Maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 29 SE menetlemine Riigikogus

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 25.09.2019 08:57 Adressaat: Tarturk info <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] Maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse javedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu29 SE menetlemine Riigikogus Manused: 1-1-14-29-7_-_RAHK.asice Riigikogu rahanduskomisjoni 24.09.2019 nr 1-1/14-29/7 Maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 29 SE menetlemine Riigikogus Eelnõu 29 SE muudatuse kavand Sõnastada eelnõu § 2 punkt 2 järgmiselt: „2) paragrahvi 76 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „rahvusvahelises koostööprogrammis“ sõnadega „või nõuandvas kogus“;“. Selgitus: Muudatusettepaneku sõnastas Justiitsministeerium tulenevalt Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamusest. Põhiseaduskomisjoni leidis, et kohtute seaduse § 76 lg 6 kohta eelnõus esitatud muudatus, millega nähakse kohtunikele ette eksperdina osalemise ja tasu saamine õigus „muus rahvusvahelises koostöövormis“, on liiga üldistav. Mõiste „muu rahvusvaheline koostöövorm“ on põhiseaduskomisjoni hinnangul liiga laialivalguv termin, mille alla saab mahutada väga erinevaid tööülesandeid, mis võivad riivata PS §-ga 147 kaitstud kohtunike sõltumatust õigusemõistmisel. Komisjon oli seisukohal, et mõiste „muu rahvusvaheline koostöövorm“ asemel tuleks seaduses kasutada kitsendavamat mõistet, näiteks viidata tööülesannete täitmisele rahvusvaheliste vahekohtute institutsioonides, muudes rahvusvahelistes arbitraažides olevate vaidluste lahendamise komisjonides või piirata lubatud tegevusi rahvusvahelises koostöös erialaste vaidluste lahendamisega. Juba praegu lubab kohtute seaduse (KS) § 76 lg 6 kohtunikel, kes täidavad tööülesandeid rahvusvahelise institutsiooni juures või osalevad eksperdina rahvusvahelises koostööprogrammis, saada selle eest tasu. Nimetatud säte pandi KS-sse sisse Riigikohtu initsiatiivil 2018. aastal, kuna erinevate rahvusvaheliste ja EL institutsioonide komisjonide ja töögruppide puhul on sageli ette nähtud, et nende töös osalevad ka kohtunikud kui liikmesriikide õigus- ja kohtusüsteemide esindajad. Eesti riigile on mitmes aspektis oluline, et Eesti esindajad kuuluksid rahvusvahelistesse kõrgetasemelistesse värbamiskomisjonidesse ja nõuandvatesse kogudesse. Esiteks suurendab see Eesti riigi ja õigus- ning kohtusüsteemi tuntust. Teiseks annab vahetu osalemine rahvusvaheliste komisjonide töös parema ülevaate nimetatud kogude tööprotsessidest ja toimimisest. Muuhulgas on kohtunikud osalenud järgmistes rahvusvahelistes koostööformaatides: • Osalemine EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsiooni tegevuses; • EL Haldusõiguse Uurimisvõrgustiku liige; • Euroopa Liidu Põhiõiguste Agentuur, haldusnõukogu liige; • Veneetsia Komisjoni liige; • Rahvusvahelise kohtunike ühingu aastakoosolekud; • Ekspert Brüsseli IIa määruse töögrupis Eesti eesistumisel Euroopa Liidu Nõukogus; • Ekspert Euroopa Komisjoni juures moodustatud töögrupis dokumentide kättetoimetamise ja tõendite kogumise määruste ümbersõnastamisel; • AEAJ keskkonnaõiguse töögrupi liige, iga-aastaste ürituste Eesti raportid; • Osalemine Eesti halduskohtunike esindaja Euroopa Halduskohtunike Ühingu keskkonnakohtunike töögrupi töös; • Eksperdina aidanud välja töötada mõningaid EL keskkonnaõiguse alaseid õigus – ja poliitikadokumente; • Osalemine Euroopa Komisjoni Keskkonnadirektoraadi ekspertkohtumistel keskkonnaasjades kavandatavate direktiivide aruteludel; • Komisjon, mis annab arvamuse Euroopa Kohtu ja üldkohtu kohtuniku ning kohtujuristi ametikohale kandideerivate isikute sobivuse kohta. Kuna selliseid rahvusvahelisi koostöövorme on täna juba suhteliselt palju ja nende arv aina täieneb, ei ole KS-s ära toodud vastavate institutsioonide ja töögruppide detailset nimekirja. Kui lisada sellises kontekstis seadusesse kitsaid valdkonnapõhiseid erandeid, peaks vastavat sätet kogu aeg täiendama, kuna elulised asjaolud pidevalt muutuvad. Selle asemel viitab KS üldisemas sõnastuses „tööülesannete täitmisele rahvusvahelise institutsiooni juures“ ja „osalemisele eksperdina rahvusvahelises koostööprogrammis“. Eelduseks on KS § 49 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kohtunikud ei tohi täita ametiväliseid tööülesandeid, millel on oht kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Seega peavad KS § 76 lg-s 6 toodud erandid kindlasti mahtuma selliste tegevuste alla, mis kohtunike sõltumatust ei kahjusta (vt ka eespool toodud nimekirja). Maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb uue rahvusvahelise koostöövormina ette kohtunike kaasamise sõltumatu tunnustatud isikuna maksulepingu, EL vahekohtu konventsiooni või MKS 141. peatüki alusel esitatud kaebuse lahendamisel nõuandekomisjoni töösse. Kohtuniku rolli nõuandekomisjoni liikmena võib seletuskirja järgi (lk 40) võrrelda valdkonna asjatundja või eksperdi rolliga. Seega ei oleks sellisel puhul tegu õigusemõistmise funktsiooni rakendamisega kohtute seaduse mõttes (nõuandva komisjoni näol pole tegu vahekohtuga), vaid rahvusvahelise koostööga analoogselt punktis 1 kirjeldatuga, mis peaks olema kohtunikule ametivälise tööülesandena lubatud. KS, nagu mainitud, näeb kohtunikele ette õiguse saada tasu spetsiifiliselt nimetamata rahvusvaheliste institutsioonide juures ja rahvusvahelistes koostööprogrammides osalemise eest. Kuigi võib väita, et põhimõtteliselt hõlmaks see säte juba praegu ka eelnõus kirjeldatud nõuandva komisjoni töös osalemist, siis lingvistilise arusaadavuse ja õigusselguse huvides otsustas Justiitsministeerium pakkuda välja KS § 76 lg 6 sõnastuse täienduse, et see hõlmaks ka muid rahvusvahelisi koostöövorme. Riigikogu põhiseaduskomisjon (PSK) leidis, et sõnastust tuleks siiski kitsendada. Võttes arvesse PSK seisukohta, ent jäädes siiski eelnõu projekti kohta esitatud arvamuses toodud argumentide juurde, pakub Justiitsministeerium kompromisslahendusena välja kitsendatud sõnastuse, mille järgi võivad kohtunikud lisaks rahvusvaheliste institutsioonide juures tööülesannete täitmisele ja rahvusvahelistes koostööprogrammide raames osaleda ka nõuandvates kogudes. Selline abstraktsusaste oleks kooskõlas KS § 76 lg 6 praeguse sõnastusega ning võimaldaks mahutada sinna alla ka võimalikest uutest direktiividest tulenevaid sarnaseid kohustusi. Ühe spetsiifilise erandi toomine KS-sse nõuaks KS § 76 lg 6 ümbertegemist nii, et seal on nimetatud ära ka kõik muud rahvusvahelised koostöövormid, kus kohtunikud juba praegu osalevad. Seda Justiitsministeerium ei toeta. Justiitsministeerium ettepaneku järgselt oleks KS § 76 lg 6 sõnastus järgnev: „Kohtunikul, kes täidab tööülesandeid rahvusvahelise institutsiooni juures või kes osaleb eksperdina rahvusvahelises koostööprogrammis või nõuandvas kogus, on õigus saada selle eest tasu.“ Rahanduskomisjon 2  Eesti Kohtunike Ühing Harju Maakohus Pärnu Maakohus .09.2019 nr 1-1/14-29/7 Riigikohus Maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 29 SE menetlemine Riigikogus Austatud eelnõu väljatöötamisel kaasatud huvigrupid Rahanduskomisjon kavandab valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõus (29 SE) pakutud kohtute seaduse § 76 lg 6 täpsustamist. Ettepaneku eelnõus pakutud sõnastuse täpsustamiseks tegi põhiseaduskomisjon ja muudatuse sõnastas Justiitsministeerium. Muudatuse kavand koos selgitusega on kirjale lisatud. Kui Teil on muudatuse kavandi kohta ettepanekuid, siis palun esitage need rahanduskomisjonile hiljemalt k.a 2. oktoobril (e-post: [email protected]). Eelnõu menetlusteabe ja -dokumentidega, sh põhiseaduskomisjoni arvamusega saab tutvuda Riigikogu kodulehel eelnõu 29 SE kaardil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Kokk Esimees Lisa: Eelnõu 29 SE muudatuse kavand 24.09.2019.pdf Sama: Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Andres Ando 631 6423 [email protected]