Täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsiooni esitamine arvamuse avaldamiseks

Ministeeriumid Meie 20.06.2019 nr 8-1/3864 Täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsiooni esitamine arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsiooni. Arvamusi ootame 9. augustiks 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja [email protected] Pärnu Maakohus [email protected] Tallinna Halduskohus [email protected] Tallinna Ringkonnakohus [email protected] Tartu Halduskohus [email protected] Tartu Maakohus [email protected] Tartu Ringkonnakohus [email protected] Viru Maakohus [email protected] Õiguskantsleri Kantselei Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Eesti Advokatuur Andmekaitse Inspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Pangaliit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Eesti Linnade ja Valdade Liit Üksikvanema Heaks MTÜ Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Maksumaksjate Liit Eesti Õigusbüroo [email protected]  9 TÄITESÜSTEEMI ÜMBERKORRALDAMISE KONTSEPTSIOON 1. Sissejuhatus ja eesmärk ......................................................................................................................2 1.1. Hetkeolukord .................................................................................................................................3 1.2. Täitemenetluse statistika ..............................................................................................................4 1.3. Senise täitesüsteemi kitsaskohad .................................................................................................8 1.4. Täitesüsteemi ümberkorraldamise eesmärk .............................................................................. 10 2. Uuringud ja analüüsid ........................................................................................................................ 12 3. Kaalutud regulatiivsed ja mitteregulatiivsed lahendused .................................................................. 13 3.1. Mitteregulatiivsed lahendused ................................................................................................... 13 3.2. Võimalikud regulatiivsed lahendused ........................................................................................ 14 3.3. Eri mudelite hindamine .............................................................................................................. 15 3.4. Mõjud ......................................................................................................................................... 18 3.4.1. Mõju kohtutäituritele ........................................................................................................... 18 3.4.2. Mõju täitemenetlusosalistele .............................................................................................. 22 3.4.3. Mõju Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ................................................................... 24 3.4.4. Mõju Maksu- ja Tolliametile ................................................................................................ 25 3.4.5. Mõju kohtutele .................................................................................................................... 26 4. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud ............................ 27 5. Täitesüsteemi ümberkorraldamine .................................................................................................... 29 5.1. Sundtäitmise regulatsiooni asukoht ja avaliku võimu kandja rahaliste nõuete haldamise regulatsiooni asukoht ........................................................................................................................ 30 5.2. Avaliku võimu kandja rahaliste nõuete määratlemine ................................................................ 30 5.3. Sundtäitmise algus ja dokumentide kättetoimetamine täitemenetluses .................................... 32 5.4. Kohtualluvus avalik-õiguslike ja eraõiguslike nõuete sundtäitmise toimingute vaidlustamise korral ................................................................................................................................................. 33 5.5. Nõuete täitmise järjekord ........................................................................................................... 35 5.6. Sundtäitmise jätkumise põhimõte, kui avalik-õiguslik rahaline nõue saadetakse kohtutäiturile võlgniku vara realiseerimiseks .......................................................................................................... 36 5.7. Täitemenetlusega ühinemine ja tulemi jaotamine...................................................................... 37 5.7.1. Sundtäitmisega ühinemine ................................................................................................. 37 5.7.2. Tulemi jaotamine ................................................................................................................ 37 6. Nõuete ja arestide infosüsteem ......................................................................................................... 41 6.1. Eesmärk ..................................................................................................................................... 41  6.2. Ülevaade .................................................................................................................................... 42 6.3. Orienteeruv ajakava ja kulu ....................................................................................................... 43 7. Kohtutäituri amet ............................................................................................................................... 43 7.1. Kohtutäiturite jätkusuutlikkus ..................................................................................................... 43 7.2. Kohtutäiturite optimaalne arv, piirkondlik jagunemine ja teenuse kättesaadavus ..................... 48 7.3. Elatise nõuete menetlemine....................................................................................................... 50 7.4. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda .................................................................................... 51 7.5. Muudatuste rakendusplaan........................................................................................................ 52 7.5.1. Kohtutäiturite arv kujuneb vaba turu tingimustes ............................................................... 52 7.5.2. Kohtutäiturite arvu kehtestab riik ........................................................................................ 53 7.5.2.1. Konkurss kohtutäituri ametikohtadele ......................................................................... 53 7.5.2.2. Konkurssi mitteläbinud kohtutäiturite ametitegevuse lõpetamine ja ametitegevuse üleandmine ............................................................................................................................... 54 7.5.2.3. Ametitegevuse üleandmise kulud ning hüvitised lahkuvale täiturile ........................... 55 7.5.3. Kohtutäiturite arvu vähendamise mõjud ............................................................................. 55 7.6. Avaliku võimu kandja nõuete jaotamine üleminekuperioodil ..................................................... 57 1. Sissejuhatus ja eesmärk Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–20231 üheks aluspõhimõtteks on täitesüsteemi ümberkorraldamine, seades eesmärgiks õiglase ja proportsionaalse täitemenetluse, nõuete suurema täitmise ning kulutõhususe menetlusosalistele (punkt 4.7.). Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukavaga aastateks 2019–20222 õigusemõistmise ja õiguskaitse valdkonna meetme 3.3 peamiste planeeritud tegevuste loetelus nähakse muu hulgas ette täitemenetlussüsteemi muutmine, et luua eeldused efektiivsuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks. Samuti on täitemenetluse ümberkorraldamine (kohtutäituri ameti jätkusuutlikkus, lihtsate riiginõuete masintäitmine) Justiitsministeeriumi 2019. aasta tööplaanis3. Lisaks eelnevale on Riigikohus oma 25.01.2018. a otsuses nr 2-15-172494 juhtinud tähelepanu vajadusele hinnata kehtiva täitesüsteemi jätkusuutlikust laiemalt ning otsida võimalusi kulude vähendamiseks, muu hulgas vajaduse korral ka kohtutäiturite arvu ja ülesannete optimeerimise teel. Viimaste aastate Eesti majanduskasv on toonud kaasa olukorra, kus võlgnikke ja nõudeid nende vastu on jäänud üha vähemaks ja jätkuvalt saab prognoosida nõuete arvu vähenemist. Kohtutäiturite sissetulek on otseselt seotud sellega, kui palju neil tööd on ning kui suures ulatuses nõudeid täita õnnestub. Seega oleme jõudnud olukorda, kus kohtutäiturite tänane suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, kohtutäiturite tulud5 on äärmiselt erinevad, mistõttu paljud kohtutäiturid ei suuda nõudeid piisavalt hästi täita. Kohtutäiturite praktika on erinev, mis toob kaasa menetlusosaliste erineva kohtlemise. Eelnev on põhjustanud selle, et kogu täitesüsteem kiratseb. Süsteemi ei muuda jätkusuutlikumaks kohtutäituritele üksnes uute võimaluste otsimine täiendavate sissetulekuallikate leidmiseks. Seepärast on vaja kogu süsteem ümber korraldada. Käesolev kontseptsioon on koostatud selleks, et informeerida huvigruppe ja üldsust kavas olevast suuremast muudatusest. Samuti on eesmärk saada asjast huvitatud isikute arvamusi langetatud kontseptuaalsete valikute kohta. Täitesüsteemi jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse teema on kriitiline ja puudutab väga paljusid inimesi, mistõttu on olulise mõjuga reformi käivitamise eelduseks huvigruppide eelnev informeerimine ja kõige parema lahenduse väljaselgitamine. 1 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019- 2023_esitatud_300519.pdf 2 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2019-2022.pdf 3 Kättesaadav arvutivõrgus: https://jussike.just.sise/sites/jum/files/Justiitsministeeriumi%20t%C3%B6%C3%B6plaan%202019.pdf 4 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-15-17249/49, p 90. 5 Tähendab otseselt võime pidada üleval bürood, investeerida arendustegevusse, kasutada sissenõudmisel laialdaselt kõiki seadusest tulenevaid tööriistu jne. 2 Kaalumisel on olnud mitu võimalust, kuidas täitesüsteemi ümber korraldada. Erinevaid võimalusi kaaludes on praegu kavas üle minna sellisele täitesüsteemi mudelile, kus riik saab õiguse kõigi avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete6 sissenõudmiseks teha nn esmaseid täitetoiminguid, nt keelumärgete seadmine, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine ja neile sissenõude pööramine. Kohtutäitur osutab Maksu- ja Tolliametile n-ö võlgniku vara üleskirjutamise ja vara müügi teenust. Maksu- ja Tolliamet saadab kohtutäiturile võlgniku vara üleskirjutamiseks või/ja vara müügi teenuse saamiseks asja ainult juhul, kui nõuet ei ole õnnestunud täita võlgniku rahalistest vahenditest ja võlgnikul on vara, mida realiseerida. Täiteasi jääb Maksu- ja Tolliameti menetlusse. Kohtutäiturid täidavad ka edaspidi kõiki eraõiguslikust suhtest tulenevaid nõudeid, sh elatis- jm perekonnaõiguslikke nõudeid. Maksu- ja Tolliamet hakkab täitma avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalisi nõudeid. Ühtlasi soovitakse, et uue sundtäitmise korralduse puhul ei peaks sundtäitmine toimuma oluliselt erinevate reeglite järgi ja sõltuma sellest, kas tegemist on avalik-õiguslikust suhtest või eraõiguslikust suhtest tuleneva nõudega. Kuigi Maksu- ja Tolliamet sundtäidab ka praegu nõudeid täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras (MKS § 127 lg 3, § 128 lg 1, § 130 lg 1 p 3), siis teatud osas esineb siiski erinevusi, milleks annab aluse maksukorralduse seadus. Kontseptsiooni ettevalmistamisel tegeles töögrupp võimaluste otsimisega saavutamaks olukorda, et täitemenetlus oleks edaspidi ühesugune sõltumata sellest, kes on nõude menetleja või sissenõudja. Kontseptsioonis on kajastatud töörühma läbiarutatud teemad ja arvamus, kuidas võiks täitemenetlus selles osas edaspidi toimuda. Lähtudes eeltoodust on kontseptsioonis esitatud ettepanekud järgmistes valdkondades:  täitesüsteemi ümberkorraldamine: - sundtäitmise regulatsiooni asukoht ja avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete haldamise regulatsiooni asukoht; - avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete määratlemine; - sundtäitmise algus avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete puhul, võlgniku teavitamine täitemenetluse alustamisest; - dokumentide kättetoimetamine täitemenetluses; - kohtualluvus avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete ja eraõiguslike nõuete vaidlustamise korral; - nõuete täitmise järjekord (eelisjärjekord); - avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud nõuete jaotamine ülemineku perioodil; - sundtäitmise jätkumise põhimõte, kui avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalise nõude täitmiseks saadetakse täiteasi kohtutäiturile võlgniku vara realiseerimiseks; - täitemenetlusega ühinemine ja tulemi jaotamine;  nõuete ja arestide register;  kohtutäiturite arv ja piirkonnad, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ümberkujundamine: - kohtutäiturite optimaalne arv, piirkondlik jagunemine ja teenuse kättesaadavus; - süsteemi jätkusuutlikus; - elatise nõuete täitmine; - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koosseis ja ülesanded; - muudatuste rakendusplaan. Kontseptsioonis esitatud lahenduste arutamiseks moodustati töögrupp, kuhu kuulusid Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti ametnikud ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindaja. Kontseptsiooni on koostanud Justiitsministeerium, nõuete haldamist ja Maksu- ja Tolliameti tegevust käsitleva osa kohta on sisendi andnud Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet. 1.1. Hetkeolukord Praegu toimub kõigi avalik-õiguslike (v.a maksunõuded) ja eraõiguslike nõuete sundtäitmine täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel vabakutseliste kohtutäiturite poolt läbiviidava täitemenetluse raames. Maksunõudeid haldab ja nõuab sisse, sh teeb maksukorralduse seaduse (MKS) ja TMS-i alusel nn esmaseid täitetoiminguid (keelumärgete ja hüpoteekide seadmine, pangakonto jm rahaliste nõuete arestimine jm), Maksu- ja Tolliamet (MTA). Lisaks maksunõuetele tegeleb MTA Keskkonnaameti keskkonnatasude ja Tallinna linna kohalike maksudega (nii nõuete haldus kui ka sissenõudmine). Kohtumenetlusest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste, samuti prokuratuuri lahenditest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle peab arvestust ja neid nõuab sisse (sh saadab kohtutäituritele sundtäitmiseks) Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Kohtute ja prokuratuuri nõuete 6 Avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete mõistet ja liigitust vt täpsemalt ptk-st 5.2. 3 arvestus toimub maksukohustuslaste registri (MKR) alamsüsteemis NAP (nõuete arvestamise programm). Seetõttu nende nõuete kustutamise, mahakandmise, pärimise, õigusjärgluse ja muude isiku lõpetamisega seotud protsessidega tegeleb MTA, kooskõlastades tegevused RTK-ga. Lisaks esindab juba praegu MTA ka RTK hallatavate nõuete osas riiki volituse alusel maksejõuetusmenetlustes (saneerimine, likvideerimine, pankrot) ja notariaalsetes tehingutes. Enne nõuete kohtutäiturile edastamist tehakse NAP-s võimalikud kinnipidamised võlgniku ettemaksukontolt. Ülejäänud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV-i) nõudeid haldavad (2017. a otsustatud haldamise konsolideerimine RTK alla) ja nõuavad sisse (sh edastavad kohtutäituritele) asutused ise. MTA sundtäitmisele saadetud nõuete arv 10000 8000 6000 4000 2000 0 2010 2011 2012 2015 2016 2017 2018 Joonis 1. MTA poolt kohtutäituritele sundtäitmisele saadetud nõuete arv aastate kaupa 1.2. Täitemenetluse statistika 1) Menetluses olevate nõuete arv ja kogusumma Täitemenetlusregistri andmetel oli 01.11.2017 seisuga täitemenetluses kokku ca 570 000 nõuet kogusummas 1 045 000 000 eurot. Riigi ja KOV nõuded moodustavad u 65% kohtutäiturite menetluses olevate nõuete koguarvust ja 28% nõuete kogusummast. Tabel 1. 01.11.2017 seisuga täitemenetluses olevad nõuded (arv ja kogusumma) liigiti ja kokku – riigi ja KOV nõuded (AÕN), eraisikutest sissenõudjate nõuded (EÕN), sh elatisnõuded (ELN) AÕN % EÕN % sh ELN % Kokku Asjade arv ~370 000 65% ~200 000 35% ~14 000 2,0% ~570 000 Nõuete 295 000 000 28% ~750 000 000 72% ~30 milj ~6,7% ~1 045 000 000 kogusumma 2) 2015.–2017. a lisandunud nõuded Aastatel 2015–2017 on kohtutäiturite poolt algatatud keskmiselt u 95 000 täitemenetlust aastas nõuete kogusummas 208 436 306 eurot (keskmiselt aastas). Riigi ja KOV nõuete osakaal on keskmiselt 71% kohtutäiturite täitmisel olevate nõuete koguarvust ja 19% nõuete kogusummast. Riigi ja KOV nõuete osakaal kõigist täitmisel olevatest nõuetest on üle 50% 17 kohtutäituril. Tabel 2. 2015.–2017. a lisandunud nõuete arv liigiti aastate kaupa (01.12.2017 seisuga) sh AÕN % EÕN % % Kokku ELN* 2015 73 864 70,6% 30 736 29,4% 1 258 1,2% 104 600 2016 69 294 71,1% 28 165 28,9% 1 812 1,9% 97 459 2017 58 876 71,0% 24 020 29,0% 2 668 3,2% 82 896 Keskmine 67 345 70,9% 27 640 29,1% 1 913 2,0% 94 985 *29.11.2017 andmed Tabel 3. 2015–2017 lisandunud nõuete kogusummad liigiti aastate kaupa (01.12.2017 seisuga) AÕN % EÕN % sh ELN* % Kokku 4  2015 41 605 675 € 17,6% 194 256 219 € 82,4% 4 057 179 € 1,7% 235 861 894 2016 38 185 944 € 18,2% 172 137 417 € 81,8% 6 103 549 € 2,9% 210 323 361 2017 40 312 415 € 22,5% 138 811 248 € 77,5% 7 746 017 € 4,3% 179 123 663 Keskmine 40 034 678 € 19,2% 168 401 628 € 80,8% 5 968 915 € 2,9% 208 436 306 € *29.11.2017 andmed 3) MTA nõuded7 MTA sundtäitmisele saadetud nõuete arv ja kogusummad on alates 2010. a langenud 11–12 korda. Selle põhjuseks saab pidada peamiselt 2014. a jõustunud seadusemuudatusi, millega sätestati, et MTA võib sisse nõuda kõik enda määratud trahvid, ja täpsustati eelaresti seadmise regulatsiooni. Samuti on efektiivistatud MTA sissenõudmise protsesse, mistõttu õnnestub MTA-l suur osa nõuetest rahuldada enne võlglase vara müüki. Lisaks eeltoodule on maksuhalduri praktika näidanud, et registervarata isikute võlgasid ei ole mõistlik kohtutäiturile sissenõudmiseks saata. Üldjuhul ei ole kohtutäituritel võimalust muu vara arvelt võlga sisse nõuda ja nõude edastamine sundtäitmiseks kohtutäiturile üksnes halvendab võlglase maksejõuetuse olukorda lisanduvate kohtutäituri tasu ja täitekulude tasumise kohustuse tõttu. MTA jälgib kumuleeruvat maksukohustuste täitmise osakaalu kogu tasumisele kuuluvates maksudes. 2018. a maksukohustustest oli 01.01.2019 seisuga tasutud 99,41 %. See sisaldab endas ka juba esmaste sundtäitmise meetmete tulemusel laekunud summat. Sealt jätkatakse järgmiste sissenõudmistoimingutega ning iga aastaga see protsent suureneb. Makuskohustuste täitmise osakaal 20 000 000 99,60% 18 000 000 99,41% 99,40% 99,35% 99,37% 99,35% 99,38% 99,28% 99,33% 16 000 000 99,21% 99,20% 99,08% 14 000 000 99,00% 99,00% 12 000 000 98,82% 98,80% 10 000 000 98,60% 8 000 000 98,40% 6 000 000 98,22% 98,20% 4 000 000 98,00% 2 000 000 97,80% 0 97,60% Jaan. võlg Veebr. võlg Märtsi võlg Aprilli võlg Mai võlg Juuni võlg Juuli võlg Aug. võlg Sept. võlg Okt. võlg Nov. võlg Dets. võlg Kumulatiivne Joonis 2. MTA maksukohustuste täitmise osakaal Tabel 4. MTA algatatud sundtäitmiste arv ja nõuete summa Algatatud sundtäitmiste Aasta MTA algatatud sundtäitmised nõuete summa 2016 20 999 117 094 494 2017 20 135 36 646 801 2018 24 401 66 861 453 7 Maksu- ja Tolliameti hallatavad maksu- ning muud rahalised nõuded. 5 Kokku 65 535 220 602 748 Tabel 5. MTA poolt kohtutäituritele sundtäitmisele saadetud nõuete arv ja summad alates 2010 (2013 ja 2014 andmeid ei ole küsitud) Aasta Arv Kogusumma 2010 7135 72 101 485 € 2011 7857 44 454 611 € 2012 9539 26 223 685 € 2015 3714 18 828 651 € 2016 602 5 149 807 € 2017 599 5 073 066 € 2018 532 19 843 677 € MTA sundtäitmisele saadetud nõuete arv 10000 8000 6000 4000 2000 0 2010 2011 2012 2015 2016 2017 2018 Joonis 3. MTA poolt kohtutäituritele sundtäitmisele saadetud nõuete arv aastate kaupa MTA sundtäitmisele saadetud nõuete kogusumma 80 000 000 € 70 000 000 € 60 000 000 € 50 000 000 € 40 000 000 € 30 000 000 € 20 000 000 € 10 000 000 € 0€ 2010 2011 2012 2015 2016 2017 2018 Joonis 4. MTA poolt kohtutäituritele sundtäitmisele saadetud nõuete kogusumma aastate kaupa 4) Suurimad riigi- ja KOV asutused, kelle valitsemisalas on nõue tekkinud, nõuete arvu ja kogusumma alusel Tabel 6. Kümme riigi- või KOV asutust, kelle valitsemisalas on nõue tekkinud perioodil 2016–2017 täiteasjade arvu alusel Nr Sissenõudja Arv % Kogusumma % 1. Politsei- ja Piirivalveamet 64826 50,58% 8 830 875 € 11,25% 2. Eesti Liikluskindlustuse Fond 17362 13,55% 22 652 515 € 28,86% 3. Riigi Tugiteenuste Keskus 14862 11,60% 22 835 949 € 29,09% 4. Tallinna Linnavalitsus MUPO 9395 7,33% 226 308 € 0,29% 6  5. Tallinna Linnavalitsuse Transpordiamet 6148 4,80% 234 638 € 0,30% 6. Tartu Linnavalitsus 4567 3,56% 134 342 € 0,17% 7. Maardu Linnavalitsus 1980 1,54% 71 818 € 0,09% 8. Kaitseressursside Amet 1273 0,99% 153 680 € 0,20% 9. Maksu- ja Tolliamet 1105 0,86% 12 685 802 € 16,16% 10. Sotsiaalkindlustusamet 983 0,77% 1 006 424 € 1,28% 5) Kohtutäiturite tulud ja kasum Allolevatest tabelitest nähtuvalt on perioodil 2015–2017 väikseimat ja suurimat tulu (täituritasu) saavate kohtutäiturite tulude vahe 27-kordne. Kui enim tulu teeniva kohtutäituri müügitulu 8 ületab aastas 1,5 miljonit eurot, siis väikseimat tulu teeniva kohtutäituri müügitulu jääb aastas alla 100 000 euro. Suur erinevus on ka kohtutäiturite tulemites9 (kasum/kahjum). Kui kõige suuremat kasumit saava kohtutäituri maksustamisele kuuluv kasum on perioodil 2015–2017 keskmiselt 451 385 eurot, siis mitmed kohtutäiturid on tegutsenud samal perioodil kahjumiga või marginaalse kasumiga. Arvestades kohtutäituritele seatud piiranguid muu tulu teenimiseks, on kohtutäituri ametitegevusega teenitav enamikul kohtutäituritel nende põhiliseks (kui mitte ainukeseks) sissetulekuks. Võttes arvesse kohtutäituri ametitegevuse spetsiifikat ja kohtutäituri vastutust ning arvestades, et kohtutäitur peab oma ettevõtlustulult maksma nii tööjõumaksud (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, s.o kokku u 35%) kui ka tulumaksu (2017. a 20% sotsiaalmaksuga maksustatud tulust), ei saa alla 85 000 euro (s.o netosissetulek u 400010 eurot kuus) teenivate kohtutäiturite sissetulekuid pidada kohtutäiturina tegutsemisel konkurentsivõimeliseks ja jätkusuutlikuks. Perioodil 2015-2016 oli rohkem kui 85 000 eurot kasumit teenivaid kohtutäitureid kokku 19 (sh Harju piirkonnas 11, Tartu piirkonnas 5, Pärnu piirkonnas 2 ja Viru piirkonnas 1). 2017. aastal oli rohkem kui 85 000 eurot kasumit teenivaid kohtutäitureid 15 (sh Harju tööpiirkonnas 8, Tartu tööpiirkonnas 3, Pärnu tööpiirkonnas 2 ja Viru tööpiirkonnas 2) 11. Tabel 7. Kümme suurimat kasumit saavat kohtutäiturit (2015–2016 andmete põhjal) ja nende menetlusse samal perioodil lisandunud riigi või KOV nõuete osakaal KT nimi Tulem AÕN % keskmine A 478 517 € 1% B 238 924 € 5% C 232 334 € 10% D 226 734 € 43% E 223 177 € 9% F 166 348 € 3% G 163 124 € 42% H 153 711 € 20% I 130 442 € 13% J 118 507 € 18% Tabel 8. Kümme kahjumit või väikseimat kasumit saavat kohtutäiturit (2015–2016 andmete põhjal) ja nende menetlusse samal perioodil lisandunud riigi või KOV nõuete osakaal KT nimi Tulem AÕN % keskmine A -53 976 € 63% B -4 779 € 55% C 1 075 € 63% D 1 883 € 36% E 3 407 € 57% 8 Kohtutäituri tasust laekunud summa, millest ei ole makse maha arvatud. 9 Müügitulust on maha võetud kulud ja maksud, kohtutäituri puhaskasum. 10 Tegemist on summaga, mida kohtutäitur saaks n-ö palgana kätte igal kuul. 11 2018. aasta andmed näitavad sama tendentsi. Üldiselt ei ole kohtutäiturite käive langenud, umbes kolmandik kohtutäituritest teenib kasumit alla vajaliku määra, nendest kaheksal langes 2018. aastal käive võrreldes 2017. aastaga veelgi. 7  F 11 936 € 58% G 17 152 € 43% H 18 293 € 50% I 22 925 € 47% J 24 822 € 81% Arvestades, et kõigil kohtutäituritel, eriti maapiirkondade kohtutäituritel, ei pruugi olla sama kõrgeid ootusi kasumi teenimisel, ja langetada sellel eeldusel netosissetuleku lävend vähemalt 3000 eurole (tulult peab kohtutäitur maksma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse ning sotsiaalmaksuga maksustatud tulult ka tulumaksu), siis sellisel juhul peaks kohtutäituri kasum (s.o tulu, millelt on maha arvatud bürookulud) olema aastas vähemalt 62 000 eurot. Üle 62 000 euro kasumit teenivaid kohtutäitureid, kes võiksid väiksema tuluootuse korral tegevust jätkata, oli 2017. aasta andmete põhjal Eestis kokku 23. Vähemalt 2000 euro ja suurema kuu netosisetuleku korral peab kohtutäituri kasum olema vähemalt 41 000 eurot aastas. Üle 41 000 euro kasumit teenivaid kohtutäitureid oli 2017. aastal Eestis kokku 29 (täpsemalt vt kohtutäiturite jätkusuutlikkuse ptk). 1.3. Senise täitesüsteemi kitsaskohad Rahandusministeerium on 2016. aastal koostanud analüüsi sundtäidetavate riiginõuete haldamise ja sissenõudmise ümberkorraldamisest12. Analüüsi tulemusel on leitud, et praegu toimuv riiginõuete sissenõudmine ei ole efektiivne ja seda hoolimata sellest, et riiginõuete sissenõudmine on üle antud eraõiguslikele kohtutäituritele, kellel on kasumi teenimise eesmärk. Viimaste aastate hea majanduskeskkond on toonud kaasa võlgnike ja võlanõuete vähenemise. Seejuures ei ole ametis olevate kohtutäiturite arv oluliselt vähenenud, kui näiteks 1. jaanuaril 2010. aastal oli ametis 47 kohtutäiturit, siis 1. jaanuaril 2019 oli ametis 44 kohtutäiturit. Kuna kohtutäituri sissetulek on otseselt seotud sissenõutud summadega, siis on nõuete vähenemine toonud kaasa ka kohtutäiturite sissetulekute vähenemise, mis omakorda on muutnud võimatuks kohtutäituritel investeerida tõhusamatesse tööprotsessidesse ja -vahenditesse. Järgnevalt on üksikasjalikumalt välja toodud praeguse täitesüsteemi kitsaskohad. - Kohtutäiturite praegune suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, mistõttu nad ei suuda nõudeid piisavalt hästi täita. Eelnev on põhjustanud selle, et kogu täitesüsteem ei ole enam jätkusuutlik. Seepärast on vaja kogu süsteem ümber korraldada. Väikeste nõuete puhul tehakse üldjuhul vaid lihtsamaid toiminguid, nagu arestid panka, töötasu arest, pensioni arest. Nõude täitmisest saadav tulu on liiga väike ja seetõttu ei võimalda kasutada seadusega antud kõiki võimalusi selle täitmiseks. Seetõttu aegub oluline osa nõuetest. Avalikkusel on huvi nõuete efektiivse täitmise vastu, kuid kohtutäiturid ei täida nõudeid piisavalt hästi. Kohtutäiturid on iseseivad, neil on majanduslikud huvid ja nad on motiveeritud kasumit teenima. See ei taga nõuete piisavalt head täidetavust ja seda eriti riiginõuete puhul, millest suure osa moodustavad väikse põhinõudega väärteotrahvid. Kohtutäituri tasu sõltub nõude suurusest – väikse nõude korral on ka tasu väiksem. Kui lihtsamate toimingute tulemusel (nt konto arest) ei õnnestu nõuet täita, siis edasi sellise nõude täitmiseks ressurssi ei kulutata. Sellises olukorras on keeruline nõuete täitmist paremaks muuta, kuna kohtutäiturid lähtuvad oma majanduslikest huvidest ja riik ei saa seda kuidagi mõjutada, sest riik ei finantseeri täitemenetluse läbiviimist. - Riigi ja KOV nõudeid ehk tööd on jäänud vähemaks. Nt andis MTA 2012. a täitemenetlusse u 3500 nõuet, kuid 2016. a üksnes 370 nõuet, seejuures ei ole kohtutäiturite arv oluliselt muutunud (praegu on ametis 43 kohtutäiturit). Kohtutäiturite arv on Eesti väiksust arvestades liiga suur. - Täitesüsteem on inimestele kulukas ja ei ole läbipaistev. Aastas kohtutäiturite müügituluna saadav 13,5 miljonit eurot on avalik raha. Inimesed ei saa aru, milleks nende poolt tasutud kohtutäituri tasusid kasutatakse. Avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise pädevuse andmine MTA-le looks inimestele selguse, milleks nende poolt täitemenetluses kantud kulu kasutatakse. MTA hinnangul tähendaks avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sissenõudmise koondamine MTA-sse aastas u 35 inimese aastajagu töötunde. Praegu 12 Analüüs on kättesaadav arvutivõrgus: https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=2ahUKEwjY55jbl5DhAhWNlYsKHVsZCwgQFjAAe gQIAhAC&url=https%3A%2F%2Fwww.rahandusministeerium.ee%2Fet%2Fsystem%2Ffiles_force%2Fdocument_files%2Fsundt aidetavate_riiginouete_haldamise_ja_sissenoudmise_umberkorraldamine.pdf%3Fdownload%3D1&usg=AOvVaw1fxqDlJ2GLBif Pq5YFFfNr 8 annab eratäitesüsteem tööd u 300 inimesele. Prognoositav avaliku võimu kandja rahaliste nõuete sissenõudmise süsteemi käivitamise ja ülalpidamiskulu perioodil 2022-2031 on ligi 32 miljonit eurot. Avalik-õiguslike rahaliste nõuete sissenõudmine MTA poolt parandab nõuete laekumist. Arvestades, et kehtestatavad täitetasud on planeeritud katma täitemenetlusega seotud kulud, saab täitemenetluse reform riigieelarvet mõjutada ainult läbi nõuete efektiivsema laekumise. Prognoosi kohaselt kasvaks nõuete laekumine kokku 58,6 miljonit eurot ning perioodil 2022–2031 kogutakse kokku täiendavalt ligi 661 000 nõuet. Keskmine ümberkorralduste järgne täitemenetluse laekumise efektiivsus perioodil 2022–2031 on 88,4% (täitemenetlusest laekuvad nõuded jagatud kogu täitemenetluse nõuded). Vastavalt tundlikkusanalüüsile peaks täitemenetluse nõuete keskmine laekumise efektiivsus perioodil 2022–2031 olema vähemalt 41%, et reformi elluviimisest tekiks täiendavat tulu riigieelarvesse 13. - Kohtutäituri büroode tööprotsessid ja toimingute sagedus on väga erinevad. Korralised kontrollid näitavad, et ka praegu esineb näiteid büroodest, kus täiteasjas tehakse vaid üks või kaks päringut aastas. Samas on büroosid, kes teevad automatiseeritud toiminguid iga päev, osa büroosid minimaalselt üks kord nädalas või kuus (kui teha toiminguid harva, siis vahepeal on võlgnik suutnud kolm korda töökohta vahetada). Seega on kohtutäituri büroode suutlikkus täiteasjade menetlemisel väga erinev. Samuti ei suuda ligi pool kohtutäituritest täita kohtutäituri seadusest tulenevat nõuet, et vähemalt kaks aastat ametis olnud kohtutäituril peab olema vähemalt üks kohtutäituri abi. Praegu on nimekirja kantud 26 kohtutäituri abi14. Kui mõnes suuremas büroos töötab mitu kohtutäituri abi, siis rohkem kui poolel kohtutäituritest kohtutäituri abi puudub. - Kohtutäiturite praktika on erinev. Kuna kohtutäitureid on palju, siis on palju ka erinevaid seisukohti õiguse tõlgendamisel jm. See põhjustab menetlusosaliste erineva kohtlemise, tekkivad vaidlused koormavad nii menetlusosalisi, kohtuid kui ka Justiitsministeeriumi. - Kohtutäiturite rikkumised toovad riigile kaasa olulise töökoormuse kaebuste lahendamise, inimeste märgukirjadele/selgitustaotlustele vastamise, (era)korraliste kontrollide ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise kujul. Kohtutäiturite tegevusest tingitud kaebuste/märgukirjade arv on aastas 300 ringis, lisaks arvukalt selgitustaotlusi jm pöördumisi. Töö hulga vähenemine loob eelduse minimaalselt ühe kohtutäituritega tegeleva ametniku töökoha vähendamiseks, s.o brutokuupalgaga 2000 eurot on kogukulu aastas 32 000 eurot. - Täitesüsteemi maine on madal, suuremad sissenõudjad, sh eraõiguslike nõuete täitmisele esitajad, ei ole senise täitesüsteemiga rahul. Kohtutäiturite rikkumised leiavad sageli kajastamist ajakirjanduses. - Kohtutäiturite müügitulu on väga erinev. Tulu vahed kohtutäiturite vahel on enam kui 10-kordsed. Kui 2016. a andmetel oli kohtutäituri suurim aasta müügitulu 1,9 miljonit eurot, siis väikseim müügitulu oli 67 000 eurot15. 13 kohtutäituri müügitulu oli alla 150 000 euro, sh 4 kohtutäituril alla 100 000 euro. Kuigi büroode suurused on väga erinevad (suurimas töötab üle 20 inimese ja väikseimas 2 inimest), siis see ei muuda asjaolu, et väike tulubaas 16 ei võimalda üldjuhul piisavalt investeerida tööprotsesside efektiivistamisse, samuti tegeleda võrdselt kõigi keerukamate juhtumitega. - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ei ole saanud hakkama ühtse praktika kujundamisega ja on killustunud. Kohtutäiturite hulgas puudub ühtne tugev hääl, kuna käib pidev sisemine võimuvõitlus, oma huvide eelistamine jm. Viimane takistab sageli riigi täitemenetlust puudutava poliitika efektiivset elluviimist. Liikmete ees õigustatakse end Justiitsministeeriumiga vastandumise kaudu. - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi ka koda) tulubaas ei võimalda efektiivselt täita seadusest tulenevaid ülesandeid, nagu nt täitemenetluse infosüsteemi arendamine, arhiivi korraldamine, kindlustusküsimused jm. Samas ei nõustuta liikmemaksu tõstmisega, mis on koja peamiseks tuluallikaks. Oodatakse üksnes seda, et riik looks kohtutäituritele uusi sissetulekuallikaid. Suure osa eelnevate probleemide tagajärjeks on, et kohtutäiturite tulude ja kasumi vahed on väga suured. Perioodil 2015–2016 on väikseimat ja suurimat tulu (täituritasu) saavate kohtutäiturite tulude vahe 27-kordne. Sama tendents nähtub ka 2017. aasta andmetest. Kui enim tulu teeniva kohtutäituri müügitulu on aastas ligi kaks miljonit eurot, siis väikseimat tulu teeniva kohtutäituri müügitulu jääb aastas 13 Tulu ja kulu analüüs on leitav Riigikantselei veebilehelt: https://www.riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-kvaliteedi- arendamine 14 Andmed pärinevad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt seisuga 11.03.2019: http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kohtut%C3%A4iturite-abid 15 2017. a andmetel oli kohtutäituri suurim aasta müügitulu 1,7 miljonit eurot ja väikseim müügitulu 62 000 eurot. 2018. a andmetel oli kohtutäituri suurim aasta müügitulu 1,97 miljonit eurot ja väikseim müügitulu 71 000 eurot. 16 Kohtutäituri büroo jätkusuutliku tegutsemise tagamiseks vajalik nõuete kogumaht. 9 alla 100 000 euro (vt täpsemalt tabel 9 ja 10). Tabel 9. Kümme suurimat tulu saavat kohtutäiturit (2015–2016 ettevõtlustulu põhjal) ja samal perioodil nende menetlusse lisandunud riigi ja KOV nõuete osakaal kõikidest nõuetest Nr KT nimi Piirkond Tulu 2015 Tulu 2016 Keskmine AÕN % 1. XXX XXX 1 811 163 € 1 916 870 € 1 864 016 € 1% 2. XXX XXX 900 309 € 994 396 € 947 353 € 2% 3. XXX XXX 612 905 € 640 794 € 626 850 € 9% 4. XXX XXX 570 827 € 454 874 € 512 850 € 43% 5. XXX XXX 560 838 € 455 876 € 508 357 € 5% 6. XXX XXX 483 729 € 470 162 € 476 945 € 13% 7. XXX XXX 543 886 € 382 094 € 462 990 € 22% 8. XXX XXX 417 078 € 476 389 € 446 734 € 10% 9. XXX XXX 424 132 € 447 392 € 435 762 € 3% 10. XXX XXX 417 083 € 447 919 € 432 501 € 20% Tabel 10. Kümme väikseimat tulu saavat kohtutäiturit (2015–2016 ettevõtlustulu põhjal) ja samal perioodil nende menetlusse lisandunud riigi ja KOV nõuete osakaal kõikidest nõuetest. Nr KT nimi Piirkond Tulu 2015 Tulu 2016 Keskmine AÕN % 1. XXX XXX 70 979 € 67 020 € 68 999 € 58% 2. XXX XXX 77 513 € 72 703 € 75 108 € 63% 3. XXX XXX 74 160 € 86 526 € 80 343 € 50% 4. XXX XXX 89 904 € 72 249 € 81 077 € 55% 5. XXX XXX 89 739 € 105 065 € 97 402 € 73% 6. XXX XXX 106 584 € 116 502 € 111 543 € 63% 7. XXX XXX 120 768 € 120 768 € 36% 8. XXX XXX 132 408 € 141 624 € 137 016 € 43% 9. XXX XXX 146 209 € 131 066 € 138 638 € 78% 10. XXX XXX 143 555 € 135 215 € 139 385 € 65% Suur erinevus on ka kohtutäiturite tulemites (kasum/kahjum). Kui kõige suuremat kasumit saava kohtutäituri maksustamisele kuuluv tulu oli perioodil 2015–2016 keskmiselt 478 517 eurot, siis mitmed kohtutäiturid on tegutsenud samal perioodil kahjumiga või marginaalse kasumiga 17. Arvestades kohtutäituritele seatud piiranguid muu tulu teenimisel, on kohtutäituri ametitegevusega teenitav enamikul kohtutäituritel nende põhiliseks (kui mitte ainukeseks) sissetulekuks. Võttes arvesse kohtutäituri ametitegevuse spetsiifikat ja kohtutäituri vastutust ning arvestades, et kohtutäitur peab oma ettevõtlustulult maksma nii tööjõumaksud (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, s.o kokku u 35%) kui ka tulumaksu (2017. a 20% sotsiaalmaksuga maksustatud tulust), ei saa alla 80 000 euro (s.o netosissetulek u 4000 eurot kuus) aastas teenivate kohtutäiturite sissetulekuid pidada kohtutäiturina tegutsemisel konkurentsivõimeliseks ja jätkusuutlikuks. Perioodil 2015–2016 rohkem kui 80 000 eurot kasumit teenivaid kohtutäitureid oli 19 (sh Harju piirkonnas 11, Tartu piirkonnas 5, Pärnu piirkonnas 2 ja Viru piirkonnas 1)18. Selline äärmiselt killustunud ja majandusliku toimetuleku poolest erinev täitesüsteem ei ole praegusel kujul jätkusuutlik. Eelnevast tulenevalt on vaja kohtutäiturite arvu oluliselt vähendada, sõltumata sellest, kas riik hakkab edaspidi ise avaliku võimu kandja rahalisi nõudeid täitma või mitte. 1.4. Täitesüsteemi ümberkorraldamise eesmärk 17 2017. a oli suurimat kasumit saanud kohtutäituri maksustamisele kuuluv tulu 462 055 eurot, kohtutäituri suurim kahjum oli samal ajal 114 606 eurot. 18 2018. aasta andmed näitavad sama tendentsi. Umbes kolmandik kohtutäituritest teenib kasumit alla vajaliku määra, nendest kaheksal langes 2018. aastal käive võrreldes 2017. aastaga veelgi. 10 Täitesüsteemi ümberkorraldamine on lahutamatult seotud riigi sooviga korrastada ja parandada avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalise nõuete haldamise ja sundtäimise protseduuri. 2015–2017 statistika kohaselt jäi Eestis avaliku võimu kandja nõudeid sisse nõudmata ja täiteasjad lõpetati seoses aegumisega järgmiselt: Aasta Aegumisega lõpetatud Sisse nõudmata nõuete täiteasjade arv kogusumma eurodes 2015 27 984 1 257 898,77 2016 26 939 1 248 839,04 2017 37 386 1 909 459,82 Seega näitab viimase aasta statistika täiteasjade lõpetamisel seoses aegumisega olulist kasvu, mille tulemusel on riigil jäänud saamata ligi 2 miljonit eurot aastas. Avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud väikeste rahaliste nõuete täitmine muutub protsesside automatiseerimise tulemusel inimestele odavamaks. Praegu on sundtäitmine inimestele liiga kulukas. Näiteks 50 euro suuruse rahatrahvi puhul on kohtutäituri tasu 40 eurot (s.o 48 eurot koos käibemaksuga), täitemenetluse alustamise tasu minimaalselt 15 eurot (s.o 18 eurot koos käibemaksuga) ja täitekulud. Seega on võlgniku poolt kohtutäiturile makstav tasu 50 euro suuruse nõude korral vähemalt 66 eurot, millele lisanduvad täitekulud. Selline tasu on võrreldes nõude suurusega ebaproportsionaalselt suur. Kohtutäituri põhitasu väikeste nõuete eest tõsteti alates 10.06.2018 seoses Riigikohtu 25.01.2018. a otsusega nr 2-15-1724919, millega tunnistati kohtutäituri tasud suuremate nõuete eest põhiseadusega vastuolus olevaks. Seni finantseeriti kohtutäiturite poolt väiksemate nõuete sissenõudmiseks tehtavaid kulutusi suuremate nõuete eest saadava tasu arvelt. Süsteemi kokkukukkumise vältimiseks kehtestati ajutiselt kõrgemad tasud väiksemate nõuete sissenõudmise eest, kuid ka need tasud ei kata tegelikke kohtutäiturite poolt tehtavaid kulutusi. Kuna iga toiming toob kohtutäiturile kaasa täiendava kulu, siis väikeste nõuete puhul teevad kohtutäiturid üldiselt vaid lihtsamaid toiminguid, nagu arestid panka, töötasu arest, pensioni arest. Selleks et väikeste nõuete täitmiseks tehtav kulu oleks väiksem, tuleb protsesse enam automatiseerida. Kuna kohtutäituri tasu on sõltuvuses nõude suurusest ja nõude täitmise õnnestumisest, siis väikeste nõuete täitmisest saadav tulu on liiga väike selleks, et kohtutäituril oleks võimalik kasutada kõiki seadusega antud võimalusi nõude täitmiseks. Seetõttu aegub oluline osa nõuetest. Avalikkusel on huvi nõuete efektiivse täitmise vastu, kuid kohtutäiturid ei täida nõudeid piisavalt hästi. Kohtutäiturid on iseseivad, neil on majanduslikud huvid ja nad on motiveeritud kasumit teenima. See ei taga avaliku võimu kandja rahaliste nõuete piisavalt head täidetavust. Avaliku võimu kandja rahalised nõuded on enamasti väiksed ja seega on nende täitmisest saadav tasu väike. Kui lihtsamate toimingute tulemusel (nt konto arest) nõuet täita ei õnnestu, siis edasi sellise nõude täitmiseks ressurssi ei kulutata. Keeruline on sellises olukorras nõuete täitmist paremaks muuta, kuna kohtutäiturid lähtuvad oma majanduslikest huvidest ja riik ei saa seda kuidagi mõjutada, sest riik ei finantseeri täitemenetluse läbiviimist. Kehtiva süsteemi kitsaskohtade ületamiseks antakse edaspidi avaliku võimu kandja avalik-õiguslikest suhetest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise ja halduse funktsioon MTA-le. Rahvusvaheline praktika näitab, et nõuete sissenõudmise konsolideerimine võimaldab suurendada nõuete edukat sissenõudmist 10–45% tulenevalt nõuete tüübist ning parasjagu kasutatavatest tööriistadest. Arvestades rahvusvahelist praktikat võib hinnata, et avaliku võimu kandja nõuete haldamise ja avaliku võimu kandja rahaliste nõuete sissenõudmise konsolideerimisel MTA-sse kasvab avaliku võimu kandja rahaliste nõuete laekumine 10–45% võrra aegunud nõuetest. See tähendab, et laekumine riigieelarvesse paraneks aastas 0,2–1,0 miljoni euro võrra ehk keskmiselt laekuks igal aastal riigieelarvesse 600 000 eurot rohkem. Muudatusega loodetakse saavutada järgmised positiivsed tagajärjed: - Ümberkorralduse tulemusel muutub avalik-õiguslike rahaliste nõuete sundtäitmine inimestele oluliselt odavamaks. Eesmärgiks on muuta sundtäitmine nimetatud nõuete puhul 3–4 korda odavamaks, esialgsel hinnangul on kavandatavat eesmärki reaalne saavutada, kuid täpsemad andmed on kajastatud avaliku võimu kandja rahaliste nõuete sissenõudmise ümberkorraldamise tulu ja kulu analüüsis. - Paraneb avaliku võimu kandja rahaliste nõuete laekumine aastas vähemalt 50% võrra, s.o vähemalt 1 miljoni euro võrra aastas. Nimetatud eesmärk on saavutatav pärast süsteemi täielikku käivitamist hinnanguliselt 2024. aasta lõpuks. - Riigil on edaspidi ülevaade isikute nõuetest riigi ja kohaliku omavalitsuse ees, mis aitab korrastada nii riigi raamatupidamist kui ka tõstab riigitulude planeerimise suutlikkust. Ühtlasi 19 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-15-17249/49, p 90. 11  väheneb tegevuste koondamise ja protsesside ühtlustamise tulemusel riigi ja kohaliku omavalitsuse halduskoormus. Riigil küll tekivad ühekordsed väljaminekud seoses IT arendustega, kuid teiselt poolt tagavad need hiljem võimaluse nõudeid efektiivsemalt sisse nõuda, st riiginõuete paremat laekumist ja seeläbi täiendavate eelarvevahendite laekumist. Kõnesoleva arvelt on vähemalt osaliselt võimalik katta hilisemad IT-süsteemide haldamise ja tööjõukulud. - ümberkorralduste käigus luuakse uus nõuete ja arestide register, mis näitab reaalajas isiku suhtes käimasolevate täitemenetluste arvu, nõude jääki, vara arestimise infot, sh registervara arestide järjekorda jmt. Sellega luuakse läbipaistev täitemenetlus nii eraõiguslikust suhtest kui ka avalik-õiguslikust suhtest tulenevate nõuete korral; - kliendipõhine lähenemine vähendab isikute halduskoormust, sh paraneb nii infovahetus kui ka teenuse kvaliteet. Isikul on võimalik saada infot oma tasumisele kuuluvatest ja tasumata jäetud kohustusest ning tema võlgadega tegeleb üks asutus, avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise korral saab isikute nõustamist hõlpsalt korraldada üle vabariigi MTA büroodes. Kuna mitmed kohtutäituri bürood rahastavad oma tegevust arvestatavas ulatuses just avaliku võimu kandja rahaliste nõuete sundtäitmisest saadavate tasude arvelt, toob nende nimetatud nõuete sundtäitmise reorganiseerimine olulisi muudatusi ka kohtutäituri ametis. Kontseptsioonis on need mõjud hinnatud ning on põhjust arvata, et ümberkorralduste tulemusel saavutatakse kohtutäituri ameti pidajate puhul järgmised eesmärgid: - Täitesüsteemi ümberkorraldamise tulemusel saavutatakse efektiivselt toimiv sundtäitmine nii eraõiguslikest suhetest kui ka avalik-õiguslikest suhetest tulenevate nõuete sissenõudmisel, sh suurendatakse nõuete täitmisele pööramise mahtu. Eelduslikult väiksem alles jääv kohtutäiturite arv on jätkusuutlikum, kuna ametipidamist lõpetavate kohtutäiturite menetluses olevad eraõiguslikest suhetest tulenevad nõuded jaotuvad väiksema arvu kohtutäiturite vahel ning seeläbi suureneb kohtutäiturite tulubaas keskmiselt kaks korda, mis võimaldab paremini bürood majandada, kasutada laiemalt kõiki täitemenetluse tööriistu jm (vt täpsemalt kohtutäiturite jätkusuutlikkuse ptk). - Vabakutseliste kohtutäiturite efektiivsus kasvab, kuna aegunud avaliku võimu kandja nõuete arv väheneb oluliselt, st kohtutäitur ei pea edaspidi tegelema avaliku võimu kandja avalik- õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete haldamisega, sissenõudmisega, vaidluste lahendamisega ja otsuste koostamisega. Eelnevast vabanevat ressurssi on võimalik suunata eraõiguslike nõuete efektiivsemaks täitmiseks. See omakorda toob kaasa süsteemi maine paranemise ja läbipaistvuse suurenemise. Kokkuvõtlikult võib täitesüsteemi ümberkorralduse eesmärgid sõnastada järgmiselt: 1. avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäimine muutub odavamaks; 2. paraneb avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete laekumine; 3. riigil on tulevikus parem ülevaade nõuetest; 4. võlgnikul on parem ülevaade tema vastu suunatud nõuete menetlemisest ja nõude täitmise seisust; 5. väheneb halduskoormus ja paraneb avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud nõuete sundtäimisega seonduv infovahetus ning paraneb teenuse kvaliteet; 6. kasvab vabakutseliste kohtutäiturite efektiivsus. 2. Uuringud ja analüüsid Justiitsministeeriumis tehti 2013. aastal kohtutäituri ametitoimingute tasude ja riigi rahaliste nõuete sundtäitmise analüüs.20 Rahandusministeeriumis analüüsiti 2017. aastal sundtäidetavate riiginõuete haldamise ja sissenõudmise ümberkorraldamist.21 20 Kaukver, M. (2013). Kohtutäituri ametitoimingute tasude analüüs ja riigi rahaliste nõuete sundtäitmine. Justiitsministeerium. 21 Kättesaadav Rahandusministeeriumist. 12 Kontseptsioonis käsitletavat teemat kajastab Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019–202222, milles õigusemõistmise ja õiguskaitse valdkonnas Justiitsministeeriumi valitsemisala peamise planeeritud tegevusena aastateks 2019–2022 nähakse muu hulgas ette täitemenetlussüsteemi muutmine, et luua eeldused efektiivsuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks. Täitemenetluse ümberkorraldamine (kohtutäituri ameti jätkusuutlikkus, lihtsate riiginõuete masintäitmine) on Justiitsministeeriumi 2019. aasta tööplaanis23. Samuti on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–202324 üheks aluspõhimõtteks täitesüsteemi ümberkorraldamine, seades eesmärgiks õiglase ja proportsionaalse täitemenetluse, nõuete suurema täitmise ning kulutõhususe menetlusosalistele (punkt 4.7.). Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi koostöös on tellitud täitemenetluse reformi avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sissenõudmise ümberkorraldamise tulu ja kulu analüüs. Uuring annab vastused järgmistele küsimustele: 1. Millised on täitesüsteemi ümberkorraldamisega kaasnevad kulud ja võimalikud tulud avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkivate rahaliste nõuete sundtäitmise süsteemi ümberkorraldamisega seoses? 2. Milline on kõige tõhusam avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise süsteemi ümberkorraldamise viis (arvestades riigieelarvele tekkivaid kulusid ja nende hüvitamist)? 3. Milline on kõige otstarbekam viis avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise rakendamisest tekkivate kulude katmiseks? Kas tasu kehtestamine on otstarbekas? 4. Kas tasu haldamine on majanduslikult mõistlik, juriidiliselt võimalik ja kõiki asjaolusid (sh halduskoormus, IT-süsteemide arendamise ja haldamise maksumus) arvesse võttes otstarbekas? 5. Kui soovitus on avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise kulude katmiseks kehtestada tasu, siis milline peaks olema selle tasu liik, nimetus ja suurus (miks?), milline peaks olema tasu suuruse korrigeerimise metoodika? 3. Kaalutud regulatiivsed ja mitteregulatiivsed lahendused 3.1. Mitteregulatiivsed lahendused Võimaliku lahendusvariandina kaaluti senise regulatsiooni paremat rakendamist. Vabakutselised kohtutäiturid alustasid tööd 01.03.2001. Vabakutselised kohtutäiturid saavad tasu proportsionaalselt nõude sissenõudmisega. Seega peaks nad olema motiveeritud teenima kasumit : mida rohkem nõudeid saab täidetud, seda suuremat tulu nad teenivad. Tegelikult on kohtutäiturite tehtav töö nõuete rahuldamiseks väga erinev, sh erineb väga kohtutäiturite poolt nõuete täitmiseks tehtavate toimingute sagedus. Korralised kontrollid näitavad, et praegugi esineb näiteid büroodest, kus täiteasjas tehakse vaid üks või kaks päringut aastas. Samas on kohtutäitureid, kes teevad toiminguid üks kord nädalas või kuus. Seega on büroode suutlikkus täiteasjade menetlemisel väga erinev. Samuti on väga erinev kohtutäiturite praktika. Kuna kohtutäitureid on palju ja nad peavad oma ametit enda nimel ja vastutusel, siis tõlgendab igaüks õigusnormi erinevalt. Viimane toob kaasa aga ühelt poolt menetlusosaliste erineva kohtlemise ja teiselt poolt koormavad tekkivad vaidlused menetlusosalisi, kohtuid ja Justiitsministeeriumi. Justiitsministeerium ning Kohtutäiturite ja Panrotihaldurite Koda tegelevad küll kohtutäituritele info ning praktika ühtlustamiseks suuniste andmisega, kuid need suunised on soovituslikud, mitte kohustuslikud, mis jätab kohtutäituritele vaba valiku nendega arvestamiseks. Vaatamata erinevatele katsetele olukorda parandada on jõutud arvamusele, et kehtiva regulatsiooni parem rakendamine ei aita ka edaspidi kaasa riigi ja KOV nõuete efektiivsemale täitmisele. Kuna sundtäitmise reeglid on kehtestatud õigusaktidega, ei aita üksnes soovituslike suuniste andmine praktika muutmiseks kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele. Selleks, et riigi ja KOV nõuete täitmist efektiivistada, tuleb kaaluda regulatsiooni muutmist. Üksnes regulatsiooni parem rakendamine ei 22 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2019-2022.pdf 23 Kättesaadav arvutivõrgus: https://jussike.just.sise/sites/jum/files/Justiitsministeeriumi%20t%C3%B6%C3%B6plaan%202019.pdf 24 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019- 2023_esitatud_300519.pdf 13 võimalda senisel täitesüsteemil efektiivselt toimida, seda eriti juhul, kui avaliku võimu kandja avalik- õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete täitmisega hakkaks edaspidi tegelema MTA, kellel kehtiva regulatsiooni kohaselt puudub enamiku nõuete sissenõudmiseks pädevus. Kohtutäiturite väga erinev tulubaas ei võimalda väiksemat tulu saavatel kohtutäituritel reeglina piisavalt investeerida tööprotsesside efektiivistamisse, palgata piisavalt tööjõudu, samuti tegeleda kõigi keerukamate juhtumitega. Samuti ei taga süsteemi jätkusuutlikkust ja avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete efektiivsemat täitmist üksnes kohtutäiturite arvu vähendamine. Kohtutäiturid ei ole praegu motiveeritud avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sissenõudmisest süviti ehk nad teostavad vaid lihtsamaid registervara ja arvelduskontode areste, kuna nõuded on väiksed ja nende sissenõudmisest saadav tulu on väike. Kui piirduda üksnes kohtutäiturite arvu vähendamisega, siis ei suurene nende kohtutäiturite motivatsioon, kellel on täitmisel palju eraõiguslikke nõudeid. Samuti ei teki üksnes kohtutäiturite arvu vähendamise tulemusel riigil oma nõuetest ühtset ülevaadet, mis on ümberkorralduste üks eesmärke. 3.2. Võimalikud regulatiivsed lahendused Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium kaalusid täitesüsteemi ümberkorraldamise raames mitut mudelit, et osaliselt või täielikult lahutada avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmine olemasolevast eratäitesüsteemist. Mudel 1. Riik saab õiguse teha nn esmaseid täitetoiminguid avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud nõuete sissenõudmiseks, nt keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine. Kohtutäituritele saadetakse täiteasi sundtäitmise jätkamiseks ainult juhul, kui võlgnikul on vara, mida realiseerida. Kohtutäiturid täidavad kõiki eraõiguslikke nõudeid, sh elatis- jm sotsiaalseid nõudeid, ning korraldavad vara müüki (sh avaliku võimu kandja avalik- õiguslikust suhtest tekkinud nõuete puhul). Avalikku võimu teostav asutus, kes soovib, et tema nõudeid sundtäidetakse, saadab või sisestab MTA poolt ettenähtud kanalit pidi andmed nõude tekkimisel maksukohustuslaste registrisse, mille kaudu toimub ka vabatahtlik tasumine. Sama kanalit pidi peab Maksu- ja Tolliametile jõudma info ka nõude tasumise tähtpäeva kohta, vaidlustamise ja täitmise peatamise kohta. Kui edastatud info vastab täitemenetluse alustamise eeldustele, alustab MTA täitemenetluse ja viib läbi esmased täitetoimingud. Kui täitedokument tühistatakse, peab MTA nõude omanikult25 tagasi nõudma kulud ja kahju, mida MTA on kandnud (eelistatult kohtuväliselt). Need on eelkõige sellised kulud, mis tekivad MTA-l seoses võõraste nõuetega (nt teised ametid, inspektsioonid, KOV-d). MTA-le sundtäitmise läbiviimiseks edastatud andmete õigsuse eest vastutab nõude omanik. Kui täitedokument tühistatakse, tunnistatakse kehtetuks või muul moel kannab MTA kahju, siis hüvitab MTA kulud võlgnikule ja saab pärast kogu raha tagasi nõuda nõude omanikult. Kui Maksu- ja Tolliametil ei õnnestu mõistliku aja jooksul nõuet täita, kuid on kindlaks tehtud, et võlgnikul on vara, mille arvelt nõue saaks rahuldatud, siis teavitab Maksu- ja Tolliamet võlgnikku, et edastab asja täitemenetluses vara realiseerimiseks kohtutäiturile. Kohtutäitur võtab ise võlgnikuga ühendust ja lepib kokku edasistes tegevustes ning ajas. Uut täitemenetlust kohtutäitur vara müügi kohta ei alusta, jätkub täitemenetlus, mille on alustanud Maksu- ja Tolliamet. Kohtutäiturile makstakse vara müügi eest tasu kehtiva põhitasu tabeli alusel pärast vara müüki (KTS § 35). Põhjendatud juhtudel jääb alles ka võimalus nõuda lisatasu kehtiva seaduse loogika järgi (KTS § 45, § 461). Täitekulud nõutakse võlgnikult sisse samas menetluses. Täitekulude ettemaksu peab kohtutäitur saama küsida iga toimingu eel26, kui ettemaksu ei maksta, siis kohtutäitur toimingut ei tee. Sõltumata sellest, kas täitemenetlust viib läbi Maksu- ja Tolliamet või kohtutäitur, lahendatakse täitemenetluse käigus tekkinud vaidlused maakohtus27. Kui täiteasi on kohtutäituri menetluses, siis selle käigus tekkinud vaidluste lahendamise kord jääb võrreldes praegusega samaks: esmalt tuleb vaidlustada kohtutäituri tegevus või otsus kohtutäituri juures ja kohtutäituri otsus vaidlustatakse maakohtus. Sama põhimõtte järgi toimub ka vara müügiga seonduvate vaidluste lahendamine. Kuivõrd vara arestib ja vara müüki viib läbi kohtutäitur, esitatakse kaebus tema tegevuse kohta esmalt kohtutäiturile endale ja alles kohtutäituri otsust saab vaidlustada maakohtus. Täpsemalt on kõnesolevaid teemasid käsitletud täitesüsteemi ümberkorraldamise peatükis. 25 Avalikku võimu teostav asutus, kelle valitsemisalas on nõue tekkinud. 26 Põhjendatud kahtluse korral, kus varade müügist ei jätku raha täitekulude katmiseks. 27 Täpsemalt kohtualluvuse valikute võimaluse kohta vt kontseptsiooni ptk 5.4. 14 Mudeli rakendumisel väheneks oluliselt nende kohtutäiturite tulubaas, kes elatuvad üksnes või olulises osas avaliku võima kandja nõuetest. Hinnanguliselt üle poole kohtutäituritest ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Selliselt võiks jääda Harju tööpiirkonda 6 kohtutäiturit, Pärnu tööpiirkonda 2 kohtutäiturit, Viru ja Tartu tööpiirkonda kumbagi 4 kohtutäiturit28. Nõuete arv näitab jätkuvat langustrendi, mistõttu ei ole reaalne, et kohtutäituri büroode tulubaas vahepealsel ajal oluliselt paraneks. Juhul kui koondada raskustesse sattuvate kohtutäiturite portfellid (nt korraldada uus konkurss selliselt, et uus kohtutäitur saab mitme vabastatud kohtutäituri portfelli), oleks igas piirkonnas võimalik tegutseda veel kuni ühel kohtutäituril. Ümber jaotuva eraõiguslike nõuete portfelli tulemina suureneb kõigi kohtutäiturite tulubaas, s.o nõuete arv, millelt tasu küsida ja sellest tegevusi finantseerida. Teenuse kättesaadavuse tagamiseks tuleb kaaluda kohtutäituri kohustamist avada büroo ka mõnes teises keskuses vajalikul arvul tööpäevadel nädalas. Kerkivad küsimused seni tehtud kulude hüvitamisest (täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulud täiteasjades, mille on alustanud kohtutäitur, kes ei jätka ametis). Kui avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkivate rahaliste nõuete puhul viib täitemenetlust läbi riik, siis on võlgniku jaoks täitekulud kordades väiksemad võrreldes olukorraga, kus eraõiguslike nõuete menetlemine toimub sellise kohtutäituri vahendusel, kelle teenus maksab ja kes on motiveeritud tulu teenima. See võib tuua kaasa võlgnike suurema vastumeelsuse kohtutäituri menetluses olevate nõuete täitmiseks, mille tulemusel võib väheneda nõuete laekumine ja kohtutäiturite tulud. Teisest küljest võib muudatus tuua kaasa ka osaliselt vastupidise efekti, s.o võlgnikul on odavam jääda võlgu riigile, mistõttu osa võlgnikke võib eelistada eraõiguslike nõuete täitmist. Tõsikindlalt ei saa prognoosida ei ühe ega teise stsenaariumi realiseerumist, pigem võib esineda nii üht kui ka teistsugust käitumist, mis kokkuvõttes ei pruugi olulist mõju avaldada. Mudel 2. Sundtäitmine toimub esimese mudeli sarnaselt, kuid avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete puhul hakkab ka vara müügiga tegelema riik ise (nt Maksu- ja Tolliamet). Kohtutäiturid täidavad üksnes eraõiguslikest suhetest tulenevaid nõudeid. Kõnesoleva mudeli puhul on täitemenetluse süsteem üles ehitatud selliselt, et riik nõuab sisse avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalisi nõudeid ja kohtutäiturid nõuavad sisse eraõiguslikest suhetest tulenevaid nõudeid, sealhulgas sotsiaalselt tundlikke nõudeid (nt elatis). Selle mudeli rakendumisel on kohtutäituritele avalduv negatiivne mõju võrreldes eelmise mudeliga suurem, sest vara müügist kohtutäiturid enam tasu ei saa. Mudeli 2 mõjud on muus osas samad, mis mudelil 1. Mudel 3. Riik (MTA) nõuab lisaks avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalistele nõuetele tervikuna sisse ka muid avalikes huvides olulisi nõudeid (nt elatisnõudeid, mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid, lahendeid, mis puudutavad vanema õigusi lapse suhtes (nt suhtluskord jms)). Kohtutäituritele jäävad sissenõudmiseks muud eraõiguslikest suhetest tulenevad nõuded. Mudel 4. Ühtne riiklik täitesüsteem nt Maksu- ja Tolliameti juures või uus valitsemisala asutus. Kohtutäituriamet kui vaba elukutse kaotatakse. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kujundatakse ümber Pankrotihaldurite Kojaks, kohtutäiturite osas läheks enamik koja senistest funktsioonidest üle riigile. 3.3. Eri mudelite hindamine Eri mudelite puhul on kokkuvõtlikult mõjud järgmised: Mudel 1. Avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sissenõudmise koondamine riigi (MTA) kätte tähendab senise täitesüsteemi ümberkorraldamist, millega kaasneb oluline negatiivne mõju suurele osale kohtutäituritest. Muudatusega väheneks kohtutäiturite tulubaas ning hinnanguliselt üle poole kohtutäituritest (43 täiturist 24) ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Selliselt jääks Harju tööpiirkonda hinnanguliselt 6 kohtutäiturit, Pärnu tööpiirkonda 2, Viru ja Tartu tööpiirkonda kumbagi 4 kohtutäiturit. Teenuse kättesaadavuse tagamiseks tuleb kaaluda kohtutäituri kohustamist avada büroo ka mõnes teises keskuses vajalikul arvul tööpäevadel nädalas. Väheneb ristsubsideerimise võimalus büroodel, kellel on suur avalik-õiguslike nõuete osakaal, ning seega võime täita efektiivselt sotsiaalselt tundlikke nõudeid (nt elatised, suhtluskorra lahendid jm). Väheneb Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja suutlikkus oma funktsioone täita (sh võime arendada infosüsteeme jms). Kui avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete puhul viib täitemenetlust läbi riik, siis on võlgniku jaoks täitekulud kordades väiksemad või olematud võrreldes sellega, kui eraõiguslike nõuete menetlemine toimub sellise kohtutäituri vahendusel, kelle teenus maksab ja kes on motiveeritud tulu teenima. See võib tuua kaasa 28 Andmed põhinevad 2015–2017 kohtutäituri portfellide näitajatel. Kuigi portfellide sisu aja jooksul muutub, siis võimalikud muutused ei ole sellise kaaluga, et need muudaksid oluliselt järelduste aluseks olevaid lähteandmeid. 15 võlgnike suurema vastumeelsuse eraõiguslike nõuete täitmiseks kohtutäituri juures ja seeläbi võib veelgi väheneda nõuete laekumine ja kohtutäiturite tulud. Samas võib muudatus kaasa tuua ka osaliselt vastupidise efekti, s.o võlgnikule on odavam jääda võlgu riigile, mistõttu osa võlgnikke võib eelistada eraõiguslike nõuete täitmist. Tõsikindlalt ei saa prognoosida ei ühe ega teise stsenaariumi realiseerumist, pigem võib esineda nii üht kui ka teistsugust käitumist, mis kokkuvõttes ei pruugi olulist mõju avaldada. Kohtutäiturite järelkasv väheneb, amet kaotab atraktiivsust. Avaliku võimu kandja avalik- õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete andmine riigi menetleda tekitab olukorra, kus kohtutäiturina eduka tegutsemise eelduseks on piisava hulga eraõiguslike nõuete täitmisele esitamine, mida ametitegevust alustaval kohtutäituril on keeruline saavutada. Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua, et edaspidi võib tekkida avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkivate rahaliste nõuete ja eraõiguslike nõuete sissenõudmises erinev praktika eraõiguslike nõuete kahjuks. MTA on täidesaatva riigivõimu vahetus alluvuses tegutsev valitsusasutus, kohtutäituri büroo on sellega võrreldamatult väiksem asutus. See võib põhjustada olukorra, kus avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete täitmine on oluliselt efektiivsem kui eraõiguslike nõuete täitmine. Mudel 2. Avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sissenõudmise koondamine riigi (MTA) kätte, lisaks teostab vara müüki riik. Iseseisvalt büroo pidamisega toime tulevate kohtutäiturite arv väheneb võrreldes mudeliga 1 kolme kohtutäituri võrra. Pärnu ja Viru tööpiirkonda ei jääks ilmselt ühtegi hästi toimetulevat kohtutäiturit. Nendes tööpiirkondades tuleks nt portfellid liita (ühine büroo) või kuulutada uus konkurss koha täitmiseks. MTA teeb küll praegu maksuasjades esmased täitetoimingud ise ja välja on arendatud infosüsteem, kuid vara arestimise ja vara müügi pädevuse lisandumise korral on vaja juurde nii töötajaid/ametnikke kui ka arendada infosüsteemi, seega on muudatused olulised ja nendega kohanemise vajadus suur, mistõttu on muudatusega kaasneva mõju ulatus suur. MTA-le lisandub uusi nõudeid stabiilselt ja pärast ühekordset vajaliku arvu ametnike värbamist kaob vajadus täiendavate, s.o uue süsteemi käivitamisega seonduvate ülesannete täitmiseks. Ebasoovitavate mõjude esinemise riskina võib välja tuua, et MTA-l ei õnnestu seoses varasema praktika ja kogemuste puudumisega võlgniku vara edukamalt müüa ega selle arvelt nõudeid rahuldada, mistõttu ei too ametnike arvu suurendamine ja infosüsteemi arenduseks tehtud kulutused kaasa paremat tulemust. Mudel 3. Riik nõuab lisaks avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalistele nõuetele tervikuna sisse ka muid avalikes huvides olulisi nõudeid (nt elatisnõudeid, mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid jms). Kohtutäiturite töömaht väheneb võrreldes teise variandiga ja sellega seoses vähenevad ka kohtutäituri kulud. Kuivõrd elatis- jmt nõuete nõudesummad moodustavad kõigist nõuetest 3–4%, siis olulist muutust tulubaasis ei kaasne ning arvestades kulude langust, võib kohtutäiturite tulem/kasum isegi suureneda. Suureneb riigiametnike arv, kuna kõiki tööprotsesse ei ole võimalik automatiseerida. Teatud liiki täiteasjades on vajalik vahetu kontakt võlgnikuga, nt vallas- ja kinnisvara arestimine, suhtluskorra lahendite täitmine jm. Samuti on vajalik teatud asjades kohtusse pöördumine (nt lubade peatamine). Elatisasju on menetluses kokku u 14 000 ja ühel kohtutäituribürool on seda liiki nõudeid kuni 500. Kõnesolevate nõuete efektiivseks täitmiseks on vaja spetsialiseerunud ja vajaliku koolituse või erialateadmistega ametnikke. Vanema ja lapse suhtluskorda reguleerivaid lahendeid jõuab kohtutäituriteni aastas keskmiselt 50. Kuna suhtluskorra lahendite hulgas on ka üksikuid probleemseid lahendeid, mille täitmine võtab tavalisest enam aega, tähendab suhtluskorra lahendite täitmine lisaks keskmiselt 1–2 inimese tööd aastas. Elatisnõudeid on 1. novembri 2017 seisuga kohtutäiturite menetluses 14 000. TMS § 26 lõike 11 kohaselt on kohtutäitur kohustatud välja selgitama, miks lapse elatise võlgnik ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas ta kavatseb elatise võlgnevust likvideerida. Selleks peab kohtutäitur võlgnikku küsitlema vähemalt iga kahe kuu tagant alates elatise viimasest sissenõudmisest, elatise sissenõudmise ebaõnnestumise korral alates viimasest võlgnikuga ühenduse võtmisest. Eelistada tuleb võlgniku vahetut küsitlemist. Kui arvestada, et üks inimene suudab tegeleda keskmiselt 1000 elatisasjaga aastas, siis oleks selliste asjade menetlemiseks vaja lisaks kuni 15 inimest. 2017. aastal esitati kohtutäituri tegevusega seonduvalt kohtule 982 avaldust. Arvestades, et 65% kõigist menetluses olevatest nõuetest on riigi ja KOV nõuded ning üle 50% asjadest lahendatakse kirjalikus menetluses, võib keskmiselt lugeda, et ühe kohtuasjaga tegelemine on ühe päeva töö. Ühe inimese arvestuslik töötundide arv aastas on keskmiselt 1700 (213 tööpäeva), seega kohtus esindamiseks ja kohtuasjadega tegelemiseks tuleks arvestada kuni 3 inimesega. Eelduslikult oleks avaliku võimu kandja rahaliste nõuete menetlemisel Maksu- ja Tolliameti esitatavate avalduste arv väiksem, kuna välja on kujunenud ühtsed standardid ja praktika. Sellise mudeli valik tähendaks, et riigil on vaja juurde luua vähemalt 28 töökohta. Muudatus ei oleks kooskõlas riigi poliitikaga, mille eesmärk on ametnike vähendamine. Maksu- ja Tolliameti tegevusvaldkond on fikseeritud ameti põhimääruses ja selleks on riigitulude haldamine, riikliku maksu- 16 ja tollipoliitika rakendamine ning ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmine. Elatisnõuete ja sotsiaalselt tundlike nõuete (lapse üleandmine, lapse hooldusõiguse jagamine ja muud perekondlikud nõuded) üleandmine kohtutäiturite ja sotsiaalametnike tegevusvaldkonnast ei kattu ideoloogiliselt, põhimõtteliselt ega ka eesmärgilt Maksu- ja Tolliameti tegevusega. Tegemist on tsiviilõigusliku ehk eraõigusel baseeruva valdkonnaga, mille eriliigiks on veel perekonnaõigus. Ümberkorralduste järel on selgelt eristatud eraõiguslikust suhtest tulenevate nõuete täitmine ja avalik- õiguslikust suhtest tulenevate nõuete täitmine. Eraõigust iseloomustab subjektiivsete õiguste esikohale seadmine ning isikute võimalus kujundusõiguste ja nõuete kaudu ise määrata, mis viisil ja ulatuses oma õigusi teostada. Avalik-õiguslikust suhtest tuleneva nõude sundtäidetavust iseloomustavad haldussund ja riigi karistusmeetmed. Kui on tehtud poliitiline otsus eristada nõuete sundtäitmiseks pädevad isikud (MTA, kohtutäiturid), tuleb täitmise süsteem süstemaatiliselt üles ehitada nii, et menetlusosalisel (eelkõige võlgnikul) oleks selge arusaam sundtäitmise süsteemist: kogu sundtäitmine on reguleeritud ühes õigusaktis, sh kõigi eraõiguslikest suhetest tulenevate nõuete sundtäitmise pädevus on kohtutäituritel ja kõigi avaliku võimu kandja avalik-õiguslikest suhetest tulenevate rahaliste nõuete sundtäitmise pädevus (esialgne, kuni vara realiseerimise vajaduse tekkimiseni) on Maksu- ja Tolliametil. Süsteemi ühetaolisus ja selgus on omaette väärtus, mis väärib kaitsmist. Erisused toovad kaasa praktilisi keerukusi ja võivad halvendada isikute õiguskaitsevõimalusi. Ebasoovitavate mõjude esinemise risk on suur, kuivõrd tegemist on väga tundlike asjadega, mis peaksid olema pideva tähelapanu all, siis selliste nõuete üleminekul kohtutäiturilt Maksu- ja Tolliameti pädevusse võib tekkida seisakuid, kui nõuetega keegi ei tegele, kuna ei ole veel leitud piisavate teadmiste ja oskustega ametnikke, kuid nõudeid varem menetlenud kohtutäiturid on juba ametist lahkunud. Ka ei ole nimetatud nõuete puhul võimalik kasutada sellist üleminekut, et Maksu- ja Tolliamet saaks menetlemiseks ainult uusi nõudeid, sest jooksva elatise nõuded on korduvkohustused ja nende täitmine võib kesta kuni lapse täisealiseks saamiseni (lisaks PKS-i muud juhud). Mudel 4. Kohtutäituriamet kui vaba elukutse kaotatakse. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda muudetakse ümber Pankrotihaldurite Kojaks, kohtutäiturite puhul läheks enamik koja senistest funktsioonidest riigile. Menetlusosalisi koheldakse võrdselt, s.o langevad ära küsimused ebavõrdsest kohtlemisest, avalik-õiguslike nõuete eelistamisest jm. Suureneb riigiametnike arv, kuna kõiki tööprotsesse ei ole võimalik automatiseerida. Teatud liiki täiteasjades on vajalik vahetu kontakt võlgnikuga, nt vallas- ja kinnisvara arestimine, suhtluskorra lahendite täitmine jm. Nimetatud nõuete efektiivseks täitmiseks on vaja spetsialiseerunud ametnikke. Maksu- ja Tolliameti tegevusvaldkond on fikseeritud ameti põhimääruses ja selleks on riigitulude haldamine, riikliku maksu- ja tollipoliitika rakendamine ning ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmine. Elatisnõuete ja sotsiaalselt tundlike nõuete (lapse üleandmine, lapse hooldusõiguse jagamine ja muud peresuhetest tekkinud nõuded) üleandmine kohtutäiturite ja sotsiaalametnike tegevusvaldkonnast ei kattu ideoloogiliselt, põhimõtteliselt ega ka eesmärgilt MTA tegevusega. Lisaks eelnevale liiguvad maksuhaldurid automatiseeritud elektrooniliste lahenduste suunal, vastukaaluks elatisnõuded ja muud sotsiaalselt tundlikud nõuded on seotud ka inimsuhete lahendamisega ning elektrooniline haldus ei anna nende täitmisele mingit lisaväärtust ega teeni eesmärki. Seega, selle mudeli puhul suurenevad riigi kulud enim, samuti on ümberkorraldused keerukamad ja läbivad. Ilmselt tuleks luua uus riigiasutus, kuna sedavõrd mastaapse uue tervikülesande viimine mõne olemasoleva riigiasutuse juurde ei ole otstarbekas, muu hulgas hägustaks asutuse seniste tuumikfunktsioonide täitmist. Enne kontseptsiooni koostamise otsustamist asusid Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium seisukohale, et tulenevalt eelanalüüsi mõjudest on kõige otstarbekam minna edasi mudeliga 1. Valitud varianti esitleti valitsuskabineti istungil 30.08.2018 ning see sai valitsuskabineti põhimõttelise heakskiidu. Küll aga leiti, et mudel vajab põhjalikumat analüüsi, sh riigile tekkivate tulude ja kulude osas. Seega tehakse lõplik mudeli valik pärast huvigruppide arvamuste kogumist ning arvestades tulu ja kulu analüüsis kajastatut. Seni jäävad ka teised kontseptsioonis kirjeldatud variandid alternatiivlahendustena alles juhuks, kui nende juurde on vajadus tagasi pöörduda. Valitsuskabineti otsuse täitmiseks kutsuti kokku õigusloome töögrupp, kes on läbi arutanud mudeli võimaliku rakendamisega kaasnevad teemad. Samuti on Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostöös tellitud täitemenetluse reformi riiginõuete sissenõudmise ümberkorraldamise tulu ja kulu analüüs. Riiginõudeid täidab juba praegu osaliselt MTA, seega ei tooks avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise üleandmine MTA-le kaasa süsteemis nii olulist muutust. Praegust süsteemi ei kaotata, kuid see hakkab muudatuste tulemusel paremini toimima. Võlgnik on 17 harjunud käima kohtutäituri juures ja kohtutäituriga suhtlema. Kui valida üleminek riiklikule täitesüsteemile, vajaksid uue süsteemiga kohanemist nii võlgnikud kui ka sissenõudjad. Kogu täitesüsteemi muutmine tagasi riiklikuks oleks oluliselt ressursimahukam tegevus: täiteasjade andmed on praegu mitmes eri infosüsteemis, vaja oleks luua uus ja ühtne infosüsteem, mille abil menetlust läbi viiakse. Praeguses süsteemis toimub ametist lahkuvale kohtutäiturile tema tehtud kulude hüvitamine kokkuleppel kohtutäituriga, kes tema pooleliolevad täiteasjad üle võtab. Kui minna üle riiklikule täitesüsteemile, siis peaks pooleliolevates täiteasjades tehtud kulud kohtutäiturile hüvitama riik. Lisaks eelnevale on palju toiminguid, mis eeldavad isiklikku kontakti kohtutäituriga (nt vara üleskirjutamine, arestimine, müük) ja selle pinnalt tekivad vaidlused, samuti suhtluskorra lahendite täitmine ja selle pinnalt tõusetuvad vaidlused. Kohtutäituritel on olemas kogemus ja kompetents ning samasuguse kompetentsi loomine riigi juurde ei ole otstarbekas. Samuti on kohtutäituritel olemas juba toimiv oksjonikeskkond vara müügiks. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale on antud avalik-õiguslikud ülesanded (nt järelevalve, täiendõpe, eksamite korraldamine), millega koja kaotamisel peaks samuti riik tegelema. Lisaks eelnevale tekib riigile oluline ja täiendavat lisaressurssi vajav koormus kohtuvaidlustes osalemisega. Kuivõrd riigis on võetud suund sellele, et riik ei võta endale lisaülesandeid ja täiendavat koormust, vaid suunab neid võimaluse korral oma tegevusvaldkondadest väljapoole, siis ei oleks täitesüsteemi riigistamine kooskõlas ka selle põhimõttega. 3.4. Mõjud 3.4.1. Mõju kohtutäituritele Muudatusest mõjutatud sihtrühm on kohtutäiturid ja kohtutäiturite büroode töötajad. Kohtutäitureid on kokku 43 ja büroode töötajaid kokku u 300. Muudatusega kaasneva mõju valdkond Avaldub mõju majandusele – kindla tegevusalaga seotud ettevõtete või majandussektori toimetulekule. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kui anda avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmine tagasi riigiasutuse pädevusse, siis väheneb kohtutäiturite töömaht ning seeläbi ka eeldatav kohtutäituri tasu laekumine. Aastas lisanduvate riigi ja KOV nõuete arv väheneb ligi kümme korda ja nõuete kogusumma väheneb senisega võrreldes vähemalt neli korda. Kõigi aasta jooksul lisanduvate nõuete arv kokku väheneb paar korda. Aastas lisanduvate nõuete kogusumma väheneb u 15%29. Eriti suurel määral mõjutab avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete vähenemine neid kohtutäitureid, kelle avalik-õiguslike nõuete osakaal on võrreldes eraõiguslike nõuetega suurem ja kes saavad suuri hüpoteegiga tagatud nõudeid täitmiseks üksikutel juhtudel või ei saa üldse. Konkurents eraõiguslike nõuete nimel on terav. Täitemenetlusregistrist nähtuvalt on hüpoteegiga tagatud nõuded koondunud viimaste aastate jooksul kindlate kohtutäiturite kätte. Selgelt on eristatavad kohtutäiturid, kelle sissetulek on märkimisväärselt suurem kui teistel. Kõnesoleva mudeli rakendamisel väheneb kümne kõige suurema avalik-õiguslike nõuete osakaaluga kohtutäituri tulubaas keskmiselt 857 600 eurot ehk 61% aastas. Kümne kõige väiksema avalik-õiguslike nõuete osakaaluga kohtutäituri tulubaas seevastu väheneb aastas keskmiselt 307 530 eurot ehk 4,3 %. Seega puudutab avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise üleandmine riigile peamiselt neid kohtutäitureid, kelle sissenõudjate seas ei ole massnõuetega eraõiguslike nõuete täitmisele esitajaid (inkassofirmad) või hüpoteeklaenude andjaid. Nende kohtutäituritel, kelle menetluses on enamikus avalik-õiguslikud nõuded, väheneb suutlikkus toime tulla veelgi. Mitmed kohtutäituri bürood on teadaolevalt juba praegu majanduslikes raskustes ja tegutsevad toimetuleku piiril (seda kinnitavad ka kohtutäiturite tuludeklaratsioonide andmed). Riigi ja KOV nõuete oluline vähenemine toob tõenäoliselt kaasa mitmete raskustes kohtutäiturite tegevuse lõpetamise ja büroode sulgemise, halvemal juhul võib järgneda ka osa kohtutäiturite maksejõuetus ja pankrot. Eriti tõsise löögi alla satuvad väljaspool Tallinna tegutsevad kohtutäiturid, kellest paljude toimetulek sõltub suurel määral just riigi ja KOV nõuete sissenõudmisest. Kui menetluses olevate nõuete maht ei võimalda kohtutäituril büroo tegevust piisaval määral finantseerida, siis paratamatult kannatab selle tõttu täitemenetluse efektiivsus ja kvaliteet. 29 Avaliku võimu kandja lisanduvate nõuete osakaal kõigist nõuetest praegu on aastas keskmiselt 70% kõigist lisanduvatest nõuetest, avaliku võimu kandja lisanduvate nõuete summade osakaal on keskmiselt 20% kõigist lisanduvatest nõuetest. MTA eksperdiarvamuse kohaselt on MTA nõuete ajaloo pinnalt aastas keskmiselt 10% selliseid nõudeid, mida MTA-l ei õnnestu täita, kuid võlgnikul on vara, mille müügist nõuet rahuldada (andmed toodud tabelites 2 ja 3). 18 Selleks et hinnata, kui suur peaks olema piisav nõuete maht, tuleb esmalt määrata kindlaks kohtutäituri minimaalne sissetulek, mis oleks kohtutäituri ametiülesandeid ja vastutust arvestades piisav, et motiveerida kohtutäiturit efektiivselt menetlusi läbi viima. Võttes arvesse teiste õigusvaldkonna vabakutsete esindajate (nagu nt advokaadid, notarid ja pankrotihaldurid) sissetulekute tasemeid, võiks kohtutäituri netosissetulek hinnanguliselt olla tasemel alates 4000 eurot kuus. Sellest allapoole jääv sissetulek ei pruugi kohtutäiturit piisavalt motiveerida ametipidamisega kaasnevaid vajalikke riske ja vastutust võtma. Kuivõrd kohtutäitur peab teenitud tulult maksma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse ning sotsiaalmaksuga maksustatud tulult ka tulumaksu, siis 4000 euro netosissetuleku teenimiseks peab kohtutäituri kasum (tulu, millelt on bürookulud maha arvatud) olema vähemalt u 85 000 eurot aastas. Kohtutäitureid, kelle kasum aastas ületab 85 000 eurot, on 43-st vaid 17. Teiseks tuleb hinnata bürookulu, mis on minimaalselt vajalik jätkusuutlikult toimiva büroo pidamiseks (ja mis tuleb kohtutäituri ettevõtlustulust maha arvata). Keskmiselt vähemalt 85 000 eurot kasumit (u 4000 eurot kuus neto) teenisid 17 kohtutäiturit. Nende keskmine bürookulu (peamiselt büroo pidamisega seotud kulud, sh tööjõukulud) oli 335 000 eurot. Neist kõige väiksema bürookuluga kohtutäituri keskmine bürookulu 2015–2016 oli u 95 000 eurot. Sellest piirist veelgi madalamate kuludega kohtutäiturite teenitud tulu jäi juba allapoole nimetatud taset (4000 eurot kuus). Seega on põhjust pidada jätkusuutlikult toimiva büroo pidamiseks minimaalselt vajalikuks kuluks 95 000 eurot aastas. Seega kokku peaks kohtutäitur jätkusuutlikuks tegutsemiseks teenima ettevõtlustulu aastas vähemalt 180 000 eurot (85000 + 95000). Vaadates eri perioodide andmeid kohtutäiturite tulude ja sundtäitmiseks esitatud nõuete kohta, saab teha järelduse, et kohtutäituri tasuna laekub kohtutäiturile sundtäitmiseks esitatud nõuetest u 5%30. Eeltoodut arvestades peaks kohtutäituri büroo jätkusuutliku tegutsemise tagamiseks vajalik nõuete maht (nn tulubaas) olema vähemalt 3 600 000 eurot (3 600 000 x 5% = 180 000) aastas. Eeldades, et valdav osa kohtutäituritest soovib ümberkorralduste järel tegevust jätkata ning seni väiksemas piirkonnas tegutsenud ja väiksema sissetulekuga harjunud kohtutäiturid oleksid nõus tegutsema ka väiksema netosissetulekuga, on analüüsitud ka olukoda, kus kohtutäituri netosissetulek kuus on vähemalt 3000 või 2000 eurot. Kuivõrd kohtutäitur peab teenitud tulult maksma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse ning sotsiaalmaksuga maksustatud tulult ka tulumaksu, siis sellisel juhul: - 3000 euro ja suurema kuu netosissetuleku korral peab kohtutäituri kasum (tulu, millelt on bürookulud maha arvatud) olema vähemalt u 62 000 eurot aastas; - 2000 euro ja suurema kuu netosissetuleku korral peab kohtutäituri kasum (tulu, millelt on bürookulud maha arvatud) olema vähemalt u 41 000 eurot aastas. Kohtutäiturite teenitav ja prognoositav kasum näitab selgelt, et kõigile kohtutäituritele enam senises mahus tööd ei jätku. Toimetulekuraskustes kohtutäiturite arvu optimeerimine on võimalik kahel viisil. Esimeseks võimaluseks on, et kohtutäiturite arv kujuneb turuloogika alusel, teiseks võimaluseks on riigi sekkumine, nt kohtutäituritele korraldatakse konkurss ja ametis saavad jätkata selle võitnud kohtutäiturid (vt täpsemat alternatiivide kirjeldust muudatuste rakendusplaani ptk). Harju tööpiirkonnas on kokku 8 kohtutäiturit, kelle menetlusse lisandub aastas nõudeid kogusummas üle 3 600 000 euro, Pärnu tööpiirkonnas on selliseid kohtutäitureid 2 ja Tartu ning Viru tööpiirkonnas kummaski 1 selline kohtutäitur. Kohtutäitureid, kelle menetlusse lisandub aastas nõudeid kogusummas alla 2 000 000 euro, on Harju tööpiirkonnas 4, Tartu tööpiirkonnas 12, Pärnu tööpiirkonnas 6 ja Viru tööpiirkonnas 5 ehk neid on valdav enamus. Suured eraõiguslike nõuetega sissenõudjad on oma nõuded koondanud kindlate kohtutäiturite kätte, kelle bürood asuvad Eesti suurlinnades. Allolevast tabelist nähtuvalt on 2/3 nõuetest koondunud Harju tööpiirkonna kohtutäituritele ja kolmandik jaguneb ülejäänud piirkondade vahel. Seetõttu on Tallinnast väljaspool ja eriti väljaspool piirkonnakeskusi (nt Kuressaare, Kärdla) tegutsev kohtutäitur esimene, kes peab muudatuste tulemusel vähendama oma personali või hoopiski büroo sulgema, mistõttu võib tekkida nii mõneski kaugemas maakonnakeskuses olukord, kus teenuse saamiseks tuleks sõita teise keskusesse. Samas saaks riik kohustada vastava regulatsiooni alusel avama kohtutäiturit teine büroo nt mõnel päeval nädalas piirkonnas, kus selle järele on vajadus, kuid kohapeal kohtutäitur puudub. 30 Nt 2016. a moodustasid kõigi täiturite tulud kokku 14 miljonit eurot, s.o 5,9% kõigist eelmisel aastal sundtäitmiseks esitatud nõuete kogusummast (u 235 miljonit eurot). 19 Tabel 11. Riigi ja KOV nõuete vähenemisel alles jääv tulubaas nõude liigiti ja piirkonniti Piirkond AÕN % EÕN % Tulubaas kokku Harju kokku 5 337 460 € 4,8% 106 559 006 € 95,2% 111 896 465 € Pärnu kokku 1 030 418 € 8,4% 11 285 463 € 91,6% 12 315 881 € Tartu kokku 1 990 643 € 7,7% 23 801 089 € 92,3% 25 791 732 € Viru kokku 1 275 009 € 8,4% 13 828 774 € 91,6% 15 103 783 € Kokku 9 633 529 € 5,8% 155 474 332 € 94,2% 165 107 861 € Kui liita kokku kõigi nende kohtutäiturite nõuded, kelle aastas lisanduvate nõuete kogusumma jääb alla 3 600 000 euro, siis maksimaalne kohtutäiturite arv, mis võiks tagada igale kohtutäiturile piisava tulubaasi, on 24 (vt tabel 12). Tabel 12. Riigi ja KOV nõuete olulise vähenemise korral raskustes kohtutäiturite (aastas lisanduvate nõuete kogusumma >3 600 000 euro) nõuete maht kokku ja nõuete mahtu arvestades maksimaalne kohtutäiturite arv piirkonniti Kokku Nõuete Nõuete maks kogusummaga Maks Piirkond kogusummaga >3 600 000 33 täiturite <3 600 000 vajadus täiturite tulubaas kokku32 arv täiturite arv31 piirkonnas Harju kokku 8 14 384 309 € 4 12 Pärnu kokku 2 4 999 440 € 1 3 Tartu kokku 1 15 710 171 € 4 5 Viru kokku 1 11 305 084 € 3 4 12 46 399 005 € 12 24 Tabel 13. Riigi ja KOV nõuete olulise vähenemise korral raskustes kohtutäiturite (aastas lisanduvate nõuete kogusumma >3 140 000 euro) nõuete maht kokku ja nõuete kogumahtu arvestades maksimaalne kohtutäiturite arv piirkonniti Nõuete Kokku Nõuete kogusummaga Maks maks Piirkond kogusummaga >3 140 000 <3 140 000 vajadus täiturite arv täiturite tulubaas kokku täiturite arv piirkonnas Harju kokku 8 14 384 309 € 4 12 Pärnu kokku 2 4 999 440 € 1 3 Tartu kokku 2 12 511 606 € 4 6 Viru kokku 1 11 305 084 € 3 4 13 43 200 440 € 12 25 Tabel 14. Riigi ja KOV nõuete olulise vähenemise korral raskustes kohtutäiturite (aastas lisanduvate nõuete kogusumma >2 720 000 euro) nõuete maht kokku ja nõuete kogumahtu arvestades maksimaalne kohtutäiturite arv piirkonniti Nõuete Kokku Nõuete kogusummaga Maks maks Piirkond kogusummaga >2 720 000 <2 720 000 vajadus täiturite arv täiturite tulubaas kokku täiturite arv piirkonnas Harju kokku 9 11 310 401 € 3 12 31 Muudatuste tingimustes hakkama saavad täiturid. 32 Raskustesse sattuvate täiturite portfellid liidetuna piirkonniti. 33 Raskustes täiturite portfellide liitmise tulemusena piirkonda maksimaalselt lisanduvate jätkusuutlike büroode arv. Täiturite maksimaalse vajaduse hindamisel on arvestatud, et piirkonnas nõuete koondamise tulemusena oleks kõigi konkreetses piirkonnas tegutsevate täiturite tulubaas üle 3 600 000 euro. 20 Pärnu kokku 2 4 999 440 € 1 3 Tartu kokku 2 12 511 606 € 4 5 Viru kokku 2 8 204 136 € 3 4 15 37 025 584 € 12 27 Kui riik teeks kõigi avalik-õiguslike nõuete puhul kõik esmased täitetoimingud ise, siis väheneks kohtutäiturite maksevõime veelgi, sest finantseeritakse elatisnõuete, suhtluskorra vms töömahukaid täitemenetlusi, kus kohtutäituri töömaht on suur, kuid raha ja tasud ei pruugi üldse laekuda. See puudutab eelkõige neid kohtutäitureid, kelle menetluses olevate eraõiguslike nõuete osakaal on väike. Sellisel juhul tuleb kohtutäiturina tegutsemine lõpetada sarnaselt iga ettevõtjaga, kellel ei ole võimalik oma kulusid mõistikult katta, rääkimata tulu teenimisest. Lahendusena on kaalutud eraõiguslikust suhtest tulenevate nõuete senisest ühtlasema jaotumise tagamist tööpiirkonna kohtutäiturite vahel. Selleks on vaja korraldada eraõiguslike nõuete jaotumise põhimõtted ümber selliselt, et kohtutäituri teenitav tulu oleks vastavuses tema tegeliku panusega (tulemuslikkusega), mis võimaldab vähendada eri nõuete ristsubsideerimist ja tagada ristsubsideerimise mõjude ühtlase jaotumise eri kohtutäiturite vahel. Samas oleks selline muudatus ebaõiglane nende kohtutäiturite suhtes, kes on oma tööprotsessid arendanud efektiivseks ning on täna teistest tulemuslikumad. Suuremad eraõiguslikust suhtest tulenevate nõuete sissenõudjad otsustavad ka praegu viia nõuded tulemuslikumale kohtutäiturile, sealhulgas ei ole otsustamisel vähem oluline kommunikatsioon kohtutäituri ja sissenõudja vahel. Teine võimalik lahendus on kohtutäituri pädevuse laiendamine, st lisaülesannete võimaldamine. Seda saab korraldada kahel viisil: nimetades seaduses täiendavaid tasulisi ametiteenuseid või kaotades ametialased kitsendused ja lubades kohtutäituritel saada tulu ka muust tegevusest. Samas peab möönma, et lisaülesanded ei ole kuigivõrd populaarsed ja kohtutäiturid tegelevad siiski peamiselt täitemenetluse läbiviimisega. Lisaks eelnevale on selline kunstlik töö juurde loomine siiski tugevamate kohtutäiturite huvides, kuna halvemal järjel kohtutäituril puuduvad ressursid uute teenuste käivitamiseks. Juba praegu lubab kehtiv seadus kohtutäituril anda õigusabi (piirangutega), teha pankrotihalduri eksamit ja läbi viia pankrotimenetlusi ning toimetada kätte dokumente. Neid võimalusi kasutatakse võrdlemisi vähe, kuid täitemenetluste arvu vähenedes ja ressursi vabanemisel tekib kohtutäituritel rohkem võimalusi selliseid teenuseid osutada. Varem on arutatud ja hinnatud ka inkassoteenuse üleandmist kohtutäituritele, kuid on tõdetud, et inkassoturg on täielikult jaotunud eraettevõtjate vahel ja sellel turul muudatuste tegemine on äärmiselt komplitseeritud. Eespool toodud statistikast nähtuvalt on ametitegevusest laekuvad tulud suuremad nendel kohtutäituritel, kelle nõuete portfellis on suurem osakaal eraõiguslikel nõuetel, ning väiksem nendel, kellel on suurem avalik-õiguslike nõuete osakaal. Seega toob avalik-õiguslike nõuete sundtäitmisest laekuvate tasude vähenemine tõenäoliselt kaasa veelgi suurema ebavõrdsuse kohtutäiturite tulude osas. Kui juba praegu on enim ja vähim teenivate kohtutäiturite tulude vahe 27-kordne, siis avalik- õiguslike nõuete olulise vähenemise korral suureneb see vahe tõenäoliselt veelgi ja jätkub nõuete koondumine väikse osa kohtutäiturite kätte. Samuti nähtub statistikast, et avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise (v.a vara müügi menetlused) täitesüsteemist eraldamise korral väheneb sundtäitmisele saadetavate avalik-õiguslike nõuete eeldatav tulubaas neli korda ning varasema 40 miljoni euro asemel aastas lisandub u 10 miljonit eurot aastas. Avalik-õiguslike nõuete sedavõrd oluline vähenemine tekitab olukorra, kus kohtutäiturina eduka tegutsemise eelduseks on piisaval hulgal eraõiguslike nõuete täitmisele esitamine. Praegu tagatakse uuele kohtutäiturile ametitegevuse alustamisel piisav töömaht ja tulu avaliku võimu kandja nõuete eelisjaotamisega esimese kahe tegutsemisaasta jooksul. Avalik- õiguslike nõuete neljakordse vähenemise korral vähenevad oluliselt ka riigi võimalused avaliku võimu kandja nõuete suunamise kaudu uusi kohtutäitureid toetada. Nimetatu võib kaasa tuua raskusi kohtutäituri ametitegevusega alustamisel, mis kahtlemata vähendab kohtutäituriameti kui ühe erialavaliku atraktiivsust. Kohtutäiturina tegutsemise alustamine eeldab piisavat eraõiguslike nõuete portfelli, mida ei ole lihtne hankida. Eeltoodut arvestades eeldab kohtutäituri ametisse saamine edaspidi pigem ametist lahkuva kohtutäituri portfelli ülevõtmist ja vastavaid kokkuleppeid. Eelnev vähendab kohtutäiturite järelkasvu võimalusi. Kui avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete puhul viib sundtäitmist läbi riik, siis on võlgniku jaoks täitekulud kordades väiksemad võrreldes olukorraga, kus eraõiguslikke 21 nõudeid menetleb kohtutäitur, kelle teenus maksab ja kes on motiveeritud tulu teenima. See võib tuua kaasa võlgnike suurema vastumeelsuse eraõiguslike nõuete täitmisele kohtutäituri juures, mille tulemusel võib väheneda nõuete laekumine ja kohtutäiturite tulud. Teisest küljest võib muudatus tuua kaasa ka osaliselt vastupidise efekti, s.o võlgnikul on odavam jääda võlgu riigile, mistõttu osa võlgnikke võib eelistada eraõiguslike nõuete täitmist. Tõsikindlalt ei saa prognoosida ei ühe ega teise stsenaariumi realiseerumist, pigem võib esineda nii üht kui ka teistsugust käitumist, mis kokkuvõttes ei pruugi olulist mõju avaldada. Muudatus puudutab kõiki kohtutäitureid. Eestis on kokku 43 kohtutäiturit. Arvestades kõikide vabade õiguselukutsete esindajate koguarvu (vandetõlke 91, pankrotihaldureid 77, kohtutäitureid 43, notareid 93, advokaate 1041, patendivolinikke 65 ja juriste MTÜ Eesti Juristide Liidu liikmetena 979), milleks on 2389, siis on mõjutatav sihtrühm väike. Muudatusega kaasnev mõju on suure ulatusega, kuna mõjutab sihtrühma toimimist oluliselt. Mõju avaldumise sagedus on samuti suur, kuna juhul, kui avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalisi nõudeid enam kohtutäituritele sundtäitmiseks ei saadeta, siis on kohtutäiturite tulubaasi vähenemine püsiv. Ebasoovitavate mõjude esinemise risk on samuti suur, kuna muudatuse tulemusel ei suuda paljud kohtutäituri bürood ennast enam ära majandada ja peavad tegevuse lõpetama. Selle tulemusel jäävad alles ainult tugevad kohtutäituri bürood, mis omakorda toob kaasa vajaduse leida lahendusi teenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks. Seega on muudatusega kaasnevad mõjud olulised. Teiste mudelite valikul avalduvad mõjud sihtrühmale Võrreldes mudeliga 1 vähenevad mudeli 2 valimisel kohtutäiturite tulud veel rohkem. Kui avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmine läheb tervikuna vabakutselistelt kohtutäituritelt üle riigile, siis lisanduvate täiteasjade arv väheneb kokku u 60% kõikidest täiteasjadest. Lisanduvate nõuete kogusumma (nn tulubaas) väheneb u 20% kõikidest täiteasjadest. Sellega seoses vähenevad sama palju ka kohtutäiturile tasuna laekuvad summad. Tulude veelgi suurem vähenemine toob kaasa raskusi valdavale osale kohtutäituritest, kelle täitmisel olevate avaliku võimu kandja nõuete osakaal on praegu 50% või rohkem. Enamik kohtutäitureid peab tõenäoliselt tegema tegevuse jätkamiseks olulisi ümberkorraldusi, koondama töötajaid, vähendama büroopinda jne. Büroo peab sulgema ja tegevuse lõpetama hinnanguliselt vähemalt 50% kohtutäituritest (vt tabel 12), iseseisvalt toime tulevate kohtutäiturite arv väheneb 3 kohtutäituri võrra. Pärnu ja Viru tööpiirkonda ei jääks ilmselt ühtegi hästi toimetulevat kohtutäiturit, kui kohtutäiturite portfelle ei liideta. Võrreldes mudeliga 1 väheneb mudeli 2 valimisel veelgi ristsubsideerimise võimalus, kuna kohtutäituritel langevad ära tulusad vara müügi menetlused. Mudeli 3 valimisel lisanduvad eelnevatele järgmised mõjud. Võrreldes mudeliga 2 väheneb kohtutäiturite töömaht ja sellega seoses vähenevad ka kohtutäituri kulud. Kuivõrd elatis- jmt nõuete nõudesummad moodustavad kõigist nõuetest 3–4%, siis olulist muutust tulubaasis ei kaasne ning arvestades kulude langust, võib kohtutäiturite tulem/kasum isegi suureneda. See võimaldab omakorda vähendada tasusid (kui ka ristsubsideerimise vajadus väheneb), mis toob kaasa menetlusosaliste jaoks soodsama menetluse. Mudeli 3 puhul suureneb riigiametnike arv, kuna kõiki tööprotsesse ei ole võimalik automatiseerida (vt täpsemalt juurde mudeli 4 mõjusid). Probleemne on sotsiaalsete nõuete piiritlemine, mis võib kaasa tuua õigusselguse ja õiguskindluse küsimuse. Mudeli 4 valimisel kohtutäituriamet kui vaba elukutse kaotatakse. Ametist lahkuvatele kohtutäituritele tuleks välja töötada kompensatsioonisüsteem, kuivõrd arvestada tuleb erinevate võimalike kahjunõuetega riigi vastu ja õigusvaidlustele kuluva ressursiga. Teatud liiki täiteasjades on vajalik vahetu kontakt võlgnikuga, nt vallas- ja kinnisvara arestimine, suhtluskorra lahendite täitmine jm. Samuti on vaja teatud täiteasjades kohtusse pöörduda (nt lubade peatamine elatisasjades). Elatisasju on u 14 000 ja ühel täituribürool on seda liiki nõudeid kuni 500. Kõnesolevate nõuete efektiivseks täitmiseks on vaja spetsialiseerunud ametnikke. Kaasnevad täiendavad ametnike koolituskulud, kompensatsioonid ametist lahkuvatele kohtutäituritele ning ressursikulu seoses õigusvaidlustega. 3.4.2. Mõju täitemenetlusosalistele Muudatusest mõjutatud sihtrühm on täitemenetlusosalised. Täitemenetlusosalised on sissenõudja ja võlgnik. Sissenõudjaid on aastas keskmiselt 5000, võlgnikke 120 000, seega kokku on täitemenetlusosalisi aastas keskmiselt 125 000. Muudatusega kaasneva mõju valdkond Mõju regionaalarengule – mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile piirkonniti. 22 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutab sissenõudmisteenuse piirkondlikku kättesaadavust menetlusosalistele. Suure eraõiguslike nõuete arvuga sissenõudjad on oma nõuded koondanud kindlate kohtutäiturite kätte, kelle bürood asuvad Eesti suurlinnades. Ligikaudu 2/3 nõuetest on koondunud Harju tööpiirkonna kohtutäituritele ja vaid ülejäänud kolmandik jaguneb teiste tööpiirkondade vahel. Sellest tulenevalt on Tallinnast väljaspool ja eriti väljaspool piirkonnakeskusi (nt Kuressaare, Kärdla) tegutsev kohtutäitur esimene, kes peab vähendama oma personali või hoopiski büroo sulgema, mistõttu võib tekkida nii mõneski kaugemas maakonnakeskuses olukord, kus teenuse saamiseks tuleb sõita teise keskusesse. Muudatus puudutab neid täitemenetlusosalisi, kes asuvad/elavad väljaspool suuremaid keskusi. Täitemenetlusosalisi on aastas keskmiselt 125 000. Statistikaameti andmetel oli Eesti rahvaarv 2019. aasta 1. jaanuaril 1 323 820. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm keskmine. Muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike. Üldjuhul menetlusosalised kohtutäituri büroos kohal ei käi, suhtlus toimub põhiliselt elektrooniliste kanalite kaudu. Erandjuhtudel (nt üksikud probleemsed kaasused või puudub võimalus suhelda elektroonilise kanali kaudu) võib võlgnikel ja sissenõudjatel tekkida vajadus minna kohtutäituribüroosse oma elu- või asukohast kaugemal asuvasse keskusesse. Erinevate teenuste saamiseks peavad nad seda tegema ilmselt ka praegu, kuna väiksemates kohtades on teenuse pakkumine praegugi piiratud. Sihtrühmal ei peaks esinema muudatusega kohanemisel olulisi kohanemisraskusi. Lisaks saab riik kohustada vastava regulatsiooni alusel avama kohtutäiturit teine büroo/harukontor nt mõnel päeval nädalas sellises piirkonnas, kus selle järele on vajadus, kuid kohapeal kohtutäitur igapäevaselt puudub. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike, kuna enamikul võlgnikel ei ole vaja isiklikult kohtutäituri juures kohal käia, ja kui ka selline vajadus tekib, siis mitte rohkem kui üks kord kuus. Sissenõudjal puudub üldse vajadus kohtutäituri juures käia. Avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete võlgnikud suhtlevad edaspidi oma võlgade küsimustes Maksu- ja Tolliametiga. Maksu- ja Tolliametil on olemas büroode võrgustik, mis võimaldab hõlpsalt korraldada võlgnike nõustamist üle vabariigi. Samuti on olemas toimiv infosüsteem ja isikud on juba harjunud iga-aastaselt vähemalt tulumaksu tagastuse ja maamaksu küsimustes Maksu- ja Tolliametiga suhtlema. Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei ole. Isegi kui tekib olukord, kus mõnes piirkonnas on vaja kohapeale kohtutäiturit, siis saab riik kohustada kohtutäiturit avama teine büroo nt mõnel päeval nädalas konkreetses piirkonnas. Samuti läheb menetlus võlgniku kui menetluse finantseerija jaoks odavamaks. Muudatus on sihtrühma jaoks ebaoluline. Muudatusega kaasneva mõju valdkond Avaldub mõju majandusele – kindla tegevusalaga seotud ettevõtete või majandussektori toimetulekule. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kui avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete puhul viib täitemenetlust läbi riik, siis on võlgniku jaoks täitekulud kordades väiksemad võrreldes olukorraga, kus eraõiguslikke nõudeid sundtäidab kohtutäitur. Kohtutäitur on oma tegevuses motiveeritud tulu teenima ja tema poolt pakutav teenus on oluliselt kallim. See võib tuua kaasa võlgnike suurema vastumeelsuse eraõiguslike nõuete täitmisele kohtutäituri poolt, mille tulemusel võib omakorda väheneda nõuete laekumine ja kohtutäiturite tulud. Teisest küljest võib muudatus tuua kaasa ka osaliselt vastupidise efekti, s.o võlgnikul on odavam jääda võlgu riigile, mistõttu osa võlgnikke võib eelistada eraõiguslike nõuete täitmist. Tõsikindlalt ei saa prognoosida ei ühe ega teise stsenaariumi realiseerumist, pigem võib esineda nii üht kui ka teistsugust käitumist, mis kokkuvõttes ei pruugi olulist mõju avaldada. Praegu toimub avaliku võimu kandja nõuete jaotamine kohtutäiturite vahel kojale laekumise järjekorras tööpiirkonna kohtutäituritest moodustatud nimekirja alusel. Avaliku võimu kandja nõuete jaotamisel kohtutäituritele ei ole põhimõtet, et sama võlgniku vastu esitatud kõiki nõudeid täidab üks kohtutäitur. See on toonud kaasa olukorra, kus sama võlgniku nõuete puhul viib täitemenetlust läbi mitu eri kohtutäiturit. Kohtutäituritel on erinev praktika, mis tekitab võlgnikus segadust, samuti peab võlgnik suhtlema eri kohtutäituritega, kellele tuleb esitada samasisulist teavet (nt sissetuleku kohta). Kui edaspidi täidab kõiki avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalisi nõudeid MTA, siis tekib sundtäitmisel nn kliendipõhine lähenemine, mis vähendab isikute halduskoormust, sh paraneb nii infovahetus kui ka teenuse kvaliteet. Isikul on võimalik saada infot oma tasumisele kuuluvatest ja tasumata kohustusest ühest allikast ning tema võlgadega tegeleb üks asutus, avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise kohta saab isikute nõustamist hõlpsalt korraldada üle vabariigi MTA büroodes, samuti e-kanali ja kontaktkeskuse kaudu. Samuti on isiku kõigi võlgade sissenõudmisel ühe asutuse poolt ühtne praktika. Seega väheneb ilmselt võlgnike ajakulu riigiga suhtlemisel. 23 Teiste mudelite valikul avalduvad mõjud sihtrühmale Mudeli 2 valimisel menetlusosalistele avalduv mõju ei muutu. Menetlusosalist ei mõjuta see, kas vara müüki teostab MTA või tellib MTA sellise teenuse kohtutäiturilt. Mudeli 3 valimisel väheneb kohtutäiturite töömaht võrreldes mudeliga 2 veelgi. Sellega seoses vähenevad ka kohtutäituri kulud. Kuivõrd elatis- jmt nõuete nõudesummad moodustavad kõigist nõuetest 3–4%, siis arvestades ka kulude vähenemist, olulist muutust kohtutäiturite tulubaasile ei kaasne ning kohtutäiturite tulem/kasum võib isegi suureneda. See võimaldab omakorda vähendada tasusid (kui ka ristsubsideerimise vajadus väheneb), mis võib kaasa tuua menetlusosaliste jaoks soodsama menetluse. Mudeli 4 puhul kaotatakse vabakutselised kohtutäiturid ja täitemenetlust hakkab läbi viima riik. Mudeli 4 valimisel koheldakse menetlusosalisi võrdselt, s.o langevad ära küsimused ebavõrdsest kohtlemisest lähtuvalt sellest, kas tegemist on avalik-õiguslikust suhtest või eraõiguslikust suhtest tuleneva nõudega. 3.4.3. Mõju Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale Muudatusest mõjutatud sihtrühm on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ja selle viis töötajat. Muudatusega kaasneva mõju valdkond Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ülalpidamise kulukusele. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tegevust ning edasist eksisteerimist. Kohtutäiturite sissetulekute vähenemine avaldab otsest mõju ka koja eelarvele, sest koja liikmemaksu makstakse protsendina kohtutäituri tasuna laekunud summadest. Koja tulude vähenemise korral satuks löögi alla koja suutlikkus oma funktsioone täita (sh võime arendada infosüsteeme jms). Võib osutuda vajalikuks tõsta liikmemaksu määra, mis aga halvendab niigi raskustes kohtutäiturite toimetulekut. Samas eraõiguslikust suhtest tulenevate nõuete enamal koondumisel väiksema arvu kohtutäiturite kätte suureneks nende kohtutäiturite tulubaas, mis lubaks tõsta koja liikmemaksu. Seda eelkõige põhjusel, et ametis jätkavad kohtutäiturid on tulemuslikumad, täidavad efektiivsemalt nõudeid ja selle tulemusel saavad rohkem kohtutäituri tasu, mis omakorda suurendab kojale laekuvat liikmemaksu. Need, kes ei suuda muutunud olustikus hakkama saada, peavad tegevuse lõpetama või liituma teise/teiste kohtutäituritega ühise büroo pidamiseks. Büroode sulgemise / ameti mahapaneku korral jaotub töö teiste kohtutäiturite vahel ning liikmemaksu tasutakse täiendava töö tulemusena täituritasudena laekunud summadelt. Muudatusega kaasneva mõju ulatus on keskmine. Koja rahastamine senisest väiksemas ulatuses võib kaasa tuua raskused ülesannetega toime tulla, kuid ülesannete ülevaatamise, prioriteetide seadmise ja liikmemaksu suuruse muutmisega on võimalik sellega toime tulla. Seega eeldavad muudatused teatud kohanemist uute oludega. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna tulu jääb pärast ühekordset vähenemist samale tasemele ja kui üks kord ära otsustatakse, kuidas väiksema tuluga toime tulla ning milliseid kulutusi on võimalik teha, ei vaja see pidevat tähelepanu. Ebasoovitavate mõjude esinemise riskina võib välja tuua selle, et koda ei saa väiksema sissetulekuga hakkama, kuid kui ta kohandab oma tegevuse ja kulud vastavalt tuludele, siis on kojal siiski võimalik toime tulla. Seega ei ole muudatus sihtrühma jaoks oluline. Teiste mudelite valikul avalduvad mõjud sihtrühmale Mudeli 2 valimisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale avalduv mõju võrreldes mudeliga 1 ei muutu. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tegevust ei mõjuta see, kas vara müüki teostab MTA või tellib MTA teenuse kohtutäiturilt. Mudeli 3 valimisel vähenevad võrreldes mudeliga 1 ja 2 veidi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tulud seoses tulubaasi vähenemisega. Ilmselt on võimalik tõsta liikmemaksu määra ja koja tulud hoida stabiilsena, kuid see seab keerukamasse olukorda raskustes kohtutäituri bürood. 24 Mudeli 4 valimisel kohtutäituriamet kui vaba elukutse kaotatakse. Sellest tulenevalt on vaja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ümber kujundada pankrotihaldurite kojaks, kohtutäiturite puhul läheks enamik koja senistest funktsioonidest riigile. 3.4.4. Mõju Maksu- ja Tolliametile Muudatusest mõjutatud sihtrühm on avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalisi nõudeid pärast ümberkorraldusi sissenõudev asutus, s.o Maksu- ja Tolliamet. Muudatusega kaasneva mõju valdkond Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste personalile või organisatsioonile, sh personali arvule, nende positsioonile, asutuse struktuurile. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutab asutuse personali arvu ja võimalik, et ka struktuuri. Muudatuse tulemusel hakkaks kõiki avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalisi nõudeid sisse nõudma Maksu- ja Tolliamet ja alles seejärel, kui on selge, et esmaste toimingute tegemisega nõuet ei õnnestu rahuldada, kuid võlgnikul on vara, mille realiseerimisel saaks nõue rahuldatud, saadetakse nõue sundtäitmise jätkamiseks (vara müügiks) kohtutäiturile. Maksu- ja Tolliameti hinnangul tähendaks avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sissenõudmise koondamine sinna aastas 15–17 inimese aastajagu töötunde. Asutuste arv ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide valitsemisalas on ligikaudu 215. Seega on mõjutatud sihtrühm väike. Kui avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete puhul viib täitemenetlust läbi Maksu- ja Tolliamet, siis on võlgniku jaoks prognoositavad täitekulud kordades väiksemad võrreldes olukorraga, kus eraõiguslikke nõudeid sundtäidab kohtutäitur, kelle teenus maksab ja kes on motiveeritud tulu teenima. See võib tuua kaasa võlgnike suurema vastumeelsuse eraõiguslike nõuete täitmisele kohtutäituri juures, mille tulemusel võib väheneda nõuete laekumine ja kohtutäiturite tulud. Teisest küljest võib muudatus tuua kaasa ka osaliselt vastupidise efekti, s.o võlgnikul on odavam võlgu jääda riigile, mistõttu osa võlgnikke võib eelistada eraõiguslike nõuete täitmist. Tõsikindlalt ei saa prognoosida ei ühe ega teise stsenaariumi realiseerumist, pigem võib esineda nii üht kui ka teistsugust käitumist, mis kokkuvõttes ei pruugi olulist mõju avaldada. Maksu- ja Tolliamet teeb juba praegu maksuasjades esmased täitetoimingud ise, välja on arendatud infosüsteem, mille täiendamisel on võimalik kasutada sama võlamenetluse keskkonda ja süsteemi, mida maksuhaldur juba praegu oma nõuete sissenõudmiseks kasutab. Mõlemad eeltoodud asjaolud toetavad ümberkorraldusi. Kui kasutada olemasolevat ressurssi ja täiendada infosüsteeme lisanduvate nõuete menetlemiseks vajalike erisustega, suudab MTA avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud nõuete haldamise ja sissenõudmise üle võtta. Sihtrühmale kaasneb muudatustega kohanemise vajadus. Kõige suurem mõju avaldub üleminekuperioodil, sest siis tekib ühekordne koormuse kasv seoses uute asutuste nõuete halduse ülevõtmisega. Muudatusega kaasneva mõju ulatus on keskmine. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest Maksu- ja Tolliametile lisandub uusi nõudeid stabiilselt. Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei ole. Pigem aitab avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete esmane täitmine Maksu- ja Tolliameti poolt muuta sundtäitmist odavamaks, samuti puudub riigil vajadus arendada nõuete menetlemiseks uus infosüsteem. Teiste mudelite valikul avalduvad mõjud sihtrühmale Mudeli 2 valimisel hakkaks MTA lisaks avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmisele tegelema ka vara arestimise ja müügiga. Kuivõrd MTA poolt läbiviidav sundtäitmine toimub suures osas automatiseeritult, siis vara arestimine ja müük toob endaga kaasa MTA-le täiendavad ülesanded, mida tuleb lahendada võlgniku vara asukohas (vara arestimine). Viimane toob kaasa mõningase täiendava tööjõuvajaduse. Mudeli 3 valimisel suureneb riigiametnike arv, kuna kõiki tööprotsesse ei ole võimalik automatiseerida (vt juurde täpsemalt mudeli 4 mõjusid). 25 Mudeli 4 valimisel kohtutäituriamet kui vaba elukutse kaotatakse. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kujundatakse ümber pankrotihaldurite kojaks, kohtutäiturite puhul läheks enamik koja senistest funktsioonidest riigile. Suureneb riigiametnike arv, kuna kõiki tööprotsesse ei ole võimalik automatiseerida. Teatud liiki täiteasjades on vajalik vahetu kontakt võlgnikuga, nt vallas- ja kinnisvara arestimine, suhtluskorra lahendite täitmine jm. Samuti on vaja teatud täiteasjades kohtusse pöörduda (nt lubade peatamine elatisasjades). Elatisasju on u 14 000 ja ühel täituribürool on seda liiki nõudeid kuni 500. Kõnesolevate nõuete efektiivseks täitmiseks on vaja spetsialiseerunud ametnikke. Kaasnevad täiendavad ametnike koolituskulud, kompensatsioonid ametist lahkuvatele kohtutäituritele ning ressursikulu seoses õigusvaidlustega. 3.4.5. Mõju kohtutele Muudatusest mõjutatud sihtrühm on kohtud, eelkõige maa- ja halduskohtud, väiksemal määral ringkonnakohtud ja Riigikohus. Kuivõrd Eestis ei ole esimese astme kohtunikud täielikult spetsialiseerunud ühe õigusvaldkonna asjade lahendamisele, võib tinglikult öelda, et valdavalt tsiviilasju lahendavaid kohtunikke on Eestis maakohtutes 87, halduskohtutes on 24 kohtunikku, ringkonnakohtutes lahendab haldus- ja tsiviilasju 33 kohtunikku ja Riigikohtus on 12 haldus- ja tsiviilasju lahendavat kohtunikku. Seega on Eestis kokku 156 kohtunikku, kes tegelevad tsiviil- ja haldusasjade lahendamisega. Lisaks kohtunikele kuuluvad muudatustest mõjutatud sihtrühma kohtujuristid, kohtuistungi sekretärid, Riigikohtu nõunikud ja konsultandid, keda on kokku 277. Seega on sihtrühma kuuluvaid kohtunikke ja kohtuametnikke kokku 433. Kõigist avalikest teenistujatest34 moodustab sihtrühm 1,6%, seega on mõjutatud sihtrühm väike. Muudatusega kaasneva mõju valdkond Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste personalile või organisatsioonile, sh personali arvule, nende positsioonile, asutuse struktuurile. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutab kohtute tööd. 2017. aastal esitati kohtutäituri tegevusega seonduvalt maakohtule 982 avaldust. Avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalisi nõudeid hakkab edaspidi sundtäitma Maksu- ja Tolliamet. Kui valida sundtäitmise toimingute vaidlustamise alternatiividest see, et sundtäitmise käigus tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus, siis selle tulemusel ilmselt väheneb maakohtusse kohtutäituri otsuse peale esitatud avalduste arv. Nt võlgnikel ei ole vaja esitada kaebust selle kohta, et MTA ei võimalda neil kasutada seadusega ette nähtud mittearestitavat miinimumi, jmt kaebusi. 2017. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks 30 179 tsiviilasja ja 17 071 kriminaalmenetlusasja, s.o kokku 47 250 asja35. Nendest 1265 olid täitemenetlusega seotud asjad. Seega kõikidesse maakohtutesse saabunud asjadest moodustasid täitemenetlusega seotud asjad 2,68%. Aastatel 2017 ja 2018 maakohtusse seoses sundtäitmisega esitatud asjad olid liigiti järgmised: Asja liik 2017 2018 Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms 277 274 Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale 125 147 Kaebused kohtutäituri otsuste peale 182 183 Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks 9 7 Muud täitmisasjad 70 50 Otsuse täitmise viisi määramine 178 174 Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi 19 24 Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine 185 229 Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse 114 34 Avaliku teenistuse 2017. a aruanne on leitav Rahandusministeeriumi veebilehelt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/avalikus-teenistuses-vahenes-tootajate-arv-aastaga-ule-tuhande-inimese- vorra 35 Andmed on kättesaadavad arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/i_ja_ii_astme_kohtute_2017.a_statistilised_koondandmed.p df 26  sisenemiseks loa saamiseks 215 Täituri tasu ja täitekulude vaidlustamine 5 1 Sundvalitseja määramine 1 Üldkokkuvõte 1265 1204 Aastatel 2014–2018 on MTA läbiviidava sundtäitmisega (nt pangakontode arest, muu nõude arest, tagatise ümberkandmine võla katteks jms) olnud kohtuvaidlusi järgmiselt: Aasta Vaidlustati 2014 14 2015 5 2016 10 2017 9 2018 4 Kokku 42 Praegu kuulub MTA kui haldusorgani tegevuse vaidlustamine halduskohtu pädevusse. Kui edaspidi kuuluks MTA tegevuse vaidlustamine sundtäitmise läbiviimisel maakohtu pädevusse, siis ei tooks see maakohtutele kaasa erilist töökoormuse kasvu. Pigem võib prognoosida töökoormuse vähenemist, kuna MTA sundtäidetavate nõuete hulk kasvab ja sama asutuse rakendatav ühtne praktika ilmselt vähendab kohtuvaidluste hulka. Muudatusega kaasneva mõju ulatus on väike. Isegi kui maakohtute koormus esialgu võib kasvada kuni kümne asja võrra aastas (s.o viimastel aastatel MTA sundtäitmise toimingute arv aastas keskmiselt, mille lahendamine on praegu halduskohtu pädevuses), siis ei mõjuta see kohtute tööd oluliselt ja seda on võimalik korraldada kohtusüsteemi sisemiste ressursside arvelt. MTA poolt läbiviidava sundtäitmisega seonduv kohtupraktika on juba olemas ja on ebatõenäoline, et avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise menetleja vahetumine toob kaasa kohtule esitatavate kaebuste arvu hüppelise kasvu. Samuti peaks vähenema maakohtule esitatavate kaebuste arv kohtutäituri otsuste peale, kuna kohtutäitureid ja kohtutäiturite menetletavaid täiteasju jääb vähemaks. Sihtrühmal ei peaks esinema muudatusega kohanemisel olulisi kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike. Avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete menetleja vahetub üks kord, kahe aasta jooksul peavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused üle minema uuele süsteemile ja uue kohtupraktika loomine avaliku võimu kandja avalik- õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete menetlemise osas on ajutine, kui seda üldse vaja on. Ebasoovitavate mõjude esinemise riski ei ole. Muudatus on sihtrühma jaoks ebaoluline. Teiste mudelite valikul avalduvad mõjud sihtrühmale Mudeli 2 valimisel hakkaks MTA lisaks avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmisele tegelema ka vara arestimise ja müügiga. Kuivõrd olulist erinevust sihtrühma tegevuses võrreldes mudeliga 1 ei toimu, siis ka avalduvad mõjud ei erine mudeli 1 mõjudest. Mudeli 3 valimisel oleneks mõju kohtutele sellest, kuidas otsustatakse kohtualluvuse küsimus. Kui eraõiguslike nõuete sundtäitmisel tekkivad vaidlused jäävad maakohtute pädevusse (mis oleks sisult ainuvõimalik, kuna ei ole otstarbekas, et nt lapse suhtluskorra küsimusi arutaks halduskohus), siis kavandatav muudatus mõjusid kaasa ei too. Mudeli 4 valimisel kohtutäituriamet kui vaba elukutse kaotatakse. Ka mudeli 4 valimisel tekib esmalt küsimus eraõiguslike nõuete sundtäitmisel tekkivate vaidluste kohtualluvusest. Kaasnev mõju sihtrühmale on sama nagu mudelil 3. 4. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud Eestis kehtivat avalik-õiguslike nõuete täitmise süsteemi saab pidada ajalooliseks pärandiks aastast 2001, kui täitemenetluse reformi raames anti kogu täitedokumentide pakett sundtäitmiseks vabakutselistele kohtutäituritele. Loogiliselt oleks pidanud juba siis avalik-õiguslike nõuete sundtäimine 27 jääma riigi kätesse, kuid tol ajal puudus selleks süsteemne lahendus. Kui vaadelda varasemat ajalugu avalik-õiguslike nõuete täitmise osas, siis 2000. aastal oli Riigikogu menetluses avalik-õiguslike rahaliste nõuete sundtäitmise seaduse eelnõu 36. Sellega plaaniti luua täitemenetluse seadustiku kõrvale eraldiseisev menetlus avalik-õiguslike nõuete täimiseks, sest leiti, et see erineb oluliselt tsiviiltäitemenetlusest, kuna võlausaldaja (sissenõudja) kui ka menetluse läbiviija on üks ja sama isik. Eelnõu teiseks eesmärgiks oli anda teatud avalik-õiguslike rahaliste nõuete sissenõudmine need nõuded tekitanud asutuse pädevusse, et tagada nende tõhusam täitmine. Eelnõuga taheti anda nõude tekitaja (sissenõudja) otsustada, kas odavam on täita nõudeid oma haldusaparaadi vahendusel või kasutada kohtutäituri tasuliseks muutuvaid teenuseid (paralleelselt menetleti Riigikogus kohtutäituri seadust, millega kaotati täitevosakonnad ja loodi vabakutselise kohtutäituri institutsioon). Eelnõu seletuskirja kohaselt peeti eelkõige oluliseks, et Maksuamet saaks ise oma spetsiifilisi nõudeid täita menetluse ühtsuse ja kontrolli vajaduse tõttu. Eeskujuks võeti Saksa, Austria ja Rootsi mudelid, kus riik korraldab ise oma rahaliste nõuete sundtäitmist37. Seadusloomes mindi aga teist teed. Kuigi ajalooliselt suutsid reformijärgsetel aastatel kohtutäiturid hästi toime tulla ka riiginõuete sundtäimisega, siis varsti sai selgeks, et suurema tulu nimel pööratakse rohkem tähelepanu eraõiguslike nõuete teenindamisele. See tõi kaasa olukorra, kus kohtutäiturid ei võtnud riiginõuete sundtäitmiseks tarvitusele kõikvõimalikke abinõusid ja meetmeid. Seetõttu toimub täitemenetlus vaid konkreetsete toimingute jadana, mille järel tunnistatakse nõude täitmine võimatuks ning liialt paljude riiginõuete täitmine lõpetatakse aegumise tõttu38. Eestis praegu kehtivat universaalkorda, kus kohtutäiturid (sõltumata sellest, kas nad on riigiteenistujad või vabakutselised) täidavad nii eraõiguslikke nõudeid kui ka avalik-õiguslikke või administratiivseid nõudeid, tuleb Euroopa Liidu süsteemide taustal pidada pigem harukordseks. Euroopa Komisjoni kogutud andmete kohaselt39 ei leidu Euroopa Liidu liikmesriikide kohtutäiturite poolt sundtäidetavate nõuete loeteludes avalik-õiguslike nõuete alusdokumente. Vastupidine on pigem erand ning midagi sarnast Eestis kohtutäiturite poolt sundtäidetavate avalik-õiguslike nõuete täitedokumentide kirjeldusega leidub üksnes Prantsusmaal (eratäiturid) – „avaliku õiguse kohaselt asutatud ja tegutsevate juriidiliste isikute väljastatud dokumendid või otsused, millele on seadusega antud samasugune jõud kui kohtuotsusele“; Horvaatias (riiklikud kohtutäiturid) – „haldusmenetluste käigus tehtud täitmisele pööratavad otsused ning sõlmitud täidetavad kokkulepped, kui täitmine seisneb rahaliste kohustuste täitmises, välja arvatud juhul, kui seaduses on ette nähtud teisiti“ ja Rootsis (riiklikud kohtutäiturid) – „konkreetse õigusnormi alusel täitmisele pööratav haldusasutuse otsus“. Eestis kehtiva täitedokumentide loeteluga (TMS § 2) sarnast võib leida ka Läti ja Malta süsteemis selle eripäraga, et sundtäitmine on seal riigiametnike käes. Eelpool toodud näited viitavad sellele, et kui mõnes süsteemis on haldusaktide sundtäitmine usaldatud kohtutäiturite kätte, siis on kohtutäitur pigem riigiteenistuja, mitte vabakutse esindaja. Rahvusvahelises Kohtutäiturite Ühingus (International Union of Judicial Officers, UIHJ) analüüsiti kontseptsiooni koostamise käigus eelnimetatud organisatsiooni poolt kogutud statistilisi andmeid Euroopa Liidu liikmesriikide ja kogu maailma süsteemide kohta. UIHJ-i liikmete täidetud 30 küsimustiku vastuste põhjal võib jõuda järeldusele, et kuigi sundtäitmise funktsiooni delegeerimist vabakutselistele isikutele eelistatakse üsna tihti, vastutavad kohtutäiturid valdavalt vaid tsiviilasjadest pärinevate kohtulahendite täitmise eest või nende täitedokumentide täitmise eest, millele on kohaliku õigusliku regulatsiooniga antud kohtulahendiga sarnane jõud. Kuna Eesti õiguse loomisel on ajalooliselt võetud eeskuju Saksa õigusest, võib ka kõnesoleva kontseptsiooni koostamisel pöörduda Saksamaa praktika poole. Mis puudutab avalik-õiguslikke nõudeid, ei käsitleta Saksamaal nende täitmist kui nõuete sundtäitmist selle klassikalisel kujul. Maksunõuete või kriminaalmenetluses määratud rahaliste karistuste sundtäimine on maksualase või kriminaalmenetluse lahutamatu osa40. Riiginõuete sundtäitmine on haldusmenetluse lahutamatu osa, mille eest vastutab haldusorgan. Näited pädevatest haldusorganitest on järgmised: - Vastav volitatud haldusorgan. Föderatsiooni ja avalik-õiguslike föderaalsete juriidiliste isikute avalik-õiguslikud rahalised nõuded täidetakse Verwaltungs-Vollstreckungsgesetz’i (VwVG)41 sätete kohaselt haldusvahenditega. VwVG § 4 kohaselt täidavad nõudeid asjaomase haldusorgani ametiasutused, kelle on föderaalse riigiministri nõusolekul määranud kõrgeim föderaalvalitsus või föderaalse finantseerimisasutuse täitevasutused. 36 Eelnõu on kättesaadav Riigikogu veebilehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/580b62a0-06d9-3b7e-8ed3- b377a226df95/Avalik-õiguslike%20rahaliste%20nõuete%20sundtäitmise%20seadus 37 Kaukver, M. (2013). Kohtutäituri ametitoimingute tasude analüüs ja riigi rahaliste nõuete sundtäitmine. Justiitsministeerium. 38 Samas. 39 Kättesaadav arvutivõrgus: https://e-justice.europa.eu/content_procedures_for_enforcing_a_judgment-299-et.do?init=true 40 Alekand, A. „The Estonian Universal Enforcement Procedure and the Bailiff as the Taker of Procedural Decisions“, Juridica International XV/2008. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2008_2_115.pdf 41 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.gesetze-im-internet.de/vwvg/ 28  - Maksuhaldur. Abgabenordnung’i (AO)42 § 249 kohaselt võib maksuhaldur sundtäita haldusakte, mis nõuavad rahalist tasumist, muud tegevust, nõusolekut või tegevusetust. Täitevasutusteks on nii tsentraalsed asutused kui seadusega kohalikud asutused, mis kontrollivad maksustamist. - Täitevasutus. Justizbeitreibungsgesetz’i (JBeitrG)43 § 6 kohaselt asendab justiitssüsteemist tulenevate nõuete puhul täidesaatev asutus senist võlausaldajat (riigiasutus/haldusorgan) ja haldab nõuet edaspidi ise. Seega täidavad Saksa õigussüsteemis haldusorganid üksnes enda poolt antud haldusakte ise, rakendades selleks vajaduse korral asendustäitmist, sunniraha ja teatud tingimustel vahetut sundi. Arvestades, et sunniraha on osa haldussunni kontseptsioonist ning selle nõudmine allub haldussunniga üldistele reeglitele (asendustäitmise ja vahetu sunni kõrval), on selle funktsiooni mitteeraldamine järgmistele haldusorganitele (nt täituritele) täiesti loogiline lahendus. Sama loogikat võiks vabalt ka Eestis rakendada, sest halduskohus kontrollib haldustäite vaidlustes seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu seletuskiri, § 16 lg 1 selgitus, RKHKm 3-3-1-72-14, p 16). Seetõttu on vaidlustes seoses sunniraha sundtäitmisega konfliktid halduskohtu jurisdiktsiooniga vältimatud. Rahaliste karistuste täitmisele pööramine on üldjuhul kohtute juures tegutsevate spetsiaalsete üksuste ülesanne (nn kohtukassad ehk Gerichtskassen). Seda teevad kohtud suuresti vastavate menetlusseadustike alusel. Üksnes teatud juhtudel on rahaliste nõuete täitmisele pööramine ühe konkreetse valitsusasutuse ülesanne, mis on spetsiaalselt loodud selleks, et täita kogu justiitshaldusvaldkonnaga seotud funktsioone, muu hulgas pidada ka kõikvõimalikke registreid (nt Bundesamt für Justiz). Seejuures vaatamata asjaolule, et Saksa õigussüsteemis viivad sundtäitmist läbi erinevad haldusorganid, on sunni rakendamise protseduurid läbivalt samad. Kuigi puudub alus riiginõuete haldamise puhul kahelda Saksa süsteemi tulemuslikkuses, oleks puhtal kujul analoogse süsteemi kehtestamine Eesti oludes ilmselt põhjendamatu. Tehes näiteks Politsei- ja Piirivalveametile ülesandeks sundtäita nende poolt määratud rahalisi trahve, tõstaks sellised ümberkorraldused kordades Politsei- ja Piirivalveameti halduskoormust ning tooks kaasa vajaduse suurendada personali, korraldada täiendavat väljaõpet ning töötada välja õigusraamistik. Selles valguses on kontseptsioonis välja pakutud Maksu- ja Tollimeti roll avaliku võimu kandja avalik- õiguslikust suhtest tekkinud nõuete tsentraliseeritud menetlejana mitu korda atraktiivsem. Seejuures väärib mainimist, et ümberkorralduste järel Eestis kehtima hakkav eratäiturite süsteem hakkab pigem sarnanema Saksa omaga, kus kohtutäiturid on küll riigiteenistujad, kuid valdavalt tegelevad eraõiguslike nõuete täitmisega. Seejuures riiginõuete haldamise ja sissenõudmise konsolideerimine ei ole kaugeltki uus idee. Üha enam valitsusi on otsustanud riiginõuete menetlemist tsentraliseerida, seejuures on kõige aktiivsemad olnud USA osariigid. Rahvusvaheline praktika näitab, et tsentraliseerimisest tekkiv mahuefekt ning administreerimise automatiseeritus võimaldavad tõhustada nõuete haldamist ning seejuures maksimeerida tulu. Kui nõuete haldamine on asutuste vahel killustunud, siis annab see märku ebapiisavatest tööprotsessidest ja puudulikust tehnoloogiast, et hallata nõudeid efektiivselt. Sellised tsentraliseeritud süsteemid toimivad lisaks USA-le ka mitmes Euroopa riigis. Nii näiteks on loodud Rootsi maksuameti juurde eraldiseisev sissenõudmist korraldav asutus The Swedish Enforcement Authority, kus kõik nõuded (sh nii era- kui ka avalik-õiguslikud nõuded) nõutakse sisse ühtsetel alustel. Seejuures hindavad rootslased oma menetluskorraldust äärmiselt tõhusaks. Rootsi sarnaselt tegutseb Taanis geograafiliselt sõltumatu The Danish Debt Recovery Administration. Taanis on enamik tegevusi automatiseeritud, klient ei pea kellegagi kontakteeruma ning kõik nõuded nõutakse sisse ühtsetel alustel. Lisaks eeltoodud näidetele korraldab riik oma rahaliste nõuete sundtäitmist ka paljudes teistes Euroopa riikides, sh juba eespool viidatud Saksamaal, Austrias, Šveitsis jm. Erandlikud ei ole ka nn segakäsitlused, nt Soomes, Hollandis jm.44 5. Täitesüsteemi ümberkorraldamine 42 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.gesetze-im-internet.de/englisch_ao/index.html 43 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.gesetze-im-internet.de/jbeitro/BJNR002980937.html 44 Kaukver, M. (2013). Kohtutäituri ametitoimingute tasude analüüs ja riigi rahaliste nõuete sundtäitmine. Justiitsministeerium. 29 5.1. Sundtäitmise regulatsiooni asukoht ja avaliku võimu kandja rahaliste nõuete haldamise regulatsiooni asukoht Avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete halduses koondatakse ühtne pilt isikute nõuetest Maksu- ja Tolliameti poolt hallatavasse maksukohustuslaste registrisse. Maksukohustuslaste registris on info nõude arvestusse kandmise, tasumise, võla saldo, nõude lõppemise jm kohta. Maksuhalduri automatiseeritud protsesside kaudu teavitatakse isikuid, st et kättetoimetatud haldusaktide kohta saadetakse võlgnikule automaatsed teavitused enne sundtäitmist (nt liikluskaamera trahvid, mida kätte ei toimetata, saavad sundtäitmise hoiatuse haldusaktiga eraldi, kohaldatakse MKS-s sätestatud kättetoimetamise korda). Isikute nõustamine nõude tasumise võimaluste kohta toimuks Maksu- ja Tolliameti büroodes, e-kanalis ja kontaktkeskuses. Samuti teeb MTA esmased nõuete tasaarvestused ning korraldab sissenõudmise, sh sissenõude pööramise rahalistele ja varalistele nõuetele ja õigustele (pangakontod, nõudeõigused, registervara keelumärked jne) ning kustutab vajaduse korral nõuded. Kui sissenõudmistoimingud luhtuvad ning vara on vaja füüsiliselt arestida ja realiseerida, saadab maksuhaldur nõuded vara arestimiseks ja realiseerimiseks kohtutäiturile, olles ka ise võlausaldaja/sissenõudja esindaja. Avaliku võimu kandjad, nõude omanikud, peavad avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmiseks liituma Maksu- ja Tolliameti nõuete arvestuse pidamise süsteemiga. MTA loob tehnilised võimalused nõuete halduse ja sissenõudmise ülevõtmiseks teistelt avaliku võimu kandja asutustelt – eeldatavalt välisametniku lahenduse, mis võimaldab liituvatel asutustel nõuete infot käsitsi sisestada ja vaadata, ning liidese, mille kaudu on võimalik infot liigutada infosüsteemide vahel. MTA annab liituvatele asutustele ette tehnilised nõuded ning minimaalse andmekoosseisu, mis tuleb info edastamisel saata. Maksukorralduse seaduses sätestatud sundtäitmise alused viiakse üle avalik-õiguslike nõuete sundtäitmise osa alla täitemenetluse seadustikus. Muudatus puudutab MKS §-e 128–131. Sätete asukoha muudatus ei muuda senist maksuhalduri võlgade sissenõudmise praktikat, menetlusalluvust ega ka vaide- või kohtualluvust. Muudatus on tehtud õigusselguse eesmärgil, et kõik sundtäitmise sätted oleks ühest õigusaktist leitavad ning kannaks endas võimalikult ühtset praktikat. Muudatusega minimeeritakse teiste avalik-õiguslike nõuete sissenõudmise erisusi ja need alluksid ühtsele menetlusprotsessile – maksunõuded ja muud avalik-õiguslikud nõuded nõutakse sisse ühtsetel alustel. Säilima peavad maksuhalduri tehtavad täitetoimingud, mis on sätestatud MKS §-s 130. Maksuhalduri õigus loobuda lootusetu võla sundtäitmisest peab laienema riigi kõikide nõuete sundtäitmisele (MKS § 128 lg 8, § 100 lg 2, § 114 lg 3). Võlgade sundtäitmisel säilivad võlgade sissenõudmise otstarbekuse kriteerium ja sissenõudmisele mitte kuuluva summa piirmäär. MKS-s on vaja täiendada võla avalikustamise, ajatamise (sh võimaliku nõude tagamise), mahakandmise ja kustutamise regulatsiooni ning sätestada muude avaliku võimu kandja nõuete haldamiseks erinormid. Täiendavalt on vaja kaaluda, kas maksuvõla tasumise ajatamisele tuleks lisakriteeriumina sätestada ka tasumata trahvide ja muude avaliku võimu kandja nõuete puudumise eeldus ja/või tasumata avaliku võimu kandja teiste nõuete ajatamise eelduseks maksuvõla puudumine ja maksudeklaratsioonide tähtaegne esitamine. MKS-i lisatakse sätted, mis näevad ette, et nõuded tuleb kustutada aegumise, asenduskaristuse kohaldamise (taotleb MTA) ja trahvi välisriiki sissenõudmiseks saatmise korral (praegu saadab MTA Justiitsministeeriumi kaudu). Avaliku võimu kandja nõuete haldamise ja sundtäitmise tsentraliseerimise tulemusena on MTA kohustatud isiku esimene kontakt, kuid nõude sisu küsimuste ja sisuvaidluste korral suunatakse isik nõude omanikuks oleva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse poole. Vaidlused (nt trahvide vaidlustamine) nõude sisu üle või muud kohtuvaidlused seoses nõude sissenõutavaks muutumisega jääksid iga asutuse enda ülesandeks. Pankroti-, likvideerimis- ja saneerimismenetluses on maksuhalduril kui sissenõudjal oma volituste piires esindusfunktsioon. Kui pankrotimenetluses toimub nõuete sisuvaidlusi, siis kaasatakse vajaduse korral nõude omanik. Kompromisside sõlmimine on esindaja otsustada. 5.2. Avaliku võimu kandja rahaliste nõuete määratlemine Täitedokumentide loetelu on kehtestatud TMS § 2 lõikes 1. Töörühmas kaaluti võimalust kehtestada lisaks olemasolevale eraldi loetelu avaliku võimu kandja avalik-õiguslikus suhtes tekkinud rahalistest nõuetest, mida edaspidi täidab MTA. Leiti, et selline lahendus oleks siiski segadust tekitav ja otstarbekas oleks lähtuda ühest, TMS § 2 lõikes 1 sätestatud täitedokumentide loetelust. Kontseptsiooni kohaselt hakkab Maksu- ja Tolliamet edaspidi täitma TMS § 2 lõikes 1 loetletud 30 täitedokumentide kohaselt neid rahalisi nõudeid, mis on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes ja mille sissenõudjaks on avaliku võimu kandja. See tähendab, et Maksu- ja Tolliamet ei täida neid avaliku võimu kandja nõudeid, mis on võrsunud eraõiguslikust suhtest, ja selliseid nõudeid täidavad ka edaspidi kohtutäiturid. MTA võtab sundtäitmisele rahalise nõude, mis on muutunud sissenõutavaks ja mille suhtes on jõustunud või kehtiv täitedokument. Avalik-õiguslikust suhtest võivad tekkida näiteks järgmised rahalised nõuded: 1. Haldusakti täitmisele pööramise menetluses tekkivad kulud. 1.1. Sunniraha. Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 1.2. Asendustäitmise kulud (ATSS § 15). Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 2. Haldusorgani ja isiku vahelistes avalik-õiguslikes suhetes tekkinud rahalised nõuded45. 2.1. Haldusorgani rahalised nõuded isikute vastu. Siin all on mõeldavad kõikvõimalikud olukorrad, sh nii tavapärased haldusõiguslikud suhted (haldusaktist, toimingust või halduslepingust põhjustatud nõuded), ent ka spetsiifilisemad suhted (nt haldusorgani ja ametniku vahel tekkivad rahalised nõuded). Näiteks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ettekirjutusest tulenevad nõuded erakondade vastu, töötukassa tagasinõuded, enam makstud pensionid ja toetused jne. Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 2.2. Haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku ning kodaniku vahel tekkivad nõuded (haldusülesande delegeerimine). Sellised nõuded peavad olema seaduse alusel otse sundtäitmisele esitatavad ja nõude aluseks olevad dokumendid peavad olema loetletud täitemenetluse seadustikus täitedokumentide loetelus. Neid nõudeid täidab edaspidi MTA, välja arvatud teenust osutava isiku tasu otsused, nagu kohtutäituri tasu otsus ja notari tasu otsus. Need otsused on otstarbekas jätta kohtutäituri täita sellepärast, et kohtutäitur viib ise läbi sundtäitmist, mille eest ta saab tasu proportsionaalselt nõude täitmisega ja seetõttu on kohtutäituril endal kõige parem ülevaade sellest, mis on saamata tasu jääk. Kui põhinõue saab täidetud ja kohtutäituri tasu on kas osaliselt või täies ulatuses maksmata, siis tuleks üldreegli kohaselt tasu otsus (avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaline nõue) saata täitmiseks MTA-le. Sellisel juhul kaotab tasu otsus oma aresti järjekoha (põhinõude täitmiseks seatud arest hõlmab ka tasu otsust) ja kui MTA alustab tasu otsuse täitmiseks uue täitemenetluse, siis tuleb seada uus arest, mis läheb arestide järjekorra lõppu ning kohtutäitur jääks seetõttu halvemasse olukorda. Samuti oleks MTA-l raske kontrollida, kas kohtutäituri tasu otsus on õige ja kas ning kui suures ulatuses on põhinõue täidetud. Seetõttu on mõislik jätta kohtutäituri tasuotsused kohtutäiturite endi täita. Notari tasu otsus on otstarbekas jätta kohtutäituri täita, sest see on olemuselt sarnane kohtutäituri tasu otsusega ja tekitaks liigset segadust, kui notari tasu otsuse sundtäitmist viiks läbi MTA. Praegu on avaliku võimu kandja nõuete jaotamine kohtutäiturite vahel reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega 46. Nimetatud määruse § 1 lõike 2 kohaselt on ka praegu kohtutäituri tasu ja täitekulude otsus ning notari tasu otsus määruse reguleerimisalast välja jäetud. Praktikas täidab iga kohtutäitur enda koostatud tasu ja täitekulude otsust ise ning notar saab valida, missugusele kohtutäiturile ta oma tasu otsuse sundtäitmiseks esitab. 3. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelistes avalik-õiguslikes suhetes tekkinud rahalised nõuded. 3.1. Riigi nõuded teise avalik-õigusliku juriidilise isiku vastu, näiteks riigi nõue KOV vastu. Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 3.2. Teise avalik-õigusliku juriidilise isiku nõuded riigi vastu. Näiteks KOV nõuded riigi vastu. Selliste nõuete sundtäitmise puhul on kaks võimalust: 1. jätta selliste nõuete sundtäitmine kohtutäiturite pädevusse, kuna nõude täitmisel riigiasutuse poolt võib esineda huvide konflikt; 2. anda selliste nõuete täitmine MTA pädevusse, kuna nad vastavad edaspidi MTA poolt sundtäidetavate nõuete tingimustele (avaliku võimu kandja rahaline nõue, mis on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes). 3.3. Avalik-õigusliku juriidilise isiku rahalised nõuded teise avalik-õigusliku juriidilise isiku vastu, nt KOV nõue teise KOV vastu. Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 4. Süüteomenetluses tekkinud nõuded ja rahalised karistused. 45 Haldusorgani ja isiku vahelistes avalik-õiguslikes suhetes võivad tekkida ka isikutel nõuded haldusorgani vastu (riigivastutus). Selliseid nõudeid täidavad ka edaspidi kohtutäiturid. See välistab võimalike huvide konfliktide tekkimise olukorras, kus MTA täidab ise MTA vastu esitatud nõuet. Kuivõrd tegemist on nõudega haldusorgani vastu, tuleb eeldada, et need nõuded täidetakse asutuste poolt õigel ajal. 46 Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a määrus nr 42 „Avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise kord“ on kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/126012016020 31  4.1. Kriminaalmenetluses kohtu poolt mõistetud rahalised karistused, kriminaalasjas väljamõistetud sundraha või menetluskulud, oportuniteediga lõpetatud menetlustes riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides makstavad summad. Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 4.2. Väärteomenetluses määratud või mõistetud rahatrahvid, samuti lühimenetluses või kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatud trahvid, väljamõistetud menetluskulud. Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 4.3. Kriminaalmenetluses rahuldatud avalik-õiguslik nõudeavaldus (nt maksukuriteost tekkinud maksunõue). Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 5. Kohtumenetluses tekkinud nõuded. 5.1. Kohtukulud, nt tsiviil-, haldus- ja süüteoasjadest tulenevad riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud. Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 5.2. Kohtu poolt määratud rahalised nõuded (kohtumenetluses määratud trahvid, nt registritrahv, trahv menetluse tagamiseks vms). Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 5.3. Muud kohtumenetlusest tõusetuvad riiginõuded (õigusabikulude tagasinõudmine, menetlusabi nõuded vms). Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 6. Riigilõivud ja riigilõivudega sarnanevad rahalised kohustused. 6.1. Riigilõivud haldusmenetluses. Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 6.2. Riigilõivud kohtumenetluses (sh vähem makstud riigilõiv). Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 6.3. Muud avalik-õiguslikud rahalised kohustused, mis riigilõivuga sarnanevad (nt registrite kasutamise tasu, äriregister ja kinnistusraamat vms). Neid nõudeid täidab edaspidi MTA. 5.3. Sundtäitmise algus ja dokumentide kättetoimetamine täitemenetluses Täitemenetluse seadustiku kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisega (TMS § 24 lg 2 esimene lause). Maksu- ja Tolliamet alustab maksukorralduse seaduse kohaselt sundtäitmist pärast 10 või 30 päeva möödumist sundtäitmise hoiatuse andmisest. Maksu- ja Tolliamet informeerib edaspidi võlgnikku kõikide avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sundtäitmise alustamisest üksnes teavituse saatmisega juhul, kui sundtäitmise läbiviimise aluseks olev täitedokument on varem dokumendi koostaja poolt võlgnikule kätte toimetatud. Eeldatakse, et täitedokument on juba kätte toimetatud koos sundtäitmise hoiatusega. Täitmisele eelnev teavitus on informatiivne ja kontrollitav nt serveri kättetoimetamisteate järgi. Selleks et edaspidi oleks avalik-õiguslikust ja eraõiguslikust suhtest tuleneva nõude sissenõudja nõuded sundtäitmisel võrdses positsioonis, on eesmärk kaaluda, kas on võimalik kohaldada kohtutäituri poolt läbiviidavale täitemenetlusele võrreldes praegusega lihtsamaid reegleid. Teiseks soovitakse, et uue sundtäitmise korralduse puhul ei toimuks sundtäitmine erinevate reeglite järgi ja sõltuvalt sellest, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva nõudega. Eeltoodust tulenevalt kaalutakse ümberkorralduste käigus kaotada TMS § 10 lõikest 2 viide, et täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, ning luua täitemenetluse seadustikku konkreetne dokumentide kättetoimetamise kord47, mille kohaselt toimub täitemenetluses dokumentide (sh täitmisteate) kättetoimetamine järgmiste etappidena: 1) elektrooniline kättetoimetamine – võib toimuda nt uue nõuete ja arestide registri või e-posti teel; 2) kättetoimetamine rahvastikuregistrisse kantud elukoha- ja sideaadressil ning tööandjale, arvestades TsMS §-s 322 (menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajale) ja TsMS §-s 323 (menetlusdokumendi kättetoimetamine äriruumis) sätestatut; 3) avaldamine Ametlikes Teadaannetes. 47 MTA sissenõudmise protsessis dokumentide kättetoimetamise kohta põhimõttelisi muudatusi võrreldes senise praktikaga ei tehta. 32 Joonis 5. MTA võimalik teavituste ja dokumentide kättetoimetamise protsess pärast ümberkorraldusi 5.4. Kohtualluvus avalik-õiguslike ja eraõiguslike nõuete sundtäitmise toimingute vaidlustamise korral Täitemenetlus on haldusmenetluse eriliik, mida viivad haldusorganitena läbi kohtutäitur ning Maksu- ja Tolliamet. Täitemenetlus piirdub ainult teatud asutuse, organi, sh kohtulahendi täitmisega. Täitemenetluses enam põhivaidluse üle ei arutata, vaid tegeletakse üksnes ja võimalikult kiiresti konkreetse nõude täitmisega. Kuni täitemenetluseni oli vaidluse all nt ettekirjutus, sunniraha, menetluskulu, elatis, leping, rahatrahv, riigilõiv, notari tasu, viivistasu vms. Täitemenetluses on need kõik rahalised nõuded, mida täidetakse ühtsetel täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras (v.a üksikud nüansierisused). Seda, kas eelnimetatud otsustused on sisult õiged või mitte (kas elatis on summana on liiga suur, kas sunniraha48 või parkimistrahv määrati õigesti jm), sundtäitmisel ei hinnata. Nõuete sisulist õiguspärasust kontrollitakse valdkondlike eriregulatsioonide 49 alusel. Nõue kui selline on sarnane olenemata selle era- või avalik-õiguslikust päritolust. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus, kus viiakse ellu täitedokumendis sisalduv kohustus. Kontrollitakse üksnes seda, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (nt kas haldusorganil on õigus seaduse kohaselt rakendada sunniraha, kas haldusakt sisaldab rahalist nõuet, kas tegemist on täitedokumendiga TMS § 2 lõike 1 punkti 11 tähenduses ning kas haldusakt on jõustunud50). Seejärel viiakse täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi ja korda arvestades täide selles sisalduv kohustus. Kohtutäitur täidab eraisikuna avalik-õiguslikke ülesandeid ja rakendab riigivõimu. Seetõttu on kohtutäituri tegevus reguleeritud just avaliku (mitte era-) õiguse normidega ning ta tegutseb avalik- õiguslikes suhetes. Sellest tulenevalt lahendatakse täitemenetluse vaidlused küll maakohtus kui tüüpiliselt nõuete õiguspärasust hindavas kohtus, kuid üldjuhul hagita menetluse reeglite järgi. See sarnaneb avaliku võimu tegevuse kontrollimisega halduskohtus. Erinevalt tavapärasest tsiviilvaidluse lahendamisest ei ole kohus seotud ei menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega ka nende hinnanguga asjaoludele, vaid peab ise olema aktiivne ning on kohustatud uurimispõhimõtet kasutades välja selgitama asjaolud ja koguma selleks vajalikud tõendid (TsMS § 5 lg 3). Kehtiva õigusraamistiku kohaselt võibki täitemenetluses täitedokumendi täitmise või täitetoimingu tegemisest keeldumise korral kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitada menetlusosaline kohtutäiturile endale. Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi ja lahendab selle motiveeritud otsusega (TMS § 48 Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2017 määrus 2-16-15731. 49 Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2015 määrus 2-15-3596. 50 Samas. 33 217). Kohtutäituri otsuse saab menetlusosaline vaidlustada maakohtus. Samuti tuleb maakohtule esitada hagi täitedokumendi täitmisele võtmise vaidlustamiseks täitedokumendis nimetamata isiku poolt (TMS § 220), sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221), kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 222), hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 223). Seega saab täitemenetluses kohtutäituri otsuseid vaidlustada ja hagisid esitada maakohtule. Süüteoasjades määratud kohtuotsuste täitmisele pööramine on levinud arusaama kohaselt materiaalõiguslikult selle konkreetse menetlusliigi jätkumine. Samas, kui tunnustada näiteks süüteomenetlusele järgnevas täitemenetluses aset leidvate sekkumiste puhul materiaalõiguslikult haldusakti iseloomu, siis tekib järgmisena küsimus, kas sääraste aktide õiguspärasuse hindamisele tuleks kohaldada ka kõiki haldusõiguslikke reegleid, sh halduskohtuliku õiguskaitsega sarnast kaebeõigust, diskretsiooni õiguspärase kasutamise ning proportsionaalsuse kontrolli vastavalt haldusõiguse normidele. Eesti õigusdiskussioonis on ühese vastuseta küsimus sellest, kas kohtuotsusest tulenevat rahalist karistust täitmisele pöörav tegevus on materiaalselt kvalifitseeritav täitevvõimu haldusaktiks HMS § 51 tähenduses (nn justiitshaldusakt). Kuigi Eestis puudub seni positiivse normina kehtestatud erisus justiitshaldusaktidele kohalduva õiguse kohta, sh nende õiguspärasuse hindamise ning kohtualluvuse kohta, peetakse justiitshaldusakte siiski ilmselt ikka eeskätt maakohtu kontrollile alluvaks. Praegu on Maksu- ja Tolliametil õigus sundtäita haldusakti alusel tekkinud maksuvõlga, asendustäitmise kulusid ja sunniraha jms, väärteomenetluse seadustiku alusel Maksu- ja Tolliameti poolt väärteomenetluses määratud rahatrahve ning kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahendist tulenevaid kohustusi, mille sissenõudjaks on Maksu- ja Tolliamet51. Vaidlustamise järgi alluvad haldusaktid halduskohtumenetluse kontrollile halduskohtus, väärteomenetluse otsused ja kriminaalmenetluse otsused maakohtule. Seega ka praegu nõuab Maksu- ja Tolliamet sisse nõudeid, mis eelnevalt on läbinud erinevate kohtute kontrolli. Täitetoiminguid teeb Maksu- ja Tolliamet üldjuhul korraldusega (nt pangakontode arest), mis vastab haldusakti määratlusele ja mille andmise õigus tuleb MKS-st 52 ning mis on vaidlustatavad halduskohtus. Kuna Maksu- ja Tolliamet viib samuti läbi haldustäitemenetlust, siis kohtutäitur jätkab maksuhalduri alustatud täitemenetlust53 ning seega alluvad ühe täitemenetluse toimingud eri kohtutele. Maksu- ja Tolliametil on samuti õigus pöörata nõue võlgniku muudele rahalistele õigustele TMS-i järgi, sh võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu54. Nimetatud nõude sissenõudmiseks teeb Maksu- ja Tolliamet haldusakti (korralduse) kolmandale isikule. Korralduse üle vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kui kolmas isik nõude arestimise korraldust ei täida, on Maksu- ja Tolliametil õigus esitada hagi maakohtule võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu. Seega on võimalik olukord, kus kaks sarnast nõuet vaadatakse läbi eri kohtutes, kusjuures korralduse enda täitmata jätmise eest on võimalik määrata trahv või sunniraha, aga nõude sisu (hagi) tuleb arutusele maakohtus. Maksu- ja Tolliametil kui sissenõudjal on õigus esitada hagi täitemenetluses ühisvara jagamiseks või tagasivõitmiseks, mis iseenesest ei eelda kohtutäituri juures täitemenetluse alustamist, ning nimetatud hagid on samuti maakohtu alluvusega, kuigi Maksu- ja Tolliameti täitemenetluse enda toimingud alluvad halduskohtule. Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt on ka Maksu- ja Tolliameti vastu võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel 55. Praktikas on esitatud maksuhalduri vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi juhul, kui on käimas ka täitemenetlus kohtutäituri juures. Kontseptsiooni punktis 5.1 on toodud, et maksukorralduse seaduses sätestatud sundtäitmise alused viiakse üle täitemenetluse seadustikku avalik-õiguslike nõuete sundtäitmise osa alla, et saavutada parem praktika. See toob kaasa olukorra, kus Maksu- ja Tolliamet kui avalik-õiguslik isik, kes täidab avalik-õiguslikke ülesandeid, teeb sissenõudmistoimingud haldusakti alusel, mille vormilised nõuded tulevad maksukorralduse seadusest (MKS § 46) ja sisulised nõuded täitemenetluse seadustikust, samas on korraldus ise halduskohtumenetlusliku alluvusega. Kohtutäitur, kes peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel, juhindub samuti oma toimingute tegemisel täitemenetluse seadustikust, kuid kohtutäituri tegevus on vaidlustatav maakohtus. Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et kohtualluvus täitemenetluses on üsna keeruline. Lahendusalternatiivid: - Jätkub eelkirjeldatud praktika, mis lähtub põhimõttest, et täitemenetluses vaidlustamine käib 51 MKS § 128. 52 MKS § 131. 53 MKS § 130 lg 2. 54 TMS §-d 111 ja 118. 55 MKS § 130 lg 2 kohaselt jätkab kohtutäitur maksuhalduri poolt alustatud täitemenetlust. 34  olulises osas täitedokumendi kohtualluvuse järgi ehk maakohtu alluvuse järgi, ning Maksu- ja Tolliamet jätkab samamoodi erinevate toimingutega eri kohtute vahel. - Alates sundtäitmisest ehk kogu täitemenetlus allub sõltumata täitemenetluse läbiviijast (kas Maksu- ja Tolliamet või kohtutäitur) täitetoimingute tegemisel ja täitemenetluse läbiviimisel maakohtu kohtulikule kontrollile. Ei lähtuta organist, vaid täidetavast nõudest, mis on sarnane olenemata selle era- või avalik-õiguslikust päritolust. Sellisel kujul rakendatakse nõude täitmisel ja vaidlustamisel võimalikult suures ulatuses ühtseid põhimõtteid ja lahendusi. Seega MTA sissenõudmisele suunatud haldusakti vaidlused kui ka vaidemenetlusjärgne kohtuvaidlus toimuks maakohtus. 5.5. Nõuete täitmise järjekord Avalik-õiguslikud nõuded ei saa olla eraõiguslike nõuetega võrreldes sundtäitmisel eelisseisundis. Riik saab luua enda nõuete täitmisel küll reegleid, mis kohtlevad avaliku võimu kandja nõudeid teiste võlausaldajate nõuetest halvemini, kuid ei saa luua selliseid reegleid, mis seaksid muud võlausaldajad avaliku võimu kandja nõuete täitmisega võrreldes halvemasse positsiooni. Üldjuhul toimub kõigi nõuete sundtäitmine ajalises järjestuses. Samale kohtutäiturile täitmiseks esitatud eraõiguslike rahaliste nõuete omavahelises konkurentsis viiakse täitemenetlust läbi täitedokumentide täitmisele esitamise ajalises järjekorras. See tähendab, et kõigepealt tehakse täitetoimingud võlgniku vastu esitatud selle nõude täitmiseks, mis esitati täitmisele esimesena, nt pööratakse sissenõue võlgniku kinnis- ja vallasasjadele ning rahalistele vahenditele ja võlgniku nõuetele kolmandate isikute vastu täitmisele esitatud nõude ja täitekulude ulatuses. Kui esimesena täitmisele esitatud nõue saab täidetud, hakatakse täitma ajaliselt järgmisena täitmisele esitatud nõuet. Avaliku võimu kandja nõudeid täidetakse nende sissenõutavaks muutumise järjekorras. Ka pärast ümberkorralduste läbiviimist jääb kehtima avaliku võimu kandja nõuete konkurentsis selliste nõuete ettemaksukontol tasaarvestamise järjekord, mille kohustuse täitmise tähtaeg saabus samal kuupäeval. Kuna ettemaksukontole kantava raha arvelt toimub nii tavapärane tasumine kui ka sundtäidetavate nõuete tasumine, siis on arutatud, kuidas tagada avalik-õiguslike ja eraõiguslike nõuete võrdne kohtlemine ettemaksukontole kantud raha jagamist silmas pidades. Ettemaksukonto kohta tuleb seega leida lahendus, mis võimaldaks isikul tasuda endistviisi jooksvaid riigikohustusi ning samal ajal oleks vaba raha arestimise võimaluse korral võrdselt koheldud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud nõuded, mille sundtäitmine juba toimub. Seejuures peab lahendus vastama järgmistele tingimustele: 1. Ettemaksukontol oleva vaba raha arestimine ei tohi takistada jooksvate kohustuste tasumist, sealhulgas sundtäitmisel mitteolevate riiginõuete tasumist. 2. Lähtuda tuleb Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-9-1456 toodud vara arestimise proportsionaalsuse põhimõtetest: ettemaksukontol oleva raha arestimise tõttu ei tohiks tekkida maksuvõlga ja kahju intresside näol, kaasneda ei tohiks probleeme ning tõrkeid toorme impordil, maksevõime mitterahuldavaks muutumist ja kohustusliku kogumispensioni maksete peatumist, aga ka ettevõtte tegevuse seiskumist koos sellest johtuvate tööhõivega seotud tagajärgedega. Näiteks võib regulatsiooniga kehtestada, et ettemaksukontot ei saa arestita ühes kuus summa ulatuses, mille ettevõte on viimase 6 kuu jooksul keskmiselt ühes kuus maksudeks tasunud. Vara arestimine ei tohi üldjuhul toimuda enne seda, kui täitedokument on võlgnikule kätte toimetatud või loetud kättetoimetatuks, võlgnikule on antud vabatahtliku täitmise tähtaeg ja võlgnikule antud vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud. TMS § 64 lg-s 2 ja § 145 lg-s 4 sisalduv paindlikkus jääb alles. Käesoleva reformiga tuleks seada eesmärgiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike nõuete täitmise menetluses vabatahtliku täitmise tähtaja ühtlustamine. Kehiva õiguse kohaselt antakse TMS-i alusel rahalise nõude täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Maksuhalduri nõuete vabatahtliku täitmise tähtaja kindlaksmääratud pikkus tuleneb MKS-st, mis on varieeruvalt 10 kuni 30 päeva. Lapse elatisnõuete vabatahtliku täitmise tähtaja ühtlustamine muude nõuetega ei pea tingimata eesmärgiks olema, kuid kuivõrd lapse elatisnõuete sundtäitmisele jääb ka pärast ümberkorralduste läbiviimist kehtima prioriteetsus muude nõuete suhtes, tuleb jälgida, et lapse elatisnõuete vabatahtliku täitmise tähtaeg ei ole tulevikus pikem, kui on muude nõuete, sh avaliku võimu kandja ja maksuhalduri nõuete vabatahtliku täitmise tähtaeg. Lapse elatisnõuete eelisjärjekorras sissenõudmine ei tohiks saada kahjustatud. Kehtiva õiguse kohaselt ei tohi lapse elatisnõuete vabatahtliku täitmise tähtaeg olla pikem kui 10 päeva. 56 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-9-14 35 Nõuete täitmine konkreetse vara suhtes toimub nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike nõuete puhul ja ka nende omavahelises konkurentsis lähtuvalt arestimistoimingute tegemise ajalisest järjekorrast. Õiguste ja märgete järjekohad kinnisasja suhtes tekivad kinnistusraamatu kande tegemisest. Registerpandi järjekoht määratakse registrisse kandmise ajaga. Registerpandiga saab koormata nt sõidukeid, patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit. Muude vallasasjade puhul tekib arestimise järjekoht arestipandiõiguse tekkimisest. Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool. Enne arestimist lepingu või seaduse alusel tekkinud pandiõigus on sissenõudja arestipandiõigusest eespool ja vara arestimine varem tekkinud pandiõiguste kehtivust ei mõjuta. Kehtiva õiguse kohaselt tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale arestimise ajast. Reformi käigus loodavas nõuete ja arestide registris kajastuvad registervarale seatud arestid ja tekkinud arestipandiõigused. Vallasvarale seatud areste on loodavas registris võimalik kajastada konkreetse täiteasja juures vabatekstina. Esimesena täidetakse konkreetse vara arvelt see nõue, mille sundtäitmiseks see vara esimesena arestiti. Avalik-õiguslike ja eraõiguslike nõuete konkurentsis ei peaks nõuete täitmise järjekoht sõltuma ainuüksi sellest, millisel hetkel nt avalik-õiguslik nõue muutub sissenõutavaks ja millal on sissenõudja pöördunud sundtäitmiseks kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks. Samuti kehtib ajaline edemus üksnes võlgniku konkreetse vara suhtes – näiteks juhul, kui võlgniku suhtes on mitu sundtäitmisel olevat nõuet ja nõude A sundtäitmiseks on kinnisasi arestitud, kuid võlgniku omandis olevat kallihinnalist maali nõude A sundtäitmiseks arestitud ei ole, võib nõude B sundtäitmiseks maalile sissenõude pöörata. Ajalisest järjekorrast kehtib nii praegu kui ka edaspidi erand lapse elatisnõuetele (TMS § 8 lg 2, § 65 lg 4, § 119 lg 1 teine lause). Eelisjärjekorda kohaldatakse üksnes sellise täitedokumendi sundtäitmisel, millega mõisteti välja igakuine elatis lapse ülalpidamiseks, sh selle lapse ülalpidamiseks, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p-d 1 ja 2). Rahalised vahendid lapse igapäevaseks ülalpidamiseks peavad lapseni jõudma korrapäraselt ja viivituseta, olenemata teiste, sh varem täitmisele esitatud nõuete ja arestide olemasolust ning teiste nõuete täitmise edukusest. Kui täitmisele esitatakse lapse jooksva elatise nõue, loetakse see esimesena esitatud nõudeks ja lapse elatisnõude täitmiseks arestimine loetakse toimunuks esimesena. See tähendab, et lapse elatisnõude täitmiseks tehtud arestimistoiming läheb kõikide teiste nõuete arestidest järjekohas mööda ja on alati esimesel järjekohal. Kui täitmisele esitatakse mitme lapse jooksva elatise nõuded, loetakse kõik lapse elatisnõude arestimisaktid esimesena saabunuks, need asuvad kõik esimesel järjekohal ja neid täidetakse võrdeliselt. Lapse jooksva elatise nõude eelisjärjekoht ei sõltu sellest, kas esialgselt oli võlgniku konto või nõue või vara arestitud avalik-õigusliku, sh maksunõude täitmiseks või eraõigusliku nõude täitmiseks. Tulenevalt esimesest järjekohast rahuldatakse lapse elatisnõue alati esimesena ja teiste nõuete rahuldamine toimub vastavalt nende järjekohtadele alles siis, kui lapse elatisnõue on täidetud. Eelisjärjekorda ei kohaldata sellisele lapse elatise võlgnevusele, mis on kohtu poolt välja mõistetud elatise võlgnevusena tagantjärele PKS § 108 alusel. Eelisjärjekorda ei kohaldata igakuisele elatisele, mis on välja mõistetud muu abivajava alaneja või üleneja sugulase kasuks (PKS § 97 p 3). Samuti ei saa eelisjärjekorda kohaldada muude seadusjärgsete ülalpidamiskohustuste kohta tehtud kohtulahendite sundtäitmisele (PKS § 16, 2. osa – § 72 jj). 5.6. Sundtäitmise jätkumise põhimõte, kui avalik-õiguslik rahaline nõue saadetakse kohtutäiturile võlgniku vara realiseerimiseks Maksu- ja Tolliametil on sundtäitmise läbiviimisel õigus seada võlgniku registervarale keelumärkeid. Vara üleskirjutamine ja müük Maksu- ja Tolliameti pädevusse ei kuulu. Kui nõude katteks on vaja võlgniku vara arestida ja müüa, tegeleb sellega kohtutäitur. MKS § 130 lõike 2 kohaselt võib maksuhaldur pöörduda täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri poole, kui maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita. Maksuhalduri algatatud täitemenetluse jätkamisel kohtutäituri poolt ei rakendata TMS §-des 24 (täimisteate võlgnikule kättetoimetamine) ja 25 (täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg) sätestatud nõudeid. 36 Kuigi MKS võimaldab kohtutäituril maksuhalduri algatatud täitemenetlust jätkata ja täitemenetluse alustamisel tavapärased toimingud tegemata jätta, ei ole sellist võimalust kohtutäituril TMS-i kohaselt. Seetõttu nn täitemenetluse jätkamise praktikat kohtutäiturid ei rakenda, st kui kohtutäiturile saabub maksuhalduri algatatud täitemenetlus, siis alustab kohtutäitur täitemenetluse uuesti, toimetab täitmisteate võlgnikule kätte, annab vabatahtliku täitmise aja ning teeb muud täitemenetluse alustamiseks nõutavad toimingud. Ümberkorralduste järel peaks Maksu- ja Tolliameti sundtäidetavate nõuete korral toimuma võlgniku vara realiseerimine järgmiselt. Sundtäitmist viib läbi Maksu- ja Tolliamet. Kohtutäitur teeb MTA menetluses olevas täiteasjas üksnes neid toiminguid, mille tegemist MTA tema käest taotleb (vara üleskirjutamine, vara müük). Kui Maksu- ja Tolliametil ei õnnestu nõuet mõistliku aja jooksul täita ja võlgnikul on vara, mida realiseerida, siis teavitab Maksu- ja Tolliamet võlgnikku, et täitemenetluses asub nõude rahuldamiseks vara realiseerima kohtutäitur. Kohtutäitur võtab ise võlgnikuga ühendust ja lepib kokku vara realiseerimist puudutavate edasiste toimingute tegemises. Kui Maksu- ja Tolliamet on alustanud täitemenetluse ja võlgnikku teavitanud, et selle täitemenetluse aluseks olnud nõude rahuldamiseks hakkab vara realiseerima kohtutäitur, siis uuesti dokumente (st täitedokumenti ja täitmisteadet) kätte ei toimetata. Võlgniku vara arestitakse ja müüakse täitemenetluse seadustiku sätete kohaselt. Vara müügiga seonduvates küsimustes vaidlustatakse kohtutäituri tegevust ja otsuseid maakohtus. Maksu- ja Tolliamet edastab nõude täitemenetluse jätkamiseks kohtutäiturile vaid vara üleskirjutamise, arestimise ja müügi eesmärgil ning kohtutäitur saab selle eest tasu. Olukorras, kus kohtutäituri hinnangul ei ole tal tõenäoliselt võimalik vara müügi arvelt enda tasu ja kulusid saada, võib ta Maksu- ja Tolliametilt küsida ettemaksu. Kohtutäiturile tasutud summa saab Maksu- ja Tolliamet tagasi vara realiseerimise arvelt. 5.7. Täitemenetlusega ühinemine ja tulemi jaotamine 5.7.1. Sundtäitmisega ühinemine Ka pärast ümberkorraldusi toimub kinnisasjale sissenõude pööramisel sundtäitmisega ühinemine TMS §-s 149 sätestatud põhimõtete järgi. Kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kinnisasja arestinud kohtutäitur otsuse avalduse esitaja menetluses osalemise lubamise kohta. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetlusega ühinemine pärast kinnisasja arestimist võib toimuda olenemata sellest, kas ühinetakse eraõigusliku nõude täitmiseks toimuva täitemenetluse juurde või avalik-õigusliku nõude täitmiseks toimuva täitemenetluse juurde või kas ühinejaks on täitemenetlus eraõigusliku nõude täitmiseks või avalik-õigusliku nõude täitmiseks. Kui kohtutäituri menetluses on täiteasi, milles kohtutäitur hakkab müüma kinnisvara, siis MTA peaks saama selle täitemenetlusega otse ühineda. Ühinemine ei peaks toimuma nii, et MTA saadab nõude täitmiseks avaliku võimu kandja nõuete jagamise süsteemi kaudu mõnele kohtutäiturile ja siis see kohtutäitur ühineb täitemenetlusega. Vallasasjade puhul täitemenetlusega ühinemist ei toimu. Vallasasjade areste registris ei kajastata, neid on võimalik registris kajastada üksnes vabatekstina konkreetse täiteasja juures. Vallasasjade arestide kohta kajastatud andmete õigsuse eest vastutab täiteasja menetleja, st et menetleja (MTA või kohtutäitur) peab tagama, et ka vallasasjade arestid oleksid registris õigesti kajastatud. Teistel kohtutäituritel, kes on alustanud sama võlgniku vastu täitemenetluse, on võimalik arestida võlgniku nõue kohtutäituri vastu, kelle läbiviidavas täitemenetluses vallasasi realiseeriti. Rahalise nõude arestimise korral senisega võrreldes midagi ei muutu – arestimisaktid täidetakse nende võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule esitamise järjekorras, v.a vallasasjade puhul. 5.7.2. Tulemi jaotamine Tulemi jaotamise läbivaks põhimõtteks on jätkuvalt, et kui sundtäitmise viis läbi kohtutäitur, jaotab tulemi kohtutäitur; kui sundtäitmise viis läbi MTA, kuid vara müügi viis läbi kohtutäitur MTA tellimusel, jaotab tulemi MTA. Ühe mudeli kohaselt toimub tulemi jaotamine pärast reformi läbiviimist nagu ka praegu, TMS 6. ptk 3. jao (§ 105 jj) 8. ptk 5. jao (§ 174 jj) ning § 119 sätete põhimõtete alusel. Teise võimaliku 37 mudeli kohaselt esitatakse MTA poolt kohtutäiturilt tellitud võlgniku vara müügi korral kohtutäiturite poolt MTA-le rahalise nõude arestimise akt, mitte ühinemise avaldus. Teise mudeli erisused on kajastatud käesoleva peatüki teises pooles. Vallasasja müügist saadud tulem jaotatakse tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ainus sisuline muudatus võrreldes kehtiva õigusega lähtub loodavast nõuete ja arestide registrist. Pärast ümberkorralduste läbiviimist tehakse sissetuleku arestid ja registritest nähtuvad pandiõigused nähtavaks nõuete ja arestide registris. Kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulem jaotatakse sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel nagu seni. Täitemenetluses vara müügist saadud rahast tagastatakse pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa võlgnikule. Kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldatakse vara müügi korral tulemi jaotamine täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Jaotuskava koostamisel lähtutakse (aresti)pandiõiguste järjekohast. Täitekulud arvatakse jagatavast tulemist maha. Kinnisasja müügist ja sundvalitsemisest saadud tulemi puhul arvestatakse nõudeid jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega: 1) sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt; 2) kinnistusraamatusse kantud õigustest (mitte üksnes hüpoteegist) tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses; 3) sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata punkti 1 või 2 kohaselt; 4) ülejäänud nõuded. Punktis 3 nimetatud nõuete puhul on mitme sissenõudja korral eesõigus sellel, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega. Tuleb silmas pidada, et ka edaspidi kehtib lapse jooksva elatise nõude täitmise prioriteetsus (TMS § 65 lg 4, mis kohaldub § 137 kaudu ka kinnisasjale sissenõude pööramisel, samuti TMS § 119 lg 1 teine lause). Sellest tulenevalt juhul, kui täitemenetlusega on ühinenud lapse jooksva elatise nõue, täidetakse tulemist esmalt lapse elatisnõue. Lapse jooksva elatise nõue astub TMS eriregulatsiooni kohaselt kõigi teiste õiguste järjekohtadest ette, sh esimese järgu hüpoteegist. Kui kinnisasi realiseeritakse lapse jooksva elatise nõude katteks (või nt teise järjekoha hüpoteegi katteks ja täitemenetlus lapse jooksva elatise nõude täitmiseks on täitemenetlusega ühinenud), ei mõjuta see esimese järjekoha hüpoteegi kehtivust, kui esimese järjekoha hüpoteegipidaja ei ühine täitemenetlusega. Samuti tuleb silmas pidada seda, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 44 lõike 2 kohaselt kohaldatakse korteriühistu pandiõigusele seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut. Seega juhul, kui sundtäitmisel olevate nõuete katteks realiseeritakse korteriomand, sealhulgas kui sissenõudjaks ei ole korteriühistu, astub juhul, kui korteriühistu on kohtutäiturile esitanud tõendi ja andmed korteriomandist tuleneva nõude kohta, korteriühistu pandiõigus esimesele järjekohale seatud hüpoteegist ette ja korteriühistu nõue rahuldatakse enne esimese järjekoha hüpoteeki. Korteriühistu pandiõiguse maksimaalne suurus on piiratud eelmise majandusaasta majandamiskulude summaga. Eriomandi kokkuleppes võivad korteriomanikud määrata korteriühistu pandiõigusele kindla rahalise suuruse. Enne 01.01.2018 seatud hüpoteekide puhul ei saa korteriühistu pandiõiguse suurus kuni hüpoteegi kehtivuse lõpuni olla suurem kui viis protsenti täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist. Kuivõrd korteriomandi pandiõigus astub esimese järjekoha hüpoteegist järjekohas ettepoole ja TMS § 158 lõike 3 kohaselt lõpevad järjekohast tagapool asuvad õigused pakkumise parimaks tunnistamisega, lõpeb sellisel juhul ka esimese järjekoha hüpoteek. Kehtima jäävad ka senised põhimõtted tähtajalise ja tingimusliku nõude arvestamise kohta tulemi jaotamisel (TMS § 107), sissenõudjaks mitteoleva isiku nõude rahuldamise tingimuste kohta tulemist (TMS § 108) ja müügi tulemusena lõppeva ning kinnistusraamatust kustutatava õiguse omajana hüvitise saamise kohta (§ 176 lg 1 alusel TMS § 108 lg-s 2 sätestatud korras). Tulemi jaotamise kord hüpoteegiga tagatud nõude puhul ei muutu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 327 38 kohaselt märgitakse hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma) kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta. See on hüpoteegipidaja nõuete maksimumsumma. AÕS § 327 enne 01.07.2003 kehtinud redaktsiooni kohaselt sai kinnistusraamatusse varem kanda ka hüpoteegi intressimäära ja kõrvalnõuete rahalise suuruse. Viidatud sätet muutnud asjaõigusseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 219 lõike 1 järgi kohaldub AÕS § 327 varasem redaktsioon selle kehtivusajal seatud hüpoteekidest tulenevate nõuete rahuldamise suhtes (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-104-08, p 20). See tähendab, et hüpoteegiintress suurendab perioodiliselt vastavalt hüpoteegisummat ja kõrvalnõuete sissekandmine annab võimaluse rahuldada koormatud kinnisasja müügist saadud rahast menetluskulud ja muud kõrvalnõuded kinnistusraamatusse kantud ulatuses ka hüpoteegisummat ületavas osas (vt Riigikohtu 05.06.2002 otsus nr 3-2-1-70-02, p 18). Hüpoteegiga tagatud nõuded määrab tagatiskokkulepe. Tagatiskokkuleppe järgi tuleb hinnata ka hüpoteegipidaja võimalikku osalust sundmüügist saadud tulemist. Hüpoteek tagab kõiki rahaliselt hinnatavaid põhinõudeid, sh tulevasi ja tingimuslikke nõudeid. Hüpoteek tagab ka kõiki põhinõudega seotud kõrvalnõudeid (kui tagatiskokkuleppes ei ole teisiti ette nähtud), mh intressinõudeid, viivisenõudeid ja leppetrahvinõudeid. AÕS § 346 lõige 1 piirab hüpoteegiga tagatud intressinõuete ajalise ulatuse kolme aastaga enne kinnisasja müümist täitemenetluses. Viivist arvestatakse TMS § 56 lõike 3 järgi kuni enampakkumise või muul viisil müümise päevani. Kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 346 lg 2). Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes, sh omaniku vahetumisel täitemenetluses. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-64-12 punktis 21, et tulenevalt AÕS §-st 327 ja § 346 lõikest 1 on tagatud nõuete realiseerimise võimalus piiratud hüpoteegisummaga. Riigikohus selgitas, et vastavalt AÕS § 346 lõikele 1 on hüpoteegiga hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Need kinnistusraamatusse kantud õigused, mis asuvad sissenõudja nõudest või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal, jäävad TMS § 158 lg 1 kohaselt kinnisasja täitemenetluses müügi korral püsima. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-60-11 punktides 19 ja 20 selgitanud, et sissenõudja hüpoteegist järjekohal eespool või samal järjekohal olevate hüpoteekide pidajad võivad oma nõude esitada ja tulemi jaotamises osaleda üksnes juhul, kui nad on täitemenetlusega ühinenud TMS § 149 järgi. Vastasel juhul nad tulemi jaotamises ei osale, kuna nende hüpoteegid jäävad püsima. Kui esimese järjekoha hüpoteegipidaja on täitemenetlusega TMS § 149 kohaselt ühinenud, rahuldatakse kinnisasja müügist esimeses järjekorras tema nõue. Kui hüpoteegipidaja (olenemata tagatise järjekohast) on algatanud täitemenetluse täitedokumendina kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel (TMS § 2 lg 1 p 19), tuleb kohtutäiturile esitada TMS § 23 lg 41 kohaselt asjaõigusleping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus (st leping, kust kohustus tuleneb, üldiselt krediidileping) ja detailne arvestus. Kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel täitemenetluse läbiviimise korral tuleb kohtutäituril, vaatamata formaliseerituse printsiibile kontrollida hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu ja sissenõutavust. Selline õigusemõistmise ja nõuete hindamise roll on kohtutäiturile antud menetlusökonoomia eesmärgil. Kui kohtutäitur nõuet ei kontrolliks, tähendaks see riski, et kinnisasi võidakse realiseerida olematu võla katteks. Kohtutäituri kohustused kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe olemasolul ei piirdu üksnes sellega, et kontrollida, kas vastava pealkirjaga dokumendid on esitatud. Minimaalselt tuleb kohtutäituril kontrollida, kas dokumendid on õiguslikult veenvad, st kas dokumentide õigsust eeldades oleks võimalik hüpoteegiga tagatud nõue rahuldada. Kontrollitavateks asjaoludeks on nõude sissenõutavus – krediidileping on üles öeldud, kas nõudearvestus vastab seadusele ja lepingule, sh kõrvalnõuete ja viiviste puhul, ega ületa AÕS § 346 lõikes 1 ettenähtut. Kohtutäitur peab kontrollima vähemalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 6 järgimist, mis keelab viivise arvestamise intressilt, sh viiviselt. Kohtutäitur pigem ei saa kontrollida VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi leppetrahvi või viivise tühisust tüüptingimusena. Kohtutäitur ei pea hindama võimalikku nõude 39 tasaarvestust vms vastuväiteid, mida kinnisasja omanik saab maksma panna hagiga. 57 Riigikohus märkis oma otsuse nr 3-2-1-64-12 p-s 36, et tagatisleping ja tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg-st 41 tulenevalt hüpoteegipidajal täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi tulenesid TMS § 23 lg 41 põhimõtted seadusest ka enne sätte jõustumist 05.04.2011 (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-8-10, p 12; otsus nr 3-2-1-153-10, p 13; otsus nr 3-2-1-60-11, p 17). TMS § 108 lõike 1 esimene lause sätestab, et pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-60-11 p-s 20, et TMS § 108 lõike 1 esimene lause (koostoimes §-ga 137) kohaldub kõigile menetlusega korrektselt ühinenud hüpoteegipidajatele ulatuses, mis lubab taotleda oma nõude rahuldamist ka siis, kui nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Riigikohus selgitas, et puudub põhjus kohelda täitemenetluse algatanud hüpoteegipidajat halvemini teistest hüpoteegipidajatest. Mõlemal juhul saab kohaldada sissenõutavaks muutumata nõuete rahuldamisel tulemi arvel vastavalt TMS § 107 lõikeid 3–5, st edasilükkava tingimusega nõude rahuldamise sätteid ning hoiustada saadud raha nõude sissenõutavaks muutumata ulatuses kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni. Seega võib sundtäitmise kokkuleppe alusel täitemenetlust korraldada, kui hüpoteegiga tagatud nõue (nõuded) on vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks. Kui see on nii, võib täitemenetluses pöörata nõude kogu tagatud nõude (kõigi tagatud nõuete) rahuldamiseks. Siiski tuleb täitemenetlus lõpetada, kui sissenõutavaks muutunud võlg tasutakse sissenõudjale enne kinnisasja müüki. 58 Hüpoteegipidaja nõue rahuldatakse kinnisasja müügist saadud raha arvel. Pärast täitekulude mahaarvestamist jaotatakse ülejäänud raha esmajoones kinnistusraamatust nähtuvate õiguste omajate vahel vastavalt õiguste järjekohtadele kinnistusraamatus. Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse AÕS § 353 lõike 2 järgi pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Tulemi jaotamise kohta teeb kohtutäitur jaotuskava. Kui tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks, nähakse otsuses ette tulemi jaotamine sissenõudjatele järkude kaupa. Samal järjekohal olevate hüpoteegipidajate nõuded rahuldatakse võrdeliselt nõuete suurusega. Nagu kehtiva õiguse kohaselt võib ka edaspidi TMS § 109 lõike 1 kohaselt sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Jaotuskava vaidlustamise hagiga saavad teised sissenõudjad kontrollida hüpoteegipidaja nõuete olemasolu. Kohus võib TMS § 109 lõike 4 järgi hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Maksu- ja Tolliametil puudub käesoleval ajal lahendus, mis võimaldaks menetleda sissetulevaid ühinemise taotlusi ning tegeleda tulemi jaotamisega täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras. Ümberkorralduste tulemusel analoogse kohustuse panemine Maksu- ja Tolliametile tähendaks tehniliste töötajate (ühinemise taotluste töötlemiseks) ning juristide (tulemi jagamisega seonduvate vaidluste pidamiseks) palkamist, seega suureneks riigiametnike arv ja süsteemi kulutused süsteemi arendamisel ja haldamisel. Viimane aga ei ole kooskõlas valitsuse eesmärgiga vähendada avaliku sektori kulusid. Eelnevast tulenevalt pakutakse teise mudelina Maksu- ja Tolliameti menetlustes tulemi jaotamise süsteemi rajamist käesoleval ajal Maksu- ja Tolliameti kasutuses olevatele personali- ja infotehnoloogilistele lahendustele. Praegu on Maksu- ja Tolliamet võimeline töötlema kohtutäiturite poolt saadetavaid rahalise nõude arestimise akte. Rahalise nõude arestimise aktiga arestitakse võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu ning kohustatakse kolmandat isikut täitma kohustust sissenõudja kasuks. Võlgniku vara müügi tulemi laekumisel Maksu- ja Tolliametile tekib võlakohustuse täitmisest üle jääva raha osas võlgnikule tulemi väljamaksmise nõue, mida saab arestimise aktiga arestida, sh etteruttavalt. Alternatiivse lahenduse kohaselt rivistuvad Maksu- ja Tolliametile kohtutäiturite poolt enne vara müüki laekunud rahalise nõude arestimise aktid järjekorda vastavalt nende laekumisele, v.a elatisega seotud rahalise nõude arestimise aktid. Võlgniku vara müügi tulem laekub isiku ettemaksukontole. Ettemaksukontolt teostatakse tulemist väljamakseid vastavalt seadusega ettenähtud nõuete rahuldamise järjekorrale, sh kohtutäituritelt 57 V. Kõve, Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. § 352 kommentaar. 58 Samas. 40 laekunud rahaliste nõuete arestimise aktide alusel. Juhul, kui tulemist piisab kõigi nõuete rahuldamiseks, kantakse alles jääv tulemi osa võlgnikule ettemaksukontolt tema taotluse alusel. Juhul, kui tulemist kõigi nõuete rahuldamiseks ei piisa, ei koostata jaotuskava, vaid nõuded rahuldatakse vastavalt Maksu- ja Tolliametile nõuete laekumise järjekorrale, v.a elatisega seotud rahalise nõude arestid, mis on eelisjärjekorras. Eeltoodud protsessi saaks rakendada ilma täiendavate kulutusteta inim- ja infotehnoloogilisele ressursile. Küll seonduvad selle elluviimisega õiguslikud probleemid, millele tuleb leida eelnõu väljatöötamisel lahendus: 1) kui ei toimu jaotuskava koostamist, tuleb leida variant, mille kohaselt oleks tagatud sissenõudja õigus vaidlustada teiste sissenõudjate nõuete rahuldamise ulatust ning kontrollida nõuete õiguspärasust; 2) tuleb lahendada küsimus, kuidas saaks Maksu- ja Tolliameti menetluse puhul oma õigusi maksma panna võlgniku võlausaldajad, kelle nõude sundtäitmiseks ei ole algatatud täitemenetlust, kuid kellel on õigus nõuda oma nõuete rahuldamist otse tulemist (pandipidajad, lisaks veel nt korteriühistud korteriomandite võõrandamisel). Oluline on tagada menetlejate ja sissenõudjate võrdne kohtlemine. Tuleb täiendavalt kaaluda, kas on õigustatud avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete täitmisega tegelevale menetlejale erinev tulemi jaotamise korra loomine, st praegu täitemenetluse seadustikus kehtiva korra kõrvale. Lõplik valik eeltoodud alternatiivide vahel tehakse pärast huvigruppidelt arvamuste saamist. 6. Nõuete ja arestide infosüsteem 6.1. Eesmärk Selleks et tagada täitemenetluse läbiviimisel uue korralduse läbipaistvus ja menetlusosaliste selgus, luuakse Justiitsministeeriumi haldusalasse uus keskne avalik register59. Register on mõistlik luua Justiitsministeeriumi haldusalasse seetõttu, et Justiitsministeerium ei ole ise täiteasjade menetleja ja oleks sellise registri pidamisel täielikult sõltumatu. Registri kõige olulisem eesmärk on tagada, et menetlusosalistel oleks igal ajal võimalik saada täpne ülevaade tema vastu sundtäitmisel olevatest nõuetest ja täitemenetluse raames seatud arestidest. Samuti on menetlusosalisel võimalik näha arestide järjekorda. Kindlasti hakkab registri kaudu olema nähtav krediidiasutustes avatud arvelduskontodele seatud arestide järjekord. Nende andmete õigsuse tagab elektrooniline arestimissüsteem ehk e-arest, mis saab infosüsteemi osaks. Võimaluse korral hakkab register kuvama ka registervarale seatud arestide järjekorda. Sellisel juhul oleks isikule nähtav iga registervara ja sellele seatud arestide järjekord. Vallasasjadele, töötasule ja kolmandate isikute vastu olevatele nõuetele seatud arestid on märgitud vabatekstina. Näiteks, kui võlgniku varale (nt arvelduskontole) on seatud esimene arest eraõigusliku nõude täitmiseks ja teine arest avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalise nõude täitmiseks, siis register kajastab kõnesolevaid areste ning võlgnik saab jälgida, kas esimeses järjekorras täideti just eraõiguslik nõue. Kui eraõiguslikku nõuet tagav arest tühistatakse (nt nõue saab täidetud), hakatakse täitma seadusest tulenevalt järgmisel järjekohal olevat nõuet jne. Teiseks eesmärgiks on luua üks keskne koht, kus kolmandatel isikutel on võimalik saada infot isikute täitemenetluste kohta. Infot saaksid peale seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid täitvate asutuste ka need isikud, kellel on nt lepingulisse suhtesse astumise eesmärgil vaja saada üldistatumat infot isiku maksedistsipliini kohta. Seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatel asutustel on võimalus pärida andmeid ülesannete täitmise eesmärgil. Muudel kolmandatel isikutel tekib võimalus pärida andmeid nagu praegu kehtivate TMS § 63 lõigete 11 ja 12 alusel60. 59 Registril ei ole veel ametlikku nime, kuid võimalik nimetus saab olema nõuete ja arestide infosüsteem (NAIS) või nõuete ja arestide register. 60 TMS § 63 lõike 11 kohaselt on praegu täitemenetlusregistrist avalikult kättesaadav teave, kas isikul on elatisevõlgnevus, ning selle olemasolu korral sissenõutava võla jäägi suurus. TMS § 63 lõike 12 kohaselt on täitemenetlusregistrist on kättesaadav teave, kas isikul on täitmisele antud võlgnevus, ning selle olemasolu korral täitedokumendist tuleneva võlgnevuse suurus ja jääk, kusjuures teavet antakse nende täitemenetluste kohta, milles on möödunud vabatahtliku tasumise tähtaeg. Päring TMS § 63 lõike 12 alusel on tasuline ja maksab praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt 5 eurot. 41 6.2. Ülevaade Kui praegu vajab menetlusosaline ülevaadet tema suhtes algatatud täitemenetlustest, siis tuleb tal see välja selgitada kodanikuportaalist või kui tal see võimalus puudub, siis tuleb tal vastav taotlus esitada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Seejärel peab menetlusosaline pöörduma tema täiteasja(de)ga tegeleva(te) kohtutäituri(te) poole, et saada detailsemat infot nõuete ja arestide kohta. Täieliku ülevaate saamiseks sellest, millises järjekorras on arestid, menetlusosalise jaoks praegu tegelikult head lahendust polegi. Selleks et täitemenetluse osalistel oleks kiire ja lihtne võimalus saada eelnimetatud infot, on kõige otstarbekam luua register, kus menetlusosaline saab infoportaali sisse logida ning talle kuvatakse vajalik info. Registri loomisel lõpetatakse kolme infosüsteemi tegevus: TÄITIS, ETIS (e-täitur) ja senine elektrooniline arestimissüsteem (e-arest). Nende asemele luuakse uus infosüsteem, mille osadeks on register, infoportaal (kasutajaliides) ja uus e-arest. Keskne register hakkab sisaldama infot kõigi sundtäitmisel olevate nõuete ja nende raames seatud arestide kohta, sõltumata sellest, kas nõuet sundtäidab kohtutäitur või riik. Infoportaali kaudu on võimalik nii menetlusosalistel, menetlejatel kui ka teistel isikutel, kelle jaoks info on oluline, sisse logida, et registrist infot näha. E-aresti kaudu liiguvad arestid menetlejate, krediidiasutuste ja uurimisasutuste vahel ja need kajastatakse kohe ka registris. Lisaks luuakse vastavad teenused, millega saavad avalik- õiguslikke ülesandeid täitvad asutused teha päringuid otse üle x-tee oma infosüsteemide kaudu ilma portaali kaudu sisse logimata. Register vaid kajastab infot ning selles ei tehta menetlustoiminguid. Registrisse tuleb info e-toimikust, MTA infosüsteemist, Taavist, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tellitud arendatavast infosüsteemist ja kohtutäiturite endi menetlusprogrammidest. Samuti on eesmärk tagada võimalus näha andmeid registervarade ja nendele seatud arestide kohta. Selleks tuleb registrisse info ka eri registritest.61 Täitemenetluse registreerimise kohustus registris hakkab olema kõigil menetlejatel. See tagab selle, et adekvaatne info oleks menetlusosaliste jaoks pidevalt olemas. Ilma täitemenetluse registreerimiseta registris ei ole võimalik seada ka täitemenetluse raames võlgniku pangakontole aresti, sest register ja e-arest on omavahel seotud. Infoportaalile saab ligi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehelt ja seda majutab samuti Registrite ja Infosüsteemide Keskus (sarnaselt nt karistusregistriga). Avalikus vaates on võimalik kõigil tutvuda üldise jooksva statistikaga, st kättesaadav on info selle kohta, mitu nõuet kokku on parasjagu üleval, nende kogusumma ning palju neist on elatisasju. Registrist saab näha juurdepääsupiiranguga andmeid kas sisselogituna või x-tee teenust kasutades. Sisselogimisel tuvastatakse isiku roll. Juhul kui isik on mõnes täiteasjas võlgnik ja mõnes sissenõudja, on tal võimalus valida kahe rolli vahel: kas ta logib sisse võlgniku või sissenõudjana. Ka selleks et teha päringut kellegi teise kohta, peab isik olema tuvastatud. Ilma sisse logimata isik päringut teha ei saa, ka mitte elatisevõlgnevuse päringu tegemise korral. Menetlusosalistel on portaali kaudu võimalik tutvuda muu hulgas täitemenetluste põhilise info, olulisemate täitemenetluse dokumentide (nt täitedokument, täitmisteade, kohtutäituri tasu otsus), arestide info ja järjekorraga, menetleja(te) kontaktandmete ja üldise täitemenetluse infoga. Lisaks on menetlusosalistel võimalik määrata endale volitatud esindaja kas täitetoimiku kaupa või kõikidele toimikutele. Samuti on võimalik teha registrist päring kolmanda isiku kohta. Kui isik soovib teha päringu kellegi teise kohta, peab ta sisse logima, mille järel on tal võimalus:  teha tasuta päring selle kohta, kas isikul on elatisevõlgnevus, ning selle olemasolu korral saada teada sissenõutava võla jäägi suurus;  teha tasu eest päring selle kohta, kas isikul on täitmisele antud võlgnevus, ning selle olemasolu korral saada teada täitedokumendist tuleneva võlgnevuse suurus ja jääk. Menetlejatel (kohtutäitur ja MTA) on võimalus samuti teha registrist päringuid ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks. 61 Sh kinnistusraamat, äriregister, liiklusregister jm registrid. See, milliste registrite andmeid on võimalik registris näidata, on veel täpsustamisel ja parim lahendus väljatöötamisel. 42 Samuti saab Justiitsministeerium järelevalve teostamiseks ja valdkonna arendamiseks õiguse teha päringuid ja näha kõiki andmeid. Lisaks luuakse eraldi statistikamoodul, kust on võimalik saada erineva sisu ja ulatusega statistikat. 6.3. Orienteeruv ajakava ja kulu Kontseptsiooni kirjutamise ajal koostab Justiitsministeerium koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Maksu- ja Tolliameti ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga registri lähteülesannet. Registrite ja Infosüsteemide Keskuses on valmimas eelärianalüüs ja prototüüp. Jaanuaris 2019 valmisid nii lähteülesanne, eelärianalüüs kui ka prototüüp ning registri arendamiseks esitatakse taotlus 2020.– 2023. a riigieelarveliste vahendite saamiseks. Kui registri arendamiseks saadakse riigieelarvelised vahendid, on võimalik registri arendamine aastatel 2020–2021. Registri eeldatav kasutuselevõtt saaks toimuda 2021. aasta lõpus. Kontseptsiooni kirjutamise ajal puudub registri loomise kohta ärianalüüs, mistõttu ei ole võimalik välja tuua arendusteks vajalikku täpset summat. Kogemustele tuginevalt on Registrite ja Infosüsteemide Keskus hinnanud registri võimalikuks IKT kuluks62 350 000 eurot, millele lisanduvad Maksu- ja Tolliameti, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, kohtutäiturite süsteemide ja teiste registrisse infot edastavate süsteemide arenduskulud. 7. Kohtutäituri amet 7.1. Kohtutäiturite jätkusuutlikkus Mitmed kohtutäituri bürood on teadaolevalt juba praegu majanduslikes raskustes ja tegutsevad toimetuleku piiril (seda kinnitavad ka kohtutäiturite tuludeklaratsioonide andmed). Avaliku võimu kandja nõuete oluline vähenemine toob tõenäoliselt kaasa mitmete raskustes kohtutäiturite tegevuse lõpetamise ja büroode sulgemise, halvemal juhul võib järgneda ka osa kohtutäiturite maksejõuetus ja pankrot. Eriti tõsise löögi alla satuvad väljaspool Tallinna tegutsevad kohtutäiturid, kellest paljude toimetulek sõltub suurel määral just avaliku võimu kandja nõuete sissenõudmisest. Kui menetluses olevate nõuete maht ei võimalda kohtutäituril büroo tegevust piisaval määral finantseerida, siis paratamatult kannatab selle tõttu täitemenetluse efektiivsus ja kvaliteet. Kontseptsioonis toodud kohtutäiturite jätkusuutlikkuse analüüsimisel on aluseks võetud 2015–201763 täitmisele esitatud nõuded ja nende eest määratud kohtutäituri tasud. Samuti on analüüsis ja prognooside tegemisel arvestatud 10.06.2018 jõustunud kohtutäituri tasude muudatusi ning ka seda, et avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalisi nõudeid täidab edaspidi Maksu- ja Tolliamet. Selleks et hinnata, kui suur peaks olema kohtutäituri jätkusuutlikuks tegutsemiseks piisav nõuete maht, tuleb esmalt määrata kindlaks kohtutäituri minimaalne sissetulek, mis oleks tema ametiülesandeid ja vastutust arvestades nii suur, et motiveeriks kohtutäiturit efektiivselt menetlusi läbi viima. Võttes arvesse teiste õigusvaldkonna vabakutsete esindajate (nt advokaadid, notarid ja pankrotihaldurid) sissetulekute taset, võiks kohtutäituri netosissetulek hinnanguliselt olla tasemel alates 4000 eurot kuus. Eeldades, et valdav osa kohtutäituritest soovib pärast ümberkorraldusi tegevust jätkata ning oleks seda valmis tegema ka väiksema netosissetulekuga, on analüüsitud ka olukoda, kus kohtutäituri netosissetulek kuus on vähemalt 3000 või vähemalt 2000 eurot. Kuivõrd kohtutäitur peab teenitud tulult maksma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse ning sotsiaalmaksuga maksustatud tulult ka tulumaksu, siis: 4000-eurose ja suurema kuu netosissetuleku teenimiseks peab kohtutäituri kasum (tulu, millelt on bürookulud maha arvatud) olema vähemalt u 85 000 eurot aastas; 3000-eurose ja suurema kuu netosissetuleku korral peab kohtutäituri kasum (tulu, millelt on bürookulud maha arvatud) olema vähemalt u 62 000 eurot aastas; 2000-eurose ja suurema kuu netosissetuleku korral peab kohtutäituri kasum (tulu, millelt on bürookulud maha arvatud) olema vähemalt u 41 000 eurot aastas. 62 IKT kulu sisaldab endas ärianalüüsi, prototüüpi, arendust, andmete üleviimist vanadest süsteemidest uude ning järeltegevusi. 63 2018. aasta andmed näitavad sama tendentsi. Umbes kolmandik kohtutäituritest teenib kasumit alla vajaliku määra, nendest kaheksal langes 2018. aastal käive võrreldes 2017. aastaga veelgi. 43 Tabel 15. Kohtutäiturite keskmine aastatulu 2015–2016 nr KT nimi Tulu Kulu Kasum 1 XXX 1 864 016 € 1 385 499 € 478 517 € 2 XXX 508 357 € 269 433 € 238 924 € 3 XXX 446 734 € 214 400 € 232 334 € 4 XXX 512 850 € 286 117 € 226 734 € 5 XXX 626 850 € 403 673 € 223 177 € 6 XXX 435 762 € 269 414 € 166 348 € 7 XXX 281 841 € 118 717 € 163 124 € 8 XXX 432 501 € 278 790 € 153 711 € 9 XXX 476 945 € 346 503 € 130 442 € 10 XXX 256 495 € 137 988 € 118 507 € 11 XXX 312 295 € 200 404 € 111 891 € 12 XXX 330 985 € 220 022 € 110 962 € 13 XXX 462 990 € 352 995 € 109 995 € 14 XXX 392 262 € 289 697 € 102 565 € 15 XXX 392 104 € 291 575 € 100 529 € 16 XXX 195 344 € 95 294 € 100 051 € 17 XXX 947 353 € 848 523 € 98 830 € 18 XXX 354 135 € 261 515 € 92 620 € 19 XXX 200 216 € 110 501 € 89 715 € 20 XXX 292 626 € 214 927 € 77 699 € 21 XXX 345 320 € 267 851 € 77 468 € 22 XXX 139 385 € 63 493 € 75 892 € 23 XXX 214 707 € 139 132 € 75 575 € 24 XXX 198 645 € 128 124 € 70 521 € 25 XXX 142 115 € 82 178 € 59 938 € 26 XXX 152 714 € 100 815 € 51 899 € 27 XXX 212 832 € 161 406 € 51 426 € 28 XXX 146 702 € 95 570 € 51 132 € 29 XXX 154 678 € 104 239 € 50 439 € 30 XXX 177 484 € 140 431 € 37 053 € 31 XXX 200 990 € 166 650 € 34 340 € 32 XXX 339 126 € 305 753 € 33 373 € 33 XXX 138 638 € 105 572 € 33 066 € 34 XXX 97 402 € 66 144 € 31 258 € 35 XXX 177 076 € 145 960 € 31 116 € 36 XXX 140 603 € 115 781 € 24 822 € 37 XXX 212 340 € 189 415 € 22 925 € 38 XXX 80 343 € 62 050 € 18 293 € 39 XXX 137 016 € 119 864 € 17 152 € 40 XXX 68 999 € 57 064 € 11 936 € 41 XXX 148 132 € 144 725 € 3 407 € 42 XXX 120 768 € 118 886 € 1 883 € 43 XXX 75 108 € 74 033 € 1 075 € 44 XXX 81 077 € 85 856 € -4 779 € 45 XXX 111 543 € 165 519 € -53 976 € 44 Tabelist 15 nähtub, et ametitegevuse jätkamise soovi puhul ning nõustumisel keskmise kuu sissetulekuga 2000–4000 eurot võiks ümberkorralduste järel tegutseda ligikaudu 30 kohtutäiturit. Kohtutäiturite tulubaas Kui pidada kohtutäituri minimaalselt rahuldavaks sissetulekuks 2000 eurot kuus (netosummana) ja jätkusuutlikult toimiva büroo pidamiseks minimaalselt vajalikuks kuluks 95 000 eurot aastas, siis kokku peaks kohtutäitur jätkusuutlikuks tegutsemiseks teenima ettevõtlustulu vähemalt u 136 000 eurot (41000 + 95000) aastas. Vaadates eri perioodide andmeid kohtutäiturite tulude ja sundtäitmiseks esitatud nõuete kohta, võib teha järelduse, et kohtutäituri tasuna laekub kohtutäiturile sundtäitmiseks esitatud nõuetest ligikaudu 5%64. Seega kuus netotuluna 2000 euro teenimiseks vajalik nõuete maht (nn tulubaas) peab olema vähemalt 2 720 000 eurot (136 000/0,05) aastas. Tabel 16. Kohtutäiturite eeldatav keskmine aastane tulubaas, potentsiaalne müügitulu (5%) ja keskmine aastane müügitulu 2015–2016 Potentsiaalne Keskmine aastane müügitulu müügitulu 2015– nr KT nimi Piirkond Tulubaas kokku eeldatava 2016 tulubaasi põhjal 1 XXX Harju 36 771 224 € 1 838 561 € 1 864 016 € 2 XXX Harju 22 199 347 € 1 109 967 € 312 295 € 3 XXX Tartu 10 081 561 € 504 078 € 947 353 € 4 XXX Harju 7 721 618 € 386 081 € 508 357 € 5 XXX Harju 7 424 835 € 371 242 € 330 985 € 6 XXX Harju 7 003 305 € 350 165 € 177 484 € 7 XXX Harju 6 321 095 € 316 055 € 626 850 € 8 XXX Harju 5 321 803 € 266 090 € 256 495 € 9 XXX Harju 4 748 929 € 237 446 € 354 135 € 10 XXX Viru 3 798 699 € 189 935 € 345 320 € 11 XXX Pärnu 3 708 022 € 185 401 € 446 734 € 12 XXX Pärnu 3 608 419 € 180 421 € 435 762 € 13 XXX Tartu 3 198 565 € 159 928 € 512 850 € 14 XXX Viru 3 100 948 € 155 047 € 432 501 € 15 XXX Harju 3 073 908 € 153 695 € 476 945 € 16 XXX Harju 2 681 096 € 134 055 € 392 104 € 17 XXX Viru 2 651 945 € 132 597 € 177 076 € 18 XXX Harju 2 646 859 € 132 343 € 462 990 € 19 XXX Harju 2 170 961 € 108 548 € 392 262 € 20 XXX Tartu 1 997 655 € 99 883 € 148 132 € 21 XXX Viru 1 923 222 € 96 161 € 292 626 € 22 XXX Pärnu 1 730 193 € 86 510 € 212 832 € 23 XXX Tartu 1 652 528 € 82 626 € 152 714 € 24 XXX Viru 1 570 842 € 78 542 € 339 126 € 25 XXX Tartu 1 452 870 € 72 643 € 214 707 € 26 XXX Tartu 1 321 263 € 66 063 € 137 016 € 27 XXX Tartu 1 240 945 € 62 047 € 281 841 € 28 XXX Pärnu 1 129 268 € 56 463 € 80 343 € 29 XXX Tartu 1 086 662 € 54 333 € 195 344 € 30 XXX Pärnu 1 073 900 € 53 695 € 139 385 € 64 Nt 2016. a moodustasid kõigi kohtutäiturite tulud kokku 14 miljonit eurot, s.o 5,9% kõigist eelmisel aastal sundtäitmiseks esitatud nõuete kogusummast (u 235 miljonit eurot). 45  31 XXX Harju 1 029 351 € 51 468 € 212 340 € 32 XXX Tartu 1 028 999 € 51 450 € 146 702 € 33 XXX Harju 1 002 168 € 50 108 € 200 990 € 34 XXX Viru 999 621 € 49 981 € 120 768 € 35 XXX Tartu 882 376 € 44 119 € 154 678 € 36 XXX Viru 759 409 € 37 970 € 198 645 € 37 XXX Tartu 722 343 € 36 117 € 200 216 € 38 XXX Pärnu 592 912 € 29 646 € 111 543 € 39 XXX Tartu 553 698 € 27 685 € 75 108 € 40 XXX Tartu 429 778 € 21 489 € 140 603 € 41 XXX Pärnu 365 467 € 18 273 € 97 402 € 42 XXX Viru 299 097 € 14 955 € 81 077 € 43 XXX Tartu 142 491 € 7 125 € 138 638 € 44 XXX Harju 116 997 € 5 850 € 142 115 € 45 XXX Pärnu 107 700 € 5 385 € 68 999 € Tabeli 16 alusel saab teha järelduse, et ümberkorralduste järel saaksid teenida rahuldavat netosissetulekut ja samal ajal tagada büroo tegevuse piisava finantseerimise ligikaudu 16–20 kohtutäiturit. Arvestades asjaolu, et ümberkorralduste järel lisanduvad neile ka nõrgemate büroode tulubaasid, võib kindlalt väita, et 16–20 kohtutäituri jaoks olukord halvemaks ei muutu. Sissetulekuallikad Toetamaks põhimõtet, et tugevamate büroode tegevust ei häiri ka avaliku võimu kandja avalik- õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete viimine Maksu- ja Tolliameti menetlusse, võrreldakse eraõiguslike nõuete sundtäitmise kaudu saadavat tulemit avalik-õiguslike nõuete sundtäitmises laekuva tulemiga. Alusandmed on kogutud 4 kohtutäituri büroost ning kajastavad aastatel 2015–2017 algatatud täitemenetluse andmeid. Tabel 17. Kohtutäituri tasunõuete rahuldamine era- ja avalik-õiguslike nõuete sundtäitmise täitemenetlustes Avalik- Toimi- Laeku- Määratud Laekunud Laeku- Laeku- Määratud Laekunud Määratud Laekunud õiguslikud kute mise alustus- alustus- mise mise põhitasu põhitasu täitekulu täitekulu nõuded arv % tasu tasu % % Kohtutäitur A 8145 604 559 162 055 27% 181 997 99 719 55% 16 559 11 056 67% Kohtutäitur B 6145 329 859 132 882 40% 135 197 83 827 62% 5 978 4 344 73% Kohtutäitur C 6056 408 889 114 927 28% 142 234 82 459 58% 2 582 883 34% Kohtutäitur D 2411 133 717 54 606 41% 55 166 33 226 60% 260 108 41% Üldkokkuvõte 22 757 1 477 024 464 471 31% 514 595 299 231 58% 25 378 16 392 65% Toimi- Laeku- Määratud Laekunud Laeku- Laeku- Eraõiguslikud Määratud Laekunud Määratud Laekunud kute mise alustus- alustus- mise mise nõuded põhitasu põhitasu täitekulu täitekulu arv % tasu tasu % % Kohtutäitur A 6937 2 709 567 824 097 30% 216 049 120 022 56% 34 098 26 588 78% Kohtutäitur B 3553 2 530 346 745 548 29% 128 959 72 929 57% 45 940 42 956 94% Kohtutäitur C 464 771 999 122 208 16% 25 485 13 595 53% 516 358 69% Kohtutäitur D 3806 2 001 786 511 695 26% 115 761 53 261 46% 30 846 29 606 96% Üldkokkuvõte 14 760 8 013 698 2 203 548 27% 486 254 259 808 53% 111 400 99 509 89% Tabelist leitava kohtutäituri C põhitasu laekub võrdselt avalik-õiguslike ja eraõiguslike nõuete sundtäitmisest. Märkimisväärne on asjaolu, et 464 algatatud eraõigusliku nõude menetlusest on laekunud sama palju põhitasusid kui 6056 avaliku võimu kandja nõude sissenõudmisest. 46 Kohtutäiturite A, B ja D puhul on märgatavad kaks peamist tendentsi: 1) eraõiguslikest nõuetest laekuva põhitasu kogusumma on 4–10 korda suurem kui avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmisest laekunud põhitasu summa; 2) eraõiguslike nõuete menetlemine kindlustab 3/4 kohtutäituri põhitasu laekumistest. Eestis on veel vähemalt 20 kohtutäiturit, kelle nõuete paketid sarnanevad avalik-õiguslike ja eraõiguslike nõuete osakaalu poolest kohtutäiturite A, B ja D nõuete paketiga või kelle büroo menetluses on eraõiguslike nõuete osakaal veel suurem (mõne kohtutäituri nõuete pakett sisaldab üksnes 1–2% avaliku võimu kandja nõudeid). Eeltoodud tendentsid on kohaldatavad ka nende suhtes. Kohtutäiturite jätkusuutlikkuse hindamisel tuleb arvestada veel järgmist asjaolu. Praegu on 43 kohtutäituri käes nõuete pakett suuruses 1 000 000 000 eurot ehk üks kohtutäitur teenib oma sissetulekut, hallates nõuete paketti keskmiselt suurusjärgus 23 miljonit eurot. Ümberkorralduste järel koonduvad kõik ümberkorralduste tegemise seisuga kohtutäiturite menetluses olevad nõuded 16–20 kohtutäituri kätte ehk iga kohtutäitur menetleb edaspidi nõudeid kogusummas u 50 miljonit eurot. Sellega suureneb kohtutäiturite tulubaas umbes kaks korda. Võttes arvesse asjaolud, et: a) suuremad kohtutäiturite bürood teenivad juba praegu lõviosa oma sissetulekust eraõiguslike nõuete täitmisest; b) kohtutäiturite tulubaasid lubavad teenida arvestatavat sissetulekut ka pärast ümberkorraldusi ning c) ümberkorralduste järel ametisse jäävate kohtutäiturite tulubaas ei vähene, vaid hoopis suureneb, võib kokkuvõtvalt jõuda järeldusele, et arvestatav hulk kohtutäiturite büroosid saab oma tegevust edukalt finantseerida ka üksnes eraõiguslike nõuete menetlemisega. Positiivset mõju kohtutäiturite jätkusuutlikkusele avaldab ka asjaolu, et edaspidi antakse kohtutäituritele vara üleskirjutamiseks ja müügiks üle üksnes need avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalisel nõudel baseeruvad täiteasjad, mille võlgnikel on vara, mille realiseerimise arvelt nõuet rahuldada. Kui võlgnikul vara puudub, siis sellised asjad enam kohtutäituri kätte ei jõua ja kohtutäitur ei pea tegelema vähemalt avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete puhul varatu võlgniku asjadega. Aja- ja tööressursi ümbersuunamine eraõiguslike nõuete menetlemisele (nende hulgas ka sotsiaalselt olulised nõuded, nt elatised ja suhtluskorrad) toob kaasa sissetuleku kasvu ja kogu ameti maine märgatava paranemise. Avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmine ametitegevuse osana on praegu küll seadusest tulenev kohtutäiturite kohustus (v.a maksunõuded), kuid miski ei takista läheneda nende nõuete menetlemisele teistmoodi. Avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete sissenõudmise funktsiooni üleandmine Maksu- ja Tolliameti pädevusse mõjutab paratamatult kohtutäiturite jätkusuutlikkust. Väiksemal määral muutub olukord nende kohtutäiturite jaoks, kelle büroo kasum laekub suures osas eraõiguslike nõuete menetlemisest. Statistika näitab, et ligikaudu 20 büroo puhul moodustab eraõiguslike nõuete menetlemisest laekuva põhitasu osakaal 3/4 kogu tulust. Seejuures on nende nõuete menetlemisest laekuva põhitasu kogusumma 4–10 korda suurem kui avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmisest laekunud põhitasu summa. Puudub alus kahelda selles, et ümberkorralduste järel kasutavad eraõiguslike nõuete sissenõudjad edasi samade büroode teenuseid, kellega neil on juba praegu kujunenud hea koostöö. Olukord muutub aga oluliselt nende kohtutäiturite jaoks, kelle tegevus on finantseeritud suuremas osas avaliku võimu kandja nõuete sundtäitmisest laekuvate tasude arvel. Selliseid kohtutäituri büroosid on Eestis samuti 20 ringis. Nende büroode tulubaas väheneb olulisel määral ning büroo ülalpidamise ja täitemenetluse kvaliteedi tagamise võime langeb suuresti. Kvaliteedi langemise tõttu pöörduvad eraõiguslike nõuete sissenõudjad ilmselt jätkusuutlikumate (suuremate) büroode poole. Eeltoodule järgneb kas ametitegevuse vabatahtlik üleandmine, büroo maksejõuetuks muutumine või kohtutäituri ametist tagandamine menetluslike rikkumiste tõttu. Olukorral, kus kohtutäiturite tegevus jätkub ümberkorralduste järel vaba turu tingimustes (ehk riik ei hakka tegutsevate kohtutäiturite arvu sunniviisiliselt vähendama), on järgmised negatiivsed tagajärjed: - Kõigile kohtutäituritele ei jätku tööd. Mitmed bürood peavad kriitiliselt üle vaatama oma võime tegevust jätkata, hinnates menetluses olevate nõuete perspektiivikust ning eraõiguslikele nõuetele rajatud tulubaasi suurust ja kasvu. 47  - Suureneb kuritarvitamise risk. Praktika näitab, et kohtutäiturid eksivad menetlusreeglite rakendamisel (võlgnikult nõutakse põhjendamatute või liiga suurte kulude maksmist, raha ei kanta tähtaegselt edasi sissenõudjatele, eiratakse kohtupraktikat põhitasude nõudmise osas). Olukorras, kus nähakse, et büroo tegevus hakkab hääbuma, võib selliste rikkumiste oht oluliselt suureneda. Büroode maksejõuetus. Kui alles jäävate eraõiguslike nõuete haldamisest laekuvad tasud ei võimalda büroo tegevust korralikult finantseerida, võivad kohtutäituritel tekkida probleemid töötajate palkade, maksude ning teenuste eest tasumisel. - Nõuete menetluse kvaliteedi langus. Kui kohtutäituri büroo tulu ei võimalda hoida tööl kvalifitseeritud töötajaid ja tagada tänapäeval hädavajalike IT-lahenduste arendamist ning funktsioneerimist, langeb paratamatult büroo võime teha täitetoiminguid tähtaegselt ja vajaliku kvaliteediga. - Teenuse kättesaadavuse langus. Tekib reaalne oht, et mitmed väiksemates linnades asuvad bürood on samal ajal silmitsi olukorraga, kus nende tegevus ei ole enam jätkusuutlik. Samas piirkonnas säilivad küll teised kohtutäituri bürood, kes saavad suletava büroo tegevuse üle võtta, kuid teenuse kättesaadavus võib siiski ajutiselt langeda. Eelnimetatud negatiivsed tagajärjed mõjutavad ka riigi halduskoormust. Rikkumiste riski kasvuga suureneb vajadus haldus- ja distsiplinaarjärelevalve järele. Nõuete menetlemise kvaliteedi langemine toob endaga kaasa kohtutäituri tegevuse või tegevusetuse kohta laekuvate kaebuste arvu suurenemise. Olukorras, kus kohtutäitur ei ole võimeline kahjumis oleva büroo üleandmist korraldama või tal puudub tahe seda teha enne, kui pankroti piir on sisuliselt ületatud, peab riik paratamatult sekkuma. See tähendab, et võib tekkida olukord, kus Justiitsministeeriumi järelevalveametnikud saavad olla korraga kaasatud mitme suletava büroo üleandmisesse. Vastukaaluks eelnevas lõigus kirjeldatule langeb oluliselt riigi vastu esitatavate kohtutäituri büroode sunniviisilise sulgemisega kaasnevate suuremahuliste kahjunõuete tekkimise oht ning perspektiivis rohkem kui 20 nende nõuetega seotud kohtuvaidluse pidamise vajadus. Ühtlasi puudub vajadus luua keerulist ja suuremahulist regulatsiooni. Kokku hoitava ressursi saab suunata järelevalve tegemiseks. Kohtutäituri tegevuse sunniviisilise reguleerimisega seotud vaidluste ärahoidmine soosib ka avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete haldamise süsteemi sujuvat muutmist. Avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete haldamise ümberkorraldamine ei riiva kohtutäiturite õigusi ega piira õigustatud ootusi, kuna nad saavad ümberkorralduste järel oma tegevust jätkata. Juhul kui riik ei sulge sunniviisiliselt kohtutäituri büroosid, jääb võimalike kohtutäituri ametitegevusest tulenevate nõuete rahuldamise küsimuste lahendamine praegu kehtiva süsteemi raamidesse ning see ei vaja täpsustamist. Kulude ja tasu hüvitamise kokkulepe peab olema sõlmitud üleandva ja ülevõtva kohtutäituri vahel. 7.2. Kohtutäiturite optimaalne arv, piirkondlik jagunemine ja teenuse kättesaadavus Täitesüsteemi ümberkorralduste ettevalmistamisel on analüüsitud mitmeid võimalusi kohtutäiturite tööpiirkondade reorganiseerimiseks. Kaaluti piirkondade kaotamist, kahe ning kolme tööpiirkonna loomist. Süsteemi jätkusuutlikkuse, teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks ning konkurentsi säilitamiseks leiti siiski, et kõige otstarbekam on säilitada neli tööpiirkonda. Võrreldes praegusega on erinevus selles, et Järvamaa ja Raplamaa hakkavad ümberkorralduste järel kuuluma Harju tööpiirkonna koosseisu (praegu Pärnu tööpiirkonna koosseisus). Muudatus on tingitud sellest, et Pärnu tööpiirkonda jääb pärast ümberkorraldusi vähem kohtutäitureid ning sama suure tööpiirkonna head teenindamist on keeruline tagada. Praegu on kohtutäiturite bürood Kärdlas, Kuressaares, Haapsalus, Tallinnas, Raplas, Pärnus, Paides, Rakveres, Jõhvis, Narvas, Jõgeval, Viljandis, Tartus, Põlvas, Võrus, Valgas ja Viljandis. Süsteemi ümberkorralduste ettevalmistamisel on lähtutud põhimõttest, et tegevust jätkavate kohtutäiturite teenuse kättesaadavus eri piirkondades ei tohi kliendi jaoks muutuda halvemaks. Praeguseks on selge, et avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete menetlemise õiguse andmisega Maksu- ja Tolliametile halveneb oluliselt väiksemate kohtutäituri büroode jätkusuutlikkus, kuna nende eraõiguslike nõuete portfellide menetlemisest laekuvad kohtutäituri tasud ei taga büroo tegevuse vajalikku finantseerimist. Sellega kaasneb oht, et kohtutäituri teenus kaob väiksema elanikkonnaga maakondadest täielikult. Niisuguse olukorra vältimiseks luuakse ümberkorraldustega kord, mille kohaselt kohtutäiturid saavad küll õiguse pidada bürood suuremates keskustes (Tallinn, Pärnu, Rakvere, Jõhvi, Narva, Tartu, Põlva), kuid neile pannakse ka kohustus avada harukontorid väiksemates asulates (Haapsalu, Kuressaare, Rapla, Paide, Viljandi, Valga, Võru, Jõgeva). 48 Ümberkorralduste järel ei ole ilmselt Kärdla kohtutäituri büroo enam jätkusuutlik. Hiiumaa elanikkonda silmas pidades oleks ka harukontori rajamine Kärdlasse põhjendamatu, eeskätt arvestades tegevusega kaasnevat aja- ja ressursikulu. Eestis on aastas keskmiselt 120 000 täitemenetluse võlgnikku. Statistiliselt tähendab see seda, et iga 1000 inimese kohta on Eestis keskmiselt 11 võlgnikku. Arvestuslikult tähendab see, et Hiiumaa 10 000 elaniku kohta on 110 võlgnikku. Arvestades Hiiumaa võlgnike väikesearvulisust, ei ole ette näha võlgnike sagedast kohtutäituri büroo külastamist. Olulise osa suhtlusest saab katta elektroonsete sidekanalitega. Harvadel juhtudel, kui võlgnik ikkagi soovib kohtuda kohtutäituriga (nt kaebus kohtutäituri tegevuse kohta), katab soovijate vajaduse teenuse järele edaspidi ära Haapsalus avatav kohtutäituri harukontor. Harukontorite avamiseks on kaks alternatiivi. Esimesel juhul määratakse harukontorite pidajad järgmiselt: konkurss kohtutäituri ametikohtadele kuulutatakse välja selliselt, et osa piirkonna kohtutäituritest saavad kohe ametikohaga kaasa kohustuse avada harukontor eelnevalt määratud linnas (kuid samas tööpiirkonnas). Juhuks, kui keegi ei kandideeri kohtadele, mis näevad ette harukontori avamist, antakse justiitsministrile volitus määrata, kellele sama tööpiirkonna konkursi võitjatest pannakse kohustus kontor avada. Teise alternatiivi puhul ei sekku riik üldse kohtutäiturite edasisse tegevusse ja ametis jätkavate kohtutäiturite optimaalne arv selgub vaba turumajanduse käigus ehk väiksema tulubaasiga kohtutäiturid ilmselt sulgevad büroo, kuna ei suuda oma tegevust enam majandada. Sellisel juhul sulgevad oma bürood esmalt väiksemate maapiirkondade kohtutäiturid ja kui mõnes piirkonnas teenuse kättesaadavus halveneb, alles siis sekkub riik. Kui vabatahtlikku ei ole, siis kohustab justiitsminister mõnda kohtutäiturit avama selles piirkonnas harukontori. Harukontorite puhul ei nähta ette kohustust hoida kontor avatuna iga päev. Piisab sellest, et kontor on avatud ühel tööpäeval nädalas nt 4–6 tundi. Sellisel juhul peab vastuvõtt kestma kogu lahtioleku aja vältel. Need on minimaalnõuded ning harukontori pidajast kohtutäitur võib omal algatusel hoida kontorit avatuna ka mitmel tööpäeval nädalas. Kui täitemenetluse osalisel tekib vajadus pöörduda kohtutäituri poole sel ajal, kui harukontor on suletud, saab ta pöörduda põhibüroosse. Harukontoris peab olema isikule tagatud vähemalt järgmised teenused: dokumentide vastuvõtt, esmane nõustamine, vajaduse korral kaebuste läbivaatamine (kaebaja avaldab, kus ta soovib kaebuse läbivaatamist, kohtutäitur määrab kaebuse läbivaatamise aja ja koha, arvestades kaebaja soovi). Siit tekivad ka nõudmised personalile: kui on kavandatud kaebuse läbivaatamine harukontoris, peab kohale jõudma ka kaebuse läbivaatamiseks pädev isik. Dokumentide hoiustamine ei pea toimuma kohapeal, dokumente võib hoida põhibüroos. Tagatud peab olema võlgnevuse tasumise võimalus kohapeal sularahas. Toimikuga tutvumiseks tuleb menetlusosalisele tagada toimikule juurdepääs nii büroos kui ka harukontoris. Teenuse kättesaadavuse tagamise vajadusega arvestades on kontseptsiooni koostamise ajaks selge, et esialgu kõlama jäänud 8 kohtutäituri ametikohast terve riigi jaoks ei piisa. Ainuüksi Harju tööpiirkonna eraõiguslike nõuete ja täitmisel olevate avaliku võimu kandja nõuete paketi kogumahuga arvestades oleks 6 selle piirkonna kohtutäituri ametikohta võimalik optimaalne arv. Sellisel juhul jääks kogu ülejäänud riigi territooriumi katma kõigest kaks kohtutäiturit. Praegu on võetud suund sellele, et ümberkorralduste järel jätkavad tegevust 16 kohtutäiturit65 (lisaks jäetakse igasse tööpiirkonda üks koht varuks, mis täidetakse siis, kui selleks ilmneb vajadus). Justiitsministrile jääb õigus kuulutada välja konkurss veel nelja ametikoha täitmiseks. Sisuliselt tähendab see seda, et praegu tegutsevate kohtutäiturite arv väheneb ümberkorralduste järel rohkem kui poole võrra, 43-lt 16 peale. Eelnimetatud 16 kohtutäiturit paiknevad riigi territooriumil järgmiselt:  Lääne (Pärnu) tööpiirkonnas tegutseb 2 kohtutäiturit. Kontorid jäävad eeldatavasti Pärnusse ning Haapsalus ja Kuressaares avatakse harukontorid.  Põhja (Tallinna) tööpiirkonnas tegutseb 6 kohtutäiturit. Kontorid jäävad eeldatavasti Tallinna ning Raplas ja Paides avatakse harukontorid.  Ida (Narva) tööpiirkonnas tegutseb 4 kohtutäiturit. Kuna Viru tööpiirkond on maa-alalt kõige väiksem, ei nähta selles ette harukontorite avamist. Küll aga peab 1 kohtutäituri büroo jätkama tegevust Rakveres ja Narvas ning 2 bürood Jõhvis.  Lõuna (Tartu) tööpiirkonnas tegutseb 4 kohtutäiturit, kellest kolme bürood asuvad Tartus ja ühel Põlvas. Seejuures Põlva büroo kohtutäitur saab kohustuse avada harukontorid Valgas ja Võrus. Tartus asuvate büroode kohtutäiturite vahel jaotub kohustus pidada harukontoreid Viljandis ja Jõgeval. 65 Kuidas on kujunenud kohtutäiturite arv, vt kohtutäiturite jätkusuutlikkuse ptk-st. 49  Joonis 6. Kohtutäiturite arv ja büroode asukohad piirkonniti Territoriaalse paiknemise muudatused ei too endaga kaasa kohtualluvuse põhimõtte muutumist. Sissenõude pöörab võlgniku varale jätkuvalt kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. 7.3. Elatise nõuete menetlemine Vaatamata eespool kokkuvõtvalt jõutud järeldusele, et arvestatav hulk kohtutäiturite büroosid saab oma tegevust edukalt finantseerida ka üksnes eraõiguslike nõuete menetlemisega, kavatseme eelnõu koostamise käigus vaadata üle kohtutäiturite ametitoimingute tasuraamistiku. Kavandatavate muudatustega väheneb ristsubsideerimise võimalus ning seda eeskätt jätkavates büroodes, kelle tulubaasis on täna arvestatav osa avaliku võimu kandja nõuetel. Teisalt aja- ja tööressursi ümbersuunamine üksnes eraõiguslike nõuete menetlemisele toob kaasa osade kohtutäiturite sissetuleku kasvu. Väiksemal määral muutub olukord nende kohtutäiturite jaoks, kelle büroo kasum laekub suures osas eraõiguslike nõuete menetlemisest. Samas ei saa olla kindel, et tulubaasi kasv saab olema piisav kõigil jätkavatel kohtutäituritel. Seega eesmärgiks on vajadusel enne muudatuste rakendamist ajakohastada tasusätted ning kõrvaldada kitsaskohad toimingute osas, mis on selgelt alatasustatud. Seejuures pidades silmas, et tasu ei muutuks võlgnikule ülemäära koormavaks. Täiendavalt tuleb märkida, et ümberkorraldused võivad mõjutada väiksema sissetulekuga kohtutäiturite võimekust tegeleda efektiivselt sotsiaalselt tundlike nõuete sissenõudmisega (eeskätt arvukad elatise nõuded). Näiteks täna on algatatud täiteasi 8000 elatisvõlgniku suhtes. Kontseptsiooni koostamise ajal on võrreldud nelja erineva piirkonna kohtutäituribüroo menetletava jooksva elatisnõude menetluskulu andmeid. Esmased järeldused näitavad, et kõigi toimikute tõhusa menetluse aastane eelduslik vajaminev ajaressurss on u 60 000 tundi. Kõnesolev tundide arvu katmine eeldab hinnanguliselt 34 „menetlejat66“. Tänase kohtutäituritel baseeruva mudeli säilitamise korral ning üksnes vajamineva tööjõu ja seonduva bürookulu hinnaks kujuneks aastas ca 1 miljon eurot. Kogutud andmed näitavad, et elatisnõuete menetlemise keskmine aastane kogutulu67 on ca 370 000 eurot. Praegune kohtutäiturite menetletavate elatisnõuete tulu võimaldab finantseerida aastas u 9 inimese töötunnid. Seega ülejäänud elatisnõuete menetlemisega kaasnevad kulud kaetakse praegu ristsubsideerimise abil68. Seega ei kata elatisnõuete menetlemisega kaasnev tulu täna eelduslikult 66 Inimese kohta arvestatud 1760 töötundi aastas 67 Kohtutäiturite saadud tasud kokku perioodil 2016-2018 68 Väiksema sissetulekuga täituritel puudub täna võimekus kasutada seadusandja tööriistakasti täiel määral ning tehakse üksnes toimingud, mida suudetakse finantseerida. 50 vajalikke kulutusi ca 0,6 miljoni ulatuses. Eelnevast saab järeldada, et elatisnõuete (eeskätt jooksva elatise sissenõudmine) menetlemine on kohtutäiturile kahjumlik tegevus. Esialgne analüüs näitab, et peale muudatuste rakendamist alles jääva 8 väiksema müügituluga bürood tulevad eelduslikult kulude katmisega toime, teenimata arvestatavat tulu. Tegevuste ja eranõuete konsolideerimine (lahkuvate portfellide ümber jaotumine) ning automatiseerimine võimaldaks alles jäävatel väiksema müügituluga büroodel eelduslikult enda käivet mõnevõrra suurendada ja mõningast tulu teenida. Samas on risk, et väiksema müügituluga büroodel ei teki võimekust investeerida vajalikul määral ressursse elatisnõuete sissenõudmiseks kui tulu mitte toovasse tegevusse. Sissetuleku teenimiseks on fookus nõuetel, mis sisse toovad. Ülejäänud kuni 12 suurema müügituluga büroo puhul jääb keskmisest müügitulust kulude maha võtmisel maksustamisele minevaks tulemiks keskmiselt 150 000 eurot. Seega saame 12 büroo hinnanguliseks tulemiks kokku 1,8 miljonit eurot69, millest peale riiklike maksude maha arvamist jääb puhaskasumiks ca 0,95 miljonit eurot. Seega näitab esmane analüüs, et suure osa täiturite eelarveline võimekus menetleda elatisnõudeid efektiivselt ei pruugi olla piisav. Riiginõuete menetlemisest saadav tulu väheneb oluliselt ning seeläbi kahaneb osadel kohtutäituritel võimekus rakendada elatisnõuete sissenõudmiseks ette nähtud tööriistu. Eelduslikult kolm võimekamat bürood või mõne võrra enam saaksid täidetud õigusraamistiku nõuded. Samas pooltel alles jäävatel büroodel võib puududa võimekus täita elatisnõudeid efektiivselt, so täita kõiki seadusest tulenevaid ülesanded ja kasutada kõiki tööriistu. Seetõttu keskendutakse nõuetele, mis sisse toovad. Tuleb arvestada, et elatisnõuete menetluskulu on ka täna arvestatud kohtutäiturite kulude hulka, kuid büroode lõikes on toimingute maht ja seega kaasnevad kulud väga erinevad. Riik ei peaks maksma kinni kõiki menetluskulusid 100%, st kulude katmises peaksid osalema ka kohtutäiturid, kuna põhitasu tabel ei ole kujundatud kulupõhiselt. Ristsubsideerimise säilitamine mõistlikus ulatuses on põhjendatud. Samas ei saa jätta kõrvale kohtutäiturite põhjendatud ootust tulu teenimisele, so mõistlikule sissetulekule, mis motiveeriks pingutama. Tegelikud mõjud selguvad peale muudatuste rakendamist. Mõjude järelhindamise raames analüüsitakse kohtutäiturite sissetulekutes toimuvaid muudatusi. Kui analüüsi tulemusel selgub, et kohtutäiturid või oluline osa neist ei oma piisavalt sissetulekut kõigi eranõuete, sh elatisnõuete tõhusaks menetlemiseks, peame välja pakkuma abistavad meetmed. Vajadusel tuleb üle vaadata tasusätted ning ei saa välistada, et riik peab vajaduspõhiselt toetama sotsiaalselt tundlike nõuete menetlemist eelarvest. Täitesüsteemi võimestamiseks on võimalikud järgmised toimemudelid: - Praegust süsteemi ei muudeta, so riik toetab peale reformi kõiki alles jäänud kohtutäitureid, nt elatisnõuete täitmisel x summaga aastas võlgniku/toimiku kohta70; - kohtutäituri büroode kõrvale luuakse mõned kohtutäiturite peetavad elatisasjade bürood (nt 4 keskust: Pärnu, Tallinn, Tartu, Jõhvi), mis menetleks üksnes elatisnõudeid, vahendaks riigi elatisabi saamist ning oleks vahendaja-abistaja rollis piiriülestes elatisasjades. Riigi toetus oleks sama, mis eelmise toimemudeli puhul; - Riiklikud elatistäituri bürood jaotusega sarnaselt esimesele mudelil. Bürood on 100% riigieelarvest finantseeritavad. Praegustele andmetele tuginedes võib esimese mudeli puhul olla riigi toetuse suurus aastas u 0,5 miljonit eurot, teise ja kolmanda mudeli puhul u 1,5 miljonit eurot aastas. Riigi toetus nõutakse võlgnikult sisse pärast elatise toimiku lõpetamist. Kui võlgnikul on mitu toimikut, siis nõutakse riigi toetus sisse pärast kõigi elatise toimikute lõpetamist. Kolmanda mudeli rakendamine oleks kõige keerukam ning tähendaks senises täitesüsteemis ulatuslikku muudatust, millega kaasneks enim ülemineku raskusi. Seetõttu leiame, et valikutest on mõistlik edaspidi täiendavalt analüüsida üksnes kahte esimest mudelit. 7.4. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Kohtutäiturid moodustavad ametikogu ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud 69 Reformi tulemusena luuakse eeldused menetluse tulemuslikkuse kasvuks, so ilmselt täidetakse enam arv nõudeid aastas ja saadakse suuremat tulu. 70 Sarnaselt välisriigi elatise vahendamisega. 51 moodustavad kutsekogu. Lisaks ameti- ja kutsekogule on koja organiteks ka eestseisus, ametikogu juhatus, kutsekogu juhatus, eksamikomisjon, revisjonikomisjon ja aukohus. Eestseisuse, eksamikomisjoni, revisjonikomisjoni ja aukohtu koosseis moodustatakse põhimõttel, et igasse organisse kuulub võrdne arv kohtutäitureid ja pankrotihaldureid (lisaks koja välised liikmed, kui seadus seda ette näeb). Kõigi koja organite kohtutäituritest liikmeid on kokku 10. Kui Eestis on edaspidi 16 vabakutselist kohtutäiturit, siis see tähendab, et enamik neist peaks pidevalt kuuluma koja organitesse. Selleks et koja ametikogu osa suudaks oma ülesannetega toime tulla, on plaanis suurendada ametikogu liikmeskonda sel viisil, et edaspidi on ametikogu liikmed ka kohtutäituri abid, kellel on kohtutäituri asendamise õigus. Kohtutäituri abi ja kohtutäitur peavad vastama sarnastele nõuetele: KTS-s sätestatud nõue Kohtutäitur Kohtutäituri abi Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik X valdab kõnes ja kirjas eesti keelt X X aus ja kõlbeline X X omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või X X läbinud riiklikult tunnustatud rakenduskõrgharidusõppe õiguse õppesuunal või omandanud vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või vastava välisriigi kvalifikatsiooni Sooritatud kohtutäituri eksam X X usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse kohtute X X seaduse § 1171 ametivanne annab annab ministrile ametikogu juhatusele Suurim erinevus kohtutäiturile ja kohtutäituri abile esitatavates nõuetes on see, et kohtutäituri abile ei ole kehtestatud seadusega nõuet, et ta peab olema Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Selline nõue tuleb kohtutäituri abile tulevikus siiski kehtestada. Samuti on erinevus selles, et kohtutäituri abil puudub büroo pidamise võimalus ja kogemus. Kohtutäituri abi on kohtutäituri büroo töötaja ja tal on kohtutäituri asendamise õigus, seega on ta kursis täitemenetluse läbiviimise ja täitetoimingute tegemisega. Praegu on kohtutäituri asendamise õigusega kohtutäituri abisid kokku 2671 ja kohtutäituri liikmemaksu makstakse kohtutäituri ametitegevuse pealt. Kuivõrd kohtutäituri abi töötab kohtutäituri büroos ja aitab oma tööga kaasa kohtutäituri tulu teenimisele, siis ei peaks kohtutäituri abidele kehtestama eraldi koja liikmemaksu. Kohtutäituri poolt ametitegevuse pealt makstav koja liikmemaks katab seega ka kohtutäituri abi liikmemaksu. Nt advokaatidel on kehtestatud igakuine kindel advokatuuri liikmemaks. See ei sõltu advokaadibüroo käibest ega advokaadi tegevusest. Kõik vandeadvokaadid maksavad ühesugust liikmemaksu ja vandeadvokaadi abid veidi väiksemat liikmemaksu. Sellisel juhul on igal liikmel kohustus ise tasuda liikmemaks. Kuna aga kohtutäituri abid panustavad oma tööga büroo tulu teenimisse ja liikmemaksu makstakse büroo tegevuse pealt, saab sel viisil ühtlasi makstud ka kohtutäituri abi liikmemaks. Kui võtta kohtutäituri abid ametikogu liikmeks, oleks ametikogu liikmeid kokku 42–46, mis on sama suurusjärk kui praegu. Sellisel juhul tuleb üle vaadata ka see, millistesse koja organitesse peaksid kuuluma vaid kohtutäiturid ja millistesse organitesse võiksid kuuluda kohtutäituri abid. Kontseptsiooni koostajate hinnangul peaksid üksnes kohtutäiturid kuuluma ametikogu juhatusse, eestseisusesse, revisjonikomisjoni ja aukohtusse. Kohtutäituri abid võiksid kuuluda ametikogusse, eksamikomisjoni ja vahekohtusse. Vältimaks seda, et mõnel kohtutäituri bürool, kellel on rohkem abisid, oleks seeläbi ametikogul suurem häälte arv, aga samuti tähtsustamaks kohtutäituri positsiooni, võiks igal kohtutäituril olla ametikogul otsuste vastuvõtmisel kaks häält ja kohtutäituri abil üks hääl. 7.5. Muudatuste rakendusplaan 7.5.1. Kohtutäiturite arv kujuneb vaba turu tingimustes Ümberkorralduste rakendusplaan sõltub sellest, mis viisil kohtutäiturite arv väheneb. Kui riik ei sekku, kohtutäituri büroode sunniviisilist sulgemist ei toimu ja kohtutäiturite arvu määravad turureeglid, siis sellisel juhul oleks ümberkorralduste orienteeruv ajakava järgmine: 52 Joonis 7. Muudatuste rakendusplaan, kui kohtutäiturite arv kujuneb vaba turu tingimustes Praeguse ajakava kohaselt kavandab Maksu- ja Tolliamet võtta esimesed avaliku võimu kandja avalik- õiguslikust suhtest tekkinud rahalised nõuded enda menetleda 2022. aasta esimese kvartali lõpuks. Seejärel jääb kaks aastat aega sissenõudjatel, kellel on rohkem nõudeid täitmisele esitada, oma infosüsteeme arendada ning liidestuda Maksu- ja Tolliameti süsteemiga, et tagada täiselektrooniline menetlus. Kuivõrd praegu planeeritakse, et esimesena, s.o 2022. aasta esimeses kvartalis võtta täitmisele Politsei- ja Piirivalveameti nõuded, jääb juba sellel ajal kohtutäituritele täitmiseks esitatavate avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete arv oluliselt väiksemaks, sest valdav enamus täitmisele esitatavatest avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalistest nõuetest on Politsei- ja Piirivalveameti nõuded. Praegu kohtutäiturite käes olevate ja kuni 2022. aasta esimeses kvartalis neile esitatavate nõuete sundtäitmise tulemusel laekuvast rahast suudavad ametis olevad kohtutäiturid oma tegevust finantseerida hinnanguliselt kuni 2–3 aastat. Seejärel on sunnitud raskustes bürood oma tegevuse lõpetama. 7.5.2. Kohtutäiturite arvu kehtestab riik Kui riik sekkub ja peab vajalikuks optimeerida kindlaks ajaks kohtutäiturite arv, tuleb selleks teha mitmeid ettevalmistusi, nt selgitada välja, kes on ametis jätkavad kohtutäiturid, kuidas antakse üle nende kohtutäiturite bürood, kes ametis ei jätka jms. Riigi sekkumise korral oleks ümberkorralduste orienteeruv ajakava järgmine: Joonis 8. Muudatuste rakendusplaan, kui kohtutäiturite arvu kehtestab riik 7.5.2.1. Konkurss kohtutäituri ametikohtadele 53 Kuivõrd ümberkorralduste tulemusel väheneb kohtutäiturite arv rohkem kui poole võrra, tuleb välja valida kohtutäiturid, kes ametis jätkavad. Selleks sobib konkursi korraldamine. Konkursi kuulutab välja Justiitsministeerium (KTS § 19 lg 3). Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitatakse avaldus konkursil osalemiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjonile, samuti viib konkursi läbi eksamikomisjon (KTS § 19 lg 4 ja 6). Eksamikomisjoni kuulub kaks kohtutäiturit, kaks pankrotihaldurit, kaks valdkonna eest vastutava ministri määratud isikut ja üks audiitor. Kuna kõik kohtutäiturid võivad osaleda konkursil, siis ei saa nad samal ajal olla eksamikomisjoni liikmed. Seega tuleks kohtutäituri ametikohtade täitmise konkursi läbiviimise pädevus ühekordselt anda Justiitsministeeriumile. Seega tuleks konkursil osalemise avaldused esitada Justiitsministeeriumile, justiitsminister nimetab konkursikomisjoni liikmed, samuti viib konkursi läbi ja hindab selle tulemusi justiitsministri moodustatud konkursikomisjon. Konkurss tuleks läbi viia 2020. aasta II-III kvartalis. Esimesel konkursil saavad osaleda ainult ametis olevad kohtutäiturid. Kui esimese konkursiga ei õnnestu (nt osalejate puudumisel) täita vajalikul arvul kohtutäituri ametikohti, võib olla vaja läbi viia ka teine konkurss. Teisel konkursil võiks osalejate ringi laiendada ja lubada osaleda ka kohtutäituri abidel. Konkursi läbiviimise ajaks peavad olema välja töötatud objektiivsed hindamiskriteeriumid, mille alusel konkursil osalejatest moodustub pingerida. Sellisteks kriteeriumideks võivad olla nt konkursi väljakuulutamise kuupäeva seisuga kohtutäituri menetluses olevate eraõiguslike nõuete toimikute arv, nõuete kogusumma, tasude kogusumma, distsiplinaarkorras karistamised (nt kehtiv distsiplinaarkaristus annab konkursil miinuspunkti), töötajate arv büroos, kuulumine koja organitesse, nõuetele vastava infosüsteemi kasutamine jms. Konkursil osalejatest moodustub pingerida, mille alusel tehakse justiitsministrile ettepanek kohtutäiturite ametisse nimetamiseks. Need kohtutäiturid, kes konkurssi edukalt ei läbi, saavad hakata tegelema büroo üleandmisega ja oma ametitegevuse lõpetamisega. 7.5.2.2. Konkurssi mitteläbinud kohtutäiturite ametitegevuse lõpetamine ja ametitegevuse üleandmine Kohtutäituritel, kes ei kvalifitseeru ametis jätkama (edaspidi lahkuv kohtutäitur), võimaldatakse pärast konkursitulemuste teatavakstegemist oma ametitegevus sujuvalt lõpetada ja ametis jätkavatele sama piirkonna kohtutäituritele (edaspidi ka ülevõttev täitur) üle anda. Ametitegevus antakse üle kas: 1. kohtutäiturite omavahelisel (kahe- või mitmepoolsel) kokkuleppel või 2. justiitsministri määratud kohtutäiturile. Kokkuleppel üleandmiseks on kohtutäituritel kaks kuud, et leida sama piirkonna kohtutäitur, kellega alustada läbirääkimisi ametitegevuse üleandmiseks. Hiljemalt nimetatud kahekuulise perioodi lõpuks peavad kohtutäiturid teavitama Justiitsministeeriumi ja koda üleandmisläbirääkimiste alustamisest, misjärel on kohtutäituritel veel kaks kuud aega läbirääkimiste pidamiseks ja üleandmiskokkuleppe saavutamiseks. Seega kokku on kohtutäituritel üleandmiskokkuleppe saavutamiseks aega neli kuud. Ametist lahkuva kohtutäituri põhjendatud taotluse korral võib justiitsminister nimetatud tähtaega pikendada kahe kuu võrra. Üleandmiskokkuleppe saavutamisest teavitatakse Justiitsministeeriumi ja koda. Kohtutäitur vabastatakse ametist justiitsministri käskkirjaga, millega kinnitatakse kohtutäiturite kohustus ametitegevus vastavalt kokkuleppele ministri määratud tähtaja jooksul üle anda ja vastu võtta. Üleandmistähtaeg määratakse koja ja üleandmisel osalevate kohtutäituritega kooskõlastatult ning arvestades ametitegevuste üleandmise sujuva korraldamise vajadusega. Ametitoimingutega seotud dokumentide, nendega seotud asjaajamise ning õiguste ja kohustuste üleandmine ja vastuvõtmine toimub justiitsministri käskkirja alusel ning kohtutäituri seaduse § 15 ja kohtutäiturimäärustiku72 §-des 31 ja 32 sätestatud korras. Üleandmist korraldab koda. Kui teave üleandmisläbirääkimiste alustamisest või üleandmiskokkuleppe saavutamisest tähtaja jooksul ministeeriumile ei laeku, määrab ülevõtva kohtutäituri kojaga kooskõlastatult justiitsminister. Muus osas toimub üleandmine samas korras nagu kokkuleppel üleandmise korral. Konkursi edukalt mitteläbinud kohtutäituri ametist vabastamise käskkirjas määratakse tema ametist vabastamise aeg ja täpne kuupäev, mis ajaks ja kellele peab ta oma ametitegevusega seotud 72 Justiitsministri 15.12.2009. a määrus nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ on kättesaadav veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/130112018018 54 asjaajamise ja ametikontod üle andma. Käskkirja mittetäitmisel pöördub Justiitsministeerium halduskohtu poole sunnimeetmete rakendamiseks. Õiguse kohtutäiturina tegutseda kaotavad konkursi mitteläbinud kohtutäiturid ministri käskkirjas määratud üleandmistähtaja möödumisel või alates ametitegevuse üleandmisest (kui see toimub varem). Vajaduse korral täpsustatakse ametitegevuse üleandmise regulatsiooni kohtutäituri seaduses ja/või kohtutäiturimäärustikus. 7.5.2.3. Ametitegevuse üleandmise kulud ning hüvitised lahkuvale täiturile Kokkuleppel üleandmise korral kantakse üleandmisega seotud kulud kohtutäiturite omavahelisel kokkuleppel. Kohtutäiturid võivad omavahel kokku leppida ka ühekordses tasus ja kulude hüvitamises. Kui kohtutäiturid omavahel kokkulepet ei saavuta ja ülevõtva kohtutäituri määrab justiitsminister, siis üleandmisel justiitsministri määratud kohtutäiturile jäävad üleandmiskulud ja büroo tegevuse lõpetamise kulud lahkuva kohtutäituri kanda. Ülevõttev kohtutäitur kohustub lahkuvale kohtutäiturile pärast ametitegevuse üleandmist laekuvatest summadest edasi kandma lahkuva kohtutäituri saamata täitekulu ja täitemenetluse alustamise tasu ning mitterahaliste nõuete sundtäitmise ja muude täitetoimingute (nt menetlusdokumentide kättetoimetamise, pärandi inventuuri tegemise jms) eest saamata tasu. Lisaks kohustub ülevõttev kohtutäitur lahkuvale kohtutäiturile edasi kandma 20–30% rahaliste nõuete sundtäitmise menetlustes laekuvast põhitasust 2 aasta jooksul pärast ametitegevuse üleandmist. 70– 80% laekuvast põhitasust tagatakse ülevõtvale kohtutäiturile arvestusega, et tal säiliks motivatsioon oma teiste täiteasjade kõrval tegeleda sissenõudmisega ka ülevõetud täitemenetlustes. Kui toimub registerpandi (hüpoteegi) realiseerimine ja ametist lahkuv kohtutäitur on teinud kõik sisulised toimingud kuni enampakkumiseni ning ülevõtnud kohtutäitur müüb vara maha esimesel enampakkumisel, võiks tasu jaguneda võrdselt. Edasikantavad summad on mõeldud selleks, et kompenseerida ametist lahkuvale kohtutäiturile nii saamata täitekulusid ja täituritasusid (sh ametitegevuse lõpetamise kulude katteks) kui ka pooleliolevates rahaliste nõuete sissenõudmise menetlustes tulu teenimise võimalusest ilmajäämist73. Hüvitamisel nähakse veel ette:  ametist vabastatud kohtutäituri õigus saada ja ülevõtva kohtutäituri kohustus anda küsitud teavet pärast üleandmist toimunud laekumiste kohta;  ülevõtva kohtutäituri kohustus laekunud hüvitised kindlaksmääratud tähtaja jooksul edasi kanda (nt lähtudes TMS § 43 sätestatud tähtaegadest 74);  kohtutäiturite õigus kokku leppida teistsugustes hüvitismäärades ja hüvitamiskorras. 7.5.3. Kohtutäiturite arvu vähendamise mõjud Kui ametis jätkav kohtutäitur lahkuva kohtutäituri bürood üle ei võta, on lahkuv kohtutäitur sunnitud büroo tegevuse lõpetama, sh koondama töötajad ning lõpetama rendilepingud jm büroo tegevusega seotud lepingud. Büroo tegevuse lõpetamisega kaasneb tõenäoliselt kulu töötajatele makstavate koondamishüvitiste näol (ühe kuu keskmise töötasu ulatuses vastavalt TLS § 100 lg-le 1). Kui keskmiselt on kohtutäituri büroos 6–7 töötajat ja nende keskmine brutopalk on u 1000 eurot, siis kulu koos maksudega on 8000–9000 eurot keskmiselt ühe kohtutäituri kohta. Ametist lahkuvad kohtutäiturid saavad aga edaspidi vähemalt mõnda aega arvestada nn passiivse tuluga (täitekulude hüvitis, saamata tasud ja 25% rahaliste nõuete põhitasust, mis laekub kahe aasta jooksul ülevõtnud kohtutäiturile), mis hakkab kohtutäiturile laekuma pärast ametitegevuse üleandmist. Tulu suurus sõltub üleantavate nõuete koosseisust ja perspektiivikusest. Pärast ametitegevuse üleandmist laekuvad summad on mõeldud selleks, et hüvitada ametist lahkuvale kohtutäiturile nii saamata täitekulusid ja täituritasusid (sh ametitegevuse lõpetamise kulude katteks) kui ka pooleliolevates rahaliste nõuete sissenõudmise menetlustes tulu teenimise võimalusest ilmajäämist75. 73 Rahalise nõude sissenõudmisel on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (KTS § 32 lg 5). 74 TMS § 43 lg-te 1 ja 11 kohaselt hiljemalt kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates, konto arestimise korral mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates või raha laekumisest (kui arestimisakt on edastatud). 75 Rahalise nõude sissenõudmisel on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (KTS § 32 lg 5). 55 Kohtutäiturile negatiivsena ei tule mõista nende kohtutäiturite ametist vabastamist, kes kas on juba praegu majanduslikes raskustes või kes tõenäoliselt satuksid raskustesse lähiajal või riiginõuete sundtäitmise eraldamise järel. Sellised kohtutäiturid peaksid oma ametitegevuse lõpetama sõltumata sellest, kas neile edaspidi avaliku võimu kandja nõudeid täitmisele saadetakse. Ametis jätkavate kohtutäiturite arvu lõplikul kindlaksmääramisel arvestatakse, et jätkusuutlikult oma bürood majandavad kohtutäiturid saaksid ametis jätkata. Muudatuste tulemusel võib osa kohtutäitureid küll töö kaotada ja jääda esialgu sissetulekuta (kui välja arvata üleantud täiteasjade eest saadav hüvitis), kuid eelduslikult pole see periood pikk. Tegemist on haritud spetsialistidega, kellel on võimalik leida uusi väljakutseid. Näiteks on võimalik lihtsustatud korras (s,o kohustuslikku pankrotihalduri eksamit sooritamata ja väljaõpet läbimata) liituda koja kutsekoguga ja asuda tegutsema pankrotihaldurina (PankrS § 57 lg 3). Veel on kohtutäituritel võimalik hakata osutama õigusteenust oma büroo kaudu või sooritanud advokaadieksami, astuda advokatuuri liikmeks ja hakata tegutsema advokaadina või leida endale sobiv töö nt eraettevõtte või riigiasutuse juristina jne. Arvestada tuleb ka võimalusega, et ametist vabastatud kohtutäitur, kes on majanduslikes raskustes, ei suuda ametitegevuse lõpetamisega seotud kulusid kanda ja läheb seetõttu pankrotti. Seda riski aitab olulisel määral vähendada kohtutäiturile pärast ametitegevuse lõpetamist tagatud nn passiivse tulu laekumine, mille arvelt on eelduslikult võimalik tekkinud võlgnevused tasuda. Juhul kui ametitegevuse lõpetamisega kaasneb kohtutäituri büroo sulgemine, siis avaldab see mõju büroo töötajatele, kelle töölepingud lõpetatakse ja kes peavad leidma endale uue töö. Selliseid büroo töötajaid on hinnanguliselt kuni 100 (sh kohtutäituri abid). Töö kaotavaid töötajaid on ilmselt siiski märksa vähem, sest osa töötajaid värbavad tõenäoliselt ametis jätkavad kohtutäiturid, kes vajavad oma laienevatesse büroodesse täiendavat tööjõudu. Samuti on võimalik, et osa büroodest antakse uuele kohtutäiturile üle76 või korraldatakse büroo tegevus ümber (nt pankrotihalduri bürooks või õigusbürooks). Kuna büroo kavandatav sulgemine on tõenäoliselt mitu kuud ette teada, siis on töötajatel aega teha ettevalmistusi uue töö leidmiseks ja sellele sujuvaks üleminekuks. Statistikaameti andmetel oli töötuse määr 2018. aasta III kvartalis 5,2% ning u 65% töötutest leiab töö vähem kui 6 kuuga77. Kohtutäiturite arvu vähendamisega kaasnev ametitegevuse üleandmine suurendab ajutiselt ametis jätkavate kohtutäiturite ja nende büroo töötajate töökoormust. Ajutise töökoormuse suurenemisega kaasneb asjaolu, et ülevõttev kohtutäitur ja tema töötajad peavad üleantavad nõuded ja asjaajamise üle vaatama, vastu võtma ning jätkama pooleliolevate menetlustega. Büroo ülevõtmisega seonduvad tegevused on näiteks täitetoimikute kontrollimine, menetlusosaliste teavitamine menetleja vahetumisest, ametikontole laekuvate summadega seotud tegevused jne. Suurenenud töömaht toob kaasa vajaduse palgata juurde töötajaid või korraldada büroo tegevus tõhusamaks. Sõltuvalt konkreetse kohtutäituri menetluses olevate nõuete koosseisust võib üleantava ametitegevusega kaasneva töö maht ja eeldatav tulu olla väga erinev. Mõju võib olla positiivne või negatiivne sõltuvalt sellest, kui palju on üleantavate nõuete hulgas perspektiivseid rahalisi nõudeid (s.o menetlused, kus toimuvad regulaarsed laekumised või kus võlgnikul on müümata vara), kui palju on keerukaid ja/või töömahukaid täitemenetlusi (nagu nt lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise asjad jm kindla põhitasu määraga töömahukad asjad, samuti lapse elatisnõuded) ning kui palju on selliseid täiteasju, kus võlgnikul puudub igasugune arestitav sissetulek ja vara, kuid mis samuti nõuavad teataval määral tähelepanu ja tööd. Kuivõrd pärast kohtutäiturite arvu kahekordset vähendamist saadetakse ametis jätkavatele kohtutäituritele sundtäitmiseks oluliselt rohkem nõudeid, siis kokkuvõttes suureneb ka tulubaas, mis võimaldab ametis jätkavatel kohtutäituritel teenida täiendavat tulu ja selle arvel laiendada bürood. Kohtutäiturite arvu vähendamine võib kaasa tuua kohtuvaidlusi (eelkõige konkursitulemuste vaidlustamise näol, kuid välistatud ei ole ka ametist vabastatud kohtutäiturite poolt kahjunõuete esitamine), mis võib mõjutada ümberkorralduste kulgu ja millega võib Justiitsministeeriumile kaasneda märkimisväärne koormus. Sõltuvalt kohtuvaidluste arvust ja mahukusest võib osutuda vajalikuks kasutada lepingulisi esindajaid, mis toob omakorda kaasa täiendava kulu. Kui kohtuvaidluse tulemusena konkursitulemused tühistatakse, peab riik maksma õigusvastaselt vabastatud kohtutäiturile hüvitist ja kompenseerima tekitatud kahju (sh saamata jäänu tulu). Eeldusel, et konkursi läbiviimisel ja konkursi mitteläbinud kohtutäiturite ametist vabastamisel arvestatakse vabastatavate kohtutäiturite õiguste ja põhjendatud huvidega, ei ole kõnesoleva riski realiseerumise tõenäosus eriti suur. 76 Kui lahkuv täitur annab büroo teisele täiturile üle, siis jäävad töölepingud kehtima ja lähevad teisele täiturile üle (TLS § 112). 77 Statistikaameti andmebaasi tööturuandmed https://www.stat.ee/37201. 56 Kuivõrd mõlemal eespool kirjeldatud variandil on nii omad head kui ka halvad küljed, ei ole praegu otsustatud, kumb variant valitakse, nimetatud otsus tehakse pärast kontseptsiooni avalikku kooskõlastust ja pärast huvigruppidega peetud läbirääkimisi laekunud info põhjal. 7.6. Avaliku võimu kandja nõuete jaotamine üleminekuperioodil Pärast konkursi tulemuste selgumist jagatakse avaliku võimu kandja nõudeid ainult konkursi edukalt läbinud ja ametis jätkavatele kohtutäituritele. Ametis jätkavad kohtutäiturid menetlevad edasi ka neid avaliku võimu kandja nõudeid (nõude täitmiseni/aegumiseni), mis nad võtavad üle ametist lahkuvalt kohtutäiturilt. Ametis jätkavatele kohtutäituritele jagab avaliku võimu kandja nõudeid edasi koda. Hiljem, kui kogu üleminek uuele süsteemile on toimunud, jääb koda jagama vaid avaliku võimu kandja eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeid ja avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud mitterahalisi nõudeid ning neid nõudeid, mille Maksu- ja Tolliamet saadab kohtutäiturile eesmärgiga müüa võlgniku vara. Kui kontseptsiooni avaliku arutelu käigus toetatakse lahendust, et riik ei sekku kohtutäiturite arvu kujundamisse ja see kujuneb vaba turu tingimustes, siis jagatakse avaliku võimu kandja nõudeid kõigile kohtutäituritele nagu praegu kuni dokumentide ja asjaajamise üleandmise käskkirja jõustumiseni, milles muu hulgas on kajastatud kohtutäituri ametist lahkumise aeg. Kui aga toetatakse lahendust, et kohtutäiturite arvu optimeerimiseks tuleks kuulutada välja konkurss, mille tulemusel selguvad ametis jätkavad kohtutäiturid, siis konkursi tulemuste selgumisest kuni ajani, millal avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalisi nõudeid on valmis täitmiseks vastu võtma MTA, jagatakse avaliku võimu kandja nõudeid täitmiseks üksnes nendele kohtutäituritele, kes on konkursi tulemusel edukaks osutunud ja kes jätkavad ametis. Selline ajaperiood on praeguste prognooside kohaselt 2021. aasta neljas kvartal kuni 2022. aasta esimene kvartal, ehk umbes pool aastat. Kokku jätkab praeguste prognooside kohaselt ametis 16–20 kohtutäiturit. Võib eeldada, et alles jäävad tugevad kohtutäituri bürood on võimelised poole aasta jooksul lisanduvad avaliku võimu kandja nõuded täitmiseks vastu võtma ja neid menetlema. Ametist lahkuvatel kohtutäituritel on kohustus enne täiteasjade üleandmist lõpetada asjad aegunud põhinõuete osas. Määratakse kindlaks üleminekuaeg, mille jooksul jagatakse avaliku võimu kandja nõudeid ametis jätkavatele kohtutäituritele. Näiteks võiks üleminekuaeg kesta kuni 31.03.2023. Praeguse kava kohaselt on MTA-l plaanis saada valmis IT-arendused ja võtta menetlemiseks esimesed avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalised nõuded 2022. aasta esimese kvartali lõpus. Üleminekuajaks antakse kaks aastat, selle aja jooksul peavad sissenõudjad jõudma teha omalt poolt kõik vajaliku, et neil oleks võimalik nõuete haldus ja sissenõudmine üle anda MTA-le, see tähendab, et nad loovad enda poolt võime liidestuda või sisestada andmeid spetsiaalse välisametniku lahenduse kaudu. Kui üleminekuaeg möödub, kohtutäituritele enam avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalisi nõudeid täitmisele ei saadeta, neid sundtäidab ainult MTA. MTA hakkab sisse nõudma vaid nende asutuste nõudeid, kelle nõudeid on hakanud haldama MTA. MTA loob tehnilise võime nõuete halduse ja sissenõudmise ülevõtmiseks teistelt avaliku võimu asutustelt – eeldatavalt välisametniku lahenduse, mis võimaldab liituvatel asutustel nõuete infot käsitsi sisestada ja vaadata, ning liidese, mille kaudu on võimalik infot liigutada otse infosüsteemide vahel. MTA annab liituvatele asutustele ette tehnilised nõuded ning minimaalse andmekoosseisu, mis tuleb info edastamisel saata. 57 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 20.06.2019 13:29 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Notarite Koda <[email protected]>; advokatuur advokatuur ee <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Pangaliit <[email protected]> Teema: Täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsiooni esitamine arvamuse avaldamiseks Manused: 8-13864 20.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsiooni esitamine arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 20.06.2019 Registreerimise number: 8-1/3864. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee