Määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Riigikohus Esimese ja teise astme kohtud Meie 12.09.2019 nr 8-1/5291 Määruse eelnõu saatmine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks (kohtunike valveaja lisatasu) Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks justiitsministri pp. kk 2019. a määruse nr x „Kohtunikule valveaja lisatasu“ eelnõu. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 26. septembriks 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Eesti Kohtunike Ühing Riigi Tugiteenuste Keskus Merit Kõlvart 680 3133 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 04.09.2019 MINISTRI MÄÄRUS Kohtuniku valveaja lisatasu Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 76 lõike 8 alusel. § 1. Lisatasu arvutamise alus (1) Kohtunikule, kes on kohtu esimehe kinnitatud valvegraafiku alusel valves, makstakse valves oldud aja eest lisatasu. Lisatasu makstakse valves olnud kohtunikule tagantjärele üks kord kvartalis. (2) Kohtuniku ametipalga alusel valveaja tunnitasu arvutamisel lähtutakse 168 töötunnist kuus. (3) Lisatasustatava valveaja arvestus algab nädalavahetusele või riigipühale eelneval tööpäeval kell 18.00 ning lõpeb nädalavahetusele või riigipühale järgneva tööpäeva saabumisel kell 00.00. § 2. Valveaja eest lisatasu saavate kohtunike arv Valveaja eest üheaegselt lisatasu saavate valveks ettenähtud kohtunike ametikohtade arv igas maakohtus on kuni neli kohtunikku ja igas halduskohtus kuni kaks kohtunikku. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a. Raivo Aeg Minister  Justiitsministri määruse „Kohtuniku valveaja lisatasu“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vastavalt 01.01.2020 jõustuvale kohtute seaduse § 76 lõikele 8 (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019001) kehtestab kohtunikele valveaja eest makstava lisatasu arvutamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud kohtunike arvu kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse kehtestamine võimaldab prognoosida valvetasu maksmise kulu riigile. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Merit Kõlvart (e-post [email protected]) ja kohtute talituse juhataja Kaidi Lippus (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-ga 1 kehtestatakse kohtunikele valveaja eest makstava lisatasu arvutamise alused. Määruse § 1 lg 1 esimese lause kohaselt makstakse kohtunikule, kes on kohtuesimehe kinnitatud valvegraafiku alusel valves, valves oldud aja eest lisatasu. Seega lisatasu valves oldud aja eest on võimalik maksta üksnes valvegraafikusse märgitud valves oldud aja eest, arvestades määruses toodud teiste arvutuse alustega. Määruse § 1 lg 1 teise lause kohaselt makstakse lisatasu valves olnud kohtunikule tagantjärele üks kord kvartalis. Valves oldud aja eest makstakse kohtunikule lisatasu välja iga kolme kalendrikuu tagant viimase kolme kalendrikuu valves oldud aja eest kokku. Lisatasu väljamaksmine neli korda aastas lihtsustab lisatasu maksmise üle arvestuse pidamist. Määruse § 1 lg 2 kohaselt lähtutakse kohtuniku ametipalga alusel valveaja tunnitasu arvutamisel 168 töötunnist kuus. 01.01.2020 jõustuva kohtute seaduse § 76 lg 7 esimese lause kohaselt makstakse esimese astme kohtunikule lisatasu riigipühadel ja nädalavahetustel valves oldud aja eest. 01.01.2020 jõustuva kohtute seaduse § 76 lg 7 teise lause kohaselt arvutatakse valveaja kestus täistundides valveaja algusest lõpuni. 01.01.2020 jõustuva kohtute seaduse § 76 lg 7 kolmanda lause kohaselt on lisatasu suurus ühe valveaja tunni eest 10% kohtuniku töötunni tasust. Kuivõrd igas kalendrikuus ei ole võrdne arv töötunde, sest tööpäevade arv on erinev, siis võetakse kohtuniku tunnitasu arvutamise aluseks 168 töötundi kuus (mis vastab 21 tööpäevale kuus). See on vajalik, et vältida valveaja töötunni tasu varieerumist ning tagada lisatasu arvutamise lihtsus. Määruse § 1 lõike 3 kohaselt algab lisatasustatava valveaja arvestus nädalavahetusele või riigipühale eelneval tööpäeval kell 18.00 ning lõpeb nädalavahetusele või riigipühale järgneva tööpäeva saabumisel kell 00.00. Näiteks pärast reedest tööpäeva on nädalavahetuse valvetunde kokku 54. Selle aja eest on valvetasu suurus praegu kehtiva esimese astme kohtuniku palga juures 129 1 eurot 6 senti: 54 tundi x 2,39 eurot (esimese astme kohtuniku brutotunnitasu kuupalga alusel arvutatuna) = 129,06 eurot. 54 tunni pikkuse valve eest saadav tasu võrdub 5,4 töötunni tasuga. Eelnõu koostajad on pidanud erandlikuks olukorda, kus edasilükkamatu menetlustoiming tuleb teha nädalavahetuse lõpu südaööst vastu esmaspäeva kuni kohtuistungite pidamise tavapärase aja alguseni esmaspäeval, ning seetõttu lõpeb arvestuste kohaselt lisatasustatav valveaeg pühapäeva südaööl vastu esmaspäeva. Määruse §-ga 2 määratakse valveaja eest lisatasu saavate kohtunike arv kohtutes. Määruse § 2 kohaselt on valveaja eest üheaegselt lisatasu saavate valveks ettenähtud kohtuniku ametikohtade arv igas maakohtus kuni 4 ja igas halduskohtus kuni 2. Seega Eesti kohtusüsteemis on korraga valves maksimaalselt 20 kohtunikku (u 11% kõigist sihtrühma kuuluvatest kohtunikest), kellele tasutakse valves oldud aja eest lisatasu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Kavandatav määrus Määruse jõustumisel on loodud alus valveaja eest lisatasu arvutamiseks ja on kehtestatud ülempiir ühel ajal valveaja eest lisatasu saavate kohtunike arvule kohtute kaupa. Samuti reguleeritakse, et lisatasu arvutatakse ja makstakse kohtunikele välja üks kord kvartalis. Määrusega määratakse selged piirid riigieelarve kulutustele valvetasude maksmiseks. 4.2. Puudutatav sihtrühm Sihtrühmaks on maa- ja halduskohtunikud (178 kohtunikukohta), kes hakkavad alates 01.01.2020 valves oldud aja eest saama lisatasu. Sihtrühmaks on ka valveaja eest lisatasu saavatele kohtunikele lisatasu arvutavad ja väljamakseid korraldavad kohtute ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikud. 6.3. Kaasnevad mõjud 6.3.1. Mõju riigiasutuste korraldusele Kohtute töökorraldusele avalduva mõju ulatus ja sagedus on väike, kuivõrd ei kutsuta esile muudatusi käitumises ning puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Muudatusega kaasnevad mõjud ei ole kohtusüsteemi tasandil olulised, kuivõrd lisatasu maksmise kohustus luuakse seadusega, mitte kõnealuse määrusega, määrus kehtestab vaid lisatasu arvutamise alused. Seega muudatusega kaasnevad mõjud on neutraalsed ega ole sihtrühma tasandil olulised. 2 Lisatasu arvutavatele ja väljamakseid korraldavatele kohtu ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ametnikele avalduva mõju ulatus ja sagedus on keskmine, kuivõrd arvutusi ja väljamakseid tehakse üks kord kvartalis. Muudatusega kaasnev mõju on ametnikele pigem positiivne, kuivõrd kehtestatakse ühtne lisatasude arvutamise kord. Korra kehtestamata jätmise korral hakataks kohtutes lisatasusid arvutama võib-olla erinevalt ning RTK ametnikel tuleks lisatasude väljamaksmist korraldada eeldatavasti erinevate kordade alusel. 4.3.2. Muud mõjud Määruse rakendamisest ei tulene demograafilisi ega sotsiaalseid mõjusid, niisamuti ei mõjuta määruse rakendamine riigi julgeolekut, välissuhtlust, elu- ja looduskeskkonda ega regionaalarengut. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, riigi eeldatavad kulud ja tulud Määruse kehtestamisega seotud tegevusi ega kulusid riigile ei kaasne. Määrus kehtestatakse vastavalt 01.01.2020 jõustuvale kohtute seaduse § 76 lõikele 8 (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019001), mille kohaselt makstakse esimese astme kohtunikule lisatasu riigipühal ja nädalavahetusel valves oldud aja eest. Valveaja kestuseks loetakse kogu valveaja pikkus tundides. Lisatasu suurus ühe valveaja tunni eest on 10% kohtuniku töötunni tasust. Seaduse muudatus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Määruse jõustumisel määratakse selged piirid riigieelarve kulutustele valvetasude maksmiseks. Määruse kehtestamata jätmise korral oleks kohtunikele valvetasude maksmiseks kuluv summa raskemini prognoositav, sest sellisel juhul jääks iga kohtu otsustada korraga valves olevate kohtunike arv ja valveaeg. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril üheaegselt kohtute seaduse § 76 lg-s 8 sisalduva volitusnormiga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus kooskõlastatakse kohtute haldamise nõukojaga 01.01.2020 jõustuva kohtute seaduse § 41 lg 1 p 14 ning § 76 lg 8 alusel. Määrus saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Riigikohtule, I ja II astme kohtutele ning Eesti Kohtunike Ühingule. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Viljar Peep asekantsler 4 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.09.2019 08:43 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]>; rtk info <[email protected]> Teema: Määruse eelnõu saatmine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks (kohtunike valveaja lisatasu) Manused: 8-15291 12.09.2019 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Määruse eelnõu saatmine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks (kohtunike valveaja lisatasu) Registreerimise kuupäev: 12.09.2019 Registreerimise number: 8-1/5291. Link EIS-i: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dec259dc-2294-4bec-8bb8-827263a09017 Ootame tagasisidet hiljemalt 26.09.2019. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee