dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tartu Ringkonnakohus
Sissetulev kiriAvalik

Märgukiri

Tartu Ringkonnakohus · 21. veebruar 2020
Viit
12-1/20/14
Registreeritud
21. veebruar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Advokatuur
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Asjaajamine
Sari
12-1 Kirjavahetus kodanike ja asutustega
Toimik
12-1/2020
Vastutaja
Hille Ernits (Tartu Ringkonnakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)

Failid

  • 📎1-2 188_20.02.2020.asice43 KB
  • 📎E-kiri.pdf561 KB

Sisu (failidest)

Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Viru Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Riigiprokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuur Lääne Ringkonnaprokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur Meie 20 .02.2020 nr 1-2/188 Lepinguli n e esindaja KrMS § 41 lõike 3 1 alusel Advokatuuri juhatuse poole pöördus riigi õigusabi (edaspidi RÕA) osutav advokaat arvamuse saamiseks seoses kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS ) § 41 lg 3 1 ja § 41 lg 4 tõlgendamise ga . A dvokaat on KrMS § 41 lg 3 1 alusel määratu d kriminaalasjas ühe pere kolme alaealise kannatanu esindajaks . Menetlus on seotud laste seksuaalse ja füüsilise väärkohtlemisega, milles süüdistatavaks on pereväline isik. Lisaks esindab RÕA advokaat ühte kannatanut ka tsiviilasjas, milles peatati esialgse õiguskaitse korras ema hooldusõigus ning laps eraldati perekonnast. RÕA advokaat sai teada, et kriminaalasjas on alaealiste laste esindajaks võetud ka lepinguline esindaja, kes ühtlasi esindab kannatanute vanemat tsiviilasjas. Kannatanute vanem pole kriminaalasjas süüdistatav, kuid lasub kahtlus, et ta oli laste väärkohtlemisest teadlik . RÕA advokaat on esitanud Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse kohtusse. RÕA advokaadi ja lepingulise advokaadi vahel on erimeelsus küsimuses , kas KrMS § 41 lg 3 1 alusel kannatanule esindaja määramine välistab KrMS § 41 lg 4 alusel kannatanule täiendavate lepinguliste esindajate kaasamise kriminaalmenetluses . Riigiprokuratuuri arvates ei peaks lepingulist esindajat taandama kuna lepingulise esindaja tegevuses ei ole tuvastatud asjaolusid , mida võiks käsitleda kui õigusteenuse osutamist kannatanute huvide vastaselt. Advokatuuri juhatus arutas küsimust ja jõudis järgmisele seisukohale. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. PKS § 140 lg 3 kohaselt ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal hooldusõigust teostada. Vanemal, kelle hooldusõigus on peatatud, ei ole seega lapse esindamise õigust. Asjaoludest nähtuvalt peat as kohus tsiviilasjas ema hooldusõigus e ühe lapse suhtes tähtajaliselt esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Vastavalt PKS § 172 kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. PKS § 179 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Seega selle lapse suhtes, kelle hooldusõigus on peatatud, ei oleks saanud ema hooldusõiguse peatamise tähtaja saabumiseni last esindada ega volitada lapse esindamise õigust kellelegi teisele. KrMS sätete tõlgendamise osas on advokatuuri juhatus seisukohal , et kui piiratud teovõimega kannatanule on määratud esindaja § KrMS § 41 lg 3 1 alusel, välistab see säte koos PKS § 122 lg-s 1 sätestatuga täiendava lepingulise esindaja kaasamise võimaluse. KrMS eelnõu seletuskirja kohaselt ( KrMS § 41 lg 3 1 ) peab menetleja asjaolusid hinnates jõudma järeldusele, kas lapse huvid võivad tema seadusliku esindaja huvidega kriminaalmenetluses potentsiaalselt konfliktis olla ning sellest tulenevalt otsustama riigi õigusabi vajalikkuse. Kuivõrd menetleja on määranud alaealistele kannatanutele KrMS § 41 lg 3 1 alusel esindajaks RÕA advokaadi , pidi menetlejal olema kahtlus, et laste emal ning laste vahel võib esineda huvide konflikt . Oluline on ka PKS § 122 lg 1 , mis ütleb , et vanema hooldusõigus ei kehti neis lapsega seotud asjades, mille jaoks on määratud erieestkostja, samuti kohtuasjas, kus on määratud muu esindaja. Paralleele saab tuua ka t siviilkohtumenetluse seadustik u (edaspidi TsMS ) § 217 l õike 7 -ga , mis ütleb, et kui menetluses esindab last selleks määratud esindaja, ei ole vanematel õigust menetluses last esindada. Vastavalt TsMS § 29 lg 2 p 1 peab kohus perekonnaasjas määrama alaealisele lapsele teda puudutavas menetluses esindaja, kui tema huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Seega juhatuse hinnangul ei olnud lepingulisel esindajal õigust esindada alaealisi kannatanuid antud asjas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Leen Eenpalu Kantsler Ege Sarri [email protected] 662 0670 Saatja: Jaanika Anton <[email protected]> Saadetud: 21.02.2020 13:50 Adressaat: Tarturk info <[email protected]> Teema: FW: [VÄLJAST] Märgukiri 1-2 188_20.02.2020 Manused: image001.jpg; image002.png; image003.png; image004.png; image005.png; image006.png; 1-2 188_20.02.2020.asice From: Eesti Advokatuur <[email protected]> Sent: Thursday, February 20, 2020 4:19 PM To: Harju Maakohus <[email protected]>; Viru MK <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Tartu Ringkonnakohus <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: Ege Sarri <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Märgukiri 1-2 188_20.02.2020 Tere Edastame märgukirja 1-2 188_20.02.2020 Lugupidamisega Svea Žurba assistent Eesti Advokatuur Rävala pst 3 10143 Tallinn Tel 662 0665 [email protected]
Allikas: Tartu Ringkonnakohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel