eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kaitseministeerium Siseministeerium Meie 20.06.2019 nr 8-1/3882 Rahandusministeerium Välisministeerium Kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu. Eelnõuga ja seletuskirja leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressilt http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 16. augustiks 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister Lisaadressaadid: Eesti Advokatuur Kaitseliit Riigiprokuratuur Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Pärnu Maakohus Tallinna Maakohus Tartu maakohus Viru Maakohus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Õiguskantsleri Kantselei Eesti Reservohvitseride Kogu Margit Gross 620 8284 [email protected]  EELNÕU 17.06.2019 Kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seadus (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) § 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra (edaspidi erakorraline või sõjaseisukord) ajal kohaldatakse käesolevat seadustikku, arvestades käesoleva seadustiku 142. peatükis sätestatud erisusi.”; 2) seadustikku täiendatakse 142. peatükiga järgmises sõnastuses: „142. peatükk ERAKORRALISE SEISUKORRA JA SÕJASEISUKORRA AJAL MENETLUSTOIMINGUTE TEGEMISE JA KOHTUMENETLUSE ERISUSED § 38211. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni süüdistusakti koostamiseni või kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alguseni, kuid mitte üle 96 tunni. (2) Kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise või sõjaseisukorra ajal koostab uurimisasutus kinnipidamisprotokolli ning teatab sellest 48 tunni jooksul prokuratuurile. Kinnipidamisprotokolli sisu tehakse kahtlustatavale teatavaks. (3) Kahtlustatav kuulatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal üle viivitamata, kuid hiljemalt 72 tundi pärast kinnipidamist. (4) Erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevatel erandlikel asjaoludel, eelkõige kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse või samaaegsete kriminaalasjade paljususe korral võib prokuratuur uurimisasutuse taotlusel anda loa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kokku kuni seitsme ööpäevani. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud luba antakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) loa andja; 2) loa andmise kuupäev ja kellaaeg; 3) selle isiku nimi, kelle kinnipidamise pikendamiseks luba antakse; 4) kinnipidamise tähtaeg. (6) Kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal isiku vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse lahendamiseks kohtusse tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates 96 tunni jooksul. § 38212. Jälitustoiminguks loa andmise vormistamine Erakorralise või sõjaseisukorra ajal vormistatakse käesoleva seadustiku § 1264 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kirjalik luba 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. § 38213. Jälitustoimingust teavitamine (1) Kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud, kahe kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. (2) Käesoleva seadustiku § 12613 lõikes 6 nimetatud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust kahe kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. § 38214. Kriminaal- ja kohtutoimiku dokumentide tõlkimine (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kriminaal- ja kohtutoimiku dokumendid, mis ei ole eestikeelsed, jätta eesti keelde tõlkimata erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevatel erandlikel asjaoludel ning menetleja ja menetlusosaliste või kohtumenetluse poolte nõusolekul. (2) Juhul kui kohus peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendile eestikeelse tõlke lisamist, annab kohus tähtaja tõlke esitamiseks. § 38215. Kriminaalasja läbivaatamise territoriaalse kohtualluvuse muutmine Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on Riigikohtu esimehel õigus muuta õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks kriminaalasjade läbivaatamise territoriaalset kohtualluvust, juhul kui erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu ei ole võimalik kriminaalasja läbi vaadata käesoleva seadustiku §-des 24–27 sätestatud kohtualluvuse kohaselt. § 38216. Kriminaalasja arutamise tähtaeg (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal otsustab kohus kohtu alla andmise kümne päeva jooksul arvates kriminaalasja kohtusse saabumise päevast ning kohtuotsus kuulutatakse välja hiljemalt järgmisel päeval pärast kohtuotsuse tegemist. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldu kohtulikule arutamisele käesoleva seadustiku §-s 2681 sätestatud mitme kriminaalasja üheaegse arutamise keeld. § 38217. Kriminaalasja arutamise peatamine maakohtus ja ringkonnakohtus 2 (1) Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise või kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. (2) Asja arutamise peatamise vormistab kohus käesoleva seadustiku § 145 sätteid järgides määrusega. (3) Kohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise aluseks olev asjaolu on ära langenud. § 38218. Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise peatamine (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus menetlusse võetud kriminaalasja läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. (2) Kriminaalasja läbivaatamise peatamise vormistab Riigikohus käesoleva seadustiku § 145 sätteid järgides määrusega. (3) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise aluseks olev asjaolu on ära langenud. (4) Kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral katkeb käesoleva seadustiku § 363 lõikes 7 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. § 38219. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur taotleda kohtult süüdimõistva kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem täitmine on raskendatud või võimatu või viivitamatu täitmine on vajalik riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks. (2) Kohus otsustab kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise käesoleva seadustiku § 145 sätteid järgides määrusega.”. § 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Haldusasja kohtualluvuse muutmine erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal Kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal on Riigikohtu esimehel õigus õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks muuta haldusasjade läbivaatamise kohtualluvust, juhul kui erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu ei ole võimalik haldusasja läbi vaadata käesoleva seadustiku §-de 7–9 kohaselt.“; 3 2) seadustikku täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses: „§ 951. Menetluse peatamine erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu Kohus võib kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal menetluse peatada, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.“; 3) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt asja läbi vaadata lihtsustatud korras, kui kaitseolukorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles kaebusega kaitstava õiguse riive või kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.“. § 3. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 81 lõiget 7 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „21) kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal kriminaalasja kohtuliku arutamise peatamise korral kuni menetluse uuendamiseni; 22) väärteo korral kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajaks;“; 2) paragrahvi 81 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–21 sätestatud juhtudel ei uuene aegumine, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud viisteist aastat.”. § 4. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteo eest karistuse mõistmiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks või kui kohus leiab, et see on õigusemõistmise huvides vajalik, võib kohtuistungit pidada ka muul ajal.”; 2) seadust täiendatakse §-ga 372 järgmises sõnastuses: „§ 372. Maakohtu või ringkonnakohtu juurde riigikaitsekohtu kolleegiumi moodustamine Riigikohtu esimees võib kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud sõjaseisukorra ajal, kui tavapärane õigusemõistmine kohtutes on takistatud, moodustada maakohtu või ringkonnakohtu juurde karistusseadustiku 24. peatükis sätestatud süütegude kiireks menetlemiseks eraldi kolleegiumi ning määrata kolleegiumisse kohtunikke käesoleva seaduse § 57 lõikes 21 4 sätestatud tingimustel ja korras.“; 3) paragrahvi 45 lõiget 11 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) anda erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal juhiseid õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks.”; 4) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses: „(21) Kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohtu esimees kuni erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemiseni saata maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma väljapoole alalist teenistuskohta teise sama astme või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Kohtuniku teise kohtusse saatmine kooskõlastatakse eelnevalt vastavate kohtute esimeestega. (22) Kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohtu esimees õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks kuni erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemiseni saata kohtuniku tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma teise sama kohtu kohtumajja, mis asub väljapool kohtuniku alalise teenistuskoha asulat. (23) Käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 nimetatud juhtudel ei või kohtunik keelduda asja arutamisest teises sama astme või madalama astme kohtus või teises sama kohtu kohtumajas.”. § 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 3551 järgmises sõnastuses: „§ 3551. Menetluse peatamine erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu Kohus võib kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal menetluse peatada, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.“; 2) paragrahvi 405 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib kohus hagi menetleda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud viisil ja korras, kui kaitseolukorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles hagiga kaitstava õiguse riive või hagiga kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.“. § 6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees 5 Tallinn „ …“ ………………. 2019 Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2019. a nr 6  Kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kõnesolev eelnõu on koostatud riigikaitseõiguse revisjoni raames, mis on (kaas)rahastatav Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist meetme “Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ projektist “Õiguse revisjon“. 2015. aasta sügisel algatatud riigikaitseõiguse revisjoni eesmärgiks seati riigikaitseõiguse põhimõtteliste kitsaskohtade analüüsimine ning nüüdisaegse ja muutunud julgeolekuolukorra vajadusi arvestavate riigikaitseõiguse muudatuste koostamine. Riigikaitseõiguse revisjoni ühe teemana analüüsiti kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erandite kehtestamise vajadust erinevates kriisiolukordades. Koostatud analüüsist ja väljatöötamiskavatsusest lähtuvalt nähakse eelnõus ette muudatused kriminaalmenetluse seadustikus, karistusseadustikus ja kohtute seaduses. Muudatused on seotud menetlusõiguslike erisuste kehtestamise vajadusega tulenevalt kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast (edaspidi erikord). Eelnõuga tehtavad muudatused ei puuduta hädaolukorda ja selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorda. Eesti Vabariigi põhiseadus (edaspidi PS) eristab kolme erikorda: 1) eriolukorda, mis võidakse välja kuulutada loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks; 2) erakorralist seisukorda, mis võidakse välja kuulutada Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust põhjustatud kaitseolukorra lahendamiseks; 3) sõjaseisukorda, mis võidakse välja kuulutada Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnakust või sellega samaväärsest rünnakust või agressioonist või nende ohust põhjustatud kaitseolukorra lahendamiseks. PS-st tulenevalt võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata intensiivsemalt ja lihtsustatud menetlust järgides isikute põhiõigusi ja vabadusi, sh menetlusõigusi, ning panna isikutele kohustusi. Erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras on riiki ja rahvast ähvardavad ohud sellised, mis ohustavad riigi ja elanikkonna eksistentsi ning õigustavad rahvusvahelise õiguse ja põhiseaduse järgi isiku põhiõiguste ja vabaduste tagamise tavapärastest reeglitest kõrvalekaldumist. Lisaks loetleb PS § 130 need põhiõigused ja vabadused (PS §-d 8 ja 11–18, § 20 lõige 3, §-d 22 ja 23, § 24 lõiked 2 ja 4, §-d 25, 27 ja 28, § 36 lõige 2, §-d 40, 41ja 49 ning § 51 lõige 1), mida tohib olenemata kriisiolukorrast piirata üksnes põhiseaduse teises peatükis sätestatud tingimustel. Selliste õiguste hulka kuulub muu hulgas õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse; keeld käsitada isikut kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus; keeld mõista isik süüdi teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal; õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. Arvestades PS-s sätestatud põhiõiguste ja vabaduste piirangute tingimusi, saab seadusega kehtestada erikorraks erimenetlusreeglid. Hädaolukorra lahendamiseks väljakuulutatud eriolukord on rahuaegne seisund, mis ei ohusta riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda, mistõttu ei ole ka põhjendatud ulatuslikumate menetlusõiguslike piirangute seadmine. Eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukord ei näita üldjuhul ohtu riigi eksistentsile ja rahva eluvõimele, st riik on võimeline tavapäraste meetmetega tagama avaliku korra ja viima läbi õigusemõistmise. Kui eriolukorra tinginud sündmused muutuvad selliseks, et ohustavad riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda, siis tuleks välja kuulutada erakorraline seisukord, mis võimaldaks ka menetlusõiguslike piirangute kehtestamist. Üldpõhimõtte kohaselt ei kaota süüteomenetluse seadustikud erikorra ajal kehtivust, vaid kriminaal- ja väärteoasjade menetlus toimub kehtivat menetluskorda järgides, arvestades erikorra ajaks kehtestatud erisusi. Praegu on kriminaal- ja väärteoasjade menetluse erisused kehtestatud üksnes erakorralise seisukorra seaduses, sõjaseisukorra puhuks ei ole aga süüteomenetluse erisusi ette nähtud. Kuna tänapäeva julgeolekuohud ähvardavad sageli nii riigi julgeolekut kui ka põhiseaduslikku korda ning tingimused erakorralise seisukorra kehtestamiseks võivad kiiresti areneda sõjaliseks ohuks, mistõttu tuleks kehtestada sõjaseisukord ning asuda riiki sõjaliselt kaitsma, siis peavad mõlema erikorra ajal kohaldatavad meetmed olema sarnased. Ka põhiseaduse järgi on põhiõiguste ja vabaduste ring, mida sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib seaduse alusel piirata, sama. Eelnõuga tehtavate muudatuste peamiseks eesmärgiks on kehtestada süüteomenetluslikud, halduskohtu- ja tsiviilkohtumenetluse erisused nii erakorralise seisukorra kui ka sõjaseisukorra ajaks ning tagada erikorra ajal menetluste kiire ja tõhus läbiviimine, arvestades sealjuures, et isikute põhiõigusi ja -vabadusi ei või piirata pelgalt sellepärast, et riik on välja kuulutanud erikorra, vaid piirangud peavad olema vajalikud ja vältimatud erikorrast tulenevate erandlike asjaolude tõttu. Eelnõuga nähakse ette järgmised suuremad muudatused kriminaalasjade ja väärteoasjade menetluses erakorralise ja sõjaseisukorra ajal:  kuriteo aegumine peatub kriminaalasja kohtuliku arutamise peatamisel kuni menetluse uuendamiseni ning väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks;  kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada kuni süüdistusakti koostamiseni või kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alguseni, kuid mitte üle nelja ööpäeva. Erandlike asjaolude ilmnemisel võib prokuratuur uurimisasutuse taotlusel anda loa kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kokku kuni seitsme ööpäevani;  kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise taotluse lahendamiseks kohtusse alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest nelja ööpäeva jooksul;  jälitustoiminguks loa andmisel on prokuratuuril ja kohtul võimalik kirjalik luba vormistada 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates;  jälitusasutus teavitab isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist kahe kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist;  menetlusdokumendid ja muud dokumendid, mille lisamist taotletakse kriminaal-, väärteo- või kohtutoimikusse, võib jätta eesti keelde tõlkimata erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu ning menetleja ja menetlusosaliste või kohtumenetluse poolte nõusolekul;  prokuratuur võib taotleda kohtult süüdimõistva kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem täitmine on raskendatud või võimatu või see 2  on vajalik riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks;  Riigikohtu esimehel on õigus muuta väärteo- ja kriminaalasjade läbivaatamise territoriaalset kohtualluvust;  kohtuistungeid on võimalik pidada ka väljaspool kohtu tööaega;  kohus võib peatada kriminaalasja või väärteoasja arutamise kohtus, millega kaasneb ka aegumise peatumine;  Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse;  Riigikohtu esimees võib moodustada maakohtu või ringkonnakohtu juurde karistusseadustiku 24. peatükis sätestatud süütegude kiireks menetlemiseks eraldi riigikaitse kolleegiumi ning määrata kolleegiumisse kohtunikke. Eelnõusse lisatakse ka halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused:  kohus võib peatada menetluse ja asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras;  Riigikohtu esimehel on õigus muuta haldusasjade läbivaatamise kohtualluvust. Seadus on kavandatud jõustuma koos riigikaitseseadusega 1. juulil 2020. aastal. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud riigikaitseõiguse revisjoni töörühma liige Chris Eljas ja riigikaitseõiguse revisjoni töörühma juht, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Margit Gross (e-post: [email protected]; telefon: 620 8284). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks koostas Justiitsministeerium eelnõu väljatöötamiskavatsuse (erikordade ajal kriminaal-, väärteo- ning kohtumenetluste erisustega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus). Väljatöötamiskavatsuse (VTK) aluseks oli analüüs “Kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erandid erikordades” (koostajad: Martti Peetsalu, Marko Kairjak) ning riigikaitseõiguse revisjoni komisjoni märkuseid ja ettepanekuid. VTK esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile ja Õiguskantsleri Kantseleile. VTK-le esitatud märkused ja tagasiside on esitatud seletuskirja lisas 1. VTK koostamise käigus jõuti järeldusele, et tõstatatud probleemidest ei ole ükski põhimõtteliselt lahendatav muul moel kui seaduste täiendamisega. Süüteomenetlusi viiakse läbi seaduste alusel. Avalikkuse teavitamisega menetluse kulgu mõjutada ei ole võimalik. VTK eesmärke ei ole võimalik saavutada ka senise regulatsiooni parema rakendamise kaudu, kuna regulatsioon puudutab süüteomenetluse erisusi erikorra ajaks, samuti kohtukorraldust ja kohtuteenistust. Samal põhjendusel ei ole võimalik VTK-s toodud eesmärke saavutada ka rahastuse suurendamise kaudu. Samuti ei ole sobivaks lahenduseks mitte midagi tegemine, 3 kuna riigikaitseõiguse revisjoni raames on planeeritud kehtetuks tunnistada erakorralise seisukorra seadus (ErSS) ning süüteomenetluste erisused erikorra ajaks on vaja sätestada seadusega, samuti kohtukorraldust ja kohtuteenistust puudutav. Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb ka järgmistest strateegiatest ja arengukavadest:  Eesti julgeolekupoliitika alused, p-d 3.2 ja 3.31;  Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 – punkt 1.11 üldeesmärk laiapindse riigikaitse ja iseseisva kaitsevõime arendamine; ülesanne töötada välja kriminaalmenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu2;  Riigikaitse arengukava 2017–20263. Analüüsi põhjal valminud VTK-d arutas riigikaitseõiguse revisjoni komisjon ning lisaks sellele esitati VTK kaasamiseks ja kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Eesti Advokatuurile ja Õiguskantsleri Kantseleile. Eelnõu ja seletuskirja koostamise aluseks on võetud eespool nimetatud VTK, arvestades VTK kooskõlastamise käigus esitatud ettepanekuid ja märkusi. Eelnõu väljatöötamise käigus otsustati lisada eelnõusse riigikaitseõiguse muudatuste kontseptsioonis esitatud halduskohtumenetluse seadustiku muudatused4 ning täiendada ka tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Eelnõu kohaselt muudetakse järgmiste seaduste kehtivaid redaktsioone:  kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 13.03.2019, 7);  halduskohtumenetluse seadustik (RT I, 13.03.2019, 53);  karistusseadustik (RT I, 13.03.2019, 77);  kohtute seadus (RT I, 13.03.2019, 3);  tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I, 19.03.2019, 22). Kuivõrd eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku, mõjutavad tehtavad muudatused osaliselt ka väärteomenetluse seadustikku. Seda põhjusel, et väärteomenetluse seadustiku kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lõike 2 punkt 14), sest muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku, kohtute seadust, halduskohtumenetluse seadustikku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku. 1 Riigikogu otsus “Eesti julgeolekupoliitika alused”, vastu võetud 31.05.2017. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023, punkt 1.11. Kättesaadav https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023_esitatud_300519.pdf 3 Riigikaitse arengukava 2017-2026. Arengukava avalik osa. Kättesaadav: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf 4 Vt riigikaitseõiguse muudatuste kontseptsioon, p 4.13, 188–199. Kättesaadav http://eelnoud.valitsus.ee/main#A4LGkmQD 4 2. Seaduse eesmärk 2.1. Üldised muudatused 2.1.1. Kriminaal- ja väärteomenetluse erisuste kehtestamine sõjaseisukorra ajaks Kehtiva õiguse järgi on sätestatud erisused kriminaal- ja väärteomenetluse seadustike suhtes üksnes ErSS-s ja need kujutavad endast järgmisi isiku põhiõiguste ja vabaduste piiranguid:  kaitsja osavõtu piiramine;  kuriteos kahtlustatava kinnipidamine;  kriminaal- ja väärteoasjade läbivaatamise territoriaalse kohtualluvuse muutmine;  kriminaalasja arutamise tähtaeg. Riigikaitseseaduses (RiKS) ei ole sätestatud kriminaal- ja väärteomenetluse erisusi. Erikorra väljakuulutamise põhjuseks on eelkõige lokaalne või üleriigiline olukord, mis on tekitanud ohu põhiseaduslikule korrale või riigi julgeolekule või ühiskonna toimimisele. Seejuures hinnang olukorrale (või reaalne olukord) võib väga kiiresti muutuda. Riigi sisemine julgeolek ja väline julgeolek on omavahel väga tihedalt seotud ja segunevad järjest enam. Erikordade eristamine on muutunud üha keerulisemaks, kuna nendevahelised piirid on muutunud häguseks. Tänapäeva asümmeetriliste ohtude tõrjumine nõuab menetlusõiguslikult ühesuguste meetmete rakendamist nii erakorralise seisukorra kui ka sõjaseisukorra ajal. Seejuures ei ole põhjendatud erinevused, st (eelkõige rangemate) piirangute kehtestamine nt sõjaseisukorra väljakuulutamisel ja leebemate kehtestamine erakorralise seisukorra väljakuulutamisel, sest ka erakorralise seisukorra ajal võib olla vajalik n-ö rangemate meetmete rakendamine. Erikorra väljakuulutamine ei tähenda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) mõttes seda, et isiku põhiõigusi ja vabadusi võiks piirata pelgalt sellepärast, et riik on välja kuulutanud erikorra, vaid piirangud peavad olema vajalikud olukorra vahetust ohust lähtuvalt. Kriminaal- ja väärteomenetluse süsteem peab olema piisavalt paindlik, et reageerida põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavatele ohtudele, kuid samas piisavalt selge, et see oleks ühetaoline. Erikorra väljakuulutamine ei tähenda ka olemasolevate (kohtu)menetluse seadustike kehtivuse lõppemist, vaid riigile täiendavaid võimalusi, et tagada normaalse elukorralduse juurde naasmine. Seetõttu tuleb olukorra lahendamiseks täiendada seadusi selliselt, et kaitseolukorra lahendamiseks sõjaseisukorra väljakuulutamisel kehtivad samasugused (kohtu)menetluse erisused nagu erakorralise seisukorra ajal, sest mõlema erikorra põhjused kujutavad endast riigile ohtu ning erakorraliste meetmete võtmine võib olla vajalik ohu kiireks ennetamiseks ja tõrjumiseks. PS § 130 järgi on põhiõiguste ja vabaduste ring, mida sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib seaduse alusel piirata, sama. Kuna tänapäeva julgeolekuohud ähvardavad sageli nii riigi julgeolekut kui ka põhiseaduslikku korda ning tingimused erakorralise seisukorra kehtestamiseks võivad kiiresti areneda sõjaliseks ohuks ja sõjaseisukorra kehtestamise vajaduseks, siis peavad mõlema erikorra ajal kohaldatavad meetmed olema sarnased. 2.1.2. Kriminaal- ja väärteomenetluse erisuste regulatsiooni kehtestamine 5 Kehtivas õiguses on kriminaal- ja väärteomenetluse erisused erakorralise seisukorra ajaks sätestatud ErSS-s. Riigikaitseõiguse revisjoni raames on väljatöötamisel uus riigikaitseseadus, millega inkorporeeritakse erakorralise seisukorra regulatsioon (vajalike täiendustega) RiKS-i ning ErSS tunnistatakse kehtetuks ehk seetõttu vajas otsustamist, millis(t)es seadus(t)es hakkab paiknema kriminaal- ja väärteomenetluses tehtavate erikorra erisuste regulatsioon – kas selleks saab olema RiKS või süüteomenetlust reguleerivad seadused. Süüteomenetluse seadustikud ei kaota erikorra ajal kehtivust, vaid kriminaal- ja väärteoasjade menetlus toimub kehtivat menetluskorda järgides, arvestades erikorrale omaseid erisusi. Kuritegude kohtueelset menetlust ja kohtumenetluse korda reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ning väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord on sätestatud väärteomenetluse seadustikus (VTMS). Lisaks kehtib põhimõte, kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Õiguse rakendajate ja ka menetlusele allutatud isikute seisukohalt oleks problemaatiline, kui süüteomenetlust puudutav regulatsioon paikneks lisaks menetlusseadustikele veel osaliselt ka RiKS-s (sarnaselt praegusele ErSS-le), kuna see muudaks regulatsiooni raskesti jälgitavaks. Seetõttu lisatakse otstarbekuse ja õigusselguse huvides erikorra erisused KrMS-i. VTMS täiendusi planeeritud ei ole, kuna VTMS §-le 2 tuginedes juhindutakse erikorra ajal väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisusi. 2.2. Muudatused kriminaalmenetluses 2.2.1. Kuriteos kahtlustatava kohtu loata kinnipidamise tähtaja lühendamine ErSS § 29 näeb ette erisused kuriteos kahtlustavana kinnipidamise kohta. Selle kohaselt võib erakorralise seisukorra ajal kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni süüdistusakti koostamiseni või kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alguseni, kuid mitte üle seitsme ööpäeva. Seega kehtib erakorralise seisukorra ajal erisus, et kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada mitte üle seitsme ööpäeva. ErSS muutmise seaduse eelnõus on seda vajadust põhjendatud kaheti: a) erakorralist seisukorda ei kuulutata välja, kui sel ajal rakendatavate meetmete kasutamine ei ole olukorra lahendamiseks vajalik; b) erakorraline seisukord on väljakutse riigi ressurssidele. Seejuures on vaja suunata õiguskaitseorganite jõud eelkõige olukorra lahendamisse, mitte esmajärjekorras vahi alla võetute võimalikult kiiresse vabastamisse.5 Siinkohal võib riive legitiimsest eesmärgist lähtuvalt ErSS § 29 lõike 1 sõnastuse kohta välja tuua kolm põhimõttelist aspekti. Esiteks on sisuliselt võimalik seostada erikorra väljakuulutamist sellega, et isikuid on võimalik kohtu loata kinni pidada kuni seitse päeva. Sellise lähenemise korral on selgeks ohuks volituste kuritarvitamine, st võidakse minna kergema vastupanu teed ja pidada isikuid kinni kauem kui 48 tundi ilma tegeliku vajaduseta. Kui aga tõepoolest on reaalne vajadus isikut kinni pidada kauem kui 48 tundi, siis ei oma Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) praktika järgi kinnipidamise kestuse hindamisel tähtsust, kas seadusega oli lubatud kohtu loata kinnipidamine seitse ööpäeva või on seda faktiliselt tehtud. Kui isiku kinnipidamine nt viis ööpäeva ei olnud põhjendatud, siis on see EIÕK ja PS § 21 lg 2 rikkumine sõltumata sellest, kas see oli ErSS § 29 lg 1 järgi lubatud. Teiseks, PS § 130 võimaldab erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku 5Vt Seletuskiri erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse juurde (448 SE). 6 korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras põhimõtteliselt teha mööndusi ka PS §- s 21 lg 2 sätestatu suhtes, kuid riivel peab olema legitiimne eesmärk ja riive peab olema proportsionaalne.6 PS § 130 mõttes aktsepteeritav riive peab PS §-ga 11 kooskõlas oleva tõlgenduse järgi olema vajalik ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS §-s 11 sätestatud õigusi ei tohi erikorra ajal piirata. Kolmandaks, isiku põhiõigusi ja vabadusi ei või piirata pelgalt sellepärast, et riik on välja kuulutanud erikorra, vaid piirangud peavad olema vajalikud vahetust ohust lähtuvalt. EIK on oma lahendites kinnipidamise kohta korduvalt väitnud, et üle nelja päeva kestev kinnipidamine on liiga pikk: lahendid Oral and Atabay v. Türgi, § 43; McKay v. Ühendkuningriik [GC], § 47; Năstase-Silivestru v. Rumeenia, § 32).7 Sealjuures on EIK asunud seisukohale, et ka lühemad perioodid võivad riivata kiireloomulisuse (ingl promptness) nõuet, kui puuduvad erilised raskused või erakorralised asjaolud, mis takistavad kinnipeetava isiku kohtuniku ette toomist: lahendid (Gutsanovi v. Bulgaaria, Rn 154-59; İpek jt v. Türgi, Rn 36- 37; Kandzhov v. Bulgaaria, Rn 66).8 Ehkki tegemist on nn rahuaegses õigusruumis tehtud lahenditega, on kohus pidanud isegi neljapäevase kinnipidamise puhul oluliseks erakorraliste asjaolude esinemist, mistõttu saaks see olla maksimaalne kohtu loata kinnipidamise kestus, mille sätestamist seaduses erikorra jaoks võiks kaaluda. Tavaolukorras rahuajal kinnipidamine kohtu loata kauem kui 48 tundi on vastuolus olemasoleva kohtupraktika tendentsiga nii riiklikul kui EIK tasandil. Seega tuleb lugeda ErSS § 29 lg-st 1 tulenevat seitsmepäevast kinnipidamise perioodi liiga pikaks. Samas tuleb arvestada, et erikorrad kujutavad endast väljakutset riigi ressurssidele, mistõttu on vaja suunata õiguskaitseorganite jõud eelkõige olukorra lahendamisse. Vahistamisküsimuse lahendamine 48 tunni jooksul võib olla kohtunike vähesuse tõttu, kaitsjate vähesuse tõttu, raskuste tõttu kaitsjaga ühenduse võtmisel, suure kinnipeetute arvu tõttu jne liiga keeruline. Kuid kuivõrd eeldatavasti on ka erikorra ajal võimalik teha vajalikud menetlustoimingud ära umbes nelja päevaga, siis on eelnõu koostamisel lähtutud sellest tähtajast. Eespool toodust tulenevalt täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku selliselt, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni süüdistusakti koostamiseni või kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alguseni, kuid mitte üle nelja ööpäeva. Kahtlustatav kuulatakse erakorralise või seisukorra ajal üle viivitamata, kuid kolme ööpäeva jooksul alates kinnipidamisest. Erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel, eelkõige kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse või samaaegsete kriminaalasjade paljususe korral võib prokuratuur uurimisasutuse taotlusel anda loa kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kokku kuni seitsme ööpäevani. Prokuratuur annab loa taasesitamist võimaldaval viisil. Kui prokuratuur veendub vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab selle lahendamiseks kinnipeetu kohtusse toimetamise tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates nelja ööpäeva jooksul. 2.2.2. Jälitustoiminguks loa andmise vormistamise ja jälitustoimingust teavitamise tähtaja pikendamine KrMS § 1264 sätestab jälitustegevuseks kas prokuratuuri või kohtu loa eelduse. Edasilükkamatul juhul võib prokuratuuri luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loal, 6 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 11 kommentaarid, punkt 6. Kättesaadav: http://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=140&p=127 7 Guide art 5 of the Convention, lk 24 http://www.echr.coe.int/Documents/Guide_Art_5_ENG.pdf, lk 24. 8 Guide art 5 of the Convention, lk 24, http://www.echr.coe.int/Documents/Guide_Art_5_ENG.pdf, lk 24. 7 mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. Kui on tegemist vahetu ohuga isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele ning loa taotlemine või vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib kohtu luba nõudva jälitustoimingu teha edasilükkamatul juhul kohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik taotlus ning luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. Mõlemal juhul võib kirjaliku loa vormistamine olla erikorra ajal raskendatud kas seetõttu, et side ametkondade vahel on raskendatud, või ressursi eraldamisest tulenevalt. Seetõttu on taasesitamist võimaldaval viisil antud lubade vormistamise tähtaega vaja pikendada ja kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse selliselt, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur ja kohus vormistada kirjaliku loa jälitustoimingu andmiseks 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. KrMS § 12613 sätestab jälitustoimingust teavitamise korra. Üldreeglina tuleb isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist teavitada viivitamata (v.a seaduses sätestatud juhud, millal võib jätta isiku prokuratuuri loal jälitustoimingust teavitamata). Kuivõrd erikorrad kujutavad endast väljakutset riigi ressurssidele ja sellises olukorras on vaja suunata õiguskaitseorganite jõud eelkõige olukorra lahendamisse, siis võib mõiste “viivitamata” sisustamisel pidada põhjendatuks tõlgendust, et erikorra ajal teavitavad jälitusasutused isikuid esimesel võimalusel ja see võib praktikas tekkida ka alles siis, kui erikord on lõppenud. Samas on isikute õiguste kaitse seisukohalt põhjendatud sätestada erikorra tarbeks konkreetne tähtaeg, mille jooksul peab jälitusasutus isikuid nende suhtes tehtud jälitustoimingust teavitama. Siseministeeriumi hinnangul on selleks piisav aeg 60 päeva pärast erikorra lõppemist. Sellest tulenevalt lisatakse seadustikku erikorra tarbeks erisus, et isikut võib tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist teavitada kahe kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga on oluliselt riivatud ja kes on menetluse käigus tuvastatud, teavitatakse samuti kahe kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. 2.2.3. Tõlke tagamise kohustuse piiramine Kehtivas õiguses on kriminaalmenetluses tõlgi tagamise kohustuse ja dokumentide tõlkimisele esitatavate nõuetega seonduv reguleeritud KrMS §-des 10 ja 144 ning ErSS selles erandeid ei sätesta. KrMS § 10 lg 2 sedastab vajaduse korral tõlgi abi tagamise, kuid erakorralise olukorra või sõjaseisukorra ajal on menetlusosaliste (eelkõige kannatanu ja kahtlustatava või süüdistatava) õiguste tagamiseks asjakohaste dokumentide kirjalik tõlkimine ilmselt oluliselt keerukam, arvestades võimalikku tõlkide vähest kättesaadavust ja puudust erikorra ajal ning nende töö võimalikku kuhjumist ressursi- ja ajapuuduse tõttu. Seetõttu on põhjendatud erikorra ajal nimetatud erandlike asjaolude ilmnemisel kirjaliku tõlke tagamise piiramine ning seadustiku täiendamine selliselt, et muus keeles kui eesti keeles koostatud dokumentide lisamisel kriminaal- või kohtutoimikusse võib eesti keelde tõlkimisest loobuda. Silmas on siinkohal peetud eelkõige inglis- ja venekeelsete tõendite tõlkimisest loobumist, kuna eelduslikult on tegemist keeltega, mida menetlusosalised ja menetlejad laiemalt valdavad. Regulatsiooni lähtekohaks on see, et dokumentide tõlkimisest võib loobuda menetleja ja menetlusosaliste või kohtumenetluse poolte nõusolekul, st kui nad seda keelt piisavalt valdavad. Juhul kui kohus peab siiski vajalikuks muus keeles kui eesti keeles koostatud dokumendile eestikeelse tõlke lisamist, tuleb tõlge esitada kohtu poolt määratud tähtajaks. 2.2.4. Kriminaalasja arutamise tähtaja regulatsiooni täpsustamine 8 Kehtiv ErSS § 31 sätestab kriminaalmenetluse arutamise aja kohta kaks erandit: kriminaalasi määratakse arutamisele 10 päeva jooksul arvates selle kohtusse saabumise päevast ning kohtuotsus kuulutatakse välja hiljemalt järgmisel päeval pärast otsuse langetamist. Samuti sisaldab nimetatud säte erandit katkematuse põhimõtte kohaldamisele, st põhimõtet, et erakorralise seisukorra ajal seda ei kohaldata. Kehtiva ErSS § 31 sõnastus „arutamisele määramine“ ei ole üheselt arusaadav ning vajab kooskõlla viimist KrMS terminoloogiaga. KrMS 10. ptk 1. jagu reguleerib kohtulikku eelmenetlust, sh kohtu alla andmist ja eelistungi korraldamist. Süüdistusakti saanud kohtunik kontrollib kriminaalasja kohtualluvust ning annab süüdistatava oma määrusega kohtu alla (KrMS § 257 lg 1). KrMS § 263 sätestab kohtu alla andmise määruses ette nähtud andmed. Kohus lahendab enne kohtuliku arutamise algust korralduslikud küsimused eelistungil, kui esineb mõni KrMS §-s 258 nimetatud alus (KrMS § 2571 lg 1). Kui ilmneb KrMS § 258 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud alus9, korraldab kohtunik süüdistatava kohtu alla andmise otsustamiseks eelistungi. Seega, “veendunud kohtualluvuse õigsuses, annab kohus KrMS § 257 lg 1 kohaselt süüdistatava oma määrusega kohtu alla. Süüdistatava kohtu alla andmine võib toimuda kas KrMS §-s 258 sätestatud alustel eelistungil või ilma istungita kohtuniku ainuisikulise määrusega. Kohtu alla andmisel lahendatakse ka kõik esitatud taotlused ja nende taotluste lahendus peab sisalduma kohtu alla andmise määruses” (KrMS § 263 p 8).10 Lihtmenetlustes kohtu alla andmise ja eelistungite korraldamise regulatsioon tuleneb KrMS 9. ptk-st (§ 2351: kohtu alla andmine lühimenetluses, § 2451 kohtu alla andmine kokkuleppemenetluses). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud KrMS täiendamine nii, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal otsustab kohus kohtu alla andmise kümne päeva jooksul arvates kriminaalasja kohtusse saabumise päevast. Eelnõuga säilitatakse praegune ErSS regulatsioon, mille kohaselt kohtuotsus kuulutatakse välja hiljemalt järgmisel päeval pärast kohtuotsuse tegemist. Sellise kiirendatud eelmenetluse läbiviimine annab menetlusosalistele kindluse, kas ja millal asi arutamisele läheb (lisaks sellele, et eelistungil kohtu alla andmise otsustamisega on eeldatavasti katkenud ka aegumine (KarS § 81 lg 5 p 2). Tagada tuleb asja kiire menetlemine või alternatiivselt selle menetlemise peatamise võimalus. Erikorra ajal võib tekkida olukord, et kohtutel puudub ressurss kriminaalasjade menetlemiseks ja ressursi puudust ei ole võimalik lahendada ressursi ümberjagamisega. Sellisel juhul peab olema kohtutel õigus otsustada menetluse peatamine. Seega esmalt tuleb tagada kriminaalasja eelistungile määramine ning kui kohtutel puudub ressurss kriminaalasja menetlemiseks, siis peaks olema võimalus menetlus peatada (igas kohtumenetluses), mille tagajärjeks on ka aegumise peatumine. See on vajalik juhtudeks, kui kohtutel puudub ressurss asja lahendamiseks (vt täpsemalt p 2.4.4 põhjendused). 2.3. Muudatused väärteomenetluses 2.3.1. Väärtegude aegumise peatumine erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks Väärteomenetlusega seotud küsimuste põhiliseks lähtekohaks on väärtegude aegumine ja aegumise küllaltki lühike tähtaeg, kui riigil puudub vajalik ressurss väärtegude õigeaegseks menetlemiseks. Erikorra ajal võib juhtuda, et väärteoasja menetlemine on ressursipuudusest 9 KrMS § 258: eelistung korraldatakse, et otsustada süüdistusakti prokuratuurile tagastamine, kui süüdistusakt ei ole KrMS § 154 nõuete kohane (KrMS § 258 lg 1 p 2) või kriminaalasjas menetluse lõpetamise otsustamiseks KrMS § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud alustel (KrMS § 258 lg 1 p 3). 10 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 2008.a kohtumäärus nr 3-1-1-95-07, p 12. 9 või menetlusosalistest tulenevatel põhjustel (nt isiku asukoht on teadmata) takistatud. Eelduslikult on riigi ressurss erikorra ajal suunatud nende väärtegude uurimisse ja ennetamisse, mis on vajalikud erikorrast tulenevate mõjutuste lõpetamiseks. Seetõttu täiendatakse eelnõuga KarS § 81 lõiget 7 punktiga 22 ning lisatakse seadusesse uus alus, millal väärteo aegumine peatub – väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks. Kehtima jääb põhimõte, et väärteo aegumine ei uuene, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud kolm aastat (v.a nendel juhtudel, kui väärteo aegumistähtaeg on kolm aastat – sellisel juhul aegumine ei uuene, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud neli aastat). 2.3.2. Tõlke tagamise kohustuse piiramine Kehtivas õiguses on kriminaalmenetluses tõlgi tagamise kohustuse ja dokumentide tõlkimisele esitatavate nõuetega seonduv reguleeritud KrMS §-des 10 ja 144, mis laienevad tulenevalt VTMS §-st 2 ka väärteomenetlusele (arvestades väärteomenetluse erisusi). Kehtiv ErSS selles küsimuses erikorra tarbeks erandeid ei sätesta. Sarnaselt kriminaalmenetluse dokumentidega on väärteomenetluse dokumentide kirjalik tõlkimine ressursimahukas. Arvestades võimalikku tõlkide vähest kättesaadavust ja puudust erikorra ajal ning nende töö võimalikku kuhjumist ressursi- ja ajapuuduse tõttu, on põhjendatud ka väärteoasjades erandlike asjaolude ilmnemise korral kirjaliku tõlke tagamise piiramine sarnaselt kriminaalmenetluse regulatsiooniga. KrMS regulatsiooni täiendatakse eelnõuga selliselt, et muus keeles kui eesti keeles koostatud menetlus- ja muude dokumentide lisamisel kriminaal- või kohtutoimikusse võib eesti keelde tõlkimisest loobuda. Silmas on peetud eelkõige inglis- ja venekeelsete tõendite tõlkimisest loobumist, kuna eelduslikult on tegemist keeltega, mida menetlusosalised ja menetlejad laiemalt valdavad. Kõnealune muudatus laieneb ka väärteomenetluses koostatavatele menetlusdokumentidele ja muudele dokumentidele, mille lisamist väärteotoimikusse taotletakse ning kohtuvälises menetluses võib tõlkimisest loobuda menetlusosalise ja menetleja nõusolekul. Juhul kui väärteoasja arutatakse kohtus ja kohus peab vajalikuks muus keeles koostatud dokumendile eestikeelse tõlke lisamist, annab kohus tähtaja tõlke esitamiseks. Kuivõrd VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse erisusi arvestades, siis dokumentide tõlkimisega seonduvat eraldi VTMS-s sätestada vaja ei ole. 2.4. Muudatused kohtumenetluses 2.4.1. Kohtuasja arutamise võimaldamine väljaspool kohtu tööaega Kohtu tööaeg on reguleeritud kohtute seaduse (KS) §-s 6. Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu (KS § 6 lg 1). Kohtuistungeid peetakse tööpäevadel kella üheksast kella kaheksateistkümneni ning pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides (KS § 6 lg 2). KS lubab kohtuistungit pidada ka muul ajal, kui see on vajalik kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteo eest karistuse mõistmiseks või tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks (KS § 6 lg 3). Kohtute tööaja kontekstis on oluline, et kohtupidamine võib olla vajalik ka väljaspool tööaega (nt päeva jooksul on toime pandud massiliselt süütegusid, mis tuleb nt kohtu loal tõkendite kohaldamiseks kiiresti kohtu ette tuua) ning seda mitte üksnes erikorra ajal, vaid ka tavaolukorras. Praegu ei ole KS regulatsioon piisav, et reageerida kõigile ettetulevatele juhtudele, mis võivad esineda ka väljaspool tööaega, kuna KS loetleb ammendavalt juhud, 10 millal kohtuistungit võib pidada väljaspool kohtu tavapärast tööaega. Seetõttu täiendatakse eelnõuga KS-i nii, et kohtuistungeid on võimalik pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, kui kohtunik leiab, et see on õigusemõistmise huvides vajalik. 2.4.2. Kohtute tööpiirkondade ja kohtualluvuse muutmise võimaldamine Kohtute tööpiirkonnad on kindlaks määratud KS § 10 lg 1, § 18 lg 3 ja § 22 lg 6 alusel antud justiitsministri määrusega. Kohtute tööpiirkonnad hõlmavad ühte või mitut maakonda. Kohtute tööpiirkonnaga on seotud kohtuasjade territoriaalne alluvus, sest kohtuasjade alluvus on määratud kohtute tööpiirkondadega. Kohtute tööpiirkondade ja kohtualluvuse muutmise vajadus võib erikorra ajal kerkida eelkõige järgmistel juhtudel:  asja arutamine ei ole kohtu (kohtumaja) asukohas võimalik (nt Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja on hävinud);  kohtunike vähesuse tõttu (nt süütegude massilisuse või kohtunike puuduse tõttu) ei ole võimalik kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul (PS § 15 võimalik riive). Kohtunike ümberjagamine on võimalik kohtute tööpiirkonna sees kohtute tööpiirkonda muutmata, st ühe maakohtu teeninduspiirkonnas on erinevad kohtumajad, kus võib kohtuasju arutada. Hetkel on töö- ja teeninduspiirkondade muutmise pädevus ka justiitsministril, kohtute vahel vaidluse tekkimise korral Riigikohtu esimehel ja kohtumaja sees vastava maakohtu esimehel, mis tagab piisava paindlikkuse. Erakorralise seisukorra ajal peaks olema Riigikohtu esimehel õigus muuta süüteoasjade territoriaalset kohtualluvust, st kui ühes maakohtus ei ole võimalik süütegusid menetleda, siis võib seda teha mõnes teises maakohtus (ErSS § 30).11 Seega praeguse ErSS § 30 lahenduse säilitamine on vajalik ning sellest tulenevalt lisatakse samasisuline säte KrMS-i. Samas tuleb arvestada sellega, et kuivõrd kohtute tööpiirkonna muutmisega muutuks ka kohtualluvus, mis võib tekitada segadust nii kohtusse pöörduvatele isikutele kui ka mõjutada kohtusüsteemi korraldust, tuleks eelistada ressursi ümberjagamist selliselt, et kohtute tööpiirkonnad ei muutuks. Kui aga ressursi ümberjagamine ei ole selliselt võimalik, säilib Riigikohtu esimehel õigus muuta nii väärtegude kui ka kuritegude territoriaalset kohtualluvust. Kuivõrd VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse erisusi arvestades, siis väärteoasjade läbivaatamise territoriaalse kohtualluvuse muutmist eraldi VTMS-s sätestada ei ole vaja, vaid juhindutakse KrMS-i regulatsioonist. Lisaks antakse eelnõuga Riigikohtu esimehele volitus muuta haldusasjade läbivaatamise kohtualluvust, mille eesmärgiks on olenemata olukorrast tagada üldine kohtusse pöördumise õigus ning õigusemõistmise funktsiooni täitmine. 2.4.3. Kohtunike teenistusülesannete ja teenistuskoha muutmise võimaldamine KS järgi võib kohtu esimees õigusemõistmise korraldamise huvides määrata kohtuniku tema nõusolekuta alaliselt teenistusse teise sama kohtu kohtumajja sama asula piires (KS § 57 lg 2). See tähendab, et võimalik on kohtunike liikumine maakohtu kohtumajade (teeninduspiirkondade) vahel, kuid mitte esimese astme kohtute vahel. KS ei ole piisav, et 11 Selguse huvides tuleb märkida, et ErSS väljatöötamisel (vastu võetud 1996. aastal) oli Eesti kohtusüsteem teistsugune, st puudus kohtumajade vaheline teeninduspiirkondade jaotus (KS vastavad muudatused võeti vastu 2005. aastal). 11 määrata nt Harju Maakohtu kohtunikud ajutiselt või alaliselt lahendama Viru Maakohtu alluvuses olevaid kohtuasju. Kohtunike teenistuskoha muutmise vajadus tööpiirkondade vahel võib olla põhjendatud, kui nt üks kohus on üle koormatud, kuid teine ei ole. Ülesannete jäävuse12 põhimõttest tulenevalt ja efektiivse kohtumenetluse tagamiseks ei peaks tsiviil- või haldusasju lahendav kohtunik ressursi nappusest tingituna hakkama erikorra ajal lahendama kiireloomulisi kriminaal- ja väärteoasju. See ei välista, et pikemaajalise erikorra ajal ei võiks kohtunike pädevust muuta – seda ei välista ka kehtiv kohtute seadus. Erikorra puhul võib esineda vajadus kohtuniku alalise teenistuskoha muutmiseks kohtute tööpiirkondade vahel, et kohtunikud saaksid vajaduse korral lahendada ka teiste kohtute tööpiirkonnas olevaid asju. See annab võimaluse suunata kohtunikke sinna kohtusse, kus on kohtunike puudus (nt lahendaks see küsimuse, kui Viru Maakohtus ei ole mingil põhjusel piisavalt kohtunikke, kuid samal ajal on Pärnu Maakohtu kohtunikud vähe koormatud). Lisaks annab see võimaluse suunata kohtunikke üle riigi kriisikoldesse, nt sõjaõigusele spetsialiseerunud kohtunikud saaksid üle Eesti asju lahendada ning koonduda ühe kohtu alluvusse. Kohtunike suunamine kriisikoldesse peaks jääma aga äärmuslikuks meetmeks, st olukorraks, kui kohtu tööpiirkonnas ei ole ressursi ümberjagamisega võimalik asju lahendada. Juhul kui kohtuasja lahendamiseks on vaja spetsiifiliste teadmistega kõrgema astme kohtunik suunata esimese astme kohtusse asju lahendama, siis peaks see samuti olema võimalik. Seetõttu täiendatakse eelnõuga KS-i regulatsiooni nii, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuni erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemiseni saata maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma väljapoole alalist teenistuskohta teise sama astme või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Seda saab teha Riigikohtu esimees, kuid eelnõu sõnastus ei välista ka, et ettepaneku võib vajaduse korral teha asjaomane isik (nt valdkonna eest vastutav minister, kohtu esimees). Kohtuniku teise kohtusse saatmine kooskõlastatakse eelnevalt vastavate kohtute esimeestega. Ühtlasi lisatakse eelnõuga KS-i säte, mille järgi erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohtu esimees õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks kuni erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemiseni saata kohtuniku tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma teise sama kohtu kohtumajja, mis asub väljapool kohtuniku alalise teenistuskoha asulat. Ülesannete jäävuse printsiibist tuleneb, et kui sõjaaja olud lubavad jätkata kohtutel oma tööd, siis tuleb neil seda teha. Õigusemõistmine kohtutes võib sõjaoludes olla aga niivõrd häiritud, et kiire kohtupidamise tagamiseks on vajalik kohtunike koondamine ühte kohtusse. Sõjaseisukorra ajal võib olla osa riigi territooriumist okupeeritud, mistõttu peab olema võimalus kohtupidamist läbi viia teises piirkonnas ehk eksterritoriaalselt. Eelkõige peab olema sõja ajal tagatud kaitseväeteenistusalaste süütegude kiire menetlemine ja seda üle Eesti, et tagada kaitsevõime, sh näiteks mobilisatsiooni korraldamine. Kehtiv õiguskord ei võimalda kohtunikke koondada ühte kohtusse (nn moodustada riigikaitsekohtu kolleegiumi) ning anda neile kohtunikele kaitseväeteenistusalaste süütegude menetlemise õigust. Sellest tulenevalt täiendatakse eelnõuga KS-i nii, et Riigikohtu esimees võib sõjaseisukorra ajal, kui tavapärane õigusemõistmine kohtutes on takistatud, moodustada maakohtu või ringkonnakohtu juurde karistusseadustiku 24. peatükis sätestatud süütegude kiireks menetlemiseks eraldi kolleegiumi ning määrata kolleegiumisse kohtunikke KS-s sätestatud tingimustel ja korras - Riigikohtu esimees võib kuni erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemiseni saata maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma 12 Ülesannete jäävuse printsiibi kohaselt täidavad kõik asutused ja muud institutsioonid oma rahuaegseid ülesandeid ka kriisi- ja sõjaajal. 12 väljapoole alalist teenistuskohta teise sama astme või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Kohtuniku teise kohtusse saatmine kooskõlastatakse eelnevalt vastavate kohtute esimeestega. 2.4.4. Kohtuasja menetluse peatamine erikorrast tulenevalt ning lihtsusatud menetluse kohaldamine Hetkel puudub kohtutel vajalik õiguslik alus kohtuasjade menetluse peatamiseks omal initsiatiivil. Erikorra ajal kohtuasja menetluse peatamise või asja arutamise edasilükkamise vajadus võib olla tingitud olukorrast, kus riigil on tekkinud ressursipuudus (nt kohus on lühiajaliselt üle koormatud massiliste või teatud liiki süütegude menetlemisega, mis ei pruugi erikorra lahendamise seisukohast tähtsust omada). Erikorra ajal võib tekkida ka situatsioon, kus kohtupidamine ei ole kohtumaja asukohas võimalik (nt kohtumaja on hävinud), kohtul puudub ressurss kohtuasju menetleda (nt ei ole piisavalt kohtunikke) või advokaadid või prokurörid on hõivatud riigikaitseliste ülesannetega. Lühiajalises kriisis on normaalne elukorraldus võimalik mõne päevaga taastada, kuid pikemaajalises kriisis võib ressursipuudus avaldada mõju ka kohtumenetlusele. Seetõttu peaks kohtunikul olema õigus oma kohtuasja lahendamise käigus otsustada, kas menetlemise peatamine kohtus on vajalik, sest kohtunikul on kõige parem ülevaade situatsioonist, mis selle vajaduse tingib. Sellest tulenevalt täiendatakse KrMS-i selliselt, et kõigi astme kohtutel on võimalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal nii eelmenetlus kui ka juba istungile määratud süüteoasja arutamine kohtus peatada. Seda üksnes juhul, kui erakorralisest või sõjaseisukorrast tingituna ei ole võimalik süüteoasja edasi arutada või see oleks oluliselt raskendatud. Kohus peatab kohtuasja arutamise põhistatud määrusega ning määruskaebusega on võimalik vaidlustada nii esimese kui ka teise astme kohtu määrusi. Kõnealune täiendus laieneb ka kohtumenetluses olevatele väärteoasjadele (VTMS § 2). Eelnõuga täiendatakse ka HKMS-i ja TsMS-i sätetega, mis võimaldavad kohtul kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal menetluse peatada ja asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib olla raskendatud õigusemõistmise funktsiooni täitmine. Eelnõuga antakse kohtule volitus asja menetlus peatada, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kaalub isiku huvi osaleda kohtumenetluses üldises korras üles õigusemõistmise tõhususe ning riigi ressursside koondamise vajaduse. Seetõttu antakse eelnõuga kohtule volitus vaadata asi läbi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Eesmärk on kindlustada mõistlik tasakaal, kui ühel pool on igaühe põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale kohtumenetlusele ning teisel pool huvi tagada riigi julgeolek ja avalik kord ning menetlusökonoomia, mis avaldub kriisiolukorra tingimustes. Olenemata kriisiolukorrast peab jätkuvalt olema tõhusalt tagatud üldine kohtusse pöördumise õigus ning õigusemõistmise funktsiooni täitmine. 2.4.5. Kohtulahendite viivitamata täitmisele pööramine Erikorra ajal kasutusele võetavate meetmete eesmärk on peamiselt ohu kiire tõrjumine, st esmane ülesanne on tagada asja efektiivne lahendamine maakohtus ning otsuste viivitamata 13 täitmine. Kriminaalmenetluses pööratakse viivitamata täitmisele õigeksmõistev või süüdistatava karistusest vabastav kohtuotsus. Kui süüdistatav on vahistatud, vabastab kohus ta vahi alt istungisaalis (KrMS § 412 lg 1). Süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul (KrMS § 412 lg 2). Vahistamise, vahistamise tähtaja pikendamise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrused, KrMS §-s 12 nimetatud määrused ning kohtumäärus, mida ei saa vaidlustada, jõustuvad nende tegemisel (KrMS § 408 lg 5). Nende määruste viivitamatu täitmise vajadus tuleneb nende aluseks olevate menetlustoimingute olemusest, kuna nende täitmise edasilükkamine edasikaebemenetluse tulemuse selgumiseni muudaks nende läbiviimise mõttetuks. Seetõttu jõustuvad need määrused nende tegemisel, mis on aluseks ka nende viivitamatule täitmisele.13 Muid aluseid KrMS kohtuotsuste viivitamata täitmise kohta ei sätesta – erinevalt haldus- ja tsiviilasjadest. Haldus- ja tsiviilkohtumenetluses on lisaks kohtulahendi täitmise üldkorrale, mis toimub pärast jõustumist, võimalik ka kohtulahendi viivitamatu täitmine, mis on sarnane esialgse õiguskaitsega.14 Halduskohtumenetluses on loetletud konkreetsed alused, millal kuulub kohtulahend viivitamata täitmisele (HKMS § 247 lg 2). Väärteomenetluses tehtud kohtuotsus ja -määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja süüdlane ei ole taotlenud kohtult talle määratud aresti või rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamist. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele viivitamata pärast selle tegemist, kui süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud ja kohtuotsuse täitmist ei ole süüdlase taotlusel edasi lükatud (VTMS § 205). VTMS jätab süüdlasele mitmeid võimalusi kohtulahendi täitmise edasilükkamiseks. ErSS selles küsimuses erisusi ette ei näe ja erikorra ajal kohaldub KrMS ning VTMS üldine regulatsioon. Kuivõrd erikorra tingimustes on eesmärk see, et süüdimõistetud isikut ei vabastataks, et ta ei saaks uusi süütegusid toime panna, riigile vajalikud tsiviilsektori ressursid oleksid tagatud ning kohaldatud tõkendid jääksid kehtima sõltumata edasikaebeõiguse teostamisest, siis täiendatakse KrMS-i selliselt, et erikorra ajal on kohtulahendi viivitamata täitmisele võimalik läheneda paindlikult. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusest lähtuva otsusega, sest rahuajal ei ole võimalik ette näha ja seadusega reguleerida kõiki juhtumeid, mil kohtulahend tuleks viivitamata täidetavaks tunnistada. Taotluse kohtulahendi viivitamata täitmiseks esitab prokuratuur. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Kriminaalmenetluse seadustiku muudatused (eelnõu § 1) KrMS § 3 lõige 4 muutmine (kriminaalmenetlusõiguse ruumiline ja ajaline kehtivus). KrMS § 3 lg 4 kohaselt erakorralise seisukorra ajal kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikku, arvestades erakorralise seisukorra seaduses sätestatud erisusi. Kuivõrd ErSS tunnistatakse riigikaitseõiguse revisjoni raames kehtetuks ja eelnõu koostamise lähtekohaks on see, et kriminaalmenetluse erisused erikorra ajal sätestatakse kriminaalmenetluse seadustikus, siis vajab kõnealune säte muutmist. Sellest tulenevalt muudetakse ja sõnastatakse KrMS § 3 lg 4 selliselt, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatakse KrMS-i, arvestades KrMS 142. 13 KrMS komm vln § 408, komm 2.2. 14 Vt M. Peetsalu, M. Kairjak, analüüs „Kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erandid erikordades“. 2017, punkt 148. 14 peatükis sätestatud erisusi. Sisuliselt tähendab see seda, et erikorra ajal toimub kriminaalasjade menetlus kehtivat menetluskorda järgides, arvestades erikorra ajaks kehtestatud erisusi. KrMS täiendamine 142. peatükiga (erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal menetlustoimingute tegemise ja kohtumenetluse erisused). KrMS-i lisatakse uus peatükk, mis sätestab kriminaalmenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks. Põhimõtteliselt oleks võimalik erikorra jaoks ettenähtud erisused sätestada ka nende paragrahvide juures, mis teatud küsimust tavaolukorras reguleerivad. Kuid õiguse rakendajate ja ka menetlusele allutatud isikute seisukohalt ei oleks selline lahendus parim, kuna muudaks regulatsiooni raskesti jälgitavaks. Seega otstarbekuse ja õigusselguse huvides lisatakse erikorra erisused kriminaalmenetluse seadustikku eraldi peatükina. KrMS-i täiendamine §-ga 38211 (isiku kahtlustatavana kinnipidamine). ErSS § 29 näeb ette erisused kuriteos kahtlustavana kinnipidamise kohta. Selle kohaselt võib erakorralise seisukorra ajal kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni süüdistusakti koostamiseni või kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alguseni, kuid mitte üle seitsme ööpäeva (lg 1). Kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise seisukorra ajal koostab uurimisasutus määruse ning teatab sellest 48 tunni jooksul prokurörile ning määruse sisu tehakse kahtlustatavale teatavaks allkirja vastu (lg 2). Kahtlustatav kuulatakse erakorralise seisukorra ajal üle kolme ööpäeva jooksul alates kinnipidamise ajast (lg 3). Tegemist on erisusega KrMS §-st 217, mille järgi kahtlustatavana kinnipidamine seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises (KrMS § 217 lg 1). Kui prokuratuur veendub vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates 48 tunni jooksul (KrMS § 217 lg 8). KrMS § 217 lg 7 kohaselt kuulab uurimisasustuse ametnik kahtlustatavana kinnipeetu viivitamata üle KrMS §-s 75 sätestatud korras. Seega kehtib praegu erakorralise seisukorra ajal erisus, et kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada kuni seitse ööpäeva. Eelnõuga lühendatakse isiku kohtu loata kahtlustatavana kinnipidamise tähtaega ning lisatakse KrMS-i erikorra tarbeks kuriteos kahtlustatava kinnipidamise erisus KrMS §-s 217 lõigetes 1, 7 ja 8 sätestatud üldisest korrast:  erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni süüdistusakti koostamiseni või kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alguseni, kuid mitte üle 96 tunni (KrMS § 38211 lg 1);  kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise või seisukorra ajal koostab uurimisasutus kinnipidamisprotokolli ning teatab sellest 48 tunni jooksul prokuratuurile. Protokolli sisu tehakse kahtlustatavale teatavaks (KrMS § 38211 lg 2, sisuliselt jääb kehtima praegune ErSS regulatsioon);  kahtlustatav kuulatakse erakorralise või seisukorra ajal üle viivitamata, kuid hiljemalt 72 tundi pärast kinnipidamist (KrMS § 38211 lg 3, sisuliselt jääb kehtima praegune ErSS regulatsioon täpsustusega, et ka erikorra ajal tuleb kahtlustatav üle kuulata viivitamata, samas jättes alles kolmeööpäevase tähtaja. Kõnealune erisus puudutab üksnes ülekuulamise läbiviimise aega, muus osas juhindutakse erikorra ajal KrMS § 217 lõikest 7 – s.t ka erikorra ajal peab uurimisasutuse ametnik kahtlustatavana kinnipeetule selgitama tema õigusi ja kohustusi ning ülekuulamisel juhinduma KrMS §-st 75);  erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevatel erandlikel asjaoludel, eelkõige kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse või samaaegsete kriminaalasjade paljususe korral võib prokuratuur uurimisasutuse taotlusel anda loa kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kokku kuni seitsme ööpäevani (KrMS § 38211 lg 4); 15  KrMS § 38211 lõikes 4 nimetatud luba antakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja luba peab sisaldama järgmisi andmeid: loa andja, loa andmise kuupäev ja kellaaeg, isiku nimi, kelle kinnipidamise pikendamiseks luba antakse, ja kinnipidamise tähtaeg (KrMS § 38211 lg 5);  kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse lahendamiseks kohtusse tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates nelja ööpäeva jooksul (KrMS § 38211 lg 6). KrMS-i täiendamine §-ga 38212 (jälitustoiminguks loa andmise vormistamine). KrMS § 1264 sätestab jälitustoiminguks loa andmise ning seab jälitustegevuseks kas prokuratuuri või kohtu loa eelduse. Hetkel kehtiv ErSS selles erisusi ette ei näe ja ka erikorra ajal kohaldub KrMS üldine regulatsioon. KrMS § 1264 lg 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub selle andmisest. Teatud juhtudel võib vastav määrus olla ka taasesitamist võimaldavas vormis. Jälitustegevuse ultima ratio olemusest15 tingituna on jälitustegevuse teostamine põhjendatud siis, kui muid toiminguid teha ei saa. KrMS § 1264 lg 2 kohaselt võib edasilükkamatul juhul prokuratuuri luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib, kui tegemist on vahetu ohuga isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele ning loa taotlemine või vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, kohtu luba nõudva jälitustoimingu teha edasilükkamatul juhul kohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Viimati nimetatud juhul vormistatakse kirjalik taotlus ning luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. Eelnõuga täiendatakse KrMS-i selliselt, et erikorra ajal on võimalik jälitustoiminguks luba anda kuni 48 tundi (taasesitamist võimaldaval viisil antud load edasilükkamatutel juhtudel jälitustoimingute tegemiseks – nii prokuratuuri kui ka kohtu luba nõudvad jälitustoimingud). Sellest tulenevalt kehtestatakse erikorra tarbeks erisus võrreldes KrMS § 1264 lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldisest korrast ja KrMS-i lisatakse § 38212 järgmises sõnastuses: erakorralise või sõjaseisukorra ajal vormistatakse käesoleva seadustiku § 1264 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kirjalik luba 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. KrMS-i täiendamine §-ga 38213 (jälitustoimingust teavitamine). KrMS § 12613 sätestab jälitustoimingust teavitamise. Kehtiva seaduse kohaselt teavitab jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral ning mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemise korral neist viimase loa tähtaja lõppemise korral jälitusasutus viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoimingut tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Isikut teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist (KrMS § 12613 lg 1). KrMS § 12613 lõikest 2 tulenevad alused, mille korral jälitusasutus võib prokuratuuri loal jätta 16 13 jälitustoimingust teavitamata, ja KrMS § 126 lõigetest 3–5 teavitamata jätmise aluse jätkuva 15 Vt RKKKo lahendit 3-1-1-23-17. 16 Kui teavitamine võib kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust, kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu või seada ohtu jälitusasutuse meetodid, taktika, jälitustoimingu 16 olemasolu kontrollimine ja teavitamise tähtaja pikendamine. Juhul kui teavitamata jätmise loa tähtaeg lõpeb või selle pikendamisest keeldutakse, tuleb isikut jälitustoimingust viivitamata teavitada ja selgitada edasikaebamise korda (KrMS § 12613 lg-d 6 ja 7). Eelnõuga lisatakse KrMS-i erikorra tarbeks jälitustoimingust teavitamise erisus KrMS § 12613 lõigetes 1 ja 6 sätestatud üldisest korrast:  kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud, kahe kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist (KrMS § 38213 lg 1);  KrMS § 12613 lõikes 6 nimetatud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust kahe kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist (KrMS § 38213 lg 2). KrMS-i täiendamine §-ga 38214 (kriminaal- ja kohtutoimikusse lisatavate dokumentide tõlkimine). Kehtivas õiguses on kriminaalmenetluses tõlgi tagamise kohustuse ja dokumentide tõlkimisele esitatavate nõuetega seonduv reguleeritud KrMS §-des 10 ja 144 ja selles ErSS erandeid ei sätesta. KrMS § 144 kohaselt koostatakse menetlusdokumendid eesti keeles ja juhul kui menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge (lg 1). Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades muus keeles koostatud menetlusdokumentide eestikeelne tõlge lisatakse prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel (lg 2). KrMS § 10 lõikest 1 tulenevalt on kriminaalmenetluse keeleks eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. KrMS § 10 lõike 3 kohaselt peavad kõik kriminaalmenetluse materjalid olema eesti keeles, st kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.17 Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.18 Praktikas on poolte nõusolekul loobutud nt levinud võõrkeeles esitatud tehniliste dokumentide ja nende üldlevinud osade (arved, e-kirjade pealdised) tõlkest. Alates KrMS-i jõustumisest on kriminaalmenetluses tõlgi ja tõlgete tagamisega seonduv regulatsioon teinud läbi mõnetise arengu. Viimased muudatused jõustusid seoses ohvrite direktiivi 2015. aastal Eesti õigusesse võtmisega19. Õigusteoorias on KrMS § 10 lg-s 2 sätestatu algallikaks peetud EIÕK art 6 lg 3 p-s e sisalduvat süüdistatava (ja kahtlustatava) õigust kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt, millele lisaks on Eesti seadusandja sätestanud, et lisaks tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse. 17 Vt: sissejuhatavalt ka direktiiv 2010/64/EL art 3 tulenev õigus oluliste dokumentide tõlkele. 18 Vt ka: RKKKo 3-1-1-62-15. 19 Vt ka: Seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde. 17 kahtlustatavale ja süüdistatavale saavad tõlgi abi ka teised menetlusosalised.20 Konkreetselt vabaduse võtmisega kui kahtlustatava või süüdistatava jaoks kahtlemata intensiivseima võimaliku vabaduspiiranguga seonduv informeerimiskohustus on lisaks KrMS-le sätestatud ka põhiseaduslikul tasandil – nimelt näeb PS § 21 lg 1 esimene lause sarnaselt EIÕK art 5 lg-ga 2 ette, et isikule, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused. Kannatanu puhul võiks tõlgi tagamata jätmine märkimisväärselt riivata tema PS §-st 25 tulenevat õigust õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, mille piiramine ei ole PS § 130 kontekstis lubatud isegi erakorralise või sõjaseisukorra kaalutlustest lähtuvalt. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde koostatud seletuskirjas on alates 16.01.2016 jõustunud KrMS § 10 muudatuste sisseviimise põhjendamisel viidatud ohvrite direktiivi artiklile 7, mis kohustab liikmesriike tagama, et kannatanutele tõlgitakse taotluse korral teave, mis on oluline tema õiguste kaitseks, kuid minimaalselt kriminaalmenetluse lõpetamise otsus või kohtuotsus. Eelnõu seletuskirjas asutakse seisukohale, et just eelviidatu tõttu näebki eelnõu ette regulatsiooni, mille kohaselt kannatanu taotluse korral tagatakse talle kirjalik tõlge kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest või kohtuotsusest, samas kui teistest toimiku materjalidest on kannatanul õigus tõlget nõuda ainult juhul, kui need on olulised tema menetlusõiguste kaitseks. Samuti võib teistest olulistest dokumentidest teha vajadusel ka suulise kokkuvõtte, kui see ei kahjusta menetluse õiglust.21 Sarnaselt kannatanule dokumentide tõlkimise tagamise regulatsiooniga näeb alates 16.01.2016 jõustunud KrMS § 10 lg 5 ette loetelu menetlusdokumentidest, mille kahtlustatavale või süüdistatavale tõlkimine on kohustuslik. Nimetatud sätte kohaselt tõlgitakse, kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast. Ehkki PS § 130 võimaldab erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ning korras põhimõtteliselt piirata muu hulgas isegi isiku õigust olla informeeritud temalt vabaduse võtmise põhjustest (ehk PS § 21 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhiõigust), peab selline piirang PS §-ga 10 koherentse tõlgenduse järgi olema vajalik ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast oluliste dokumentide tõlkimises järeleandmiste tegemisega riivataks süüdistatava või kahtlustatava kaitseõigust ja tema õigust olla talle inkrimineeritava tegevuse sisust informeeritud ja neid õigusi riivataks sellisel määral, et see läheks elulisse vastuollu õigusriigi toimimise aluspõhimõtetega ega saa olla vajalik ega põhjendatud isegi siis, kui välja on kuulutatud erikord. Ehkki KrMS § 10 lg 2 sedastab vajaduse korral tõlgi abi tagamise, on erakorralise olukorra või sõjaseisukorra ajal menetlusosaliste (eelkõige kannatanu ja kahtlustatava või süüdistatava) õiguste tagamiseks ressursimahukas asjakohaste dokumentide kirjalik tõlkimine. Eelnõuga kavandatava muudatuse puhul on silmas peetud eelkõige inglis- ja venekeelsete tõendite tõlkimisest loobumist, kuna eelduslikult on tegemist keeltega, mida menetlusosalised ja 20 KrMS komm vln, § 10, komm p 5. 21 Vt seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde, lk 6-7. 18 menetlejad laiemalt valdavad, aga eelnõuga pakutav sõnastus ei välista põhimõtteliselt ka muud keelt, kui kõik osapooled seda valdavad. Eelnõuga lisatakse KrMS-i erikorra tarbeks erisus KrMS § 10 lõikes 3 ja § 144 lõikes 1 sätestatust: - erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kriminaal- ja kohtutoimiku dokumendid, mis ei ole eestikeelsed, jätta eesti keelde tõlkimata erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevatel erandlikel asjaoludel ning menetleja ja menetlusosaliste või kohtumenetluse poolte nõusolekul. Siinkohal on mõeldud nii menetlusdokumente kui ka dokumente, mille lisamist taotletakse kriminaal- ja kohtutoimikusse (KrMS § 38214 lg 1); - juhul kui kohus peab vajalikuks eelpool nimetatud dokumendile eestikeelse tõlke lisamist, annab kohus tähtaja tõlke esitamiseks (KrMS § 38214 lg 2). Tulenevalt VTMS §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon ka väärteomenetluses koostatavatele menetlusdokumentidele ja muudele dokumentidele, mille lisamist taotletakse väärteotoimikusse ning kohtuvälises menetluses võib tõlkimisest loobuda menetlusosalise ja menetleja nõusolekul. Juhul kui väärteoasja arutatakse kohtus ja kohus peab vajalikuks siiski dokumendile eestikeelse tõlke lisamist, tuleb tõlge esitada kohtu määratud tähtajaks. KrMS-i täiendamine §-ga 38215 (kriminaalasja läbivaatamise territoriaalse kohtualluvuse muutmine). KrMS § 24 sätestab üldise kohtualluvuse kriminaalasja arutamisel maakohtus. Kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud (lg 1). Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kriminaalasja erandliku üleandmise ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel Riigikohtu esimees (lg 2). Juhul kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud (lg 3). Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa tööjaotusplaaniga määratud kohtunik, kes ei ole kohtu esimees (lg 4). KrMS §-st 25 tuleneb erandlik kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maakohtus: trükise vahendusel toimepandud kuriteo kriminaalasi allub trükise väljaandmise koha kohtule, kui kannatanu ei taotle kriminaalasja arutamist tema elukoha järgses kohtus või kohtus, kelle tööpiirkonnas on trükist levitatud. Kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti elukoha järgsele kohtule. Kui kahtlustataval või süüdistataval Eestis elukohta ei ole, allub kriminaalasja arutamine Harju Maakohtule. KrMS § 26 kohaselt võib, kui kriminaalasi allub mitmele kohtule, ühendatud kriminaalasja arutada ühes neist. Kohtualluvuse otsustab süüdistusakti kohtusse saatev prokuratuur õigusemõistmise huvidest lähtudes. Kriminaalasi, milles kohtunik on menetlusosaline ja mida tuleks üldise kohtualluvuse kohaselt menetleda selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtus, antakse menetlemiseks maakohtusse teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas (KrMS § 27 lg 1). Kui kohtuniku suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa andmine on üldise kohtualluvuse kohaselt selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtu pädevuses, annab Riigiprokuratuuri taotlusel jälitustoiminguks eeluurimiskohtunikuna loa teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas asuva maakohtu esimees või tema määratud kohtunik (KrMS § 27 lg 2). 19 Eelnõuga täiendatakse KrMS-i §-ga 38215 selliselt, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal on Riigikohtu esimehel õigus muuta õigusemõistmise huvides kriminaalasjade läbivaatamise territoriaalset kohtualluvust, juhul kui erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu ei ole võimalik kriminaalasja läbi vaadata KrMS §-des 24–27 sätestatud kohtualluvuse kohaselt. Samasisuline säte sisaldub erakorralise seisukorra kohta ka ErSS §-s 30 (erakorralise seisukorra ajal on Riigikohtu esimehel õigus muuta kriminaalasjade läbivaatamise territoriaalset kohtualluvust). KrMS täiendusega laiendatakse Riigikohtu esimehe õigust muuta kriminaalasjade kohtualluvust, nii et ta saab seda teha ka sõjaseisukorra ajal. Kuivõrd ErSS tunnistatakse riigikaitseõiguse revisjoni raames kehtetuks, tuuakse kõnealune kriminaalasjade kohtualluvuse muutmise regulatsioon üle KrMS-i. Kuivõrd kohtualluvuse muutmine võib tekitada segadust nii kohtusse pöörduvatele isikutele kui ka mõjutada kohtusüsteemi korraldust, tuleks eelistada ressursi ümberjagamist selliselt, et kohtute tööpiirkonnad ei muutuks. Juhul kui see ei ole võimalik, on Riigikohtu esimehel võimalik muuta ka kriminaalasjade läbivaatamise kohtualluvust. Tulenevalt VTMS §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon ka väärteoasjadele, arvestades väärteomenetluse erisusi. VTMS § 14 kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. VTMS § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel22 arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht. Seega kõnealuse KrMS täiendusega on Riigikohtu esimehel õigus erakorralise või sõjaseisukorra ajal muuta õigusemõistmise huvides väärteoasjade läbivaatamise territoriaalset kohtualluvust, juhul kui erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu ei ole võimalik väärteoasja läbi vaadata VTMS §-s 14 sätestatud kohtualluvuse kohaselt. Samasisuline säte sisaldub erakorralise seisukorra osas ka ErSS §-s 30 (erakorralise seisukorra ajal on Riigikohtu esimehel õigus muuta väärteoasjade läbivaatamise territoriaalset kohtualluvust). Täiendusega laiendatakse Riigikohtu esimehe õigust muuta väärteoasjade kohtualluvust ka sõjaseisukorra ajal. KrMS-i täiendamine §-ga 38216 (kriminaalasja arutamise tähtaeg). ErSS § 31 sätestab kriminaalmenetluse arutamise aja kohta kaks erandit: - kriminaalasi määratakse arutamisele 10 päeva jooksul arvates selle kohtusse saabumise päevast ning kohtuotsus kuulutatakse välja hiljemalt järgmisel päeval pärast otsuse langetamist; - erand katkematuse põhimõtte kohaldamisele, st põhimõte, et erakorralise seisukorra ajal seda ei kohaldata. Eeldatavasti on erikorra ajal kriminaalmenetluse läbiviimise aja määramisel järgmised kaalutlused: võimaldada kohtul keskenduda teatud kuritegude menetlemisele, mille menetlemine on võimalik ja ressurssidega vastavuses, tagada seejuures põhiõiguste kaitse ja vältida kriminaalmenetluse enda ohustamist seeläbi, et pikema arutamisaja tulemuseks on süütegude aegumine. Aegumine katkeb süüdistatava kohtu alla andmisega, mis tähendab, et aegumistähtaeg hakkab uuesti algusest kulgema (KarS § 81 lg 5 p 2).23 22 Menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja menetleda tema elu- või asukoha järgi või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koha järgi (VTMS § 12 lg 2). Kui menetlusalune isik pärast menetluse alustamist muudab oma elu- või asukohta, võib tema taotlusel asja menetleda tema uue elu- või asukoha järgi (VTMS § 12 lg 3). 23 KarS komm vln, § 81 komm 6.3. 20 Eelnõuga lisatakse KrMS-i § 38216, mille kohaselt erakorralise või sõjaseisukorra ajal otsustab kohus kohtu alla andmise kümne päeva jooksul arvates kriminaalasja kohtusse saabumise päevast ning kohtuotsus kuulutatakse välja hiljemalt järgmisel päeval pärast kohtuotsuse tegemist (lg 1) ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldu kohtulikule arutamisele KrMS §-s 2681 sätestatud mitme kriminaalasja üheaegse arutamise keeld (lg 2). Tegemist on täpsustusega, millega viiakse regulatsioon kooskõlla KrMS terminoloogiaga (täiendus kannab edasi olemasolevat sõnastust ja sobitab selle olemasolevasse mõistekasutusse, kuid laieneb lisaks erakorralisele seisukorrale ka sõjaseisukorrale). KrMS-i täiendamine §-ga 38217 (kriminaalasja arutamise peatamine maakohtus ja ringkonnakohtus). Eelnõuga täiendatakse KrMS-i selliselt, et kohus saab erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise või kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Asja arutamise peatamise vormistab kohus KrMS § 145 sätteid järgides põhistatud määrusega. Kriminaalasja arutamise peatamise määrus on vaidlustatav määrusekaebuse lahendamise menetluses (KrMS 15. ptk). Tulenevalt VTMS §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon ka väärteoasjadele, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada kohtu menetluses oleva väärteoasja arutamise, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse arutamise või apellatsiooni arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Kõnealune täiendus võimaldab peatada asja arutamise nii maakohtus (VTMS 11. ptk – väärteoasja arutamine maakohtus, VTMS 12. ptk – kaebemenetlus maakohtus) kui ka Ringkonnakohtus (VTMS 13. ptk – apellatsioonimenetlus) ning seda kõikides menetluse etappides. Väärteoasja kohtus menetlemise peatamise vajadus võib selguda nii väärteoasja arutamise ettevalmistamisel eelmenetluse käigus (VTMS §-d 85, 117, 141) kui ka väärteoasja arutamise, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse arutamise või apellatsiooni arutamise ajal. Väärteoasja arutamine peatatakse selle kohtuniku määrusega, kelle menetluses on väärteoasi. Tegemist on põhistatud määrusega ning määruse koostamisel tuleb järgida VTMS § 48 sätteid. Väärteoasja arutamise peatamise määrus on vaidlustatav määruskaebusega VTMS 16. ptk-s ettenähtud korras. KrMS-i täiendamine §-ga 38218 (kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise peatamine). Eelnõuga lisatakse KrMS-i regulatsioon kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise peatamise kohta sarnaselt kriminaalasja arutamise peatamisega maakohtus ja ringkonnakohtus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus menetlusse võetud kriminaalasja läbi vaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Kriminaalasja läbivaatamise peatamise vormistab Riigikohus KrMS § 145 sätteid järgides põhistatud määrusega. Kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral katkeb KrMS § 363 lõikes 7 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. 21 Tulenevalt VTMS §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon ka väärteoasjadele, arvestades väärteomenetluse erisusi. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus menetlusse võetud väärteoasja läbi vaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Väärteoasja läbivaatamine peatatakse Riigikohtu põhistatud määrusega. VTMS § 176 lõike 5 kohaselt peab Riigikohtu otsus olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt 30 päeva möödumisel Riigikohtu istungist või kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. Vajaduse korral võib seda tähtaega määrusega pikendada kuni 60 päevani. Väärteoasja läbivaatamise peatamise korral katkeb VTMS § 176 lõikes 5 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. KrMS-i täiendamine §-ga 38219 (kohtulahendite viivitamata täitmisele pööramine). Eelnõuga lisatakse KrMS-i § 412 lõike 2 osas erisus, mille kohaselt erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur taotleda kohtult süüdimõistva kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem täitmine on raskendatud või võimatu või viivitamatu täitmine on vajalik riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks. Taotluse lahendab kohtunik määrusega ning määrus on vaidlustatav määruskaebe korras. 3.2. Halduskohtumenetluse seadustiku muudatused (eelnõu § 2) HKMS-i täiendamine §-ga 91 (haldusasja kohtualluvuse muutmine). Riigikohtu esimehele antakse volitus muuta õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks haldusasjade läbivaatamise kohtualluvust juhul, kui erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu ei ole võimalik haldusasja läbi vaadata tavapärases kohtualluvuse korras. HKMS-is on eri liiki kohtuasjadega seoses sätestatud mitmeid kohtualluvuse kindlaksmääramise kriteeriume (vt nt HKMS §-d 7–9: üldised põhimõtted ja erandid). Kohtualluvuse määramisel ja kohtute paiknemise üle otsustamisel on seadusandjal suur otsustusruum, kuivõrd mh kohtute tööjaotuse küsimus on õiguspoliitiline otsustus, mis on omakorda seotud kohtusüsteemi rahastamise ja riigieelarvega.24 Seetõttu on seadusandjal õigus võtta nii üldreegli kehtestamisel kui ka erandite ettenägemisel lisaks kohtute kaugusele menetlusosalistest arvesse kohtute töö tõhusust lähtuvalt kohtute suurusest, elanike arvu kohtu piirkonnas, õigusabi kättesaadavust kohtu lähedal, kohtunike värbamise võimalusi ja muid asjakohaseid kaalutlusi.25 Riigi julgeoleku ja ressursside mõistliku kasutuse huvides on põhjendatud täiendada HKMS-i ja laiendada ka haldusasjadele Riigikohtu esimehe õigust muuta kohtuasja territoriaalset kohtualluvust (vrd ErSS § 30, vt HKMS § 7).26 Tsiviilkohtumenetluse seadustikku kohtualluvuse muutmise sätet ei lisata, kuivõrd seadustiku § 73 punkti 1 kohaselt saab ka tavapärases olukorras menetlusosalise taotlusel või avalduse saanud kohtu taotlusel kohtualluvuse määrata kohtuastmelt kõrgema kohtu esimees, kui kohtualluvuse järgi õige kohus ei saa asjas kohtuvõimu teostada. Vastavalt HKMS §-dele 94 ja 95 võib kohus peatada menetluse mõjuval põhjusel või teise menetluse tõttu. HKMS § 94 kohaselt peab mõjuv põhjus lähtuma poolest või kolmandast isikust. HKMS § 95 lg 1 kohaselt võib teise menetluse tõttu menetluse peatada, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva 24 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 24 kommentaarid, punkt 6. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=29&p=24 25 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, punkt 58. 26 Kristi Aule Parmas. Analüüs „Haldusmenetlus ja halduskohtumenetlus kriisi ja erikorra ajal“, 2018, lk 20. 22 kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Kumbki nimetatud alustest ei võimalda menetlust peatada kaitseolukorra lahendamise vajaduse tõttu iseenesest, tuvastamata selle mõju poolele või kolmandale isikule või tuvastatavatele asjaoludele. HKMS-i täiendamine §-ga 951 (menetluse peatamine). Täiendus võimaldab kohtul kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal menetluse peatada, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Selliseks asjaoluks võib olla lisaks poole või kolmanda isiku hõivatusele riigikaitseliste kohustustega (sarnane alus nagu poolest või kolmandast isikust tulenev mõjuv põhjus HKMS §-s 94) ka tunnistaja, tõlgi või kohtu enda mobiliseeritus. Sõjaseisukorra ajal võib tekkida ka olukord, kus ei ole teada, kas pool või kolmas isik on elus, ja seda ei ole võimalik mõistlikult kontrollida (osaliselt kattuv HKMS § 92 lg-s 1 sätestatud alusega). Samuti võib sõjaseisukorra ajal tekkida olukord, kus korrakohase kohtupidamise ja haldusmenetluse läbiviimine on raskendatud (vrd HKMS § 95 lg 1). Vaatamata võimalikule kattuvusele seni HKMS-is menetluse peatumist ja peatamist reguleerinud sätetega on erakorraline seisukord või sõjaseisukord iseenesest selline asjaolu, kus õiguspärane kohtumõistmine ei pruugi olla võimalik. Nii võivad menetlusosaliste viibimiskohad muutuda evakuatsiooni, riigikaitseliste kohustuste täitmise vms tõttu, teated ei pruugi jõuda adressaatideni sideteenuste häirete tõttu või postiteenuse katkemise tõttu, riigikaitselise kohustusega isikud ei pruugi olla võimelised isegi aegsasti kohut olulistest asjaoludest teavitama, rääkimata kohtuistungile ilmumisest või muude menetluskohustuste täitmisest. Samas ei puuduta need piirangud ja kohustused kogu elanikkonda ning seetõttu peab kohus otsustama menetluse peatamise kaalutlusõiguse alusel konkreetse juhtumi ning poolte ja kolmandate isikutega seotud asjaolusid silmas pidades. Kohtuasjades, kus kohtupidamine on võimalik, tuleb kohtul õigusemõistmise funktsiooni jätkuvalt täita. Seetõttu on otstarbekas näha erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra jaoks ette eraldi menetluse peatamise regulatsioon. HKMS § 133 täiendamine lõikega 11 (lihtsustatud korras asja läbivaatamine). Täiendusega antakse kohtule täiendav volitus lihtsustatud korras haldusasja lahendamiseks. Vastavalt HKMS § 133 lõikele 1 võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Lihtmenetluse (vt HKMS § 133) legitiimseks eesmärgiks on kohtusüsteemi tõhus toimine ja menetlusökonoomia. Samuti aitab lihtmenetlus saavutada mõistliku menetlusaja põhimõtet. Nende eesmärkide asjakohasust on EIK korduvalt kinnitanud27, samuti on Riigikohus pidanud nimetatud väärtusi üldmenetlusest loobumist õigustavaks legitiimseks eesmärgiks28. Kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kaaluvad õigusemõistmise tõhusus, menetlusökonoomia ja riigi ressursside koondamise vajadus üles isiku huvi osaleda üldises korras kohtumenetluses. Seetõttu antakse eelnõu §-s 133 kohtule volitus vaadata asi läbi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras juhul, kui kaitseolukorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles kaebusega kaitstava õiguse riive või kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Õiguste riive 27 Nt EIK otsus Schuler-Zgraggen vs. Šveits, 24.06.1993, 14518/89, punkt 58; Döry vs. Rootsi, 12.11.2002, 28394/95, punkt 41. 28 RKPJKo 19.04.2011, 3-4-1-13-10, punkt 57. 23 intensiivsus ei ole seejuures seotud konkreetse rahalise väärtusega, vaid seda hindab kohus kaalutlusõiguse alusel, sh siis, kui tegemist on rahalise nõudega. Tuleb silmas pidada, et lihtmenetlus ei tähenda kohtumenetluse poole jaoks tema menetlusõiguste minetamist, vaid tema õigusi järgitakse vähemaid üldisele kohtumenetlusele omaseid formaalseid nõudeid järgides. Lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagades seejuures menetlusosaliste põhiõiguste ja - vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulates menetlusosalise tema taotlusel ära (HKMS § 134 lõige 1). Lihtmenetlus on asja kiiremale läbivaatamisele ja paindlikkusele tuginev asja läbivaatamise vorm, milles isiku õigusi ei jäeta kuidagi kaitseta. Kohus vaatab asja sisuliselt läbi ning kontrollib igakülgselt vaidlustatud haldusakti, toimingu jms sisulist õiguspärasust. 3.3. Karistusseadustiku muudatused (eelnõu § 3) KarS § 81 lg 7 täiendamine punktiga 21 ja lõike 8 muutmine (kriminaalasjade kohtuliku arutamise peatamisel aegumise peatumine). Karistusseadustiku kohaselt kuriteo aegumine peatub: - kahtlustatava või süüdistatava kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde (p 1); - tahtevastase abielu, naise suguelundite sandistava moonutamise, raseduse ebaseadusliku katkestamise ning seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo korral noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist (p 3). Punktis 1 nimetatud juhtudel ei uuene aegumine, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud 15 aastat (KarS § 81 lg 8). Eelnõuga lisatakse KarS § 81 lg 7 loetellu uus alus, millal kuriteo aegumine peatub: erakorralise või sõjaseisukorra ajal kriminaalasja kohtuliku arutamise peatamisel kuni menetluse uuendamiseni. Nimetatud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2, millega lisatakse KrMS-i regulatsioon, mis võimaldab kriminaalasja arutamise kohtus peatada, kui erikorra ajal tekib olukord, et kohtutel puudub ressurss kriminaalasjade menetlemiseks ja ressursipuudust ei ole võimalik lahendada ressursi ümberjagamisega. KarS § 81 lg 7 täiendamine punktiga 22 (väärtegude aegumise peatumine). Kehtiva seaduse kohaselt loetakse väärtegu aegunuks, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe sellele ette kolmeaastast aegumistähtaega (KarS § 81 lg 3). Aegumistähtaja möödumine kujutab endast väärteoasjades absoluutset menetlustakistust, olles menetlust välistav asjaolu (VTMS § 29 lg 1 p 5).29 Kõnealune paragrahv sätestab ka väärteo aegumise katkemise30 ja peatumise alused. 29 KarS komm vln, § 81 komm 1. 30 KarS § 81 lõike 41 kohaselt väärteo aegumine katkeb VTMS § 1661 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamisel. Tegemist on olukorraga, kus Riigikohus taotleb inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. KarS § 81 lõikest 42 tulenevalt: kui väärteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti VTMS § 1661 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamisest arvates. Isikut ei tohi 24 KarS § 81 lõike 7 kohaselt väärteo aegumine peatub järgmistes olukordades: - menetlusalune isik hoiab kõrvale kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni tema kinnipidamiseni või ilmumiseni menetleja juurde (p 1); - väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni (p 2). Kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud kolm aastat, siis väärteo aegumine ei uuene, v.a juhul, kui väärteo aegumistähtaeg on kolm aastat – sellisel juhul aegumine ei uuene, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud neli aastat (KarS § 81 lg 8). Eelnõuga täiendatakse KarS § 81 lõiget 7 punktiga 22 ning lisatakse seadusesse uus alus, millal väärteo aegumine peatub – väärteo aegumine peatub sõltumata teo toimepanemise ajast erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks (peatub nii kohtuväline menetlus, väärteoasjade arutamise kohtumenetlus kui ka väärteoasjade kaebemenetlus kõigi astme kohtutes). Eelduslikult on riigi ressurss erikorra ajal suunatud sellisesse väärtegude uurimisse ja ennetamisse, mis on vajalik erikorrast tulenevate mõjutuste lõpetamiseks. Seega kerkib väärtegude aegumise küsimus eelkõige nende väärtegude puhul, mis ei oma tähtsust erikorra ajal eksisteeriva vahetu ohu tõrjumisel ja mille uurimiseks ei ole erikorra ajal ressurssi, kuid mille puhul ei ole tegemist vähetähtsate väärtegudega, mille puhul võiks jätta menetluse alustamata. Kõnealune muudatus annab võimaluse pärast erikorrast tulenevate mõjutuste äralangemist menetleda väärtegusid, mille menetlemine on erikorra tõttu viibinud. Kehtima jääb põhimõte, et väärteo aegumine ei uuene, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud kolm aastat (v.a nendel juhtudel, kui väärteo aegumistähtaeg on kolm aastat – sellisel juhul aegumine ei uuene, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud neli aastat). Aegumine põhineb materiaalõiguslikul arusaamal toimepanija karistamise vajaduse äralangemisest teo karistusväärsuse säilimise taustal – aegumistähtaegade möödumisel säilib küll väärteo karistamisväärsus, kuid kaob selle toime pannud isiku karistamise vajadus.31 Süütegude jaotamine väärtegudeks ja kuritegudeks peegeldab nende tegude erinevat sisulist raskust, mistõttu ei ole väärtegude puhul põhjendatud pikendada nende aegumise uuenemise maksimaalseid tähtaegasid. 3.4. Kohtute seaduse muudatused (eelnõu § 4) KS § 6 lg 3 muutmine (kohtu tööaeg). KS kohaselt peetakse kohtuistungeid tööpäevadel kella 9.00-st kuni 18.00-ni. Pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides (KS § 6 lg 2). Ühtlasi näeb KS ette olukorrad, millal võib kohtuistungit pidada ka muul ajal, st väljaspool kohtu tavapärast tööaega: kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteo eest karistuse mõistmiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks (KS § 6 lg 3). Eelnõuga täiendatakse KS § 6 lõiget 3 selliselt, et kohtuistungeid võib pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, juhul kui kohus leiab, et see on vajalik õigusemõistmise huvides. Selline muudatus tagab piisava paindlikkuse ja võimaldab kohtuistungeid pidada ka nädalavahetustel või pärast kella 18.00, et reageerida operatiivselt kiiret lahendamist vajavatele olukordadele. väärteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui väärteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust kahe aasta võrra pikem aeg. 31 KarS komm vln, § 81 komm 1. 25 KS täiendamine §-ga 372 (maakohtu või ringkonnakohtu juurde riigikaitsekohtu kolleegiumi moodustamine). KS-i täiendatakse selliselt, et Riigikohtu esimees võib sõjaseisukorra ajal, kui tavapärane õigusemõistmine kohtutes on takistatud moodustada maakohtu või ringkonnakohtu juurde karistusseadustiku 24. peatükis sätestatud süütegude kiireks menetlemiseks eraldi kolleegiumi ning määrata kolleegiumisse kohtunikke. KS § 45 lg 11 täiendamine punktiga 5 (kohtu esimehe õigus anda juhiseid). KS annab kohtu esimehele järelevalve teostamise pädevuse õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle (KS § 45 lg 1). Kohtu esimees võib mh määrata kohtunikule menetlustoimingu tegemiseks või sõltuvalt asjaoludest menetluse lõpuleviimiseks mõistliku tähtaja, anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks ning töö ja tööaja korraldamiseks muid korralduslikke juhiseid (KS § 45 lg 11 p- d 1 ja 2) ning jaotada tööjaotusplaani arvestades kohtunike vahel ümber kohtuasju ja erandjuhul kalduda töö jaotamisel kõrvale ka tööjaotusplaanist, eelkõige arvestades kohtuasja eripära, kohtuniku spetsialiseerumist ja kohtunike erinevat tööga koormatust (KS § 45 lg 11 p-d 3 ja 4). Eeltoodust nähtub, et kohtu esimehel on õigus anda konkreetsele kohtunikule töö ja tööaja korraldamiseks korralduslikke juhiseid ning otsustada kohtuasjade jaotamine kohtunike vahel lähtuvalt tööjaotusplaanist. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib aga kerkida vajadus kohtu esimehel anda juhiseid laiemalt, st kogu kohtu töö ja tööaja korraldamiseks (seondub ka nt kohtuistungite pidamisega väljaspool kohtu tavapärast tööaega ja asukohta) ning seetõttu täiendatakse eelnõuga KS § 46 lg 11 loetelu ning lisatakse punkt 5, mis annab kohtu esimehele õiguse anda erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal juhiseid õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. KS § 57 täiendamine lõigetega 21–23 (kohtuniku ajutine üleviimine teise sama astme või madalama astme kohtusse). KS § 57 sätestab kohtuniku üleviimise põhimõtted. Esimese astme kohtuniku võib kohtu üldkogu määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse sama kohtu teise kohtumajja (KS § 57 lg 1). Sama asula piires võib kohtu esimees õigusemõistmise korraldamise huvides määrata kohtuniku tema nõusolekuta alaliselt teenistusse teise sama kohtu kohtumajja, kuulates eelnevalt ära üldkogu arvamuse (KS § 57 lg 2). Teise sama astme või madalama astme kohtusse võib kohtuniku määrata üksnes tema nõusolekul ja määramise õigus on Riigikohtu üldkogul valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul (KS § 57 lg 1). Kuivõrd erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tekkida vajadus kohtunikke ajutiselt määrata teise sama astme või madalama astme kohtusse, siis täiendatakse KS § 57 lõikega 21 selliselt, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohtu esimees kuni erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemiseni saata maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma väljapoole alalist teenistuskohta teise sama astme või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Kohtuniku teise kohtusse saatmine kooskõlastatakse eelnevalt vastavate kohtute esimeestega. Kohtuniku üleviimine on äärmuslik meede, st seda tuleks rakendada üksnes juhul, kui kohtu tööpiirkonnas ei ole ressursi ümberjagamisega võimalik asju lahendada. Ka erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb eelistada lahendust, mis võimaldab kohtutel ise otsustada ressursi ümberjagamine selliselt, et kohtute töö- ja teeninduspiirkonnad ei muutuks. Ühtlasi lisatakse KS-i säte (§ 57 lg 22), mille järgi erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohtu esimees õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks kuni erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemiseni saata kohtuniku tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma teise sama kohtu kohtumajja, mis asub väljapool kohtuniku alalise teenistuskoha asulat. Muudatustega seonduvalt lisatakse KS-i ka säte (§ 57 lg 23), mille kohaselt eespool nimetatud juhtudel ei või kohtunik keelduda asja arutamisest teises sama astme või madalama astme kohtus või teises 26 sama kohtu kohtumajas. 3.5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused (eelnõu § 5) TsMS-i täiendamine §-ga 3551 (menetluse peatamine erakorralise ja sõjaseisukorra tõttu). Kehtiva TsMS §-de 355 ja 356 kohaselt võib kohus menetluse peatada mõjuval põhjusel või teise menetluse tõttu. TsMS § 355 kohaselt võib poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. TsMS § 356 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Kumbki nimetatud alustest ei võimalda menetlust peatada kaitseolukorra lahendamise vajaduse tõttu iseenesest, tuvastamata selle mõju poolele või kolmandale isikule või tuvastatavatele õigussuhtele. Täiendus võimaldab kohtul kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal menetluse peatada, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Selliseks asjaoluks võib olla lisaks poole hõivatusele riigikaitseliste kohustustega (sarnane alus nagu poolest tulenev mõjuv põhjus TsMS §-s 355) ka tunnistaja, tõlgi või kohtu enda mobiliseeritus. Sõjaseisukorra ajal võib tekkida ka olukord, kus ei ole teada, kas pool on elus, ja seda ei ole võimalik mõistlikult kontrollida (osaliselt kattuv TsMS § 353 lg-s 1 sätestatud alusega). Samuti võib sõjaseisukorra ajal tekkida olukord, kus korrakohase kohtupidamise ja haldusmenetluse läbiviimine on raskendatud (vrd TsMS § 356 lg 1). Vaatamata võimalikule kattuvusele seni TsMS-is menetluse peatumist ja peatamist reguleerinud sätetega on erakorraline seisukord või sõjaseisukord iseenesest selline asjaolu, kus õiguspärane kohtumõistmine ei pruugi olla võimalik. Nii võivad menetlusosaliste viibimiskohad muutuda evakuatsiooni, riigikaitseliste kohustuste täitmise vms tõttu, teated ei pruugi jõuda adressaatideni sideteenuste häirete või postiteenuse katkemise tõttu, riigikaitselise kohustusega isikud ei pruugi olla võimelised isegi aegsasti kohut olulistest asjaoludest teavitama, rääkimata kohtuistungile ilmumisest või muude menetluskohustuste täitmisest. Samas ei puuduta need piirangud ja kohustused kogu elanikkonda ning seetõttu peab kohus otsustama menetluse peatamise kaalutlusõiguse alusel konkreetse juhtumi ning pooltega seotud asjaolusid silmas pidades. Kohtuasjades, kus kohtupidamine on võimalik, tuleb kohtul õigusemõistmise funktsiooni jätkuvalt täita. Seetõttu on otstarbekas näha erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra jaoks ette eraldi menetluse peatamise regulatsioon (vt ka eelnõu § 3 HKMS selgitused). TsMS § 405 täiendamine lõikega 4 (asja lihtsustatud korras läbivaatamine). TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kaaluvad isiku huvid osaleda üldises korras kohtumenetluses üles õigusemõistmise tõhususe ning riigi ressursside koondamise vajaduse. Seetõttu antakse eelnõuga kohtule volitus vaadata asi läbi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaitseolukorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles hagiga kaitstava õiguse riive või hagiga kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Õiguste riive intensiivsust ei ole seotud konkreetse rahalise väärtusega, vaid seda hindab kohus kaalutlusõiguse alusel ka siis, kui tegemist on rahalise nõudega. 27 Tuleb silmas pidada, et lihtmenetlus ei tähenda poole jaoks tema menetlusõiguste minetamist, vaid tema õigusi järgitakse lihtsustatult ja vähemaid formaalseid nõudeid järgides. Lihtmenetluses järgib kohus üksnes tsiviilkohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise ära tema taotlusel (TsMS § 405 lõige 2). 3.6. Eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseaduse, teiste seaduste, Euroopa Liidu õiguse ja Eesti Vabariigi jõustunud välislepingutega PS §-st 130 tulenevalt võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi seadusega ettenähtud juhtudel ja korras. Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse §-des 8, 11– 18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24 lõigetes 2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41ja 49 ning § 51 lõikes 1. Kriminaalmenetlus ja väärteomenetlus (süüteomenetlused) on riigi tuumikfunktsiooni osised. Riigikohus on märkinud järgmist: “Kriminaalmenetlus ja väärteomenetlus kujutavad endast riigivõimu ühe alaliigi – karistusvõimu – teostamist ja tulenevalt PS § 3 lg 1 esimesest lausest tuleb riigivõimu, sealhulgas karistusvõimu, teostada üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kuna riigivõimu teostamine üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel on ka üks õigusriigi põhimõtte väljendusi, siis tuleb PS § 3 lõiget 1 lugeda koos §-s 10 väljendatud demokraatliku õigusriigi põhimõttega. /…/ Süüteomenetluse puhul on tegemist riikliku tegevuse valdkonnaga, milles võimaldatakse ulatuslikult riivata isikute põhiõigusi. /…/ Mida ulatuslikumad on mingis valdkonnas põhiõiguste piiramise legaalsed võimalused, seda vastutusrikkamalt peab riik toimima isikute kaitsmisel ja sellise olukorra kujundamisel, mis peab vältima põhiõiguste põhjendamatud riived. Põhiseaduse §-st 13 tulenevalt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele ning § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Nendest põhiseaduse sätetest tuleneb igaühe õigus korraldusele ja menetlusele. Õigus korraldusele ja menetlusele sisaldab endas õigust riigi normatiivsele ja faktilisele tegevusele, et isik saaks end kaitsta ja turvaliselt tunda.”32 Isiku võimalus end kaitsta ja turvaliselt tunda süüteomenetluste kontekstis tähendab mh avaliku võimu poolt süüteomenetluse reeglite kehtestamist ning kohustust tagada ametkondlik kontroll nende tegevuse üle, sealhulgas ka selle üle, et ühegi süüteomenetluse raames ei riivataks ülemääraselt põhiõigusi.33 Kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku vastuvõtmise ning seal sisalduva regulatsiooni kaudu realiseerub oluline osa riigi karistusvõimuga seonduvast tuumikfunktsioonist ning sellega on tagatud ka PS §-st 14 tulenev põhiõigus süüteo asjaolude tuvastamisega seotud menetlusele.34 Kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord sätestatakse seadusega. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi seadusega ettenähtud juhtudel ja korras. Tulenevalt PS §-st 149 sätestab kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra seadus ning kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused on sätestatud kohtute seadusega. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja 32 Riigikohtu üldkogu 16.05.2008 otsus nr 3-1-1-86-07, p-d 19, 22-24. 33 Riigikohtu üldkogu 16.05.2008 otsus nr 3-1-1-86-07, p 24; KrMS komm vln, § 1 komm 4. 34 Kriminaalmenetluse osas: KrMS komm vln, § 1 komm 4. 28 mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS § 146) ning ka kohtunike õigusliku seisundi sätestab seadus (PS § 147). Rahvusvahelise regulatsiooni aluseks on põhiõiguste ja vabaduste alased konventsioonid, mille järgi on riigil õigus piirata konventsiooniga võetud kohustuste täitmist, kui eksisteerib hädaolukord, mis ohustab rahva eluvõimet (EIÕK art 15 ja KPÕRP art 4). Kohustuste täitmise piiramisest tuleb teavitada Euroopa Nõukogu peasekretäri (EIÕK art 15 lg 3). Välislepingud sätestavad sarnaselt PS-ga põhiõigused ja vabadused, mida ei tohi piirata hädaolukorras (PS § 130). Üldise loogika järgi on põhiõiguste ja vabaduste piiramine põhjendatud, kui eksisteerib vahetu oht põhiseaduslikule korrale, mis mõjutab kogu rahva eluvõimet, ja tavapärased konventsiooniga lubatud piirangud avaliku korra tagamiseks on ebapiisavad. EIK praktika järgi ei ole ühest definitsiooni, mida tähendab oht, vaid selle üle on kõige pädevam otsustama riik, kes peab ohuga toime tulema. Hädaolukorra väljakuulutamine EIÕK mõttes ei tähenda, et põhiõigusi ja vabadusi võib piirata üksnes sellepärast, et hädaolukord on välja kuulutatud, vaid rakendatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed ohuga ja vajalikud ohu tõrjumiseks või põhiseadusliku korra taastamiseks. PS reguleerib kolme riiklikku erikorda, milleks on: a) loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja kuulutatud eriolukord (PS § 87 p 8); b) erakorraline seisukord ja c) sõjaseisukord (PS §-d 128 ja 129). Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi, sh menetlusõigusi, ning panna neile kohustusi (PS §-d 130 ja 131 ning § 161 lg 2). PS §-s 130 on tehtud viide põhiõigustele ja vabadustele, mida ei tohi piirata ühelgi juhul, st ka erikorra ajal. Seega on üksnes erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võimalik isikute põhiõigusi ja vabadusi ulatuslikumalt piirata, kuid nt eriolukorras sellist võimalust ette nähtud ei ole.35 Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa (PS § 3). Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid (PS § 123). Seega tuleb lisaks PS-le kohaldada ka muid asjakohaseid välislepinguid, milleks on eelkõige EIÕK art 15 ja ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti art 4, aga ka rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevad erisused relvakonflikti olukorras.36 Inimõigusi käsitlevad välislepingud võimaldavad teatud tingimustel ja eelduste täitmisel piirata isikute põhiõigusi ja vabadusi, sh menetlusõigusi. Seega on PS § 129 rahvusvaheliselt üldtunnustatud norm ja seda peaks tõlgendama kooskõlas inimõigusi käsitlevate välislepingutega.37 Kriminaal- ja väärteomenetluse piirangute kontekstis omab tähtsust ka EIÕK art 5 (õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele) ning art 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele). Art 5 kohaselt on igaühel õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele ning kelleltki ei või võtta vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras. PS § 20 käsitleb igaühe õigust vabadusele ja isikupuutumatusele ning PS § 21 kinnipeetu/vahistatu õigust teada tema vabaduse võtmise põhjust ning õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedasele. PS § 21 lg- st 2 tuleneb ka põhimõte, et kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. PS §-d 20 ja 21 on omavahel seotud ning käsitlevad üldise 35 P. K. Tupay analüüs „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“, 31.01.2017, lk 31. 36 PS komm vln, § 129, komm 10. 37 PS komm vln, § 129, komm 6. 29 vabadusõiguse ühte keskset osa: igaühe füüsilise vabaduse kaitset meelevaldse vahistamise või kinnipidamise eest.38 EIÕK art 6 järgi on igaühel temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid istungi võib ajakirjanikele ja üldsusele täielikult või osaliselt kinniseks kuulutada demokraatliku ühiskonna kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides, alaealise huvides või poolte eraelu kaitseks või kohtu määratud ulatuses erijuhtudel, kui avalikkus kahjustaks õigusemõistmist. Samuti tuleneb viimati nimetatud artiklist põhimõte, et igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. “Süstemaatiliselt on § 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14 kohtumenetlust puudutav lex generalis, mis sätestab põhiõiguse tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele. Paragrahvi 15 lg 1 esimene lause sätestab subjektiivse menetlusõigusliku tagatise, mille eesmärk on muuta põhiõiguste materiaalõiguslik sisu tegelikkuseks. Selle lause põhiseaduslik sõnum kõlab: iga subjektiivset õigust peab olema võimalik realiseerida kohtus tõhusas ja ausas menetluses mõistliku aja jooksul.”39 “Rahvusvahelistest sätetest tuleks § 15 lg 1 tõlgendamisel arvestada eelkõige EIÕK art-tega 6 ja 13, kusjuures kõige olulisem on EIÕK art 6 lg 1 esimeses lauses sätestatud õigus tsiviilõiguste ja -kohustuste või esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis.”40 PS § 24 lg-st 5 tulenevalt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Ühtlasi seondub eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded. EIÕK artikli 6 lõige 1 esimene lause näeb ette igaühe õiguse oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Seadusega määratud kohtualluvus on seotud ausa kohtumenetluse põhimõttega (EIÕK artikkel 6 lõige 1), kuna seadusega määratud kohtualluvusega tagatakse kohtuliku arutamise sõltumatus ja erapooletus.41 EIK on laiendanud selle artikli kehtivust ka paljudele haldusasjadele.42 Kuna haldusasjad kuuluvad EIÕK artikli 6 kaitsealasse, peavad ka halduskohtumenetluse, sh võimalike erimenetluste sätted olema artikliga kooskõlas. 38 PS komm vln, § 20, komm 1. 39 PS komm vln, § 15, komm 3. 40 Ibid, komm 2. 41 Sepp, Heili, Lapimaa, Villem, Saarmets, Virgo, Kergandberg, Eerik (2017) Põhiseaduse § 24 kommentaar, komm 3. – Madise, Ülle jt (toim). Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Tallinn: Juura. 42 EIK-i praktika järgi katab säte kõiki menetlusi, mille tulemus on eraõiguste ja –kohustuste suhtes otsustava tähtsusega ja artikli kohaldamiseks ei ole tingimata vajalik, et mõlemad protsessi osapooled oleksid eraisikud. Vt Ringeisen vs. Austria, 16.07.1971, 2614/65, punkt 94; König vs. Saksamaa, 28.06.1978, 6232/73, punktid 89 ja 90 jne. 30 Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 näeb ette õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Lisaks sätestavad ELTL artikli 263 lõige 4 ja artikli 265 lõige 3 piiratud ulatusega õigused pöörduda kohtu, st üldkohtu poole. ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (edaspidi KPÕRP) näeb ette õiguse kohtulikule kaitsele seoses süüteomenetluse (artiklid 9, 10, 14, 15) ja karistamisega (artiklid 6 ja 7). KPÕRP artikli 2 lõige 3 näeb ette osalisriigi kohustuse a) tagada igale isikule, kelle paktiga tunnustatud õigusi ja vabadusi on rikutud, efektiivse õigusliku kaitse isegi siis, kui selle seaduserikkumise panid toime ametiisikud; b) tagada, et iga kaitset vajava isiku õiguse õiguslikule kaitsele määraksid kindlaks kompetentsed kohtu-, administratiiv- või seadusandlikud võimud või mis tahes teine kompetentne organ, kes on selleks ette nähtud riigi õigusliku süsteemiga, ja laiendama kohtuliku kaitse võimalusi; ning kindlustada õigusliku kaitse kohaldamist kompetentsete võimude poolt, mil iganes see on võimalik. Eesti õigussüsteemi osaks olev (vt PS § 3 lõige 1, § 123 lõige 2) EIÕK artikli 15 lõige 1 lubab konventsiooniosalisel peatada43 sõja ajal või muus hädaolukorras, mis ohustab rahva eluvõimet, konventsiooniga võetud kohustuste täitmise ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalik, tingimusel et meetmed ei ole vastuolus riigi teiste rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega. See võimalus hõlmab ka EIÕK artiklit 6. EIÕK artikkel 15 näeb seega ette erakorralise seisundi ajaks artikli 6 piiramise võimaluse, kui see on vajalik ja proportsionaalne. Rahva eluvõimet ohustava hädaolukorra olemasolu on kohtu hinnata44, kuigi riigivõimul on laialdane hindamisruum45; kohtu kontrollile on allutatud ka piirangute ulatuslikkus, eriolukorrani viivad asjaolud ning eriolukorra kestvus46. Õiguste piiramine EIÕK artikli 15 alusel ei ole õigustatud seni, kuni ohu- või kriisiolukord ei ole niivõrd erakorraline, et kehtiva õiguskorra meetmed osutuvad avaliku turvalisuse, tervise ja korra tagamiseks täiesti ebapiisavateks.47 Võrdluseks lubab KPÕRP artikli 4 lõige 148 ulatuslikke riiveid erakorralises situatsioonis, mis katab kõiki olukordasi, sh sõda. KPÕRP artikli 4 alusel lubatud piirangud peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed. Täiendava tingimusena ei tohi kasutuselevõetud abinõud olla vastuolus riigi teiste kohustustega rahvusvahelise õiguse järgi ega tuua kaasa diskrimineerimist rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Kuivõrd KPÕRP artikkel 4 ja EIÕK artikkel 15 kannavad sama eesmärki ja neil on sama algupära ning isegi sarnane sätte sõnastus (v.a õiguste loetelu, mida ei või piirata – KPÕRP-is on loetelu laiem kui EIÕK-is), võib Euroopa Nõukogu ja EIK erakorralise seisukorra (EIÕK mõistes hädaolukorra) tõlgendust laiendada ka KPÕRP artiklile 4. 49 ÜRO Inimõiguste Komitee on 43 Teavitades Euroopa Nõukogu peasekretäri täielikult võetud meetmetest ja nende põhjustest (EIÕK artikkel 15 lõige 3). 44 EIK otsus Lawless vs. Iirimaa, 01.07.1961, 332/57, punkt 22. 45 Sottiaux, Stefan, Arai, Yutaka (toim) (2018) Derogation in Time of Emergency (Article 15) – van Dijk, Pieter, van Hoof, Fried, van Rijn, Arjen, Zwaak, Leo (toim) Theory and Practice of the European Convention on Human Rights. 5., täiend. vlj. Ühendkuningriik: Intersentia, lk-d 1066–1067. 46 EIK otsus Brannigan ja McBride vs. Ühenkuningriik, 25.05.1993, 14553/89 ja 14554/89, punkt 43. 47 Mokhtar, Human Rights Obligations v. Derogations: Article 15 of the European Convention on Human Rights. International Journal of Human Rights 2004, 65, 68, viitega Euroopa Inimõiguste Komisjoni käsitlusele. 48 „Kui riigis valitseb erakorraline seisukord, mis ähvardab rahva elukäiku ja millest ametlikult teatatakse, võivad käesolevast paktist osavõtvad riigid käesolevast paktist tulenevatest kohustustest taganeda vaid sedavõrd, kuivõrd seda nõuab olukorra teravus, tingimusel, et kasutuselevõetud abinõud ei oleks vastuolus nende riikide teiste kohustustega rahvusvahelise õiguse järgi ega tooks endaga kaasa diskrimineerimist rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal.“ 49 Tupay, Paloma-Krõõt. Põhianalüüs. Vt ka Human Rights Committee (2001) General Comment 29, States of Emergency (article 4), U.N. Doc. CCPR/C/21/Rev.1/Add.11. Kättesaadav: 31 leidnud, et ka teatud KPÕRK artiklis 4 loetlemata õiguste piirangud võivad olla sobimatud. Nende õiguste loetellu, mida ei või piirata, luges komitee ausale kohtumenetlusele oleva õiguse teatud aspektid, mis on relvastatud konflikti ajal tagatud rahvusvahelise humanitaarõigusega, leides, et fundamentaalseid õiglase kohtumenetluse reegleid tuleb järgida ka hädaolukorras.50 3.7. Teiste riikide praktika Eelnõu ja seletuskirja aluseks oleva VTK väljatöötamise käigus analüüsiti ka välisriikide regulatiivseid lahendusi (Soome, Prantsusmaa, Belgia).51 Võõrriikide õiguskordade puhul pöörati enim tähelepanu Prantsusmaa ja Belgia õigusele. Viimased on tuntavalt mõjutatud 2016. aastal toimunud riigisisestest sündmustest, mis tõid esile nii praktilised kui ka menetluslikud kitsaskohad. Nimetatud õiguskordade muudatused on üldtendentsina viidanud sellele, et tänapäevaseid asümmeetrilisi julgeolekuohte silmas pidades ei ole enam vajalik (ega osalt ka võimalik) senine selge vahetegu kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra vahel. Suur rõhk on ressursside optimaalsel eraldamisel kohtueelse menetluse (võimalus operatiivselt läbi viia suur arv menetlustoiminguid edasiste rünnakute ennetamiseks) ja kohtumenetluse raames. 3.6.1. Prantsuse õigus Prantsusmaal on erakorraline seisukord välja kuulutatud kuus korda: 1955, 1958, 1961, 1984, 2005 ja 2015.52 Viimati kuulutati see välja Pariisi terrorirünnakute järel 14. novembril 2015. Prantsusmaa erakorralise seisukorra mudeliga on võrreldavad eriolukord Hispaanias ning erakorraline seisukord Portugalis.53 Asjakohased õigusaktid. Prantsusmaal on erakorralise seisukorra põhimõtted sätestatud 3. aprilli 1955 erakorralise seisukorra seaduses (edaspidi: 3. aprilli 1955 seadus).54 Lisaks on olulised õigusaktid Prantsusmaa põhiseadus55, kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi: CPP)56 ning 20. novembri 2015 seadus, millega pikendatakse 3. aprilli 1955 seaduse nr 55-385 erakorralise seisukorra kohta kehtestamist ning tugevdatakse selle sätete efektiivsust (edaspidi: http://tbinternet.ohchr.org/_layouts/treatybodyexternal/TBSearch.aspx?Lang=en&TreatyID=8&DocTypeID=11 . 50 Human Rights Committee (2001) General Comment 29, States of Emergency (article 4), U.N. Doc. CCPR/C/21/Rev.1/Add.11, punkt 16. Kättesaadav: http://tbinternet.ohchr.org/_layouts/treatybodyexternal/TBSearch.aspx?Lang=en&TreatyID=8&DocTypeID=11 51 Teiste riikide regulatiivseid lahendusi vt põhjalikumalt analüüsist “Kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erandid erikordades” (koostajad: Martti Peetsalu, Marko Kairjak). 52 Projet de loi prorogeant l’application de la loi n°55-385 du 3 avril 1955 relative à l’état d’urgence et renforçant l’efficacité de ses dispositions. Etude d’impact. 17 novembre 2015. Page 4. 53 Projet de loi prorogeant l’application de la loi n°55-385 du 3 avril 1955 relative à l’état d’urgence et renforçant l’efficacité de ses dispositions. Etude d’impact. 17 novembre 2015. Page 5. 54 3. aprilli 1955. a erakorralise seisukorra seadus - Loi n° 55-385 du 3 avril 1955 relative à l'état d'urgence. Kättesaadav : https://www.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000000695350&dateTexte=vig (07.05.2017) 55 Prantsusmaa põhiseadus - Constitution de la République française. Constitution du 4 octobre 1958. Kättesaadav : http://www.assemblee-nationale.fr/connaissance/constitution.asp (07.05.2017) 56 Kriminaalmenetluse seadustik - Code de procédure pénale. Kättesaadav : https://www.legifrance.gouv.fr/affichCode.do?cidTexte=LEGITEXT000006071154&dateTexte=20170502 (07.05.2017) 32 20. novembri 2015 seadus).57 Edasised erakorralise seisukorra pikendamise seadused piirduvad eelkõige selle pikendamisega, toomata kaasa suuremaid sisulisi muudatusi. Oluline on ka 3. juuni 2016 seadus, millega tugevdatakse organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja nende rahastamise vastast võitlust ning suurendatakse kriminaalmenetluse efektiivsust.58  Prantsusmaa põhiseadus (Constitution de la République française). Prantsusmaa põhiseadus59 erakorralist seisukorda ei maini, vaid räägib piiramisolukorrast (art 36) ning erakorralistest presidendivolitustest (art 16). Erakorralised presidendivolitused: PS art 16 sätestab presidendi erivolitused juhul, kui vabariigi institutsioonid, iseseisvus, territoriaalne terviklikkus või rahvusvaheliste kohustuste täitmine on oluliselt ja vahetult ohustatud ning põhiseaduslike institutsioonide tegevus on katkestatud. Nimetatud juhtudel võib president võtta meetmeid, mida olukord nõuab, pärast konsulteerimist peaministri, parlamendi kodade esimeeste ning konstitutsiooninõukoguga. Meetmed peavad olema kantud tahtest tagada põhiseaduslike institutsioonide eesmärgipärane toimimine. Meetmetest tuleb rahvast teavitada. Seejuures on rõhutatud, et parlament koguneb endiselt täieõiguslikult ning rahvusassambleed ei või laiali saata. Pärast 30 päeva erakorraliste presidendivolituste rakendamist võib kaasata konstitutsiooninõukogu olukorda hindama. Piiramisolukord: Prantsusmaa põhiseaduse art 36 järgi otsustab piiramisolukorra ministrite nõukogu (Conseil des ministres), kuid selle kestuse pikendamise kauemaks kui 12 päevaks otsustab parlament (seadusega).60 Kaitsekoodeksi (Code de la défense) järgi kuulutatakse piiramisolukord välja vältimatu ohu tõttu, mis tuleneb sõjast või relvastatud ülestõusust. Kui piiramisolukord on välja kuulutatud, läheb tsiviilvõim ning politseivõim üle sõjaväele.61 Muud võimalused: Prantsuse konstitutsiooninõukogu on öelnud, et kuigi põhiseadus näeb ette artiklis 36 vaid piiramisolukorra, ei välista see seadusandja võimalust näha ette erakorraline seisukord, et tagada vabadus ning avalik kord. Lisaks polnud 4. oktoobril 1958 57 20. november 2015 seadus, millega pikendatakse 3. aprilli 1955 seaduse nr 55-385 erakorralise seisukorra kohta kehtestamist ning tugevdatakse selle sätete efektiivsust – Loi n° 2015-1501 du 20 novembre 2015 prorogeant l'application de la loi n° 55-385 du 3 avril 1955 relative à l'état d'urgence et renforçant l'efficacité de ses dispositions. Kättesaadav: https://www.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000031500831&categorieLien=id (07.05.2017) 58 3. juuni 2016 seadus, millega tugevdatakse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi ning nende rahastamise vastast võitlust ning millega parandatakse kriminaalmenetluse efektiivsust ja garantiisid - Loi du 3 juin 2016 renforçant la lutte contre le crime organisé, le terrorisme et leur financement, et améliorant l’efficacité et les garanties de la procédure pénale. Kättesaadav: https://www.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do;jsessionid=ED2D830FE58BF9456603EB6793872380.tpdila20v_ 2?cidTexte=JORFTEXT000032627231&categorieLien=id (30.04.2017). Dossier législatif: https://www.legifrance.gouv.fr/affichLoiPubliee.do?idDocument=JORFDOLE000031974277&type=general&le gislature=14 (04.05.2017). 59 Prantsusmaa põhiseadus - Constitution de la République française. Constitution du 4 octobre 1958. Kättesaadav: http://www.assemblee-nationale.fr/connaissance/constitution.asp (07.05.2017) 60 Constitution de la République française. Constitution du 4 octobre 1958. Article 16. Kättesaadav: http://www.assemblee-nationale.fr/connaissance/constitution.asp (30.04.2017) 61 Kaitsekoodeks (Code de la défense) art L2121-1 kuni L2121-3. Kättesaadav: https://www.legifrance.gouv.fr/affichCode.do;jsessionid=44ED8EC2A34EE7D2947C887F7AA864F7.tpdila20 v_2?idSectionTA=LEGISCTA000006166913&cidTexte=LEGITEXT000006071307&dateTexte=20170430 (30.04.2017) 33  vastu võetud põhiseaduse eesmärk tühistada 3. aprilli 1955 seadust erakorralise seisukorra kohta.62  3. aprilli 1955 erakorralise seisukorra seadus ning 2015-2016 erakorralise seisukorra pikendamise seadustega tehtud muudatused. Erakorralise seisukorra (l’état d’urgence) mõiste loodi Prantsusmaal 3. aprilli 1955 seadusega.63 Selle järgi võib erakorralise seisukorra välja kuulutada terves riigis või selle osas kas vältimatu ohu korral avalikule korrale või sündmuste puhul, mis oma iseloomult ja raskuselt omavad katastroofi tunnuseid.64 Viimati oli erakorralise seisukorra väljakuulutamise ajendiks 13. novembril 2015 Pariisis toimunud terrorirünnakud. Pikendamiste aluseks oli püsivaks hinnatud terrorioht, mis väljendus nii hiljem realiseerunud kui ka erakorralise seisukorra meetmeid rakendades tõkestatud potentsiaalsetes rünnakutes ning on oluline eelkõige suursündmuste valguses, mis tõmbavad ligi suuri inimmasse. Seaduse eesmärk on suurendada ajutiselt haldusvõimu pädevust erakordsetes oludes tegutsemiseks.65 Eelkõige on oluline läbiotsimiste regulatsioon, elukohast lahkumise keeld ning avalikku korda ohustavate ühingute laialisaatmine.66  3. juuni 2016 seadus, millega tugevdatakse organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja nende rahastamise vastast võitlust ning parandatakse kriminaalmenetluse efektiivsust ja tagatisi. 3. juunil 2016 võeti Prantsusmaal vastu seadus nr 2016-731, millega muudeti mitmeid karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, kaitsekoodeksi jt seadustike sätteid eesmärgiga tugevdada võitlust terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega ning nende rahastamisega ning parandada kriminaalmenetluse efektiivsust ja garantiisid (edaspidi: 3. juuni 2016 seadus).67 Seaduseelnõu eesmärgiks oli muu hulgas toetada 20. novembri 2015 seaduse sätteid ning anda püsiva iseloomuga vahendid selle eesmärkide teostamiseks.68 62 Décision no 85-187 DC du 25 janvier 1985, Loi relative à l'état d'urgence en Nouvelle-Calédonie et dépendances. Viidatud: Projet de loi prorogeant l’application de la loi n°55-385 du 3 avril 1955 relative à l’état d’urgence et renforçant l’efficacité de ses dispositions. Etude d’impact. 17 novembre 2015. Page 4. 63 Projet de loi prorogeant l’application de la loi n° 55-385 du 3 avril 1955 relative à l’état d’urgence et renforçant l’efficacité de ses dispositions. N° 3225. Exposé des motifs. Présentation à ’L’Assemblée Nationale par M. Bernard Cazeneuve, ministre de l’intérieur. Kättesaadav: http://www.assemblee- nationale.fr/14/projets/pl3225.asp (28.04.2017) 64 ibid. 65 Projet de loi prorogeant l’application de la loi n°55-385 du 3 avril 1955 relative à l’état d’urgence et renforçant l’efficacité de ses dispositions. NOR : INTX1527699L/Bleue-1. Etude d’impact. 17 novembre 2015. Kättesaadav: www.legifrance.gouv.fr/content/download/9497/114112/version/1/file/ei_prorogeant_loi_55_385_etat_urgence _cm_18.11.2015.pdf (28.04.2017). Page 3, Introduction. 66 Exposé des motifs. Loi n° 2016-162 du 19 février 2016 prorogeant l'application de la loi n° 55-385 du 3 avril 1955 relative à l'état d'urgence (Loi n'appelant pas de décret d'application). Kättesaadav: https://www.legifrance.gouv.fr/affichLoiPubliee.do;jsessionid=255ED466FA90FC0485DF8DDFFEAF22E2.tpd ila20v_2?idDocument=JORFDOLE000031974278&type=expose&typeLoi=&legislature=14 (09.05.2017). 67 3. juuni 2016 seadus, millega tugevdatakse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi ning nende rahastamise vastast võitlust ning millega parandatakse kriminaalmenetluse efektiivsust ja garantiisid - Loi du 3 juin 2016 renforçant la lutte contre le crime organisé, le terrorisme et leur financement, et améliorant l’efficacité et les garanties de la procédure pénale. Kättesaadav: https://www.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do;jsessionid=ED2D830FE58BF9456603EB6793872380.tpdila20v_ 2?cidTexte=JORFTEXT000032627231&categorieLien=id (30.04.2017). Dossier législatif: https://www.legifrance.gouv.fr/affichLoiPubliee.do?idDocument=JORFDOLE000031974277&type=general&le gislature=14 (04.05.2017). 68 Étude d’impact. Projet de loi renforçant la lutte contre le crime organisé, le terrorisme et leur financement, et améliorant l’efficacité et les garanties de la procédure pénale. NOR : JUSD1532276L/Bleue-1. 2 février 2016. Page 9. Kättesaadav: 34  2016. a muudatustega kohandati õigust viisil, et see oleks valmis efektiivselt võitlema terrorismiga ka „väljaspool eriolukorra ajutist õiguskorda“.69 Seega on meetmed mõeldud kehtima ka rahuajal. Muudatused olid mahukad, eriilmelised ning puudutasid mitmeid seadustikke. 3.6.2. Belgia õigus Belgias ei ole erakorralise seisukorra instituuti, kuid selle sisseseadmisest on viimaste aastate terrorirünnakute valguses räägitud.70,71 Asjakohased õigusaktid. Belgias ei ole erakorralise seisukorra seadust. Praegusel juhul on olulisemad õigusaktid põhiseadus (la constitution belge)72, kriminaalmenetluse seadustik (code d’instruction criminelle)73, karistusseadustik (code pénal)74, kohtute seadustik (code judiciaire).75  Belgia põhiseadus. Belgia põhiseaduse art 187 järgi ei saa põhiseadust tervikuna ega osaliselt peatada. See tähendab, et Belgias ei ole võimalik piirata põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi rohkem kui põhiseadus ise ette näeb. Seda reeglit peetakse silmas ka õigusloomes, näiteks 20. juuli 2015 seaduseelnõu arutamisel on seadusloojad korduvalt rõhutanud põhiõiguste ja vabaduste tähtsust.76 Ainsa erikorrana on põhiseaduses nimetatud sõjaseisukorda, mille kuulutab välja kuningas.77 Belgial on ka eraldi seadus sõjaseisukorra ja piiramisolukorra kohta, mis muu www.legifrance.gouv.fr/content/download/9842/116584/version/1/file/ei_financement_crime_organise_terroris me_procedure_penale_cm_03.02.2016.pdf (30.04.2017) 69 Loi n° 2016-731 du 3 juin 2016 renforçant la lutte contre le crime organisé, le terrorisme et leur financement, et améliorant l'efficacité et les garanties de la procédure pénale. Exposé des motifs. Kättesaadav: https://www.legifrance.gouv.fr/affichLoiPubliee.do;jsessionid=932719666FEFD935CC1C885FBB7CE754.tpdil a20v_2?idDocument=JORFDOLE000031974277&type=expose&typeLoi=&legislature=14 (04.05.2017) 70 Bart De Wever détaille son projet d'état d'urgence, où les terroristes présumés seraient arrêtés sans mandat. 13.09.2016. RTL.BE. Kättesaadav: http://www.rtl.be/info/belgique/politique/bart-de-wever-veut-pouvoir- instaurer-un-etat-d-urgence-en-belgique-ou-les-terroristes-presumes-seraient-arretes-sans-mandat-850470.aspx (29.05.2017) 71 Lutte contre le terrorisme : mesures décidées par le Gouvernement fédéral & discours. Charles Michel. 19 novembre 2015. Kättesaadav : http://www.premier.be/fr/lutte-contre-le-terrorisme-mesures-d%C3%A9cid%C3%A9es-par-le-gouvernement- f%C3%A9d%C3%A9ral-discours (24.05.2017). 72 Belgia põhiseadus. La constitution belge. Version française. Kättesaadav: http://www.senate.be/doc/const_fr.html (29.05.2017) 73 Kaheksast raamatust koosnev kriminaalmenetluse seadustik. Code d’instruction criminelle. Version française. Kättesaadav: http://www.droitbelge.be/codes.asp#ins (29.05.2017). 74 Karistusseadustik. Code pénal. Version française. Kättesaadav: http://www.ejustice.just.fgov.be/cgi_loi/loi_a1.pl?DETAIL=1867060801%2FF&caller=list&row_id=1&numero =2&rech=4&cn=1867060801&table_name=LOI&nm=1867060850&la=F&dt=CODE+PENAL&language=fr&f r=f&choix1=ET&choix2=ET&fromtab=loi_all&trier=promulgation&chercher=t&sql=dt+contains++%27COD E%27%26+%27PENAL%27and+actif+%3D+%27Y%27&tri=dd+AS+RANK+&imgcn.x=41&imgcn.y=12 (29.05.2017). 75 Kohtute seadustik. Code Judiciaire. Version française. Kättesaadav: http://www.droitbelge.be/codes.asp#jud (29.05.2017) 76 Näiteks, Chambre des représentants de Belgique. Projet de loi visant à renforcer la lutte contre le terrorisme. Rapport. Fait au nom de la Commission de la Justice par Mme Kristien Van Vaerenbergh. 13 juillet 2015. Page 10, 12, 14-16, 18 etc. Kättesaadav: http://www.lachambre.be/FLWB/pdf/54/1198/54K1198003.pdf (22.05.2017) 77 Põhiseadus art 167. 35  hulgas laiendab kuninga volitusi kõnealustes olukordades.78 Põhiseaduse art 105 järgi tulenevad kuninga volitused põhiseadusest ning selle vaimus vastu võetud seadustest. Kuningas võib täitevvõimuna teostada erakorralisi volitusi ehk anda välja kuninglikke määrusi, kui tegemist on erandjuhuga ning on vastu võetud teda selleks volitav seadus, milles on märgitud erandjuhu pikkus, asjaomased allikad, eesmärk ning meetmete ulatus. Ent erinevalt erakorralise seisukorra meetmetest Prantsusmaal ei tohi sellised meetmed riivata isikute põhiseaduslikke õigusi.79 Praegusel juhul neid rakendatud ei ole.  Ohuanalüüsi seadus. 10. juulil 2006 võeti vastu ohuanalüüsi seadus80. Seadusega loodi justiitsministri ja siseministri ühisesse alluvusse ohu hindamise analüüsi koordineerimisasutus ehk OCAM (Organe de coordination pour l'analyse de la menace), mille eesmärk on hinnata ohu taset riigis. Täpsemalt hinnatakse ohtu riigi sise- või välisjulgeolekule, belglaste huvidele ja kodanike turvalisusele välismaal ning kõikidele muudele fundamentaalsetele õigustele, mille kuningas on täpsustanud.81 OCAMi ülesandeks on perioodiliselt koostada strateegiline hinnang võimalike ohtude kohta, mis võimaldab hinnata, kas need ohud on võimalikud või tuvastatud, kuidas need arenevad või kuidas neid vältida. Lisaks on OCAMi ülesandeks suhelda välismaiste või rahvusvaheliste analoogsete asutustega ning vahetada nendega informatsiooni. 2015. aasta jaanuaris ja novembris kuulutas Belgia valitsus välja 30 meedet reaktsioonina Pariisi terrorirünnakutele, nende seas sätted nii igasuguse terroristliku tegevuse kui sellele õhutamise karistatavaks muutmine, radikaliseerunute või terrorismiga seotud isikute kontrollimise mehhanismid, piiride kindlustamine jpm.82 Mitmed neist on juba täide viidud, sh on tehtud ridamisi seadusemuudatusi eesmärgiga toime tulla terrorismiohuga. Täiendati erinevaid seadusi: karistusseadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku jt. Samas aktiveeriti ka olemasolevaid, kuid seni kasutamata meetmeid, näiteks terrorismi rahastamisega seotud isikute varade külmutamine.83 Riikliku turvalisuse eelarvet suurendati täiendavalt 640 miljoni euro võrra ning korrakaitseorganitesse värvati üle tuhande agendi.84  20. juuli 2015 seadus eesmärgiga tugevdada terrorismivastast võitlust. Suuremad terrorismiohuga seoses koostatud õigusmuudatused 2015-2016 aastatel koondati kolme seaduseelnõusse: 20. juuli 2015 seadus, 27. aprilli 2016 seadus ja 3. augusti 2016 seadus. Nendele on hiljem lisandunud seaduseelnõusid üksikute meetmete kohta, nt reisijate info 78 11. oktoobri 1916 seadus sõjaseisukorra ja piiramisolukorra kohta. Arrêté-loi relatif à l'état de guerre et à l'état de siège, 11 octobre 1916. Kättesaadav: http://www.ejustice.just.fgov.be/cgi_loi/loi_l1.pl?language=fr&caller=list&la=f&fromtab=loi&tri=dd+as+rank &sql=dd+=+date%271916-10-11%27+and+pd+=+date%271916-10-15%27 (24.05.2017). 79 Le régime de l’état d’urgence – Législation comparée – Allemagne – Belgique – Espagne – Italie – Portugal – Royaume-Uni. M. Philippe BAS, Sénateur de la Manche. Mars 2016. Direction de l’initiative parlementaire et des délégations. Page 12. 80 Ohuanalüüsi seadus. Loi relative à l'analyse de la menace. Kättesaadav: http://www.ejustice.just.fgov.be/cgi_loi/change_lg.pl?language=fr&la=F&cn=2006071032&table_name=loi (24.05.2017) 81 Ohuanalüüsi seadus. Loi relative à l’analyse de la menace. Art 3. 82 Le régime de l’état d’urgence – Législation comparée – Allemagne – Belgique – Espagne – Italie – Portugal – Royaume-Uni. M. Philippe BAS, Sénateur de la Manche. Mars 2016. Direction de l’initiative parlementaire et des délégations. Page 32. 83 La Belgique gèle les finances de 15 terroristes présumés. 10.11.2016. RT en français. Kättesaadav: https://francais.rt.com/international/28779-belgique-gel-finances-terroristes-bruxelles-paris (29.05.2017). 84 Déclaration du Gouvernement. Discours. Charles Michel. 16 Octobre 2016. Kättesaadav: http://www.premier.be/fr/d%C3%A9claration-du-gouvernement-3 (25.05.2017). 36  salvestamise seadus (jõustumata)85 ning 25. detsembri 2016 seadus muudatuste kohta kriminaalmenetluse seadustikus ja karistusseadustikus, millega parandatakse konkreetseid uurimis- ja otsimismeetodeid internetis, elektroonilises kommunikatsioonis ja telekommunikatsioonis ning luuakse andmebaas häällindistusteks.  27. aprilli 2016 seadus täiendavate meetmete vastuvõtmise kohta terrorismivastases võitluses. 27. aprilli 2016 seadusel86 on kolm peamist eesmärki: läbiotsimiste võimaldamine igal ajal; uurimistehnikate täpsustamine (telefonide pealtkuulamine) ja ühiste andmebaaside loomine.  3. augusti 2016 seadus terrorismivastase võitluse kohta. Kolmas suurem terrorismivastaste meetmete kogum tõi kaasa muutusi karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus.87 Seaduseelnõu käsitles nelja aspekti: kuriteokoosseisud, ekstraterritoriaalne pädevus, föderaalprokuratuuri pädevus ja eeluurimisvangistus.88  25. detsembri 2016 seadus muudatuste kohta kriminaalmenetluse seadustikus ja karistusseadustikus. Seaduse eesmärk on parandada uurimis- ja otsimismeetodeid internetis, elektroonilises kommunikatsioonis ja telekommunikatsioonis ning luua häällindistuste andmebaas.89 Tegemist pole terrorismimeetmete seaduseelnõuga, vaid selle eesmärk on eelkõige kriminaalmenetluse seadustiku ja karistusseadustiku kaasajastamine tehnoloogia arenguga.90 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse uut terminit „kaitseolukord“. Nimetatud termin tuleb riigikaitseõiguse kontseptsioonist ning selle alusel koostatavast uuest riigikaitseseadusest, mille kohaselt kaotatakse kaitsevalmiduse astmed ja võetakse kasutusele termin kaitseolukord, mis tähistab sündmust või sündmuste ahelat: 1) mille tagajärjed ohustavad vahetult Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust, põhiseaduslikku korda või kogu ühiskonna elukorraldust ning 85 Loi relative au traitement des données des passagers. Kättesaadav: http://www.ejustice.just.fgov.be/cgi_loi/change_lg.pl?language=fr&la=F&cn=2016122543&table_name=loi (30.05.2017). 86 Loi relative à des mesures complémentaires en matière de lutte contre le terrorisme. 27. avril 2016. Kättesaadav: http://www.ejustice.just.fgov.be/cgi_loi/change_lg.pl?language=fr&la=F&table_name=loi&cn=2016042707 (29.05.2017). 87 Loi portant des dispositions diverses en matière de lutte contre le terrorisme (III). 3. aout 2016. Kättesaadav: http://www.ejustice.just.fgov.be/cgi_loi/change_lg.pl?language=fr&la=F&table_name=loi&cn=2016080315 (29.05.2016). 88 Projet de loi portant des dispositions diverses en matière de lutte contre le terrorisme (III). Chambre des représentants de Belgique. 5 juillet 2016. Doc 54 1951/001. Page 4. Kättesaadav: http://www.senate.be/www/?MIval=/dossier&LEG=54&NR=1951&LANG=fr (28.05.2017). 89 Loi portant des modifications diverses au Code d'instruction criminelle et au Code pénal, en vue d'améliorer les méthodes particulières de recherche et certaines mesures d'enquête concernant Internet, les communications électroniques et les télécommunications et créant une banque de données des empreintes vocales. 25 Decembre 2016. Kättesaadav: http://www.ejustice.just.fgov.be/cgi_loi/change_lg.pl?language=fr&la=F&table_name=loi&cn=2016122537 (21.06.2017). 90 Chambre des représentants de Belgique. Projet de loi relatif à l’amélioration des méthodes particulières de recherche et de certaines mesures d’enquête concernant Internet, les communications électroniques et les télécommunications. 8 juillet 2016. Doc 54. 1966/001. Page 3, 7. Kättesaadav: http://www.lachambre.be/FLWB/PDF/54/1966/54K1966001.pdf (21.06.2017). 37 2) mille lahendamine ei ole võimalik käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras juhtimiskorraldust ning isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid rakendamata ning isikuid, vahendeid ja varusid kaasamata. Lisaks eeltoodule käsitatakse kaitseolukorrana sündmust või sündmuste ahelat, millest tuleneb vajadus osaleda kollektiivse enesekaitse operatsioonil või korraldada mobilisatsioon või demobilisatsioon. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:  Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad peamiselt järgmisi sihtrühmi:  Kriminaalmenetluses kahtlustatavad ja süüdistatavad, väärteomenetluses menetlusalused isikud. Täpne riskihinnang puudub.  Kriminaalmenetluses kannatanud ja tunnistajad, väärteomenetluses tunnistajad. Täpne prognoos puudub.  Menetlejad (kriminaalmenetluses uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud, väärteomenetluses kohtuvälised menetlejad ja kohtud): Uurimisasutused. Uurimisasutused on oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Kriminaalmenetlusega seotud töötajate arv: - Politsei- ja Piirivalveamet – kriminaalpolitsei struktuur, teenistuskohtade koosseis ja isikkoosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses91; - Kaitsepolitseiamet – teenistuskohtade koosseis on salastatud92; - Maksu- ja Tolliamet – uurimisosakonnas 201 töötajat93; - Konkurentsiamet – pole avaldatud; - Sõjaväepolitsei – pole avaldatud; - Keskkonnainspektsioon – 5 uurijat94; 91 Politsei ja piirivalve seadus § 4 lg 5. 92 Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 262 “Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord” § 7 lg 6 p 1. 93 https://www.emta.ee/sites/default/files/kontaktid-ja-ametist/ameti-struktuur-ulesanded- strateegia/personal/lisa_mta_teenistuskohtade_koosseis_ja_teenistuskohtade_teenistusgrupid_01.02.2018_lisa.p df 94 https://www.kki.ee/et/kontakt 38  - Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla – Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonnas 12 töötajat, Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonnas 11 töötajat ja Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonnas 9 töötajat95. Prokuratuur. Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks. Ringkonnaprokuratuure on kokku neli. Kokku on 199 prokuröri. Kohtud. Maakohtute kohtunikke on kokku 150 (Harju Maakohtus 66 kohtunikku, Viru Maakohtus 28 kohtunikku, Pärnu Maakohtus 21 kohtunikku ja Tartu Maakohtus 35 kohtunikku), ringkonnakohtute kohtunikke on kokku 46 (Tallinna Ringkonnakohtus 30 kohtunikku ja Tartu Ringkonnakohtus 16 kohtunikku)96 ja Riigikohtu kohtunikke on kokku 19 (KS § 25 lg 3). Kohtuvälised menetlejad. Kohtuvälisteks menetlejateks on täidesaatva riigivõimu volitustega asutused ning valla- ja linnavalitsused (VTMS § 9). Seega saavad olla kohtuvälisteks menetlejateks seadusega sätestatud juhtudel erinevad ametid, inspektsioonid, valla- ja linnavalitsused ning ministeeriumid. Kohtuväliste menetlejate väärtegude menetlemise pädevus tuleneb eriseadustest ja VTMS §-st 52 (karistusseadustikus sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad). Hetkel puudub koondinfo kõikide kohtuväliste menetlejate väärteomenetlustega tegelevate töötajate koguarvu kohta.  Kaitsjad. Kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses on reeglina kaitsjaks advokaat. Eesti Advokatuuri liikmeid on kokku 1041 (07.01.2019 seisuga)97.  Riigi elanikkond (üle 1,3 miljoni elaniku) kui riigi julgeoleku tugevdamisest kasu saajad. Eelnõuga ei tehta sisulisi muudatusi kehtivas ErSS-s sätestatud kriminaal- ja väärteoasjade menetluse läbiviimise üldises põhimõttes (kriminaal- ja väärteoasjade menetlus toimub erikorra väljakuulutamise ajal kehtinud menetluskorda järgides, arvestades seadustes sätestatud kriminaal- ja väärteoasjade menetluse erisusi), kriminaalasja arutamise tähtajas (kriminaalasi määratakse arutamisele kümne päeva jooksul, kohtuotsus kuulutatakse välja hiljemalt järgmisel päeval pärast otsuse langetamist ning erikorra ajal ei kohaldu kohtulikule arutamisele mitme kriminaalasja üheaegse arutamise keeld) ning sisuliselt jääb kehtima ka põhimõte, mille kohaselt on Riigikohtu esimehel erikorra ajal õigus muuta kriminaal- ja väärteoasjade läbivaatamise territoriaalset kohtualluvust. Kuivõrd eelnimetatud regulatsioon lisatakse kriminaalmenetluse seadustikku praegu kehtivate sisuliste põhimõtete kohaselt (laieneb lisaks erakorralisele seisukorrale ka sõjaseisukorrale), siis nendel otsene ja vahetu mõju puudub. Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärgiks on pakkuda välja lahendused süüteomenetluste kiireks ja tõhusaks läbiviimiseks erikorra ajal. Muudatused ei puuduta üksnes menetlusseadustikke, vaid ka kohtute seadust, kuivõrd süüteomenetluste kiireks ja tõhusaks läbiviimiseks on vaja täiendada ka kohtukorralduslikku ja -teenistuslikku regulatsiooni (kohtuasja arutamise võimaldamine väljaspool kohtu tööaega, kohtuniku ajutine määramine teise sama astme või madalama astme kohtusse, riigikaitsekohtu kolleegiumi moodustamine). 95 Justiitsministri 24.01.2007 määrus nr 5 “Tallinna Vangla teenistusjate koosseis”, justiitsministri 26.05.2008 määrus nr 25 “Tartu Vangla teenistujate koosseis”, justiitsministri 26.03.2008 määrus nr 11 “Viru Vangla teenistujate koosseis” 96 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 “Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel”. 97 https://www.advokatuur.ee/est/advokatuur 39 Kuivõrd nimetatud probleemid ja muudatused puudutavad kriminaal- ja väärteoasjade menetluslikke erisusi erikorra ajal, siis kavandavate muudatustega ei kaasne otsest ja vahetut mõju eespool nimetatud sihtrühmadele. Võimalikuks kuluks võib pidada menetlejate ja kaitsjate koolitamise kulu, kuid arvestades eelnõuga tehtavate muudatuste vähesust, ei ole tegemist suuremahuliste koolitusega. Kui seada prioriteediks kohtunike riigikaitsealane eriväljaõpe, siis tuleks arvestada iga-aastaste täiendavate koolituskuludega. Võimalikud mõjud erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras on hinnangulised, kuna kõikide erireeglite rakendamine ei ole otseselt seotud erikorra väljakuulutamisega, vaid tulenevad konkreetsest olukorrast ning selles olukorras vahetust ohust tulenevate küsimuste lahendamiseks vajalike meetmete rakendamisest. Seetõttu on allpool nimetatud kavandatavate muudatuste mõjude puhul tegemist hinnanguliste võimalike mõjudega, mis võiksid kaasneda erikorra ajal läbiviidavate menetlustega. Mõju majandusele (sihtrühm ettevõtjad). Eestis on majanduslikult aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid 127 622, mittetulundusühinguid üle 26 000 ja sihtasutusi 670.98 Riigikaitsega on oma põhitegevuse kaudu seotud üksikud ettevõtjad. Puutumus on seotud kriisiolukorra ulatuse ja olemusega, kuid eeldatavasti mõjutab regulatsioon väikest osa ettevõtetest. Muudatuste kohaselt suureneb kohtumenetluse kiirus ning sellega kiireneb ka ettevõtja jaoks õigusvaidluse lahendamise tähtaeg. Majandustegevuse seisukohalt on oluline eelkõige õigusrahu saabumine. See tagab ettevõtja jaoks selguse, kas ja millises ulatuses saab ta majandustegevusega jätkata või peab alluma piiravatele meetmetele. Konkreetse mõju olulisus sihtrühmale sõltub suurel määral sellest, kui palju on vaja erandlikke menetlusreegleid rakendada ja mil määral erineb nende rakendamise olukord. Kohtuväliselt ning kohtumenetluses saavutatav tulemus sõltub sellest, milline oleks tavatingimustes toimunud menetlus ja selle tulemusena saavutatu. Muudatus ei avalda sihtrühmale olulist mõju. Mõju riigiasutuste ja KOV-i korraldusele, nende kuludele ja tuludele. Muudatused kiirendavad ja lihtsustavad riigiasutuste ja KOV-ide osalemist halduskohtu- ja tsiviilkohtumenetluses ning võimalikud õiguslikud vaidlused saavad kiiremini lahendatud. Kiirem kohtumenetlus kiirendab ühetaolise ja selge kohtu- ja halduspraktika kujundamist ning võimaldab kaitseolukorras säästlikult kohtute ressursse kasutada. Kuna kriisiolukorra saabumine ja seetõttu erireeglite kohaldamise tõenäosus on väike, siis on ka mõju sihtrühmale väike. Muu otsene või kaudne mõju (sihtrühm: põhiõiguste ja -vabaduste kandjad). Muudatused aitavad kaasa tõhusa õiguskaitse toimimisele ka kaitseolukorra ajal. Halduskohtumenetluse ja tsiviilkohtumenetluse erisused (kohtualluvuse määramise ja kohtuasjade menetluse peatamise ja täiendav lihtmenetluse võimalus) teenivad samuti kohtumenetluse osaliste ja riigi menetlusökonoomia huve. Isik saab kiiremini õigusliku kaitse kohtult või kohtueelses menetluses haldusorganilt endalt. Laialdasem lihtmenetluse rakendamine peaks võimaldama suuremat menetlusökonoomiat kõigile menetlusosalistele ja kohtusüsteemile. 6.1. Erikorra ajal kehtivate kriminaal- ja väärteomenetluse erisuste sätestamine süüteomenetlusi reguleerivates seadustes. Kuivõrd ErSS tunnistatakse kehtetuks ja seal sisalduvad olulisemad sätted viiakse üle RiKS-i, siis oli põhimõtteliselt vaja otsustada süüteomenetluslike erisuste kehtestamiseks sobivad seadused. Kuivõrd kriminaalmenetlust 98 Statistikaameti andmebaas. ER007: Statistilisse profiili kuuluvad üksused õigusliku vormi ja haldusüksuse järgi, haldusjaotus 1. jaanuari 2018. aasta seisuga. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/10Majandusuksused/08Uldandmed/08Uldandmed.asp. 40 reguleerib KrMS ja väärteomenetlust VTMS, siis on põhjendatud süüteomenetluslike erisuste kehtestamine vastavates menetlusseadustikes. Erikorra ajal kehtivad erisused sätestatakse KrMS-s ning sarnaseid sätteid ei korrata VTMS-s, kuna tulenevalt VTMS §-st 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele, menetlusalustele isikutele: oluline mõju puudub. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: oluline mõju puudub. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: oluline mõju puudub. Otseseid rahalisi kulutusi ei kaasne (võimalikud on koolituskulud), kaasneb tavapärane uue regulatsiooni tundmaõppimine. Mõjud riigi elanikkonnale: oluline mõju puudub. Mõju menetlejatele: oluline mõju puudub. Otseseid rahalisi kulutusi ei kaasne (võimalikud on koolituskulud), kaasneb tavapärane uue regulatsiooni tundmaõppimine. 6.2. Erikorra ajal toimepandud väärtegude aegumise peatumise aluste täiendamine. KarS-i täiendamine väärteo aegumise peatumise uue alusega – väärtegude aegumine peatub sõltumata teo toimepanemise ajast erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks (peatub nii kohtuväline menetlus, väärteoasjade arutamise kohtumenetlus kui ka väärteoasjade kaebemenetlus kõigi astmete kohtutes). Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele, menetlusalustele isikutele: kahtlustatavatele ja süüdistatavatele oluline mõju puudub. Kuna muudatus puudutab väärtegude aegumisega seonduvat, siis menetlusaluse isiku jaoks võib väärteomenetluse protsess pikeneda. Väärtegude aegumise peatumise aluste täiendamine ei too kaasa peatumist määramata ajaks, kuna seadusega sätestatakse ka aegumise uuenemise maksimaalsed tähtajad juhtudeks, kui väärteo aegumine on peatunud. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: oluline mõju puudub. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: oluline mõju puudub. Mõjud riigi elanikkonnale: oluline mõju puudub. Mõju menetlejatele: annab võimaluse riigil suunata ressursi nende väärtegude menetlemisele, mille menetlemine on vajalik erikorrast tulenevate mõjutuste lõpetamiseks ning aegumistähtaja pikendamine või peatumise aluste täiendamine annab võimaluse pärast erikorrast tulenevate mõjutuste äralangemist menetleda väärtegusid, mille menetlemine on erikorra tõttu viibinud. 6.3. Kohtuasja arutamise võimaldamine väljaspool kohtu tööaega. KS-i täiendamine selliselt, et kohtuistungeid on võimalik pidada ka väljaspool kohtute tavapärast tööaega. Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele, menetlusalustele isikutele: kui tekib vajadus mingil põhjusel asja sisuliseks läbivaatamiseks väljaspool kohtu tööaega, siis tuleb lähtuda sellest, et menetlusosaline ei ole õigusemõistmise objekt, vaid subjekt, st tal peab olema võimalus tutvuda kohtutoimikuga, vastaspoole seisukohtade ja tõenditega ning esitada omapoolseid tõendeid ja argumente. Sellega teostab menetlusosaline õigust olla oma kohtuasja arutamise juures, mida ei või piirata ka erikorra ajal (PS § 24 lg 2, PS § 130). Seetõttu on eesmärk eelkõige, et asja sisuline arutamine väljaspool kohtu tööaega on võimalik ajutiselt ja juhul, kui menetlusosalised on füüsiliselt kohapeal olemas ja kohtunik tuleb nende juurde sobivasse kohta. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: kannatanu kohta vt eespool. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: oluline mõju puudub. Mõjud riigi elanikkonnale: oluline mõju puudub. 41 Mõju menetlejatele: muudatus annab kohtutele võimaluse vajaduse korral reageerida erikorrast tulenevatele ettenägematutele juhtumitele, võimaldades viia kohtuistungeid läbi ka väljaspool kohtute tööaega, kui see on vajalik õigusemõistmise huvides. See on ajutine lahendus kiireloomuliste olukordade lahendamiseks. 6.4. Erikorra ajal vajadusel kohtuniku ajutine määramine teise sama astme või madalama astme kohtusse. Vastav otsustusõigus on Riigikohtu esimehel, kes võib erikorra ajal vastava vajaduse esinemise korral muuta kohtuniku nõusolekuta ajutiselt tema teenistuskohta ning määrata maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse (kuni erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemiseni). Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele, menetlusalustele isikutele: oluline mõju puudub. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: oluline mõju puudub. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: oluline mõju puudub. Mõjud riigi elanikkonnale: oluline mõju puudub. Mõju menetlejatele: muudatus annab võimaluse suunata kohtunikke vajaduse korral ametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse, kui on vaja ootamatult ja kiiresti lahendada süüteoasju ning erikorrast tulenevatel põhjustel ei ole see kohtunike puuduse tõttu selles kohas võimalik. Kohtunike suunamine kriisikoldesse on äärmuslik meede, st seda rakendatakse olukorras, kui kohtu tööpiirkonnas ei ole ressursi ümberjagamisega võimalik asju lahendada. Sellega tagatakse, et kohtunikke on võimalik üle riigi suunata kriisikoldesse ning juhul, kui selleks on spetsiifiliste teadmistega kõrgema astme kohtunik vaja suunata esimese astme kohtusse asju lahendama, siis saab seda teha. 6.5. Sõjaseisukorra ajal, kui tavapärane õigusemõistmine kohtutes on takistatud, on Riigikohtu esimehel volitus oma otsusega suunata riigikaitselise väljaõppe saanud kohtunikud maa-, haldus- või ringkonnakohtu juurde ning moodustada vajadusel kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks riigikaitsekohtu kolleegium. Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele: oluline mõju puudub, sest kohtupidamise protsessuaalsed normid ei muutu. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: vt eespool. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: vt eespool. Mõjud riigi elanikkonnale: vt eespool. Mõju menetlejatele: vt eespool. Mõju kohtutele: muudatus annab võimaluse suunata eelkõige riigikaitselise väljaõppe saanud kohtunikke vajaduse korral selle kohtu juurde, kelle tööpiirkonnas on vaja tulenevalt sõjaseisukorrast kiiresti lahendada süüteoasju, kui sõjaseisukorrast tulenevatel põhjustel ei ole õigusemõistmine kohtunike puuduse tõttu muul moel tagatud. Kohtunike koondamine kohtu sees riigikaitsekohtu kolleegiumi (struktuuriüksus) tagab kohtumõistmise kollegiaalsuse, mis on vajalik, kui otsuseid tuleb langetada kiiresti. Erikolleegiumi moodustamine on äärmuslik meede, mida Riigikohtu esimees saab rakendatakse olukorras, kui mõne kohtu tööpiirkonnas ei ole ressursi ümberjagamisega võimalik asju lahendada. 6.6. Erikorra ajal kuriteos kahtlustatava kohtu loata kinnipidamise võimaldamine kuni neli ööpäeva, erandlike asjaolude ilmnemise korral kokku kuni seitse ööpäeva. Vahistamise vajaduse ilmnemisel nelja ööpäeva jooksul vahistamistaotluse koostamise ja taotluse lahendamiseks kinnipeetu kohtusse toimetamise võimaldamine. KrMS-i 42 täiendamine selliselt, et erikorra ajal on võimalik kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni süüdistusakti koostamiseni või kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alguseni, kuid mitte üle nelja ööpäeva (praeguse seitsme ööpäeva asemel). Erandlike asjaolude ilmnemise korral on võimalik kõnealust tähtaega pikendada selliselt, et kohtu loata on võimalik kuriteos kahtlustatavat kinni pidada kokku kuni seitse ööpäeva, mis on ka praegu kehtiva seaduse kohaselt maksimumaeg. Tähtaja pikendamiseks annab loa prokuratuur kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Kahtlustatavana kinnipeetu kuulataks ka erikorra ajal üle viivitamata, kuid kehtima jääb ka põhimõte, et ülekuulamine võib aset leida kolme ööpäeva jooksul alates kinnipidamise hetkest (kui selleks on mõjuvad põhjused). Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele: kohtu loata kinnipidamise tähtaja lühendamine ja kinnipidamise aluste seostamine erikorra põhjusest lähtuva vahetu ohuga võimaldab isikute põhiõiguste paremat kaitset. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: oluline mõju puudub. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: oluline mõju puudub. Mõjud riigi elanikkonnale: oluline mõju puudub. Mõju menetlejatele: eeldatavasti on ka erikorra ajal võimalik vajalikud menetlustoimingud ära teha kuni nelja päevaga. Samas jääb seadusesse alles võimalus erandlike asjaolude ilmnemise korral kinnipidamise aega pikendada nii, et kahtlustatavat on võimalik kohtu loata kinni pidada kokku kuni seitse ööpäeva, mida võimaldab sisuliselt ka praegu kehtiv seadus. 6.7. Erikorra ajal jälitustoiminguks taasesitamist võimaldaval viisil antud loa kirjaliku vormistamise tähtaja pikendamine 24 tunnilt 48 tunnini. Kriminaalmenetluse seadustiku täiendamine selliselt, et erikorra puhul on võimalik jälitustoiminguks loa andmisi vormistada kuni 48 tundi (taasesitamist võimaldaval viisil antud load edasilükkamatutel juhtudel jälitustoimingute tegemiseks, nii prokuratuuri loal tehtavad kui ka kohtu luba nõudvad jälitustoimingud). Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele: oluline mõju puudub. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: oluline mõju puudub. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: oluline mõju puudub. Mõjud riigi elanikkonnale: oluline mõju puudub. Mõju menetlejatele: erikorra ajal võib esineda tõrkeid kirjaliku loa vormistamisel seoses sidevahendite mittetöötamisega või ressursi eraldamisest tulenevalt. Muudatus puudutab üksnes edasilükkamatutel juhtudel prokuratuuri või kohtu taasesitamist võimaldaval viisil loa kirjaliku vormistamise tähtaja pikendamist 24 tunnilt 48 tunnini. Kuivõrd ülejäänud regulatsiooni ei muudeta ja edasilükkamatutel juhtudel saab jälitustoiminguid teha jätkuvalt vastavalt kas prokuratuuri või kohtu loal (taasesitamist võimaldaval viisil, mis vormistatakse kirjalikult), annab muudatus prokuratuurile ja kohtule võimaluse erikorrast tingituna juba antud lubasid paindlikumalt kirjalikult vormistada. 6.8. Erikorra ajal jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist teavitamise tähtaja pikendamine. Juhul kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud, kahe kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. 43 Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele: kehtiva regulatsiooni järgi tuleb isikuid teavitada viivitamata nende suhtes tehtud jälitustoimingu ajast ja liigist. Põhimõtteliselt võib mõiste “viivitamata” sisustamisel pidada põhjendatuks tõlgendust, et erikorra ajal teavitavad jälitusasutused isikuid esimesel võimalusel ja see võib praktikas osutuda võimalikuks ka alles siis, kui erikord on lõppenud. Samas isikute õiguste kaitse seisukohalt on põhjendatud erikorra tarbeks sätestada konkreetne tähtaeg, mille jooksul peab jälitusasutus isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingust teavitama. Erikorra lõppemise järel on tagatud isikute teavitamine jälitustoimingutest ja kogutud andmete tutvustamine. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: vt eespool. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: oluline mõju puudub. Mõjud riigi elanikkonnale: vt eespool. Mõju menetlejatele: kuivõrd erikord kujutab endast väljakutset riigi ressurssidele ja sellises olukorras on vaja suunata õiguskaitseorganite jõud eelkõige olukorra lahendamisse, annab muudatus jälitusasutustele võimaluse oma ressursse planeerida eelkõige erikorrast tulenevate mõjutuste kiire lahendamise huvides ning erikorra lõppedes tagatakse isikute teavitamine jälitustoimingutest ja kogutud andmete tutvustamine. 6.9. Muus keeles kui eesti keeles koostatud menetlusdokumentide ja dokumentide eesti keelde tõlkimata jätmise võimaldamine erikorra ajal. KrMS-i täiendamine selliselt, et muus keeles kui eesti keeles koostatud kriminaal- ja kohtutoimiku dokumentide eesti keelde tõlkimisest võib loobuda. Silmas on siinkohal peetud eelkõige inglis- ja venekeelsete tõendite tõlkimisest loobumist, kuna eelduslikult on tegemist keeltega, mida menetlusosalised ja menetlejad laiemalt valdavad. Regulatsiooni lähtekohaks on see, et dokumentide tõlkimisest võib loobuda menetleja ja menetlusosaliste või kohtumenetluse poolte nõusolekul, st kui nad seda keelt piisavalt valdavad. Kõnealune muudatus laieneb ka väärteomenetlusele. Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele, menetlusalustele isikutele: muudatus ei tooks kaasa absoluutset võimalust loobuda kõikide tõendite tõlkimisest, vaid annab võimaluse jätta tõlkimata need tõendid, mille sisust osapooled aru saavad ning mille tõlkimist nad vajalikuks ei pea. Praktikas on juba praegu poolte nõusolekul loobutud nt levinud võõrkeeles esitatud tehniliste dokumentide ja nende üldlevinud osade (arved, e-kirjade pealdised) tõlkest. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: oluline mõju puudub. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: oluline mõju puudub. Mõjud riigi elanikkonnale: oluline mõju puudub. Mõju menetlejatele: muudatus annab võimaluse leevendada võimalikke kitsaskohti dokumentide tõlkimises, mis võivad tekkida tõlkide vähese kättesaadavuse või puudusega erikorra ajal. 6.10. Territoriaalse kohtualluvuse muutmise võimaldamine erikorra ajal. Erikorra ajal on Riigikohtu esimehel õigus muuta süüteoasjade territoriaalset kohtualluvust, st kui ühes maakohtus ei ole võimalik süütegusid erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetleda, siis võib seda teha mõnes teises maakohtus. Sisuliselt on tegemist ErSS § 30 lahenduse säilitamisega. Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele, menetlusalustele isikutele: säilib sisuliselt ErSS § 30 lahendus, kuid kuivõrd kohtute tööpiirkonnaga on seotud kohtuasjade territoriaalne alluvus, mis võib tekitada segadust kohtusse pöörduvatele isikutele, tuleks eelistada ressursi ümberjagamist selliselt, et kohtute tööpiirkonnad ei muutuks. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: oluline mõju puudub. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: oluline mõju puudub. 44 Mõjud riigi elanikkonnale: oluline mõju puudub. Mõju menetlejatele: säilib sisuliselt ErSS § 30 lahendus, kuid kuivõrd kohtute tööpiirkonna muutmisega muutuks ka kohtualluvus, mis võib tekitada segadust nii kohtusse pöörduvatele isikutele kui ka mõjutada kohtusüsteemi korraldust, tuleks eelistada ressursi ümberjagamist selliselt, et kohtute tööpiirkonnad ei muutuks. 6.11. Erikorra ajal kohtuasja menetluse peatamise otsustusõiguse andmine kohtunikule. Kui kohtumenetluses tekib vajadus prioriteete seada, siis otsustab selle kohtunik igal üksikul juhul eraldi kohtuasja lahendamise raames ning võib kriminaalasja ja väärteoasja kohtuliku arutamise oma põhistatud määrusega peatada. Määrus on vaidlustatav määruskaebe korras. Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele, menetlusalustele isikutele: kuna menetluse peatamine piirab isiku kohtusse pöördumise õigust, siis tagatakse menetluse peatamise põhjendatuse kohtulik kontroll. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: oluline mõju puudub. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: oluline mõju puudub. Mõjud riigi elanikkonnale: oluline mõju puudub. Mõju menetlejatele: annab võimaluse mõjuval põhjusel, kui nt riigil tekib ressursipuudus või ei ole võimalik tagada asja lahendamist kohtus, peatada kohtuasja menetluse. 6.12. Kriminaalasja arutamise tähtaja regulatsiooni muutmine. Kriminaalmenetluse seadustiku täiendamine selliselt, et esmalt peab kohus tagama kohtu alla andmise kümne päeva jooksul arvates kriminaalasja kohtusse saabumise päevast ning kui kohtutel puudub ressurss kriminaalasja menetlemiseks, siis menetlus peatatakse, mille tagajärjeks on ka aegumise peatumine. Mõjud kahtlustatavatele ja süüdistatavatele: sõnastuse täpsustamisega viiakse regulatsioon kooskõlla KrMS terminoloogiaga (täiendus kannab edasi olemasolevat sõnastust ja sobitab selle olemasolevasse mõistekasutusse). Sellise kiirendatud eelmenetluse läbiviimine on ka õigustatud, andes menetlusosalistele kindluse, kas ja millal asi arutamisele läheb. Kriminaalasja menetluse peatamise kohta vt 6.11. Mõjud kannatanutele ja tunnistajatele: vt eespool. Mõjud kaitsjatele ja esindajatele: vt eespool. Mõjud riigi elanikkonnale: oluline mõju puudub. Mõju menetlejatele: sõnastuse täpsustamisega viiakse regulatsioon kooskõlla KrMS terminoloogiaga (täiendus kannab edasi olemasolevat sõnastust ja sobitab selle olemasolevasse mõistekasutusse). Sellise kiirendatud eelmenetluse läbiviimine on ka õigustatud, sest annab menetlusosalistele kindluse, kas ja millal asi arutamisele läheb. Kriminaalasja menetluse peatamise kohta vt 6.11. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kavandatavate muudatustega ei kaasne riigile ja kohalikele omavalitsustele otseseid tulusid. Eelnõus välja pakutud lahendused võimaldavad menetluste kiiremat ja tõhusamat läbiviimist erikorra ajal. Võimalikuks kuluks on menetlejate täienduskoolitused seoses seaduste muutmisega. Tavapäraselt tagatakse selline koolitus iga asutuse olemasolevast töötajate koolituseelarvest, üksnes väga mahukateks koolitusteks on vaja taotleda eraldi vahendeid riigieelarvest. 45 Kõnesoleval juhul selleks eraldi vahendeid taotleda vaja ei ole. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks muudetakse Vabariigi Valitsuse 03.01.2013. aasta määrust nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord” (vt lisa 2). Määrust on vaja täiendada tulenevalt eelnõuga KrMS-s tehtavast muudatusest, mis näeb erikorra ajaks ette erisuse jälitustoimingutest teavitamise tähtaegade suhtes: - kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud, kahe kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist; - teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust kahe kuu jooksul erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates. 9. Seaduse jõustumine Käesolev eelnõu on seotud riigikaitseõiguse kontseptsiooni alusel koostatava riigikaitseseaduse eelnõuga. Riigikaitseseaduse eelnõuga võetakse kasutusele uus termin “kaitseolukord” ning tunnistatakse kehtetuks erakorralise seisukorra seadus, kus on praegu sätestatud kriminaal- ja väärteoasjade menetluse erisused erakorralise seisukorra ajaks. Seetõttu esitatakse mõlemad eelnõud Vabariigi Valitsusele koos ning need jõustuvad samal ajal – 2020. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, maa-, haldus- ja ringkonnakohtutele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Kaitseliidule, Eesti Reservohvitseride Kogule. 46  Kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu seletuskirja lisa 1 MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL Erikordade ajal kriminaal- väärteo- ning kohtumenetluse erisustega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Märkus/ ettepanek Arvestatud/ mittearvestatud/selgitus Riigikohus (18.05.2018) 1 Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra (erikord) ajal Arvestame eelnõu kohtumenetlustes (kriminaal- ja väärteomenetluses) erisuste väljatöötamisel kehtestamise analüüsi ning vastava eelnõu ettevalmistamist võib VTK-s esitatud põhjustel põhimõtteliselt toetada. Seda tingimusel, et tulevases eelnõus sätestatakse väga täpselt põhiõigusi piiravate meetmete eeldused/alused ning kogu vastava normistiku sisu. Samuti nähakse ette tõhusad õiguskaitsevõimalused, kui riik ei järgi neid norme, mida VTK alusel tulevase eelnõuga soovitakse kehtestada. 2 VTK-s kavandatakse Riigikohtu esimehele erikorra ajal Selgitus mitme pädevuse andmist. Reguleerimist vajab, kellel on Analüüsime täiendavalt need õigused siis, kui Riigikohtu esimehe tegevus on erikorra eelnõu koostamise ajal mingil objektiivsel põhjusel takistatud. käigus ja kaalume asendamise regulatsiooni kehtestamise vajadust 3 VTK-s rõhutatakse, et menetlusõiguslikud piirangud ei Selgitus rakendu automaatselt vastava seisukorra rakendamisel, vaid Analüüsime täiendavalt vastavalt reaalsele vajadusele. See annab lootust, et eelnõu eelnõu koostamise on süüteomenetlust puudutavas osas mõistlik. Osaliselt on käigus ja kaalume KarS plaanis ka kehtiva erakorralise seisukorra seadusega § 81 lg 7 aegumise võrreldes piiranguid leevendada, nt alandada kohtu loata peatumise regulatsiooni kinnipidamise piirmäära üldjuhul 7 päevalt 4 päevale. täiendamist uue alusega Küsitavusi tekitab väärtegude aegumisega seonduv, sest kui ja tähtaja kehtestamist, tegemist on niivõrd väheoluliste õigusrikkumistega, et neile millest väärtegude reageerimiseks pole erakorralise või sõjaseisukorra ajal vaja aegumine ei uuene. ressurssi kulutada, siis on küsitav, kas seda on Vähetähtsate proportsionaalne teha mitu kuud või aastat hiljem. väärtegude puhul säilib ka erikorras võimalus väärteomenetlust mitte alustada. 4 Kohtukorraldust puudutav osa võib hüpoteetiliselt avaldada Selgitus mõju ka halduskohtumenetlusele. Lakooniliselt on viidatud Analüüsime täiendavalt vajadusele täiendada kohtulahendi viivitamatu täitmise eelnõu koostamise regulatsiooni halduskohtumenetluse seadustikus täiendavate käigus, kas ja milliseid alustega ja viisil, et see ei eeldaks teatud juhtudel tingimata kohtulahendeid on vaja menetlusosalise taotlust. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal viivitamata täita, samuti 1  võib riigikaitselistes vaidlustes olla see mõistlik. Seda kohtu õigust tingimusel, et kohtul on võimalik lahendi viivitamata viivitamata täidetavaks täidetavaks tunnistamisest loobuda. Ka kohtukorralduslik tunnistamisest loobuda. paindlikkus on niisuguses olukorras mõistlik. Siinkohal tasub silmas pidada, et põhiseaduse (PS) § 130 ei luba piirata PS § 24 lõikes 2 sätestatud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures, aga lubab piirata PS § 24 lõikes 1 sätestatud õigust, st kohtualluvuse muutmine on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võimalik. Välisministeerium (21.05.2018) 1 Kaitsja osavõtu piiramine kriminaalmenetluses Selgitus Nõustume VTK punktis 2.2 tooduga, et erakorralise Analüüsime täiendavalt seisukorra seaduse (ErSS) §-s 28 sisalduv regulatsioon eelnõu koostamise kaitsja osavõtu piiramise kohta on nii mõneski aspektis käigus, kas tänane ebaselge ning ei haaku hästi kriminaalmenetluse seadustiku KrMS kaitsja (KrMS) §-s 45 toodud mõistete ja põhimõtetega. Samuti võib regulatsioon on piisav olla küsitav kehtiva regulatsiooni ja seda iseloomustava või on vaja erikordade ebamäärasuse kooskõla põhiseaduse § 21 ning Euroopa tarbeks teha erisusi inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (kaalume täiendavalt (konventsioon) artikli 6 nõuetega. Kuigi ei põhiseadus ega riigi õigusabile konventsioon ja selle kohaldamispraktika ei välista kaitsja juurdepääsu piiramist, osavõtu suhtes piirangute kehtestamist ning erikordade kaitsja nõuete väljakuulutamisel võivad sellised piirangud olla teatud leevendamist juhtudel põhjendatud, peavad need alused olema seaduses erikordades). täpselt määratud ning erikorrast tulenevalt vajalikud. Kaitseõiguse piiramise regulatsiooni kujundamisel tuleks arvesse võtta ka selle seost teiste erikordade korral kehtivate menetlusõiguslike piirangutega. Näiteks on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) pidanud kaitseõiguse tagamist üheks meetmeks, mis välistab erakorralise seisukorra ajal teiste põhiõiguste ja -vabaduste piiramiste võimalikud kuritarvitused ning tagab teatud piirangute õiguspärasuse. Kohtuasjas Brannigan ja McBride v. Ühendkuningriik (kaebused nr 14553/89 ja 14554/89; 25.05.1993), mis puudutas erakorralise seisukorra ajal isikute kinnipidamist ilma kohtu loata kauem, kui oleks kooskõlas konventsiooni artikli 5 lõikega 3, leidis EIK, et konventsiooni ei ole rikutud mh seetõttu, et kaebajatele oli tagatud õigus konsulteerida advokaadiga hiljemalt 48 tundi pärast nende vahistamist. Seega, mida ulatuslikumad on isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed, seda olulisem on, et oleksid olemas neid piiranguid tasakaalustavad tagatised – kohtulik kontrollimehhanism piiravate meetmete üle, kaitseõiguse tagamine, õigus oma lähedasi kinnipidamisest kohe teavitada, juurdepääs arstiabile (vt Brennan ja McBride, p-d 63–65). VTK-s on viidatud direktiivi 2013/48/EL artikli 3 lõigetele 5 ja 6, mis võimaldavad erandjuhtudel ning üksnes kohtueelses 2  menetluses teha kaitsja tagamise kohustusest teatud erandeid. Samas on direktiivi artikli 8 lõikes 2 selgitatud, et artikli 3 lõike 5 või 6 kohaselt tehtavaid ajutisi erandeid lubatakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud otsusega, mille teeb iga üksikjuhtumi korral eraldi kas õigusasutus või muu pädev asutus tingimusel, et otsust on võimalik kohtus läbi vaadata. Nõuetekohaselt põhjendatud otsus dokumenteeritakse, kasutades asjaomase liikmesriigi õiguse kohast dokumenteerimiskorda. Niisiis ei ole need erandid ette nähtud selleks, et neid võiks ühetaoliselt kasutada näiteks kogu sõjaseisukorra ajal. Välisministeerium leiab, et kaitsja osavõttu kriminaalmenetlusest erikordade ajal ei peaks täiendavalt – võrreldes praegu kehtiva KrMS-ga – piirama. 2 Kohtunike teenistusülesannete ja teenistuskoha Selgitus muutmine Tegemist on ad hoc kolleegiumiuga, mitte VTK punktis 4.3. on peetud probleemiks, et kehtiva kohtute iseseiseva erikohtuga seaduse järgi ei ole võimalik kohtunike koondamine ühe või erakorralise kohtu juurde, kuid sõjaseisukorra ajal on riigi kaitsevõime kohtuga. Analüüsime tagamiseks oluline kiire õigusmõistmine. Ühe täiendavalt eelnõu lahendusvariandina pakutakse VTK-s, et võiks kaaluda anda koostamise käigus Riigikohtu esimehele õigus sõjaseisukorra ajal, kui riigikaitsekohtu tavapärane õigusmõistmine kohtutes on takistatud, kolleegiumi loomise moodustada kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks võimaluse vajalikkust menetlemiseks maa-, haldus- või ringkonnakohtu juurde ja põhjendatust. riigikaitsekohtu kolleegium, kuhu kuuluvad riigikaitselise väljaõppe saanud kohtunikud. Välisministeeriumile jääb see variant hetkel ebaselgeks. Kas riigikaitsekohtu kolleegium on erikohus või ad hoc kolleegium? Kuidas suhestub kavandatav regulatsioon põhiseaduse §-s 148 nimetatud eri- ja erakorraliste kohtute moodustamise lubatavusega? Samuti on küsitav Riigikohtu esimehele volituse andmine kolleegiumi moodustamiseks oma otsusega. Eeltoodud põhjusel eelistab Välisministeerium VTK-s välja pakutud lihtsamat ja arusaadavamat varianti, mille kohaselt piisaks sama eesmärgi – kiire, õiglane ja sõltumatu kohtupidamine – saavutamiseks sellest, kui soodustada kohtunike spetsialiseerumist ja riigikaitsealase väljaõppe suurendamist. Ka VTK-s on märgitud, et mittealalise kolleegiumi loomine loob erisuse, mille kehtestamine oleks õigustatud üksnes siis, kui selleks oleks tungiv vajadus. Leiame, et selline tungiv vajadus puudub, kuna välja pakutud mitteregulatiivne lahendus täidab sama eesmärki. Juhul, kui minnakse edasi nn regulatiivse variandiga, siis palume eelnõu seletuskirjas täiendavalt selgitada eelmises lõigus esitatud küsimusi kõnealuse erikohtu või kolleegiumi moodustamise kohta. 3 3 Kohtuasja menetluse peatamine või asja arutamise Selgitus edasilükkamine erikorrast tulenevalt Analüüsime täiendavalt eelnõu koostamise VTK-s on toodud probleemina, et hetkel puudub kohtutel käigus (esmajärjekorras vajalik õiguslik alus kohtuasjade menetluse peatamiseks peaks olema kohtuasja omal initsiatiivil. Märgitakse, et erikordades kohtuasja lahendamise peatamise menetluse peatamise või asja arutamise edasilükkamise õigus konkreetse vajadus võib olla tingitud vajaliku ressursi puudumisest. kohtuniku otsustada VTK-s pakutakse kaks lahendust juhuks, kui kohtuasja lahendamise kohtumenetluses tekib vajadus prioriteetide seadmiseks. raames, küll aga võiks Esiteks on pakutud, et selle otsustab konkreetne kohtunik Riigikohtu esimehel igal üksikul juhul eraldi (kohtuasja lahendamise raames). olla õigus juhiste Teise variandina pakutakse, et Riigikohtu esimehele andmiseks). üleriigiliselt või kohtu esimehele kohtu tööpiirkonnas antakse õigus peatada teatud liiki kohtuasjade menetlemine kuni erikordadest tulenevate mõjutuste ära langemiseni. Viimasena märgitud aluse kohta tuuakse näitena vangide totaalkaebuste menetlemise peatamine, kui see takistaks muude haldusasjade lahendamist. Välisministeerium ei eita sellise probleemi tekkimise võimalust erikordade ajal ning selle reguleerimise vajadust. Samas peame mõnevõrra küsitavaks, mis alustel ning kaalutlustel saab Riigikohtu esimees otsustada, et teatud liiki kohtuasjade menetlemine tuleb üleriigiliselt peatada. Vähemalt VTK-s esitatud näite pinnalt otsustades võib sellise liigi määramine olla problemaatiline, liigitades kaebused mitte nende sisu, vaid kaebuse esitajate järgi automaatselt väheolulisteks ja kohtute tööd takistavateks. Välisministeerium toetab lahendust, et olukorras, kui kohtumenetluses tekib vajadus prioriteetide seadmiseks, otsustab kohtunik selle konkreetsete kohtuasjade lahendamise raames igal üksikul juhul eraldi. 4 Kohtuotsuste viivitamata täitmine Selgitus Analüüsime täiendavalt VTK punktis 4.6 leitakse, et KrMS-s ette nähtud alused, mis eelnõu koostamise võimaldavad kohtuotsuse viivitamatult täitmisele pöörata, ei käigus, kas ja milliseid arvesta piisavalt erikordadest tuleneva vajadusega tagada, et kohtulahendeid on vaja süüdimõistetud isikut ei vabastataks, et ta ei saaks uusi viivitamata täita, samuti kuritegusid toime panna, et riigile vajalikud tsiviilsektori kohtu õigust ressursid oleksid tagatud ning kohaldatud tõkendid jääksid viivitamata täidetavaks kehtima sõltumata edasikaebeõiguse teostamisest. tunnistamisest loobumist. Mööname, et erikordade ajal võib osutuda vajalikuks ning põhjendatuks laiendada aluseid, mil kohtuotsused kuuluvad Eelnõu koostamise viivitamata täitmisele. Samas ei saa me nõustuda VTK-s käigus hinnatakse toodud väitega, et kuna kohtulahendite viivitamata täitmine vajadusel kaasnevaid ei välista edasikaebeõigust, siis on muudatuse mõju mõjusid täiendavalt. kahtlustavatele ja süüdistavatele ning menetlusalustele isikutele väheoluline. Isiku kinnipidamist, vahistamist, 4  aresti, ka rahatrahvi maksmist, ei saa pidada isiku jaoks väheolulise mõjuga tegevuseks. Seega on oluline ka siin silmas pidada, et olenevalt piirangute ulatusest ja nende mõjust isiku põhiõigustele, oleksid seaduses isiku jaoks ette nähtud ka neid meetmeid tasakaalustavad tagatised. Rahandusministeerium (23.05.2018) 1 Antud märkus ei puuduta kriminaal-, väärteo- ega Selgitus kohtumenetluste erisusi, kuid puudutab olukorda, kui Märkus on teadmiseks karistus on kantud. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 75 võetud, see ei ole lõike 4 kohaselt makstakse vabastamisel kinnipeetavale otseselt seotud vabanemistoetust. Kuna antud VTK raames ei muudeta kõnealuse VTK-ga. VangS, siis eeldatavasti jätkatakse erikorra ajal kinnipeetavate vabastamist, mis eeldab, et riik peab tagama rahaliste vahendite olemasolu igal ajal. Üldjuhul on kinnipeetava viimane karistuspäev teada ning vangla peab olema varunud sularahakassasse piisavalt vahendeid. Lühem etteteatamise aeg on ennetähtaegselt vabanenud isikute kohtumääruste täitmisel, seega sularaha peab olema kiiremini kättesaadav. Samas võivad erikorra ajal olla raskendatud või mitte toimida krediidipankade teenused, mistõttu ülekanded ei ole võimalik teostada õigeaegselt või ei toimi sularahavedu või sularaha väljastamispunktid ei toimi. Seega ei saa riik erikorra ajal tagada VangS § 75 lõike 4 täitmist. 2 Kui väljatöötava eelnõuga kaasnevad lisakulud, siis tuleb Arvestame eelnõu eelnõu seletuskirjas välja tuua kulude analüüs ja ettepanek, väljatöötamisel kuidas kavatsetakse lisakulutused katta. 3 Üldine küsimus on, kas eeldused, millest muudatused Selgitus lähtuvad, on piisavad. Kas sõjaseisukorras on kõik praegu Märkus on teadmiseks kasutatavad eeldused ja paradigmad adekvaatsed. Kas välja võetud. VTK-s pakutud muudatused lubavad sellistes võimalikes väljapakutud ekstreemsetes oludes riiki ikka piisavalt käigus hoida, sh lahendused toetavad väärteomenetlusi läbi viia ka pikendatud tähtaegade jooksul. kiiret süüteomenetlust Kas erikorrast tulenevalt on üldse õigustatud igal juhul nii erakorralises väärteoasja algatamine, sh ka riigikaitseliste sundkoormiste seisukorras kui ka sõja seaduses toodud riigikaitseliste sundkoormiste täitmisel seisukorras arvestades tekkinud olukordades. Näiteks võib tekkida olukord, kus ka isikute põhiõiguste veokohustust täites ei ole võimalik järgida liiklusseaduse ja –vabaduste kaitse kõiki nõudeid ning tavaolukorras algatataks sellisel juhul kohustusega. väärteomenetlus. Väärteomenetluse alustamine ei ole ka täna kehtiva regulatsiooni järgi kohustuslik vähetähtsate väärtegude korral ja sama põhimõte jääb kehtima ka erikorra ajal. Siseministeerium (28.05.2018) 5 1 Kavandatav muudatus 2: erikorra ajal on võimalik Selgitus kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni Võttes arvesse isikute neli ööpäeva, erandlike asjaolude ilmnemisel kokku kuni põhiõiguste tagamise 7 ööpäeva kohustust, Euroopa Inimõiguste Kohtu ErSS § 29 lõike 1 kohaselt võib erakorralise seisukorra ajal praktikat ning kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni prokuratuuri ja süüdistusakti koostamiseni või kokkuleppemenetluse Välisministeeriumi läbirääkimiste alguseni, kuid mitte üle seitsme ööpäeva. seisukohti VTK autorid kahtlevad niivõrd pika kinnipidamise kinnipidamise tähtaja õiguspärasuses, viidates erinevatele Euroopa Inimõiguste pikendamise osas Kohtu (edaspidi EIK) lahenditele. Leiame, et üksnes EIK jääme VTK-s välja lahenditele tuginemine antud juhul ei ole asjakohane, vaid pakutud tähtaegade arvestada tuleb ka muid asjaolusid. Nagu ka VTKs juurde, s.t kohtu loata märgitakse on tegemist „rahuaegses õigusruumis“ tehtud on võimalik kuriteos lahenditega. Eeldame, et kui erikord on juba välja kahtlustatavat kinni kuulutatud, siis eksisteerib järelikult oht nii riigi julgeolekule pidada kuni neli kui ka avalikule korrale. Eelnimetatud erikorra lahendamine ööpäeva, erandlike nõuab mõnevõrra pikemat kinnipidamise aega ja see võiks asjaolude ilmnemisel õigustada ka põhiseaduse (edaspidi PS) § 21 lõike 2 kokku kuni seitse absoluutsest reeglist kõrvalekaldumist, viitega PS §-le 130. ööpäeva. Analüüsime Arvestades senist kogemust süütegude menetlemisel täiendavalt eelnõu erikorrale sarnases olukorras, vajab täiendavalt analüüsimist, koostamise käigus milline oleks mõistlik tähtaeg erikorras. See tähtaeg peaks prokurörile nelja arvestama valitseva olukorraga, sellega, et kinni peetud ööpäevase tähtaja isikud võivad kujutada ohtu Eesti Vabariigile, avalikule pikendamise õiguse korrale jne. andmist kokku kuni seitsmeks ööpäevaks Siseministeerium märgib, et massiliste kinnipidamiste korral ilma koormavate ei ole ka seitsme päevase tähtaja järgmine lihtne ning oleme haldusprotseduurideta arvamusel, et kohtu loata kinnipidamise aega võiks (nt nõusoleku andmine pikendada (nt vähemalt 14 päevani). Loomulikult kehtib siin kirjalikku taasesitamist eeldus, et isiku põhiõigusi- ja vabadusi ei või piirata pelgalt võimaldavas vormis),. seepärast, et riik on välja kuulutanud erikorra, vaid piirangud Samuti kaalume peavad olema vajalikud olukorra vahetust ohust lähtuvalt. vahistamistaotluste lahendamiseks VTK leheküljel 11 märgitakse, et „erandlike asjaolude eeluurimiskohtuniku ilmnemisel jääb võimalus nimetatu tähtaja pikendamiseks juurde toimetamise selliselt, et kohtu loata on kuriteos kahtlustatavat võimalik tähtaja pikendamise kinni pidada kokku kuni seitse ööpäeva.“ VTKst ei selgu, vajadust (KrMS § 217 milline võiks olla nimetatud tähtaja pikendamise protseduur. lg 8), Arvestades, et tegemist on erikorraga, peaks meie hinnangul vahistamismääruse vältima bürokraatia suurenemist. Taotluste koostamine koostamise tähtaja erikorra ajal on ilmselge ressursi raiskamine. pikendamise vajadust ning vahi all pidamise tähtaegade pikendamise taotluste menetlemisele erisuste kehtestamist erikorra tarbeks, mis loovad 6  lisapaindlikust süüasja menetlemisel 2 Kavandatav muudatus 3: Kaitsja osavõtu piiramine Selgitus Analüüsime täiendavalt ErSS §-s 28 sätestatakse kaitsja osavõtu piiramine. Sätte eelnõu koostamise kohaselt on kaitsja osavõtt erakorralise seisukorra ajal käigus, kas tänane toimepandud kuriteo menetlusest lubatud KrMS-i kaitsja kokkuleppemenetluses või muudel juhtudel pärast regulatsioon on piisav süüdistusakti koostamist. Kaitsja osavõtu piirang peaks meie või on vaja erikordade hinnangul laienema erikorra ajale, mitte erikorra ajal tarbeks teha erisusi toimepandud kuriteo suhtes. (kaalume täiendavalt riigi õigusabile VTK leheküljel 5 väidetakse, et direktiivis 2013/48/EL on juurdepääsu piiramist, erikord sõjaseisukorraks. Analüüsides direktiivi teksti asume kaitsja nõuete seisukohale, et ainuke koht, kus sõjaga seonduvalt leevendamist räägitakse, on põhjenduspunkt 30: „Juhtudel, kui erikordades). kahtlustatava või süüdistatava isiku asukoht on geograafiliselt kaugel (näiteks ülemereterritooriumidel või kui liikmesriik teostab sõjalisi operatsioone väljaspool oma territooriumi või osaleb sellistes operatsioonides), on liikmesriikidel lubatud teha ajutine erand kahtlustatava või süüdistatava isiku õigusest kasutada kaitsjat põhjendamatu viivituseta pärast isikult vabaduse võtmist. Ajutise erandi kohaldamise ajal ei tohiks pädevad asutused asjaomast isikut küsitleda ega teostada käesolevas direktiivis sätestatud mis tahes uurimis- või muud tõendite kogumise toimingut. Kui kahtlustatava või süüdistatava isiku asukoha geograafilise kauguse tõttu ei ole viivitamata võimalik kasutada kaitsjat, peaksid liikmesriigid korraldama nendevahelise suhtluse telefoni või videokonverentsi teel, välja arvatud juhul, kui see on võimatu.“ Seega on kaheldav, kas erikorra puhul peab direktiivist juhinduma. Palume seda täiendavalt analüüsida. Lisaks märgime, et geograafilise asukohaga seonduvalt Eesti piires tõenäoliselt probleeme ei teki. 3 Kavandatav muudatus 4: erikorra ajal ei ole vaja tõlget Selgitus inglise ja vene keelsete tõendite puhul, kui seda ei pea Eelnõu koostamise vajalikuks kohus käigus täpsustataks, kes on volitatud otsustama Toetame lähenemist, mille järgi inglise ja vene keelseid ja millal võõrkeelsete tõendeid ei pea eesti keelde tõlkima. Samas toome välja, et dokumentide jääb arusaamatuks, kuidas saab kohus otsustada tõlkimise toimikusse võtmise (nt vajaduse üle, kui nö valmis toimik on juba kohtusse kohtueelses menetluses saadetud. võiks prokurör taotleda kohtult enne toimiku kohtusse saatmist 7  kohtult võõrkeelse dokumendi toimikusse lisamiseks luba ). 4 Kavandatav muudatus 5: Läbiotsimisprotokolli Selgitus vormistamine 48 tunni jooksul läbiotsimise alustamisest Erikorra ajaks peaks alates säilima võimalus ka paberkandjal VTK 3. peatüki punktis 5 sisaldub ettepanek kehtestada vormistamiseks ning menetlejale võimalus vormistada läbiotsimisprotokoll 48 paindlikum tähtaeg tunni jooksul alates läbiotsimise alustamisest. Kavandi võrreldes üldise regulatiivsete võimaluste kirjelduse punkti 9.1.5 kohaselt korraga (juhuks kui täiendataks kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) videosalvestamise regulatsiooni selliselt, et erikorra puhul, kui võimalust ei ole läbiotsimisprotokolli koostamine vahetult pärast võimalik kasutada). menetlustoimingu lõppu takistaks samas kriminaalmenetluses teiste läbiotsimiste teostamist, on Eelnõu koostamisel menetlejal kohustus vormistada läbiotsimisprotokoll 48 arvestame KrMS tunni jooksul läbiotsimise alustamisest alates; fikseerida revisjonis väljapakutud menetlustoimingu lõppemisel kirjalikult äravõetud esemed; lahendustega ning võtta allutatud isikult vastavalt allkiri temale KrMS § 91 täpsustame, kas ja mis lõikes 4 nimetatud asjaolude tutvustamise kohta. ulatuses on vajalik teha erisusi erikorra tarbeks. Vastab tõele, et läbiotsimine võib olla sõltuvalt menetletava asja keerukusest ja mahust vägagi ajakulukas. Sellest hoolimata praktiseeritakse enamasti läbiotsimisprotokolli koostamist toimingu käigus, mitte vahetult pärast toimingu lõppu. Põhjus on justnimelt aja kokkuhoius. Arvestades kehtivat kriminaalmenetluse läbiviimise regulatsiooni, mille kohaselt tuleb läbiotsimisprotokollis kajastada muu hulgas otsingute tingimused, käik ja tulemused, välditakse protokolli koostamisega toimingu käigus liigset ajakulu – kuna tõendi kujunemine peab olema jälgitav, tuleb toimingu teostamise ajal eelpool nimetatud asjaolud üles tähendada vähemalt märkmetena, vastasel juhul ei ole neid detaile võimalik asjakohase täpsusega tagantjärele protokolli vormistades kajastada. Tagantjärele, pelgalt mälupildi abil menetlustoimingu protokollide koostamine võib kaasa tuua olukordi, kus protokolli kantakse ekslikult (või ka tahtlikult) tegelikkusele mittevastavaid andmeid toimingu läbiviimise kohta. Soovitame eelnõu ettevalmistamise käigus tutvuda ka Justiitsministeeriumis kriminaalmenetluse revisjoni käigus valminud eelnõuga, milles muudetakse muu hulgas menetlus digitaalsemaks. Näiteks muudetakse KrMSi § 146 lõige 1 järgmiselt: “(1) Uurimis- ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav protokoll koostatakse digitaalselt, välja arvatud juhul, kui see ei ole määruse koostajast sõltumatul 8  põhjusel võimalik. Vajaduse korral kasutatakse selleks protokollijat.”; KrMSi § 146 täiendatakse aga lõikega 9 järgmises sõnastuses: “(9) Kui läbiotsimise, ütluste olustikuga seostamise, uurimiseksperimendi, vaatluse või äratundmiseks esitamise käik talletatakse täies ulatuses videosalvestamise teel, koostatakse selle toimingu kohta protokoll, mille põhiosas märgitakse vaid toimingu tulemused. Toimingu käigust kirjeldatakse üksnes osa, milles tõendamiseks oluline teave ei ole salvestiselt tajutav või mille protokollimist peab menetleja otstarbekaks.”. Leiame, et kui on videosalvestamise võimalus, siis 48 tundi läbiotsimisprotokolli koostamiseks ei anna lisaväärtust. 5 Kavandatav muudatus 7: erikorra ajal toimepandud Selgitus väärtegude aegumistähtaja pikendamine kolmele aastale Analüüsime täiendavalt või alternatiivselt lõpuleviimise aja määratlemise eelnõu koostamise pikendamine või väärtegude aegumise peatumise aluste käigus ja kaalume KarS täiendamine § 81 lg 7 aegumise peatumise regulatsiooni Siseministeeriumi hinnangul ei toimi VTKs pakutud täiendamist uue alusega lahendus, sest ka enne erikorra algust toimepandud ja tähtaja kehtestamist, väärteomenetlus võib aeguda erikorra ajal ning sel juhul millest väärtegude tekiks põhjendamatu erinev kohtlemine – samasugustel aegmine ei uuene. tegudel on erinev aegumistähtaeg. Pigem võiks meie Vähetähtsate hinnangul sätestada, et väärteomenetluse aegumine peatub väärtegude puhul säilib erikorra ajaks (sõltumata teo toimepanemise ajast). Sel juhul ka erikorras võimalus peatub nii kohtuväline menetlus, kohtumenetlus kui ka väärteomenetlust mitte kaebemenetlus. See eeldab muidugi, et erikord algab ja lõpeb alustada. mingil konkreetsel ajal, algab erikorra väljakuulutamisega ja kestab kuni erikorra lõpetamiseni (pädeva organi haldusaktid). Samamoodi väärtegudega tuleb teha otsus ka kuritegude osas – erikorrast tingituna võib kasvada toime pandud kuritegude arv, erikorrast tingituna ei jätku ressurssi nii uute kui ka pooleliolevate kriminaalasjade menetlemiseks. Tekib probleem seoses vahistamise tähtaegadega. Erikorra lõppedes tekkinud olukord koheselt ei lahene kuna menetluskoormus seoses tekkinud menetlusjäägiga on jätkuvalt suur. Kui legaliteediprintsiibist ei loobuta, siis tuleb kaaluda menetluse või aegumise peatamist kuni erikorra lõppemiseni. 6 Jälitustoimingu tegemisest teavitamine ja tutvustamine Selgitus Ei toeta jälitustoimingu VTK eelselt on eelnõu koostajad välja pakkunud, et tegemisest teavitamise jälitustoimingu tegemisest teavitamist ja tutvustamist võiks ja tutvustamise pikendada 30 päevalt 90 päevani. Teeme ettepaneku pöörata põhimõtte ümber 9  erikorra ajal tutvustamise põhimõte ümber, tuginedes PS § pööramist (isiku 44 lõikes 1 sätestatud põhimõttele, s.t huvi korral on isikul kohustus küsida riigilt endal õigus küsida riigilt tema kohta olevat teavet ja siis riik teavet ja alles siis riik reageerib. Eelnimetatud lahendus vähendaks tunduvalt reageerib). Analüüsime asutuste menetluskoormust erikorra ajal. Teise võimalusena täiendavalt eelnõu välja võiks kaaluda erikorra ajal jälitustoimingust teavitamise ja töötamise käigus tutvustamise peatamist kuni erikorra lõppemiseni või nt 60 jälitustoimingust päeva peale erikorra lõppemist. teavitamise ja tutvustamise peatamise ning tähtaja pikendamise vajalikkust ja põhjendatust (ühtlasi hindame, kas tegemist on seaduse või VV määruse tasandi küsimusega). 7 Ekspertiisimäärused ja ekspertiisiaktid Selgitus Eelnõu koostamisel Kuna paljudel juhtudel sõltub kriminaalmenetluse lähtume KrMS-i läbiviimise pikkus ekspertiisi tulemustest, siis tuleks revisjoni tulemustest, analüüsida ka võimalust asendada ekspertiis teatud juhtudel millega on nt eksperdi ülekuulamisega. ekspertiisidega Erikorra ajal koostatavad ekspertiisimäärused ja seonduvat juba ekspertiisaktid peaksid läbima kiirema menetluse. See annab lihtsustatud. Seejärel muu hulgas võimaluse kinnipeetud isikud kiiremini analüüsime, kas vabastada või võtta nad vahi alla. Ühe võimalusena pakume erikordadega välja, et erikorra ekspertiisiaktide puhul on aktis esialgselt seonduvalt on veel ainult osa, kus on ekspertide järeldused. Kirjeldav osa, mida vajadus erisuste eksperdid uurisid, kuidas järeldusteni jõudsid, lisatakse kehtestamise järele. hiljem, näiteks kuni 10 tööpäeva jooksul. Lisaks tasuks kaaluda, et erikorra ajal võiksid ekspertiisimääruse tulemused, s.o ekspertide järeldused, olla kiirkorras esitatud elektronkirja või telefoni teel (nt kui tuleb EKEI-st vastus, et pommiga on seotud isik X, siis ei ole aega otsusele järele minna, vaid tuleb koheselt taotleda jälitus- ja läbiotsimise load). Muudel juhtudel saaks menetleja koostada kriminaaltoimikusse õiendi ning selle sisust lähtuvalt planeerida ja ellu viia järgnevaid menetlus- ja uurimistoiminguid, nt kedagi kinni pidada või läbi otsida. Teeme ettepaneku, et eelnõu ettevalmistamise käigus võiks erikorra ajal reageerivad asutused erikorra menetlused läbi mängida mõne praktilise õppuse käigus. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et toetada tuleks kohtunike ja prokuröride spetsialiseeritust erikorra ajal, sest just teatud liiki kuritegude aga ka väärtegude menetlus võib olla erikorra ajal võtmetähtsusega ja teatud liiki kuriteod esinevad siis 10  sagedamini ja nad muutuvad tähtsamaks kui sama kuriteoliik rahu ajal. Üheks selliseks on riigivastased kuriteod. Prokuratuur (01.06.2018) 1 Prokuratuur toetab väljatöötamise kavatsuses väljendatud Kaasame prokuratuuri plaani tänast õiguslikku raamistikku korrastada ja esindaja eelnõu kaasajastada. Prokuratuuri jaoks on tegemist olulise teemaga väljatöötamisse. ja oleme omalt poolt kinnitanud ka valmisolekut praktikutena kirjeldada elus tekkinud reaalseid raskusi väga keerulistes olukordades, mis meie ees lähiajaloos on seisnud, et nendega oleks tuleviku mõttes võimalik arvestada ja neist tulenevaid ohte minimaliseerida. VTK-s on küll märgitud, et Põhja Ringkonnaprokuratuur on kaasatud, kuid nagu näha lisatud riigikaitseõiguse revisjoni töörühma ja komisjoni nimekirjadest, siis tegelikkuses prokuratuuri esindajaid siiani kaasatud pole, küll aga palume seda tulevikus siiski teha 2 VTK-s kirjeldatud teemad, mis menetluste erisuste korral Selgitus tõusetuvad, on prokuratuuri hinnangul igati asjakohased. VTK aluseks olnud Õigusriigi põhimõtete ja reeglite ning ka julgeolekuohust analüüsi ülesandeks oli tuleneva proportsionaalsete erisuste üle diskussioon peab kaardistada ja olema sisuline ja laiapõhjaline. Täiendavalt märgitud analüüsida kriminaal-, teemadele tasuks prokuratuuri hinnangul kõnealuse eelnõu(- väärteo- ning de) ettevalmistamisel silmas pidada kriminaalmenetluse kohtumenetluse erisusi, olemust ja KrMS-i üldsätteid laiemalt, sest erakorralise nende paindlikkust ja seisukorra ajal tõusetuvad kindlasti küsimused sobilikkust erinevate menetlusosaliste õiguste vähenemisest, tõendite kriisi ning erikordade vormistamisest teatud ökonoomsusprintsiipide lahendamisel, selgitada rakendamisel, näiteks teatud määruste, protokollide välja menetlustega vormistamise võimalik loobumine, kaebemenetluse kaasnevad probleemid tähtaegade peatumine, lihtsustaud konfiskeerimis- ja ja pakkuda välja arestimiskorrad jne. Uurimisalluvuse mehhanismide lahendused menetluste paindlikkus peaks olema suurem, samuti tasub kõnealuse kiireks ning eelnõu valguses mõelda, kellel ja millised on selles protsessis tõhusamaks juhtimishoovad, millega reaalselt tagada see tasakaal läbiviimiseks kriisi- ja õigusriigi ja riigi julgeoleku kindlustamisest tingitud erisuste erikordades. VTK-s on vahel süüteomenetlustes. Võiks jätkata täiendavate teemade välja toodud analüüsist väljatoomisega, mis oleks vajalik üle vaadata, kuid tulenevad prokuratuur peab siinkohal vajalikuks markeerida, et probleemkohad ja üksikute teemaplokkide kõrval peaks kõnealuse eelnõu lahendusettepanekud, valguses toimuma KrMS kui terviku analüüs eriolukordade uut üldist analüüsi kontekstis. Oluline on teadvustada, milline osa hetkel planeeritud ei kriminaalmenetlusest julgeoleku riskide realiseerumisel ole. Mitmeid probleeme peab õigusriigi järjepidevuse tagamiseks jääma igal juhul lahendab ka KrMS-i kehtima ning sellest omakorda on võimalik tuletada, millised revisjoni raames erisused teatud eriolukordades rakenduma peaks. tehtavad muudatused. Konkreetsed ettepanekud on võimalik esitada ka käesoleva VTK alusel koostatava eelnõu raames. 11 3 Seadusemuudatuste selgituste kõrval võiks prokuratuuri Arvestame eelnõu hinnangul seletuskirjas kindlasti saada kajastatud ka väljatöötamisel seadusandja soov eriolukordades valmisoleku tagamiseks mõeldud muude mehhanismide osas, sh koolitused, spetsialiseerumine. Kaitseministeerium (18.06.2018) 1 Justiitsministeerium on edastanud kooskõlastamiseks Võetud teadmiseks „Erikordade ajal kriminaal- väärteo- ning kohtumenetluse erisustega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse“. Kaitseministeerium nõustub väljatöötamise kavatsuses toodud probleemipüstitustega ning toetab ka väljapakutud lahendusettepanekuid. Õigusselguse põhimõttest lähtuvalt on mõistlik reguleerida menetlusõigust puudutavad erisused menetlusseadustikes. Väljatöötamise kavatsuse punktis 2.1 on tõstatatud küsimus kuriteos kahtlustatava kinnipidamise õigusest kohtu loata. Kaitseministeeriumil ei ole märkusi tõstatatud probleemi lahendusettepanekute osas, kuid nõustub, et 48 tunni regulatsioon ei pruugi olla piisav hädaolukorras. Samas soovib Kaitseministeerium juhtida tähelepanu sellele, et rahvusvahelist relvakonflikti õigust reguleerivad 1949. aasta Genfi konventsioonid (I-IV) ja nende 1977. aasta lisaprotokollid (I-II) lubavad vastaspoole relvajõudude liikmetelt ja julgeolekukaalutlustel vastaspoole kodanikelt vabadus võtta ilma kohtu loata. Seejuures ei pea kummalgi juhul isik panema toime kuritegu. Neid õigusi on tunnustanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus lahendis Hassan v. Suurbritannia, §§ 104-107 (Hassan vs UK, avaldus 29750/09, kohtulahend 14. september 2014). Rahvusvahelises relvakonfliktis on lubatud kinni pidada nii relvajõudude liikmeid kui ka tsiviilisikuid. Relvajõudude liikmete kinnipidamisel ei ole eraldi alust välja toodud, kuid see on osa õigusest võtta otseselt osa relvakonfliktist, mis on sätestatud 1977. aasta I lisaprotokolli artiklis 43. Samuti on see loomulik tulem asjaolust, et relvajõudude liikmetel on õigus kasutada surmavat jõudu vastaspoole relvajõudude liikmete suhtes. Seega on neil olemas ka õigus eemaldada vastaspoole relvajõudude liikmed võitlusest võttes nad vangi. Eesmärk on seejuures saada sõjaline edu vastase suhtes ja vähendada teise poole võitlusvõimet mitte aga võtta vastasvõitlejalt elu. Kinnipeetud relvajõudude liikmetele kohaldub sõjavangide kohtlemise 1949. aasta Genfi III konventsioon. Tsiviilisikute kohtlemist rahvusvahelises relvakonfliktis reguleerivad 1949. aasta Genfi konventsioonid ning nende 1977. aasta I lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta. Üldreegel on sätestatud I lisaprotokolli 12  artiklis 51, mille kohaselt tuleb tsiviilisikuid kaitsta, kuid nad kaotavad selle kaitse ajaks, mil nad osalevad otseselt relvakonfliktis. Sellel ajal on relvajõudude liikmetel õigus kasutada tsiviilisiku vastu jõudu s.h ka surmavat jõudu. Tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 1949. aasta Genfi (IV) konventsioon lubab kasutada piiravaid meetmeid (liikumis- väljendusvabaduse piirangud jne) tsiviilisikute suhtes, kui see on vajalik võitleva riigi julgeolekust lähtuvalt. Kõige piiravama vahendina lubab Genfi IV konventsiooni artikkel 42 interneerida kaitstud isikuid (s.h tsiviilisikuid, kes ei ole kinnipidava riigi kodanikud) juhul, kui see on absoluutselt vajalik kinnipidava riigi julgeolekuks. Julgeolekukaalutlused võivad olla seotud tsiviilisiku osalemisega otseselt relvakonfliktis ehk isik on näiteks rünnanud vastasvägesid. Samas võib see olla ka laiem ehk võitleval riigil peab olema veendumus, et isiku tegevus, kvalifikatsioon, teadmised ja oskused põhjustavad tõsist ohtu riigi julgeolekule. Oluline on, et vabaduse võtmine ei tohi olla alusetu ega lähtuda ainult isiku kodakondsusest. Genfi IV konventsioon paneb kohustuse kinnipidavale riigile perioodiliselt vaadata julgeolekukaalutlused üle ning hiljemalt vabastada isik sõjategevuse lõppemise järel, juhul kui isik ei ole toime pannud kuritegu. Interneeritud isiku staatus on sarnane sõjavangi omale ehk interneerimise eesmärk ei ole kriminaalkorras karistada isikuid, vaid tagada vajalik julgeolek. Juhul, kui isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, siis saab temalt samuti vabaduse võtta. Mõlemad kirjeldatud juhtumid on erandid tavapärasele isikutelt vabaduse võtmise regulatsioonile ja need on reguleeritud rahvusvahelise relvakonfliktiõiguse alusel. Mõlema regulatsiooni eeldus on ka see, et isik ei ole kahtlustatav kuriteos. 2 Kaitseministeerium toetab väljatöötamise kavatsuse Selgitus punktides 4.1 – 4.6 toodud ettepanekuid seoses Analüüsime täiendavalt kohtumenetluse paindlikumaks muutmisega. koostöös kohtute, Relvakonflikti ajal on vajalik, et riik tagaks võimaluste piires Kaitseministeeriumi ja ka kohtumenetluse toimimise. See on oluline nii üksikisiku teiste teemaga kui ka riigi legitiimsuse säilitamise vaatenurgast. See puutumust omavate tähendab ka seda, et kohtumenetlus peab arvestama asutustega eelnõu relvakonfliktiga seotud erisusi. Väljatöötamise kavatsuse väljatöötamise käigus punktis 4.3 ja 11 on välja toodud võimalus moodustada riigikaitsekohtu Riigikohtu esimehe otsusega nö riigikaitsekohtu kolleegium kolleegiumi loomise erinevatest kohtunikest, kes on saanud väljaõppe vajadust ning selle relvakonflikti õiguses. ülesandeid. Kaitseministeerium toetab paindlikku võimalust luua spetsiifiline kolleegium kohtunikest, kes on saanud eriväljaõppe, kuid leiab, et vajalik on täpsustada, missuguste süütegude osas ja kelle üle saaks loodav kolleegium kohut 13  mõista. Väljatöötamise kavatsuses nimetatud ülesanded: kaitseväeteenistusalaste süütegude menetlemine; sõjategevusega seotud haldusaktide ja – toimingute (riigikaitseliste sundkoormiste) lahendamine; erikordadega seotud kuriteokoosseisude menetlemine – on hetkel veel liiga üldised ning vajavad koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustamist. Kaitseministeeriumi hinnangul võiks kolleegium arutada ka töökohustuse täitmisega seonduvat. Samas juhime tähelepanu, et kavandatav kolleegium peaks erinevalt väljakujunenud praktikast arutama haldusasju, tsiviilasju ning kriminaalasju. 3 Lisame, et Kaitseministeeriumi seisukohalt tuleks üle Selgitus vaadataks ka karistusseadustiku 24. peatüki pealkiri ja Märkus on võetud objekt. Mitmete karistuste koosseis viitab pigem laiemale teadmiseks, kuivõrd see tegevusele kui vaid kaitseväeteenistus. Kaitseministeerium ei ole seotud kõnealuse peab vajalikuks lisaks sätete muutmisele muuta ka viidatud VTK-ga. peatüki pealkirja järgmiselt „Riigi sõjalise kaitse vastased süüteod“. Senine pealkiri on pigem eksitav ja seob liigselt teod vaid kaitseväeteenistusega. Nii näiteks ei ole võimalik eristada teatud tegude juures kaitseväelase või muu ametniku või töötaja toimepandud tegu vaid teenistuse järgi, kuivõrd teo tagajärg on sama. 14  Kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu seletuskirja lisa 2 Rakendusakti kavand VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2019 Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2013. a määruse nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord” muutmine Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 12614 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2013. a määruse nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord” § 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 38213 ettenähtud tingimustel teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud, kahe kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist.”. § 2. Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2020 aastal. peaminister siseminister riigisekretär Saatja: <[email protected]> Saadetud: 21.06.2019 09:05 Adressaat: advokatuur advokatuur ee <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Eesti Reservohvitseride Kogu <[email protected]> Teema: Kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Manused: 8-13882 20.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) eelnõu kooskõlastamiseks esitamine , ootame tagasisidet 23.08.2019 link EISi https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/380ded58-91b0-4bbf-9a0c-72daf1170c30 Registreerimise kuupäev: 20.06.2019 Registreerimise number: 8-1/3882. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee