Vabariigi Valitsus
04.07.2019 nr 3-9.2/54
Pöördumine seoses täitesüsteemi ümberkorraldamise
kontseptsiooniga
Lugupeetavad Vabariigi Valitsuse liikmed
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) palub Teil pöörata põhjalikumat
tähelepanu täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsioonile, mille esitab peatselt
Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks justiitsminister. Kontseptsioon on koostatud
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 alusel, kuid Koja hinnangul ei täida
kontseptsioon tegevusprogrammis seatud eesmärke – õiglane ja proportsionaalne
täitemenetlus ja kulutõhusus menetlusosalistele.
Koda toetab täielikult riigi soovi konsolideerida nõuete haldus ühte organisatsiooni, kuid
probleemsed kohad on seotud riiginõuete esmaste sissenõudmistoimingute viimisega
Maksu- ja Tolliametisse.
I. Olulisemad puudujäägid kontseptsioonis
1. Erinevad menetlusnormid (kohtutäiturite ehk tsiviiltäitemenetluse normid:
täitemenetluse seadustik, tsiviilkohtumenetluse seadustik ja maksuhalduri ehk
Maksu- ja Tolliametile: maksukorralduse seadus) seavad sissenõudjad väga
erinevasse positsiooni ning diskrimineerivad erasissenõudjaid;
2. Kaksiksüsteemis teevad nii kohtutäiturid kui ka maksuametnikud ühe võlgniku
puhul, täpselt samad esmased täitetoimingud (sh võlgniku pangakontode arestimine,
varale keelumärgete seadmine) - seega on tegemist paralleelsete toimingutega;
3. Kontseptsiooni kohaselt vähendatakse täitemenetluse kulusid riiginõuetelt, kuid
tasumäärad eranõuete (ettevõtjate, elatise, töötajate jms nõuded) täitmisel jäävad
praegusele tasemele – seega on samaväärse eranõude sundtäitmine võlgnikule
kallim kui riiginõude sundtäitmine - kõrgemad tasumäärad diskrimineerivad
neid võlgnikke, kelle nõudeid menetlevad kohtutäiturid;
4. Täitemenetluse ümberkorralduse tulemusel suureneb sundtäitmise kaudu
riigieelarvesse laekuv raha 200 000 eurot aastas, kuid riigieelarvelised kulud on
planeeritud vähemalt 3 miljonit eurot aastas, millele lisanduvad teadaolevad
Maksu- ja Tolliameti investeeringukulud 1,9 miljonit eurot. Juhime tähelepanu, et
lisaks peavad investeerima ja tegevuskulusid suurendama kõik avaliku võimu
kandjast sissenõudjad, kohtutäiturid ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.
Samuti ei ole kontseptsioonis arvestatud kohtutäituritelt riigieelarvesse laekuva
maksutulu (käibemaks, tööjõumaksud) vähenemisega. Riigieelarvesse laekuvaid
Registrikood: 74002523
_____________________________________________________________________________
Tartu mnt 16, tel 646 3773
[email protected] SEB pank
10117 Tallinn a/a EE651010220111133018
tulusid on kunstlikult suurendatud, kuna tuludena on näidatud kõiki laekumisi
(ka neid, mille sissenõudmiseks ei pea sundtäitmise meetmeid rakendama);
5. Kontseptsioonis kavandatud muudatuse kohaselt läheb täitemenetlustes
orienteerumine võlgnikele keeruliseks, kuna suhelda tuleb lisaks maksuhaldurile
ka teiste institutsioonidega (sissenõudev riigiasutus, kohtutäitur, kohtualluvus läheb
segasemaks: maksuhalduri puhul on halduskohus, kuid kohtutäituri puhul
tsiviilkohus; lisaks ka ministeeriumite haldusala: EMTA – Rahandusministeerium,
kohtutäiturid - Justiitsministeerium). Kontseptsioonis kavandatud kaksiksüsteem
tekitab erinevatele osapooltele rohkem probleeme ja riigieelarvele suuremat
koormust kui on saadav tulu.
6. Maksu- ja Tolliameti kavandatavad täitetasud ei kata ära uuele korraldusele
ülemineku tegevus- ja investeeringukulusid, mida tehakse aastatel 2019-2021. Alates
50 eurost on täitemenetluse tasu nullmääraga – tegemist on tõenäoliselt
ristsubsideerimisega, kus väiksemate nõuete kulud kaetakse suuremate nõuetega,
kuid Riigikohus on märkinud, et see pole lubatud. Kontseptsioonis ei ole esitatud
kuluarvestuse aluseid, kuidas tagatakse kõikide sissenõudmiskulude (s.h tööjõukulu,
kui ametnik pole sisse nõudnud enda palgafondi ulatusel) katmine täitetasudest.
Koda juhib tähelepanu, et alates 2001. aastast ei finantseerita riigieelarvest
(maksumaksja rahast) nõuete sundtäitmist, vaid kõik kulud on kaetud võlgnikelt sisse
nõutud kohtutäituri tasude arvelt. Ebamõistlik on mitmete miljonite eurode
eraldamine riigieelarvest sellistele tegevustele, mis ei loo täiendavat väärtust,
vaid seavad arvukalt isikuid ebasoodsasse olukorda;
7. Kontseptsioonis esitatud kriitika mitmete kohtutäiturite majandustulemuste või
ametitoimingute kvaliteedi kohta on võimalik lahendada tunduvalt kiiremini ja
odavamalt puudulike töötulemustega kohtutäituri ametist vabastamisega selmet
kulutada miljoneid eurosid ja mitmeid aastaid lõpuni läbimõtlemata kontseptsiooni
ellurakendamiseks;
8. Kontseptsiooni kohaselt, kui Maksu- ja Tolliamet ei saa kontodelt raha kinni pidada
siis saadetakse nõue täiturile täitmiseks, siis selle osa peab maksma võlgnik kinni
ning siis tuleks maksta rohkem, kuna tasuma peaks menetluse keerukuse eest.
II. Ettepanek Vabariigi Valitsusele:
1. Mitte toetada täitemenetluse korraldamist kaksiksüsteemis vaid teha valik
järgmiste süsteemide osas:
o tervenisti riiklik süsteem (enne 2001 aastat)
o või vabakutseline süsteem (hetkel toimiv süsteem).
2. Lahendada kontseptsioonis etteheidetavad puudused ja kitsaskohad riigile
odavamal moel:
o alustada täitemenetluse õigusaktide analüüsiga, et tõhustada olemasolevaid
täitemenetluse meetmeid ja korraldust, et parandada täitemenetlust
tervikuna sõltumata nõude liigist või sissenõudja isikust.
o vabastada puudulike töötulemustega kohtutäiturid ametist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mati Kadak
esimees
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
2
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 24.07.2019 10:30
Adressaat: KP Koda <
[email protected]>
Teema: [VÄLJAST] Tätesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsioonist
Manused: KPK kontseptsioon VV 04.07.pdf
Lugupeetavad
Juurdelisatult saadan Teile teadmiseks ja võimalusel seisukoha kujundamisel lähtealuseks võtmiseks
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kirja Vabariigi Valitsusele seoses täitemenetluse
ümberkorraldamise kontseptsiooniga.
Lugupidamisega
Kristi Hunt
Kantsler
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda