Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Ministeeriumid Meie 26.11.2019 nr 8-1/6576 Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Advokatuurile, kohtutele, Riigiprokuratuurile ja Patendivolinike Kojale arvamuse avaldamiseks Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad http://eelnoud.valitsus.ee. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 31. detsembril 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister /*Lisaadressaadid: Notarite Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Eesti Advokatuur kohtud Helen Vahkal 680 3103 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Notariaadiseaduse muutmine Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõikes 1, § 21 lõike 2 esimeses lauses ning § 25 lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 asendatakse sõna „notarieksam“ sõnadega „ametisse sobivuse vestlus“ vastavas käändes; 2) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Ametikoha täitmise eksam (1) Ametikoha täitmise konkursi osa on eksam. Eksam on kirjalik ja koosneb praktiliste kaasusülesannete lahendamisest. Eksami korraldab eksamikomisjon. Eksami täpsemad tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda. (2) Notar, kes soovib kandideerida konkursi korras teise piirkonda, kuid kellel jääb eksam sooritamata, peab sooritama hindamisvestluse (edaspidi vestlus), mille korraldab eksamikomisjon. Kui notaril jäävad eksam ja sellele järgnev vestlus sooritamata, tagandatakse ta ametist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eksami tulemus kehtib üks aasta.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Täiendusõpe (1) Notar, notarikandidaat ja notari asendaja on kohustatud läbima perioodilise õigusalase täiendusõppe. Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib eksamikomisjon kord kolme aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood). (2) Täiendusõppe alused, mahu ja korra kehtestab Notarite Koda. (3) Eksamikomisjon hindab täiendusõppeks kohustatud isiku enesetäiendamise ulatuse vastavust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korrale. Eksamikomisjon võib vajaduse korral isikult nõuda täiendusõppe läbimise kohta täiendavaid tõendeid. (4) Kui täiendusõppeks kohustatud isik ei ole hindamisperioodi jooksul ennast nõutavas mahus või ettenähtud viisil erialaselt täiendanud või määratud tähtpäevaks eksamikomisjonile täiendusõppe kohta andmeid esitanud, korraldab eksamikomisjon tema erialaste teadmiste kontrollimiseks vestluse. Vestlus toimub nelja kuu jooksul hindamisperioodi lõppemisest arvates. Vestluse korraldamise otsusest teatatakse täiendusõppeks kohustatud isikule vähemalt üks kuu enne vestluse toimumist. Kui isik jätab vestlusele mõjuva põhjuseta ilmumata, loetakse vestlus mittesooritatuks. Vestlus korraldatakse ühe isikuga kuni kaks korda. (5) Kui täiendusõppeks kohustatud isik jätab vestlusele mõjuva põhjuseta kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel, esitab Notarite Koda valdkonna eest vastutavale ministrile 1 ettepaneku notari ametist tagandamiseks või notarikandidaadi kandidaaditeenistuse lõpetamiseks või vabastab notari asendaja asendajakohalt.“; 4) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktidega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „12) kui notaril jäävad käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud eksam ja hindamisvestlus sooritamata; 13) kui notar jätab mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 121 lõikes 4 nimetatud vestlusele kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel;“; 5) paragrahvi 18 lõike 7 teises lauses asendatakse sõnad „ei pea notar sooritama uut notarieksamit, küll aga“ sõnadega „peab notar“; 6) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Notarikandidaadi arvestus korraldatakse kuue kuu jooksul kandidaaditeenistusse asumisest arvates. Arvestuse korraldamise alused ja korra kehtestab Notarite Koda. Notarikandidaadi arvestuse võtab vastu eksamikomisjon.“; 7) paragrahvi 25 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „kuni kümneks aastaks“; 8) paragrahvi 25 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Notarikandidaadil, kelle kandidaaditeenistus on peatatud ja kes kandideerib notari ametikohale, on kohustus osaleda eksamil. Kui notarikandidaat mõjuva põhjuseta ei osale eksamil, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktis 3 sätestatut.“; 9) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Ametisse sobivuse vestlus (1) Väljaõppeprogrammi edukalt täitnud notarikandidaat peab sooritama ametisse sobivuse vestluse. Ametisse sobivuse vestluse korraldab eksamikomisjon. Ametisse sobivuse vestluse tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda. (2) Notarikandidaat esitab enne ametisse sobivuse vestlust Notarite Kojale aruande väljaõppe kohta. (3) Notarikandidaati juhendav notar esitab enne ametisse sobivuse vestlust Notarite Kojale arvamuse notarikandidaadi notarina töötamise sobivuse kohta.“; 10) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) kui notarikandidaat jätab mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 121 lõikes 4 nimetatud vestlusele kahel korral ilmumata või ei soorita vestlust teisel katsel;“; 11) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „3) kui notarikandidaat ei osale notari ametikoha täitmise eksamil pärast ametikoha täitmise konkursil osalemise soovi avaldamist“; 12) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 44 lõiget 2 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses: „22) korraldab notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõpet;“; 14) seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses: „§ 511. Eksamikomisjon (1) Eksamikomisjon korraldab notarikandidaadi konkursi, notarikandidaadi vahearvestuse, notari ametikoha täitmise konkursi ja selle osaks oleva eksami, hindamisvestluse ning notari asendaja eksami ning kontrollib täiendusõppe kohustuse täitmist. (2) Eksamikomisjon koosneb vähemalt viiest liikmest, kes valitakse Notarite Koja korralisel koosolekul. Notarite Koja eestseisus võib nimetada eksamikomisjoni liikmeks isiku, kes ei ole Notarite Koja liige. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada eksamikomisjoni liikmeks Justiitsministeeriumi esindaja. (4) Eksamikomisjoni liige ei tohi olla notar, kes osaleb ise konkursil, eksamil või hindamisvestlusel. (5) Eksamikomisjoni liikme äraolekul asendab teda komisjoni töös asendusliige. (6) Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb vähemalt neli liiget. Eksamikomisjoni koosolekut juhib notarist esimees, kelle valivad endi hulgast liikmed lihthäälteenamusega.“; 15) paragrahvi 57 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 16) seadust täiendatakse §-ga 574 järgmises sõnastuses: „§ 574. Notarieksami sooritanud notarikandidaadi õigus asendada notarit Enne 2021. aasta 1. jaanuari notarieksami sooritanud notarikandidaat võib asendada notarit.“. § 2. Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (RT I, 31.05.2018, 2) jäetakse välja § 9 punkt 6. § 3. Kohtutäituri seaduse muutmine Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused: 3 1) paragrahvi 29 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettemaksu ei või nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude, või füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest, või kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue.“; 2) paragrahvi 38 lõikes 2 asendatakse arv „92“ arvuga „100“; 3) paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu eest on kohtutäituri tasu 120 eurot. Tasu muutub sissenõutavaks alates varalise seisundi kohta koostatud õiendi esitamisest menetlejale.“; 4) paragrahvi 42 lõikes 3 ja § 51 lõikes 2 asendatakse arv „1,50“ arvuga „2,50“; 5) paragrahvi 45 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „3%“ tekstiosaga „5%“ ja arv „2000“ asendatakse arvuga „3000“; 6) paragrahvi 47 lõikes 1 asendatakse sõnad „alates teisest tunnist lisatasu, mille suurus on 28 eurot“ sõnadega „alates teisest pooltunnist lisatasu, mille suurus on 40 eurot tunnis“; 7) paragrahvi 48 lõigetes 1, 2 ja 3 asendatakse arv „30“ arvuga „40“; 8) paragrahvi 48 lõikes 4 asendatakse arv „60“ arvuga „70“; 9) paragrahvi 48 lõikes 5 asendatakse läbivalt arv „30“ arvuga „35“; 10) paragrahvi 54 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „koda“ sõnadega „koja ametikogu juhatus“; 11) paragrahvi 55 lõige 11 loetakse lõikeks 12 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet kontrollib üksnes Justiitsministeerium.“; 12) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Justiitsministeeriumi poolt kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalve teostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 13) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Koja poolt kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalve teostamise kord sätestatakse koja põhikirjas.“; 14) paragrahvi 60 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „6400“ arvuga „16 000“; 4 15) paragrahvi 74 lõike 1 tekst loetakse teiseks lauseks ja lõiget täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Koja liikmemaksu määr on 5%.“; 16) paragrahvi 74 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohtutäiturite liikmemaksu miinimummäära ja selle arvestamise alused kehtestab ametikogu, pankrotihaldurite liikmemaksu miinimummäära ja selle arvestamise alused kutsekogu. Liikmemaks tuleb kehtestada suuruses, mis tagab koja piisava rahastatuse õigusaktidega ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks. Ameti- ja kutsekogu võivad kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatust kõrgema liikmemaksu määra.“; 17) paragrahvi 92 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) teostada haldusjärelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle;“; 18) paragrahvi 103 lõikes 1 asendatakse arv „6400“ arvuga „16 000“. § 4. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 9 lõikes 1 asendatakse arv „6400“ arvuga „16 000“. § 5. Riigi õigusabi seaduse muutmine Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „hagita menetluse korras“ sõnadega „või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras“; 2) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Advokaat esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse kohtumenetluses igas kohtuastmes ja süüteoasja kohtueelses menetluses kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Muu riigi õigusabi osutamise korral esitatakse taotlus kolme kuu jooksul pärast õigusabi osutamise lõpetamist.“; 3) paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Eelnimetatu määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks kohtumenetluses igas kohtuastmes ja süüteoasja kohtueelses menetluses kolme kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Muu riigi õigusabi osutamise korral määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja kulude hüvitamise ulatus kindlaks kolme kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.“; 5 4) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses“ tekstiosaga „asjas tehtud kohtuotsuses või kohtumääruses“; 5) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „hagita menetluses“ sõnadega „või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras“; § 6. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 40 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest.“; 2) paragrahvi 93 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 21“. § 7. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 3 punktid 15 ja 16 jõustuvad 2020. aasta 1. juunil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–6, 8–11 ja 13–16, § 3 punktid 14 ja 18 ning § 4 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatab Vabariigi Valitsus /allkirjastatud digitaalselt/ ……………………………. ……………………………. 6  Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kehtiva notari ametikoha täitmise regulatsiooni kohaselt peab isik, kes soovib saada notariks, esmalt osalema notarikandidaadi konkursil, läbima notarikandidaadi väljaõppe, sooritama selle kestel arvestuse ning väljaõppe lõpus notarieksami. Sooritatud notarieksami tulemus on aluseks notari ametikoha täitmise konkursi (edaspidi konkurss) väljakuulutamisel pingerea moodustamiseks. Kehtiv regulatsioon ei võimalda võtta arvesse seda, et notarieksami sooritamise ja konkursi väljakuulutamise vahele võib jääda mitmeid aastaid. Esiteks võib eksami sooritanud isikute kvalifikatsioon olla aastatega muutunud. Teiseks on eksameid sooritatud eri aastatel ja need võivad olla erineva raskustasemega. Seetõttu ei pruugi välja kuulutatud konkursil moodustatav pingerida olla sisuliselt võrreldav. Eelnõuga muudetakse notari ametikoha täitmise konkursi tulemuste hindamise regulatsiooni selliselt, et paremusjärjestus selgitataks välja konkursi toimumise ajal, s.o et võidaks ja ametisse saaks alati konkursi väljakuulutamise ajal parima eksamitulemusega kandidaat. See tähendab, et ametikoha täitmise konkursi väljakuulutamisel korraldatakse iga kord eksam, mille tulemuste alusel luuakse pingerida. See tagab kandidaatide sisulise paremusjärjestuse igal konkursil. Lisaks täiendatakse notariaadiseadust notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustusega. Seni on see olnud reguleeritud Notarite Koja siseaktiga. Samas täiendusõppe läbimata jätmise puhuks ei ole kehtivas regulatsioonis meetmeid ette nähtud. Regulatsioonist jäetakse institutsioonina välja konkursikomisjon. Selle funktsioonid antakse eksamikomisjonile. Eksamikomisjoni regulatsioon tõstetakse justiitsministri määrusest seadusesse. Lisaks kaotatakse ära ministeeriumi ametniku kohustus osaleda eksamikomisjonis. Soov on vähendada ministeeriumi töökoormust olukordades, kus osalemine pole vajalik. Selle asemel on ministril võimalus määrata ametnik komisjoni liikmeks vajaduse korral. Notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest maksimaalselt karistuseks määratavad trahvimäärad ei ole alati piisavad, et avaldada reaalset mõju raske rikkumise korral ja keskmisest oluliselt suurema sissetulekuga vaba õiguselukutse esindajale. Selleks tõstetakse eelnõuga notari distsiplinaarvastutuse seaduses ja kohtutäituri seaduses ettenähtud rahatrahvi piirmäära 6400 eurolt 16 000 euroni. Ühtlasi ühtlustatakse need piirmäärad advokaatidele ja patendivolinikele ette nähtud määradega. Samuti muudetakse eelnõuga kohtutäituri tasusid. Praegu ei või kohtutäitur nõuda ettemaksu üksnes juhul, kui täitmiseks esitatakse elatisnõue. Eelnõuga välistatakse ettemaksu küsimine ka füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest. Kohtutäituri tasumäära tõstetakse toimingute puhul, mille puhul tasumäär ei kata tegelikke kulusid, ühtlasi viiakse see rohkem kooskõlla kohtutäituri vastutusega. Kohtutäituri tasumäära tõstetakse juhtudel, kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, samuti hagi tagamise tühistamise määruse või kohtuotsuse täitmise korral, varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemisel, väljatrüki ja õiendi väljastamisel ning menetlusdokumentide 1 kättetoimetamise korral. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kui kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood, ja lisatasu määra enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest. Eelnõuga kehtestatakse ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaksu määr. Liikmemaksu määraks saab 5% kohtutäituri ametitegevuse pealt ning kutsekogu liikmetel pankrotimenetluses laekunud ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu pealt. Ameti- ja kutsekogu võivad soovi korral kehtestada suurema liikmemaksu määra. Lisaks täpsustatakse eelnõuga kohtutäituri ametitegevuse üle teostatava haldusjärelevalve sätteid. Samuti täpsustatakse eelnõuga riigi õigusabi (edaspidi RÕA) tasu ja kulude kindlaksmääramise aegsust reguleerivaid sätteid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunikud Helen Vahkal ([email protected]), Maret Saanküll ([email protected]) ja riigi õigusabi seaduse muudatustega seoses Alar Must ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi keeletoimetaja Mari Koik (620 8270, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti ei ole eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus RT I, 31.05.2018, 2 2) kohtutäituri seadus, RT I, 29.06.2018, 21 3) notariaadiseadus, RT I, 19.03.2019, 74 4) notari distsiplinaarvastutuse seadus, RT I, 31.05.2018, 29 5) riigi õigusabi seadus, RT I, 04.01.2019, 18 6) täitemenetluse seadustik, RT I, 19.03.2019, 17 Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik lihthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Notari ametikoha konkursi tulemuste hindamise ümberkorraldamine Notari ametikoha täitmise regulatsiooni muutmise eesmärgiks on selgitada välja paremusjärjestus konkursi toimumise ajal, s.o et võidaks ja ametisse saaks alati konkursi väljakuulutamise ajal parim kandidaat. See tähendab, et ametikoha täitmise konkursi väljakuulutamisel korraldatakse iga kord eksam, mille tulemuste alusel luuakse pingerida. See tagab kandidaatide sisulise paremusjärjestuse igal konkursil. Lisaks asendatakse praegune kandidaaditeenistuse lõppemisel tehtav notarieksam ametisse sobivuse vestlusega. Vestluse tulemus väljendab seda, kas isik on kandidaaditeenistuste läbinud positiivselt ja kas tal on eeldusi notarina tegutsemiseks. 2 Kehtiva notari ametikoha täitmise regulatsiooni kohaselt peab isik, kes soovib saada notariks, esmalt osalema notarikandidaadi konkursil, läbima notarikandidaadi väljaõppe, sooritama selle kestel arvestuse ning väljaõppe lõpus notarieksami. Sooritatud notarieksami tulemus on aluseks notari ametikoha täitmise konkursi (edaspidi konkurss) väljakuulutamisel pingerea moodustamiseks. Konkursi kuulutab justiitsminister välja, kui selle järele on mõnes piirkonnas vajadus. See tähendab, et notarieksami sooritamise ja konkursi väljakuulutamise vaheline aeg varieerub. Kuni 2007. aastani nimetati notareid ametisse igal aastal, kusjuures aastas nimetati ametisse mitte üks, vaid mitu notarit. Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis mõjutas ka notarite ametitoimingute arvu ning notaritel jäi tööd vähemaks. Pärast 2007. aastat on kõnesoleva eelnõu kirjutamise ajaks konkursse kuulutatud välja vaid kaks korda ning ametisse on nimetatud kokku vaid kolm notarit. Eelnimetatu on toonud välja järgmised sisulised kitsaskohad praeguses mudelis: 1) Eksami sooritamise ja konkursi väljakuulutamise vahele võib jääda pikk vahe. Kuna notari tööd puudutav õigusmaastik on pidevas muutumises, ei anna nt 10 aastat tagasi sooritatud eksamitulemus enam kõige objektiivsemat pilti notarikandidaadi teadmistest ametisse astumise ajal. Sellele vaatamata ei näe regulatsioon ette võimalust hinnata ajakohaselt, kas notarikandidaadi teadmised on notarina ametisse astumiseks piisavad. Esimene võimalus nende teadmiste kindlaks tegemiseks on alles esimese korralise kontrolli ajal, mis korraldatakse notari ametitegevuse üle tema teise ametiaasta jooksul. 2) Eksami sooritamise ja konkursi väljakuulutamise vahelisel ajal on osa kandidaate jätkanud notariaadis ja osa mitte. See tähendab, et osal notarikandidaatidel on tänu praktikale paremad teadmised valdkonnas kehtivatest õigusaktidest, praktikast jm. Praegune regulatsioon ei võimalda aga seda objektiivselt hinnata, sest konkursil on hindamise seisukohalt oluline vaid aastatetagune eksamitulemus. 3) Erinevatel aastatel korraldatud eksamite küsimused on olnud erineva raskusega, seega eksamitulemused ei näita alati tegelikku teadmistel ja oskustel põhinevat pingerida. Eksamikomisjoni ja konkursikomisjoni tööülesannete liitmine. Muudatuse eesmärgiks on ühendada seni notariaati sisenemise ja notari tööks oluliste eksamitega tegelevate konkursikomisjoni ja eksamikomisjoni tööülesanded. Kuna kehtiva korra järgi võtab notarieksami vastu eksamikomisjon ning (vahel aastaid) hiljem korraldab konkursi konkursikomisjon, siis eelnõu kohaselt korraldatakse eksam koos notari ametikoha täitmise konkursiga. Selleks et väga lühikese aja jooksul ei peaks tööd tegema mitu komisjoni, on loogilisem jätk, et seesama komisjon, mis korraldab eksami, saab otsustada ka seda, kes konkursil võitjaks osutub. Samuti jõustub 01.01.2021 notariaadiseaduse § 27 lõike 1 uus redaktsioon, mille kohaselt kinnitab eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra edaspidi Notarite Koda. Selleks et Justiitsministeeriumi esindajal komisjoni juures oleks siiski endiselt hääleõigus otsustada, kellel on õigus siseneda notari ametisse, muudetakse regulatsiooni selliselt, et valdkonna eest vastutav minister võib eksamikomisjoni liikmeks vajaduse korral nimetada ka Justiitsministeeriumi ametniku. Notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustus Muudatuse eesmärgiks on lisada läbipaistev mehhanism notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate kohustusliku täiendusõppe läbimise tagamiseks. 3 Praegu on täiendusõppe kohustus reguleeritud vaid Notarite Koja siseaktiga, kuid Notarite Kojal ei ole kehtiva korra alusel võimalik täiendusõppe läbimata jätmise korral võtta kasutusele sunnimeetmeid ega muid mõjutusvahendid. Kuigi notarid läbivad üldjuhul täiendusõppe täies mahus, jättis näiteks 2018. aastal kohustusliku täiendusõppe läbimata üks notar. Ainukeseks lahenduseks on praegu Notarite Koja ettepanek Justiitsministeeriumile korralise järelevalve tegemiseks, kuid see ei ole ministeeriumile täitmiseks kohustuslik. Seega võib tekkida olukord, kus notarile, kes ei läbi täiendusõpet täies mahus, ei kaasne mingisuguseid tagajärgi. Muudatusega ühtlustatakse regulatsioon advokaatide, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite täiendusõppe regulatsiooniga.1 Kehtiva regulatsiooni alusel notarieksami sooritanud notarikandidaadid Kehtiva notariaadiseaduse kohaselt peatub kandidaaditeenistus pärast notarieksami sooritamist kuni kümneks aastaks (§ 25 lg 3). Pärast kümne aasta möödumist kandidaaditeenistus lõpetatakse (§ 28 lg 31). Notarikandidaadid, kes on sooritanud notarieksami, saavad notareid asendada ja tegutseda Notarite Kojas notariaadi arendamise eesmärgil. Kuna kümne aasta jooksul on korraldatud väga vähe notari ametikoha täitmise konkursse, on üksikud kandidaadid saanud asuda notarina ametisse. Kuna kõik notarikandidaadid on huvitatud tulevikus notarina ametisse asumisest ning seni notari asendamisest ja notariaati panustamisest, tuleb tagada neile võimalus jätkata. Selleks kaotatakse ära kandidaaditeenistuse peatumise ajaraam ning kandidaaditeenistuse lõppemine sellisel alusel. Samuti jäetakse notarikandidaatidele, kes kehtiva regulatsiooni alusel on sooritanud notarieksami, võimalus notareid ka edaspidi asendada. Notaritele ja kohtutäituritele määratava distsiplinaarkaristuse trahvimäär Notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo tuvastamisel distsiplinaarkaristuseks olevad trahvimäärad ei ole alati piisavad, et avaldada reaalset mõju raske rikkumise korral ja suure sissetulekuga vabade õiguskutsete esindajatele. Patendivolinikele ja advokaatidele on võimalik määrata rahatrahviks kuni 16 000 eurot, kuid notaritele, kohtutäituritele ja pankrotihalduritele on võimalik määrata rahatrahviks kuni 6400 eurot. Arvestades enim teenivate notarite ja kohtutäiturite sissetulekuid, ei pruugi isegi maksimummääras rahatrahv omada piisavat üldpreventiivset mõju kõigile notaritele ja kohtutäituritele. Muudatuse eesmärgiks on muuta notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarkaristuseks määratavate trahvide maksimaalset määra selliselt, et trahvid vastaksid paremini kujunenud sissetulekute suurele erinevusele ning aitaksid seeläbi vähendada võimalike distsiplinaarrikkumiste arvu. Kohtutäituri tasu sätete muutmise eesmärk on viia kohtutäituri tasud teatud kindla tasumääraga täitetoimingute puhul enam kooskõlla toimingute tegeliku kuluga ning kohtutäituri vastutusega. Selleks tõstetakse kohtutäituri tasumäära juhtudel, kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, samuti hagi tagamise tühistamise määruse või kohtuotsuse täitmise korral, varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemisel, väljatrüki ja õiendi väljastamisel ning menetlusdokumentide kättetoimetamise korral. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kui kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood, ja lisatasu määra enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest. 1 Advokaadi täiendusõpe on reguleeritud advokatuuriseaduse §-s 341, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite täiendusõppe kohustus tuleneb kohtutäituri seaduse §-st 97. 4 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaksu määr kehtestatakse seadusega ja selleks saab 5%. Ametikogu liikmemaksu arvestatakse kohtutäituri ametitegevuse pealt ning kutsekogu liikmemaksu arvestatakse pankrotimenetluses laekunud ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu pealt. Seni kehtestab ametikogu liikme liikmemaksu määra ametikogu ja kutsekogu liikmemaksu määra kutsekogu. Liikmemaks tuleb kehtestada suuruses, mis tagab õigusaktidega kojale pandud ülesannete täitmise ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamise. Praegu kehtiv liikmemaks ei taga aga koja ülesannete täitmist ega eesmärkide saavutamist. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) muutmise eesmärk on kõrvaldada praktikas ilmnenud probleemid RÕA tasu ja kulude kindlaksmääramist reguleerivate sätete kohaldamisel ja tagada seaduse ühetaoline kohaldamine. Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus oli valitsuse eelnõude infosüsteemis2 kooskõlastamisel perioodil 22.05.–14.06.2019. Nimetatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastas Rahandusministeerium märkustega, Sotsiaalministeerium märkusteta, teised ministeeriumid kooskõlastuskirju ei esitanud. Eelnõu väljatöötamiskavatsus ei hõlmanud riigi õigusabi seaduse, patendivoliniku seaduse ja kohtutäituri tasu määra ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaksu osas kavandatavaid muudatusi, mis lisati eelnõu koostamise käigus. Viimased küsimused tõstatati huvigruppide poolt pärast väljatöötamiskavatsuse koostamist ja need on huvigruppidega läbi arutatud. Seetõttu on otstarbekas lisada muutmisettepanekud vabakutsete tegevust käsitlevasse eelnõusse. Väljatöötamiskavatsuses pakutud notari ja advokaadi kutsete vahelise liikumise kavatsusest loobuti pärast Notarite Koja ja Eesti Advokatuuri esindajatega kohtumist, kuna liikumise võimaldamise üle sisulise arutelu jaoks oleks vaja eelnevalt analüüsida advokaadina spetsialiseerumise regulatsiooni. Väljatöötamise kavatsuse kohta esitasid arvamuse Notarite Koda, Eesti Advokatuur, notarikandidaadid Diana Verš, Lüüli Junti, Margit Halop, Märt Paberit ja Eve Põtter ning notarid Triin Tein ja Kristel Jänese. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Notariaadiseaduse muutmine Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse notariaadiseadust (NotS). Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse NotS § 6 lõikes 1, § 21 lõike 2 esimeses lauses ning § 25 lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 sõna „notarieksam“ sõnadega „ametisse sobivuse vestlus“ vastavas käändes. Notariks võib muudatuse kohaselt saada kandidaaditeenistuse ja ametisse sobivuse vestluse läbinud isik. Notarikandidaadi teenistus lõpeb muudatuse kohaselt vestlusega, mitte notarieksamiga. Muudatuse kohaselt korraldatakse iga kord, kui justiitsminister kuulutab välja ametikoha täitmise konkursi, eksam, mille tulemuste alusel luuakse pingerida. Seetõttu ei ole edaspidi vaja korraldada kandidaaditeenistuse lõpus eristava hindega notarieksamit. Selle asemel piisab vestluse korraldamisest, mis annab infot selle kohta, kas isik on omandanud kandidaaditeenistuse käigus vajalikud teadmised ja oskused ning kas tal on olemas notarina töötamise eeldused. Kuna sel hetkel ei ole veel oluline kandidaatide paremusjärjestus, hindab eksamikomisjon vestlusi mitteeristava hindega (sooritatud/mittesooritatud). Vestlusele 2 VTK leitav Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüstemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ba9a3410-d8ea-47b8-8c4a-289cb42f4bc1 5 pääsemise alused on samad, mis on praeguse regulatsiooni kohaselt notarieksami sooritamisele pääsemise alused. Vestluse korraldab eksamikomisjon. Vestluse täpsemad tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seadust §-ga 71, mis sätestab notari ametikoha täitmise eksami reeglid. Ametikoha täitmise konkursi osa on eksam. Notari ametikoha täitmise regulatsiooni muutmise põhiliseks eesmärgiks on selgitada välja paremusjärjestus konkursi toimumise ajal, et võidaks ja ametisse saaks alati konkursi väljakuulutamise ajal parim kandidaat. See tähendab, et iga kord, kui kuulutatakse välja notari ametikoha täitmise konkurss, korraldatakse ka eksam, mille tulemuste alusel luuakse pingerida. See tagab kandidaatide sisulise paremusjärjestuse igal konkursil. Eksamitulemus kehtib üks aasta, st kui ühe aasta jooksul korraldatakse mitu konkurssi, ei pea kandidaadid iga kord eksamit sooritama. See vähendab nii kandidaatide koormust eksamiks valmistumisel kui ka eksamikomisjoni koormust eksamitööde ettevalmistamisel ja hilisemal hindamisel. Ühe aasta jooksul eelduslikult ei vähene eksami sooritanu teadmised ning õigusmaastik ei jõua oluliselt muutuda. Seega ei tohiks ühe aasta vanune eksamitulemus olla vähem objektiivne näitaja notarikandidaadi valmisoleku kohta asuda notarina ametisse kui sama aasta eksam. Eksam on kirjalik ja koosneb praktiliste kaasusülesannete lahendamisest. Eksami korraldab eksamikomisjon. Eksami täpsemad tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda. Notari ametikohale võivad konkursi korras kandideerida notarid ja ametisse sobivuse vestluse sooritanud notarikandidaadid. Kohustust kandideerida notarikandidaatidel erinevalt kehtivast regulatsioonist edaspidi ei ole. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks NotS § 24 lõige 4 ja § 28 lõike 2 punkt 31. Muudatuse eesmärk on tagada, et notari ametikohale kandideeriksid vaid need kandidaadid (ja notarid), kellel on soov konkreetsesse piirkonda kindlasti ametisse asuda. Praegune regulatsioon on toonud kaasa olukorra, kus notarikandidaadid asuvad olude sunnil ametisse piirkonda, kus nad tegelikult töötada ei soovi, ning jäävad ootama konkurssi sobivamasse piirkonda. Kui selline notar vahetab piirkonda, jääb tema senises piirkonnas aga ametikoht täitmata ning sinna tuleb korraldada uus konkurss. See toob kaasa asjatut ressursikulu (konkursi korraldamisele kuluv aeg, tööjõud, aga ka notaribüroo kolimine jm). Seetõttu antakse notarikandidaatidele võimalus, mitte kohustus kandideerida notari ametikoha täitmise konkursil. Kui konkursile ei laeku ühtegi avaldust, loetakse kõik notarikandidaadid konkursil osalemise avalduse esitanuks ning nad peavad sooritama eksami. See tagab, et igas piirkonnas oleks piisav arv notari ametikohti täidetud ja seeläbi tagatud notariteenuse kättesaadavus. Kui konkursil kandideerib vaid üks isik (kas notarikandidaat või notar), loetakse ta konkursi võitjaks ja ta ei pea eksamit sooritama. Eksami sooritamise eesmärk on moodustada pingerida, kuid vaid ühe isiku kandideerimisel ei ole pingerea moodustamine vajalik. Regulatsioon ametikoha täitmise konkursi kohta saab olema notariaadimäärustiku 14. peatükis. Notar, kes soovib kandideerida konkursi korras teise piirkonda, peab sarnaselt notarikandidaatidele osalema eksamil. Kuigi praegu ametis olevad notarid on kõik sooritanud notarieksami, on muudatuse eesmärk moodustada iga kord pingerida kandideerida soovivate isikute värskeimate teadmiste põhjal. Sellisel juhul ei kerki probleemi, et eri aastatel korraldatud eksamid võivad olla erineva raskusega ning kandideerijatel on eksamist möödas erinev aeg. Juhul, kui notar ei soorita eksamit, peab ta läbima hindamisvestluse, mille korraldab eksamikomisjon. Kui notaril jääb sooritamata eksam ja sellele järgnev hindamisvestlus, tagandatakse ta ametist. Eelduslikult on ametis oleval notaril parimad tööks vajalikud teadmised. Seda eriti siis, kui notar on täitnud oma täiendusõppe kohustust vajalikul määral. Kui aga eksamikomisjon on jõudnud järeldusele, et notaril puuduvad piisavad teadmised, tuleb notar ametist tagandada. 6 Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse seadusesse § 121, mis reguleerib notari, notarikandidaadi ja notari asendaja kohustust läbida erialane täiendusõpe. Erilase täiendusõppe läbimine on hädavajalik kvalifikatsiooni säilitamiseks ja kvaliteetse teenuse osutamiseks. Analoogne täiendusõppe läbimise kohustus on nt ka advokaatidel, kohtutäituritel, pankrotihalduritel ja patendivolinikel. Erialast täiendusõpet korraldab Notarite Koda. Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib eksamikomisjon. Eksamikomisjonil on õigus nõuda täiendusõppeks kohustatud isikult, st notarilt, notarikandidaadilt ja notari asendajalt dokumenti, informatsiooni ja muid selliseid andmeid, mis võimaldavad eksamikomisjonil kontrollida täiendusõppe läbimiseks esitatud andmete õigsust ja vastavust täiendusõppe eesmärgile. Vajadus selle järele on ennekõike siis, kui isik on läbinud koolituse, mida ei ole korraldanud Notarite Koda ja eksamikomisjonil on tekkinud kahtlus, kas koolitus vastab täiendusõppe eesmärgile. Sellisel juhul võib eksamikomisjonil olla õigus nõuda täiendavaid dokumente, näiteks koolituse läbimist kinnitavat tunnistust, tõendit või koolitaja kirjeldust koolituse eesmärgi kohta. Täiendusõppe hindamisperiood on kolm aastat. Täiendusõppe alused, korra ja mahu otsustab Notarite Koda. Kui notar, notarikandidaat või notari asendaja ei ole täiendusõppe kohustust nõutavas mahus täitnud või eksamikomisjonile määratud ajaks selle kohta andmeid esitanud, suunab eksamikomisjon ta hindamisvestlusele. Kui isik jätab mõjuva põhjuseta vestlusele ilmumata või tal jääb vestlus sooritamata, suunab eksamikomisjon ta uuele vestlusele. Ka sellele vestlusele ilmumata jätmise või selle sooritamata jäämise teeb eksamikomisjon teatavaks Notarite Kojale. Kaks vestluse toimumist annavad isikule võimaluse eksamikomisjonile selgeks teha, et ta siiski on pädev tegutsema edasi talle antud ametis. Vaid ühe vestluse korraldamine ei anna isikule piisavalt võimalust tõestada oma pädevust, kuna isikul võib tulla ette midagi, mis ei pruugi eksamikomisjoni hinnangul olla piisavalt mõjuv põhjus, või on ta vestlusel niivõrd närvis, et ta ei ole suuteline seda sooritama. Normi eesmärk ei ole eksinud isiku ametist vabastamine, vaid võimaluse andmine. Notarite Koda esitab sel juhul valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notar ametist tagandada või notarikandidaadi kandidaaditeenistus lõpetada. Notari asendaja vabastab asendajakohalt Notarite Koda. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse NotS § 17 lõiget 2 punktidega 12 ja 13. NotS § 17 lõige 2 sätestab alused, millal valdkonna eest vastutav minister tagandab notari ametist. Lisatav punkt 12 annab ministrile aluse tagandada ametist notar, kellel jääb notari ametikoha täimise eksam ja hindamisvestlus sooritamata. Lisatava punkti 13 alusel tagandab minister ametist notari, kes ei ole täitnud täiendusõppe kohustust nõutavas mahus, on seetõttu suunatud eksamikomisjoni poolt vestlusele ega ole teisel katsel vestlust sooritanud või pole sinna kahel korral mõjuva põhjuseta ilmunud. Nii punktis 12 kui ka 13 kirjeldatud alused notari ametist tagandamiseks on meetmed tagamaks ametis olevatel notaritel parimate teadmiste olemasolu. Juhul kui eksamikomisjon on mitmel korral (eksamil ja hindamisvestlusel või kahel hindamisvestlusel) jõudnud järeldusele, et notaril puuduvad piisavad teadmised ametis jätkamiseks, tuleb notar ametist tagandada. Eelnõu § 1 punktiga 5 sõnastatakse NotS § 18 lõike 7 teine lause ümber selliselt, et viide notarieksami sooritamisele jäetakse välja, sest muudatuse järel kaotatakse notarieksam regulatsioonist. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse NotS § 25 lõikega 21. Nimetatud sättega lisatakse seadusesse notarikandidaadi kohustus läbida kuue kuu jooksul kandidaaditeenistusse asumisest arvates arvestus. Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt on see kohustus notariaadimäärustikus, kuid kuna alates 01.01.2021 jäetakse määrustikust välja 11., 12. ja 16. peatükk, tuleb see kohustus reguleerida seaduses. Kandidaadil, kes on läbinud arvestuse, on õigus asendada notarit ning kui see regulatsioon asub seaduses, on see selgem ja läbipaistvam ka klientidele. Arvestuse 7 korraldamise alused ja korra kehtestab Notarite Koda. Notarikandidaadi arvestuse võtab vastu eksamikomisjon. Eelnõu § 1 punktiga 7 jäetakse NotS § 25 lõikest 3 välja sõnad „kuni kümneks aastaks“. Kandidaaditeenistuse peatumise ajaline piirang kaotatakse ära, sest kümne aasta jooksul ei pruugi justiitsminister korraldada piisavat arvu konkursse, et notarikandidaadil oleks võimalik notarina ametisse asuda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt lõpetatakse kandidaaditeenistus, kui selle peatumisest on möödas kümme aastat. Kui notarikandidaat on juba kümme aastat tegutsenud notariaadis ja/või koolitanud ennast piisavas koguses, on alust arvata, et tal on piisav motivatsioon jätkata notarikandidaadina, kelle kandidaaditeenistus on peatatud. Kohustuslikus korras tema kandidaaditeenistuse peatamine ei ole otstarbekas. Notarikandidaadil jääb endiselt alles võimalus omal algatusel kandidaaditeenistus lõpetada, kui ta ei soovi enam selles rollis jätkata. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse NotS § 25 lõiget 4 selliselt, et notarikandidaadil ei ole enam kohustust kandideerida notari ametikoha täitmise konkursil, küll aga on tal kohustus osaleda eksamil, kui ta konkursil kandideerib. See hõlmab ka olukorda, kus ükski notarikandidaat ei kandideeri konkursil ning seetõttu loetakse kõik notarikandidaadid kandideerinuks. Sellisel juhul on kõigil notarikandidaatidel kohustus eksamil osaleda. Kui notarikandidaat ei osale eksamil, lõpetatakse tema kandidaaditeenistus. Eelnõu § 1 punktiga 9 sõnastatakse NotS § 27 ümber selliselt, et oleks selgelt arusaadav, et paragrahvis asendatakse läbivalt notarieksami termin sõnadega „ametisse sobivuse vestlus“. Samuti täiendatakse paragrahvi lausega selle kohta, et ametisse sobivuse vestluse korraldab eksamikomisjon. Samuti lisatakse lõikesse 1 kolmas lause, mis sätestab, et ametisse sobivuse vestluse tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda. Kuna ka notarieksami tingimused ja korra oleks 01.01.2021 jõustuva NotS-i redaktsiooni kohaselt kehtestanud Notarite Koda, kuid seaduses seda ei ole välja öeldud, täiendatakse selguse mõttes NotS § 27 lõiget 1 uue lausega. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse NotS § 28 lõiget 2 punktiga 12. Selle alusel lõpetab justiitsminister kandidaaditeenistuse notarikandidaadil, kes ei ole täitnud täiendusõppe kohustust nõutavas mahus, on seetõttu suunatud eksamikomisjoni poolt vestlusele ning pole teisel katsel vestlust sooritanud või kahel korral vestlusele mõjuva põhjuseta ilmunud. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse NotS § 28 lõike 2 punkti 3. Muudatuse kohaselt annab uue sõnastusega punkt 3 Notarite Kojale aluse lõpetada notarikandidaadi kandidaaditeenistus juhul, kui notarikandidaat ei osale notari ametikoha täitmise eksamil pärast ametikoha täitmise konkursil osalemise soovi avaldamist. Notarikandidaatidel ei ole küll kohustust kandideerida iga kord notari ametikoha täitmise konkursil, kuid konkursil osalemise soovi avaldamise järel tuleb eksamil siiski osaleda. See hõlmab ka olukordi, kus ükski notarikandidaat ei avalda soovi konkursil kandideerida ning seetõttu loetakse kõik notarikandidaadid kandideerivaks. Sellisel juhul peavad kõik notarikandidaadid eksamil osalema. Sellise notarikandidaadi kandidaaditeenistus, kes mõjuva põhjuseta eksamil ei osale, lõpetatakse. Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks NotS § 28 lõike 2 punkt 31. Muudatuse tulemusena ei lõpetata kandidaaditeenistust, kui kandidaaditeenistuse peatumisest on möödunud kümme aastat. Senine sõnastus on tekitanud segadust ja toonud kaasa erinevaid tõlgendusi. Muudatuse eesmärk on selgelt luua olukord, kus notarikandidaadid saavad edasi tegutseda notariaadis, asendada notarit ja käia koolitustel. Notarikandidaadi kandidaaditeenistus ei lõppe kümne aasta möödumisel kandidaaditeenistuse peatumisest. 8 Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse NotS § 44 lõiget 2 punktiga 22. Muudatusega täiendatakse Notarite Koja tegevuste nimekirja täiendusõppe korraldamise kohustusega, mis aitab rakendada NotS §-s 121 seatud täiendusõppe korda. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse NotS-i §-ga 511, mis sätestab eksamikomisjoni ülesanded, komisjoni moodustamise alused ning komisjoni otsuste vastuvõtmise korra. Regulatsioonist jäetakse institutsioonina välja konkursikomisjon ja selle funktsioonid antakse eksamikomisjonile. Seega hakkab eksamikomisjon muudatuse tulemusena tegelema notarikandidaadi konkursi, notarikandidaadi vahearvestuse, notari ametikoha täitmise konkursi ja selle osaks oleva eksami, hindamisvestluse ning notari asendaja eksami korraldamisega. Samuti kontrollib eksamikomisjon edaspidi notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustuse täitmist. Lisaks hakatakse edaspidi nii notarikandidaadi konkursil kui ka notari ametikoha täitmise konkursil osalemiseks esitatama avaldusi eksamikomisjonile. Selle lahendusega otsustab selle, kes saab notariks, seesama komisjon, mis korraldab ka eksami, hindab eksamitöid ja moodustab pingerea. Samuti saab eksamikomisjon kui kogemustega eksamite korraldaja ja hindaja korraldada notarikandidaadi konkursi. Selleks et väga lühikese aja jooksul ei peaks tööd tegema mitu komisjoni, on loogiline, et seesama komisjon, kes korraldab eksami, saab otsustada ka seda, kes konkursil võitjaks osutub. Sarnaselt on lahendatud kohtutäituri seadustikus kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi ja kohtutäituri eksami korraldamine ja läbiviimine. KTS § 94 punktide 1 ja 2 kohaselt eksamikomisjon korraldab ja viib läbi nii kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi kui ka kohtutäituri eksami. Samuti jõustub 01.01.2021 notariaadiseaduse § 27 lõike 1 uus redaktsioon, mille kohaselt kinnitab eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra edaspidi Notarite Koda. Eksamikomisjoni kuulub vähemalt viis liiget. Notaritest liikmed valib Notarite Koja korraline koosolek. Lisaks võib Notarite Koja eestseisus nimetada eksamikomisjoni liikmeks isiku, kes ei ole Notarite Koja liige, eelkõige on silmas peetud valdkonna asjatundjaid. Justiitsministeeriumi ametniku kohustus osaleda eksamikomisjonis kaotatakse ära. Soov on vähendada ministeeriumi töökoormust olukordades, kus osalemine pole vajalik. Selleks et Justiitsministeeriumi esindajal oleks vajaduse korral võimalik panustada eksamikomisjoni töösse, muudetakse regulatsiooni selliselt, et valdkonna eest vastutav minister võib eksamikomisjoni liikmeks vajaduse korral nimetada Justiitsministeeriumi ametniku. Eksamikomisjoni esimehe valib komisjon notaritest liikmete hulgast. Komisjoni esimees juhib komisjoni tööd ja komisjoni istungeid. Selleks et komisjon oleks otsustusvõimeline, peab otsuse tegemisel osalema vähemalt neli liiget. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks NotS § 57 punkt 2. Kuna notarieksamit muudatuse kohaselt enam ei korraldata ja notari ametikoha täitmise konkursi volitusnorm sisaldub NotS §-s 7, tunnistatakse NotS § 57 punkt 2 kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse NotS-i §-ga 574. Rakendussätte eesmärk on võimaldada ka edaspidi notarit asendada nendel notarikandidaatidel, kes on enne muudatuse jõustumist, st enne 01.01.2021. a sooritanud notarieksami. Kuna regulatsioonist kaob notarieksami mõiste, tuleb muudatus teha rakendussätte abil. 9 3.2. Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust. Nimetatud seaduse § 9 punktiga 6 täiendati patendivoliniku seaduse §-i 9 lõigetega 5–11, millega kehtestati nõue, et patendivoliniku äriühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes patendivolinik. Patendivoliniku osalusnõue jõustub 1. jaanuaril 2021. Euroopa Komisjoni hinnangul on nimetatud osalusnõue vastuolus direktiivi 2006/123/EC (teenuste direktiiv) artikli 15 lõike 3 punktiga c. Pärast seaduse vastuvõtmist on tulnud juurde Euroopa Kohtu kohtupraktikat3, mis puudutab patendivolinike äriosaluse nõuet. Ka kohtupraktika viitab sellele, et kehtestatud nõue ei ole teenuste direktiiviga kooskõlas. Kui eespool nimetatud sätted jäävad muutmata kujul kehtima, toob see ilmselt Eestile kaasa rikkumismenetluse Euroopa Kohtus. Kõrvaldamaks vastuolu teenuste direktiiviga tehakse eelnõuga ettepanek jätta välja patendivoliniku seadusest veel jõustumata sätted, mis kehtestavad nõude, et patendivoliniku äriühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes patendivolinik. 3.3. Kohtutäituri seaduse muutmine Eelnõu §-ga 3 muudetakse kohtutäituri seadust (KTS). Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse KTS § 29 lõike 2 teist lauset. KTS § 29 lõike 2 teise lause muutmisega antakse isikule, kellele on kohtulahendiga välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest või kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue. Ettemaksu nõudest loobumine olukorras, kus isik on kaotanud tema suhtes toime pandud kuriteo tulemusel osaliselt või täielikult töövõime, aitab kaasa selliste kohtulahendite täitmisele, millega on mõistetud isikule välja kahju hüvitis. Praegu kehtib kõnesolev erand, kui kohtutäitur ei saa täitemenetluse alustamisel ettemaksu nõuda üksnes elatise nõuete puhul. Erandi kehtestamise põhjus on, et vanem, kelle juures laps tegelikult elab, ei pea kandma täiendavaid kulutusi seoses sundtäitemenetluse alustamisega. Ka nendel juhtudel, kus isikule on kohtulahendiga välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest, peaks olema täitemenetluse alustamisel olema välistatud ettemaksu nõudmine kohtutäituri poolt. Isik võib olla sattunud kuriteo tulemusel olukorda, kus ta ei saa töötada ja oleks ebaõiglane nõuda, et ta oma õiguste maksma panemisel peab kandma täiendavat kulu, mida tal väga tõenäoliselt ei ole millegi arvelt finantseerida. Kuriteo tagajärjel töövõime kaotanud isikul, kellele on kohtulahendiga välja mõistetud igakuiselt kahju hüvitis, mis on sisult elatis, ei ole kannatanul üldjuhul võimalik kuidagi sundida kurjategijat hüvitist maksma. Samuti ei ole sellises olukorras kohustatud isikul reeglina huvi nõuet vabatahtlikult täita. Kui kohtutäitur leiab, et nõude täitmine on komplitseeritud, võlgnikku ei ole lihtne leida, samuti puudub võlgnikul vara ja sissetulek või viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, nõuab kohtutäitur reeglina menetluse alustamisel menetluse finantseerimiseks ettemaksu. Sellise olukorra puhul ei ole aga sissenõudjal, kes on kuriteo ohver, enam sissetulekut, millest ettemaksu tasuda. Kuid ka selliste juhtumite korral peab olema isikul võimalik jõustunud kohtulahend sundtäitmisele esitada. Teiselt poolt ei ole ettemaksu tasumise välistamine kõnesolevate juhtumite puhul liialt koormav ka kohtutäituritele. Selliseid olukordi, kus isik on kuriteo tagajärjel kaotanud töövõime, tuleb ette pigem harva ja nende sundtäitmise esialgne finantseerimine ei ole kohtutäiturile ülemäära koormav. 3 Case C-209/18: Judgement on civil technicians (architects and engineers), patent attorneys and veterinarians in Austria. 10 Kui täitedokumendiks on kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsus, millega on rahuldatud isikule kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue ei või kohtutäitur nõuda täitekulude ettemaksu. TMS § 37 lõike 1 kohaselt on täitekuluks muu hulgas ka kohtutäituri tasu. Eeltoodust tulenevalt ei või juba praegu nõuda kohtutäitur tasu ettemaksu, kui täitedokumendiks on kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsus, millega on rahuldatud isikule kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kuna kohtutäituri tasu ettemaksu reguleerib kohtutäituri seadus, siis on otstarbekas kõnesolev täpsustus teha ka kohtutäituri seaduses. Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse KTS § 38 lõiget 2. KTS § 38 lõike 2 muutmisega tõstetakse hagi tagamise eest makstava kohtutäituri põhitasu määra juhtudel, kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, samuti hagi tagamise tühistamise määruse või kohtuotsuse täitmise korral. Praegu on selliste toimingute eest ettenähtud põhitasu 92 eurot. Muudatusega tehakse ettepanek tõsta tasumäär 100 euroni. Kui hagi tagamise määruse täitmisel sõltub kohtutäituri põhitasu vara väärtusest, siis juhul, kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või hagi hind on määramata, on kohtutäituri põhitasu määr kindlaksmääratud summa. Siiski võib vara jagamise hagi tagamine olla mittevaraline, kuid selleks tuleb teha samu toiminguid, mis vara väärtusest sõltuva põhitasu korral. Selliseid olukordi võib ette tulla näiteks vara jagamise puhul abielulahutuse asjades, kus vara väärtus on suur, nt ühel juhul arestiti hagi tagamiseks registervara viie miljoni euro väärtuses. Lisaks põhitasule võib kohtutäituri seaduse § 47 lõike 1 kohaselt kohtutäitur nõuda sellise toimingu tegemise eest lisatasu. Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse KTS § 40 lõiget 2. KTS § 40 lõike 2 muutmisega muudetakse varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemise tasu. Praegu sõltub sellise toimingu tegemisel kohtutäituri põhitasu kindlakstehtud vara väärtusest. Kuna andmete kindlakstegemine ei sõltu vara väärtusest ja kohtutäituri poolt vara kindlakstegemisel tuleb teha sama palju tööd sõltumata vara väärtusest, siis ei seota edaspidi enam kohtutäituri põhitasu kindlakstehtud vara väärtusega, vaid kehtestatakse toimingule ühtne põhitasu suurusega 120 eurot. Täitesüsteemi ümberkorraldamise töögrupp, kuhu kuulus ka kohtutäiturite esindaja, arutas tasu tõstmise ettepanekut. Kohtutäituri tasu varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemise eest lisati kohtutäituri seadusesse 1. jaanuaril 2006 jõustunud muudatustega. Tasu suurus sõltus kindlakstehtud vara väärtusest järgmiselt: kuni 500 000 krooni väärtusega varalt 500 krooni; 500 001 – 1 000 000 krooni väärtusega varalt 1000 krooni; üle 1 000 000 krooni väärtusega varalt 1500 krooni. 1. jaanuaril 2011 arvutati seoses euro kasutusele võtmisega see summa ümber ja tasu suurus on sellest ajast järgmine: kuni 32 000 euro väärtusega varalt 31 eurot; 32 001 – 64 100 euro väärtusega varalt 63 eurot; üle 64 100 euro väärtusega varalt 95 eurot. Seega on kohtutäituri tasu varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemise eest püsinud muutumatuna 1. jaanuarist 2006. Sama ajaga võrreldes on tarbijahinnaindeks4 kasvanud 52,5%. Selleks, et varalise 4 Tarbijahinnaindeksi kalkulaator on kättesaadav statistikaameti veebilehel: https://www.stat.ee/thi- kalkulaator?cpiStartMonth=3&cpiStartYear=2005&cpiEndMonth=10&cpiEndYear=2019&id=32857 &cpiCalculate=Arvuta 11 karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemise tasu kataks kohtutäituri kulud, tuleb tõsta kohtutäituri tasu varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemise tasu. Kuna kohtutäitur saab oma sissetuleku üksnes kohtutäituri tasust, peab ta suutma selle eest majandada oma bürood, töötajatele palka maksta jne. Muudatusega pakutud põhitasu suurus on kujunenud koja esindajatega läbirääkimiste käigus. Kohtutäiturite ootus on veelgi suuremale põhitasule, kuid see omakorda muudaks teenuse ülemäära kalliks. Eelnõus välja pakutud tasu suurus peaks enamikul juhtudel katma kohtutäituri kulud. Kui praegu on kuni 64000 euro väärtuses vara kindlakstegemise tasu 63 eurot, on tasu tõus ligi kahekordne. Väga suure väärtusega vara kindlakstegemine on pigem erandlik ja toimingud sellise vara kindlakstegemisel on samad. Ka pärast muudatuse jõustumist muutub tasu sissenõutavaks alates varalise seisundi kohta koostatud õiendi esitamisest menetlejale. Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KTS § 42 lõiget 3 ja § 51 lõiget 2. KTS § 42 lõike 3 ja § 51 lõike 2 muutmisega tõstetakse kohtutäituri tasu täitemenetlust käsitleva ja ametitoimingu kohta õiendi väljastamise eest. Praegu on mõlemal juhul tasu õiendi väljastamise eest 1,50 eurot, muudatuse jõustumisel hakkab olema tasu õiendi väljastamise eest 2,50 eurot. Õiendi väljastamise tasu kehtib muutumatuna 1. jaanuarist 2011. Kuna paberi-, tööjõu- ja muu kulu on vahepealsete aastatega oluliselt kasvanud, tuleb korrigeerida ka tasu määra õiendi väljastamise eest. Kohtutäituri tasu õiendi väljastamise eest lisati kohtutäituri seadusesse 1. märtsil 2005 jõustunud muudatustega. Tasu suurus oli siis 25 krooni. 1. jaanuaril 2011 arvutati seoses euro kasutusele võtmisega see summa ümber ja õiendi ning väljatrüki väljastamise tasu suurus on sellest ajast 1,50 eurot. Seega on kohtutäituri tasu õiendi väljastamise eest püsinud muutumatuna 1. jaanuarist 2005. Sama ajaga võrreldes on tarbijahinnaindeks5 kasvanud 57,6%. Selleks, et õiendi ja väljatrüki väljastamise tasu kataks kohtutäituri kulud, tuleb tõsta kohtutäituri tasu õiendi ja väljatrüki väljastamise eest ühe euro võrra, s.o 2.50 euroni. Eelnõu § 3 punktiga 5 muudetakse KTS § 45 lõiget 1. KTS § 45 lõike 1 muutmisega tõstetakse kohtutäituri lisatasu määra enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest. Kohtutäituri põhitasu arvutatakse kohtutäituri nõude summa järgi. Kui hüpoteegiga tagatud sissenõude summa on suurem kui 150 000 eurot, on kohtutäituri põhitasu määr 5000 eurot, st kohtutäituri põhitasu hüpoteegiga tagatud sissenõude pealt võib olla maksimaalselt 5000 eurot. Kui tegemist on eriti keeruka vara realiseerimisega nõude katteks, on kohtutäituril õigus KTS § 45 lõike 1 kohaselt nõuda lisatasu. Praegu on kohtutäituril õigus nõuda enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest lisatasu kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 3% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast. Seega võib kohtutäitur eriti keeruka enampakkumise korraldamise eest koos põhitasuga kokku saada tasu kuni 7000 eurot. Kehtiv tasu ülempiir ei kata hüpoteegiga tagatud nõude täitmise kohtus vaidlustamisel aga isegi kohtutäituri menetluskulusid, rääkimata võimalikust kahju hüvitamisest. Advokaadi osutatava õigusteenuse tunni hind on keskmiselt 130 eurot. Kui kohtutäitur vajab kohtumenetluses advokaadi teenust, siis saaks 2000 euro eest teenust 15 tundi. Lihtsama asja ajamiseks on see üldjuhul piisav. Samas keskmise ja keerukama asja peale kulub enam tunde. Lisanduva 1000 euro eest saab õigusteenust 6-7 lisatundi, mis võimaldab esindamist keskmiselt keerukas asjas. Arvestada tuleb ka sellega, et igas asjas ei kaasne keerulist kohtuvaidlust. Kui üksikutel juhtudel on vaidlus kulukam, siis on arvestatud, et tasu sisse jääb mõistlik ristsubsideerimise võimalus. Pidades eelkõige silmas kohtutäituri vastutust, 5 Tarbijahinnaindeksi kalkulaator on kättesaadav statistikaameti veebilehel: https://www.stat.ee/thi- kalkulaator?cpiStartMonth=3&cpiStartYear=2005&cpiEndMonth=10&cpiEndYear=2019&id=32857 &cpiCalculate=Arvuta 12 tehakse eelnõuga ettepanek suurendada lisatasu määra kuni 5%-ni vara müügihinnast ja kehtestada lisatasu ülempiiriks 3000 eurot. Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KTS § 47 lõiget 1. KTS § 47 lg 1 muutmisega suurendatakse väljaspool kohtutäituri bürood tehtavate ametitoimingute eest makstavat lisatasu. Kindla põhitasu määraga ametitoimingud on loetletud kohtutäituri seaduse §-des 36, 38 ja 381. KTS § 36 kohaselt on kindla põhitasu määraga täitetoimingud vallasasja väljanõudmine, kinnisasja väljaandmine (väljatõstmine), lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine, kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine, avaliku enampakkumise korraldamine, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja - andmise korralduse täitmine ja muu toimingu tegemiseks kohustava lahendi täitmine. KTS § 38 sätestab kohtutäituri põhitasu hagi tagamise eest. KTS § 381 sätestab kohtutäituri põhitasu täitmise tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise eest. Kui eespool loetletud toiming tehakse väljaspool kohtutäituri bürood, on kohtutäituril õigus nõuda toimingu tegemise eest lisatasu tunnitasuna. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib selliste ametitoimingute eest nõuda lisatasu alates teisest tunnist, lisatasu suurus on 28 eurot tunnis. Riigi poolt finantseeritava esmatasandi õigusabi teenuse hind on praegu 40 eurot tunnis. Kohtutäituri lisatasu tunni hind oleks muudatusettepaneku kohaselt 48 eurot tunnis (40 eurot tunnis + käibemaks 20%). Seega ületab kohtutäituri lisatasu tunni hind miinimumstandardit, mille riik on võtnud. Kui teenus ajas kallineb, vaadatakse ümber ka kohtutäituri tasu. Eelnõu § 3 punktidega 7–9 muudetakse KTS § 48. KTS § 48 muutmisega tõstetakse kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu sõltub sellest, kas menetlusdokument õnnestus kätte toimetada rahvastikuregistri või e-posti aadressile või pidi kohtutäitur selleks tegema lisapingutusi ja otsima täiendavaid võimalusi. Kui adressaadile või tema seaduslikule esindajale oli võimalik dokumendid kätte toimetada rahvastikuregistrisse kantud aadressi või sidevahendi andmete kaudu või elektronpostiaadressi [email protected] kaudu või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku kohta Eestis peetavasse registrisse kantud aadressil või eelnimetatud registri infosüsteemis registreeritud sidevahendi andmete kaudu, siis on kohtutäiturile makstav tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest edaspidi 40 eurot senise 30 euro asemel (KTS § 48 lg 2). Kohtutäitur toimetab menetlusdokumente kätte menetlusosalise või kohtu soovil. Sellise sooviga pöördutakse kohtutäituri poole reeglina siis, kui isik, kellele on vaja menetlusdokument kätte toimetada, ei soovi seda vastu võtta ja muul viisil pole õnnestunud menetlusdokumenti kätte toimetada. Alates 1. novembrist 2019 muutus menetlusdokumentide kättetoimetamise hinnakiri. Kui kohtutäitur kasutab menetlusdokumendi kättetoimetamiseks Omniva teenust kolmandas tsoonis, kuhu kuulub osaliselt Harju maakond ja kogu ülejäänud Eesti territoorium, siis maksab kuni 500 grammise kirja kättetoimetamine 26,70 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kirja menetlusdokumendi kättetoimetamine maksab kokku 32,04 eurot. Enamasti siiski sellistel juhtudel, mis jõuavad kättetoimetamiseks kohtutäituri kätte, ei piisa üksnes ühe kirja saatmisest. Selleks, et menetlusdokument edukalt kätte toimetada, teeb kohtutäitur erinevaid toimingud, sh kasutab kullerit. Kuna teenus on läinud ajaga kallimaks, elukalliduse tõus on olnud vahepealsel ajal 26,4%, kuid menetlusdokumendi kättetoimetamise tasu on olnud muutumatu kohtutäituri seaduse jõustumisest 1. jaanuaril 2010, tuleb menetlusdokumendi kättetoimetamise tasu tõsta, et see kasvõi osaliselt kompenseeriks kohtutäiturile tehtud kulutused. Kui lähtuda tasu tõstmisel üksnes elukalliduse tõusust, siis tuleks kohtutäituri tasu hüppeliselt tõsta ja menetlused läheksid seetõttu järsult oluliselt kallimaks. Seetõttu tuleb leida mõistlik tasakaal ja tasu tõsta järk- järgult. Eelnevast tulenevalt ongi tehtud ettepanek tõsta menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 10 euro võrra. 13 Kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur on teinud kõik vajaliku ja mõistlikult võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks, on kohtutäituril õigus nõuda edaspidi tasu samuti 40 eurot senise 30 euro asemel. Sellisel juhul säilib kohtutäituril kohustus väljastada kohtutäituri tasu otsus ja kättetoimetamisakt selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud (KTS § 48 lg 3). Menetlusdokumentide tasu kujunemise kohta vt pikemalt eelmises lõigus. Muudel KTS § 48 lõigetes 2 ja 3 nimetamata juhtudel on menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu edaspidi 70 eurot senise 60 euro asemel (KTS § 48 lg 4). Menetlusdokumentide tasu kujunemise kohta vt pikemalt § 48 lõike 2 selgitust. Samuti tõstetakse kohtutäituri tasu ettemaksu summat. Kohtutäituri tasu ettemaks on kõikidel juhtudel senise 30 euro asemel 40 eurot (KTS § 48 lõige 1). Menetlusdokumentide tasu kujunemise kohta vt pikemalt § 48 lõike 2 selgitust. Eelnõu § 3 punktidega 10–13 ja 17 muudetakse kohtutäituri ametitegevuse üle teostatava haldusjärelevalve sätteid (KTS § 54, 55 ja 92). Kohtutäiturite üle haldusjärelevalve teostamist puudutavate sätete muutmise ettepanku on teinud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Ettepaneku kohaselt on vaja seadust täpsustada, kuna kehtiv regulatsioon ei ole piisavalt täpne ning võimaldab seaduse mitmeti tõlgendamist, mis võib kaasa tuua erimeelsusi ametikogu liikmete ja koja vahel ning võib hiljem kaasa tuua kohtuvaidlusi. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse regulatsiooni ning öeldakse seaduses, et haldusjärelevalve teostamise pädevus ametikogu liikmete üle on Justiitsministeeriumi kõrval ka koja ametikogu juhatusel. KTS 55 lõige 1 loetleb järelevalve teostaja õigused, selle kohaselt kontrollib haldusjärelevalve teostaja kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, sealhulgas kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet, kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu, sealhulgas tasu võtmise seaduslikkust, ametitoimingute registreerimist ja infotehnoloogilise töö korraldust; õigusaktidest või heast ametitavast tulenevate muude nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist. Koja haldusjärelevalve pädevusest välistatakse kohtutäituri ametialase arvelduskonto käibe kontroll, et vältida huvide konflikti tekkimist, kuna ametikogu juhatuse liikmed on samuti kõik kohtutäiturid. Viimane pädevus jääb üksnes Justiitsministeeriumile. Eelnõuga täpsustatakse ka volitusnorme. Justiitsministeeriumi poolt haldusjärelevalve teostamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Nimetatud kord on kehtestatud kohtutäiturimäärustikus. Koja poolt kohtutäituri ametitegevuse üle haldusjärelevalve teostamise kord sätestatakse koja põhikirjas. Viimane on uus volitusnorm, mis annab õiguse täiendada koja põhikirja haldusjärelevalve läbiviimise korraga. KTS § 95 täiendamisega lisatakse koja ameti- ja kutsekogu juhatuse ülesannete loetellu haldusjärelevalve teostamine kohtutäituri ametitegevuse üle. Eelnõu § 3 punktiga 14 muudetakse KTS § 60 lõike 1 punkti 2 selliselt, et Justiitsministeeriumi poolt kohtutäiturile distsiplinaarkaristuseks määratava rahatrahvi ülempiir tõstetakse 16 000 euroni. Eelnõu § 2 punktiga 18 muudetakse KTS § 103 lõiget 2 selliselt, et aukohus saab määrata distsiplinaarkaristuseks rahatrahvi 64 – 16 000 eurot. Sarnaselt muudetakse eelnõu §- ga 3 notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 9 lõiget 1. Selleks et distsiplinaarkaristuseks määratavad trahvid karistusena oleksid proportsionaalsed nende notarite ja kohtutäiturite sissetulekutega, kelle sissetulekud on märkimisväärselt suured, tõstetakse distsiplinaarkaristuseks määratava trahvimäära maksimumi 16 000 euroni, nagu on patendivolinike ja advokaatide tööd reguleerivates seadustes. 1995. aastal kehtima hakanud notari distsiplinaarvastutuse seaduses oli maksimaalne rahatrahv 100 000 krooni. 1995. aastal oli Statistikaameti andmetel keskmine brutokuupalk 2375 krooni, 14 s.o 152 eurot. 2018. aasta keskmine brutokuupalk oli 1310 eurot.6 Seega oli võimalik 1995. aastal määrata raske distsiplinaarsüüteo eest karistuseks rahatrahv, mis oli 42 korda suurem kui keskmine palk. Praegu ületab maksimaalne rahatrahv keskmist brutokuupalka 4,6 korda. Trahvi mõju raske rikkumise korral on oluliselt väiksem. Notarite sissetulekud on kasvanud aasta-aastalt. Ainuüksi viimaste aastate näitel on ühe notari keskmine sissetulek (TSD p 11.1 – maksustatav tulu) kasvanud 2015. ja 2017. aasta vahel 20%. Lisaks on eri piirkondade notarite (ja ka piirkonnasiseselt) käivete erinevus väga suur. Väikseima ja suurima käibega notari 2017. aasta käibe erinevus oli umbes 26-kordne.7 Ka kohtutäiturite käivete erinevus on väga suur. Suurima ja väikseima käibega kohtutäituri 2017. aasta käibe erinevus on umbes 27-kordne. Kohtutäiturite sissetulekud on jäänud 2015– 2017 üldjoontes samaks, kuid kohtutäiturite suhtes on algatatud üha rohkem distsiplinaarmenetlusi. 2019. aastal on esimese üheksa kuu jooksul algatatud kuus distsiplinaarmenetlust. 2017. ja 2018. aastal algatati aasta jooksul kaks distsiplinaarmenetlust. Kuigi Justiitsministeerium võtab trahvi määramisel arvesse ka õiguselukutse esindaja sissetuleku suurust, ei ole seaduses ette nähtud maksimaalset trahvimäära võimalik suurendada põhjusel, et see ei avalda konkreetsel juhul vabakutse esindajale ilmselt mõju. Võimalus on kohaldada ainult piirmäärast väiksemat määra. Justiitsministeerium määras näiteks 2018. aastal maksimaalses ulatuses trahvi notarile, kelle tegevuses tuvastati distsiplinaarsüütegu. Kuna notari sissetulek on keskmisest oluliselt suurem, jääb üles küsimus sellest, kas määratud trahvisummal on talle reaalne mõju. Kuna paljud notarid teenivad keskmisest oluliselt suuremat sissetulekut, peab olema võimalik määrata neile selline rahatrahv, mis on proportsionaalne nende sissetulekuga. Lisaks peab trahvidel olema üldpreventiivne mõju. 6400-eurosel trahvil ei pruugi olla võrreldavat mõju nendele notaritele ja kohtutäituritele, kelle sissetulek on keskmisest oluliselt suurem. Kuigi tahtliku rikkumise korral on võimalik vaba õiguselukutse esindaja ametist tagandada, ei ole distsiplinaarmenetluse eesmärk karistada süüteo toimepanijat suurima võimaliku karistusega, vaid oluline on see, et hooletusest tingitud vigade arv väheneks. Justiitsministeerium teostab kohtutäiturile ja notarile distsiplinaarkaristuse määramisel kaalutlusõigust. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et notar või kohtutäitur peab kandma vastutust enda toimepandud süüteo eest, arvestades kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid süüteo ja süüteo toimepanijaga seotud asjaolusid ning nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Karistuse määramisel tuleb lähtuda eelkõige süüteo raskusest, arvestades kaitstava õigushüve olulisust või ohtu sellele, süüteo tagajärge ja kohtutäituri või notari süü suurust. Samuti tuleb karistuse määramisel arvestada võimalike vastutust kergendavate asjaoludega (nt kohtutäitur või notar on rikkumist tunnistanud ja avaldanud siirast kahetsust, on tekitatud kahju hüvitanud, on võtnud tarvitusele meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks jms) ning karistuse eesmärkidega (mõjutada süüteo toimepannud isikut edasisi rikkumisi ära hoidma ning kindlustada kohtutäituri või notari ametitegevuse usaldusväärsus). Justiitsministeerium on maksimummäära arvestades seni praktiseerinud järgmist jaotist trahvide määramisel: 6 Statistikaamet. Keskmine brutokuupalk. https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk. 7 Kuna nii notarite kui ka kohtutäiturite sissetulekud on maksusaladus, ei ole neid käesolevas seletuskirjas välja toodud. 15   alammäära lähedase rahatrahvi (kuni 640 eurot, s.o kuni 10% maksimummäärast) määramine on üldjuhul põhjendatud keskmisest kergemate süütegude puhul, mis on üldjuhul toime pandud hooletusest;  keskmisest määrast väiksema rahatrahvi (640–1600 eurot, s.o 10–25% maksimummäärast) määramine on üldjuhul põhjendatud keskmise raskusastmega süütegude puhul, mis on üldjuhul toime pandud hooletusest või raskest hooletusest ning millega ei kaasnenud olulisi tagajärgi;  keskmises määras rahatrahvi (1600–3200 eurot, s.o 25–50% maksimummäärast) määramine on üldjuhul põhjendatud keskmise raskusastmega süütegude puhul, mis on toime pandud raskest hooletusest ning millega kaasnesid olulised või väga olulised tagajärjed;  keskmist määra ületava rahatrahvi (3200–6400 eurot, s.o 50–100% maksimummäärast) määramine on üldjuhul põhjendatud keskmisest raskemate ja raskete süütegude puhul, mis on toime pandud raskest hooletusest ning millega kaasnesid väga olulised või rasked tagajärjed. Lisaks on maksimumsummas rahatrahvi määramine põhjendatud juhul, kui notari või kohtutäituri tähelepanu on varem sellisele rikkumisele juhitud või teda on sarnase süüteo eest distsiplinaarkorras karistatud. Lisaks tuleb karistuse määramisel arvestada, et karistusena kohaldatav abinõu poleks liiga koormav (riive notari ja kohtutäituri õigustele on vastavuses riive eesmärgiga) ega vastupidi – liiga vähe mõjus. Tegemist on karistusküsimuse subjektiivse küljega, s.o küsimusega, kas konkreetse karistuse mõju on tõhus ja mõõdukas. See tähendab, et erandkorras võib olla põhjendatud kas suurendada või vähendada rahatrahvi. Maksimaalse rahatrahvi määramisega tehtaval moraalsel etteheitel on eelduslikult suurem mõju – notar täidab edaspidi tehingute tõestamisel hoolsamalt selgituskohustust. Seega olukorras, kus notar või kohtutäitur on toime pannud keskmisest raskema või raske süüteo ning talle määratakse keskmist määra ületav rahatrahv, peab moraalne etteheide olema sama suure mõjuga kõigile notaritele ja kohtutäituritele. Selleks tuleb luua võimalus senise 6400 euro suuruse rahatrahvi asemel edaspidi määrata distsiplinaarkaristuseks kuni 16 000 euro suurune rahatrahv. Eelnõu § 3 punktidega 11 ja 12 muudetakse KTS §-i 74. Ametikogu liikmemaksu arvestatakse kohtutäituri ametitegevuse pealt ning kutsekogu liikmemaksu arvestatakse pankrotimenetluses laekunud ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu pealt. KTS § 74 muutmine on seotud vajadusega tagada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja piisav rahastatus ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Koja liikmemaksu määra kehtestamine on seni ameti- ja kutsekogu pädevuses. Liikmemaks tuleb kehtestada suuruses, mis tagab koja piisava rahastatuse õigusaktidega ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks. Kohtutäituri seaduse kohaselt on Koja ülesandeks muu hulgas ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööks vajalike infosüsteemide arendamine ja haldamine. Eelnevast tulenevalt tuleb katta infosüsteemide kulud Koja vahenditest, eeskätt liikmemaksudest. Praegu on ametikogu ja kutsekogu kehtestanud liikmemaksu määraks 3%. Kohtutäiturite kuu liikmemaksu miinimummäär on 31 eurot ja pankrotihaldurite liikmemaksu kuu miinimummäär 63 eurot. Koda on enda sõnumites, mh pöördumistes Justiitsministeeriumile toonud välja, et neil puuduvad rahalised võimalused kohtutäiturite infosüsteemi e-Täitur arendamiseks ja haldamiseks. Lisaks napib vahendeid (eelarvevajadus ca 400 000 eurot) ametikogu otsustatud uue kohtutäiturite infosüsteemi arendamiseks, mistõttu võtaks süsteemi arendamine aega 4–5 aastat. Koda on teinud ettepanekuid saada vahendeid riigilt. Lisaks on Kojal vaja enam vahendeid kutsekoja liikmetelt Koja ühisosa eelarvesse, katmaks kantselei jm kulutusi. 16 Ametikogu ja kutsekogu tegid 2019. aastal korralise koosoleku eel katse suurendada liikmemaksu 4,5%, mis tooks aastas Kojale lisatulu 150 000 eurot. Paraku otsustati liikmemaksu suurendamise otsust hääletusele mitte panna Koja liikmete vastuseisu tõttu. Koja ametikogu kehtestatud liikmemaksu suurus ei taga Koja piisavat rahastust õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Arvestades liikmeskonna killustatust ei ole reaalne, et ametikogu ja kutsekogu saavutavad liikmemaksu tõstmise. Kujunenud olukord on erandlik ja nõuab riigi sekkumist. Tavapärane avalik-õigusliku juriidilise isiku autonoomia kõnesolevas küsimuses ei toimi. Suurendades liikmemaksu nt 4,5%-le ja tõstes liikmemaksu kuu miinimummäära, oleks Koda võimelina kahe aasta jooksul kohtutäiturite infosüsteemi valmis arendama ning katma Koja tegevuskulud. Omakorda tekiks võimalus sulgeda praegu kasutusel olev infosüsteem e-Täitur, mille haldamine toimub maksumaksja raha eest. Eeltoodust tulenevalt kehtestatakse eelnõu kohaselt koja liikmemaks seadusega. Liikmemaks on edaspidi 5%. Ametikogu liikmemaksu arvestatakse kohtutäituri ametitegevuse pealt ning kutsekogu liikmemaksu arvestatakse pankrotimenetluses laekunud ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu pealt. Uus liikmemaksu määr kehtib kõikidele menetlustele, ka nendele, mis on alustatud enne uue liikmemaksu määra kehtima hakkamist. Muudatus on vajalik selleks, et kui ameti- ja kutsekogu ei arvesta liikmemaksu kehtestamisel õigusaktidega kojale pandud ülesannete täitmiseks ja koja arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks vajalike kulutustega ega kehtesta liikmemaksu, millega oleks võimalik koja tegevust finantseerida, siis sõltumata sellest peab olema tagatud koja ülesannete täitmine. Seega kehtestatakse seadusega liikmemaksu määraks 5%. Kui ameti- ja kutsekogu leiavad, et seadusega kehtestatud liikmemaksu määr ei ole piisav, võivad nad kehtestada kõrgema liikmemaksu määra. Koja liikmemaksu miinimummäär jääb endiselt ameti- ja kutsekogu kehtestada. 3.4. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 4 muudetakse notari distsiplinaarvastutuse seadust (NotDVS). NotDVS § 9 lõikes 1 sätestatud ülempiir distsiplinaarkaristuseks rahatrahvi määramiseks tõstetakse muudatusega 16 000 euroni. Vt seletusi eelnõu § 3 punkti 14 kohta, millega muudetakse KTS § 60 lõike 1 punkti 2. 3.5. Riigi õigusabi seaduse muutmine Eelnõu §-ga 5 muudetakse riigi õigusabi seadust (RÕS) Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse RÕS § 15 lõike 2 esimest lauset ja nähakse ette, et halduskohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel RÕA andmise halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtiv regulatsioon näeb ka halduskohtu puhul ette RÕA andmise otsustamise tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluses. Sätte muutmise vajadusele on juhtinud tähelepanu ka Tallinna Halduskohus. Eelnõu § 5 punktiga 2 muudetakse RÕS § 22 lõiget 3, mis reguleerib advokaadi poolt tasutaotluse esitamise aega. Kehtiva RÕS § 22 lg 3 esimese lause kohaselt esitab advokaat taotluse süüteoasjade kohtueelses menetluses iga menetlustoimingu lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. 17 Nõue esitada tasutaotlus iga menetlustoimingu lõpus on ebavajalik ja advokaate liialt koormav. 01.01.2010 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I 2009, 67, 460) kehtestatud nõude eesmärk eelnõu seletuskirjast nähtuvalt oli võimaldada advokaatidel süüteoasjade kohtueelses menetluses esitada tasutaotlused varem kui 3 kuud pärast eelmise taotluse lahendamist või menetluse lõpus, kui kriminaalasi võib olla juba lõpetatud või saadetud teise asutusse või liidetud teise asjaga, kus on teine kaitsja8. Selleks ei ole vaja, et tasutaotlused esitataks iga menetlusetoimingu lõpus, piisab, kui sätestada taotluse esitamiseks tähtaeg ja jätta advokaadi enda otsustada, millal ta vastava tähtaja jooksul tasutaotluse esitab. Lisaks, arvestades, et tasutaotlused tuleb esitada RÕA infosüsteemis (RIS) elektroonselt, eeldab taotluse esitamine menetlustoimingu lõpus kohest juurdepääsu RIS-ile, mis on praktikas raskesti teostatav. Seega kehtiv nõue ei vasta elulisele vajadusele ega reaalsetele võimalustele. Ka justiitsministeeriumi tehtud tulemusauditi „Riigi õigusabi osutamise tasustamise tõhusus kriminaalasjade näitel“ käigus tõstatati küsimus, kas advokaadi kohustus esitada tasutaotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses iga menetlustoimingu lõpus on praktikas mõistlik ja vajalik või võib mõningatel juhtudel osutuda liigseks kitsenduseks9. Seega eelnõus kaotatakse advokaatide kohustus esitada tasutaotlus süüteoasjade kohtueelses menetluses iga menetlustoimingu lõpus ning selle asemel nähakse advokaatidele ette paindlik tähtaeg tasutaotluse esitamiseks selliselt, et oleks tagatud taotluste regulaarsus ja et mahukates pikka aega kestvates menetlustes ei kuhjuks taotlused menetluse lõppu. Kuna praktikas on probleeme tekitanud ka kehtiva sätte mitmeti tõlgendatavus ja tasutaotluse esitamise aja sidumine viimase taotluse lahendamisega, mis esimese taotluse puhul ei ole asjakohane, siis eelnõus pakutud regulatsiooni kohaselt tuleb advokaadil esitada tasutaotlus kõigis kohtumenetlustes ning kriminaal- ja väärteoasja kohtueelses menetluses kolme kuu jooksul pärast RÕA toimingu tegemist, kuid hiljemalt menetluse lõpus. Muu RÕA puhul nähakse eelnõus ette, et tasutaotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast õigusabi osutamise lõpetamist. Kolmekuuline tähtaeg nähakse ette selleks, et tasutaotluste esitamine ei jääks põhjendamatult venima. Õigusabi osutamine lõpetamise all tuleb mõista viimase RÕA toimingu tegemist pärast RÕA aluse äralangemist. Eelnõu § 5 punktiga 3 muudetakse RÕS § 22 lõiget 7 ja sõnastatakse see tervikuna ümber. Kehtiva seadusega võrreldes puudutab muudatus üksnes RÕA tasu ja kulude kindlaksmääramise aega, mis sõnastatakse sarnaselt RÕS § 22 lg-ga 3. Kehtiva seaduse kohaselt määratakse RÕA tasu ja kulud advokaadi taotluse alusel kindlaks kohtueelse menetluse lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. Sõnastus, mille kohaselt tuleb tasutaotlus lahendada vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest tasutaotluse lahendamisest, ei ole paraku esmakordse tasu ja kulude kindlaksmääramise korral asjakohane ja kohaldatav. Arvukatest advokatuuri väljatoodud juhtumitest ja justiitsministeeriumi tulemusauditist nähtuvalt määrataksegi paljudel juhtudel tasu ja kulud esimest korda kindlaks alles menetluse 8 Advokatuuriseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega (RT I 2009, 1, 1) kehtestatud RÕS § 22 lg 3 sõnastus, mida muudeti veel enne selle jõustumist, nägi ette, et taotlus tuleb esitada kohtueelse menetluse lõpus ja igas kohtuastmes menetluse lõpus või vähemalt kolme kuu möödumisel viimasest riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud taotluse lahendamisest. 9 Justiitsministeeriumi tulemusauditi „Riigi õigusabi osutamise tasustamise tõhusus kriminaalasjade näitel“ 17.12.2018 toimingu „Kriminaalasjade kohtueelse menetluse toimingute tasustamine“ kokkuvõte, lk 17. 18 lõpus või pärast lõpliku lahendi jõustumist. Ka kohtueelse menetluse puhul on juhtumeid, kus tasutaotlused lahendatakse korraga kohtueelse menetluse lõpus10. Tasutaotluste lahendamisega ainult kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse lõpus või veelgi hiljem on mitmeid probleeme. Esiteks, kui tasu määratakse kindlaks õigusabi toimingu tegemisest palju hiljem, võib see raskendada toimingute ning nendele kulunud aja ja kulude õigsuse ja põhjendatuse kontrollimist. Seda eelkõige juhul, kui ilmneb, et andmeid ei ole piisaval määral protokollitud või muul viisil talletatud. Teiseks on RÕA jätkusuutlikkuse tagamiseks oluline, et õigusabi osutanud advokaadid saaksid oma töö eest tasu ja õigusabi osutamise käigus tehtud kulutused hüvitatud mõistliku aja jooksul pärast õigusabi osutamist. Tasu regulaarne kindlaksmääramine on eriti oluline advokaatide jaoks, kelle puhul RÕA tasu moodustab ainukese või peamise sissetuleku (tegevust alustavad advokaadid ja peamiselt riigi õigusabile spetsialiseerunud advokaadid). Ebakindlus ja määramatus tasu saamise ja kulude hüvitamise aja suhtes vähendab RÕA süsteemi atraktiivsust ja uute RÕA advokaatide lisandumist. Lisaks võib tasutaotluste kuhjumine ja menetluse lõpus suures mahus korraga lahendamine (eriti mahukates üldmenetluse asjades) kaasa tuua väljamaksete ebaühtlase jaotumise eelarveaasta jooksul, mis raskendab RÕA vahendite kasutamise planeerimist ja eelarveliste vajaduste prognoosimist. Eelnõu kohaselt tuleb RÕA tasu ja kulud kõigis kohtumenetlustes ning kriminaal- ja väärteoasja kohtueelses menetluses kindlaks määrata kolme kuu jooksul taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Samuti nähakse samas lõikes ette, et muu riigi õigusabi osutamise korral määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja kulude hüvitamise ulatus kindlaks kolme kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Kehtivas seaduses ei ole sellist tähtaega ette nähtud, kuid mõistlik oleks see kehtestada, et tasutaotluste lahendamine ei jääks põhjendamatult venima. Eelnõu § 5 punktiga 4 muudetakse RÕS § 23 lõiget 1 ning täpsustatakse kohtumenetluse käigus RÕA tasu ja kulude kindlaksmääramise korda. Ühtlasi parandatakse kehtiva sätte sõnastuses sisalduv keeleviga. Eelnõu § 5 punktiga 5 muudetakse RÕS § 23 lõiget 2, et kõrvaldada olukord, kus seadus kohustab halduskohut määrama väljaspool kohtumenetlust RÕA tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks hagita menetluses. 3.6. Täitemenetluse seadustiku muutmine Eelnõu paragrahviga 6 muudetakse täitemenetluse seadustikku (TMS). Eelnõu § 6 punktiga 1 täiendtakse TMS lõiget 2 uue punktiga 4, millega antakse isikule, kellele on kohtulahendiga välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest võimalus anda täitedokument sundtäitmisele ilma et temalt saaks küsida täitekulude ettemaksu. Ettemaksu nõudest loobumine olukorras, kus isik on kaotanud tema suhtes toime pandud kuriteo tulemusel osaliselt või täielikult töövõime, aitab kaasa selliste kohtulahendite täitmisele, millega on mõistetud isikule välja kahju hüvitis. Täpsemalt vt eelnõu § 3 punkti 1 muutmise selgitust. Eelnõu § 6 punktiga 2 muudetakse TMS § 93 lõiget 6. Muudatus on vajalik regulatsiooni ühtlustamiseks ja ebatäpsuse kõrvaldamiseks. Kehtiva TMS § 93 lõike 6 kohaselt võib 10 Samas, lk 53. 19 kohtutäitur ostja taotlusel pikendada ostuhinna tasumise tähtaega täiendavalt 15 päeva võrra. Selline võimalus on praegu olemas vaid § 93 lg 2 sätestatud juhul ehk suulise enampakkumise korral. Elektroonilise enampakkumise (TMS § 93 lg 21) korral ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise võimalust ei ole. Muudatusega täpsustatakse, et enampakkumisel võib ostuhinna tasumise tähtaega pikendada kõikidel juhtudel, sõltumata enampakkumise läbiviimise viisist. Ostuhinna tasumise tähtaega on edaspidi võimalik pikendada nii suulise kui ka elektroonilise enampakkumise võitja taotlusel. Samuti on leidnud Tallinna Ringkonnakohus oma 24.04.2015 määruses tsiviilasja nr 2-15-131 punktis 10, et „sellises olukorras on õigustatud analoogia kohaldamine, kuna elektroonilise enampakkumise korral ostuhinna tasumise tähtaja pikendamise võimaluse puudumine ei vasta TMS mõttele ega eesmärgile. Suulise enampakkumise ja elektroonilise enampakkumise ostuhinna tasumise tavatähtajad on reguleeritud sarnaselt ning ka sellest tulenevalt puudub mõistlik põhjendus, miks peaks tähtaja pikendamise osas kahte enampakkumise tüüpi eristama. Analoogiaotsustuse kasutamine tagab käesoleval juhul võrdsuspõhimõtte järgimise: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja sarnaseid asju käsitada sarnaselt." 3.7. Seaduse jõustumine Eelnõu § 7 sätestab seaduse jõustumise. Üldises korras jõustuvad eelnõu § 1 punktid 7 ja 12, § 2, § 3 punktid 1–13 ja 17 ning § 5. Notari ametikoha konkursi tulemuste hindamise ümberkorraldamist puudutavad sätted (eelnõu § 1 punktid 1, 2, 4, 5, 8–11, 14-16), notarikandidaadi arvestust puudutav säte (eelnõu § 1 punkt 6), notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõpet puudutavad sätted (eelnõu § 1 punktid 3 ja 13), eksamikomisjoni puudutavad sätted (eelnõu § 1 punkt 14), notaritele ja kohtutäituritele määratava rahatrahvi maksimummäära puudutavad sätted (eelnõu § 3 punktid 14 ja 18 ning § 4) jõustuvad 1. jaanuaril 2021. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaksu puudutavad sätted (eelnõu § 3 punktid 15 ja 16) jõustuvad 1. juunil 2020. Seaduse jõustumine üldises korras võimaldab kavandada vajalikke eeltöid ning normidega tutvumiseks jääb piisav aeg. Nende sätetega, mille jõustumisaeg on 1. juunil 2020 ja 1. jaanuaril 2021, tutvumiseks ja nendeks ettevalmistuseks on vaja rohkem aega, seetõttu on jõustumisaeg ka hilisem. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatav muudatus 1 – notari ametikoha täitmise regulatsiooni muutmine Notari ametikoha täitmise regulatsiooni muudetakse selliselt, et notari ametikoha täitmise konkursil kandideerivad notarikandidaadid ja notarid peavad iga kord sooritama eksami. 20 I sihtrühm: notarikandidaadid Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju leibkondade toimetulekule; mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse tulemusena on notari ametikoha täitmine objektiivsem ning seda eriti notarikandidaatide jaoks, kes on otsustanud kandidaaditeenistuse läbida just sel põhjusel, et kunagi notarina ametisse asuda. Muudetuna on protsess kandidaaditeenistuse läbimisest notari ametisse nimetamiseni selgem ja ühtlustatud teiste vabade õiguskutsete ametisse või kutsesse astumise protsessiga, st eksam korraldatakse iga kord, kui uus ametikoha täitmise konkurss välja kuulutatakse. Kuigi see võib paljudele notarikandidaatidele tähendada mitu korda eksami sooritamist, et saavutada piisavalt hea tulemus notari ametikoha täitmise konkursiks, tuleb eksamit sooritada vaid kord aastas. Notarikandidaatidel on niikuinii täiendusõppe läbimise kohustus, mistõttu ei tohiks kord aastas eksami sooritamine olla koormav. Notarikandidaate on 15. Arvestades kõikide vabade õiguselukutsete esindajate koguarvu (notareid 9211, kohtutäitureid 43, pankrotihaldureid 6912, advokaate 105613, patendivolinikke 5714 ja juriste MTÜ Eesti Juristide Liidu liikmetena 78615), milleks on 2103, siis on mõjutatud sihtrühm väike. Sellest tulenevalt ei kaasne muudatusega notarikandidaatidele olulist mõju. II sihtrühm: notarid Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse tulemusena on ka kõigil ametisolevatel notaritel võimalik kandideerida notari ametikoha täitmise konkursil ja sooritada selle käigus eksam. See võimaldab notaritel kandideerida teise piirkonda koos notarikandidaatidega samadel objektiivsetel alustel. See tähendab, et notaritel, kellel ei ole praegu oma eksamitulemuse tõttu perspektiivi teise piirkonda kandideerida, on muudatuse tulemusena võimalik sooritada uus eksam, saada uus ja parem tulemus ning selle alusel kandideerida. See soodustab notaritel süsteemis sees liikuda ega kohusta neid töötama pensioniealiseks saamiseni ainult ühes piirkonnas. Samal ajal aga notarid, kellel on hea tulemus ning kes soovivad mingil põhjusel teise piirkonda liikuda, peavad samuti tegema uue eksami, mille tulemus ei pruugi olla nii hea kui eelnev. Notar, kes ei soorita eksamit positiivselt, peab sooritama hindamisvestluse. Juhul, kui notar ei soorita hindamisvestlust positiivselt, tagandatakse notar ametist mittesobivuse pärast. Muudatus puudutab neid ametis olevaid notareid, kes soovivad asuda tööle teise piirkonda. Justiitsministeeriumile teadaolevalt on soovist asuda tööle teise piirkonda teada andnud vaid üks notar ning selle alusel võib suure tõenäosusega prognoosida, et selliseid juhtumeid saab tulevikus olema vaid üksikuid mitme aasta peale. Uue regulatsiooni alusel võib neid notareid 11 Andmed Notarite Koja veebilehelt https://www.notar.ee/19765 (09.10.2019). 12 Andmed Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole- lingid/kontaktinfo (09.10.2019). 13 Andmed Eesti Advokatuuri veebilehelt https://www.advokatuur.ee/est/advokatuur (09.10.2019). 14 Andmed Patendivolinike Koja veebilehelt https://pvkoda.ee/patendivolinikekoda/patendivolinikud (09.10.2019). 15 30.05.2019 seisuga oli Eesti Juristide Liidu liikmete arv 786 tulenevalt kodulehel avaldatud andmetest http://www.juristideliit.ee/ejl-liikmed/. Ilmselt on Eesti juristide koguaev kordades suurem, kuna õigusteaduskonna lõpetanutel ei ole Eesti Juristide Liidu liikmeks astumine kohustuslik. 21 tulla veel üksikudi juhtumeid aastate jooksul. Arvestades, et Eestis on kokku 92 notarit, ning arvestades kõikide vabade õiguselukutsete esindajate koguarvu, milleks on 2103, siis on mõju sagedus väga harv ja juhuslik. Soovimatud kõrvalmõjud võivad ilmneda väga harva – juhul, kui notar, kes soovib asuda tööle teise piirkonda ning ei soorita eksamit positiivselt, peab sooritama hindamisvestluse. Juhul, kui notar ei soorita hindamisvestlust positiivselt, tagandatakse notar ametist. Eelduslikult on sellise riski tõenäosus väga väike, sest kõik ametis olevad notarid peaksid olema võimelised sooritama eksami positiivselt. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju. 6.2. Kavandatav muudatus 2 – eksami- ja konkursikomisjoni töö ühendamine Konkursikomisjoni institutsioon kaotatakse regulatsioonist ning tööülesanded antakse üle eksamikomisjonile. I sihtrühm: Notarite Koda Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatus avaldab mõju Notarite Koja töökorraldusele. Muudatuse tulemusena peab Notarite Koda reguleerima eksamikomisjon tööd, kes võtab üle ka konkursikomisjoni ülesanded. Lisaks peab Notarite Koda korraldama ümber senise kandidaaditeenistuse lõppu märkiva notarieksami ja selle asemel korraldama arvestuse. Samuti peab Notarite Koja juures tegutsev eksamikomisjon ette valmistama eksamiküsimusi iga kord, kui on kuulutatud välja notari ametikoha täitmise konkurss. Notarite Koja liikmeteks on kõik notarid, keda on praegu 92. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on Notarite Koja töötajad ja eestseisus. Notarite Kojas töötab igapäevaselt 5 töötajat. Eksami- ja konkursikomisjoni liikmeteks on kokku 4 notarit. Koda hakkab regulaarselt uute ülesannetega kokku puutuma ning sihtgrupi käitumises on muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest Notarite Koja töötajad on aastaid kokku puutunud nii eksami- kui ka konkursikomisoni abistamisega. Lisaks on nii eksami- kui ka konkursikomisjoni kuuluvad notarid kogenud komisjoni liikmed. Soovimatuid kõrvalmõjusid eelnõu koostamise käigus ei tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. II sihtrühm: Justiitsministeerium Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, muu hulgas mõju asutuste kuludele ning ülesannetele ja töökorraldusele, sealhulgas töökoormusele Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatus puudutab peamiselt Justiitsministeeriumi vabakutsete talituse ametnikke. Seni on eksamikomisjonis üks ja konkursikomisjonis kaks ametnikku. Edaspidi hakkab ministri soovil ainult üks Justiitsministeeriumi ametnik eksamikomisjoni ülesannetega kokku puutuma ning talle lisanduvad ka senised konkursikomisjoni ülesanded. Eelduslikult kokkuvõttes Justiitsministeeriumi jaoks töökoormus väheneb. Sihtgrupi käitumises kaasnevad muudatused, 22 kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest ametnik on juba eelnevalt puutunud kokku eksamikomisjoni tööga. Lähtudes Justiitsministeeriumi töötajaskonna koguarvust (19.06.2019 seisuga töötab ministeeriumis ligikaudu 160 inimest), on mõjutatud sihtrühm väike. Justiitsministeeriumi kui terviku käitumises erilisi muudatusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Samuti on kokkupuude muudatuste tagajärgedega Justiitsministeeriumi jaoks harv, kuivõrd notari ametikoha täitmisi tuleb ette harva. Soovimatuid kõrvalmõjusid eelnõu koostamise käigus ei tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 6.3. Kavandatav muudatus 3 – notaritele ja kohtutäituritele määratava distsiplinaarkaristuse trahvimäära suurendamine Notaritele ja kohtutäituritele saab muudatuse tulemusena määrata distsiplinaarkaristuseks edaspidi kuni 16 000 euro suuruse trahvi. I sihtrühm: notarid ja kohtutäiturid Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatus avaldab mõju notaritele, keda on 92, ja kohtutäituritele, keda on 43. Muudatuse tulemusena on distsiplinaarkaristuseks määratavatel trahvidel mõju ka nendele vaba õiguskutse esindajatele, kelle sissetulekud on märkimisväärselt suured. Otseselt mõjutab see suurema sissetulekuga notareid ja kohtutäitureid, kelle jaoks on suuremal potentsiaalsel rahatrahvil suurem preventiivne mõju. Kuna keskmisest enam kui kaks korda suurema sissetulekuga notareid on umbes 15 ja kohtutäitureid 19, ei ole sihtrühm suur. Kuna paljude notarite ja kohtutäiturite jaoks on distsiplineeriva mõjuga ainuüksi distsiplinaarmenetluse algatamine, mõjutab muudatus kaudselt kõiki notareid ja kohtutäitureid. Arvestades kõikide vabade õiguselukutsete esindajate koguarvu, on mõjutatav sihtrühm väike. Soovimatuid kõrvalmõjusid eelnõu koostamise käigus ei tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt ei kaasne muudatusega olulist mõju. 6.4. Kavandatav muudatus 4 – kohtutäituri tasumäärade tõstmine Kohtutäituri tasumäära tõstetakse juhtudel, kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, samuti hagi tagamise tühistamise määruse või kohtuotsuse täitmise korral, varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemisel, väljatrüki ja õiendi väljastamisel, menetlusdokumentide kättetoimetamise korral. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kui kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood ja lisatasu määra enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest. I sihtrühm: kohtutäiturid Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele 23 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse tulemusel tõstetakse kohtutäituri tasumäära üksikute ametitoimingute läbiviimisel. Arvestades elukalliduse tõusu ja seda, et tasumäärad on püsinud muutumatuna aastaid, mistõttu on osad toimingud alarahastatud, on muudatus kohtutäiturite jaoks hädavajalik ja omab neile positiivset mõju ja võimaldab oma tegevust ning büroo pidamist paremini korraldada. Mõju esinemise sagedus on suur, kuna kõik ametisolevad 43 kohtutäiturit viivad läbi suuremal või väiksemal määral ametitoiminguid, mille tasu eelnõuga tõstetakse. Mõju ulatus on väike, kuna kohtutäiturite igapäevatöös muudatusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuse järele. Ebasoovitavate mõjude esinemise riski muudatusega sihtrühmale ei kaasne. Muudatusel on kohtutäituritele positiivne mõju. Muudatus on sihtrühma jaoks oluline. II sihtrühm:_võlgnikud Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – mõju leibkondade kuludele. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Täitemenetluse võlgnikke on aastas keskmiselt 100 000. Muudatustest mõjutatud sihtgrupp kogu võlgnikke hulgast on hinnanguliselt maksimaalselt 2000–3000 võlgnikku aastas (nt 2018. aastal lõppes müügiga 1311 enampakkumist, vanema ja lapse suhtluskorda reguleerivaid lahendeid jõuab kohtutäituriteni aastas keskmiselt 50, suhtluskorra lahendite hulgas on üksikuid probleemseid lahendeid, mille täitmine võtab tavalisest enam aega ja mille toimingute eest on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu). Kuna täitemenetluses kehtib põhimõte, et täitekulud maksab kinni võlgnik, lähevad muudatuste tulemusel üksikud täitetoimingud väikse hulga võlgnike jaoks kallimaks. Mõju esinemise sagedus on väike, sest kõnesolevate täitetoimingutega, mille tasu suurendatakse, puutub kokku vaid 2-3% võlgnikest. Mõju ulatus on väike, sest täitemenetluse võlgnike igapäevaelus muudatusi ei toimu, samuti puudub vajadus muutustega kohanemiseks. Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua, et võlgnik, kellel on niigi juba makseraskused, peab hakkama tasuma veel suuremat täitekulu, mistõttu tema rahaline olukord halveneb veelgi. Muudatus on sihtrühma jaoks ebaoluline. 6.5. Kavandatav muudatus 5 – RÕA tasu ja kulude kindlaksmääramist reguleerivate sätete muutmine Muudatustega sätestatakse senisest selgemalt tasutaotluse regulaarse esitamise ja lahendamise põhimõte. I sihtrühm: kohtud, prokuratuur ja uurimisasutused Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldusele, muu hulgas mõju asutuste kuludele ning ülesannetele ja töökorraldusele, sealhulgas töökoormusele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna sätteid muudetakse peamiselt olemasoleva praktika ühtlustamiseks ja hea praktika kinnistamiseks, siis ei saa mõju sihtgrupile tervikuna pidada oluliseks. Oma senist praktikat peavad muutma need menetlejad (kohtunikud, uurijad ja prokurörid), kes praegu lahendavad tasutaotlusi üksnes menetluse lõpus. Politseis ja prokuratuuris on kasutusel tehnilised lahendused, mis hõlbustavad uurijatel ja prokuröridel RÕA tasu ja kulude kindlaksmääramise määruste koostamist, mistõttu ei too muudatus uurijatele ja prokuröridele märkimisväärset lisatööd. Lõppjärgus on ka kohtute infosüsteemi samalaadne arendus (nn KIS-RIS ühendus). 24 Eelnevat arvestades ei kaasne muudatustega sihtrühma jaoks olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida. II sihtrühm:_RÕA advokaadid Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta RÕA osutamisele on spetsialiseerunud umbes 100 advokaati. 2018. aastal esitati advokatuurile 13 424 RÕA tellimust, millest tulenevalt tegeleb üks advokaat aastas keskmiselt 134 riigi õigusabi asjaga. Muudatused toetavad RÕA-d osutavate advokaatide töö regulaarse tasustamise põhimõtte realiseerumist, avaldades sihtrühmale positiivset mõju. Regulatsiooni muutmine ei too sihtrühmale kaasa kohanemisraskusi, kuivõrd tasu taotletakse RIS-is elektroonselt ja tasu taotlemise ja väljamaksmise menetlus ei muutu. Eeltoodust tulenevalt võib öelda, et olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida, advokaatidele muudatustega ei kaasne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga kavandatavad muudatused, nagu notari ametikoha konkursi tulemuste hindamise ümberkorraldamine; notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõppe kohustuse reguleerimine; eksamikomisjoni ja kandidaaditeenistuse peatumine; kohtutäiturite tasu ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaksu määra muutmine, mõjutavad väga väikesearvulisi sihtrühmasid ning eeldatavalt seetõttu kulu riigieelarvele ei teki. Kuna muudatuse tulemusena suurendatakse notaritele ja kohtutäituritele määratavate rahatrahvide maksimummäära, võib tulu riigieelarvele suureneda. Juhul, kui rikkumiste arv on sama väike, kui see on praegu, on tegemist harva ja juhuslikult laekuvate tuludega, mistõttu prognoosi oleks väga raske teha. Eelduslikult on võimalik tulu ühe aasta lõikes väike või olematu. 8. Rakendusaktid Notariaadiseaduse muudatuste jõustumisel muudetakse notari ametikoha täitmise konkursi korraldamise korda ning eksamikomisjoni regulatsioon viiakse notariaadiseadusesse. Sellega seoses tuleb muuta justiitsministri 19. juuni 2009. a määruse nr 23 „Notariaadimäärustik“ 14. ja 16. peatüki sätteid. 9. Seaduse jõustumine Üldises korras jõustuvad kandidaaditeenistuse kümneks aastaks peatumise muutmise ja seoses sellega kandidaaditeenistuse lõpetamise tühiseks tunnistamise sätted (eelnõu § 1 punktid 7 ja 12), kohtutäituri tasumäära ja haldusjärelevalvet puudutavad sätted (eelnõu § 3 punktid 1–13 ja 17) ja patendivoliniku äriühingu osalusnõude välja jätmist puudutav säte (eelnõu § 2). 25 Notari ametikoha konkursi tulemuste hindamise ümberkorraldamist puudutavad sätted (eelnõu § 1 punktid 1, 2, 4, 5, 8–11, 14–16), notarikandidaadi arvestust puudutav säte (eelnõu § 1 punkt 6), notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate täiendusõpet puudutavad sätted (eelnõu § 1 punktid 3 ja 13), eksamikomisjoni puudutavad sätted (eelnõu § 1 punkt 14), notaritele ja kohtutäituritele määratava rahatrahvi maksimummäära puudutavad sätted (eelnõu § 3 punktid 14 ja 18 ning § 4) jõustuvad 1. jaanuaril 2021. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaksu puudutavad sätted (eelnõu § 3 punktid 15 ja 16) jõustuvad 1. juunil 2020. Seaduse jõustumine üldises korras võimaldab kavandada vajalikke eeltöid ning normidega tutvumiseks jääb piisav aeg. Nende sätetega, mille jõustumisaeg on 1. juunil 2020 ja 1. jaanuaril 2021, tutvumiseks ja nendeks ettevalmistamiseks on vaja rohkem aega, seetõttu on nende jõustumisaeg hilisem. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus oli valitsuse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel perioodil 22.05.–14.06.2019. Nimetatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastas Rahandusministeerium märkustega, Sotsiaalministeerium märkusteta, teised ministeeriumid kooskõlastuskirju ei esitanud. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitasid arvamuse Notarite Koda, Eesti Advokatuur, notarikandidaadid Diana Verš, Lüüli Junti, Margit Halop, Märt Paberit ja Eve Põtter ning notarid Triin Tein ja Kristel Jänese. Justiitsministeerium kohtus 13.06.2019 Notarite Koja ja notarikandidaatidega, et arutada väljatöötamiskavatsuses väljapakutut. Kohtumisel lepiti kokku muudatused, millega on kõnesolevas eelnõus arvestatud. Justiitsministeerium kohtus 24.09.2019 Eesti Advokatuuri ja Notarite Koja esindajatega, et arutada väljatöötamiskavatsuses pakutud advokaadi ja notari kutsete vahelist lihtsustatud liikumist. Kohtumisel lepiti kokku, et need muudatused jäetakse eelnõust välja. Liikumise võimaldamise üle sisulise arutelu jaoks oleks vaja eelnevalt analüüsida advokaadina spetsialiseerumise regulatsiooni, mida tehakse kõnesolevast eelnõust eraldi. Kohtutäituri tasumäärade muudatusi arutati täitesüsteemi ümberkorraldamise õigusloome töörühmas. Muudatusettepanekud esitas töörühmale Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindaja. Käesolevasse eelnõusse on lisatud muudatusettepanekud, milles töörühm jõudis kokkuleppele. Riigi õigusabi seaduse muudatusi on advokatuuriga kohtumistel korduvalt arutatud. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Patendivolinike Kojale, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja kohtutele. __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …… 2019 26 (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 27 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 26.11.2019 14:43 Adressaat: Notarite Koda <[email protected]>; advokatuur advokatuur ee <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Patendivolinike Koda <[email protected]> Teema: Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Manused: 8-16576 26.11.2019 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Registreerimise kuupäev: 26.11.2019 Registreerimise number: 8-1/6576. Link EIS-i: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ba9a3410-d8ea-47b8-8c4a-289cb42f4bc1 Teie arvamusi ootame hiljemalt 31. detsembril 2019. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee