Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 27.01.2020 nr 8-1/595 [email protected] Munga 18 50088, Tartu Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine). Tagasisidet ootame 15 tööpäeva jooksul käesoleva kirja saamisest ning eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Väljatöötamiskavatsuse leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Lisa: Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) (14 lk). Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Advokatuur Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  22.01.2020 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Kehtiv seadus tagab kõikidele kinnipeetavatele õiguse, et kohus kaaluks teatud karistusaja ärakandmise järel nende vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on kaaluandvaks asjaoluks eeskätt uue kuriteo toimepanemise oht. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsioon on üldistes joontes kehtinud samal kujul alates karistusseadustiku (KarS) jõustumisest 2002. aastal. Kuni 2007. aastani otsustasid vanglad, kas esitada süüdlase materjalid kohtule vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks või mitte. Alates 2007. aastast on vangla teatud karistusaja ärakandmise järel kohustatud süüdlase materjalid kohtule edastama. Maa- ja ringkonnakohtud vaatavad aastas läbi ligikaudu 1400 süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid ja viimase kuue aasta keskmise statistika järgi on 32 % süüdimõistetutest vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Praeguseks on selgunud, et teatud kuritegudes süüdi mõistetud isikute vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (või isegi selle kaalumine) riivab lubamatult ühiskonna õiglustunnet. Seega tuleb teatud kuritegude toimepanijate puhul välistada vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. 2. Sihtrühm Muudatuse sihtrühma saab jagada kaheks. Esimese sihtrühma moodustavad raskemate riigivastaste kuritegude toimepanijad ning inimsusvastased kurjategijad. Sinna sihtrühma kuuluvate süüdlaste vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kavandatakse täielikult välistada. Teise sihtrühma moodustavad seksuaalkuritegusid või tapmisi toime pannud kurjategijad. Teise sihtrühma kuuluvate süüdlaste vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kavandatakse välistada üksnes siis, kui neid on varem samalaadse kuriteo eest karistatud (juriidilised retsidiivid)1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramise sihtrühmad KarS Kuriteo kirjeldus Täiendav tingimus vangistusest tingimisi paragrahv, ennetähtaegse vabastamise välistamiseks mille eest 1 Juriidilise ja faktilise retsidiivi mõiste kohta vt nt RKKKo 29.09.2016, nr 3-1-1-72-16, p 9. 1  süüdlast karistati Sihtrühm I: Riigivastaseid ja inimsusvastased kuritegusid sooritanud süüdlased § 89 inimsusvastane kuritegu - § 90 genotsiid - § 231 Eesti Vabariigi vastu - suunatud vägivaldne tegevus § 232 riigireetmine - 1 § 234 Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine § 235 Eesti Vabariigi - põhiseadusliku korra vastane ühendus § 237 terrorikuritegu - Sihtrühm II: Korduvalt seksuaalkuritegusid või tapmisi toime pannud kurjategijad § 114 mõrv2 Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS § 113 või § 114 eest § 141 vägistamine Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS 9. peatüki 7. jaos sätestatud kuriteo eest (KarS §-d 141-147) § 1411 muu tahtevastane sugulise Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS 9. iseloomuga tegu peatüki 7. jaos sätestatud kuriteo eest (KarS §-d 141-147) § 1432 suguühe või sugulise Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS 9. iseloomuga tegu alaealisega peatüki 7. jaos sätestatud kuriteo eest (KarS mõjuvõimu kasutades §-d 141-147) § 144 suguühe või muu sugulise Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS 9. iseloomuga tegu järeltulijaga peatüki 7. jaos sätestatud kuriteo eest (KarS §-d 141-147) § 145 suguühe või muu sugulise Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS 9. iseloomuga tegu lapsealisega peatüki 7. jaos sätestatud kuriteo eest (KarS §-d 141-147) § 175 lg 11 inimkaubandus alaealise Süüdlast on eelnevalt karistatud KarS §-s suhtes 133-1333, 175-1751 või 178-179 sätestatud kuritegude eest 2019 aasta lõpu seisuga on vanglas kokku 23 süüdimõistetut, kes kuuluksid käesoleva väljatöötamiskavatsuse sihtrühma hulka. Neist omakorda 17 isikut kannab karistust korduva seksuaalkuriteo eest; 3 isikut korduva tapmise eest ja 3 isikut riigivastase süüteo eest. Kuna muudatus hakkaks mõjutama tulevikus süüdi mõistetud isikuid, siis viimaste aastate kohtustatistika järgi on sihtrühma kuuluvate süüdimõistetute arv aastas keskmiselt 3-4 inimest. 2 KarS §-s 113 sätestatud tapmise eest karistatud isikud ei ole sihtrühmana välja toodud, sest varasem karistatus tapmise või mõrva eest tingib vältimatult selle, et uus tegu subsumeeritakse mõrvana (KarS § 114 lg 1 p 4). 2  3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Muudatuse eesmärgiks on saavutada õiguslik regulatsioon, mis välistab sihtrühma kuuluvate süüdlaste vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad 4.1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguslik alus Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on reguleeritud KarS §-des 76, 761 ja 77. Kehtiv seadus ei välista ühegi süüdlase tingimisi ennetähtaegset vabastamist sõltuvalt kuriteo liigist. Tähtajalisest vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine sõltub kuriteo raskusastmest ning sellest, kas süüdlane oli kuriteo toimepanemise ajal täisealine või alaealine. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldusi saab jagada formaalseteks ja materiaalseteks.3 Formaalsed eeldused (KarS § 76 lg-d 1-3) määravad, millise karistusaja ärakandmise järel on süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine võimalik. See aeg sõltub järgmistest asjaoludest: 1) kuriteo raskusaste; 2) kuriteo toimepanemine tahtlikult või ettevaatamatusest; 3) ära kantud karistusaeg; 4) nõustumisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kõik sihtrühmas määratletud kuriteod on tahtlikud esimese astme4 kuriteod. Tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib KarS § 76 lg 2 kohaselt kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Täiendava kriteeriumina ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ning kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). 3 R. Kiris, P. Pikamäe, J. Sootak. Sanktsiooniõigus. Karistusõiguslikud sanktsioonid ja nende kohaldamine (2., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne). Tallinn: Juura 2017 lk 206; P. Pikamäe, J. Sootak (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 76 komm 4 (P. Pikamäe). 4 KarS § 4 lg 2: Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Juriidilise isiku süütegu on esimese astme kuritegu, kui sama teo eest on füüsilisele isikule raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. KarS § 4 lg 3: Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. 3 Materiaalsed eeldused (KarS § 76 lg 4) seavad tingimisi ennetähtaegse vabastamise sõltuvusse järgmistest asjaoludest: 1) Süüdlasele esitatavad nõuded (KarS § 76 lg-d 1-2) a. süüdlase käitumine karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemine uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal5; b. süüdlase elutingimused; c. tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2) Kriminaalpoliitilised kaalutlused (KarS § 76 lg 4) a. kuriteo toimepanemise asjaolud; b. süüdlase isik; c. süüdlase varasem elukäik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludele hinnangu andmist põhjalikult käsitlenud oma 28.04.2017 määruses nr 3-1-1-12-17. Riigikohtu lahendi seisukohad võib kokku võtta järgmiselt: Ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama erandlikke asjaolusid. Ennetähtaegse vabastamise sätestamise vajadus tuleneb sellest, et kinnipeetav oleks motiveeritud saavutama vangistusseaduse § 16 alusel koostatavas individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 toodud tähtajad väljendavad aga seadusandja abstraktset kriminaalpoliitilist hinnangut sellele, et teatud karistusaja ärakandmise järel on vastuvõetav (ka pikaajalise) vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine. Seega peab kohus pärast KarS § 76 lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja möödumist sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul. Eelnevast järeldub, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 4.2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus on reguleeritud KrMS §-des 426 ja 432 ja VangS §-s 76. Kokkuvõtvalt tuleneb viidatud regulatsioonist, et vangla kohustus on jälgida, millal saabuvad süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Kui 5 „osalemine uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal“ lisandus KarS § 76 lg-sse 1 01.07.2019 jõustunud seadusemuudatustega (Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 658 SE). 4 formaalsed eeldused on täidetud, edastab vangla kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vajalikud materjalid, sealjuures kinnipeetava iseloomustuse. Kinnipeetava iseloomustuses tuleb VangS § 76 lg 1 p 2 kohaselt anda vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta. Kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise toetamise otsustamise vangla metoodika arvestab kinnipeetava riskihindamisest tulenevat retsidiivsusmäära (uue kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul) ning tema ohtlikkuse taset koosmõjus.6 Lähtutakse põhimõttest, et madalama ohtlikkuse tasemega kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on aktsepteeritav ka suhteliselt kõrgema retsidiivsusriski korral, kuivõrd tema poolt potentsiaalselt ühiskonnale tekitatav kahju on oluliselt väiksem kui kõrgema ohtlikkuse tasemega kinnipeetava puhul. Vangla toetab vabastamist, kui hindamismaatriksi tulemus on madal või keskmine risk. Vangla ei toeta vabastamist, kui maatriksi tulemus on kõrge või väga kõrge risk. Riigivastaste süütegude toimepanijad hinnatakse tulenevalt nende süüteost keskmisest suurema ohtlikkusega, kuid väga madala uue korduva kuriteo riskiga süüdimõistetuteks. Seega sõltumata kuriteo raskusest on suur tõenäosus, et vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Muudest sihtrühma kuuluvatest isikuvastaseid kuritegusid toime pannud süüdimõistetutest on kohus tingimisi enne tähtaega vabastanud viimase kuue aasta jooksul keskmiselt 5-10 % süüdimõistetutest. Kohtud on seda teinud reeglina viimase tingimisi vabastamise võimalusel vahetult enne karistuse lõppu ja esmaste vabastamist toetavate asjaolude (nt elukoha olemasolu) olemasolul. Alates 01.07.2019 võib füüsilisest isikust kannatanu taotleda võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku 9. või 11. peatükis (isikuvastased süüteod või süüteod perekonna ja alaealise vastu) sätestatud esimese astme kuriteoga. Seadus ei sätesta kannatanu arvamusele vorminõudeid. Kannatanult arvamuse küsimine ja selle edastamine kohtule on vangla ülesanne (VangS § 76 lg 1 p 5). Süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendab täitmiskohtunik süüdlase osavõtul ning istungile kutsutakse ka prokurör, ja süüdimõistetu taotlusel tema kaitsja, kelle arvamused kuulatakse ära (KrMS § 432 lg 3). Prokuröri osalemine istungil ei ole kohustuslik, kui ta on edastanud oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta (KrMS § 432 lg 33). Seadus ei sätesta prokuröri arvamusele vorminõudeid. Seega saavad süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel seisukohta esitada: 1) süüdlane 2) süüdlase kaitsja (kui kaitsja osalemist on taotletud); 3) prokurör (seisukoha andmine on kohustuslik, kuid vormivaba); 6 Riigikohus on leidnud, et vangla riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa ning parimal juhul oleks tegemist üksnes abistava teabega – vt RKKKm 07.03.2019, nr 1-09-14104, p 26-27. 5  4) vangla (seisukoha andmine on kohustuslik ning peab VangS § 76 lg 1 p 2 kohaselt hõlmama hinnangut uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta); 5) füüsilisest isikust kannatanu, kui tegemist on karistusseadustiku 9. või 11. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga ja kannatanu on kriminaalmenetluse käigus taotlenud võimalust arvamuse andmiseks (seisukoha andmine on vabatahtlik ja vormivaba). Kohus ei ole ühegi arvamusega seotud. Kohus on seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu - kohtul lasub kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata.7 Kui kohus jätab süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, arutatakse tingimisi vabastamist uuesti seaduses sätestatud tähtaja möödumisel, kui kohus ei määra pikemat või lühemat tähtaega (VangS § 76 lg-d 2-41; KrMS § 426 lg 2). 4.3. Kavandatava muudatuse seos strateegiate või arengukavadega Kavandatav muudatus seondub Riigikogu menetluses oleva Riigikogu otsuse „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõuga, mille punkti 12 kohaselt väheneb vangistuses viibimise aeg ning suureneb kogukondlike karistuste, sh elektroonilise järelevalve ning avavangla osakaal, tänu millele toetatakse õigusrikkujate õiguskuulekat elu, valmistatakse kinnipeetavaid vabanemiseks paremini ette ja väheneb kinnises vanglas viibimise aeg. Punkti nr 16 järgi kaitstakse ühiskonda eriti ohtlike ja vägivaldsete kurjategijate eest, tagades muuhulgas nende vabanemisjärgse järelevalve. 8 Kuigi kavandatav muudatus ei pruugi täies ulatuses selliseid eesmärke taotleda, kaalub selle üles vajadus tagada ühiskonna õiglustunne. 5. Tehtud uuringud Muudatuse tegemisel ei tugineta ühelegi uuringule. 6. Kaasatud osapooled VTK ettevalmistamisel ei ole osapooli kaasatud. Kaasamine toimub alates VTK kooskõlastamisele esitamisest. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ja järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI 7 RKKKm 28.04.2017, nr 3-1-1-12-17, p 31. 8 Riigikogu XIV koosseisu otsuse eelnõu 52 OE. Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4370712a-8dae-4d23-9b53- f0b61419d616/Riigikogu%20otsus%20_Kriminaalpoliitika%20p%C3%B5hialused%20aastani%202030%20hea kskiitmine_ 6   Muu (palun täpsusta) EI Kuna kehtiv seadus võimaldab sihtrühma kuuluvaid süüdlasi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, ei ole mitteregulatiivsete võimalustega võimalik VTK eesmärki saavutada. Kaaluti ka võimalust olemasoleva olukorra säilitamiseks, kuid see ei oleks kooskõlas ühiskonna õiglustundega. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Probleemi lahendamiseks ei ole põhjalikult analüüsitud ega ole kavas analüüsida välisriikide regulatiivseid lahendusi, sest eesmärgiks on ühemõtteliselt välistada sihtrühma kuuluvate isikute vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus. Sellegipoolest on põgusalt vaadeldud mõne Euroopa Liidu liikmesriigi regulatiivseid valikuid. Justiitsministeeriumile teadaolevalt ei välista Hollandi, Horvaatia, Hispaania, Saksamaa, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Taani ega Ungari õigus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õigust sõltuvalt toime pandud kuriteoligiist. Seevastu Leedu õiguses on teatud sihtrühma vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine välistatud (nt isikud, kes on toime pannud kuriteo Leedu Vabariigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vastu, samuti isikud, kes on toime pannud kuriteo alaealise seksuaalse enesemääramise õiguse vastu).9 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Väljatöötamiskavatsuse koostamisele eelnevalt kaardistati 4 regulatiivset võimalust, millest eelistatuim on sihtrühma kuuluvate süüdlaste vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistamine. 1) Sihtrühma kuuluvate süüdlaste vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistamine Tegemist oleks ainsa muudatusega, mis võimaldaks tõsikindlalt VTK eesmärki saavutada. Muudatus seisneks KarS § 76 täiendamises. Õigustehniliselt on võimalik kaaluda kahte varianti: (1) sätestada KarS §-s 76 loetelu, milliste süüdlaste vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on välistatud või (2) sätestada KarS §-s 76 võimalus näha KarS eriosa koosseisudes ette võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistamiseks (vt analoogiliselt nt KarS § 73 lg 1 ls 2 ja § 74 lg 1 ls 2). Siiski tuuakse VTK-s välja ka ülejäänud 3 võimalikku regulatiivset võimalust, mida VTK koostamisel kaaluti, kuid mida Justiitsministeerium põhjendatuks ei pea: 2) Anda kohtule kaalutlusõigus välistada juba süüdimõistva otsuse tegemisel sihtrühma kuuluva isiku õigus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. See regulatiivne võimalus allutaks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistamise kohtulikule kontrollile. Kohus peaks sihtrühma kuuluvate süüdlaste osas vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse üle otsustama süüdimõistvat otsust tehes. Selline lahendus võimaldaks üldpreventiivsete kaalutlustega arvestada juba kohtu poolt karistust mõistes, mitte vangistuse ajal (vangla saab ennetähtaegset vabanemist hinnates arvestada üksnes eripreventiivseid kaalutlusi, ehk konkreetsest isikust tulenevaid riske). Samas 9 Lietuvos Respublikos bausmių vykdymo kodeksas, art 158. Arvutivõrgus: https://www.infolex.lt/ta/43563. 7 tõstaks selline lahendus kohtute koormust ning eeldaks ühtlasi seda, et seadusandja määratleks kriteeriumid, millele tuginedes kohus taolise otsustuse tegema peaks. Muudatus ei võimaldaks saavutada VTK eesmärki, milleks on tõsikindlalt välistada sihtrühma kuuluvate süüdlaste vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Säilib võimalus, et kohus võimaldab mõne sihtrühma kuuluva süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 3) Anda vanglale pädevus otsustada selle üle, kas esitada kohtule taotlus süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks või mitte. Enne vangistusseadust kehtinud täitemenetluse seadustiku10 (vastu võetud 1993) kohaselt oli vangla see, kes otsustas kooskõlastatult vanglakomisjoniga, kas esitada kohtule materjalid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks või mitte (§ 135, 136). Süsteem võeti sarnaselt üle ka vangistusseadusse (jõustus 2002), kuid vanglakomisjoni rollist loobuti. 2007. aastal jõustusid vangistusseaduse muudatused11, mille kohaselt edastab vangla kõigi kinnipeetavate materjalid kohtule, kes on ära kandnud nõutud karistusaja (st täitnud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused). Seletuskirjas12 leiti mh järgmist: „Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduste läbivaatamise kohustuse äravõtmine vanglatelt paneb süüdimõistetu võimaliku vabastamise otsuse tegemise täielikult kohtule. Muudatusega vabastatakse vangla direktor kohustusest olla kohtu ja süüdimõistetu vahemeheks, kelle otsusest sõltub, kas kinnipeetava avaldus üldse kohtu kätte jõuab või mitte. Kui kohus on see, kes otsustab, kas isikut karistada vangistusega või mitte, siis peaks kohus olema ka see, kes otsustab talle esitatud materjalide põhjal, kas süüdimõistetu võib vabastada siiski enne tähtaega või mitte. Seaduse negatiivseks mõjuks võib osutuda selliste isikute varasem vabadusse pääsemine, kes on toime pannud raskemaid kuritegusid ja olla ühiskonnale ohtlikumad. Samas vabanevad need isikud vanglast kunagi niikuinii ja kui nad vabanevad tähtaegselt, siis puudub nende üle igasugune kontroll ja järelevalve ning samuti ei pruugi nad saada piisavalt tuge ja abi, mida aga ennetähtaegselt vabanevatele süüdimõistetutele kriminaalhooldus pakub. Selleks, et vähendada ühiskonna riski kurjategijate varasema vabanemise osas, näeb seaduseelnõu ette elektroonilise valve kui täiendava garantii.“ VTK eesmärki oleks osaliselt võimalik saavutada ka nii, et pöörduda tagasi varem kehtinud seaduse juurde, anda vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise õigus vangla kätte ning sätestada reeglid, mis välistaksid taotluse esitamise isikute suhtes, kes kuuluvad lähteülesande sihtrühma. Taolise muudatuse tegemine ei ole siiski põhjendatud. Kuigi põhimõtteliselt ei ole välistatud, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise (menetluse alustamise) otsustuse teeb täitevvõim,13 on viidatud seaduseelnõu seletuskirjas toodud põhjendused endiselt asjakohased. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise õigust ei peaks asetama vangistust täideviiva asutuse (vangla) meelevalda. 10 RT I 1993, 49, 693. 11 RT I 2006, 46, 333. 12 Riigikogu X koosseisu seaduseelnõu 923 SE. 13 Vt analoogiliselt EIKo 17.01.2017, nr 57592/08, Hutchinson v. The United Kingdom [GC], § 50. 8  4) Vangla riskihinnangu protseduuri muutmine: luua eraldi komisjon teatud kuriteoliikides süüdimõistetute vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas hinnangu andmiseks. See regulatiivne võimalus näeks ette lisakomisjoni loomist, mis võimaldaks teatud kuritegude puhul luua vahefiltri, mis hindab lisaks riskihinnangule inimeste ohtlikkust ühiskonnale. Hinnang ei oleks küll kohtule siduv, ent võimaldaks teatud täitevvõimu poolset kontrolli. Muudatus ei võimaldaks siiski saavutada VTK eesmärki, sest säilib teoreetiline võimalus, et kohus vabastab sihtrühma kuuluvad isikud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Samuti tõstaks käesolev lahendus halduskoormust. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Muudatus seondub PS §-s 20 sätestatud igaühe õigusega vabadusele ja isikupuutumatusele. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistamine suurendab süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat põhiõiguse riivet. Riive legitiimne alus on sätestatud PS § 20 lg 2 p-s 1, mis sätestab vabaduse võtmise alusena süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmise. Vabaduspõhiõiguse riive peab olema PS § 11 järgi taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne ega tohi olla meelevaldne. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et „[m]eelevaldse vabadusevõtmisega on hõlmatud ka ilmselgelt ülemäärase kestusega vangistuse mõistmine. PS § 20 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse alusel vabaduse võtmine on põhiseaduspärane siis, kui see on ühest küljest toimunud seaduses ettenähtud menetluskorras, kuid teiselt poolt on endaga kaasa toonud isikule sellise vabadusekaotusliku karistuse kohaldamise, mis on proportsionaalne tema teo ebaõiguse määraga ehk toimepandud süüteo raskusega ja sellest tuleneva isiku süü suurusega. Kriminaalkaristusena vabaduse võtmine pikemaks ajaks, kui seda nõuab süüdlase teo raskus, ei ole kooskõlas PS §-s 20 sätestatud meelevaldse vabaduse võtmise keeluga. PS §-s 10 sätestatud inimväärikuse ja õigusriigi põhimõtetest tuleneb, et isikut tohib karistada konkreetse teo eest ja mitte enam, kui seda nõuab toimepandud süüteo raskus (individuaalse süü printsiip). Seaduses sätestatud karistused vastavad PS §-st 11 tulenevale proportsionaalsuse nõudele ja on kooskõlas inimväärikuse ja õigusriigi põhimõtetega juhul, kui sanktsiooni ettenägev säte, sh sanktsiooni alammäär võimaldavad kohtul mõista karistuse, mis ei ole teo ebaõiguse määra ning uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise ja õiguskorra kaitsmise eesmärki silmas pidades ilmselgelt ülemäärane (Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05, p 57). Nendest põhiseaduslikest juhtmõtetest lähtuvalt tuleb seadusandjal kujundada sanktsioonisüsteem, mis võimaldab kuritegude raskust arvestades nende eest ettenähtud karistusi diferentseerida.“14 Täiendavalt on Riigikohus selgitanud, et „[k]aristusõiguslike sanktsioonide kehtestamine on seadusandja ainupädevuses ja süüteole vastava karistuse määratlemisel (karistusraamid) on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on parlamendil sel viisil võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada kuritegelikku käitumist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. novembri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-9-03, p 21 ja Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05, p 14 RKPJKo 23.09.2015, nr 3-4-1-13-15, p 39. 9 57). Võimude lahususe põhimõttest tuleneb, et kohtud ei saa seadusandja asemel abstraktsetest karistuspoliitilistest eesmärkidest lähtudes asuda ise sanktsioonisüsteemi kujundama.“15 Eeltoodust tulenevalt ei tohi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse kaotamine kaasa tuua ilmselt ülemäärase karistuse kohaldamist. Kavandatava muudatuse jõustumisel seadusena peaks kohus karistust mõistes arvesse võtma muu hulgas ka seda, et süüdlane peab terve vangistuse ära kandma ega saa sellest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Proportsionaalse karistuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada ka seda, et vangistuse (eriti pikema vangistuse) jooksul võib süüdlase ohtlikkus langeda, kuid seadus ei võimaldaks teda enam sellegipoolest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas ei ole inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tuletatud süüdlase õigust tähtajalisest vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele.16 Samas ei ole eluaegse vangistusega karistatud süüdlase tingimisi vabastamise võimalusest ilmajätmine lubatav, sest see oleks vastuolus konventsiooni artikliga 3 (kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada).17 Seega saab muudatust kavandada üksnes tähtajalise vangistuse korral. Lisaks vabaduspõhiõigusele on asjakohane ka PS § 12 lg 1 esimesest lausest tuletatav õigusloome võrdsuse põhimõte, ms nõuab seda, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Riigikohtu käsitluse kohaselt väljendub selles põhimõttes sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole vastuolus PS § 12 lg-ga 1. Riigikohtu praktika kohaselt on keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt (ilma mõistliku põhjuseta) ebavõrdselt.18 Kavandatava muudatuse jõustumisel seadusena koheldaks sihtrühma kuuluvaid süüdlasi rangemalt kui teisi süüdlasi, kellel on võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kuigi tegemist võib olla ebavõrdse kohtlemisega ning PS § 12 lg-s 1 sätestatud põhiõiguse riivega, ei oleks see riive meelevaldne. Sihtrühma kuuluvad eriliselt ohtlikud kurjategijad või kurjategijad, kes on tõstnud käe riigi vastu. Sellise sihtrühma rangem kohtlemine kuulub seadusandja otsustuspädevusse süüteo raskusele vastava karistuspoliitika kujundamisel. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus: sihtrühma kuuluvate isikute vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistamine Nagu eespool kirjeldatud, puudutaks kavandatav muudatus ligikaudu 3-4 süüdimõistetut aasta jooksul. Samas tuleb mõju hindamisel arvestada kahte asjaolu. Esmalt, kohtud võivad hakata arvestama, et nende süütegude puhul puudub tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalus ja 15 RKPJKo 23.09.2014, nr 3-4-1-13-15, p 41. 16 EIKo 12.12.206, nr 34096/02, Zivulinskas v. Lithuania, § 7. Vt siiski tingimisi vabastamise lootust kui põhiõigust toetavalt J. Mujuzi. A Priosner’s Right to Be Released or Placed on Parole: A Comment on Öcalan v Turkey (No. 2) (18 March 2014). Baltic Journal of Law & Politics 9:1 (2016), lk 69-92. 17 EIKo 09.07.2013, nr 66069/09, 130/10, 3896/10, Vinter and Others v. The United Kingdom [GC], § 102-131. Teatud tingimustel võib siiski piisata ka armuandmissüsteemist vt EIKo 17.01.2017, nr 57592/08, Hutchinson v. The United Kingdom [GC], § 37-73. 18 RKPJKo 20.03.2006, nr 3-4-1-33-05, p 26. 10 sellest tulenevalt mõista praegusega võrreldes lühemaid karistusi. Teisalt, juba praegu vabastavad kohtud sihtrühma kuuluvatest isikuvastaseid kuritegusid toime pannud süüdimõistetutest tingimisi enne tähtaega kõigest 5-10 % süüdimõistetutest, seega võib reaalne mõju süüdimõistetutele osutuda väiksemaks. 11.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) 11.1.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega taotletakse seda, et raskemate kuritegude korral vastaks sanktsioonisüsteem ühiskonna õiglustundele. Seeläbi loodetakse saavutada üldpreventiivset mõju, heidutades ühelt poolt võimalikke kuriteo toimepanijaid ning kinnitades teiselt poolt õiguskuulekate inimeste usku õigussüsteemi. Mõju ulatus ja sagedus on väike, sest puudutab üksnes väikest hulka kurjategijaid ning tõenäoliselt ei pruugi vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimaluse välistamine osutuda kuigivõrd määravaks kaalukeeleks, mis muudaks kuriteo toimepanemise otsust. Pole olemas tõenduslikku infot selle kohta, et tingimisi enne tähtaega vabastamise välistamine teatud süütegudes, vähendaks samaliigiliste süütegude toimepanemist kuna isikute kriminogeensed vajadused kaaluvad üles ohutunde, et mõistetav karistus tuleb täies ulatuses kanda vanglas, arvestades siia juurde veel asjaolu, et ka juba praegu tuleb selle võimalusega arvestada. Muudatusega taotletakse ka eripreventiivsete eesmärkide saavutamist, sest ajal, mil süüdlane kannab vangistust, ei ole uue samalaadse kuriteo toimepanemine tema poolt tõenäoline. Ebasoodsa mõju risk seisneb selles, et ilma vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaluseta on süüdlasel väiksem motivatsioon uue kuriteo toimepanemise riskitegurite maandamiseks ning ta ei ole motiveeritud saavutama vangistusseaduse § 16 alusel koostatavas individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kriminaalpoliitika senised analüüsid näitavad, et vanglast vabanemise viisi järgi on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõige suurem, kui süüdlane vabastatakse vanglast kas karistuse lõppemisel või karistuse lõppemisel koos karistusjärgse käitumiskontrolliga.19 Arvestades asjaolu, et kohtud vabastavad tingimisi enne tähtaega enam isikuid, kellel on väiksem tõenäosus panna toime uus õigusrikkumine, on vanglast vabanemise viisil siiski oluline mõju uue õigusrikkumise toimepanemisele tulevikus, kuna tingimisi vabastamine motiveerib isikut täitma eesmärke, mis vähendavad kriminogeenseid riske. Seetõttu võib süüdlase vabanemisel kogu karistusaja ärakandmise järel olla uue kuriteo toimepanemise oht kõrgem ehk muudatusega küll pikeneb vangistuse periood, kus süüdimõistetul on raske uut kuritegu toime panna, kuid samas võib suureneda uue raske kuriteo toimepanemise risk vabanemise järgselt. Ebasoodsa mõju riski vähendamiseks tuleb vangistuse ajal tõhusalt tegeleda sihtrühma kuuluvatele kurjategijate taasühiskonnastamisele seotud tegevustega. Arvestades mõju ulatust ja esinemise sagedust, ei ole tegemist olulise mõjuga. 11.1.2. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 12.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad): vanglad ja kohtud 12.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus selle olulisuse kohta Vanglad ei pea sihtrühma kuuluvate süüdlaste materjale vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ette valmistama ning kohtud ei pea sihtrühma kuuluvate süüdlaste tingimisi ennetähtaegset vabastamist arutama. Seega hoiab muudatus vähesel määral kokku vanglate ja kohtute koormust. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistamine 19 Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27 lk 31-40. Justiitsministeerium 2018 11 hoiab kokku kriminaalhoolduse koormust, kes ei pea katseaja üle järelevalvet teostama. Samas võib pikeneda sihtrühma kuuluvate isikute ära kantava vangistuse kestus, sest nad ei vabane vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. See omakorda mõjutab Eesti asukohta rahvusvahelistes võrdlustes, mille järgi Eesti asub nii vangide arvu kui pikkade karistuste poolest nn edetabelite tipus20. Mõju ulatus ja avaldamise sagedus on väike, sest isikute arv, kelle tingimisi ennetähtaegse vabastamine välistatakse, ei ole suur. Seega on tegemist väheolulise mõjuga. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatus ei mõjuta ettevõtete või kodanike halduskoormust. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatus mõjutab ligikaudu 3-4 süüdimõistetut aastas. Samas vabanevad sihtrühma kuuluvad süüdimõistetud tingimisi enne tähtaega pigem erandina ehk siis muudatuse tõttu vanglas karistust kandvate vangide arv reaalselt oluliselt ei kasva. Seega oleks muudatuse mõju vanglate kuludele väike. Ühe vangi ülalpidamiskulud on küll 1977 eurot kuus, kuid sellest moodustavad 90 % personali ja kinnistute kulud21, mis ei muutu antud VTK sihtrühma puhul. Vältimatud muutuvad majanduskulud, mis kaasnevad iga täiendava süüdimõistetu vanglas kinnipidamisega (nt toidu- ja meditsiinikulud), on ligikaudu 4 % ehk ligikaudu 80 eurot kuus. 14. Edasine mõjude analüüs Mõjude eelanalüüsi kohaselt ei kaasne kavandatava muudatusega olulist mõju. Seaduseelnõu koostamisel hinnatakse mõjusid seletuskirja osas „Seaduse mõjud“ vastavalt HÕNTE §-le 46. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Valitavaks lahenduseks on sihtrühma kuuluvate süüdlaste vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistamine. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise X tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Tegemist on seaduse täpsustusega, mis ei eelda uue tervikseaduse väljatöötamist 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Karistusseadustik - RT I 2001, 61, 364… RT I, 03.01.2020, 16. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Väljatöötamiskavatsus esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Edasine kaasamine otsustatakse sõltuvalt VTK-le esitatud tagasisidest. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei koostata. 20 Eesti on EL-s vangide arvu poolest 100 000 elaniku kohta kuuendal kohal (Prisonstudies.org) ning kui keskmiselt kestab Euroopas vangistus 7 kuud, siis Eestis 20 kuud (Council of Europe. 2018. Probation and Prisons in Europe, 2018: Key Findings of the SPACE reports. http://wp.unil.ch/space/files/2017/04/SPACE_I_2015_FinalReport_161215_REV170425.pdf). 21 Vanglateenistuse andmed. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vangistuse- kulud. 12 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Kontseptsiooni ei koostata. valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2020. mai kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2021. jaanuar 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond ([email protected]; 620 8111) 13 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 28.01.2020 08:38 Adressaat: advokatuur advokatuur ee <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]> Teema: Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Manused: 8-1595 27.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. link EIS-i https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78efbad8-3309-436a-b7c9-d00b1af0f76a Pealkiri: Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise õiguse piiramine) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Registreerimise kuupäev: 27.01.2020 Registreerimise number: 8-1/595. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee