Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 muutmine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 15.08.2019 16:08 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; advokatuur advokatuur ee <[email protected]>; Sõjaväepolitsei <[email protected]> Teema: Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ muut... Manused: 14 15.08.2019 Ministri määrus.bdoc 15.08.2019 nr 14 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse riigi õigusabi seaduse § 21 lõike 3 alusel. § 1. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruses nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“; 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „Tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.“; 3) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tasu arvestamisel menetlustoimingul osalemise eest lähtutakse menetlustoimingu protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Menetlustoimingu vaheaeg, mis kestab kauem kui 30 minutit, tasustamisele ei kuulu. Menetlustoimingu muu katkestus või menetlustoimingu alguse viibimine arvatakse menetlustoimingul osalemise aja hulka. Kui menetlustoimingu ärajäämisest ei ole riigi õigusabi osutajale (edaspidi advokaat) mõistliku aja jooksul ette teatatud, makstakse ärajäänud menetlustoimingule ilmumise eest poole tunni tasu, lähtudes 2. peatükis vastava õigusabi kohta sätestatud tasumäärast ja piirmäärast.“; 4) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Kohtuistungi vaheaeg, mis kestab kauem kui 30 minutit, tasustamisele ei kuulu. Kohtuistungi muu katkestus või kohtuistungi alguse viibimine arvatakse kohtuistungil osalemise aja hulka. Kui kohtuistungi edasilükkamisest või ärajäämisest ei ole advokaadile mõistliku aja jooksul ette teatatud, makstakse ärajäänud kohtuistungile ilmumise eest poole tunni tasu, lähtudes 2. peatükis vastava õigusabi kohta sätestatud tasumäärast.“; 5) paragrahvi 2 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 2 lõike 2 esimese lause lõpus asendatakse tekstiosa „kuni 3“ tekstiosaga „kuni 2“; 7) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Menetlustoimingul ja kohtuistungil osalemisel töölepingu seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud ööajal, nädalavahetusel või riigipühal suurendatakse riigi õigusabi osutamise eest advokaadile makstavat tasu 50 protsenti. (4) Kui riigi õigusabi osutatakse kriminaalasjas kriminaalmenetluse seadustiku § 41 lõikes 31 nimetatud piiratud teovõimega kannatanule või tsiviilasjas alaealisele, kellele kohus on määranud esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 219 lõikes 2 sätestatud alusel, kohaldatakse advokaadile makstava riigi õigusabi tasule koefitsienti 1,5. (5) Kui riigi õigusabi osutamise eest makstavale tasule on kehtestatud piirmäär ja tasu suurendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud alusel, siis laieneb tasule kohaldatud koefitsient või tasu suurendamise protsent ka tasu piirmäärale.“; 8) paragrahvi 6 lõikes 1, § 8 lõikes 1 ning § 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 75 euro“ tekstiosaga „27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 81 euro“; 9) paragrahvi 6 lõigetes 2 ja 5, § 7 lõikes 4, § 8 lõikes 4, § 9 lõikes 3, § 10 lõikes 4 ja §-s 14 asendatakse arv „25“ arvuga “27“; 10) paragrahvi 6 lõikes 3, § 8 lõikes 2 ja § 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 300 euro“ tekstiosaga „27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 324 euro“; 11) paragrahvi 6 lõikes 4 ja § 8 lõikes 3 asendatakse „25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 100 euro“ tekstiosaga „27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 108 euro“; 12) paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 3 asendatakse tekstiosa „25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 150 euro“ tekstiosaga „27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 162 euro“; 13) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Määratud kaitsja tasu määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest on 27 eurot iga poole tunni kohta.“; 14) paragrahvi 10 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro“ tekstiosaga „27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro“ ning teises lauses asendatakse arv „50“ arvuga „54“; 15) paragrahvi 10 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 250 euro“ tekstiosaga „27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 270 euro“ ning teises lauses asendatakse arv „100“ arvuga „108“; 16) paragrahvi 10 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro“ tekstiosaga „27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro“ ning teises lauses asendatakse arv „350“ arvuga „378“; 17) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kohtuistungil“ sõnadega „ja isiku ärakuulamisel“; 18) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „12 eurot iga kümne minuti kohta“ tekstiosaga „36 eurot iga poole tunni kohta“; 19) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 4 ning § 12 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 1. septembril 2019. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler  Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta. Nimetatud volitusnormi alusel on kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määrus nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi määrus). Arvestades Eesti Advokatuuri (edaspidi advokatuur) 01.05.2019 riigi õigusabi 2018. a aastaaruandes ja 17.06.2019 kirjas esitatud määruse muutmise ettepanekuid ja mõjude eelanalüüsi, riigieelarvest riigi õigusabi (edaspidi RÕA) osutamiseks eraldatud vahendite mahtu ning RÕA osutamise õiglasema tasustamise vajadust, muudetakse eelnõuga kehtivat määrust järgmiselt: 1. kõigis RÕA tasuliikides, kus seni kehtis tasumäär 25 eurot poole tunni eest, tõstetakse RÕA tasu 27 eurole poole tunni eest (s.o 8%); 2. nähakse ette 50% suurem tasu menetlustoimingul ja kohtuistungil osalemise eest ööajal, nädalavahetusel või riigipühal; 3. nähakse ette suurem tasu, kui RÕA-d osutatakse kriminaalasjas piiratud teovõimega kannatanule või perekonnaasjas alaealisele, kellele kohus on määranud esindaja tema huvide kaitseks (koefitsient 1,5); 4. kaotatakse miinimummäära erisus ja sellest tulenev tasu 10 minuti kaupa arvestamine RÕA osutamisel haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses; 5. kaotatakse haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses rahvusvahelise kaitse taotlejale RÕA osutamise tasustamise erinevused. Täiendavalt minnakse advokatuuriga kokkuleppel menetlustoimingutel ja kohtuistungitel osalemise eest tasu arvestamisel seniselt poole tunni kaupa arvestuselt üle minutipõhisele arvestusele ning lisaks vähendatakse advokatuuri kantsleri poolt kehtestatava koefitsiendi maksimummäära. Kuna RÕA mahu täpne prognoosimine ei ole võimalik, siis mahu ootamatu suurenemise korral võib osutada vajalikuks RÕA kulutuste vähendamiseks kulutusi suurendavad määruse muudatused osaliselt või täielikult tagasi pöörata või teha muud vajalikud täpsustused. 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Alar Must (tel 680 3113, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.12.2018, 19. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga on kavandatud suurendada riigi õigusabi osutamise eest makstavat tasu 8% kõigis tasuliikides, kus seni kehtis tasumäär 25 eurot poole tunni eest. Seega tõuseb pooltunnitasu seniselt 25 eurolt 27 eurole. Tasumäärade järkjärgulise tõstmisega soovitakse motiveerida rohkem advokaate osalema riigi õigusabi andmisel. Advokatuuri ettepanek oli tõsta RÕA tasusid kõikides RÕA liikides 30 eurole pooltunni kohta, mille rahalist mõju RÕA eelarvele hindas advokatuur oma 17.06.2019 kirjas u 600 000 eurole aastas. Samas prognoosis advokatuur 17.06.2019 kirjas 2019. a lõpuks RÕA vahendite ülejääki 215 000 eurot. Seega on selge, et tasumäärade tõstmine advokatuuri taotletud ulatuses ei ole olemasolevate eelarveliste võimaluste piires teostatav. Lisaks tuleb arvestada, et 29.01.2018 juba tõsteti tasumäärasid 25% ehk 20 eurolt 25 eurole. Tasumäärade tõstmine poolteise aasta jooksul teist korda peaaegu samas mahus ei ole põhjendatud. Seetõttu tõstetakse tasumäärasid eelnõuga 8%. Muudatuse rahaline mõju RÕA eelarvele on advokatuuri hinnangust lähtudes 240 000 eurot aastas. Teise olulisema muudatusena nähakse eelnõus ette poole võrra suurem tasu menetlustoimingul ja kohtuistungil osalemise eest ööajal, nädalavahetusel või riigipühal. Tasu makstakse üksnes menetlustoimingul ja kohtuistungil osalemise eest, aga mitte nt nädalavahetusel kaitseakti koostamise eest. Muudatuse eesmärk on motiveerida advokaate võtma vastu kiireloomulisi tellimusi RÕA osutamiseks töövälisel ajal. Kehtiv regulatsioon näeb ette ööajal ja riigipühal (aga mitte nädalavahetusel) osutatud RÕA eest suurema tasu üksnes haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Samas on põhjendatud kohaldada öö- ja puhkeaja lisatasu kõikide töövälisel ajal RÕA esindaja osalusel läbiviidavate menetlustoimingute puhul. Muudatus kehtestatakse advokatuuri ettepanekul ning selle mõju eelarvele on hinnanguliselt 40 000 eurot tuletatuna perioodi alusel, kui kõrgendatud tasu töövälisel ajal töötamise eest viimati kehtis. Kolmanda olulisema muudatusena nähakse ette suurem tasu, kui riigi õigusabi osutati kriminaalasjas piiratud teovõimega kannatanule või perekonnaasjas alaealisele kohtu poolt määratuna. Muudatus on vajalik motiveerimaks kuriteoohvrite ja alaealiste esindamisele spetsialiseerunud advokaate RÕA-d osutama eriti haavatavatele kannatanutele kriminaalmenetluses ja haavatavatele alaealistele perekonnaasjades, et parandada neile osutatava RÕA kättesaadavust ja kvaliteeti. Muudatus kehtestatakse advokatuuri ettepanekul, mille kohaselt tuleks kõrgem tunnitasumäär kehtestada kuriteoohvritega (kannatanu esindamine kriminaalmenetluses, lähenemiskeelu kohaldamine jne) ja laste hooldusõiguse vaidlustega seotud toimingute kohta, kuna valdkond on spetsiifiline ning selles õigusabi osutavad advokaadid on vastavalt koolitatud ja neil on pikaajalised kogemused haavatavatele isikutele õigusabi osutamisel. Neljanda muudatusena kaotatakse miinimummäära erinevus ja sellest tulenev tasu 10 minuti kaupa arvestamine haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Samamoodi nagu teistes RÕA liikides, kehtestatakse ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses RÕA osutamisel tasu miinimummäärana tasu poole tunni eest. Miinimummäära ületav tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ja ümardatuna täiseuroni. Muudatuse eesmärgiks on advokaatide õiglasem tasustamine ja selle kaudu RÕA jätkusuutlikkuse tõstmine haldusmenetlustes ja halduskohtumenetlustes. Kolm korda väiksem miinimumtasu haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses võrreldes teiste RÕA liikidega võib haldusõigusele spetsialiseerunud advokaatide jaoks olla oluline motivatsiooni vähendav tegur, et osaleda RÕA osutamises, mille tõttu võib haldusasjades esindamisel kannatada RÕA kättesaadavus ja kvaliteet. Seetõttu on oluline kaotada võimalikud motivatsiooni vähendavad tegurid. Arvestades haldusmenetlustes ja halduskohtumenetlustes RÕA osutamise arvu ja osakaalu (advokatuuri 2018. a aastaaruandest nähtuvalt oli 2018. aastal haldusmenetlustes ja halduskohtumenetlustes kokku 68 tellimust, mis moodustab kogu õigusabi tellimuste arvust u 0,5%), ei ole väiksem tasu alammäär haldusasjades praegu ka riigi rahaliste vahendite kokkuhoidmise eesmärgil põhjendatud. Advokaatide õiglase tasustamise ning RÕA kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamise eesmärgil kaotatakse viienda muudatusena RÕA osutamise tasustamise erisused rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud halduskohtumenetlustes. Peamise erinevusena on kehtivas määruses rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud halduskohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasule kehtestatud piirmäär 400 eurot, samal ajal kui muude halduskohtumenetluste puhul ei ole riigi õigusabi tasule piirmäära kehtestatud. Arvestades rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu ja osakaalu (advokatuuri 2018. a RÕA aastaaruandest nähtuvalt oli 2018. aastal rahvusvahelise kaitse asjades tellimusi 54, mis moodustab kogu õigusabi tellimuste arvust u 0,4%), ei ole selline eristamine riigi rahaliste vahendite kokkuhoidmise eesmärgil põhjendatud. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejate arv peaks tulevikus ootamatult ja järsult tõusma, siis on vahendite kokkuhoiu ja süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks võimalik üldisest tasustamisest erinev regulatsioon rahvusvahelise kaitse asjades taas kehtestada. Kuuenda muudatusena minnakse advokatuuriga kokkuleppel RÕA osutamise eest tasu arvestamisel seniselt poole tunni kaupa arvestuselt ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttelt üle minutipõhisele arvestusele ning täpsustatakse RÕA osutamise (sh menetlustoimingul ja kohtuistungil) eest makstava tasu arvestamise põhimõtteid. Muudatuse eesmärgiks on advokaatide senisest õiglasem tasustamine ja ekslikust ümardamisest tulenevate vigade vähendamine. Tasu pooltunni kaupa arvestamisel võib RÕA tasu samas mahus RÕA osutamise eest sõltuvalt osutamise kellaajast varieeruda 30 minuti piires. Minutipõhise arvestuse puhul tagatakse, et samas ajalises mahus osutatud RÕA ka tasustatakse samas mahus, sõltumata sellest, mis kellaajal RÕA osutamist alustati või lõpetati. Minutipõhine arvestus võimaldab vähendada ka võimalikke vigu RÕA taotlustes tasu lähima pooltunnini ümardamise põhimõtte rakendamisel. Probleemid pooltunni kaupa arvestuses ja tasu lähima pooltunnini ümardamisel ilmnesid ka Justiitsministeeriumi 2018.-2019. aastal tehtud kriminaalasjade kohtuistungitel RÕA osutamise tasustamise praktika auditist, mille kokkuvõttes soovitati advokaatide õiglasemaks tasustamiseks ja ekslikust ümardamisest tulenevate vigade vältimiseks tasustamise ajaarvestuse põhimõtteid korrigeerida. Minutipõhine arvestus hakkab mängima rolli, kui õigusabi on osutatud üle miinimummäära, s.o kauem kui pool tundi. Alla miinimummäära osutatud riigi õigusabi tasustatakse jätkuvalt miinimummääras. Kohtuistungil osalemise eest tasu arvestamise põhimõtete täpsustamise eesmärk on selgema regulatsiooni loomine määruse ühetaolise rakendamiseks. Viimase olulisema muudatusena alandatakse advokatuuri kantsleri poolt kehtestatava koefitsiendi maksimummäär senise 3 asemel 2-le. Maksimummäära säilitamine senisel tasemel ei ole enam vajalik, arvestades pärast maksimummäära kehtestamist 02.10.2015 määruses tehtud ja eelnõuga kavandatavaid muudatusi (tasumäärade ja piirmäärade tõstmine enamikus RÕA liikides 35%, menetlustoimingutel osalemise piirmäärade kaotamine, töömahukuse alusel tasu suurendamise võimaluste ulatuslik avardamine (100%-lt 500%-ni), öö- ja puhkeaja tasu koefitsiendi kehtestamine, piiratud teovõimega kannatanute ja perekonnaasjades alaealiste esindamise koefitsient, haldusasjades tasustamise miinimummäära erinevuse kaotamine, rahvusvahelise kaitse menetlustes piirmäära kaotamine jpm). Senises praktikas on kohaldatud advokatuuri kantsleri koefitsienti 1,5 üksikutel juhtudel (2018. a 8 korral, 2019. a I poolaastal 3 korral). Suuremat koefitsienti kui 1,5 ei ole kohaldatud. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse peakiri suupärasemaks ja lühemaks, kasutades määruse nimetusena „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Uus pealkiri on tuletatud RÕS 4. peatüki pealkirjast ja see avab piisavalt selgelt määruse sisu. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 1 lõiget 1 esimest lause järel uue lausega, millega sätestatakse kõigis RÕA liikides ja kõigi RÕA toimingute (sh kohtuistungil ja menetlustoimingul osalemine) eest tasu arvestamisel ühtne minutipõhine ajaarvestus ja tasu ümardamine järgmise täiseuroni (senise lähima pooltunnini ümardamise asemel). Tasu minuti täpsusega arvestamine tagab õiglasema tasustamise ja vähendab vigu, mis tulenevad aja ekslikust ümardamisest andmete riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) sisestamisel. Kuna tasu käsitsi arvutamine on nüüdseks praktikas erandlik ning tasu arvutatakse RIS-is automaatselt, siis puudub ka vajadus arvutamise lihtsustamiseks säilitada senine pooltunni kaupa arvestus. Tasu miinimummääraks jääb poole tunni tasu, seega minutipõhine arvestus rakendub, kui miinimummäär on ületatud. Alla miinimummäära osutatud riigi õigusabi tasustatakse jätkuvalt miinimummääras. Seega valem, mille järgi arvutatakse tasu, kui miinimummäär on ületatud, on järgmine: RÕA tasu RÕA osutamise aeg minutites * tasumäär (tasu iga poole tunni kohta) (ümardatuna) = ––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– järgmise täiseuroni) 30 (minutite arv pooltunnis) Näiteks kui RÕA-d osutati määratud kaitsjana 31 minutit, siis on tasu 31 * 27/30 = 27,9, mis järgmise täiseuroni ümardatuna on 28 eurot. Kui aga RÕA-d osutati nt halduskohtumenetluses 44 minutit, siis on tasu 44 * 36/30 = 52,8, mis järgmise täiseuroni ümardatuna on 53 eurot. Kui RÕA-d osutati nt kannatanu esindajana kriminaalmenetluses 57 minutit, siis on tasu 57 * 27/30 = 51,3, mis järgmise täiseuroni ümardatuna on 52 eurot. Tasu arvestamine RÕA osutamise eest algab, kui advokaat alustab RÕA osutamise toiminguga, ning lõpeb toimingu lõpetamisega. Eelnõu § 1 punktiga 3 sõnastatakse tervikuna ümber määruse § 1 lõige 2, mis sätestab menetlustoimingul osalemise eest tasu arvestamise põhimõtted. Kuna määruse § 1 lõikes 2 nähakse kõigi RÕA toimingute osas ette ühtne minutipõhine ajaarvestus ja ümardamise põhimõte, siis puudub vajadus menetlustoimingul RÕA osutamise ajaarvestamise ja ümardamise põhimõtteid sättes korrata. Määruse § 1 lõikes 1 sätestatud RÕA osutamise eest makstava tasu arvestamise üldpõhimõttest tulenevalt algab tasu arvestamine menetlustoimingul osalemise eest menetlustoiminguga alustamisega (kui menetlustoiming algab õigel ajal ehk kutses märgitud või muul viisil isikule teatavaks tehtud ajal ning advokaat on toimingu alguses kohal) ja lõpeb menetlustoimingu lõpetamisega (kui advokaat osaleb menetlustoimingul selle lõpuni). Kui advokaat saabub menetlustoimingule hiljem või lahkub enne menetlustoimingu lõppu, siis lähtutakse tasu arvestamisel advokaadi saabumise või lahkumise ajast. Lõike esimeses lauses nähakse ette, et menetleja saab tasu arvestamisel lähtuda nii menetlustoimingu protokollis esitatud andmetest, menetlustoimingu salvestisest (kui toiming salvestati) kui muudest asjassepuutuvatest andmetest. Senine menetlusprotokollis märgitud toimingu alguse ja lõpu kellaajast lähtumise nõue on liigselt kitsendav ja võib teatud juhtudel viia tasu maksmiseni aja eest, kui riigi õigusabi tegelikult ei osutatud (näiteks kui advokaadi hilisem saabumine või lahkumine enne menetlustoimingu lõppu jäi protokolli märkimata), või tasu ebaõiglase mittemaksmiseni (nt kui menetlustoimingu alguse või lõpu kellaaeg või advokaadi saabumine või lahkumine on protokolli märgitud advokaadi kahjuks ebaõigesti). Sellises olukorras ei pruugi kohustus RÕA tasu arvestamisel rangelt lähtuda menetlusprotokollis märgitud kellaaegadest tagada RÕA osutamiseks eraldatud vahendite sihipärast kasutamist ja advokaatide õiglast tasustamist. Kohustust määrata RÕA osutamise aeg kindlaks üksnes menetlusprotokollis märgitu alusel ei tulene ka riigi õigusabi seadusest. Samuti nähakse RÕA osutamise õiglase tasustamise eesmärgil lõike teises lauses ette, et menetlustoimingu vaheaeg, mis kestab kauem kui 30 minutit, tasustamisele ei kuulu. Kui esineb menetlustoimingu lühiajaline katkestus (mis ei võimalda advokaadil menetlustoimingult lahkuda) või kui menetlustoimingu algus advokaadist sõltumata põhjusel viibib, siis arvatakse see aeg RÕA osutamise eest tasustatava aja hulka. Kehtima jääb põhimõte, et kui menetlustoimingu ärajäämisest ei ole advokaadile mõistliku aja jooksul ette teatatud, makstakse ärajäänud menetlustoimingule ilmumise eest poole tunni tasu (lõike kolmas lause). Eelnõu § 1 punktiga 4 sõnastatakse tervikuna ümber määruse § 1 lõige 4, mis sätestab kohtuistungil osalemise eest tasu arvestamise põhimõtted. Kuna määruse § 1 lõikes 2 nähakse kõigi RÕA toimingute osas ette ühtne minutipõhine ajaarvestus ja ümardamise põhimõte, siis puudub vajadus kohtuistungil RÕA osutamise ajaarvestamise ja ümardamise põhimõtteid sättes korrata. Määruse § 1 lõikes 1 sätestatud RÕA osutamise eest makstava tasu arvestamise üldpõhimõttest tulenevalt algab tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi avamisega (kui kohtuistung algab õigel ajal ehk kutses märgitud, kohtu veebilehel avaldatud või muul viisil isikule teatavaks tehtud ajal ning advokaat on toimingu alguses kohal) ja lõpeb kohtuistungi lõpetamisega (kui advokaat osaleb kohtuistungil selle lõpuni). Kui advokaat saabub kohtuistungile hiljem või lahkub enne selle lõppu, siis lähtutakse tasu arvestamisel advokaadi saabumise või lahkumise ajast. Lõike esimeses lauses nähakse ette, et tasu arvestamisel saab kohus lisaks istungiprotokollis märgitule lähtuda ka muudest asjassepuutuvatest andmetest (nt kohtuistungi salvestisest, kui salvestis on olemas). Lõike teises ja kolmandas lauses sõnastatakse ümber kohtuistungi vaheaegade ja kohtuistungi alguse viibimise tasustamisega seonduv. Tasustamisele ei kuulu kohtuistungi vaheaeg, mis kestab kauem kui 30 minutit. Lühiajalised kohtuistungi vaheajad või muud katkestused arvatakse jätkuvalt kohtuistungi tasustatava aja hulka (välja arvatud, kui advokaat lahkub istungilt). Samuti arvestatakse kohtuistungi aja hulka istungi alguse viibimine (sh istungi jätkamise viibimine pärast vaheaega). Seega pikema kui 30-minutilise vaheaja korral lõpeb (peatub) tasu arvestamine, kui kohus kuulutab välja istungi vaheaja, ja algab uuesti, kui kohus jätkab istungit (kui istung jätkub õigel ajal ning advokaat on kohal) või kui advokaat naaseb kohtuistungile (kui istung jätkub õigel ajal, aga advokaat hilineb). Kui advokaat saabub õigel ajal, kuid istungi jätkumine advokaadist sõltumata põhjusel viibib, siis arvestatakse viibitud aeg RÕA osutamise eest tasustatava aja hulka. Lõike neljandas lauses nähakse ette advokaadi tasustamine ärajäänud kohtuistungile ilmumise eest (samamoodi nagu ärajäänud menetlustoimingule ilmumise puhul). Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõike 1 teine lause, mis sätestab, et kohtuistungil osalemise tasu ei suurendata. Säte tunnistatakse kehtetuks, sest lõige reguleerib tasu suurendamist olukorras, kus RÕA osutamine on põhjendatult osutunud eeldatust töömahukamaks, kui määruse 2. peatükis vastava õigusabi kohta kehtestatud piirmäärad tasustada võimaldavad. Kuna kohtuistungil osalemise eest makstavale tasule ei ole piirmäärasid kehtestatud, siis on eksitav antud lõikes eraldi välja tuua, et kohtuistungil osalemise tasu ei suurendata. On ilmne, et tasu, millele piirmäära ei kohaldata, ei ole ka alust suurendada. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 2, millega on advokatuuri kantslerile antud õigus ühekordselt kehtestada advokaadile makstava tasu koefitsiendiks 1,5 kuni 3, kui advokatuuril ei õnnestu tavapärases korras leida RÕA osutamiseks advokaati. Eelnõuga kavandatud kohaselt alandatakse advokatuuri kantsleri poolt kehtestatava koefitsiendi maksimummäär senise 3 asemel 2-le, sest maksimummäära säilitamine senisel tasemel ei ole enam vajalik, arvestades pärast 02.10.2015 määruses tehtud ja eelnõuga kavandatavaid muudatusi. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määruse § 2 kolme uue lõikega (lõiked 3–5). Lõikega 3 kehtestatakse RÕA osutamise eest poole võrra suurem tasu menetlustoimingul ja kohtuistungil osalemise eest ööajal ehk kella kümnest õhtul kuni kuueni hommikul, lähtudes töölepingu seaduse § 45 lõikes 1 sätestatust, nädalavahetusel ehk laupäeval ja pühapäeval ning pühade ja tähtpäevade seaduse §-s 2 sätestatud riigipühal. Tasu suurendatakse üksnes menetlustoimingul ja kohtuistungil osalemise eest, aga mitte näiteks kaitseakti koostamise, materjalidega tutvumise või muude advokaadi toimingute eest. Tasu suurendamine kehtestatakse protsendina (mitte tasule lisatava koefitsiendina) infotehnoloogilistel põhjustel (suurendamise protsendi puhul piisab varem loodud funktsionaalsuse (taas)aktiveerimisest, kuid koefitsient vajaks RIS-i arendust). Lõikega 4 nähakse ette RÕA osutamise eest suurem tasu juhul, kui riigi õigusabi osutatakse kriminaalasjas kriminaalmenetluse seadustiku § 41 lõikes 31 nimetatud piiratud teovõimega kannatanule või perekonnaasjas alaealisele, kellele kohus on määranud esindaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 219 lõikes 2 sätestatud alusel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 41 lõike 31 alusel määrab menetleja piiratud teovõimega kannatanule esindaja riigi õigusabi korras, kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et kannatanu seadusliku esindaja huvid on vastuolus kannatanu huvidega, alaealine kannatanu on perekonnast eraldatud või kui kannatanu on saatjata alaealine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 219 lõike 2 alusel määratakse esindaja kohtu poolt perekonnaasjas tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule tema huvide kaitseks (eelkõige kui isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, kohus menetleb eestkoste seadmist, kohus menetleb abinõude rakendamist lapse heaolu tagamiseks, mis on seotud lapse eraldamisega perekonnast või isikuhooldusõiguse täieliku äravõtmisega, samuti kui kohus menetleb lapse äravõtmist kasuperekonnast või ühelt abikaasalt või muult lapsega suhtlemiseks õigustatud isikult). Nimetatud haavatavatele isikutele vastavates menetlustes RÕA osutamisel kohaldatakse advokaadi tasu suhtes koefitsienti 1,5, et parandada osutatava RÕA kättesaadavust ja kvaliteeti. Tasu suurendamine kehtestatakse tasule lisatava koefitsiendina infotehnoloogilistel põhjustel (koefitsiendi puhul piisab varem loodud funktsionaalsuse (taas)aktiveerimisest, kuid protsent vajaks RIS-i arendust). Lõikes 5 sätestatakse tasu suurendamise protsentide ja koefitsientide ühetaolise kohaldamise huvides põhimõte, et kui RÕA osutamise eest makstavale tasule on kehtestatud piirmäär, siis laieneb tasu suhtes kohaldatud koefitsient või tasu suurendamise protsent ka tasu piirmäärale. See tagab, et tasustatavate tundide arv tasu suurendamise korral ei vähene. Näiteks perekonnast eraldatud alaealise kannatanu esindamisel kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses on RÕA tasu piirmäär 486 eurot (324 * 1,5) igas kohtuastmes (ehk tasustatav on jätkuvalt 6 tundi). Eelnõu § 1 punktidega 8–12 ja 14–16 tõstetakse määruse §-des 6–10 ja 14 sätestatud tasumäärasid ja tasu piirmäärasid 8% järgmiselt: Tasumäär Tasumäär Piirmäär 1 Piirmäär 1 Piirmäär 2 Piirmäär 2 enne pärast enne pärast enne pärast muudatust muudatust muudatust muudatust muudatust muudatust § 6 lg 1 25 27 75 81 § 6 lg 2 25 27 § 6 lg 3 25 27 300 324 § 6 lg 4 25 27 100 108 § 6 lg 5 25 27 § 7 lg 1 25 27 150 162 § 7 lg 3 25 27 150 162 § 7 lg 4 25 27 § 8 lg 1 25 27 75 81 § 8 lg 2 25 27 300 324 § 8 lg 3 25 27 100 108 § 8 lg 4 25 27 § 9 lg 1 25 27 75 81 § 9 lg 2 25 27 300 324 § 9 lg 3 25 27 § 10 lg 1 25 27 400 432 50 54 § 10 lg 2 25 27 250 270 100 108 § 10 lg 3 25 27 500 540 350 378 § 10 lg 4 25 27 § 14 25 27 Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse määruse § 7 lõiget 2, mis sätestab määratud kaitsja tasumäära kriminaalasja määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest, ning sõnastatakse säte normitehnilistel kaalutlustel ümber sarnaselt määruse 2. peatüki teiste sätetega, millega kehtestatakse tasumäärad riigi õigusabi osutamise eest muudes RÕA liikides. Ühtlasi tõstetakse määratud kaitsja tasumäär kriminaalasja määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest seniselt 25 eurolt 27 eurole. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse määruse § 10 lõiget 4 selliselt, et oleks selge, et antud sätte alusel kuulub tasustamisele ka RÕA osutamine tsiviilasjas isiku ärakuulamisel. Tsiviilasjades võivad toimuda kohtuniku ja RÕA advokaadi juuresolekul ka isikute ärakuulamised (nt eestkoste või laste asjades), mille jaoks ei pruugi kohus korraldada kohtuistungit, kuid mis sarnaselt kohtuistungitele ei tohiks minna piirmääraga reguleeritud tasu arvestuse hulka. Kuivõrd kohtupraktika isiku ärakuulamiste tasustamisel ja piirmäära arvestamisel on olnud ebaühtlane, siis on sätte muutmine vajalik, et kohtupraktikat ühtlustada. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse määruse § 11 lõiget 1, mis sätestab isiku esindaja tasumäärad RÕA osutamise eest haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Muudatusega kaotatakse haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtiv tasu 10 minuti kaupa arvestamise erisus ning sätestatakse, et tasu RÕA osutamise eest haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses on 36 eurot iga poole tunni kohta. Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11 lõige 2, mis sätestab tasu miinimummäära erinevuse haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Eelnõu jõustumisel kohaldub kõikides RÕA liikides ühtse tasu miinimummäärana poole tunni tasu. Miinimummäära ületav tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ja ümardatuna täiseuroni. Samuti tunnistatakse kehtetuks määruse § 12, mis sätestab RÕA osutamise tasustamise erinevused rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud halduskohtumenetlustes. Peamise erinevusena on kehtivas määruses rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud halduskohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasule kehtestatud piirmäär 400 eurot, samal ajal kui muudes halduskohtumenetlustes osutatud riigi õigusabi tasule ei ole piirmäära kehtestatud. Eelnõu jõustumisel tasustatakse RÕA osutamist rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud halduskohtumenetlustes määruse § 11 sätete alusel ehk samadel alustel nagu RÕA osutamist muudes halduskohtumenetlustes (s.o ilma piirmäärata). Muudatusega loodetakse teha rahvusvahelise kaitse taotlejatele osutatav RÕA kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Samuti tunnistatakse kehtetuks määruse § 11 lõige 4, mis sätestab tasu suurendamise erinevuse, kui riigi õigusabi osutati haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ööajal või riigipühal. Määruse § 2 lõikes 3 öö- ja puhkeaja koefitsiendi kehtestamisega (eelnõu § 1 punkt 7) ei ole samalaadse tasuerinevuse säilitamine haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses enam põhjendatud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus võimaldab tasustada advokaate RÕA osutamise eest õiglasemalt, mis muudab RÕA süsteemi atraktiivsemaks ja motiveerib rohkem advokaate osalema riigi õigusabi andmisel. Määrus võimaldab paremini tasustada advokaate selleks, et nad võtaksid vastu kiireloomulisi tellimusi RÕA osutamiseks töövälisel ajal. Samuti võimaldab määrus paremini tasustada kuriteoohvrite ja alaealiste esindamisele spetsialiseerunud advokaate, kes osutavad RÕA-d eriti haavatavatele alaealistele kriminaalasjades ja tsiviilasjades. Loodetavasti paraneb nendele osutatava RÕA kättesaadavus ja kvaliteet. Määrus kaotab mitmed tasuerinevused RÕA osutamisel haldusasjades, mille tõttu võib kannatada nendes asjades RÕA kättesaadavus ja kvaliteet. Muudatused mõjutavad ettevõtluskeskkonda, riigiasutuste korraldust ja avaliku sektori kulusid, avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning erikohtlemist vajavate isikute sotsiaalseid garantiisid. Kaasnevast mõjust on puudutatud järgmised sihtrühmad: 1. advokaadid, eelkõige RÕA-d osutavad advokaadid 2. Justiitsministeerium 3. RÕA saajad, sh alaealised ja teised piiratud teovõimega isikud 4. kohtud (kohtunikud ja kohtuametnikud), kes lahendavad RÕA tasu ja kulude kindlaksmääramise taotlusi 5. advokatuur 6. Registrite ja Infosüsteemide Keskus Kuna muudatustel on valdavalt ühesugune mõju, siis käsitletakse kõiki muudatusi koos. Kavandatavad muudatused: riigi õigusabi tasumäärade ja piirmäärade tõstmine, öö- ja puhkeaja koefitsiendi kehtestamine, haavatavate isikute esindamise koefitsiendi kehtestamine, tasu arvestamise erisuste osaline kaotamine haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud halduskohtumenetluses tasu arvestamise erinevuste kaotamine, minutipõhisele tasustamisele üleminek ning advokatuuri kantsleri kehtestatava koefitsiendi maksimummäära alandamine I sihtrühm: advokaadid Muudatustega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkonnale Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Advokatuuri liikmeid oli 22.03.2019 seisuga kokku 10571. RÕA osutamisele on spetsialiseerunud umbes 100 advokaati. 2018. aastal esitati advokatuurile 13 424 RÕA tellimust, millest tulenevalt tegeleb üks advokaat aastas keskmiselt 134 riigi õigusabi asjaga. 1 Andmed Eesti Advokatuuri veebilehelt https://www.advokatuur.ee/est/advokatuur (25.06.2019). Muudatused mõjutavad RÕA-d osutavate advokaatide töö tasustamist, avaldades sihtrühmale valdavalt positiivset mõju. Tasu- ja piirmäärade tõstmise, tasukoefitsientide kehtestamise ja piiravate tasuerinevuste kaotamise ning minutipõhisele tasustamisele ülemineku tulemusena tasustatakse RÕA-d osutavaid advokaate vastavates RÕA liikides senisest paremini ja õiglasemalt, mis tõstab advokaatide motivatsiooni RÕA-d osutada ning mis muudab RÕA süsteemi atraktiivsemaks ka uutele liitujatele. Kantsleri kehtestatava koefitsiendi maksimummäära alandamine olulist mõju advokaatidele ei avalda, kuna maksimummääras ei ole koefitsienti kunagi kehtestatud ega kohaldatud, koefitsient on alati ühekordse mõjuga ning muud, positiivse mõjuga muudatused tasakaalustavad kõrgema koefitsiendi kohaldamise kaotamisest tuleneva võimaliku negatiivse mõju. Muudatused ei too sihtrühmale kaasa erilisi kohanemisraskusi, kuivõrd RÕA osutamise eest on praegugi ette nähtud tasu ja see makstakse välja advokaadi taotlusel. Tasu taotlemise ja väljamaksmise menetlus ei muutu. Kohanemisraskusi ei põhjusta ka minutipõhisele tasuarvestusele üleminek, kuna tasu arvutatakse RIS-is automaatselt. Muudatustega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavate mõjude esinemise riski. Eeltoodust tulenevalt võib öelda, et olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida, advokaatidele muudatustega ei kaasne. II sihtrühm: Justiitsministeerium Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Määrus mõjutab Justiitsministeeriumi, kuna RÕA korraldus, sh RÕA rahastamine, on Justiitsministeeriumi vastutusvaldkonnas. Riigi õigusabi tasumäärade ja piirmäärade tõstmisega 8% ulatuses suurenevad RÕA kulutused hinnanguliselt 240 000 eurot aastas. Öö- ja puhkeaja koefitsiendi kehtestamisega kaasnev kulu on advokatuuri arvestusele tuginedes hinnanguliselt 40 000 eurot aastas (kuivõrd koefitsient kehtestatakse üksnes menetlustoimingutel osalemisele, siis on kulu tõenäoliselt siiski väiksem kui 40 000 eurot aastas). Piiratud teovõimega kannatanute esindamise tasule koefitsiendi kehtestamisega märkimisväärset kulu ei kaasne, arvestades, et kannatanutele osutatava RÕA osakaal on 1,7% kõikidest RÕA tellimustest ning koefitsient kehtestatakse üksnes piiratud teovõimega kannatanutele RÕA osutamisel. Samuti ei kaasne märkimisväärset kulu tasuerinevuste osalise kaotamisega haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, võttes arvesse, et haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses osutatava RÕA osakaal on 0,5% kõikidest RÕA tellimustest. Rahvusvahelise kaitse menetlusega seotud halduskohtumenetluses tasu arvestamise erinevuste (piirmäära) kaotamisega kaasnev kulu on advokatuuri arvestusele tuginedes hinnanguliselt 2000 eurot aastas (summa on tuletatud 2018. aasta halduskohtumenetluses tehtud tellimustest, kus väljamõistetud summa ületas 400 eurot). Minutipõhisele tasustamisele üleminek ning advokatuuri kantsleri kehtestatava koefitsiendi maksimummäära alandamine märkimisväärseid kulutusi ega kokkuhoidu kaasa ei too. Kuna tegelikud kulutused RÕA-le selguvad konkreetsetes asjades RÕA tasu ja kulude kohtu poolt kindlaksmääramise tulemusena, mida ei ole ette võimalik teada, siis on täpsema prognoosi esitamine problemaatiline. Seega kokku on eelnõus kavandatavate muudatuste summaarne mõju riigieelarvele hinnanguliselt umbes 280 000 kuni 300 000 eurot aastas. Kavandatavate tasumäärade muudatuste jõustumisel on mõju 2019. a eelarvele u 100 000 eurot. Advokatuuri 17.06.2019 esitatud riigieelarvele kaasnevate mõjude eelanalüüsis prognoosis advokatuur 2019. a lõpus RÕA vahendite ülejäägiks 215 000 eurot. RÕA mahu ja tellimuste vähenemise jätkumisel võib RÕA aastane kulu väheneda ka suuremal määral kui 215 000 eurot, tasandades muudatuste rakendamisega kaasneva kulu. Seega on muudatused rakendatavad olemasoleva RÕA eelarve tingimustes ning suurt ohtu riigieelarveliste vahendite jätkumisele ei ole. Kui järgnevatel perioodidel ilmneb, et tellimuste arvu langusest tulenev sääst ei kata siiski kogu muudatustega kaasnevat kulu, siis on võimalik vajaduse korral teha määruses muudatusi, mis aitavad kulutusi kokku hoida, sh langetada tasumäärasid. Teisest küljest võimaldavad muudatused tasustada advokaate RÕA osutamise eest paremini ja õiglasemalt, muutes RÕA süsteemi senisest atraktiivsemaks. Muudatused parandavad loodetavasti ka RÕA kättesaadavust menetlustoimingutel ja kohtuistungitel, mis viiakse läbi tööaja-välisel ajal, ning parandavad haavatavatele isikutele osutatava RÕA kättesaadavust ja kvaliteeti. Kokkuvõttes aitavad muudatused riigil täita kohustust tagada ka õigusteadmisi mitteomavatele isikutele pikema aja vältel kvaliteetne õigusteenus. Määruse muudatustega ei kaasne sihtrühma kohanemisvajadust. Muudatused ei nõua ka töökorralduse muutmist. Samuti ei too muudatused kaasa sihtrühmale ebasoovitavate mõjude esinemise riski, kuna vajaduse korral on võimalik aegsasti teha määruses muudatusi, mis aitavad kulutusi kokku hoida. Eeltoodust tulenevalt võib öelda, et Justiitsministeeriumi jaoks olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida, muudatustega ei kaasne. III sihtrühm: riigi õigusabi saajad, sh alaealised ja teised piiratud teovõimega isikud Muudatusega kaasneva mõju valdkonnad: mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile, mõju erikohtlemist vajavate isikute sotsiaalsetele garantiidele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Viimase kolme aasta jooksul (2016–2018) esitati advokatuurile keskmiselt u 14 300 RÕA tellimust aastas. Seega osutatakse RÕA-d isikutele ligikaudu 14 300 eri menetluses aastas. Kannatanutele osutatakse RÕA-d keskmiselt 265 eri menetluses aastas. Alaealiste ja teiste piiratud teovõimega kannatanute arvu RÕA osutamisel ei eristata, mistõttu ei ole selle sihtrühma täpsemat suurust võimalik välja tuua. Samuti ei eristata perekonnaasjades alaealistele RÕA osutamist, seetõttu ei ole ka kõnealuse sihtrühma täpset suurust võimalik välja tuua. RÕA osutamise õiglasema tasustamise tulemusena on advokaadid paremini motiveeritud võtma vastu uusi RÕA tellimusi, mis tagab sihtrühmale parema teenuse kättesaadavuse. Atraktiivsem tasusüsteem motiveerib uusi advokaate liituma RÕA osutamise süsteemiga, mis samuti tõstab RÕA kättesaadavust sihtrühmale ja aitab hoida või parandada teenuse kvaliteeti. Parem RÕA kättesaadavus ja kvaliteet võimaldab sihtrühmale tõhusamat õiguskaitset. Suurem tasu kriminaalasjades piiratud teovõimega kannatanutele ja perekonnaasjades alaealistele RÕA-d osutavatele advokaatidele aitab parandada nendele eriti haavatavatele isikutele osutatava RÕA kättesaadavust ja kvaliteeti, mis tähendab tõhusamat õiguskaitset erikohtlemist vajavatele isikutele. Mõju esinemise sagedus on sihtrühmale suur, kuna puudutab kõiki tulevasi RÕA osutamisjuhte. Kuna muudatustega ei kaasne sihtrühma käitumises muutusi ja puudub vajadus nendega kohaneda, siis on sihtrühmale avalduva mõju ulatus väike. Samuti ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavate mõjude esinemise riski, muudatus on sihtrühma jaoks positiivse mõjuga, kuna aitab parandada teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, mis omakorda parandab sihtrühma õiguste kaitset konkreetsetes menetlustes. Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et riigi õigusabi saajate jaoks olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida, muudatustega ei kaasne. IV sihtrühm: menetlejad (kohtud, uurimisasutused ja prokuratuur), kes lahendavad RÕA tasu ja kulude kindlaksmääramise taotlusi Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutab kohtuid, uurimisasutusi ja prokuratuuri, kuna muutuvad RÕA tasu arvestamine alused, millest lähtudes menetlejad RÕA tasu kindlaks määravad. Muudatused vajavad harjumist, kuid kuna tasu arvutatakse RIS-is automaatselt ja tasu kindlaksmääramise menetlust muudatused ei puuduta, puudub vajadus sihtrühma eraldiseisvalt koolitada. Juhised muudatuste rakendamiseks on leitavad käesolevast määruse seletuskirjast. Määrus koos seletuskirjaga saadetakse enne jõustumist sihtrühmale tutvumiseks. Eelnevat arvestades ei kaasne muudatustega sihtrühma jaoks olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida. V sihtrühm: advokatuur Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatused mõjutavad advokatuuri, kuna toovad RIS-i pisiarenduste tellimise vajaduse (minutipõhine ajaarvestus ja täiseuroni ümardamine ning tasu suurendamise funktsioonide aktiveerimine, miinimummäära muutmine haldusasjades). Tasumäärade ja piirmäärade tõstmine toob kaasa vajaduse muuta RÕA osutamise hinnakirja RIS-is. Sihtrühma jaoks ei kaasne muudatustega olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida. VI sihtrühm: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatused mõjutavad Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) töökoormust, kuna toob kaasa RIS-i pisiarenduste teostamise vajaduse (minutipõhine ajaarvestus ja täiseuroni ümardamine ning uute tasu koefitsientide võimaluse (taas)loomine, miinimummäära muutmine haldusasjades). RIS-i arenduskulud kantakse RIK-ile RIS-i arendamiseks eraldatud vahenditest. Sihtrühma jaoks ei kaasne muudatustega olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Minutipõhisele ajaarvestusele ja täiseuroni ümardamisele üleminek vajab määruse rakendamiseks RIS-i pisiarendust, mis tehakse RIK-i poolt advokatuuri esitatud lähteülesande alusel. Kavandatu kohaselt valmib arendus hiljemalt 1. septembriks 2019. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud hinnanguliselt 280 000 kuni 300 000 eurot aastas kaetakse vastavaks eelarveaastaks RÕA osutamiseks eraldatud vahenditest. 2019. a RÕA eelarve on 4 225 000 eurot, millele lisandub 2018. a eelarvest üle tulevate vahenditena 41310 eurot. Jooksva aasta jooksul tehtud RÕA kulutusi arvestades on aasta lõpus prognoositav RÕA vahendite ülejääk hinnanguliselt 215 000 eurot. Seega on võimalik planeerida täiendava RÕA kulu teke juba 2019. aastasse. Ilma määrust muutmata võib prognoosida samas suurusjärgus või suuremat RÕA vahendite ülejääki ka 2020. aastal. Kuna määruse rakendamise kuludega seonduvat käsitleti pikemalt eespool määruse mõjude vastavas punktis (sihtrühm Justiitsministeerium ja mõju avaliku sektori kuludele), siis ei ole otstarbekas käsitletut siinkohal korrata. 6. Määruse jõustumine Arvestades määruse täiemahuliseks rakendamiseks vajaliku RIS-i arenduse valmimise aega, jõustatakse määrus 1. septembril 2019. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse andmiseks Eesti Advokatuurile. Advokatuur esitas eelnõule 24.07.2019 arvamuses ettepanekud eelnõu muutmiseks ja täiendamiseks, millega on määruses arvestatud. Rahandusministeeriumilt vastust ei laekunud. Viljar Peep Asekantsler