Euroopa Kohtu soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuste taotlemiseks

Euroopa Liidu C 380 Teataja 62. aastakäik Eestikeelne väljaanne Teave ja teatised 8. november 2019 Sisukord I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused SOOVITUSED Euroopa Liidu Kohus 2019/C 380/01 Soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 ET 8.11.2019 ET Euroopa Liidu Teataja C 380/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) SOOVITUSED EUROOPA LIIDU KOHUS Soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks Soovitused liik- (2019/C 380/01) Käesolevad soovitused on koostatud liidu liikmesriikide kohtute jaoks ja need kajastavad Euroopa Kohtu kodukorra III jaotis (1). Soovitustes on meelde tuletatud eelotsusemenetluse olulisi tunnuseid ja elemente, mida liikmesriikide kohtud peavad arvesse võtma enne Euroopa Kohtusse pöördumist, ning samas on liikmesriikide kohtutele antud praktilisi juhiseid eelotsusetaotluste vormi ja sisu kohta. Kuna need taotlused toimetatakse pärast nende tõlkimist kätte kõigile protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutele ja menetlust lõpetavad Euroopa Kohtu lahendid üldjuhul avaldatakse kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes, tuleb suurt tähelepanu pöörata eelotsusetaotluste vormistamisele ja eriti nendes sisaldu- vate isikuandmete kaitsele. (1) ELT L 265, 29.9.2012, lk 1. C 380/2 ET Euroopa Liidu Teataja 8.11.2019 Sisukord Punktid Sissejuhatus 1–2 I. Kõikidele eelotsusetaotlustele kohaldatavad sätted 3–32 Eelotsusetaotluse esitaja 3–7 Eelotsusetaotluse ese ja ulatus 8–11 Eelotsusetaotluse esitamiseks sobiv aeg 12–13 Eelotsusetaotluse vorm ja sisu 14–20 Isikuandmete kaitse ja eelotsusetaotluse anonüümseks muutmine 21–22 Eelotsusetaotluse ja riigisisese menetluse toimiku edastamine Euroopa Kohtule 23–24 Eelotsusetaotluse ja riigisisese menetluse vastastikune mõju 25–27 Kohtukulud ja tasuta õigusabi 28–29 Menetluse käik Euroopa Kohtus ja eelotsuse rakendamine eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt 30–32 II. Sätted, mis on kohaldatavad eelotsusetaotlustele, mis vajavad eriti kiiret lahendamist 33–41 Kiirendatud menetluse ja kiirmenetluse kohaldamise tingimused 34–36 Kiirendatud menetluse või kiirmenetluse kohaldamise taotlemine 37–39 Suhtlus Euroopa Kohtu, eelotsusetaotluse esitanud kohtu ja põhikohtuasja poolte vahel 40–41 Lisa – Olulised andmed, mida eelotsusetaotlus peab sisaldama SISSEJUHATUS 1. Eelotsusetaotlus, mille esitamine on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELL“) artikli 19 lõike 3 punktis b ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artiklis 267, on Euroopa Liidu õiguse põhimehhanism. Selle eesmärk on tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine liidus, pakkudes liikmesriikide kohtutele vahendi, mis võimaldab neil eelotsusetaotlusega esitada Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „Euroopa Kohus“) küsimusi liidu õiguse tõlgendamise või liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivuse kohta. 2. Eelotsusemenetlus põhineb Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute tihedal koostööl. Selle menetluse täieliku tõhususe tag- amiseks on vajalik korrata selle olulisi tunnuseid ja teha teatud täpsustusi kodukorra sätete selgitamiseks, mis puudutavad eelkõige eelotsusetaotluse esitajat, eset ja ulatust, samuti taotluse vormi ja sisu. Neid täpsustusi sätete kohta, mis on kohaldatavad kõikidele eelotsusetaotlustele (I), on täiendatud sätetega, mis käsitlevad eriti kiiret menetlemist nõudvaid eelotsusetaotlusi (II), ja lisaga, milles on kokkuvõtlikult korratud kõiki andmeid, mida eelotsusetaotlus peab sisaldama. 8.11.2019 ET Euroopa Liidu Teataja C 380/3 I. KÕIKIDELE EELOTSUSETAOTLUSTELE KOHALDATAVAD SÄTTED Eelotsusetaotluse esitaja 3. Euroopa Kohus saab oma pädevust otsustada eelotsusemenetluses liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse üle teostada ainult liikmesriikide kohtute algatusel, olenemata sellest, kas põhikohtuasja pooled on väljendanud soovi pöörduda Euroopa Kohtusse või mitte. Kuna kohtuasja lahendav liikmesriigi kohus võtab vastutuse tulevikus tehtava kohtuotsuse eest, on just tema ja ainult tema üle- sanne iga kohtuasja eripära arvestades hinnata, kas eelotsusetaotlus on kohtulahendi tegemiseks vajalik ja kas küsimused, mis ta Euroopa Kohtule esitab, on asjakohased. 4. Euroopa Kohus tõlgendab kohtu mõistet kui liidu õiguse autonoomset mõistet. Euroopa Kohus võtab selleks arvesse järgmisi asjaolusid kogumis: kas tema poole pöördunud organ on moodustatud seaduse alusel, kas ta on alaline, kas tema kohtualluvus on kohustuslik, kas menetlus on võistlev ja kas organ kohaldab õigusnorme ja kas ta on sõltumatu. 5. Liikmesriigi kohus võib esitada Euroopa Kohtule küsimuse liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse kohta, kui ta leiab, et tema otsuse tegemiseks on vajalik Euroopa Kohtu otsus selles küsimuses (vt ELTL artikli 267 teine lõik). Eelotsusetaotlus võib osutuda eriti tarvilikuks, kui liikmesriigi kohtus tõstatatakse uus tõlgendusküsimus, mis on liidu õiguse ühetaolise kohaldamise seisukohast üldise tähtsusega või kui olemasolev kohtupraktika ei näi andvat vajalikke juhiseid, mida saaks kohaldada uues õiguslikus või faktilises raa- mistikus. 6. Kui küsimus on tõstatatud poolelioleva kohtuasja käigus kohtus, mille otsuste peale ei saa riigisisese õiguse järgi edasi kaevata, siis on nimetatud kohus siiski kohustatud esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse (vt ELTL artikli 267 kolmas lõik), välja arvatud juhul, kui selles küsimuses on juba olemas väljakujunenud kohtupraktika või kui asjaomase õigusnormi õige tõlgendus ei tekita min- geid põhjendatud kahtlusi. 7. Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kuigi liikmesriikide kohtutel on õigus lükata tagasi neile esitatud väited liidu institutsiooni, organi või asutuse õigusakti kehtetuse kohta, kuulub sellise õigusakti kehtetuks tunnistamise võimalus Euroopa Kohtu ainupädevusse. Kui liikmesriigi kohtul on niisuguse õigusakti kehtivuse suhtes kahtlusi, peab ta seega pöörduma Euroopa Kohtu poole, märkides põhjused, miks tal sellised kahtlused on. Eelotsusetaotluse ese ja ulatus 8. Eelotsusetaotlus peab puudutama liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust, mitte riigisiseste õigusnormide tõlgendamist ega põhikohtuasja raames tõstatatud faktiküsimusi. 9. Euroopa Kohus võib eelotsusetaotluse suhtes otsuse teha üksnes juhul, kui liidu õigus on põhikohtuasjas kohaldatav. Sellega seoses on väl- timatult vajalik, et eelotsusetaotluse esitanud kohus tooks esile kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud, mille tõttu ta on sei- sukohal, et liidu õigusnormid võivad olla konkreetses asjas kohaldatavad. 10. Mis puudutab Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõlgendamist käsitlevaid eelotsusetaotlusi, siis on oluline märkida, et vastavalt harta artikli 51 lõikele 1 on harta sätted liikmesriikidele ette nähtud üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Kuigi liidu õiguse kohal- damise olukordi võib olla mitmesuguseid, peab eelotsusetaotlusest siiski selgelt ja üheselt nähtuma, et põhikohtuasjas on kohaldatav peale harta mõni muu liidu õigusnorm. Kuna Euroopa Kohtul puudub eelotsusetaotluse üle otsustamiseks pädevus, kui õiguslik olu- kord ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, ei saa ainuüksi harta sätted, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus võib olla tuginenud, olla selle pädevuse aluseks. C 380/4 ET Euroopa Liidu Teataja 8.11.2019 11. Lõpuks tuleb märkida, et kuigi otsuse tegemisel võtab Euroopa Kohus tingimata arvesse põhikohtuasja õiguslikku ja faktilist raamistikku, nagu selle on eelotsusetaotluse esitanud kohus oma eelotsusetaotluses määratlenud, ei kohalda ta ise sellele vaidlusele liidu õigust. Kui Euroopa Kohus otsustab liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse üle, üritab ta anda põhikohtuasja lahendamiseks tar- viliku vastuse, kuid eelotsusetaotluse esitanud kohus on see, kes peab selle põhjal konkreetsed järeldused tegema, jättes vajaduse korral kohaldamata riigisisese õigusnormi, mis on loetud liidu õigusega vastuolus olevaks. Eelotsusetaotluse esitamiseks sobiv aeg 12. Liikmesriigi kohus võib esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse kohe, kui ta leiab, et liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust puudutav otsus on talle kohtuotsuse tegemiseks vajalik. Sellel kohtul on nimelt parimad eeldused hindamaks, millises riigisiseses menetlusstaadiumis see taotlus tuleb esitada. 13. Kuivõrd see taotlus on siiski Euroopa Kohtus toimuva menetluse aluseks ja Euroopa Kohtul peavad olema kõik andmed, mis võimaldavad tal kontrollida, kas tal on pädevus esitatud küsimustele vastata, ning pädevuse olemasolu korral nendele küsimustele tar- viliku vastuse anda, siis on vaja, et eelotsusetaotluse esitamine otsustatakse menetlusstaadiumis, milles eelotsusetaotluse esitanud kohus on võimeline piisavalt täpselt määratlema põhikohtuasja õigusliku ja faktilise raamistiku ning lahendamist vajavad õigusküsimused. Hea õigusemõistmise huvides võib olla sobilik esitada eelotsusetaotlus pärast mõlema poole ärakuulamist. Eelotsusetaotluse vorm ja sisu 14. Eelotsusetaotlus võib olla mis tahes vormis, mis on riigisisese õiguse kohaselt lubatav, kuid tuleb silmas pidada, et taotlus on Euroopa Kohtus toimuva menetluse aluseks ja see toimetatakse kätte kõigile protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (edaspidi „põhikiri“) artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutele, sealhulgas kõigile liikmesriikidele, et nad saaksid soovi korral oma seisukohad esi- tada. Sellega kaasneva vajaduse tõttu tõlkida eelotsusetaotlus kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse peab eelotsusetaotluse esitanud kohus seega taotluse sõnastama lihtsalt, selgelt ja täpselt, ilma üleliigsete andmeteta. Kogemus näitab, et eelotsusetaotluse õigusliku ja faktilise raamistiku ning Euroopa Kohtusse pöördumise põhjuste adekvaatseks kirjeldamiseks piisab üldjuhul kümnekon- nast leheküljest. 15. Nõuded eelotsusetaotluste sisule on ette nähtud Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94 ja neid on kokkuvõtlikult korratud käe- soleva dokumendi lisas. Peale Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimuste teksti peab eelotsusetaotlus sisaldama: — lühiülevaadet põhikohtuasja esemest ja asjasse puutuvatest asjaoludest, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on need välja selgit- anud, või vähemalt ülevaadet faktilistest andmetest, millel eelotsuse küsimused põhinevad; — ülevaadet kohaldamisele kuuluvatest riigisisestest õigusnormidest ja vajaduse korral asjakohasest riigisisesest kohtupraktikast, ning — selgitust, millistel põhjustel eelotsusetaotluse esitanud kohus tõstatas liidu õigusnormide tõlgendamise või kehtivuse küsimuse ning millist seost ta nende õigusnormide ja põhikohtuasjas kohaldatavate riigisiseste õigusnormide vahel näeb. Kui üks või mitu eespool nimetatud elementidest puudub, võib Euroopa Kohus olla sunnitud eelkõige kodukorra artikli 53 lõike 2 alu- sel tõdema, et tal puudub pädevus esitatud eelotsuse küsimuste lahendamiseks, või tunnistama eelotsusetaotluse vastuvõetamatuks. 16. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab eelotsusetaotluses esitama täpsed viited põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatavatele riigi- sisestele sätetele ning liidu õigusnormidele, mille tõlgendamist taotletakse või mille kehtivus on kahtluse alla seatud. Viidetes on võimaluse korral märgitud nii asjaomaseid sätteid sisaldavate õigusaktide täpne pealkiri ja vastuvõtmise kuupäev kui ka nende õigusaktide aval- damisviide. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab kohtupraktikale, palutakse tal märkida ka asjaomase kohtulahendi ECLI (Euro- pean Case Law Identifier) number. 8.11.2019 ET Euroopa Liidu Teataja C 380/5 17. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seda kohtuasja mõistmise huvides vajalikuks, võib ta anda lühiülevaate põhikohtuasja poolte peamistest argumentidest. Selles kontekstis on tarvilik meelde tuletada, et tõlgitakse ainult eelotsusetaotlus, mitte aga taotluse võimalikke lisasid. 18. Eelotsusetaotluse esitanud kohus võib ka märkida lühidalt oma seisukoha esitatud eelotsuse küsimustele antava vastuse suhtes. See seisukoht võib Euroopa Kohtule tarvilik olla, eriti juhul, kui tal on palutud taotlus lahendada kiirendatud menetluses või kiirmenet- luses. 19. Lõpuks tuleb märkida, et Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused peavad olema välja toodud eelotsusetaotluse eraldiseisvas ja selgesti määratletud osas, eelistatavalt selle alguses või lõpus. Küsimused peavad olema iseseisvatena arusaadavad, ilma et oleks vaja vii- data taotluse põhjendavale osale. 20. Lugemise hõlbustamiseks on oluline, et eelotsusetaotlus esitataks Euroopa Kohtule trükitult ning et eelotsusetaotluse lehekül- jed ja lõigud oleksid nummerdatud. Käsitsi kirjutatud eelotsusetaotlusi Euroopa Kohus menetlusse ei võta. Isikuandmete kaitse ja eelotsusetaotluse anonüümseks muutmine 21. Selleks et tagada isikuandmete piisav kaitse kohtuasja menetlemisel Euroopa Kohtus, eelotsusetaotluse kättetoimetamisel põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutele ja menetlust lõpetava lahendi hilisemal levitamisel kõigis liidu ametlikes keeltes, palutakse eelotsusetaotluse esitanud kohtul – kellel ainsana on täielik ülevaade Euroopa Kohtule esitatud toimikust – muuta kohtuasi anonüümseks, asendades taotluses nimetatud füüsiliste isikute nimed näiteks initsiaalide või tähekombinatsioonidega ja peites andmed, mis võivad võimaldada neid isikuid tuvastada. Uute infotehnoloogiavahendite üha laialdasema kasutamise tõttu ja eelkõige otsingumootorite kasutamise tõttu võib eelotsusetaotluse anonüümseks muutmine pärast selle kättetoimetamist põhikirja artiklis 23 nimetatud huvi- tatud isikutele ja pärast asjaomase kohtuasja kohta teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas osutuda vähem tõhusaks. 22. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtul on olemas eelotsusetaotluse isikuandmetega versioon, mis sisaldab põhikohtuasja poolte täisnimesid ja täielikke kontaktandmeid, ning anonüümseks muudetud versioon, palutakse tal Euroopa Kohtule edastada mõlemad versioonid, et hõlbustada kohtuasja menetlemist Euroopa Kohtus. Eelotsusetaotluse ja riigisisese menetluse toimiku edastamine Euroopa Kohtule 23. Eelotsusetaotlus peab kandma kuupäeva ja allkirja ning see peab olema saadetud Euroopa Kohtu kantseleile elektrooniliselt või posti teel (Euroopa Kohtu kantselei, Rue du Fort Niedergrünewald, L-2925 Luxembourg). Põhjustel, mis on seotud eelkõige vajadusega tagada kohtuasja kiire menetlemine ja tõhus suhtlemine kohtuga, kes Euroopa Kohtu poole pöördub, soovitab Euroopa Kohus kõnealusel kohtul kasutada rakendust e-Curia. Teave selle rakenduse kasutajakonto avamise kohta, mis võimaldab menetlusdokumen- tide elektroonilist esitamist ja kättetoimetamist, ning rakenduse kasutustingimused on kättesaadavad institutsiooni veebilehel (https://curia.europa.eu/jcms/jcms/P_78957/et/). Selleks et hõlbustada Euroopa Kohtus eelotsusetaotluste menetlemist ja eelkõige nende tõlkimist kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse, palutakse liikmesriikide kohtutel lisaks e-Curia kaudu eelotsusetaot- luse originaalversiooni saatmisele saata tekstitöötlust võimaldav taotluse versioon (sellises tekstitöötlusprogrammis nagu Word, Ope- nOffice või LibreOffice) järgmisel aadressil: [email protected]. 24. Eelotsusetaotlus peab kohtukantseleisse saabuma koos kõigi asjakohaste ja Euroopa Kohtus kohtuasja menetlemiseks vajalike dokumentidega ja eelkõige põhikohtuasja poolte ja nende võimalike esindajate täpsete kontaktandmetega ning põhikohtuasja toimiku või selle koopiaga. Toimikut (või selle koopiat), mille võib edastada elektrooniliselt või posti teel, hoitakse kogu Euroopa Kohtu menet- luse vältel kohtukantseleis, kus põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud võivad sellega tutvuda, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole andnud vastupidiseid juhiseid. Eelotsusetaotluse ja riigisisese menetluse vastastikune mõju 25. Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtule jääb pädevus otsustada ajutiste meetmete võtmise üle, eriti õigusakti kehtivuse hin- damiseks esitatud eelotsusetaotluse korral, toob eelotsusetaotluse esitamine siiski kaasa riigisisese menetluse peatamise kuni Euroopa Kohtu lahendi tegemiseni. C 380/6 ET Euroopa Liidu Teataja 8.11.2019 26. Kuigi eelotsusetaotlus jääb üldjuhul Euroopa Kohtu menetlusse seni, kuni eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole seda tagasi võtnud, tuleb siiski silmas pidada, et Euroopa Kohtu roll eelotsusemenetluses on panustada tegelikku õigusemõistmisse liikmes- riikides, mitte esitada nõuandvaid arvamusi üldistes või hüpoteetilistes küsimustes. Kuna eelotsusemenetlus eeldab, et eelotsusetaot- luse esitanud kohtus on tõepoolest menetlus pooleli, on viimane kohustatud teatama Euroopa Kohtule igast menetlusega seotud asjaolust, mis võib mõjutada eelotsusetaotluse esitanud kohtu enda menetlust, ning eelkõige igast hagist või kaebusest loobumisest või põhikohtuasja lahendamisest poolte kokkuleppel ning mis tahes muust asjaolust, mis toob kaasa menetluse lõppemise. Eelotsusetaot- luse esitanud kohus peab Euroopa Kohut teavitama ka võimalikust otsusest, mis on tehtud eelotsusetaotluse peale esitatud kaebuse kohta, ning tagajärgedest, mis selline otsus eelotsusetaotluse jaoks kaasa toob. Euroopa Kohtus eelotsusemenetluse tõhusa toimumise huvides ja eelkõige selleks, et vältida olukorda, kus Euroopa Kohus pühendab aega ja ressursse kohtuasjale, millest võidakse loobuda või mis võib muutuda esemetuks, on oluline, et kõnealune teave edastatakse Euroopa Kohtule võimalikult kiiresti. 27. Liikmesriikide kohtute tähelepanu tuleb juhtida muu hulgas asjaolule, et eelotsusetaotluse tagasivõtmine võib mõjutada seda, kuidas eelotsusetaotluse esitanud kohus menetleb sarnaseid kohtuasju. Juhul kui vastusest, mille Euroopa Kohus annab eelotsusetaot- luse esitanud kohtu esitatud küsimustele, sõltub mitme poolelioleva kohtuasja tulemus eelotsusetaotluse esitanud kohtus, on soovitav need kohtuasjad enne Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamist liita, et võimaldada viimasel esitatud küsimustele vastata, hooli- mata ühe või mitme kohtuasja võimalikust tagasivõtmisest. Kohtukulud ja tasuta õigusabi 28. Eelotsusemenetlus Euroopa Kohtus on tasuta ning Euroopa Kohus ei otsusta eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva kohtuasja menetlusosaliste kohtukulude üle. Selles küsimuses teeb otsuse eelotsusetaotluse esitanud kohus. 29. Kui põhikohtuasja poolel puuduvad piisavad rahalised vahendid, võib Euroopa Kohus talle anda tasuta õigusabi, et katta tal Euroopa Kohtu menetluses tekkivad kulud, eelkõige esindamisega seotud kulud. Sellist abi võib anda siiski üksnes juhul, kui asjaomane pool ei saa juba abi riigisisesest süsteemist või kui saadav abi ei kata Euroopa Kohtu menetlusega seotud kulusid või katab need ainult osaliselt. Sellel poolel palutakse igal juhul edastada Euroopa Kohtule kõik andmed ja tõendid, mis võimaldavad hinnata tema tegelikku majanduslikku olukorda. Menetluse käik Euroopa Kohtus ja eelotsuse rakendamine eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt 30. Kogu menetluse vältel peab Euroopa Kohtu kantselei eelotsusetaotluse esitanud kohtuga ühendust ja edastab talle koopia kõi- gist menetlusdokumentidest ning vajaduse korral palve esitada täpsustusi või selgitusi, mida peetakse vajalikuks, et anda tarvilik vastus selle kohtu esitatud küsimustele. 31. Kui menetlus, mis üldjuhul koosneb kirjalikust ja suulisest osast, lõpeb, teeb Euroopa Kohus otsuse eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste kohta. Siiski võib Euroopa Kohus teatud juhtudel küsimuste kohta otsuse teha ilma menetluse suulise osata või isegi palumata kirjalikke seisukohti põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutelt. See on nii eelkõige juhul, kui eelotsuse küsimus on identne küsimusega, millele Euroopa Kohus on juba vastuse andnud, või kui küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast või kui küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust. Sellistel juhtudel lahendab Euroopa Kohus esitatud küsimuse kiiresti oma kodukorra artikli 99 alusel põhistatud määrusega, mis on sama ulatusega ja sama kohustuslik nagu kohtuotsus. 32. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või menetlust lõpetava kohtumääruse allkirjastamist edastab kohtukantselei Euroopa Kohtu lahendi eelotsusetaotluse esitanud kohtule, kellel palutakse Euroopa Kohut teavitada selle lahendi rakendamisest põhikohtuasjas. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu lõplik lahend, millel on selgelt märgitud Euroopa Kohtu kohtuasja number, tuleb edastada järgmisel aadressil: [email protected]. 8.11.2019 ET Euroopa Liidu Teataja C 380/7 II. SÄTTED, MIS ON KOHALDATAVAD EELOTSUSETAOTLUSTELE, MIS VAJAVAD ERITI KIIRET LAHENDAMIST 33. Põhikirja artiklis 23a ja kodukorra artiklites 105–114 ette nähtud tingimustel võib eelotsusetaotluse teatud asjaoludel lahen- dada kiirendatud menetluses või kiirmenetluses. Nende menetluste kohaldamise üle otsustab Euroopa Kohus eelotsusetaotluse esita- nud kohtu eraldiseisva, nõuetekohaselt põhistatud taotluse alusel, milles on esile toodud õiguslikud ja faktilised asjaolud, mille tõttu on selle menetluse või nende menetluste kohaldamine põhjendatud, või erandjuhul omal algatusel, kui kohtuasja laad või sellele omased asjaolud näivad seda nõudvat. Kiirendatud menetluse ja kiirmenetluse kohaldamise tingimused 34. Vastavalt kodukorra artiklile 105 võib eelotsusetaotluse lahendada kiirendatud menetluses, kaldudes kõrvale kodukorra sätetest, kui kohtuasja laad nõuab asja lahendamist lühikese aja jooksul. Kuna see menetlus toob kaasa olulised piirangud kõigile menetlusega seotud isikutele ja eelkõige kõigile liikmesriikidele, kellel palutakse esitada oma kirjalikud või suulised seisukohad palju lühema tähtaja jooksul kui tavapärased tähtajad, tuleb selle menetluse kohaldamist taotleda ainult juhul, kui erilised asjaolud annavad tunnistust olu- korra kiireloomulisusest, mis õigustab vajadust saada esitatud küsimustele kiiresti Euroopa Kohtu vastus. See võib olla nii näiteks rah- vatervist või keskkonda ähvardava suure ja vahetu ohu korral, mida Euroopa Kohtu kiire lahend võib aidata ära hoida, või juhul, kui eriliste asjaolude tõttu on vaja väga kiiresti kõrvaldada ebakindlus seoses põhjapanevate küsimustega riigisisese konstitutsiooniõiguse või liidu õiguse valdkonnas. Seevastu ei ole väljakujunenud kohtupraktika kohaselt asjaolu, et lahend, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema pärast Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, puudutab potentsiaalselt suurt arvu isikuid või õiguslikke olukordi, olulise majandusliku huvi olemasolu ega ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu kohustus teha lahend kiiresti iseenesest erandlikud asjaolud, mis annaksid alust kiirendatud menetluse kohaldamiseks. 35. See kehtib veelgi enam kodukorra artiklis 107 ette nähtud eelotsuse kiirmenetluse kohta. Viimati nimetatud menetlus, mida kohaldatakse vaid valdkondades, mida reguleerib ELTL kolmanda osa V jaotis, mis puudutab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajane- vat ala, toob asjasse puutuvatele isikutele nimelt kaasa veelgi suuremaid piiranguid, kuna selles piiratakse nende menetlusosaliste arvu, kellel on õigus kirjalikke seisukohti esitada, ja kuna see lubab eriti kiireloomulistes asjades täielikult ära jätta Euroopa Kohtu menetluse kirjaliku osa. Seega tuleb selle menetluse kohaldamist taotleda ainult juhul, kui on hädavajalik, et Euroopa Kohus vastaks eelotsuse- taotluse esitanud kohtu esitatud küsimustele väga kiiresti. 36. Kuigi käesolevas dokumendis ei saa anda selliste asjaolude ammendavat loetelu, eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel raja- nevat ala reguleeriva liidu õiguse mitmekesisuse ja arengu tõttu, võib liikmesriigi kohus eelotsuse kiirmenetluse taotluse esitamist kaaluda näiteks ELTL artikli 267 neljandas lõigus sätestatud juhul, kui isik on kinni peetud või kui temalt on võetud vabadus ja tema õigusliku olukorra hindamisel on eelotsuse küsimusele antav vastus määrava tähtsusega, või kui vaidlus puudutab vanema õigusi või väikelapse hooldusõigust ning eelkõige kui põhikohtuasja tulemus sõltub eelotsuse küsimusele antavast vastusest ja kui tavamenetluse kasutamine võib tõsiselt või isegi pöördumatult kahjustada lapse suhet tema vanema(te)ga või tema arengut ning tema lõimumist oma perekondlikku ja sotsiaalsesse keskkonda. Seevastu pelk majanduslik huvi, olgu see kui tahes oluline ja legitiimne, õiguslik ebakindlus, mis mõjutab põhikohtuasja poolte või sarnaste kohtuvaidluste poolte olukorda, nende isikute või õiguslike olukordade suur arv, keda lahend, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema pärast Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, potentsiaalselt puudutab, ega ka nende kohtuasjade suur arv, mida Euroopa Kohtu lahend võib mõjutada, ei ole iseenesest asjaolud, mis annaksid alust eelotsuse kiir- menetluse kohaldamiseks. Kiirendatud menetluse või kiirmenetluse kohaldamise taotlemine 37. Selleks et Euroopa Kohtul oleks võimalik kiiresti otsustada, kas on alust kohaldada kiirendatud menetlust või eelotsuse kiirme- netlust, peavad taotluses olema täpselt esile toodud õiguslikud ja faktilised asjaolud, mis annavad tunnistust olukorra kiireloomulisusest, ja eriti ohud, mis esinevad juhul, kui eelotsus tehakse tavalises menetluses. Võimaluse korral peab eelotsusetaotluse esitanud kohus lühidalt esitama ka oma seisukoha esitatud küsimustele antava vastuse suhtes. Selline seisukoha esitamine hõlbustab nimelt põhikohtuasja poolte ja muude menetluses osalevate huvitatud isikute seisukohtade kujundamist ning aitab seega kaasa menetluse kiirele läbiviimisele. C 380/8 ET Euroopa Liidu Teataja 8.11.2019 38. Kiirendatud menetluse või kiirmenetluse kohaldamise taotlus tuleb igal juhul esitada selges vormis, mis võimaldab kohtukant- seleil kohe tuvastada, et kohtuasi nõuab erikäsitlemist. Selleks palutakse eelotsusetaotluse esitanud kohtul täpsustada, millist nendest kahest menetlusest tuleks asjas kohaldada, ning viidata taotluses kodukorra asjakohasele artiklile (artiklile 105, mis puudutab kiiren- datud menetlust, või artiklile 107, mis puudutab kiirmenetlust). Viide peab eelotsusetaotluse esitamise otsuses olema märgitud kohale, mis on selgelt tuvastatav, või sisalduma eelotsusetaotluse esitanud kohtu saadetud eraldi kirjas. 39. Mis puudutab eelotsusetaotlust ennast, siis taotluse lühidus on kiireloomulises olukorras eriti oluline, kuna see aitab kaasa menetluse kiirele läbiviimisele. Suhtlus Euroopa Kohtu, eelotsusetaotluse esitanud kohtu ja põhikohtuasja poolte vahel 40. Kiirendatud menetlust või kiirmenetlust taotleval kohtul palutakse saata see taotlus ja samuti eelotsusetaotlus – millele on lisatud eelotsusetaotluse tekst tekstitöötlust võimaldaval kujul (sellises tekstitöötlusprogrammis nagu Word, OpenOffice või LibreOf- fice) – rakenduse e-Curia kaudu või e-posti teel ([email protected]). 41. Selleks et hõlbustada Euroopa Kohtu hilisemat suhtlemist nii eelotsusetaotluse esitanud kohtu kui ka põhikohtuasja pooltega, palutakse eelotsusetaotluse esitanud kohtul teatada ka oma e-posti aadress ja võimaluse korral faksinumber, mida Euroopa Kohus võiks kasutada, samuti põhikohtuasja poolte esindajate e-posti aadressid ja võimaluse korral faksinumbrid. 8.11.2019 ET Euroopa Liidu Teataja C 380/9 LISA Olulised andmed, mida eelotsusetaotlus peab sisaldama Käesolevas lisas on kokkuvõtvalt korratud põhilisi andmeid, mida eelotsusetaotlus peab sisaldama. Nende andmete juurde on märgi- LISAOlulised tud käesolevate soovituste punktid, milles neid andmeid on põhjalikumalt käsitletud. Olenemata sellest, kas eelotsusetaotlus on esitatud elektrooniliselt või posti teel, peavad selles olema märgitud: 1. eelotsusetaotluse esitanud kohtu ja olenevalt olukorrast selle kohtu pädeva koja või kolleegiumi nimi (vt selle kohta punktid 3– 7); 2. põhikohtuasja poolte ja olenevalt olukorrast nende isikute täpsed nimed, kes pooli eelotsusetaotluse esitanud kohtus esindavad (põhikohtuasja poolte kohta vt siiski käesolevate soovituste punktid 21 ja 22, mis käsitlevad isikuandmete kaitset); 3. põhikohtuasja ese ja asjakohased faktid (vt punkt 15); 4. asjakohased riigisisesed ja liidu õigusnormid (vt punktid 15 ja 16); 5. põhjused, mille tõttu eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkisid küsimused liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse kohta (vt punktid 8–11 ja 15–18); 6. eelotsuse küsimused (vt punkt 19) ja olenevalt olukorrast 7. võimalik vajadus taotluse menetlemiseks erikorras seoses näiteks vajadusega tagada asjasse puutuvate füüsiliste isikute anonüümsus või taotluse eriti kiire menetlemine Euroopa Kohtus (vt punkt 33 jj). Vormilisest küljest peavad eelotsusetaotlused olema trükitud, kandma kuupäeva ja allkirja ning saabuma Euroopa Kohtu kantseleisse soovitavalt elektrooniliselt koos kõikide kohtuasja menetlemiseks vajalike ja asjakohaste dokumentidega (vt selle kohta käesolevate soovituste punktid 20–24 ja eriti kiiret lahendamist vajavate taotluste kohta punktid 40 ja 41). Euroopa Kohtu eelistatavad sidekanalid Selleks et tagada tõhus suhtlus eelotsusetaotluse esitanud kohtutega, soovitab Euroopa Kohus kasutada järgmisi sidekanaleid: 1) Eelotsusetaotluse (või muude taotlusega seotud asjakohaste dokumentide) esitamine: — Eelotsusetaotluse (või muude taotlusega seotud dokumentide) allkirjastatud originaal: saatmine rakenduse e-Curia kaudu. Selle tasuta ja turvalise rakenduse kasutajakonto avamise kord ja rakenduse kasutustingimused on kättesaadavad järgmisel aadressil: https://curia.europa.eu/jcms/jcms/P_78957/et/. — Eelotsusetaotluse (või muude taotlusega seotud dokumentide) tekstitöötlust võimaldav versioon: DDP- [email protected] 2) Eelotsusetaotluse esitanud kohtu lõpliku (vajaduse korral – eelkõige internetti ülespanemise jaoks – anonüümseks muudetud) lahendi saatmine pärast Euroopa Kohtu lahendit eelotsusetaotluse kohta: [email protected] ISSN 1977-0898 (elektrooniline väljaanne) ISSN 1725-5171 (paberväljaanne) Euroopa Liidu Väljaannete Talitus L-2985 Luxembourg LUKSEMBURG ET  Esimese ja teise astme kohtud Meie 02.12.2019 nr 13-2/6699 Euroopa Kohtu soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuste taotlemiseks Austatud kohtu esimehed Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 267 on Euroopa Kohtule antud pädevus teha eelotsuseid küsimustes, mida liikmesriikide kohtud talle esitavad aluslepingute tõlgendamise või liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivuse ja tõlgendamise kohta. Käesolevaga edastame Euroopa Kohtu soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuste taotlemiseks. Soovitustes on välja toodud asjaolud, millega kohtul tuleb arvestada enne Euroopa Kohtu poole pöördumist ning on antud praktilisi juhiseid eelotsustustaotluste vormi ja sisu kohta. Uuendatud soovitustes on arvesse võetud Euroopa Liidus isikuandmete kaitse valdkonnas toimunud arengut. Euroopa Kohtu uued soovitused annavad liikmesriikide kohtutele muu hulgas võimaluse nüüdsest oma eelotsusetaotlused edastada – ja Euroopa Kohtuga suhelda – elektrooniliselt, kui nad avavad konto tasuta ja turvalises rakenduses e-Curia. Seeläbi aitab kohus kaasa nii menetlusdokumentide kiiremale käsitlemisele kui ka süsiniku jalajälje ja postisaadetisega seotud kulude vähendamisele. Palume Teil infot kohtutes levitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Lippus juhataja Lisa: Euroopa Liidu Kohtu soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuste taotlemiseks Signe Talalaev 680 3119 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.12.2019 14:58 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]> Teema: Euroopa Kohtu soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuste taotlemiseks Manused: 13-26699 02.12.2019 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Euroopa Kohtu soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuste taotlemiseks Registreerimise kuupäev: 02.12.2019 Registreerimise number: 13-2/6699. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee