DOCPROPERTY delta_recipientPersonName.1 \* MERGEFORMAT Justiitsministeerium
[email protected] Teie 29.10.2019 DOCPROPERTY delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT nr 8-1/6087 DOCPROPERTY delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT Meie 14 .11.2019 DOCPROPERTY delta_regDateTime \* MERGEFORMAT nr 10-3/19/97-2 DOCPROPERTY delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT Tartu Ringkonnakohtu arvamus pankrotisead use ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (maksejõuetusõiguse revisjon) osas. Nõustume järgnevate se aduse muudatustega , mida tuleb osaliselt täiendada : Tartu Ringkonna kohus nõustub alljärgnevalt nimetatud seaduse muudatustega, kuid mitmete muudatuste juures on ära toodud täiendavad täpsustused, et normi sisu ja eesmärk oleks veelgi selgem . § 1 lg 4 – esimeses lauses lisada pärast sõna „kohustusi “ sõnad „ ja pärandaja “ . Vastasel juhul võib jääda arusaamatuks, kas siinjuures mõistetakse pärandaja või pärija võlausaldajaid. § 8 1 , § 13 lg 2 1 – ringkonnakohus märgib, et pärandva ra pankrotimenetluse kohta k äesoleval ajal erisätted puuduvad, kuid seni ei ole praktikas ka probleeme tekkinud. Osaliselt võib selle põhjuseks olla asjaolu, et k eerulisi pärandvara pan krotimenetlusi toimunud ei ole. § 8 1 lg 4 vajab täiendavat täpsustamist . Seletuskirja järgi peaks võlgniku pärijal olema kindlasti kaasaaitamiskohustus teabe ja dokumentide esitamiseks, kuid menetluse tagamise abinõusid ja nende rakendamist tuleks rakendada piiratult. M uudatuse kohaselt ei kohaldata võlgniku pärija suhtes kohustuse täitmise abinõusid ( PankrS §-d 88, 89 ja 91 ) . Ringkonnakohus märgib, et k ohustuse täitmise tagamiseks tuleks ette näha vajalikud abinõud ka võlgniku pärija suhtes (trahv). Samuti vajab täiendavat täpsustamist § 8 1 lg 8 , mis käsitleb pär ijale ajutise esindaja määramist. Sättest ega seletuskirjast ei nähtu, kes võib olla ajutine esindaja, kas tal on õigus saada tasu, mis on tema õigused pankrotimenetluses ning millal ajutine esindus lõpe b . Muudatusega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada pärandi hooldaja nimetamisega ( PärS § 112), mistõttu puudub vajadus pankrotiseaduse muutmiseks ajutise esindaja määramise kohta. Ka § 8 1 lg 8 teine lause toetab pärija puudumisel pärandi hooldaja nimetamist. § 11 lg 2 – teises lauses nimetatud „temale“ asendada „makse teinud isikule“. § 12 lg 1 1 – vajab täiendamist selles osas, et pankrotiavaldus toimetatakse kätte muu hulgas ajutisele esindajale. Ka seletuskirjas on viide avalduse kättetoimetamise kohta ajutisele esindajale. § 17 lg-d 3 – 4 – ringkonnakohus nõustub, et t eatud juhtudel ei ole otstarbekas täi temenetluses vara realiseerimist lõpetada ning kohtut äitur võiks jätkata vara müügi ga. Samas vajab olukord, kus kohtutäitur jätk ab vara müügiga pank r oti väljakuulutamise järgselt, täiendavat analüüsi normi kooskõla PankrS § 35 lg 1 p-ga 2 ja §-ga 36, mille kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle vara valitsemise õigus. Lisaks tuleb juhtida tähelepanu võimalikule maksustamise (käibemaks) probleemile, kui kohtutäitur müüb vara, aga maksud peab tasuma pankrotihaldur. Samuti on põhjendatud muudatus , et k ohtutäituril on tasu saamise õigus kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku alusel olukorras, kus müüb vara halduri asemel . Kohtutäitur ei peaks saama tasu pankrotivõlausaldajana, nagu käesoleva aja praktikas. § 19 lg 3 – p raktikas on probleeme tea be saamisega pankrotimenetluses, mistõttu on e ttepanek (kolm aastat) mõistlik. § 23 lg-d 1– 4 ja 5 1 – h alduri tasu sidumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga on mõistlik. Halduri tasu ei peaks olema seotud kindla summaga. § 27 lg 5 – sõnastus on ebaselge, mistõttu vajab säte täpsustamist. Sättest jääb arusaamatuks, millise avalduse rahuldamata jätmise kohta teade avaldatakse. § 29 lg 3 – sätet tuleks täpsustada, et kehtib juriidiliste isikute suhtes. § 30 lg-d 3–4 – avalduse, milles võlausaldaja nõuab depo siiti tasutud summa hüvitamist, lahendamine toimub hagita menetluses. Samas on sellise avalduse lahendamine oma olemuselt hagimenetlus, kus menetlusosalised esitavad väidete tõendamiseks vastavaid tõendeid. Siiski ei ole antud asjas eesmärk, et kohus hakkaks omal algatusel tõendeid koguma. Seega tuleks sätet täiendada ning märkida, et kohus omal algatusel tõendeid ei kogu (sarnaselt § 106 lg 4 muudatusega). Samuti tuleb rõhutada, et võlausaldaja a valduse lahendamine ei tohiks toimuda pankrotimäärusega. Vastasel juhul t ekib oht, et pankrotimäärust käsitletakse teistes menetlustes tõendina, mille järgi on juhatuse liige enda kohustusi rikkunud. Lisaks võivad juhatuse liikmed hakata pankrotimäärusi vaidlustama ainuüksi põhjusel , kui selles fikseeritakse temapoolne kohustuste rikkumine. Kuna avalduse lahendamine peaks toimuma kiiresti, tuleks see lahendada samal ajal pankrotimäärusega, kuid eraldi määrusega. Lisaks tuleks lõike 4 v iimases lauses nimetatud sõna „talle “ täpsustada ja asendada sõnadega „makse teinud isik ule “. § 31 lg-d 1 1 –1 2 – sätte e esmärk on ette näha teatud elulised asjaolud, millal juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust eeldatakse, mida saaks kasutada tagasivõitmiste ja juhatuse liikmete vastu esitatavate nõuete puhul pankroti väljakuulutamisel. Muudatuse eesmärk on lihtsustada maksejõuetuse hetke väljaselgitamist ning suunata ühingu juhatuse liikmed oma kohustusi õigeaegselt täitma, et vältida ühingute raugemisi. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et lõike 1 2 osas tuleks lähtuda ühinguõiguse põhimõtetest. § 36 lg 6 1 – ei peaks olema eraldi lõikes sätestatud (lõike 6 juurde). § 44 lg-d 4– 7 – ringkonnakohus nõustub muudatustega, kuna selle e esmärgiks on järgida pankrotimenetluse üldiseid põhimõtteid. Kui pankroti vara avalikul enampakkumisel müüakse , tuleb saada parim hind ning kinnistule seatud hüpoteegid kustutada. Vastasel juhul ei leita kinnistutele ostjaid, sest krediidiasutused ja muud isikud ei ole nõus hüpoteekidega kinnistuid finantseerima . See kahjustab üldist majanduskeskkonda. Kui kinnistule seatud hüpoteeki ei kustutata , on ainsaks kasusaajaks ostja, kes omandab kinnistu väga soodsalt. Sellega kahjustatakse võlausaldajate huvide kaitse põhimõtet. § 55 lg 3 p 5 2 – säte on põhjendatud ning pankrotihalduri poolt koostatud e elarvest tuleb menetluse jooksul kinni pidada, kuid s ee ei saa olla lõplikult siduv. Nimelt ei ole kõiki toiminguid ja nende mahtu menetluse alguses võimalik üheselt prognoosida. Samuti muudab e elarve koostamine pankroti halduri tasu määramise läbipaistvamaks ja võlausaldajatele selgemaks. § 61 lg-d 2 –5 – ringkonnakohus toetab pankrotihalduri kinnitamise korra muutmist . Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb sellest kaks olulist põhimõtet . Esiteks tagab uus hääletamise kord selle, et ükski võlausaldaja ei saa oma menetlusõigusi (hääleõigust) kuritarvitada. Teiseks , muudatuse tulemusena on kohtu ja võlausaldajate võimalused halduri nimetamisel rohkem tasakaalus. Samuti suunab selline regulatsioon pooli varasemast enam kokkuleppele jõudma ning soodustab kohtute ja võlausaldajate koostööd halduri nimetamisel. Küll aga tuleks § 61 lg 2 teises lause s „nõuete summast“ täpsustada „esitatud nõuete summast“. Kolmandas lauses „kinnitatud häälte arvule“ tuleks asendada „määratud häälte arvule“. § 65 lg 11 – sättes viidatud § 171 lg 11 osas on eksimus ja peaks olema § 171 lg 1 1 . § 65 lg 11 3 – sätte esimese lause järgi võib pankroti haldur taotleda tasu na põhitasu, kuid pankrotiseadus ei defineeri terminit põhitasu ega kasuta seda ka mujal, st sõnastust tuleks muuta. Teises lauses vajab sõna „sellest“ täpsustamist (millest teatama). § 82 lg 4 ja lg 8 – ringkonnakohus toetab muudatust, mille kohaselt osaleb kohtunik võlausaldajate üldkoosolekul ja lahendab koheselt häälte määramise vaidluse. Selleks peaks kohtunik olema saanud enne võlausaldajate üldkoosoleku toimumist nõuetega tutvuda. Käesoleval ajal on praktikas probleemiks ka kohtu ja halduri vaheline koostöö, mille puhul kohus lähtub halduri seisukohast häälte määramise kohta. Samas võib see laheneda pankroti halduri uue määramise korraga. Ringkonnakohus rõhutab, et h äälte saamiseks peab võlausaldaja nõue olema põhistatud , kuid tõendeid ei hinnata. Tuleks hinnata nõude selgust ja usutavust, kuid tõendamisstandard ei saa olla sama, mis hagimenetluses. § 82 lg 4 – teises lauses sõnastust „kui see pole võimalik“ tuleks muuta, kuna jääb arusaamatuks, millised võivad olla need oluko rrad , kus häälte määramine ei ole koheselt võimalik. Sätte sõnastamisel tuleks lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud hagi tagamise taotluse lahendamise põhimõtetest. Tuleb juhtida tähelepanu ka asjaolule, et seletuskirjas on sätte kohta eksimus. Eelnõu kohaselt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul, kuid seletuskirjas on 5 tööpäeva jooksul. Ringkonnakohus toetab vaidluse lahendamist 15 tööpäeva jooksul alates kaebuse saamisest, mitte 5 tööpäeva jooksul. Vastasel juhul on asja lahendamise aeg ebamõistlikult lühike. § 82 lg-s 8 nähakse ette muudatus, mille kohaselt piiratakse allutatud laenuga võlausaldajate (§ 153 lg 1 p 4 ja 7 alusel) ja võlgniku lähikondsete hääleõigust. Ringkonnakohtu hinnangul ei täida kavandatav muudatus selle eesmärki. Esiteks muutuvad häälte määramise vaidlused keeruliseks, kuna kohus peab hakkama hindama maksejõuetuse tekkimise aega ja selle st teadlikkust. Maksejõuetuse hetke tuvastamine on pankrotimenetluse kõige keerulisem vaidlus. See ga on kavandatav säte vastuolus kiire ja efektiivse pankrotimenetluse läbiviimise põhimõtetega, mida aga käesoleva eelnõuga soovitakse saavutada. Teiseks on sätte eesmärgiks vältida olukorda, kus võlgniku lähikondne kontrollib ja juhib menetlust. Muudatuse kohaselt kui kohus tuvastab , et osaniku või aktsionäri laen u ei antud maksejõuetuse olukorras või võlgniku lähikondne ei teadnud võlgniku maksejõuetusest , saab ta siiski hääletada , menetlust kontrollida ja juhtida . Pankrotimenetluse peab aga läbi viima just võlgnikuga mitteseotud võlausaldajate ühiste huvide kaitse põhimõttest lähtuvalt. Oluline on märkida, et pankrotimenetluses vastu võetavad otsused puudutavad otseselt võlgnikku ja temaga seotud isikuid. Nimelt analüüsitakse menetluses võlgniku tegevust ja temaga seotud isikutega tehtud tehinguid. Ei oma tähtsust, kas lähikondne on olnud hea- või pahauskne. Seetõttu ei peaks allutatud laenuga võlausaldajatel ega võlgniku lähikondsetel olema pankrotimenetluses hääleõigust (automaatne hääleõiguse piirang). Sellise piiranguga kaitstakse võlausaldajate ühiseid huvisid, mis on pankrotimenetluse eesmärgiks. § 84 1 lg 3–4 – säte vajaks täiendamist, kuna nimekirjas ei ole märgitud deposiidina tasutud summa hüvitamise avalduse lahendamist. 3. peatüki 5. jagu – m aksejõuetuse teenistus on sätestatud pankrotimenetluse organite all 5. jaos, kuid peaks olema sätestatud muus peatükis, kuna tegemist ei ole pa nkrotimenetluse organiga. M aksejõuetuse teenistuse peatükk tuleks viia uue 12 1 peatüki juurde ( nt esimeses jaos ) . Ringkonnakohus nõustub m aksejõuetuse teenistus e loomisega ning leiab, et see on vajalik. Teenistuse loomise eesmärgiks ei ole ainult pankrotimenetluste läbiviimise efektiivsuse parandamine, vaid see võiks mõjutada positiivselt majanduskeskkonda tervikuna. § 93 lg 1 1 – erandlike asjaolude esinemise l on põhjendatud pikendada nõuete esitamise tähtaega (nt palj u välismaiseid võlausaldajaid). § 100 , § 100 1 , § 100 2 , § 100 3 , § 101 – ringkonnakohus nõustub nõuete kaitsmise muudatustega, kuna see muudab pankrotimenetluse kiiremaks. Põhjendatud on suulis e koosoleku vorm i kaotamine, kuna praktikas osalevad nõuete kaitsmise koosolekul vähesed võlausaldajad. Samas peab olema tagatud, et n õudeavaldused kui ka tabel, kuhu võlausaldajad registreeritakse, oleks id võlausaldajatele ja kohtule igal ajal elektroonilisel viisil kättesaadavad. Samuti on põhjendatud, et võlausaldaja, kes soovib esitada vastuväite nõudele, peab seda põhistama. Selline muudatus hoiab ära põhjendamatuid kohtuvaidlusi, nendega kaasnevaid kulusid ja võlausaldajate omavahelist „kokkumängu“ (nt võlausaldaja võtab hagi õigeks). § 100 3 lg 4 p 5 – sätte sõnastamisel tuleks lähtuda TMS § 2 lg 1 p 21 sõnastusest „seaduses sätestatud juhul haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks“, kuna TMS § 2 lg 1 ei hõlma kõiki haldusakte (võivad olla eriseadustes). § 104 lg 1 – sõnastus „vastuväide “ vajab muutmist. § 153 lg-d 7–8 – sätte kohaselt rahuldatakse allutatud laenud viimases järjekorras pärast kõikide teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist . Ringkonnakohtu hinnangul ei täida kavandatav muudatus selle eesmärki. Esiteks muutuvad allutatud laenu nõudega seotud vaidlused keeruliseks, kuna kohus peab hakkama hindama maksejõuetuse tekkimise aega. Maksejõuetuse hetke tuvastamine on pankrotimenetluse kõige keerulisem vaidlus. Seega on kavandatav säte vastuolus kiire ja efektiivse pankrotimenetluse läbiviimise põhimõtetega, mida aga käesoleva eelnõuga soovitakse saavutada. Siinjuures tuleb juhtida tähelepanu, et Saksamaal kehtis sarnane regulatsioon kuni 2008. aastani, mille järel kehtestati põhimõte, et osaniku ja aktsionäride laenusid tuleb mõista allutatud laenudena, olenemata andmise ajast (n-ö täisautomaatne süsteem) . Leiti, et allutatud laenu tõendamine on keeruline, aeganõudev ja kulukas. Seadus näeb käesoleval ajal ette vaid erandid väikeosanikele/väikeaktsionäridele ja välisinvestoritele. Teiseks, ei oma tähtsust, mis ajal on laen antud, kuna osanik või aktsionär peab tagama ühingu kapitali seadusele vastavuse. Seega ei ole põhjendatud, et osanik või aktsionär saab pankrotimenetluses eelise, kui on andnud ühingule laenu, mille eesmärk on samuti kapitali investeering nagu kapitali sissemakse puhul. Nimelt kui ühing läheb pankrotti, ei saa osanik või aktsionär kapitali sissemakset tagasi nõuda enne, kui kõikide teiste võlausaldajate nõuded on rahuldatud. Kui aga osanik või aktsionär on andnud ühingule laenu, saab ta esitada nõude pankrotivõlausaldajana. Erinev õiguslik olukord ei ole põhjendatud, kuna igal juhul on osanike või aktsionäride laenu eesmärgiks kapitali investeering. Ringkonnakohus toetab sätte muutmist Saksamaal kehtiva allutatud laenude defineerimise ja rahuldamise põhimõtete järgi, mille kohaselt tuleb mõista igasugust osaniku või aktsionäri poolt antud laenu allutatud laenuna ning mis kuulub pankrotimenetluses rahuldamisele viimases järjekorras. § 172 lg -d 2 ja 5 1 – säte on põhjendatud, kuna usaldusisik teostab võlgniku tegevuse ü le järelevalvet, kogub makseid ja esitab kohtule aruandeid. § 192 1 – sätet tuleks täiendada raske juhtimisvea osas. § 192 4 lg 2 – sätet tuleks täiendada, kuna t eenistus peaks saama pankrotimenetlust avaliku uurimisena läbi viia ka siis, kui menetlus raugeb pärast pankroti välja kuulutamist. Vastasel juhul on teenistuse sekkumi st võimalik kergelt vältida. E i nõustu järgnevate muudatustega: Tartu Ringkonnakohus ei nõustu alljärgnevalt toodud muudatustega. Peamiseks põhjuseks on asjaolu , et kuna seaduses jäävad kehtima v astavad üldpõhimõtted , ei ole erisuste kehtestamine vajalik või esinevad teatavad vastuolud. § 15 lg 2 1 – kehtima jääb üldsäte füüsiliste isikute puhul , mistõttu ei ole e risäte vajalik. § 44 lg 1 1 – kehtima jääb üldsäte , mistõttu ei ole erisäte vajalik (lisaks § 8 lg 5). § 65 , § 65 1 , § 65 2 – ringkonnakohus ei toeta tunni- ja toimingupõhist pankroti halduri tasu ega lisatasu kehtestamist . Pankrotih alduri tasu peaks olema määratud protsendi alusel ning lähtuda tuleks pankrotivara suurusest nagu kehtiv as seadus es . Siiski tuleb rõhutada, et halduri tasu peab hõlmama bürookulusid, tasu peab katma tavapärased kulutused. Samas on põhjendatud määrata füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses halduri tasu toimingu järgi. Toiminguks on kogu pankrotimenetlus. Haldur saaks menetluse algusetapis valida, kas tasu määratakse toimingupõhiselt või tabeli alusel ning teeb vastava otsuse pankroti väljakuulutamise järgselt, andes sellest teada ka võlausaldajatele. § 93 lg 1 – säte tuleks jätta muutmata, kuna praktikas on välja kujunenud kahekuu line nõuete esitamise tähtaeg. § 153 lg 1 p-d 4–5 – sätte kohaselt mõistetakse allutatud laenuna ka sellist laenu, mis on antud juhatuse liikme poolt . Lähtudes allutatud laenu olemusest, milleks on kapitali investeering, ei saa seda anda juhatuse liige. Sättest tuleb välja jätta põhimõte, mille kohaselt mõistetakse allutatud laenuna ka juhatuse liikme poolt antud laenusid, kuna see on vastuolus allutatud laenu olemuse ja üldtunnustatud mõistega. Täiendavad ettepanekud pankrotiseaduse muutmiseks : § 16 – ettepanek tunnistada kehtetuks. S ätte kehtetuks tunnistamise korral väheneksid menetlusosaliste kulud ning menetlus muutuks kiiremaks . Kohus saab hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi kohaldades pidada vajadusel eelistungi ning asjakohased sätted on toodud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Seletuskirjas tuleks märkida, et kohtul ei ole keelatud eelistungit pidada ning seda võib vajadusel teha. Ära tule ks muuta ka eelistungiga seotud sätted. § 25 lg 2 ja § 26 lg 3 – ettepanek tunnistada kehtetuks. K ohtuistungi pidamine pankrotiavalduse läbivaatamisel võib olla vajalik, kuid § 26 lg 3 osas on vastav säte olemas tsiviilkohtumenetluse seadustikus, mis keelab hagita menetluse s teha tagaseljaotsuseid . Kehtestada tuleks uus § 25 lg 1, mille kohaselt pankrotiavaldus vaadatakse läbi kohtuistungil, kui võlgnik nõuab või kohus peab vajalikuks. Kehtiv § 2 5 lg 1 peaks muutuma lõikeks 2. § 35 – ettepanek täiendada pankroti väljakuulutamise tagajärgesid ning märkida, et pooleliolev kohtumenetlus peatatakse kuni haldur teeb ot suse menetlusse astumise kohta. § 43 – ettepanek sätet tervikuna muuta ja täpsustada (kooskõlas nõuete kaitsmist puudutavate normidega). Samuti tuleks muuta lõiget 2 selliselt, et kui pooleliolevas kohtumenetlus es on eelmenetlus läbi, siis kohtumenetlust jätkatakse, mitte ei jäeta läbi vaatamata. Lisaks vajaks täpsustamist menetluskulude kandmine pankrotivarast. § 74 – ettepanek muuta pankrotitoimkonna liikmete val i miskorda. Kaaluda pankrotitoimkonna liikmete valimise osas sama regulatsiooni, mis on ette nähtud PankrS § 180 lg-s 3. Pankrotitoimkonna liige osutub valituks, kui tema poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi esitatud nõuete summast. § 82 lg 6 – ettepanek sätet täiendada, mille kohaselt võlausaldaja häälte arv on võrdeline kaitstud ja rahuldamata nõude suurusega, mitte lihtsalt kaitstud nõude suurusega. § 83 – ettepanek võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise muutmiseks. Eraldi ei tuleks vaidlustada häälte määramist ja võlausaldajate üldkoosoleku otsust, kuna eesmärk on otsus kehtetuks tunnistada. Ettepanek kehtestada uus reegel, et juhul kui taotletav hääle arv oleks mõjutanud üldkoosoleku otsust, on võimalik taotleda otsuse kehtetuks tunnistamist ja selle raames lahendab kohus ka häälte määramise vaidluse. Seadus peaks selgelt sätestama, et samas vaidluses lahendatakse häälte määramise vaidlus. Võlausaldaja saab hääled läbi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise. Häälte määramist vaatab läbi pankrotikohtunik, kuid võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine võib olla tööjaotusplaani alusel teiste kohtunike lahendada. Kui mitu võlausaldajat vaidlus tavad üldkoosoleku otsuse, tuleks need liita. Kohtul tuleks enne asja lahendamist ära oodata üldkoosoleku vaidlustamise tähtaeg. Tuleb juhtida tähelepanu, et ühe võlausaldaja hääled ei pruugi otsust mõjutada, kuid mõjutada võivad mitme võlausaldaja hääled. Võlausaldajatel on võimalik pidada teistega läbirääkimisi otsuse vaidlustamise kohta. Kohtulahendi peale peaks saama esitada määruskaebuse ja samas vaidluses lahendatakse häälte määramine. Lisaks tuleks lõikest 4 välja jätta kohtuistungi pidamine. Nõude „läbi vaatamine“ asendada sõnaga „lahendab“. § 91 lg 1 – ettepanek muuta sätet selliselt, et kohus võib lubada füüsilisest isikust võlgnikul olla /…/. Kohtul on diskretsiooniõigus. Ä rikeelu kohaldamist juriidiliste i sikute juhtorganite suhtes tuleks samuti muuta. § 118 lg 2 – e ttepanek muuta sätte sõnastust ning asendada „aegumistähtaeg“ sõnadega „ esitamise tähtaeg“. § 122 lg 5 – ettepanek sättest välja jätta ühisvara jagamise tähtaeg. Kui pankrotihaldur tähtaja jooksul ühisvara ei jaga, ei tähenda see seda, et vara jagamine ei ole enam vajalik. § 123 lg 6 – ettepanek sättest välja jätta vara välistamise tähtaeg. Tegemist on vindikatsiooninõudega . Kui asi on alles, peaks saama alati välja nõuda. Kui asi on maha m üüdud, on õigus saada hüvitis. Ringkonnakohus pankroti menetluse praktika kujundajana Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et arvestades 29. märtsi 2019 ja käesoleva seaduse eelnõu muudatusi, saab ringkonnakohtul olema oluline roll kujundada pankrotimenetluse praktikat. Nimelt PankrS § 5 lg 2 järgi r ingkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud. Vaatamata sellele on ringkonnakohus seisukohal, et täielikult ei tohiks välistada ringkonnakohtu õigust teha asjas määruseid kirjeldava ja põhjendava osata . Ringkonnakohus nõustub, et põhjendatud määrus tuleks teha asja lõpplahendamisel. Ringkonnakohus toob järgnevalt välja, millistes asjades on kaotatud või kavatsetakse eelnõuga kaotada kaebeõigus Riigikohtusse ringkonnakohtu määruse peale ning millistes asjades on kaebeõigus säilinud: 29. märtsi 2019 muudatustega kaotati kaebeõigus Riigikohtusse järgmiste määruste peale: § 14 lg 2 (pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus) § 68 lg 6 (halduri vabastamise määrus) Eelnõuga plaanitakse täiendavalt kaotada kaebeõigus Riigikohtusse järgmiste määruste peale: § 32 lg 5 (pankrotimäärus) – ringkonnakohus peab tegema põhjendatud määruse § 145 lg 4 (jaotusettepaneku kinnitamise määrus) – jaotusettepaneku sätted tunnistatakse kehtetuks Kaebeõigus Riigikohtule säilib järgmiste määruste peale: § 29 lg 6 (menetluse lõpetamise määrus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu) § 89 lg 5 (võlgniku trahvimine, sundtoomine, arest) § 91 lg 4 (ärikeeld) § 100 3 lg 6 (võlaus aldajate nimekirja kinnitamine) § 164 lg 3 (pankrotimenetluse lõpetamise määrus) § 171 lg 5 (kohustustest vabastamise menetluse algatamise või algatamata jätmise määrus) § 175 lg 6 (kohustustest vabastamise või sellest keeldumise määrus) § 177 lg 4 (kohustustest vabastamise määruse tühistamise määrus) § 183 lg 4 (kompromissi kinnitamise või kinnitamata jätmise määrus) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Pappel Tartu Ringkonnakohtu esimees