnõu ja seletuskirjaga Teadmiseks võetud Märkusest tulenevalt ei ole vaja teha eelnõus muudatusi. tutvunud ning kooskõlastab nimetatud eelnõu märkusteta. Toetame eelnõuga planeeritavat eesmärki tagada kiirem ja efektiivsem kaitse autoriõiguse, sellega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades, võimaldades intellektuaalomandi- õiguste omajatel esialgse meetmena taotleda kohtult hagi tagamise korras oma õiguste rikkumise või vahetult eesseisva õiguste rikkumise ohu korral rikkuva tegevuse lõpetamist või sellest hoidumist. Nõustume, et selline õigussuhte esialgse reguleerimise võimaldamine hagi-menetluses tagab intellektuaalomandi-õiguste omajate õiguste ja huvide tõhusama kaitse. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Advokatuur 2. Eelnõu punkti 3 terminid tuleb üle vaadata. Arvestatud Eelnõus tehti TsMS § 378 lg 2 p-s 3 (endine § 377 lg 2¹) järgmised TsMS § 377 lõikes 2¹ tuleks termini isik muudatused: asemel kasutada terminit vahendaja (inglise 1  keeles intermediary). Terminit vahendaja 1) sõna “isik” asendati sõnaga “vahendaja”. Saame nõustuda kasutatakse nii seaduse seletuskirjas kui ka Eesti Advokatuuri märkusega, et terminit “vahendaja” on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi kasutatud ka jõustamisdirektiivi art 9 lg 1 p a sõnastuses ja 2004/48/EÜ (nn jõustamisdirektiiv) artikli 9 sellel on Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud tähendus; lõike 1 punktis a. Terminile vahendaja on 2) sõnad “kelle teenuseid kolmas isik kasutab” asendati Euroopa Liidu kohtupraktikas antud selge sõnadega “kelle teenuseid kasutatakse”. Õige on Eesti tähendus. Puuduvad põhjendused, miks tuleks Advokatuuri märkus, et terminil “kolmas isik” on TsMS-is termini vahendaja asemel kasutada terminit iseseisev tähendus – tegemist on § 198 lg 1 p 1 kohaselt isik. menetlusosalisega hagimenetluses. Seega on põhjendatud TSMS § 377 lõikes 21 tuleks termini kolmas asendada § 378 lg 2 p-s 3 (endine § 377 lg 21) termin “kolmas isik asemel kasutada terminit kolmas osapool. isik” sobivamaga. TsMS § 198 lg 1 p 1 järgi on kolmas isik Samas mööname, et senist sõnastust (isegi kui asendada tsiviilkohtumenetluses üks menetlusosalistest. sõnad “kolmas isik” sõnadega “kolmas osapool”) võib mõista Jõustamisdirektiivi eestikeelses versioonis nii, et kõnealuse kolmanda osapoolena on mõeldud kedagi kasutatakse terminit kolmas osapool. Termini kolmandat, mitte rikkujat ennast. Sätte mõtte kohaselt peaks kolmas osapool kasutamisel oleks arusaadav, seda saama kohaldada vahendajate suhtes, kelle teenuseid et kolmanda isiku näol ei ole selle sätte mõttes kasutab rikkuja. Seetõttu on sättest kaotatud viide kellelegi tegemist menetlusosalisega. “kolmandale”, nähes ette, et abinõude rakendamiseks saab TsMS § 377 lg 2¹ tuleks sõnastada järgnevalt: kohustada “vahendajat, kelle teenuseid kasutatakse õiguse „(21) Autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva rikkumise eesmärgil”. õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise või peatse rikkumise ohu korral võib kohus hageja taotlusel õigussuhte esialgse reguleerimise korras keelata kostjal autoriõigust, autoriõigusega kaasnevat õigust või tööstusomandiõigust rikkuvate toimingute tegemise ning kohustada vahendajat, kelle teenuseid kolmas osapool kasutab eelpool nimetatud õiguse rikkumise eesmärgil, rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks.“. 3. Tuleks kaaluda hüvitamismehhanismi Arvestatud Eelnõu täiendati TsMS § 378 lg-ga 22, mille kohaselt lisamist. Arvestades, et TsMS § 377 lg-ga 21 kohaldatakse vahendaja suhtes mh §-des 383 ja 391 vastaspoole pannakse menetlusevälisele isikule suur kohta sätestatut. koormus, mis võib viia kahju tekkimiseni, 2  tasuks kaaluda hüvitamismehhanismi lisamist menetlusvälise isiku kasuks juhtumil, kui hagi jääb rahuldamata. Kehtiva TsMS § 383 lg 1 ja § 391 kohaselt on hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitatav vastaspoolele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommentaaridest nähtuvalt peetakse hagi tagamise kontekstis vastaspoole all silmas just kostjat1. Hagi tagamisest puudutatud kolmandale isikule oleks võimalik tagada hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine võrdselt kostjaga, kui viide TsMS § 377 lg-s 21 nimetatud isikule lisataks ka TsMS § 383 lg- sse 1 ja § 391 mõlemasse lõikesse. 4. Advokatuuri põhiõiguste komisjon toetab Teadmiseks võetud Märkusest tulenevalt ei ole vaja teha eelnõus muudatusi. TsMS muutmist ja paragrahvi 377 täiendamist lõikega 21, mis täpsustab hagi tagamise korras õigussuhte esialgset reguleerimist (TsMS § 377 lg 2) intellektuaalomandiõiguse rikkumisest tuleneva hagi korral. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Autorite Ühing 5. Nimetatud seadusega tahetakse täiendada Teadmiseks võetud Märkusest tulenevalt ei ole vaja teha eelnõus muudatusi. Seoses TsMS §-i 377 lõikega 2¹, millega soovitakse vahendajatele pandavate aktiivsete kohustuste täpsustatakse hagi tagamise korras õigussuhte põhiseaduspärasusega märgime, et nende kohustuste panemist esialgset reguleerimist piirab mh § 378 lg-st 4 tulenev põhimõte, mille kohaselt tohib intellektuaalomandiõiguse rikkumisest kohaldatav abinõu koormata selle adressaati üksnes niivõrd, tuleneva hagi korral. EAÜ kogemus senistes kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid kohtuasjades on näidanud, et kui me oleme arvestades põhjendatuks, ja mis eelnõuga lisatava § 378 lg 22 palunud hagi tagamise korras esialgselt kohaselt laieneb ka vahendajale. Sama tuleneb ka 1 Vt V. Kõve jt (koost.). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2017, § 381 komm. 3.2.5. 3  reguleerida õigussuhet ja selle raames palunud jõustamisdirektiivi põhjendusest 22, mille kohaselt tuleb tagada kohtul keelata kostjal teatud toimingud ajutiste meetmete proportsionaalsus vastavalt kõnealuse rikkumise ohu korral, siis on kohtud seda kohtuasja iseärasustele. Samuti tuleneb vahendajatele kohustuste teinud ka olemasoleva TsMS alusel. Kuid panemisel arvestada Euroopa Kohtu praktikast tulenevate lisanduv säte teeb eeldatavasti selliste nõuetega. abinõude taotlemise lihtsamaks. Küll aga ei ole EAÜ kindel, kas olemasoleva regulatsiooni alusel oleksid kohtud kohustanud kostjale teenuseid osutavaid isikuid mingiteks toiminguteks. Seega selles osas parendab TsMS täiendamine kindlasti autorite ja teiste intellektuaalomandiõiguse omajate võimalusi. Näiteks EAÜ on selle probleemiga kokku puutunud kohtuasjades, kus oleks vaja rakendada meetmeid ka piletimüügiga tegelevate ettevõtete suhtes, kes ei ole ise õiguse rikkujaks, kuid kes osutavad kostjale teenust. Tõenäoliselt paneb praktika paika ka selle, kas sellise aktiivse kohustuse panemine teenuse osutajale kui kolmandale isikule on põhiseadusega kooskõlas ja proportsionaalne. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Esitajate Liit 6. Eelnõuga soovitakse muuhulgas täiendada Teadmiseks võetud Märkusest tulenevalt ei ole vaja teha eelnõus muudatusi. Varasem TsMS §-i 377 lõikega 2¹, millega täpsustatakse § 377 lg 21 on nüüd § 378 lg 2 p-des 2 ja 3. hagi tagamise korras õigussuhte esialgset reguleerimist intellektuaalomandiõiguse rikkumisest tuleneva hagi korral. EEL on seisukohal, et TsMS §-i 377 lõike 2¹ rakendamine võimaldaks autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumise 4  või peatse rikkumise ohu korral efektiivsemalt rakendada meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks. Muudatuse puhul peab EEL oluliseks, et antud säte oleks kohaldatav ka teenuse pakkujate suhtes, sest vastavate rikkumiste toimepanemisele digikeskkonnas on üldjuhul kaasatud kolmas isik (teenuse pakkuja). 7. Digikeskkonnas autoriõiguste või Arvestatud Kostja isiku väljaselgitamiseks digikeskkonnas toime pandud autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumise rikkumiste puhul kasutatakse Justiitsministeeriumile teadaolevalt korral ei pruugi kostja isik olla koheselt praktikas TsMS 26. ptk-s sätestatud eeltõendamis-menetluse tuvastatav. Sellisel juhul peaks olema reeglistikku. võimalus esitada kohtule taotlus, et õigussuhte See, et eelnõu 2018. a-l kooskõlastusele saadetud tekstis oli esialgse reguleerimise korras kohustaks kohus kasutatud sõna “ning”, ei olnud mõeldud selleks, et eelnõuga teenuse pakkujat, kelle teenuseid lisatavat (varem § 377 lg-s 21) meedet saaks rakendada üksnes (tuvastamata) kostja kasutab õiguse rikkumise juhul, kui meetmeid kohaldatakse üheaegselt nii õiguste rikkuja eesmärgil, rakendama meetmeid rikkumise kui ka vahendaja vastu. Selguse huvides jaotati eelnõus varem peatamiseks või ärahoidmiseks. Hetkel välja ühes punktis sätestatud abinõud siiski kahe eraldi punkti vahel, pakutud sõnastus aga välistab selle (kuivõrd s.o § 378 lg 2 p-d 2 ja 3. Selle tulemusel ei tohiks enam tekkida tekstis kasutatakse sõna "ning", mitte sõna küsimust selles, et säte võimaldab kohaldada meetmeid mõlema "või"). Antud sätte puhul on eelnõu koostajad isiku vastu, kuid seda ei pea tegema kumulatiivselt, vaid vastavalt määratlenud õiguste rikkujana kostjat, samas asjaoludele võib kohus kohaldada meetmeid ka üksnes kostja või on sama lause teises pooles vastavaks isikuks vahendaja suhtes. „kolmas isik“. EEL on seisukohal, et Juhime tähelepanu, et TsMS § 381 lg-s 1 on loetletud andmed, olukorras, kus rikkumine pannakse toime mida hagi tagamise avaldus peab minimaalselt sisaldama, ning (tuvastamata) kolmanda isiku poolt, peab nende seas on ka avalduse vastaspoole andmed (p 4). Seega ei olema võimalus kohustada teenuse pakkujat võimalda TsMS üldjuhul kohtul hagi tagada juhul, kui hageja ei rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks nimeta avalduses (eeldatavat) kostjat. Lisaks tuleb arvestada või ärahoidmiseks. TsMS § 382 lg-test 1 ja 2 tulenevaga, et ehkki kohus võib põhjendatud juhtudel tagada hagi ka enne selle esitamist, peab ta sel juhul määrama kuni ühe kuu pikkuse tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Seega, isegi kui kohus tagaks hagi ilma selleta, et hageja oleks toonud hagi tagamise avalduses välja vastaspoole andmed, peab õiguste omaja ühe kuu jooksul selgitama välja kostja isiku ja esitama tema vastu hagi. Selle 5  põhimõtte muutmist praeguse eelnõuga ei pea eelnõu koostajad põhjendatuks. Hagi tagamise instituudi eesmärk on reguleerida õigussuhet hagimenetluse ajaks või tagada menetluse tulemusena tehtava lahendi täitmine. Seega ei ole hagi tagamine põhjendatud olukorras, kus hagimenetlust ei toimu ja see pole ka lähiajal (§ 382 lg 2 järgi kuni ühe kuu jooksul) algamas. 8. EEL-ile jäi ebaselgeks, keda tegelikult eelnõu Arvestatud Eelnõus kasutatud sõnastus pärines võlaõigusseaduse (VÕS) § koostajad „kolmanda isikuna“ soovivad 1055 lg 3 p-st 1, mis määratles vahendaja kui “isiku, kelle määratleda. Hageja peaks olema isik, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil”. õigusi rikutakse, kostja peaks olema isik, kes Samas mööname, et viidatud sõnastuse kasutamisega tekib EEL- on õiguste rikkujaks, vahendaja on i poolt esile toodud problem, et pole selge, kas “kolmas isik” määratletud kui "isik, kelle teenuseid kolmas hõlmab ka kostjat kui õiguste väidetavat rikkujat. Samale isik kasutab". probleemile viitasid oma arvamuses ka Eesti Advokatuur ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing. Seetõttu asendati § 378 lg 2 p-s 3 (varem § 377 lg 21) sõnad “kelle teenuseid kolmas isik kasutab” sõnadega “kelle teenuseid kasutatakse”. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Eesti Fonogrammitootjate Ühing 9. Eelnõuga soovitakse muuhulgas täiendada Teadmiseks võetud Märkusest tulenevalt ei ole vaja teha eelnõus muudatusi. Varasem seadust §-iga 377 lg 21, millega täpsustatakse § 377 lg 21 on nüüd § 378 lg 2 p-des 2 ja 3. hagi tagamise korras õigussuhte esialgset reguleerimist intellektuaalomandiõiguse rikkumisest tuleneva hagi korral. EFÜ leiab, et osundatud sätte lisamine seadusesse võimaldaks intellektuaalomandiõiguste rikkumise asjades efektiivsemalt rakendada meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks, eelkõige kolmandast isikust teenuse pakkuja suhtes. Seaduse muudatuse eesmärk on seetõttu kooskõlas ka direktiivi 2004/48/EÜ nõuetega. 6 10. Samas leiab EFÜ, et hetkel välja pakutud kujul Arvestatud Mõistame EFÜ ettepaneku põhjuseid ja oleme nõus sellega, et kui ja sõnastuses ei pruugi nimetatud säte siiski hagi tagamise korras reguleeritakse esialgselt õigussuhet (§ 377 efektiivselt toimida. Selguse huvides peaks lg 2), ei peaks kohtud lähtuma § 377 lg-s 1 sätestatud hagi näiteks seadus (või siis vähemalt seletuskiri) tagamise alustest. See, et § 377 lg 1 (hagi tagamine üldiselt) ja lg välja ütlema, et TsMS § 377 lg 1 toodud hagi 2 (esialgne õigussuhte reguleerimine) kohaldamise alused on tagamise aluseid (s.o. kohtuotsuse täitmise erinevad, nähtub juba nende sätete sõnastusest. Seejuures näeb lg võimatus) ei kohaldata uues sättes (§ 377 lg 21) 2 teine lause selgelt ette, vaidlusalust õigussuhet võib esialgselt toodud hagi tagamise meetmete hindamisel ja reguleerida “sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi kohaldamisel. Kuigi seletuskirjas on viidatud tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha vastavatele erisustele ja sellega seotud selle võimatuks”. Sama on selgelt väljendanud ka Riigikohus, probleemidele, ei ole seal (ega ka seaduses) selgitades, et “[e]rinevalt TsMS § 377 lg-st 1 ei ole hagi tagamisel siiski selgelt väljendatud põhimõtet, et taotluse esialgse õigussuhte reguleerimise korras TsMS § 377 lg 2 alusel esitaja ei pea hakkama põhistama ega oluline, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse tõendama kuidas hagi tagamata jätmine võib täitmist või teha selle võimatuks” (vt nt Riigikohtu 25. mai 2015. raskendada kohtuotsuse täitmist või selle a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-15, p 11; 15. juuni 2016. a võimatuks teha. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-16 p 11). Kuna eelnõu esialgses versioonis sisaldunud § 377 lg 21 täpsustas lg-s 2 sätestatud esialgset õigussuhte reguleerimist, kehtis eelnev ka lg 21 kohta. Eelnõu praeguses versioonis on varem § 377 lg-s 21 sisaldunud hagi tagamise abinõud viidud § 378 lg-sse 2, sätestades need p- des 2 ja 3. Hagi tagamise alused (s.o olukorrad, mil kohus võib tagamise abinõusid kohaldada) tulenevad endiselt § 377 lg-test 1 ja 2. Seega, kui avaldaja tugineb hagi tagamise avalduses § 377 lg-le 2, taotledes sättes toodud alustel õigussuhte esialgset reguleerimist, ei pea ta näitama, kuidas hagi tagamata jätmine raskendaks kohtuotsuse täitmist või teeks selle võimatuks. Selleks, et sätte sõnastuse põhjal oleks selge, et selles nimetatud meetmeid saab kohaldada nii § 377 lg 1 kui ka lg 2 alusel hagi tagamise korral, täiendatakse eelnõuga § 378 lg 2 alguseosa ja täpsustatakse, et lõikes nimetatud meetmeid võib kohaldada hagi tagamiseks “käesoleva seadustiku § 377 lõikes 1 või 2 nimetatud alusel”. 11. Samamoodi selguse huvides võiks selgelt Arvestatud See, et eelnõu 2018. a-l kooskõlastusele saadetud tekstis oli eristada ka meetmete kohaldamise rikkuja ja kasutatud sõna “ning”, ei olnud mõeldud selleks, et eelnõuga kolmanda isiku (nn vahendaja, nt lisatavat (varem § 377 lg-s 21) meedet saaks rakendada üksnes 7  teenuseosutaja) suhtes. Hetkel välja pakutud juhul, kui meetmeid kohaldatakse üheaegselt nii õiguste rikkuja sõnastus näeb meetmete kohaldamise ette kui ka vahendaja vastu. Selguse huvides jaotati eelnõus varem samaaegselt kostja ja nn vahendaja suhtes ühes punktis sätestatud abinõud siiski kahe eraldi punkti vahel, (kuivõrd tekstis kasutatakse sõna "ning", mitte s.o § 378 lg 2 p-d 2 ja 3. Selle tulemusel ei tohiks enam tekkida sõna "või"). Samas võib aga osutuda küsimust selles, et säte võimaldab kohaldada meetmeid mõlema vajalikuks hagi tagamise taotluse esitamine isiku vastu, kuid seda ei pea tegema kumulatiivselt, vaid vastavalt üksnes vahendaja suhtes (nt kui taotluse asjaoludele võib kohus kohaldada meetmeid ka üksnes kostja või esitamise hetkel ei ole kostja isik veel teada, vahendaja suhtes. kuid on teada, kelle teenuseid ta kasutab Juhime tähelepanu, et TsMS § 381 lg-s 1 on loetletud andmed, õigusrikkumise toimepanemiseks). Välja mida hagi tagamise avaldus peab minimaalselt sisaldama, ning pakutud sõnastus aga välistab selle. Hagi nende seas on ka avalduse vastaspoole andmed (p 4). Seega ei tagamise abinõu kohaldamise vaid vahendaja võimalda seadus üldjuhul kohtul hagi tagada juhul, kui hageja ei suhtes võiks seetõttu tõsta eraldi lausesse, nt nimeta avalduses (eeldatavat) kostjat. Lisaks tuleb arvestada "Samuti võib kohus samaaegselt või TsMS § 382 lg-test 1 ja 2 tulenevaga, et ehkki kohus võib iseseisvalt hageja taotlusel kohustada iga põhjendatud juhtudel tagada hagi ka enne selle esitamist, peab ta isikut, kelle teenuseid ülalnimetatud sel juhul määrama kuni ühe kuu pikkuse tähtaja, mille jooksul rikkumisteks kasutatakse, rakendama avaldaja peab hagi esitama. Seega, isegi kui kohus tagaks hagi meetmeid rikkumiste peatamiseks või ilma selleta, et hageja oleks toonud hagi tagamise avalduses välja ärahoidmiseks" vms. vastaspoole andmed, peab õiguste omaja ühe kuu jooksul selgitama välja kostja isiku ja esitama tema vastu hagi. Selle põhimõtte muutmist praeguse eelnõuga ei pea eelnõu koostajad põhjendatuks. Hagi tagamise instituudi eesmärk on reguleerida õigussuhet hagimenetluse ajaks või tagada menetluse tulemusena tehtava lahendi täitmine. Seega ei ole hagi tagamine põhjendatud olukorras, kus hagimenetlust ei toimu ja see pole ka lähiajal (§ 382 lg 2 järgi kuni ühe kuu jooksul) algamas. 12. Muuta tuleks ka TsMS § 377 lg 21 sõnastust Arvestatud Eelnõus kasutatud sõnastus pärines tõepoolest VÕS § 1055 lg 3 seoses nn vahendaja isiku määratlemisega. p-st 1, mis määratles vahendaja kui “isiku, kelle teenuseid kolmas Hetkel on seaduseelnõu kohaselt selleks "isik, isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil”. Samas mööname, et kelle teenuseid kolmas isik kasutab". Jääb viidatud sõnastuse kasutamisega tekib EFÜ poolt esile toodud ebaselgeks, kes on see "kolmas isik". See ei problem, et pole selge, kas “kolmas isik” hõlmab ka kostjat kui saa käesolevas kontekstis olla kostja (kuigi õiguste väidetavat rikkujat. Samale probleemile viitasid oma direktiivi tähenduses on nimetatud kolmanda arvamuses ka Eesti Advokatuur ja Eesti Esitajate Liit. Seetõttu isiku all silmas peetud just rikkujat) ega ka asendati eelnõus § 378 lg 2 p-s 3 (endine § 377 lg 21) sõnad “kelle mitte vahendaja ise. Tõenäoliselt on vastav 8  sõnastus võetud samuti ebaõnnestunud teenuseid kolmas isik kasutab” sõnadega “kelle teenuseid sõnastusega VÕS § 1055 lg 3 p 1. kasutatakse”. Väljapakutud sõnastus välistaks tegelikult hagi tagamise taotluse esitamise vahendajate suhtes, kuigi seletuskirjast tulenevalt ongi see ju vastava sätte mõtteks ja eesmärgiks. Ka jõustamisdirektiivi mõte on see, et selline tagamine peab võimaldama keelata muuhulgas vahendajate tegevust. Seega tuleks sõnapaar "kolmas isik" sättest üldse välja jätta. Muuta tuleks ka VÕS § 1055 lg 3 p 1 sõnastust. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Riigikohus 13. Riigikohus toetab eelnõu täpsustust seoses Teadmiseks võetud Märkusest tulenevalt ei ole vaja teha eelnõus muudatusi. õigussuhte esialgse reguleerimisega intellektuaalomandiõiguste rikkumise asjades, arvestades eelnõu seletuskirjas esitatud põhjendusi. 14. Märgime siiski, et isikule, kelle teenuseid Arvestatud Eelnõu täiendati TsMS § 378 lg-ga 22, mille kohaselt kolmas isik kasutab õiguste rikkumise kohaldatakse vahendaja suhtes mh § 390 lg-s 1 vastaspoole kohta eesmärgil (nn vahendaja) ja keda kohus sätestatut. kohustab rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks, peab olema tagatud kaebeõigus vastava kohtumääruse peale. TsMS § 390 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt on kaebeõigus hagi tagamise määruse peale üksnes poolel. 15. Lisatava TsMS § 382 lg 21 kohta märgib Arvestatud Eelnõu koostajad analüüsisid täiendavalt TsMS § 382 lg 21 Riigikohus, et võimaluse korral tuleks vältida lisamise vajadust. Jõustamisdirektiivi art 9 lg 5 kohaselt peavad erandite kehtestamist TsMS § 382 lg 2 liikmesriigid tagama, et „ajutised meetmed tühistatakse või ei kolmandast lausest tulenevast üldreeglist, jõustu muul põhjusel kostja nõudmisel, kui hageja ei algata mille kohaselt tühistab kohus hagi tagamise mõistliku ajavahemiku jooksul [---] menetlust, mis viib kohtuasja 9 enda algatusel, kui hagi ei esitata kohtu kohta sisulise otsuse langetamiseni pädeva kohtuasutuse ees.“ määratud tähtaja jooksul. Kui aga eelnõus ette („5. Member States shall ensure that the provisional measures [- nähtud reegel, mille kohaselt TsMS § 377 lg 21 --] are revoked or otherwise cease to have effect, upon request of alusel rakendatud meetmed tühistab kohus the defendant, if the applicant does not institute, within a hagi esitamata jätmise korral üksnes reasonable period, proceedings leading to a decision on the vastaspoole taotlusel, on vajalik selleks, et merits of the case before the competent judicial authority [---]“) tagada Eesti õiguse vastavus direktiivi nr Direktiivi art 9 lg 5 sõnastusest nähtub, et hagi esitamata jätmise 2004/48/EÜ artikli 9 nõuetele, ei ole korral tuleb ajutised meetmed tühistada kostja nõudmisel. Samas Riigikohus selle muudatuse vastu. ei saa eelnõu koostajate hinnangul välistada võimalust, et direktiiviga on kooskõlas ka TsMS § 382 lg 2 kolmandas lauses ette nähtud lahendus, mille kohaselt kohus tühistab hagi tagamise abinõud alati, kui kohtu määratud tähtaja jooksul hagi ei esita. Arvestades, et direktiivi art 9 lg 5 tõenäoline eesmärk on kaitsta vastaspoolt selle eest, et avaldaja taotleks ajutiste meetmete kohaldamist alusetult, s.o ilma, et tal oleks tegelikku kavatsust hagi esitada (nt võib-olla põhjusel, et võimalik hagi ei oleks perspektiivikas, nt tõendamatuse tõttu), tuleb möönda, et seda eesmärki täidab samuti – ning isegi edukamalt – TsMS §-s 382 lg 2 kolmandas lauses praegu ette nähtud lahendus. Lisaks räägib siinkohal direktiivi art 9 lg 5 sõnasõnalise ülevõtmise vastu asjaolu, et see läheks vastuollu hagi tagamise instituudi olemusega. Olukorras, kus hagi jäetakse esitamata, kuid kostja ei taotle ajutiste meetmete tühistamist, jääksid hagi tagamise meetmed (nt kostjal teatud tegevuse keelamine, vahendaja kohustamine blokeerida ligipääs teatud veebisaidile vms) kehtima ning hagi tagamise määrus muutuks sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, millega vaidlus lahendatakse. Hagi tagamise instituudi eesmärk on toetada hagimenetlust või tagada selles tehtava lahendi täidetavus, mistõttu see eeldab põhimenetluse olemasolu. Lisaks on hagi tagamisel kohaldatav tõendamise standard oluliselt madalam hagimenetlusest, piirdudes sisuliselt avaldaja kohustusega põhistada nõuet, mille tagamist soovitakse (vt TsMS § 381 lg 2). Eeltoodud põhjustel jäeti eelnõu varasemas versioonis sisaldunud TsMS § 382 lg 21 eelnõust välja. 10  Vt ka põhjendused märkuse nr 20 juures. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus Mittearvestatud Tartu Maakohus 16. Eelnõust jääb üldse ebaselgeks, kas TsMS § Arvestatud Eelnõu muudeti ja kõnealune säte viidi § 378 (Hagi tagamise 377 lg 21 on mõeldud eraldi hagi tagamise abinõud) lg-sse 2. Selliselt on selge, et tegemist on hagi tagamise alusena või hagi tagamise abinõuna. Viimasel abinõudega. Hagi tagamise alused on sätestatud § 377 lg-tes 1 ja juhul tuleks ta süstemaatiliselt paigutada 2. Täpsustamaks, et § 378 lg-s 2 nimetatud abinõud on TsMS §-i 378. kohaldatavad nii juhul, kui hagi tagatakse § 377 lg 1 alusel, kui ka juhul, kui esineb alus hagi tagamiseks esialgse õigussuhte reguleerimise korras § 377 lg 2 alusel, täiendati eelnõuga § 378 lg 2 sõnastuse alguseosa viitega § 377 lg-tele 1 ja 2. 17. Kui lähtuda eeldusest, et TsMS § 377 lg 21 on Arvestatud osaliselt Vt eelmine põhjendus. Selle asemel, et lisada seadustikku mõeldud täiendava hagi tagamise alusena, siis õigussuhte esialgse reguleerimise korras hagi tagamise erinorm arvamuse avaldanu leiab, et ka TsMS § 377 lg intellektuaalomandi õiguste rikkumisele tugineva jaoks, muudeti 2 praegune sõnastus võimaldab kohaldada eelnõu selliselt, et varem § 377 lg-s 21 ette nähtud hagi tagamise õigussuhete esialgset reguleerimist kooskõlas abinõud viidi § 378 lg-sse 2 (p-d 2 ja 3). Viimati nimetatud säte direktiiviga 2004/48/EÜ. TsMS § 377 lg 2 on loetleb juba praegu hagi tagamise abinõud, mida kohus saab sõnastatud piisavalt laialt, et see hõlmaks kõiki intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamiseks vajalikke abinõusid. Sätte abstraktsus näitab kohaldada. Seejuures tuleneb praegu § 378 lg 2 esimeses lauses selle kvaliteeti, võimaldades sätet kohaldada ette nähtud abinõu samuti jõustamisdirektiivist (art 9 lg 1 p b). paindlikult vastavalt konkreetse kaasuse Muudetud lahendus arvestab eelnõu koostajate hinnangul vajadustele. Võimalusel tuleks vältida paremini TSMS 40. ptk ülesehitusega ja väldib eraldi hagi kasuistlike sätete lisamist. Kindlasti võib leida tagamise aluse ettenägemist konkreetselt intellektuaalomandi ka muid valdkondi peale intellektuaalse õiguse rikkumisele tugineva hagi jaoks. omandi, milles võiks hagi tagamise abinõusid Eelnõu koostajad ei nõustu siiski Tartu Maakohtu seisukohaga, et ja eeldusi täpsustada, kuid ei ole põhjendatud TsMS-i täiendamine ei ole üldse vajalik, kuna seadustikku tuleb nende kõigi seadusesse kirjutamine. Kuivõrd niikuinii tõlgendada kooskõlas jõustamisdirektiiviga. EL-i õigus on TsMS-i suhtes ülimuslik, siis Seletuskirjas on välja toodud mitu aspekti, milles kehtiv õigus ja tuleb TsMS § 377 lg 2 kohaldamisel seda selle tõlgenduspraktika ei vasta direktiivile (eelkõige võimalus võimalusel tõlgendada kooskõlas direktiiviga, kohaldada hagi tagamise abinõusid ka kolmandast isikust mille kaudu peaks olema kõrvaldatavad kõik vahendaja suhtes). Ehkki kohus saab TsMS 40. ptk sätteid sisustada võimalusel viisil, mis vastab jõustamisdirektiivi 11  seletuskirjas toodud probleemküsimused sätte sõnastusele ja eesmärkidele, ei saa direktiiv olla aluseks sisustamise osas. riigisisese õiguse contra legem tõlgendamisele (vt Euroopa Kohtu 27. veebruari 2014, a otsus kohtuasjas nr C-351/12, OSA, p 45, vt ka Riigikohtu 27. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16- 17491/52, p 16.2). 18. Kindlasti on oluline silmas pidada, et Arvestatud Eelnõu muudeti ja varem § 377 lg-na 21 lisatud säte viidi § 378 lg õigussuhte esialgse reguleerimise eelduseks 2 p-desse 2 ja 3. Selliselt on selge, et säte reguleerib hagi tagamise on reguleerimata jätmise puhul võimalik abinõusid, mitte hagi tagamise aluseid. Olukorrad, mil kohus võib negatiivne tagajärg hagejale (oluline kahju, hagi tagada, on nähtud ette § 377 lg-tes 1 ja 2 ning seda eelnõuga omavoli), kuivõrd tegemist on kostja ei muudeta. Täpsustamaks, et § 378 lg-s 2 loetletud abinõud on õigustesse olulise sekkumisega, mida peavad kohaldatavad sõltumata sellest, kas hagi tagatakse § 377 lg 1 või õigustama kaalukad argumendid. Ka direktiivi lg 2 alusel, täpsustatakse § 378 lg 2 alguseosa, lisades viide § 377 põhjenduspunkti 22 teises lauses on rõhutatud, lg-tele 1 ja 2. et ajutised meetmed on õigustatud juhul, kui mis tahes viivitus võib põhjustada korvamatut kahju intellektuaalomandi õiguse omanikule. 19. Seoses kolmandaid isikuid puudutavate Arvestatud osaliselt Vastavalt muudetud versioonile täiendatakse eelnõuga TsMS § abinõudega võib mõelda ehk TsMS § 378 lg 1 378, mis sätestab hagi tagamise abinõud. Lõike 1 asemel täiendamisele mingi abinõuga, kuid iseenesest täiendatakse lg-t 2, mis reguleerib abinõusid intellektuaalse võimaldab juba TsMS § 378 lg 1 p 4 keelata omandi rikkumisele tugineva hagi tagamiseks. Eelnõu koostajate kolmandatel isikutel kostja suhtes enda hinnangul ei võimalda TsMS § 378 lg 1 p 4 kohustada kolmandast kohustuste täitmine. Õiguste omajate isikust vahendajat rakendama meetmeid rikkumise peatamiseks teadlikkuse puudumine hagi tagamise või ärahoidmiseks. Seda ei võimaldaks ka seletuskirjas viidatud võimalustest ei ole põhjus seaduse Riigikohtu praktika, mille kohaselt ei tohi hagi tagamise muutmiseks, vaid tuleks kasutada muid abinõudega üldjuhul panna kolmandatele, menetlusvälistele abinõusid nende teadlikkuse tõstmiseks. isikutele aktiivseid kohustusi ega võtta temalt õigusi. 20. Ei saa toetada TsMS § 382 täiendamist lg-ga Arvestatud Eelnõu koostajad analüüsisid täiendavalt TsMS § 382 lg 21 21. TsMS § 382 lg-s 2 on juba reguleeritud, mis lisamise vajadust. Jõustamisdirektiivi art 9 lg 5 kohaselt peavad saab enne hagi esitamist tehtud hagi tagamise liikmesriigid tagama, et „ajutised meetmed tühistatakse või ei abinõudest olukorras, kus hagi ei ole esitatud. jõustu muul põhjusel kostja nõudmisel, kui hageja ei algata Ei ole mõistlikku põhjendust, miks peaks mõistliku ajavahemiku jooksul [---] menetlust, mis viib kohtuasja kohtlema intellektuaalse omandi asjades kohta sisulise otsuse langetamiseni pädeva kohtuasutuse ees.“ hagejaid kuidagi soodsamalt. Kindlasti ei („5. Member States shall ensure that the provisional measures [- tohiks eesmärgiks olla, et hagi tagamise --] are revoked or otherwise cease to have effect, upon request of menetlus oleks menetlus iseeneses, millega the defendant, if the applicant does not institute, within a 12  hageja saab oma soovitud eesmärgi ja tal reasonable period, proceedings leading to a decision on the puudub vajadus hagi esitamiseks, mistõttu merits of the case before the competent judicial authority [---]“) sisuliselt kohus hageja nõude põhjendatust ei Direktiivi art 9 lg 5 sõnastusest nähtub, et hagi esitamata jätmise kontrolligi. Sätte täiendamise vajadus ei tulene korral tuleb ajutised meetmed tühistada kostja nõudmisel. Samas ka direktiivi art 9 lg-st 5, kuivõrd see sätestab ei saa eelnõu koostajate hinnangul välistada võimalust, et kohustuse tagada, et ajutine meede direktiiviga on kooskõlas ka TsMS § 382 lg 2 kolmandas lauses tühistatakse, kui kostja seda taotleb, mitte ette nähtud lahendus, mille kohaselt kohus tühistab hagi tagamise keelu seda tühistada muudel juhtudel, kui abinõud alati, kui kohtu määratud tähtaja jooksul hagi ei esita. hageja hagi ei esita. Mõistlikuks ei saa pidada Arvestades, et direktiivi art 9 lg 5 tõenäoline eesmärk on kaitsta olukorda, kus hagi tagamise meede kehtib vastaspoolt selle eest, et avaldaja taotleks ajutiste meetmete edasi lõpmatuseni olukorras, kus hagi kohaldamist alusetult, s.o ilma, et tal oleks tegelikku kavatsust tegelikult esitatud ei olegi ja keegi sisuliselt hagi esitada (nt võib-olla põhjusel, et võimalik hagi ei oleks hagi põhjendatust kontrollinud ei ole. perspektiivikas, nt tõendamatuse tõttu), tuleb möönda, et seda eesmärki täidab samuti – ning isegi edukamalt – TsMS §-s 382 lg 2 kolmandas lauses ette nähtud lahendus. Lisaks nõustuvad eelnõu koostajad Tartu Maakohtuga selles, et direktiivi art 9 lg 5 sõnasõnaline ülevõtmine läheks vastuollu hagi tagamise instituudi olemusega. Olukorras, kus hagi jäetakse esitamata, kuid kostja ei taotle ajutiste meetmete tühistamist, jääksid hagi tagamise meetmed (nt kostjal teatud tegevuse keelamine, vahendaja kohustamine blokeerida ligipääs teatud veebisaidile vms) kehtima ning hagi tagamise määrus muutuks sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, millega vaidlus lahendatakse. Hagi tagamise instituudi eesmärk on toetada hagimenetlust või tagada selles tehtava lahendi täidetavus, mistõttu see eeldab põhimenetluse olemasolu. Lisaks on hagi tagamisel kohaldatav tõendamise standard oluliselt madalam hagimenetlusest, piirdudes sisuliselt avaldaja kohustusega põhistada nõuet, mille tagamist soovitakse (vt TsMS § 381 lg 2). Eeltoodud põhjustel jäeti eelnõu varasemas versioonis sisaldunud TsMS § 382 lg 21 eelnõust välja. Vt ka põhjendused märkuse nr 15 juures. Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/ Põhjendus 13  Mittearvestatud Tallinna Ringkonnakohus 21. Tallinna Ringkonnakohus toetab märkusteta Teadmiseks võetud Märkusest tulenevalt ei ole vaja teha eelnõus muudatusi. eelnõu punkte 3, 4, 8 ja 10. 14  Kultuuriministeerium Meie 16.03.2020 nr 8-1/1778 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium TsMS eelnõu (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) muutmise seaduse eelnõu, mis sisaldab ettepanekuid hagi tagamise regulatsiooni täiendamise kohta intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi puhul. Eelnõu koostamisel on võetud aluseks 2018. aasta oktoobris kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks saadetud TsMS (apellatsioonimenetluse optimeerimine) eelnõus sisaldunud sätted, mida on vastavalt Justiitsministeeriumile esitatud arvamustele muudetud ja täiendatud. Eelnõule on lisatud seletuskiri ja 2018. aasta lõpus esitatud märkustega arvestamist kajastav tabel. Arvamused eelnõu kohta palun esitada 6. aprilliks 2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Lisaadressaadid: Riigikohus Kohtud Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon Õiguskantsleri Kantselei Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Teenusmajanduse Koda Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Patendiamet Patendivolinike Koda Eesti Autorite Ühing Eesti Esitajate Liit Eesti Fonogrammitootjate Ühing Eesti Audiovisuaalautorite Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Eesti Kirjanike Liit Eesti Näitlejate Liit Eesti Ajalehtede Liit Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Kirjastuste Liit Eesti Rahvusringhääling Eesti Ringhäälingute Liit Gea Lepik [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 17.03.2020 09:23 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon <[email protected]>; Eesti Juristide Liit <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit <[email protected]>; info <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond <[email protected]>; Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut <[email protected]>; Patendivolinike Koda <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Esitajate Liit <[email protected]>; Eesti Fonogrammitootjate Ühing <[email protected]>; Eesti Audiovisuaalautorite Liit <[email protected]>; Eesti Kirjanike Liit <[email protected]>; Eesti Näitlejate Liit <[email protected]>; Eesti Ajalehtede Liit <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Rahvusringhääling <[email protected]>; <[email protected]> Teema: TsMS eelnõu (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) Manused: 8-11778 16.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: TsMS eelnõu (intellektuaalomandi õiguse rikkumisele tugineva hagi tagamine) Registreerimise kuupäev: 16.03.2020 Registreerimise number: 8-1/1778. Arvamused eelnõu kohta palun esitada 6. aprilliks 2020. Link EIS-i: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2b5dd53d-a416-48e4-9cef-a5ea39718631 Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee