eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Justiitsministeerium Teie 20.06.2019 nr 8-1/3882 [email protected] Meie 14.08.2019 nr 10-3/19/66-2 Tartu Ringkonnakohtu tagasiside kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu kohta. Täname võimaluse eest avaldada arvamust „kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal)“ eelnõu kohta. Toetame erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra (erikord) tarbeks kohtumenetluste täiendamist, sh kohtutele täiendavate volituste andmist ning kohtute seadusega kohtutele võimaluse andmist pidada õigusemõistmise huvides kohtuistung väljaspool tavapärast aega. Nõustume ka sellega, et karistusseadustiku 24. peatükis sätestatud süütegude kiireks menetlemiseks võib olla teatud juhtudel põhjendatud maa- või ringkonnakohtu juurde ad hoc riigikaitsekohtu kolleegiumi moodustamine, mehitades kolleegiumi vajadusel ka teistes kohtutes teenistuses olevate kohtunikega (eelnõus kohtute seaduse (KS) § 372). Leiame samas, et kohtunike liigutamine kolleegiumi töö huvides ühest kohtust teise peaks jääma erandlikuks juhtumiks olukorras, kus muud võimalused, sh võimalus moodustada vastav kolleegium sama kohtu juurde, võimalik ei ole. Meie arvates vajaks eelnõu siiski täpsustamist ja täiendamist osas, millega täiendatakse kohtute seaduse § 57 lõigetega 21-23. Eelviidatud sätete kohaselt võib Riigikohtu esimees kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal kuni erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemiseni saata maakohtuniku, halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma väljapoole alalist teenistuskohta teise sama astme või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Kohtuniku teise kohtusse saatmine kooskõlastatakse eelnevalt vastavate kohtute esimeestega. Kohtu esimehel on õigus saata kohtunik tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma teise sama kohtu kohtumajja, mis asub väljapool kohtuniku alalise teenistuskoha asulat. Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama astme või madalama astme kohtus või teises sama kohtu kohtumajas. Esmalt märgime, et lõigetes 21 ja 22 on sõnad „tema nõusolekuta“ ebavajalikud, sest sätted peaksid kohalduma ka kohtuniku nõusoleku korral. Kohtuniku nõusolekuta üleviimise osas märgime, et eelnõu piirab oluliselt kohtuniku seniseid vägagi olulisi õiguslikke tagatisi, kuivõrd kehtiva regulatsiooni järgi nimetatakse kohtunik konkreetse kohtu ja kohtumaja teenistusse (KS § 55 lg 3). Kohtuniku üleviimine teise sama astme või madalama astme kohtusse ning teise kohtumajja toimub kohtuniku nõusolekul (KS § 57 lg 1). Kohtuniku nõusolekuta üleviimine teise kohtumajja on võimalik vaid sama asula piires (KS § 57 lg 2). Kohtuniku üks tähtsaim sotsiaaltagatis on KS §-s 75 ning riigiteenijate ametipalkade seaduses sätestatud ametipalk. Kui kõrgema astme kohtu kohtunik nimetatakse tema nõusolekul kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise tõttu madalama astme kohtu kohtunikuks, säilib tal ühe aasta jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega (KS § 86 lg 3). Seoses kohtuniku ajutise nõusolekuta üleviimisega nii teise asulasse kui ka madalama astme kohtunikuks ei reguleeri eelnõu meie arvates piisavalt kohtuniku tagatistega seonduvat, näiteks jääb selgusetuks, kas kohtuniku senine ametipalk madalama astme kohtu koosseisu üleviimisel säilib. Leiame, et madalama astme kohtu koosseisu ajutisel üleviimisel tuleb kohtuniku ametipalk säilitada kuni erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemiseni ning kohtute seadust tuleks vastava regulatsiooniga täiendada. Samuti jääb selgusetuks, kuidas hüvitatakse kohtunikule teenistuskoha ajutisest sunnitud muutumisest tekkivad majutus- ja transpordikulud. Kohtuniku üleviimisel teise kohtu koosseisu ei ole kohtunikul tekkivaid majutus- ja transpordikulusid ilmselt võimalik pidada lähetuskuludeks. See aga tähendab, et nende hüvitamine tuleks seaduses eraldi reguleerida, sest kohtunikult ei saa eeldada elamispinna olemasolu teises asulas. Ka ei saa eeldada, et sunnitud üleviimise korral, mis on ilmselgelt ka ajutine, peaksid peamise elukoha ja kohtu vahet sõitmisest tekkivad transpordikulud jääma kohtuniku kanda. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar Tartu Ringkonnakohtu esimehe kohusetäitja 2 (2)