Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus

Kooskõlastamiseks: Teie 06.09.2019 Rahandusministeerium Meie 12.09.2019 nr 8-1/5290 Arvamuse avaldamiseks: Riigikohus Esimese ja teise astme kohtud Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Eesti Lastekaitse Liit Eesti Kaubandus- Tööstuskoda Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Esitame Teile arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse. Palume Teil esitada oma kooskõlastus või arvamused hiljemalt 01.10.2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister Lagle Zobel 620 8279 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  05.09.2019 Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 1.1 Kohtute töökoormuse ühtlustamise vajadus Esimese ja teise astme kohtute arengukava toob välja, et õigusemõistmise korraldamisel on oluline kohtunike võimalikult võrdne ja ühtlane töökoormus, mis aitab tagada mõistliku menetlusaja ja kvaliteetsed lahendid.1 Allpool esitatud tabelis 1 on kajastatud maakohtute töökoormus 2018.aasta andmete alusel2, kuid selline on olnud ka lähiaastate trend, st viimase nelja-viie aasta jooksul on Harju Maakohtu ametis olevate kohtunike töökoormus olnud oluliselt kõrgem võrreldes töökoormusega teistes maakohtutes nii tsiviil- kui ka süüteoasjades. Harju Maakohus on kõige suurema töökohtade arvuga kohus, kuhu on tänaseks loodud 66 kohtuniku ametikohta (44% maakohtute kohtunike ametikohtadest). Arvesse tuleb võtta, et 45% Eesti elanikest ja 58% äriühingutest on koondunud Tallinnasse ja Harjumaale. See tähendab, et Harjumaa ja Tallinna tööpiirkonda teenindavasse Harju Maakohtusse laekub ka ligikaudu pool kõikidest kohtuasjadest, sh äriühingute vahelised vaidlused, vaidlused välismaa äriühingutega, suure avaliku huviga majandusalased kriminaalasjad, rahvusvahelise eraõiguse asjad jmt, mis kindlustavad maakohtu kohtunikele püsivalt suure töökoormuse (võttes arvesse tsiviil- ja süüteoasjade koguhulka saabus 2018.a kohtuniku ametikohale keskmiselt 365,1 kohtuasja).3 Lisaks loomupäraselt suuremale töökoormusele) kasvatab Harju Maakohtu töökoormust tõsiasi, et osad kohtunike ametikohad, mis on küll vormiliselt täidetud, on sisuliselt siiski täitmata – st kohtunikud on lapsehoolduspuhkusel või stažeerimas või liiguvad ametisse teistesse kohtutesse4. Lisaks mõjutab igapäevaselt töötavate kohtunike töökoormust veel asjade jagamise peatamine või lõpetamine neile kohtunikele, kes ametist või kohtust lahkumas on. Seega, kuigi vormiliselt on Harju Maakohtus 1 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020 - 2023, lk 6. Kättesaadav kohtute välisveebi lehel: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf 2 Allikas: Justiitsministeeriumi 2018. aasta kohtuid võrdleva menetlusstatistika kokkuvõte, valmistatud ette kohtute haldamise nõukoja 29. – 30.05.2019 istungiks. 3 Vt ka nt 2018. aasta esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika koondandmeid, mis on kättesaadavad kohtute välisveebi lehel: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/i_ja_ii_astme_kohtute_2018._a_statistilised_koond andmed.pdf 4 Lisaks täitmata ametikohtadele on hetkel lapsehooldus- või sünnituspuhkusel 4 kohtunikku (neist 3 Harju Maakohtus). Viimase 5 aasta jooksul on aastas lapsehoolduspuhkusel olnud keskmiselt 4 kohtunikku (väljavõte tehtud perioodi 01.07.2015 kuni 01.01.2019 kohta). Perioodil 03.09.2018 – 30.08.2019 stažeerib Harju Maakohtust üks kohtunik ka Euroopa Inimõiguste Kohtus (andmed saadud Harju Maakohtu personaliosakonnalt 01.08.2019 seisuga). 1 01.08.2019 seisuga täitmata vaid üks kohtunikukoht, millele on konkurss kuulutatud välja 04.06.2019, on viimase nelja aasta jooksul Harju Maakohtus olnud siiski puudu 7 – 10% kohtunikest ehk umbes 4-6 kohtunikku (vt tegelikult töötavate kohtunike arvu tabelis 2 võrreldes ametikohtade arvuga tabelis 1). Lisaks on lähiaastatel oodata suurt kohtunikkonna põlvkonnavahetust - aastatel 2019 kuni 2023 tekib 58 (neist 13 Harju Maakohtu) I ja II astme kohtunikul õigus minna pensionile, kellest 5 suhtes on otsused ametist vabastamise kohta tehtud. Kohtuniku teenistusvanus saabub 58-st kohtunikust 10-l5. Pensionile läinud kohtunikukoha täitmine ei toimu üleöö ning seniks jaguneb tema töökoormus teiste kohtunike vahel. Tänase seisuga on õigus pensionile minna 14 (neist 3 Harju Maakohtu) kohtunikul. Nimetatud asjaolude koosmõjul oli näiteks 2018.a ametis olevate Harju Maakohtu kohtunike keskmiseks tegelikuks („statistilise kohtuniku6“) koormuseks 403,0 kohtuasja. Samas ei ole kõige väiksema koormusega Pärnu Maakohtus (ametikoha koormus 2018.a 300,4 kohtuasja) võimalik ametikohti vähendada kahjustamata korrapärast õigusemõistmist väikestes (2-3 kohtunikuga) kohtumajades. Seega on aastatega kujunenud välja olukord, kus üha suuremaks paisunud Harju Maakohtu töökoormus ühelt poolt ning väikestes kohtumajades õigusemõistmise säilitamise vajadus teiselt poolt on püsiprobleem, mis vajab kiirkorras lahendamist, et tagada ühtlaselt korrakohane õigusemõistmine kõikides maakohtutes7. Harju Maakohtu kohtunike võrdlusgrupist madalam rahulolu nii töökoormuse kui töö- ja eraelu tasakaaluga kajastub ka töötajate pühendumuse ja tööga rahulolu 2019. aasta kohtute koondraportis8. 5 Ametis olevate I-II astme kohtunike pensionile siirdumine kuni aastani 2030. Väljavõte tehtud 29.04.2019, Riigikohtult küsitud uuendatud andmeid 28.08.2019. 6 „statistiline kohtunik“ on statistiline näitaja, mis menetlusliikide kaupa kajastab kohtunike ressurssi, kellele aruandeperioodil on kohtuasju jagatud, kusjuures arvestatakse kohtunike menetlusliikide vahelist spetsialiseerumist (vastavalt tööjaotusplaanile) ja pikemaid töölt eemalolekuid (eraldi ei arvestata iga-aastast puhkust) ning vakantseid ametikohti. 7 Sarnase probleemi lahendamiseks valmistas Justiitsministeerium varem 2018. aastal ette nn asenduskohtuniku eelnõu, kuid mis siiski käiku ei läinud – vt selgitust käesoleva VTK punkti 5 alt. 8 Töötajate pühendumus ja tööga rahulolu 2019. Kohtute koondraport, joonis 57, lk-d 66-68. Koostanud Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. 06.08.2019 seisuga veel avaldamata (avaldatakse 2019. aasta oktoobris). 2 Koormuse kohtu-siseseks ühtlustamiseks toimub kõigis maa- ja halduskohtutes (v.a. ühemajalises Harju MK-s) asjade ringijagamine kohtumajade vahel.9 Kohtute vahel koormuse ühtlustamiseks ei olegi praegu paindlikke võimalusi – ainus tee on täitmata kohtunikukohtade ümberjagamine. Kohtute koormuse ühtlustamine eeldab seega otsustusi ja valikuid seadusandja tasemel. 1.2 Kompetentsi koondamise ja praktika ühtlustamise vajadus eestkoste järelevalve ja registriasjade valdkonnas 1.2.1 Eestkoste järelevalve probleemkohad 1) 14.9.2015 – 6.9.2016 viidi Eesti maakohtutes läbi tulemusaudit „Eestkoste järelevalve korraldus maakohtutes“. Auditi järeldustes toodi välja, et eestkoste järelevalve korraldus vajaks mõningat parandamist, sh soovitati pöörata tähelepanu eestkoste järelevalve korralduse protsesside ühtlustamisele maakohtutes ning koostöö tõhustamisele kõigi eestkoste järelevalve menetluse osapoolte vahel10. Sealhulgas toodi välja, et eestkoste järelevalve protsessis osalejate (järelevalve spetsialist/kohtujurist, referent ning kohtunik) vastutus ja tööülesanded on maakohtute lõikes erinevad11. See omakorda võib seada menetlusosalised Eesti lõikes ebavõrdsesse olukorda. Auditi tulemusel soovitati vaadata üle ning optimeerida maakohtute lõikes tööjaotus eestkoste järelevalve meeskondades ning ühtlustada eestkostja aruannete kontroll maakohtute lõikes tagamaks eestkostetavale parim kaitse12. Kokkuvõtlikult võib Eesti kohtutes täheldada vajadust eestkoste järelevalve praktikat ühtlustada ja kompetentsi ühise juhtimise alla koondada. 2) Kuigi viimase nelja aasta statistika näitab eestkosteasjade hulga järjekindlat vähenemist (alaealiste osas selge trend puudub, vt tabel 3), on suurenenud ja suureneb pidevalt eestkoste järelevalvete arv, kuna eestkoste järelevalve protsess on pikk, võib kesta aastakümneid ning eestkostet lõpetatakse harva (vt tabel 4)13. Seevastu järelevalvega tegelevate ametnike arv on praegu ebapiisav14, mistõttu ei ole menetlusi võimalik piisavalt tõhusalt läbi viia. Ka Justiitsministeeriumi eestkoste järelevalve audit tõi välja, et järelevalvemenetluse läbiviijate töökoormust ja ajakulu suurendab eestkoste järelevalve asjade kasv ajas, otsene suhtlemine eestkostjatega/seotud isikutega, lisanduv toimingute arv järelevalvemenetluses ning kohtute infosüsteemi aeglus15. Auditi soovituseks oli analüüsida tööjõuressursi vajadust eestkoste järelevalves pärast eestkoste järelevalve töökorralduse ühtlustamist maakohtute lõikes, ning kaaluda järelevalvemeeskondade tööjaotuse optimeerimist16. 9 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020 - 2023, lk 1. Kättesaadav kohtute välisveebi lehel: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf 10 Tulemusaudit „Eestkoste järelevalve korraldus maakohtutes“, läbiviimise periood 14.9.2015 – 6.9.2016, lk 1. Hetkel kättesaadav Justiitsministeeriumi siseveebis aadressil https://jmdelta.just.sise/dhs/n/document/c93c7750-df3c-4a12-b56b- 55694ba8791b. Avalikkusel on sellega võimalik tutvuda, kontakteerudes Justiitsministeeriumi siseauditi osakonna juhi Karin Karpaga meiliaadressil [email protected] 11 Samas, lk 3. 12 Samas, lk 4. 13 Alaealiste puhul lõpeb eestkoste nende täisealiseks saamisel või lapsendamisel, samuti vanemate hooldusõiguse taastumisega või eestkostetava surmaga – alaealiste isikute eestkostjaid on ca neljandik kõigist eestkoste järelevalvetest, kõige vähem Tartu (umbes 17,7%) ja kõige rohkem Viru Maakohtus (38,9%). Täisealiste isikute suhtes lõppeb eestkoste kas seoses nende surmaga või eestkostevajaduse lõppemisel. 14 Maakohtutes on kokku eestkoste järelevalvele spetsialiseerunud 9 töötajat, neist 3 kohtujuristi, 1 järelevalvespetsialist (Viru Maakohtus) ja 5 referenti. Hinnang põhineb Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektori Virve Altuhova juulis ja augustis 2019 läbi viidud vestlustel järelevalveametnikega Eesti kohtutes ja selle põhjal koostatud analüüsil. 15 Tulemusaudit „Eestkoste järelevalve korraldus maakohtutes“, läbiviimise periood 14.9.2015 – 6.9.2016, lk 5. Hetkel kättesaadav Justiitsministeeriumi siseveebis aadressil https://jmdelta.just.sise/dhs/n/document/c93c7750-df3c-4a12-b56b- 55694ba8791b. Avalikkusel on sellega võimalik tutvuda, kontakteerudes Justiitsministeeriumi siseauditi osakonna juhi Karin Karpaga meiliaadressil [email protected] 16 Samas. 3 1.2.2 Registriasjade probleemkohad 1) Sarnaselt eestkoste järelevalve asjadele on määruskaebuste menetlemise praktika Eesti lõikes killustunud ka kinnistus- ja registriasjades17. Kuigi Tartu Maakohus peab juba praegu TsMS § 591 järgi äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kinnistusraamatut, laevakinnistusraamatut ja kommertspandiregistrit, siis määruskaebusi lahendavad kohtuabid paiknevad vastavalt TsMS § 663 lg 61 alusel igas maakohtus eraldi. Et praktika oleks ka määruskaebuste lahendamisel ühtlane, oleks mõistlik, et nimetatud määruskaebuste lahendamine koonduks samuti Tartu Maakohtu ühtse juhtimise alla, kus juba praegu on valmisolek selleks olemas18. 2) Kuna statistiliselt lahendab enim kinnistus- ja registriasjades esitatud määruskaebuseid Harju Maakohus (vt tabelit 5), siis tuleks vastava kompetentsi üle viimine Tartu Maakohtu alla kasuks ka Harju Maakohtu punktis 1.1 kirjeldatud koormusprobleemi lahendamisele. 17 Asjaolule, et erinevat liiki registriasjade praktika oli küllalt mitmekesine ja kaasused väga erinevad, mistõttu puudus paljudel juhtudel võimalus praktikat võrrelda, juhtis tähelepanu ka Margit Vutt oma 2008. aastal valminud analüüsis. Kuigi konkreetsed kaasused on muutunud, siis probleemi tuum on jäänud üldjoontes samaks. Analüüs on kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2008/ariregistripraktika.pdf, vt lk 32. 18 Silmas ei ole peetud, et kohtunikuabid oma kodukontoritest lahkuvad, silmas on peetud nende kompetentsi koondamist spetsialiseerunud kohtuniku juhtimise alla ühes kohtus. 4  2. Sihtrühm 2.1 Kohtute töökoormuse ühtlustamine Eesti esimeses ja teises astmes on kokku 223 kohtunikukohta. Sihtrühmaks on kõik esimese ja teise astme kohtunikud, kelle vahel töökoormust läbi regulatiivsete mehhanismide potentsiaalselt ümber hakatakse jaotama19 (täpsem ametikohtade arv on toodud ära tabelis 1), nagu ka Tartu ja Tallinna Ringkonnakohtute esimehed, kes koormuse jaotuse üle otsustavad. Avaliku sektori töötajaid oli Eestis 2018. aasta seisuga keskmiselt 29 22920, millest kohtunikud moodustavad 0,76% ehk väga väikese osa. Lisaks on sihtrühmaks ka kõik isikud, kes osalevad või omavad kokkupuudet kohtumenetlusega, kuivõrd ametis olevate kohtunike töökoormusest sõltub kohtuasjade menetlemise kiirus ja ka kvaliteet. Isikuid, kellel oli kokkupuude kohtumenetlusega või kes osalesid kohtumenetluses 2018. a on kohtute infosüsteemi andmetele tuginedes 68 016 isikut (kellest 56 579 olid füüsilised isikud ja 11 437 juriidilised isikud)¹. Statistikaameti andmetel21 elas 01.01.2018 Eestis 1 319 133 inimest, kellest kohtumenetlusega puutus kokku ligikaudu 4,29%. 2.2 Kompetentsi koondamine ja praktika ühtlustamine eestkoste järelevalve ja registriasjade valdkonnas Sihtrühmaks on eestkoste järelevalve ja registriasjadega kokku puutuvad menetlusosalised. Maakohtutes oli 2018. a lõpus 7628 eestkoste järelevalvemenetlust, nendest 2042 alaealise isiku eestkostja tegevuse üle ja 5586 piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja tegevuse üle. Kohtute infosüsteemi 2018.aasta menetlusstatistika andmetel oli kohtutes registriasjadega, eestkoste järelevalve asjadega ning menetlusabi asjadega hõlmatud umbes 9400 menetlusosalist. See moodustab kõigist kohtumenetlusega kokku puutunud füüsilistest ja juriidilistest isikutest umbes 13%22. 19 Kuna ringkonnakohtute kohtunikke puudutaks asjade ringijagamine eelkõige siis, kui on tegu menetluslähetusega, milles nad ehk sooviksid osaleda, mis piirdub esialgu ilmselt üsna üksikute kohtunikega, siis ringkonnakohtu kohtunike koormust punktis 1 analüüsitud eraldi ei ole. Koormusprobleemid esinevad peamiselt Harju Maakohtus. 20 Ametnike palkade avalikustamise põhimõtted ja palgaandmete koondnäitajad 2019. aastal. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/palgapoliitika, lk 1. 21 Allikas: https://www.stat.ee/pressiteade-2018-050 22 Kahjuks jääb esitatud statistika mõnevõrra ebatäpseks, kuna väljavõte on tehtud seisuga, mil oli kavas rajada mõne maakohtu juurde eraldi ka menetlusabi osakond, ning hõlmab seega ka menetlusvälise menetlusabi taotluse esitajate statistikat. Kuna Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töökoormus võimaldab teha värskemaid päringuid alles septembri lõpus, on kavas menetlusosaliste täpsustatud statistika kirjutada lahti seletuskirjas. 5 Lisaks on sihtrühmaks ametnikud, kes eestkoste järelevalvega kohtusüsteemis tegelevad. Aruandeid kontrollivad kohtutes eestkoste järelevalvele spetsialiseerunud kohtujuristid ja järelevalve spetsialistid. Kohtunikud puutuvad järelevalvemenetlusega kokku põhiliselt probleemide esinemise korral, kui tuleb teha määrusi eestkostjale tema ülesannete täitmiseks või kaaluda eestkostja vabastamist. Maakohtutes on kokku eestkoste järelevalvele spetsialiseerunud 9 töötajat, neist 3 kohtujuristi, 1 järelevalvespetsialist (Viru Maakohtus) ja 5 referenti. Arvestades, et kokku on kohtusüsteemis aktiivses töösuhtes hetkel 926 ametikohta (ametikohti kokku 98723), moodustab eestkoste järelevalvega tegelevate ametnike hulk neist 0,97% ehk väikese osa. Sihtrühmaks on ka Tartu Maakohtu kohtunikud (35) ja Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud (16), kelle pädevuses on määruskaebuste lahendamine ja kes moodustavad kohtunike koguarvust 22,8% ehk natuke vähem kui kolmandiku, samuti on sihtrühmaks riigikohtunikud (19)24. Lisaks on sihtrühmaks kohtuteenistujad, kelle pädevusse on kavas anda registriasju puudutavate määruskaebuste lahendamine. Registriosakonnas on ametikohti kokku 44, neist 20 kohtunikuabisid sh kohtunikuabi- juhataja, 21 registrisekretäri, 2 nimekorraldajat ja 1 kantselei juhataja. See moodustab kohtuteenistujate koguhulgast umbes 4,7%. Kinnistusosakonnas on ametikohti struktuuris kokku 39, neist 27 kohtunikuabid sh kohtunikuabi-juhataja, 11 kinnistussekretäri ja 1 kantselei juhataja, mis annab kohtuteenistujate koguhulga protsendiks 4,225. Seega moodustavad kinnistus- ja registriosakonna töötajad aktiivses töösuhtes kohtuteenistujate koguhulgast alla 10 protsendi ehk pigem väikese sihtrühma. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus 3.1 Kohtute töökoormuse ühtlustamine Eesmärgiks on hajutada kõigis Eesti maakohtutes kohtunike töökoormus võimalikult võrdselt ja ühtlaselt, et tagatud oleks mõistlik menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid ning seeläbi suureneks ka menetlusosaliste rahulolu. Näiteks ühtlustuks viimaste aastate andmete põhjal Justiitsministeeriumi kohtute talituse hinnangul maakohtute töökoormus, kui Harju Maakohtust oleks võimalik teistesse maakohtutesse26 ümber jagada ligikaudu 2000 asja (nt 1000 laenu- ja krediidilepingute asja ja 1000 täitmiskohtuniku asja). Sellisel juhul jääks kohtuniku ametikoha koormuseks maakohtutes umbes 350 kohtuasja kalendriaastas, mis võimaldab tagada mõistliku menetlusaja. Allpool toodud tabelis 6 on esitatud statistika kirjalikus menetluses olevate asjade osakaalu kohta tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses. Tabel 6: Kirjalikus menetluses lahendatud asjade osakaal asjade liikide kaupa 2018. a seisuga ning osakaal lahendatud asjade koguhulgast. Allikas: kohtute infosüsteem 1) TSIVIILASJAD Kirjalikus menetluses 2018.a sh osakaal Asja liik ja kategooria lahendatud asjade lahendatud asjade osakaal asjade arv koguhulgast Eeltõendamismenetlus 100,0% 33 0,1% Esialgne õiguskaitse 98,6% 168 0,6% 23 Väljavõte kohtute personaliandmetest seisuga 07.08.2019. 24 Andmed pärinevad kohus.ee leheküljelt, mis on kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti- kohtunikud 25 Samas. 26 See, millisesse kohtusse täpsemalt, sõltub jooksva ajahetke menetlusstatistikast. 6 Hagi eeltagamine 100,0% 273 0,9% Hagimenetlus 84,3% 15473 53,1% Asjaõigus 65,8% 467 1,6% Intellektuaalse omandi kaitse 78,3% 32 0,1% Muud 91,7% 429 1,5% Pankrotiõigus 67,2% 164 0,6% Perekonnaõigus 70,5% 3757 12,9% Pärimisõigus 69,7% 100 0,3% Täitmine 78,9% 293 1,0% Tööõigus 62,1% 277 1,0% Võlaõigus, 91,5% 9738 33,4% sh laenu- ja krediidilepingud 96,0% 4195 14,4% sh sideteenuse osutamise lepingud 99,1% 961 3,4% Ühinguõigus 73,5% 216 0,7% Hagita menetlus 85,5% 12617 43,3% Asjaõigus 87,6% 253 0,9% Kandemääruse vaidlustamine 100,0% 7 0,024% Maksekäsk 100,0% 34 0,1% Muud 90,3% 423 1,5% Pankrotiõigus 57,2% 1444 5,0% Perekonnaõigus 77,3% 2762 9,5% Pärimisõigus 95,6% 67 0,2% Rahvusvaheline õigusabi 98,6% 1306 4,5% Saneerimine 77,8% 19 0,1% Sotsiaalhoolekandeõigus 83,3% 35 0,1% TSÜS 95,9% 3800 13,0% Täitmine 86,7% 942 3,2% Võlgade ümberkujundamise menetlus 81,4% 68 0,2% Õigusabi ja notaritasud 99,7% 781 2,7% Ühinguõigus 97,3% 676 2,3% Kohtu erinõue 98,0% 141 0,5% Menetluskulude kindlaksmääramine 100,0% 425 1,5% Rahvusvaheline eraõigus 100,0% 4 0,0% Maakohtutes lahendatud asjad kokku 85,4% 29134 2) KRIMINAALASJAD Kirjalikus 2018.a sh osakaal menetluses Asja liik ja kategooria lahendatud asjade lahendatud asjade arv koguhulgast asjade osakaal Eeluurimiskohtuniku asjad 79,9% 4283 28,4% Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 100,0% 1 0,0% Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 31,3% 26 0,2% lühimenetluses Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 2,7% 47 0,3% üldmenetluses Üldmenetlus 1 süüdistatavaga 7,1% 352 2,3% Üldmenetlus 2-5 liikmelise grupiga 3,0% 53 0,3% Kokkuleppemenetlus 1 süüdistatavaga 13,3% 3806 25,2% Kokkuleppemenetlus 2-5 liikmelise grupiga 15,3% 228 1,5% Kokkuleppemenetlus enam kui 5 liikmelise grupiga 0,0% 17 0,1% 7 Käskmenetlus 98,8% 105 0,7% Lühimenetlus 1 süüdistatavaga 19,4% 1142 7,6% Lühimenetlus 2-5 liikmelise grupiga 5,3% 46 0,3% Riigi õigusabi taotlus 100,0% 133 0,9% RV koostöö taotlus 84,3% 711 4,7% Täitmiskohtuniku asi 36,7% 4142 27,4% Maakohtutes lahendatud asjad kokku 44,2% 15092 3.2 Kompetentsi koondamine ja praktika ühtlustamine eestkoste järelevalve ja registriasjades Esimese ja teise astme kohtute arengukavas on toodud välja, et ajal, kui õigusvaidlused muutuvad aina keerukamaks ning spetsialiseeruvad nii advokaadid kui prokurörid, tuleb paralleelselt kohtuvõrgustiku uuendamisega kindlasti toetada ka kohtunike spetsialiseerumist ja seeläbi suurendada kohtumenetluse kvaliteeti. Nii seadusandja kui kohtute haldamise nõukoda on näinud vajadust suunata kohtunike spetsialiseerumist, kehtestades teatud kohtuasjades kohustusliku spetsialiseerumise27. Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) on leidnud, et spetsialiseerumine on võimalik vaid siis, kui kohtud on piisavalt suured, kuna väiksematel kohtutel võib olla võimatu moodustada nõutaval arvul erikolleegiume28. CCJE leiab ka, et spetsialiseerunud kolleegiumite või kohtute loomist peab rangelt reguleerima. Kõige levinumad vahendid spetsialiseerumise saavutamiseks on kohtu kodukorraga erikolleegiumite või -osakondade loomine. Kohtute seaduse kommenteeritud väljaandes on väljendatud seisukohta, et vähemalt mõõdukas spetsialiseerumine on kasulik nii kohtuotsuste kvaliteedile, kohtupraktika ühtsusele kui ka kohtute jõudlusele29. Kuna eestkoste järelevalvet teostatakse kohtutes erinevalt (vt punkti 1.2.1), mis tekitab probleeme eelkõige eestkostjatele, oleks kavandatava muudatuse eesmärgiks eestkoste järelevalve teostamist riigis ühtlustada. Järelevalvega tegelevate ametnike arv on praegu ebapiisav – muutes töökorraldust ning suurendades järelevalvega tegelevate ametnike arvu, oleks võimalik menetlusi tõhusamalt läbi viia30. Samuti on kavandatavate muudatuse eesmärgiks ühtlustada ebaühtlast praktikat registriasjade menetlemisel. Eestkoste järelevalve osakonna loomine ning erandliku kohtualluvuse tekitamine registriasjade määruskaebuste lahendamisel oleks esimeseks sammuks ka nii kohtunike kui kohtuteenistujate valdkondliku spetsialiseerumise suurendamisel. Ka kohtute arengukavas on kohtuteenistujate arendamine ja motiveerimine ühe olulise eesmärgina välja toodud31. 27 Esimese ja teise astme kohtute arengukava, lk 2. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf 28 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 15 (2012) kohtunike spetsialiseerumise kohta, lk 3. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/8_ccje_2012_arvamus_nr_15.pdf 29 Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2018, lk 175, viidatud RKPJKo 3-4-1-31-15, p. 42. 30 Hinnang põhineb Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektori Virve Altuhova juulis ja augustis 2019 läbi viidud vestlustel järelevalveametnikega Eesti kohtutes ja selle põhjal koostatud analüüsil. 31 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020 - 2023, lk 9. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf 8 II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad 4.1 Kohtute töökoormuse ühtlustamine Paindlikud võimalused töökoormuse ühtlustamiseks maa- ja halduskohtute vahel praegu puuduvad, kuna kohtunike teenistuskoht on KS § 111 lg 1 järgi seotud konkreetse kohtumajaga ja kohtuasjade alluvus menetlusseadustike järgi üldiselt konkreetse kohtumaja tööpiirkonnaga (TsMS § 74 lg 2). 4.2 Kompetentsi koondamine ja praktika ühtlustamine eestkoste järelevalve ja registriasjade valdkonnas Tänase seisuga ei ole ühegi maakohtu juurde loodud eraldi eestkoste järelevalvega tegelevat osakonda. Registriasju menetleb KS §-de 15 ja 16 alusel Tartu Maakohus, kuid määruskaebuse esitamist kinnistus- ja registriasjades reguleerib TsMS § 663 lg 61, mis näeb ette kaebuste esitamise kinnistu, äriühingu, laeva jmt asukoha järgi. 4.3 Strateegiad ja arengukavad Kohtute töökoormuse ühtlustamise ja suuremat spetsialiseerumist toetavad nii esimese ja teise astme kohtute arengukava aastateks 2020 – 2023 kui ka konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ning Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2013 – 2021 strateegilised eesmärgid. Samuti on kohtunike suurem spetsialiseerumine toodud prioriteetsena välja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. 1) Esimese ja teise astme kohtute arengukava aastateks 2020 – 202332 eesmärgi 1 (Tõhus ja kaasaegne kohtuorganisatsioon) alaeesmärk 1.1 (Kaasajastame kohtuvõrgustikku) näeb tegevuse 1.1.1 all ette praeguse kohtuvõrgustiku analüüsi ja vajalike muudatuste kavandamise. Kohtute töökoormuse ümberjagamise ja menetluslähetuse võimaluste loomine aitaksid praeguse kohtuvõrgustiku säilitamise33 tingimustes kohtute töökoormust paremini ühtlustada. Alaeesmärgi 1.2 (Tõhustame kohtuhaldust) tegevus 1.2.3 käsitleb kohtuesimeeste pädevuse suurendamist, et anda neile tõhusamad juhtimishoovad kohtunike töö korraldamisel. Väljapakutud muudatused annaksid ringkonnakohtute esimeestele kohtute töö korraldamisel lisapädevuse. Kohtute arengukava alaeesmärgi 1.1 tegevus 1.1.3 kavandab kohtuteülese ekspertvõrgustiku tekitamist eestkoste järelevalve valdkonnas. Kuna praktika eestkoste järelevalve valdkonnas on analüüsi käigus osutunud kohtute lõikes ebaühtlaseks, toetas kohtuarendustoimkond (vt käesoleva VTK punkti 5) selle valdkonna kompetentsi koondamist eraldi osakonda ühe maakohtu alla. Nii eestkoste järelevalve osakonna kui registriasjade erandliku kohtualluvuse (määruskaebuste lahendamisel) loomise eesmärgiks on, vastavalt arengukavale, kohtunike spetsialiseerumise ja kohtupraktika ühtlustamise ning partnerorganisatsioonidega koostöö kaudu muuta kogu kohtumenetlus menetlusosalistele selgemaks ja kvaliteetsemaks. Arengukava eesmärgi 2 (Tõhus kohtumenetlus) alaeesmärgis 2.3 (Tõhustame õigusemõistmise tugipersonali tööd ning tegeleme nende arendamisega) on toodud välja ka kohtute tugipersonali arendamise 32 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf 33 Vt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi p 4.1, kättesaadav arvutivõrgus: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 9  vajadus. Kavandatud muudatused toetaksid selgelt kohtunikuabide valdkondlikku spetsialiseerumist. 2) Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alapunkt 18 Valitsussektori kohandamine väliskeskkonna muutustega34 ning konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ tegevuskava alapunkt 18 c) Riigiasutuste ja riigi poolt loodud organisatsioonide ülesannete üle vaatamine ning asutuste juhtimise tõhustamine raames viib Rahandusministeerium koostöös valdkonna ministeeriumidega läbi analüüse erinevatel teemadel, mis lubavad potentsiaalselt dubleerimiste vähendamist ja säästu või paremate teenuste pakkumist, sh kohtute ressursikasutuses35. Ressursikasutuse tõhustamist näeb ette ka Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018 – 202136 meede 3.1, Kvaliteetne õigusemõistmine mõistliku aja jooksul. Muudatused, mis võimaldaksid kohtunike ressursi kohtute vahel paindlikumalt jaotuda, kahtlemata toetaks seda eesmärki. 3) Kohtute seaduse muudatused, mis soodustavad kohtunike rotatsiooni ning spetsialiseerumist, on ühe ülesandena kajastatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi osa IV (Õigusriik ja demokraatia) alapunktis 4.137. 5. Kaasatud osapooled ja tehtud uuringud Kohtute ebaühtlase töökoormuse probleemi lahendamiseks valmistas Justiitsministeerium 2017 – 2018. aastal ette ja esitas 2018. a sügisel Vabariigi Valitsusele kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõuga asenduskohtuniku instituudi kehtestamiseks ja kohtujuristi palga lahti sidumiseks (edaspidi asenduskohtuniku eelnõu). Pärast eelnõu algatamist peeti toonase Riigikohtu esimehe eestvedamisel kohtute esimeeste, kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi esindajate vahel eelnõu osas aga aktiivseid arutelusid, mille tulemusena leiti, et kui kohtusüsteemi paremaks toimimiseks tuleb teha valikuid arvestades riigieelarvest saadavate vahendite piiratust, siis eelistatakse asenduskohtuniku instituudi loomisele kohtunike valveaja tasustamiseks aluste kehtestamist, et suurendada ametis olevate kohtunike sotsiaalseid tagatisi. Kohtute ebaühtlase töökoormuse leevendamiseks soovitasid Riigikohus ja KHN esimese meetmena suurendada Harju Maakohtus töötavate kohtunike arvu kahe kohtuniku võrra ja teiseks asuda ette valmistama väljatöötamiskavatsust, mis pakuks muuhulgas lahendusi Harju Maakohtus menetlevate kohtuasjade arvu ajutiseks ja/või alaliseks vähendamiseks38. Kõlanud soovitusi arvestades töötas kohtuarendustoimkond (informaalsetel alustel kokku kutsutud sisutöörühm koosseisus Villu Kõve, Heili Sepp, Villem Lapimaa ja Viljar Peep) perioodil veebruar – juuni 2019 välja esmased kontseptuaalsed ettepanekud seadusemuudatusteks, mis võimaldaksid praeguse kohtuvõrgustiku raames korraldada asjade senisest paindlikumat menetlust kohtute vahel ja suuremat spetsialiseerumist kohtutes. Osa nendest mõtetest leidis põhimõttelist toetust ka kohtute haldamise nõukoja (KHN) 29. – 30.05.2019 toimunud istungil, millest võtsid osa erinevate huvipoolte, mh kõigi kohtute, advokatuuri, prokuratuuri ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad39. 34 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, lk 37. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/eesti2020/ee2020_tekstiosa_2018- 2020_heaks_kiidetud_26.4.2018.pdf 35 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ tegevuskava aastateks 2018 – 2020, lk 38. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/eesti2020/ee2020_tegevuskava_2018- 2020_heaks_kiidetud_26.4.2018.pdf 36 Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018 – 2021, alates lk 28. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf 37 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi p 4.1, kättesaadav arvutivõrgus: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 38 Seletuskiri kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu juurde, lk 1. Kättesaadav arvutivõrgus: http://eelnoud.valitsus.ee/main#h6ZtusSm 39 Kuna järgmine KHN-i istung, millel on ette nähtud 105. protokolli kinnitamine, toimub alles 20.09.2019, ei olnud 06.08.2019 10 Kohtunike tööga rahulolu osas on Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR koostanud töötajate pühendumuse ja tööga rahulolu uuringu kohtute koondraporti 2019. aasta kohta, mida ei ole 05.09.2019 seisuga veel avalikult kättesaadavaks tehtud. . III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 6. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7.1 6.1 Kohtute töökoormuse ühtlustamine  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) Ressursside ümberjagamine kohtusüsteemi sees 6.2 Kompetentsi koondamine ja praktika ühtlustamine eestkoste järelevalve ja registriasjade valdkonnas  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7 Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja järeldus nende sobimatusest 7.1 Kohtute töökoormuse ühtlustamine Juba asenduskohtuniku eelnõu väljatöötamiskavatsuses toodi välja, et senise olukorra säilitamine ei oleks jätkusuutlik, sest kohtuasju ei jää viimaste aastate menetlusstatistika põhjal vähemaks, pigem on kohtusse sissetulevate asjade arv stabiilne ja näitab mõningast kasvu40. Samas pööratakse üha suuremat tähelepanu tõhusale kohtumenetlusele, sh on suurenenud menetlusosaliste ootused saada oma asjas kiiresti kohtulahend. Seega on kohtunike ebaühtlane töökoormus (eriti Harju Maakohtu ja teiste kohtute lõikes) kujunenud püsiprobleemiks, mis iseenesest ei lahene, vaid vajab otsustavat sekkumist. Kohtute ebaühtlase töökoormuse leevendamiseks soovitasid Riigikohus ja KHN (soovituse tausta on avatud käesoleva VTK punktis 5) esimese meetmena suurendada Harju Maakohtus töötavate seisuga veel kohtute välisveebi lehel kättesaadavaks tehtud. Alates 20.09.2019 tehakse protokoll avalikuks arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/kohtute-haldamise-noukoda/istungite-protokollid 40 Lähiaastate menetlusstatistikaga on kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/kohtute-statistika 11 kohtunike arvu kahe kohtuniku võrra. Kõige lihtsamaks lahenduseks Harju Maakohtu ülekoormuse probleemile olekski kahe kohtunikukoha süsteemi juurde toomine, kui selleks oleks sobivad rahalised võimalused. Sellist võimalust küll kaaluti, kuid kuna riigil selleks ressursid täna puuduvad (ühe kohtuniku aastapalk oli 2018. aastal koos tööjõumaksudega 59 391 eurot, mis kahe koha kohta teeb kokku 118 782 eurot), tehti otsus sellega mitte edasi minna. Teine variant, mis tuli arutusele ka kohtute haldamise nõukoja 29. – 30.05.2019 istungil, oli ressursside ümberjagamine süsteemi sees: paigutada ministri määrusega mõne teise kohtu kaks täitmata kohta ümber Harju Maakohtusse. KHN selle ettepanekuga ei nõustunud41. Kuid isegi, kui KHN oleks sellise plaani heaks kiitnud, jääks lahendus sellisel kujul siiski sümptomaatiliseks, kuna nii Harju Maakohtu mõne teise kohtu koormus võib millalgi lähiaastatel taas ootamatult tõusta või hoopis langeda, mis viiks kohtute töökoormuse taas tasakaalust välja. Eelnevat arvestades vajab kohtusüsteem eelkõige lahendusi, millega reguleerida kohtute töökoormust võimalikult paindlikult ja vajaduspõhiselt. Sellised lahendused eeldavad regulatiivseid muudatusi kohtute töökorralduses ja/või kohtualluvuses. 7.2 Kompetentsi koondamine ja praktika ühtlustamine eestkoste järelevalve ja registriasjade valdkonnas Kuna eestkoste järelevalvet teostatakse ning registriasjade määruskaebusi lahendatakse erinevates maakohtutes erinevalt, mis võib tekitada probleeme eelkõige menetlusosalistele (seada ühe kohtu alluvuses olevad menetlusosalised ebasoodsasse olukorda võrreldes teise kohtu menetlusosalistega), on vajalik selles valdkonnas praktikat ühtlustada. Ühe mitteregulatiivse lahendusena nägi kohtute arengukava projekt esiti ette nn kompetentsikeskuste loomise, mis oleks kujutanud endast erialavõrgustikke, kus teatud liiki asjadele (mh eestkoste järelevalve, registriasjad) spetsialiseerunud kohtunikud omavahel asju arutavad ja ühtset praktikat kujundavad. Arengukava projekt oli kõne all ka kohtute haldamise nõukoja 21.09.2018 istungil, millel KHN toona kujundas seisukoha, et kompetentsikeskuste plaan on struktuurselt segane ning kui tahta spetsialiseerumist suurendada, siis tuleks seda teha erialluvuste loomise teel, asjade tõstmisega ühe kohtu juurde. KHN koondab endas kõiki peamisi sihtgruppe kavandatud muudatustele ja Justiitsministeeriumil tuleb KHN-i seisukohtadega arvestada42. Eestkoste teemal on toimunud ka Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kokku kutsutud ümarlaud (18.06.2019), millel arutati erinevate huvipoolte juuresolekul eestkoste järelevalve teemasid. Eraldi eestkoste järelevalve teemaline ümarlaud on kavas viia läbi käesoleva aasta sügisel. Kuigi selline koostöövorm on väga kasulik selleks, et tõstatada probleeme, ei võimalda see siiski piisava tõhususega lahendada akuutseid probleeme praktikas, kuna osalisi on palju ja seetõttu on konkreetseid kokkuleppeid sellises formaadis keeruline saavutada. Praeguse töökorralduse säilitamine ei toeta eestkoste järelevalve ja registriasjade praktika ühtlustamist, kuna asjaga tegelevad kohtuametnikud ei puutu üksteisega piisavalt kokku. Teoreetiliselt oleks võimalik välja töötada eestkoste järelevalve standardid ning püüda neid kõikides kohtutes ühetaoliselt täita – kuid kuna arusaamad eestkoste järelevalve teostamisest on suures osas erinevad, võib eeldada, et selline lahendus praeguse korralduse juures toimima ei hakkaks43. 41 Arutelu on täpsemalt kajastatud KHN-i 105. istungi protokolli punkti 3 all (lk-d 9-12). Alates 20.09.2019 tehakse protokoll avalikuks arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/kohtute-haldamise-noukoda/istungite-protokollid 42 Vt arutelu täpsemalt KHN-i 21.09.2018 protokollist, mis on kättesaadav veebis: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/100._protokoll_21.09.2018.pdf 43 Hinnang põhineb Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektori Virve Altuhova juulis ja augustis 2019 läbi viidud vestlustel järelevalveametnikega Eesti kohtutes ja selle põhjal koostatud analüüsil. 12 Seega on praktika ühtlustamiseks praegu ainsaks tõhusaks lahenduseks eestkoste järelevalve ja registriasjade määruskaebuse lahendamise kompetentsi koondamine kindlate kohtute alla läbi erialluvuste loomise. Senise tagasiside põhjal toetavad sellist lahendust ka sihtgrupid. See omakorda nõuab regulatiivseid lahendusi. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) 8.1 Kohtute töökoormuse ühtlustamine Kohtuasjade ümberjagamise plaani mudel on osaliselt inspireeritud Läti tsiviilkohtumenetluse seadustikku 2015. aastal sisse viidud täiendusest, milles ringkonnakohtute esimeestele on mõistliku menetlusaja tagamiseks antud õigus kohtuasju teiste kohtute vahel laiali jagada (Transfer of a Case Accepted for Examination to Another Court to Ensure Faster Examination of a Case)44. Põhjalikumat välisriikide õiguslike valikute analüüsi kohtute töökoormuse regulatsiooni osas praegu läbi viidud ei ole, kuid vajaduse tekkides on võimalik pöörata sellele tähelepanu eelnõu muudatusettepanekute koostamisel. 8.2 Kompetentsi koondamine ja praktika ühtlustamine eestkoste järelevalve ja registriasjade valdkonnas Kuna osakonna/erialluvuse loomine kohtute juurde praktika ühtlustamise eesmärgil eestkoste järelevalve ja registriasjade valdkonnas on eelkõige siseriikliku tähtsusega korralduslik küsimus, siis välisriikide õigust nende muudatuste kavandamisel analüüsitud ei ole. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 9.1 Kohtute töökoormuse ühtlustamine 9.1.1 Kohtuasjade ümberjagamise plaan ja kohtuniku menetluslähetus (paralleelselt) Kohtuasjade ümberjagamise plaan ja kohtuniku menetluslähetused on regulatiivsete võimaluste kirjelduse punkti all esitatud alternatiividest ainsad, millele kohtute haldamise nõukoda on andnud oma 29. – 30.05.2019 istungil heakskiidu45. Kohtuasjade ümberjagamise plaan Muudatusega on kavas täiendada kohtute seadust mehhanismiga, mis annaks ringkonnakohtute esimeestele õiguse kõikide menetlusliikide asju kohtute vahel põhjendatud juhtudel (eelkõige mõistliku menetlusaja tagamiseks) objektiivsetel alustel ümber jagada. Et isikute ligipääs õigusemõistmisele ei saaks kahjustatud, tuleks eelnõus kindlasti täpsustada, et ümber saab jagada vaid asju, mille olemusest ei tulene vajadust lahendada neid inimestele võimalikult kodu lähedal - nagu alaealistega seotud kohtuasjad, perekonnaasjad jmt. Ümber saaks senisele istungite pidamise statistikale tuginedes jagada eelduslikult kirjalikus menetluses olevaid asju, mis moodustavad suure osa kohtute töökoormusest – nt laenu- ja krediidilepingud tsiviilkohtu-, täitmiskohtuniku asjad 44 Läti tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 32 1, kättesaadav arvutivõrgus ingliskeelsena: https://likumi.lv/ta/en/en/id/50500- civil-procedure-law 45 Arutelu on täpsemalt kajastatud KHN-i 105. istungi protokolli punkti 8 all (lk-d 18 – 24, otsus lk 24) Alates 20.09.2019 tehakse protokoll avalikuks arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/kohtute-haldamise-noukoda/istungite-protokollid 13 kriminaalkohtu- ja vangide kaebused halduskohtumenetluses (vt ka tabelit 5). Kirjeldatud lahendus hõlmaks ühtlasi ringkonnakohtu esimeestele laiema pädevuse andmist õigusemõistmise korraldamisel, mis on kooskõlas kohtute arengukavaliste eesmärkidega46. Juhul kui menetluse kulgedes peaks selguma, et on otstarbekam lahendada asi istungimenetluses, on kõikides maakohtutes olemas võimekus videokonverentsi pidamiseks, mille läbi on tagatud menetlusosalise juurdepääs õigusemõistmisele. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja on kavas seada sisse ka eraldi videokonverentsiruum, mida saavad kasutada menetlusosalised teistes kohtumajades toimuvatel istungitel osalemiseks. Kindlasti tuleb sihtgruppidega arutada läbi, kuidas ühildada kohtuasjade ümberjagamist kohtumenetluse seadustes kehtestatud kohtualluvusreeglitega nii, et see teeniks paremal moel menetlusosaliste huve. Võimaliku protsessi kirjeldus: 1) Kohtu esimees näeb, et kohtu kõrgendatud töökoormuse tõttu (või muudel asjaoludel, nt mitme kohtuniku üheaegne eemalolek) on sattunud või sattumas ohtu mõistlik menetlusaeg. Seetõttu pöördub ta ringkonnakohtu esimeeste poole abipalvega jagada teatud hulk kohtuasju mingi perioodi vältel ümber teistele maa- või halduskohtutele. 2) Ringkonnakohtute esimehed peavad konsensuslikult otsustama kohtuasjade üleandmise ja koostavad selleks kohtuasjade ümberjagamise plaani, milles on määratletud, mitu millise kategooria kohtuasja mis perioodi vältel millis(t)ele kohtu(te)le ümber jagatakse. Sh võivad esimehed ka otsustada, et nt iga neljas teatud kategooria kohtuasi jagatakse ühele kindlale kohtule. Näiteks saaks kohtute seadust täiendada regulatsiooniga, mis näeb ette, et maa- või halduskohtu esimees võib esitada ringkonnakohtute esimeestele taotluse asja ümber jagamiseks teisele sama astme kohtule, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks; kohtuasi antakse teisele kohtule üle vastavalt kohtuasjade ümberjagamise plaanile ning kohtute haldamise nõukoda võib kehtestada kohtuasjade ümberjagamise plaani koostamise täpsemad alused. 3) Kohtuasjade kategooriad tulenevad kohtute infosüsteemi (KIS) täitmiskokkuleppest. 4) Täiendada tuleks ka kohtute seaduse ringkonnakohtute esimeeste sätet (§ 24), mis kehtestab, et ringkonnakohtute esimehed otsustavad kohtuasja üleandmise vastavalt kohtute seaduses kehtestatud korrale. 5) Nagu mainitud, võib KHN kehtestada ringkonnakohtu esimeestele siduvad juhised kohtuasjade ümberjagamise plaani koostamiseks, et tagatud oleks suurem läbipaistvus. 6) Kohtuasjade ümberjagamise plaan kohalduks kohtuasjadele, mis saabuvad kohtusse pärast plaani kehtima hakkamist. Oluline on märkida, et kohtuasju, mille menetluse kohtunik on juba avanud, ei võeta kohtuniku käest ära. 7) Kuigi kohtunike tööjaotus on reeglina kaetud üldkogu kinnitatud korraliste tööjaotusplaaniga (KS § 37), võib erakorraliselt kehtestatavast kohtuasjade ümberjagamise plaanist lähtuvalt tekkida vajadus tööjaotusplaanist kõrvale kalduda. See saaks tulla kõne alla näiteks järgmises olukorras: kohtust A jagatakse kohtuasjade ümberjagamise plaani järgi X kategooria asju ümber kohtusse B. B kohtu X kategooria asjadele tööjaotusplaani järgi spetsialiseerunud kohtunike koormus saab ümber jagatud asjade tõttu täis, mistõttu tekib vajadus neid jagada ka nendele B kohtu kohtunikele, kes X asjadele küll spetsialiseerunud ei ole, kuid kellel oleks piisavalt vaba koormust nende lahendamiseks. Seetõttu tuleks KS-i tõenäoliselt tekitada maakohtu esimehele lisapädevus kalduda kohtute tööjaotusplaanist kõrvale ka kohtuasjade ümberjagamise plaanist tulenevalt (praegu on kohtu esimehel see võimalus vastavalt KS § 45 lg 11 p-le 4 ainult kohtuniku üle teostatava järelevalve raames). Praegu lubab KS § 37 lg 4 46 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020 - 2023, lk 3. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/esimese_ja_teise_astme_kohtute_arengukava.pdf 14  tööjaotusplaani muuta ainult üldkogul „mõjuval põhjusel“, kuid kui lubada esimeestel teha seda nt oma käskkirjaga, aitaks see olukorda sujuvamalt lahendada. Kohtuniku menetluslähetus Kohtuniku menetluslähetus oleks nähtud ette täiendava koormuse ühtlustamise mehhanismiga kohtuasjade ümberjagamise kõrval ning annaks KS muudatusega kohtunikule õiguse kohtu esimeeste nõusolekul arutada vabatahtlikus korras asju ka teiste sama ja madalama astme kohtute juures. Seejuures hüvitataks kohtunikule lähetusega seotud põhjendatud kulud. Menetluslähetusi saaks rakendada näiteks sellisel juhul, kui kohtunike istungikalendrite järgi on oht, et kohtusse järgmisena saabuvad kriminaalmenetluse üldmenetluse asju ei õnnestu määrata arutamisele mõistliku aja jooksul. Siis saab kohtunik anda nõusoleku, et ta on valmis nt järgmise poole aasta jooksul menetlema ära teatud kategooria asja teises maakohtus. Protsess näeks välja umbes nii: ühe kohtu esimees pöördub teiste kohtu esimeeste poole palvega saada erakorralist abi asja(de) arutamisel. Kui mõni kohtunik on sellest huvitatud47 ja esimees on sellega nõus, on kohtunikul õigus menetleda kohtuasju mingi ajaperioodi jooksul ka teise kohtu juures. Selleks vormistab kohtu esimees tema lähetuse nt käskkirjaga. Analoogiana võib siin välja tuua KrMS §-s 29 kehtestatud kohtutevahelise menetlusabi sätte, selle vahega, et menetluslähetuseks oleks vaja kohtuniku nõusolekut ja abi hõlmaks ka asja sisulist arutamist. Siin on oluline märkida, et kohtuniku teenistussuhe ei muutu, kogu töö teise kohtu juures toimub lähetuse korras. Seletuskirjas tuleks ka täpsustada, et kui kohtunik on andnud nõusoleku arutada ka mõne teise kohtu kohtuasju, võib talle neid tööjaotusplaani alusel jaotada. Menetluslähetuse korras võib kohtu esimees vastavalt KS § 371 lõikele 2 vajadusel lubada kohtunikul töötada ka osalise töökoormusega. 9.1.2 ALTERNATIIVSED lahendused punktis 9.1.1 kirjeldatule Kohtuarendustoimkond pakkus KHN-ile välja ka alternatiivsed lahenduskäigud, kuidas kohtute töökoormust ühtlustada ja töökorraldust paindlikumaks muuta. Nende osas KHN oma 29. – 30.05.2019 istungil üksmeelt ei saavutanud48. Seetõttu on vastavad variandid esitatud pigem ideede tasandil ning konkreetseid regulatiivseid lahendusi ei käsitle. Sellegipoolest on huvitatud osapooled oodatud käesoleva VTK menetlemise käigus ja eelnõu kavandamise ajal andma tagasisidet ka nendele variantidele. ALTERNATIIV 1: kohtuasjade alluvuse diferentseerimine vastavalt asja liigile, kohtuniku lahti sidumine konkreetse kohtumaja teeninduspiirkonnast, riiklike/erialluvuste kehtestamine Kõne alla tuli variant luua seadusandlikul tasandil järgmised alternatiivsed või teineteist täiendavad mehhanismid, kuidas tööjaotust kohtute sees paindlikumalt korraldada (et võimalikult suures määras oleks kohtuasjade jagamine automaatne): 1) Diferentseerida kohtuasjade kohtualluvus vastavalt nende liigile, näiteks: - kodumaakonna asjad, mida arutatakse kodumaakonna kohtumajas (nt. perekonnaasjad, väikesed võlanõuded, liiklusrikkumised), 47 Seni on nt Viru Maakohtu kriminaalkohtunikud avaldanud huvi käia Harju Maakohtus erialasest huvist „abis“ suuri üldmenetluse asju lahendamas. 48 Arutelu on täpsemalt kajastatud KHN-i 105. istungi protokolli punkti 8 all (lk-d 18-24). Alates 20.09.2019 tehakse protokoll avalikuks arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/et/kohtute-haldamise-noukoda/istungite-protokollid 15  - maakonnatud asjad, mida jagatakse mitte kohtumaja põhiselt, vaid terve maakohtu tööpiirkonda hõlmava spetsialiseerumise alusel ning mille arutamiseks sõidetakse kohtu määratud kohtumajja või osaletakse videosilla kaudu, Sellisel variandi rakendumise puhul tuleks kaaluda ka kohtumajade kui kohtu-siseste territoriaalsete üksuste asendamist mitte-territoriaalsete üksustega (nt üldüksus ja spetsialiseerunud üksused) ja vajadusel panna paika spetsialiseerumisvaldkondade määratlemise ja üksuste moodustamise pädevus ja põhimõtted. Läbi tuleks mõelda ka erandid (näiteks alaealiste asju peaks arutama kodumaakonnas, kuid spetsialiseerunud kohtunikuga). 2) Jaotada kohtunikele kogu kohtu tööpiirkonna asju, mitte siduda neid konkreetsete kohtumajade teeninduspiirkondadega. Ka esimese ja teise astme kohtute arengukava pakub ühe tegevussuunana välja kohtumaja mõiste muutmise seaduses, kohtunike teenistusse nimetamise kohtu, mitte konkreetse kohtumaja teenistusse, ning kohtualluvuse sätestamise menetlusseadustikes vaid kohtu täpsusega49. Selleks tuleks mh muuta kohtute seadust, ja asjassepuutuvat ministri määrust nii, et kohtuniku alaline teenistuskoht ei oleks enam seotud mitte konkreetse kohtumaja, vaid kohtuga, kuhu ta tööle on määratud. Kui jagada kohtunikud sealhulgas territoriaalse paiknemise asemel spetsialiseerumispõhistesse üksustesse (vt eelmine alapunkt), oleks oluline otsustada, kes määrab selliste üksuste moodustamise põhimõtted (tööjaotus, kohtunike arvuline jaotus üksustes jmt). Sealjuures võiks kaaluda kohtute seaduse muutmist nii, et maakohtu kohtunike arvu määraks minister, kuid nende jagunemise kohtumajade vahel (nt spetsialiseerumise alusel) hoopis kohtu esimees. 3) Alapunktis 1 on kõneldud kohtualluvuse diferentseerimisest ühe maakohtu tööpiirkonna raames, kuid kohtuarendustoimkonnas tõusetus ka mõte viia teatud kategooria (valdavalt kirjalikus menetluses) kohtuasjad (nt laenu- ja krediidilepingute asjad) nn riiklikku/üldalluvusse, jagades neid kohtute infosüsteemis automaatselt kõigi maakohtute vahel võrdselt. Samuti võiks kaaluda seaduse tasandil erialluvuste kehtestamist senisest rohkemate kohtuasjade liikide puhul – praeguse seisuga on erialluvuste mõju kohtute töökoormusele marginaalse mõjuga. Siinkohal tuleb rõhutada, et menetlusosaliste juurdepääsu õigusemõistmisele ei tohi senisega võrreldes piirata. ALTERNATIIV 2: Teise alternatiivina võib kaaluda muudatust kohtute tööpiirkondade ühendamiseks selliselt, et Eestis mõistaks õigust üks maa-, üks haldus- ja üks ringkonnakohus ning Riigikohus, kõik oma praegustes asukohtades. Praeguselt süsteemilt üleminekul tuleks sellisel puhul kehtestada üleminekusätted, mis välistaksid selle, et juba konkreetse kohtu teenistusse määratud kohtunikke oleks võimalik kohustuslikult mujal Eestis asuvasse üksusesse üle viia ning tagaksid, et juba algatatud kohtuasjad lahendatakse lõpuni algselt määratletud kohtualluvuse alusel. Sellise lahenduse eelised: 1) Kaoks samaliigiliste kohtute vahelise koormuse ühtlustamise vajadus, üle- ja alakoormuse probleeme saaks hõlpsalt ja kiirelt lahendada. 2) Automaatselt lõppeksid kõik kohtualluvusvaidlused, kuid tuleks paika panna reeglid, mille alusel säiliks õigusemõistmise kõigis praegustes kohtumajades, seda eriti nendes valdkondades, kus on oluline, et kohtupidamine on inimesele võimalikult kodu lähedal (näiteks perekonnaasjad). 49 Esimese ja teise astme kohtute arengukava aasta 16  3) Võimaldaks haldus- ja tugiressursse kohtuüksuste vahel paindlikumalt jagada ja seeläbi tagada menetlusosaliste kvaliteetsem ja tõhusam õigusemõistmine ning kasutada eelarvevahendeid otstarbekamalt. 4) Looks paindlikud kohtu-sisesed võimalused spetsialiseerumise süvendamiseks ilma, et oleks vajalik seaduse tasandil erandlikke kohtualluvusi kehtestada. 5) Võimaldaks kohtuasju jagada automaatselt, mis omakorda sillutaks teed kohtunike töökoormuse ühtlustamisele. Riskid ja väljakutsed: 1) Analüüsida tuleks lahenduse kooskõla põhiseaduse § 148 punktiga 1, mis nimetab kohtuid mitmuses50. 2) Välja töötada täiesti uus kohtute haldus-, personali- ja sisulise töö juhtimise mudel, millega kaasneb liigse tsentraliseerumise oht. 3) Kohtunikukohtade täitmine võiks osutuda senisest keerukamaks, kuna kohtunikul peab olema juba kandideerimise ajal kindel teadmine, kus hakkab olema tema alaline teenistuskoht. Värbamissüsteem peaks tagama, et kedagi tema tahtevastaselt näiteks Tartu kohtumaja asemel Narva kohtumajja tööle saadetaks. Kohtunike motivatsioon tuleks tagada töökorralduse piisava paindlikkuse ja muude kompensatsioonimehhanismide, sh kindlasti ka süsteemi väga hea digivõimekuse abil, mis võimaldab tõrgeteta teha kaugtööd ja kasutada menetluse läbiviimist videosilla vahendusel. 9.2 Eestkoste järelevalve osakond, erandlik kohtualluvus registriasjade määruskaebuste lahendamisel 9.2.1 Eestkoste järelevalve osakond Nagu eespool mainitud, oleks ühetaolise järelevalvemenetluse toimimiseks otstarbekas moodustada omaette osakond, kus osakonna juhtkond on kohustatud tagama järelevalve ühetaolise toimimise kogu riigis. Selleks on vajalik teha muudatused kohtute seadusesse analoogselt teiste (maksekäsu jt) osakondade sätetega või tõsta kõik osakondade suuresti sarnase sisuga sätted kokku ühe paragrahvi alla. Sätestada tuleks, et ühes kindlas maakohtus on eestkoste järelevalve osakond, mille juhataja on kohtudirektori määratud kohtunikuabi ja mille koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Osakonnas teostataks järelevalvet eestkostjate tegevuse üle. Samuti tuleks ka TsMSi (nt § 110) täiendada sättega, kus on määratletud, milline maakohus teostab järelevalvet Eestis määratud eestkostja tegevuse üle. Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna direktor on teinud ettepaneku moodustada eestkoste järelevalve osakond koosseisuga 11 kohtuteenistujat, sh 1 osakonnajuhataja/kohtunikuabi, 2 kohtunikuabi, 4 järelevalvespetsialisti ja 4 referenti aasta palgafondiga 281 140,6 eurot. Praegu teostavad järelevalvet kohtujuristid ja Viru Maakohtus järelevalvespetsialist. Kohtujurist oleks mõistlik asendada kohtunikuabiga, kellele anda volitused järelevalvet teostada ja sellega seotud otsustusi langetada. Kohtunikuabi õiguste laiendamine vajab seadusemuudatust. Kohtunikuabil on õigus ja kohustus pöörduda kohtuniku poole õiguslike raskuste tekkimisel. Asjade jagamine kõikide järelevalveametnike vahel võimaldaks ühtlustada ka tööd kohalike omavalitsuste ja eestkostjatega erinevates piirkondades, mille käigus tekiks ühtne järelevalve teostamise muster. Eestkostjad saaksid pöörduda oma probleemidega mitte nelja kohtu, vaid ühe osakonna poole, kust kõik saavad ühetaolisi vastuseid ja eestkostja ei pea uue ametniku juurde sattudes hakkama täitma teistsuguseid nõudeid kui seni. 50 Samas on seal nimetatud ka linnakohtuid, mida tänase seisuga enam ei eksisteeri. 17 Täpsemalt on eestkoste järelevalve osakonna töökorraldus kavas lahti kirjutada seletuskirjas. Samas on oluline rõhutada, et osakonna loomise all on eelkõige mõeldud eestkoste järelevalve kompetentsi koondamist ühtse juhtimise alla spetsialiseerunud kohtuniku juhendamisel, teenistujate senist paindlikku töökorraldust säilitades. 9.2.2 Erandlik kohtualluvus registriasjade määruskaebuste lahendamisel Kavas on pakkuda välja TsMS-i § 663 lg 61 muudatus, mis viiks kõigi registriasju puudutavate määruskaebuste51 lahendamise Tartu Maakohtu ainupädevusse (kus asuvad ka kinnistus- ja registriosakond). See oleks vajalik selleks, et tagada neis asjades ühtlane praktika spetsialiseerunud kohtuniku juhendamisel. Arvestada tuleb, et määruskaebuste Tartu Maakohtu alla suunamine avaldab mõnevõrra mõju ka Tartu Ringkonnakohtu töökoormusele, kuid nagu tabelist 7 näha, siis mitte kuigi suurt. Lisaks tuleks kohtute seaduse kinnistus- ja registriosakonda käsitlevatest normidest kaotada ära ka sätted piirkondlike talituste kohta, mida praegu sisuliselt enam ei eksisteeri. Vastavad muudatused on kavas eelnõusse lisada. Seletuskirjas on kavas täpsemalt lahti kirjutada kohtualluvuse muudatuste võimalikud mõjud menetlusosalistele. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid 10.1 Kohtute koormuse ühtlustamine Kohtuasjade ümberjagamise plaan ja menetluslähetus Põhiseaduse § 24 järgi ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Samuti on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Põhiõigus seadusega määratud kohtualluvusele peab kindlustama kohtuasjade jaotamise kohtute vahel ette kindlaks määratud objektiivsete kriteeriumide alusel, hoides seeläbi ära asjade kohtutevahelist meelevaldset ad hoc jagamist52. Seetõttu ei pruugiks Läti mudeli53 üle võtmine, mille 51 Arvestada tuleb, et kinnisasja puudutavaid asju lahendatakse erialluvuse korras kinnisasja asukoha järgi, seda on vajalik seletuskirjas kindlasti täpsustada, kuidas see praktikas välja hakkaks nägema, kas sellised määruskaebused jääksid üldse alluvusest välja. 52Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud veebiväljaanne, 2017, § 24, p 2. Kättesaadav arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=29&p=24 53 Läti tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 32 1, kättesaadav arvutivõrgus ingliskeelsena: https://likumi.lv/ta/en/en/id/50500- civil-procedure-law 18 puhul otsustavad kohtu esimehed juba menetlusse võetud asjade laialijagamise üle ad hoc põhimõttest lähtuvalt, olla täiel määral põhiseaduspärane. Selleks, et kohtute koormusprobleemi piisavalt objektiivsetel alustel lahendada ja vältida meelevaldsust, on kavas eelnõus täpsustada, et ringkonnakohtute esimehed määratlevad eelnevalt ümberjagatavate asjade kategooria ja hulga ning juba menetlusse võetud asju ei võeta kohtuniku käest ära. Et isikute ligipääs õigusemõistmisele ei saaks kahjustatud, tuleb kindlasti täpsustada, et ümber saab jagada vaid asju, mille olemusest ei tulene vajadust lahendada neid inimestele võimalikult kodu lähedal (alaealistega seotud kohtuasjad, perekonnaasjad jmt). Kohtuniku menetluslähetuse puhul tema teenistussuhe ei muutuks, kogu töö teise kohtu juures toimuks lähetuse korras. Samuti ei muutuks kohtualluvus. Seega see muudatus põhiseaduslikkuse analüüsi ei vaja. Kavandatavad muudatused ei oma puutumust muu Euroopa Liidu või rahvusvahelise õigusega. Alternatiivsed lahendused Punktis 9.1.2 kirjeldatud alternatiivi 2 rakendamisel (üks maa- ringkonna- ja halduskohus) tuleks kindlaks teha lahenduse kooskõla põhiseaduse § 148 punktiga 1, mis nimetab kohtuid mitmuses54. Välistatud ei ole, et üles võib kerkida ka muid põhiseadusliku puutumusega küsimusi, kuid kuna punktis 9.1.2 esitatud alternatiive lahendusena esimeses järgus tõenäoliselt välja ei valita, ei ole neid siinkohal pikemalt analüüsitud. Kui nimetatud lahendused siiski rakenduma peaksid, saab seda vajadusel teha seletuskirjas. 10.2 Eestkoste järelevalve osakond, erandlik kohtualluvus registriasjade määruskaebuste lahendamisel Kavandatavad muudatused ei oma puutumust muu Euroopa Liidu või rahvusvahelise õigusega. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1 – Õiguse andmine ringkonnakohtute esimeestele kohtuasju maa- ja halduskohtute vahel ümber jagada, kohtuniku menetluslähetus Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Kohtunikud, ringkonnakohtute esimehed, menetlusosalised (vt täpsemalt käesoleva VTK punktist 2.1). Mõjuvaldkond: Kohtute töökorraldus Avalduva mõju kirjeldus ja olulisus: Muudatuste eesmärgiks on kohtunike töökoormust kohtute lõikes ühtlustada. Seega, kuigi kohtunikud moodustavad avaliku sektori teenistujatest üsna marginaalse osa (0,76%), puudutab muudatus nende töökorraldust väga otseselt. Kuigi osade kohtunike töökoormus võib muudatuste tulemusena senisega võrreldes mõnevõrra tõusta, peab see siiski jääma tavapärase töökoormuse piiresse. Seega on tegu ühekordse muudatusega kohtunike töökorralduses, millega kohtunikel tuleb veidi kohaneda, kuid mille ebasoovitavate mõjude risk nende töömotivatsioonile on pigem madal. Kohtunike jaoks, kelle ülekoormus asjade ümberjagamise arvelt väheneb, on mõju positiivne. Samuti on mõju positiivne 54 Samas on seal nimetatud ka linnakohtuid, mida tänase seisuga enam ei eksisteeri. 19 nende kohtunike jaoks, kes saavad end menetluslähetuse käigus erialaselt proovile panna. Kokkuvõttes võib öelda, et muudatuste mõju ei saa pidada oluliseks, kuivõrd see ei kutsu esile muudatusi kohtunike käitumises ning puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Ringkonnakohtute esimehed (keda on 2) saavad endale juurde lisapädevuse kohtuasju ümber jagada, mis ühelt poolt tekitab neile juurde töökohustuse, kuid peaks olema nende jaoks pigem positiivse mõjuga muudatus, kuna annab neile juurde juhtimishoova kohtute töö korraldamiseks. Seega võib väita, et muudatuse mõju ringkonnakohtute esimeestele on pigem ühekordne ja väheoluline (nõuab lühikest kohanemisaega), kuid pikemas perspektiivis positiivne. Kuna inimene puutub keskmiselt kohtumenetlusega kokku juhuslikult ja harva (vt punkt 2.1), on muudatuse mõju neile ebaoluline ja väike. Nende inimeste jaoks, kellel kohtumenetluses siiski osaleda tuleb, peaks muudatuse mõju olema pigem positiivne, kuna kohtute töökoormuse ühtlustamise laiemaks eesmärgiks on tagada kõigis kohtutes mõistlik menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid ning seeläbi suurendada ka menetlusosaliste rahulolu. 11.2. Eestkoste järelevalve osakonna loomine maakohtu juurde, erandlik kohtualluvus registriasjade määruskaebuste lahendamisel Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Eestkoste järelevalvega ning registriasjadega tegelevad kohtuteenistujad, kohtunikud, menetlusosalised (vt täpsemalt käesoleva VTK punktist 2.2). Mõjuvaldkond: Kohtute/kohtuteenistujate töökorraldus Avalduva mõju kirjeldus ja olulisus: Mõjutatud sihtrühmad on kohtuteenistujad, kes tegelevad eestkoste järelevalve ja registriasjadega ja moodustavad aktiivses teenistuses kohtuteenistujatest kokku natuke alla 10%. Kuigi mõjutatud sihtrühm on väike, on kavandatavate töökorralduslike muudatuste mõju nende töökorraldusele otsene, aga mitte eriti oluline, kuna ei too neile juurde olulisi lisaülesandeid ega vaja seetõttu pikka kohanemisaega. Kinnistus- ja registriosakonna töötajatele lisakoormuse tekitamine, mis puudutab määruskaebuste lahendamist, võib vajada lühikest, kuid ühekordset kohanemisaega. Muudatusega kaasnevad võimalused kolleegidega tihedamalt suhelda ja erialaselt areneda peaksid olema kohtuteenistujate jaoks positiivsed. Seega võib muudatuse mõju kohtuteenistujatele hinnata väikeseks ja pigem positiivseks. Samuti peaks Tartu Maa- ja Ringkonna kohtunikule avaldama positiivset mõju parandada enda ja toetada kohtuametnike spetsialiseerumist vastavas valdkonnas. Samas tuleb arvestades, et Tallinna Ringkonnakohtu ja tema alluvuses olevate maakohtute kohtunikud ei puutuks sellisel puhul edaspidi enam registrimenetlusega kokku – nende kvalifikatsioon võib registriasjades muutuda. Kuna registrimenetluse teadmisi läheb vaja ka muude kohtuasjade lahendamisel, tuleb kohtunikkonna kujundamisel ka teistes Eesti kohtutes sellega arvestada. Eestkoste järelevalve ja kinnistus- ja registriasjade menetluses osalevate menetlusosaliste hulk on nii rahva kui menetlusosaliste koguarvu arvestades üsna väike sihtrühm, kuid kaasnev mõju peaks muutma kohtupraktika nendes valdkondades ühtlasemaks ja tulema seega pikemas perspektiivis kasuks nende rahulolule. Seega saab muudatuse mõju menetlusosalistele hinnata väikeseks, kuid pigem positiivseks. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatud muudatused ei avada mõju ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud 20 13.1 Kohtute töökoormuse ühtlustamine Kavandatud muudatused puudutavad kohtute töökorraldust ning olulist lisakulu ega -tulu nendega seoses riigile teadaolevalt tekkima ei peaks. Kuna tööjaotusplaani kehtestamise näol oleks tegu koormuse ühtlustamisega, mitte kohtunikule normaalsest koormusest kõrgema koormuse tekitamisega, siis asjade ühest kohtust teise liigutamisega lisarahastust ei kaasneks. Juhul, kui lisarahastuse vajadus peaks siiski tekkima aasta jooksul, saab kohus pöörduda vastava taotlusega Justiitsministeeriumi poole, kelle hallata on kohtute eelarve reserv erakorraliste kulutuste katteks. Menetluslähetuse puhul on hüvitataks kohtunikele tavapärastel alustel põhjendatud kulud, mille mõju riigieelarvele oleks väikese sihtgrupi tõttu väga marginaalne. 13.2 Eestkoste järelevalve osakond, erandlik kohtualluvus registriasjade määruskaebuste lahendamisel Seoses uue osakonna/erialluvuse loomisega kaasneva võimaliku restruktureerimisega võib riigile tekkida ühekordne, kuid mitte olulise mõjuga kulu, mis kirjutatakse vajadusel täpsemalt lahti seletuskirjas. Samuti võib kaasneda väiksemahuline kulu seoses ühe või kahe töötaja juurde palkamisega eestkoste järelevalve osakonda. Selline vajadus on väljatöötamiskavatsuse seisuga veel ebaselge ja kirjutatakse vajadusel lahti samuti seletuskirjas. 14. Edasine mõjude analüüs VTK koostaja ei tuvastanud esmase mõjuanalüüsi käigus ühelegi sihtrühmale olulisi negatiivseid mõjusid, mistõttu selgub edasise mõjude analüüsi vajalikkus pärast seda, kui huvirühmad on andnud tagasisidet väljatöötamiskavatsusele. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Välja on valitud järgmised kohtute haldamise 29. – 30.05.2019 istungil heaks kiidetud lahendused: 1. Ringkonnakohtute esimeestele antakse õigus kohtuasju maa- ja halduskohtute vahel ümber jagada vastavalt kohtuasjade ümberjagamise plaanile. 2. Kohtunikule antakse õigus lahendada kohtu esimeeste nõusolekul asju menetluslähetuse korras ka teise sama või madalama astme kohtu juures. 3. Ühe maakohtu juurde luuakse eestkoste järelevalve osakond. 4. Tartu Maakohtule antakse erialluvus registriasju puudutavate määruskaebuste lahendamisel. 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise x seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Muudatuse arv ja sisu ei eelda seaduste uute terviktekstide välja töötamist, eesmärk on saavutatav olemasoleva regulatsiooni täiendamise ja muutmisega. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik, kriminaalmenetluse seadustik, väärteomenetluse seadustik 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK edastatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, prokuratuurile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Lastekaitse Liidule. 21 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi plaanis ei ole. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Kontseptsiooni ei kavandata. kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Oktoober 2019 kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.02.2020 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Lagle Zobel [email protected] 22 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.09.2019 09:04 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; advokatuur advokatuur ee <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Lastekaitse Liit <[email protected]>; Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]> Teema: Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Manused: 8-15290 12.09.2019 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Registreerimise kuupäev: 12.09.2019 Registreerimise number: 8-1/5290. Link EIS-i: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/998e67ec-5403-470c-ba14-b5f7bc72feda Ootame tagasisidet hiljemalt 1.10.2019 Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee