Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Justiitsministeerium Teie 18.12.2019 nr 8-1/7050 [email protected] Meie 09.01.2020 nr 10-3/20/5-1 Tartu Ringkonnakohtu arvamus kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise osas. 1. Tartu Ringkonnakohus toetab õigusemõistmise efektiivsuse ja kohtute töökoormuse võrdsustamise eesmärgil välja pakutud põhimõtteliste lahendustena nii kohtunike ajutist kaasamist teise kohtu koosseisu (kohtute seaduse § 451) kui ka kohtuniku menetluslähetust (kohtute seaduse § 583) ning eelistab neid teistele kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses pakutud alternatiivsetele lahendustele. Ühtlasi toetab Tartu Ringkonnakohus kohtute seaduse § 99 lõike 13 muutmist ning kohtuniku ametist vabastamise avalduse esitamise tähtaja pikendamist, samuti ametist vabastatud kohtunikele erandkorras võimaluse andmist oma pooleliolevad kohtuasjad lõpuni menetleda (eelnõus KS § 991 lg 6). 2. Tartu Ringkonnakohus jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et kohtunike ajutist kaasamist teise kohtu koosseisu tuleks kasutada vaid erandlikel juhtudel ning eelistada tuleks muid, püsivama iseloomuga lahendusi, nt kohtus vabade kohtunikukohtade kiiremat täitmist. Alternatiivse lahendusena toetab Tartu Ringkonnakohus kohtute töökoormust ühtlustava ja õigusemõistmise korrakohasust tagava meetmena endiselt ka asenduskohtuniku instituudi loomist, mis käesolevas eelnõus ei sisaldu. Asenduskohtuniku instituudi loomine võiks olla positiivne ka seetõttu, et võimaldaks anda uue väljundi vanemkohtujuristidele (so kohtuniku eksami sooritanud, kuid ametisse nimetamata kohtujuristid). 3. Ebaselge on kohtunike ajutise kaasamise täpsem kord. Kuigi eelnõu kohaselt võib kohtute haldamise nõukoda kehtestada kohtuniku teise kohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted, oleks kaasamine ka avalikkuse jaoks arusaadavam ja läbipaistvam, kui raamid selleks näeks ette seadus. Eelnõus ettenähtud protseduur toob ringkonnakohtute esimeestele kaasa vajaduse hinnata nii taotluse esitanud kohtu kui ka teiste sama astme kohtute koormusi ning prognoosida ümberjagamise (kohtunike kaasamise) mõju korrakohasele õigusemõistmisele neis kohtutes. Eelnõu seletuskiri ei ava, millise perioodi statistikast ja koormustest tuleb ringkonnakohtu esimeestel otsuse tegemisel lähtuda ning kes teostab otsuse tegemiseks vajaliku statistika ja koormuste analüüsi – on see ringkonnakohtute ülesanne või esitab vastava statistika taotluse esitanud kohtu esimees. Kuigi eelnõust ei nähtu, et ringkonnakohtute esimehed peavad otsuse tegemise menetluses arvamuse andmiseks kaasama ka otsusest puudutatud kohtu (kaasatava kohtu) esimehe, tuleks seda mõistlikult eeldada. Seoses kaasamisega tekib ilmselt ka kaasatava kohtu esimehel kohustus hinnata, kas täiendavate asjade jagamine kohtus kinnitatud tööjaotusplaani ja juhuslikkuse põhimõtet, samuti kohtunike jääke ja ette planeeritud tööd arvesse võttes aitab korrakohasele 1 õigusemõistmisele kaasa või mitte. Eelduslikult ei muuda asja jagamine uuele kohtunikule kohtuasja senist menetlusaega, mistõttu võib tekkida olukord, kus täiendava asja saanud kohtunikul tuleb see eelisjärjekorras ehk kiirendatud korras lõpuni arutada, jättes teised pooleli olevad kohtuasjad oma aega ootama. Samas võib juhtuda, et lisanduv asi jagatakse juhuslikkuse põhimõtte alusel kohtunikule, kes on teistega võrreldes ülekoormatud ning kelle jäägid on oluliselt suuremad. Sellisel juhul peaks kaasatava kohtu esimehel, kes eelnõus viidatud kohtute seaduse § 45 lg 1 järgi teostab täiendava asja saanud kohtuniku üle järelevalvet, olema vajadusel õigus kohtus kinnitatud tööjaotusplaani ja juhuslikkuse põhimõtet ka eirata. 4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et eelnõus sisalduv põhimõte, mille kohaselt hüvitatakse kaasatud kohtunikule kohtuasja menetlemisel väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, sõidu- ja majutuskulud, on põhjendatud. Samas võib selliste kulude kaasatava kohtu kanda jätmine olla kohtu suhtes ebaõiglane ning mõistlik oleks, kui seadus näeks ette, et taotluse esitanud kohus kompenseerib kaasatavale kohtule kohtuniku sellise töölähetusega seotud kulud. 5. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnõus toodud TsMS § 1081 lg 1 sõnastus ei ole üheselt tõlgendatav. Eelnõus on märgitud, et tsiviilkohtumenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 1081 järgmises sõnastuses: „§ 1081. Registriasjad (1) Registriasju lahendavad Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond. (2) Määruskaebus registriasjas esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.“ Selgitamist vajaks, mida on peetud silmas § 1081 lg-s 1 sätestatuga. Eelnõu seletuskirjas märgitakse: „Punktiga 1 täiendatakse seadust uue lõikega 1081, mille järgi lahendab registriasju Tartu Maakohus“ (p 3.2). Eelnõu tekstist aga loeme: „Registriasju lahendavad Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond.“ Ka praegu lahendavad registriasju kinnistus- ja registriosakonnad. Eelnõu seletuskirjast küll tuleneb, et registriasjade määruskaebuste all on mõeldud äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kinnistusraamatu, laevakinnistusraamatu ja kommertspandi asjades esitatud määruskaebusi. Samas ei tulene see eelnõu sätte grammatilisest tõlgendusest. Tartu Ringkonnakohus on endiselt seisukohal, et „registriasi“ on tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes üldine mõiste. Selle alla on võimalik arvata juriidilise isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise asjad. TsMS § 595 nimetab juhud, kus kohtunikuabi peab määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, mh nt juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine. Samas jääb selgustuks, kes on selle sätte mõttes pädev kohtunik (kas jääb kehtima seni kehtinud kohtualluvus). TsMS § 119 käsitleb äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse tegevusse puutuvaid muid hagita asju kui registriasju, muu hulgas juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ning äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramise asju. TsMS § 595 võimaldab kohtunikuabidel asjade saatmist seisukoha saamiseks pädevale kohtunikule. Kohtunik võib ise asja lahendada või anda asja kohtunikuabile tagasi. Tartu Ringkonnakohus teeb ettepaneku sõnastada ühesuguse tõlgendamise ja kohtualluvusega seotud vaidluste ennetamise huvides TsMS § 1081 järgnevalt: 2 „§ 1081. Registriasjad Registriasjades tehtud määruskaebusi kohtunikuabi määruste peale lahendavad Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond.“ Samuti leiame, et kui tunnistatakse kehtetuks TsMS § 663 lg 61, siis puudub analüüs, kuidas see mõjutab Tartu Ringkonnakohtu töökoormust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees 3