Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

KRIMINAALPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2030 SELETUSKIRI KRIMINAALPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2030 ..................................................... 1 SELETUSKIRI......................................................................................................... 1 Lühikokkuvõte ...................................................................................................... 2 Koostamine .......................................................................................................... 2 Taust ja hinnang senisele ..................................................................................... 3 Hinnang kriminaalpoliitika arengusuundadele aastani 2018 .......................... 5 Eelnõu .................................................................................................................. 7 Kriminaalpoliitika visioon ja eesmärgid ........................................................... 7 Kriminaalpoliitika prioriteedid ......................................................................... 8 Kriminaaljustiitssüsteemi tõhusus ja ohvrisõbralikkus ................................ 8 Laste ja noorte kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja sattumise vältimine ning noorte õigusrikkujate vajadustele vastava kohtlemise tagamine ..... 13 Kuritegevusest irdumise toetamine, kuritegevuse ennetamine ning sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest toime pandud õigusrikkumiste ennetamine ............................................................................................... 17 Allikad ja märkused ............................................................................................ 24 1  Lühikokkuvõte Kriminaalpoliitika põhialused on koostatud vajadusest suurendada ühiskonna turvalisust ning muuta kriminaaljustiitssüsteem inimkesksemaks. Kriminaalpoliitika hõlmab endas õigusrikkumiste ennetamist ning õigusrikkujate kohtlemist, nii et ühelt poolt oleks tagatud ühiskonna turvalisus ja ohvrite vajadused ning teiselt poolt oleks toetatud õigusrikkuja naasmine õiguskuulekale teele. Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide koostöö. Pole võimalik pakkuda kogukondliku sekkumisena ravi ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis pole selleks vahendeid, nagu ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi finantseerida koolikiusamisvastaseid tõenduspõhiseid programme või haridus- ja kultuurisüsteemil pakkuda huvi- ja spordiringe. Kogukondadel ja erasektoril on oluline roll turvalisuse tagamisel, mille üheks märksõnaks on märkamine ning valmidus turvameetmeid rakendada (nt turvaline internet). Samuti on oluline riigi- ja erasektori koostöö, olgu näiteks kasvõi kinnipeetavate hõive ja haridus. Eesti suhteliselt edukat kriminaalpoliitikat varjutavad läbivalt kõrge korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määr ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete esinemine õigusrikkujatel. Samuti satub ikka veel liiga palju noori õigusrikkumiste tsüklisse. Ka kriminaaljustiitssüsteem ise ei jõua ühte jalga käia ühiskonna arengutega, seda näiteks nii digitaliseerituse kui ka personaalse ja ohvrisõbraliku lähenemise poolest. Nendest probleemidest johtuvalt keskendutakse põhialustes kolmele peamisele eesmärgile: 1. Kriminaaljustiitssüsteemi tõhususele ja ohvrisõbralikkusele 2. Laste ja noorte kriminaaljustiitssüsteemi sattumise ennetamisele ning noorte õigusrikkujate vajadustele vastavale kohtlemisele 3. Korduvkuritegevusest irdumise toetamisele ning sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest toime pandud õigusrikkumiste ennetamisele Koostamine Kriminaalpoliitika põhialuste eelnõu näol on tegemist riigieelarve seaduse §-s 20 nimetatud strateegilise arengudokumendiga, mille võtab vastu riigikogu. Tegu on riiklikke väärtusi kandva pikaajalise arengudokumendiga, millest madalama taseme poliitikadokumendid peavad lähtuma. Nendeks on näiteks Vabariigi Valitsuse vägivalla ennetamise arengukava, noortevaldkonna arengukava, siseturvalisuse arengukava (uus koostamisel), laste ja perede arengukava, 2 rahvastiku tervise arengukava (uus koostamisel). Sama taseme arengukavadest on kriminaalpoliitika põhialustega seotud näiteks riigikogu Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. Kriminaalpoliitika põhialused ei sisalda detailseid tegevusi, rahastamisprognoosi ega mõõdikuid. Seega, tegemist on visioonidokumendiga, mis väljendavad kriminaalpoliitika ees seisvaid peamisi küsimusi ja prioriteete. Kriminaalpoliitikat juhib justiitsministeerium koostöös haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemiga ning kogukondade, omavalitsuste, usuliste ühenduste, mittetulundus- ja erasektoriga. Seni on olnud mittetulundusühendused kriminaalpoliitika kavandamisel ja rakendamisel olulised koostööpartnerid, seda näiteks kinnipeetavate majutus- ja tugiisiku teenuse osutamisel (Lootuse Küla, Balti Kriminoloogia Instituut Johannes Mihkelsoni Keskus). Samuti on olulised partnerid Eesti Lastekaitse Liit, Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud jpt. Kriminaalpoliitika aruteludesse ning rakendamisse tuleb ka edaspidi kaasata võimalikult palju mittetulundus- ja erasektorit. Eelnõu on kujunenud mitmete arutelude tulemusel, milles on osalenud karistuspoliitika töörühma ja süüteoennetuse nõukogu ja mitmed teised inimesed: Aare Pere, Ain Peil, Andres Parmas, Anna Markina, Anne Läns, Anu Leps, Avo Üprus, Brit Tammiste, Dilaila Nahkur-Tammiksaar, Elise Nikonov (kirjalikult), Helve Särgava, Jaanus Tehver, Jako Salla, Jürgen Rakaselg, Kaire Tamm, Kaisa Üprus-Tali, Krista Aas, Kristel Siitam-Nyiri, Krister Tüllinen, Lavly Perling, Maret Miljan, Markus Kärner, Priit Heinsoo, Priit Kama, Priit Post, Priit Suve, Rait Kuuse, Raivo Küüt, Reigo Reimand, Stanislav Solodov, Tanel Kalmet, Triinu Kaldoja, Urmas Reinsalu, Urve Tiidus. Eelnõu ja seletuskirja koostas Mari-Liis Sööt, justiitsministeerium. Taust ja hinnang senisele Esimesed kriminaalpoliitika arengsuunad võttis riigikogu vastu 2003. aastal, viimased ehk teised 2011. aastal. Sestap on paslik tagasi vaadata ja hinnata, Registreeritud kuritegude arv kuidas on muutunud kuritegevuse olukord viimase 16 aasta jooksul, või kus 2018 27 125 andmed puuduvad, lühema aja jooksul. Esimesed arengusuunad olid 2011 42 567 teedrajavad. Need olid ühed esimesed riigikogu tasandil vastu võetud 2003 57 417 arengusuunad ja esimest korda lepiti erakonnaüleselt kokku, et Eesti kriminaalpoliitika peab põhinema sööstotsuste ja emotsioonide asemel teadmistel ja mõjude hindamisel. Samad põhimõtted on tähtsad tänaseni. 3 Eestis on kuritegevus viimase 16 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas Aasta jooksul kuriteoohvriks registreeritakse umbes 27 000 kuritegu i . End turvaliselt tundvate inimeste langenute osakaal osakaal on kolmekordistunud – vaid 15% inimestest tunneb end ebaturvaliselt 14% pimeda saabudes koduümbruses (Justiitsministeerium, 2018). Kuriteoohvriks 12% 12% 12% langeb üha vähem inimesi – üle kahe korra vähem kui 8 aastat tagasi. Tapmiste 10% 10% 9% ja mõrvade arv on samuti langenud. Kui 2010. aastal oli Eestis 5 tapmist ja mõrva 8% 8% 8% 7% 100 000 elaniku kohta, siis tänaseks on see langenud 3ni. Vangide arv on 6% 6% 5% 4% vähenenud 1,6 korda. 2018. a lõpus oli Eesti vanglates 2584 inimest, 2004. a 2% 4576. Eesti on saavutanud kuritegevuse näitajates teatud stabiilsuse, kus 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 vangide arv on jäänud püsima enamvähem 2600-2700 juures; kus mõrvade ja tapmiste arv aastas on 40/50 kandis; kus turvaliselt tunneb end 4/5 inimestest ning kus registreeritud kuritegude arv on langenud varavastaste kuritegude arvelt ning nüüdseks on langus peatunud. Kuritegude arvu vähenemine viimase kahekümne aasta jooksul pole midagi Tapmiste ja mõrvade arv Eestile eriomast. Ka mujal läänemaailmas on kuritegevus kahanenud ja valdavalt on põhjus kõige enam levinud kuritegude, eelkõige varguste arvu vähenemine 200 188 110 (nn suur kuritegevuse langus 1 ). Inimesed on ka ise teinud palju oma vara 100 45 kaitsmiseks (turvakaamerad, naabrivalve jms). ii See ei tähenda, nagu avaliku 0 võimu tegevusel polekski tähtsust olnud – õiguskaitse tegevusel ja 2003 2011 2018 karistuspoliitikal on oma roll iii . Vaadates Eesti suuremate siseturvalisusega tegelevate asutuste (politsei, prokuratuur, vanglad) eelarveid, siis moodustavad need kokku ca 3% riigieelarvest. Kõige suurem on olnud politsei eelarve kasv (poole võrra), kõige väiksem on olnud vanglate eelarve kasv (alla kolmandiku). Küll aga ei saa nende numbrite põhjal öelda, et kuritegevus on langenud tänu suuremale eelarvele – selleks on vaja põhjalikumat analüüsi. 2018 2011 Muutuse % Vanglad 54500000 43300000 26 Prokuratuur 12900000 9200000 40 Politsei 209000000 139000000 50 Rahvusvaheliselt ja Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti heas positsioonis elanike poolt tajutud turvalisuse ning politsei usalduse kategoorias, ent kehvemas olukorras nö kõvade näitajate ehk vangide ning tapmiste arvu kategoorias. Nii näiteks peab 94% inimestest Eestit turvaliseks, mis on pingereas kaheksas EL riikide võrdluses, samas kui tapmiste suhtarvult jääme viimaste hulka. 1 The great crime decline on mõiste, mida USA kriminoloog Franklin E. Zimring kasutas linnades toimuva kuritegevuse vähenemise kirjeldamiseks. 4  Soome 57 Austria 0,51 Soome 97 Taani 92 Rootsi 57 Holland 0,61 Portugal 97 Soome 91 Taani 59 Malta 97 Saksamaa 89 Iirimaa 0,64 Holland 59 Luksemburg 96 Rootsi 86 Hispaania 0,66 Sloveenia 64 Holland 96 Holland 86 Saksamaa 77 Poola 0,74 Sloveenia 95 Austria 83 Horvaatia 78 Tšehhi 0,75 Taani 94 Eesti 80 Iirimaa 80 Itaalia 0,78 Eesti 94 Luksemburg 79 Küpros 83 Austria 93 UK 77 Saksamaa 0,85 Kreeka 93 Iirimaa 92 Leedu 76 Kreeka 0,85 Prantsusmaa 74 Belgia 94 Tšehhi 91 Austria Horvaatia 0,87 Poola Belgia 72 94 91 Slovakkia 0,88 Hispaania Hispaania 71 Itaalia 96 91 Malta Sloveenia 69 Prantsusmaa 102 0,96 Slovakkia 89 Kreeka 67 Luksemburg 115 Portugal 0,97 Saksamaa 89 Ungari 66 Rumeenia 118 Taani Horvaatia 89 0,99 Portugal 64 Bulgaaria 125 Rootsi 88 Rootsi 1,15 Tšehhi 62 Hispaania 126 Leedu 88 Sloveenia 1,21 Iirimaa 62 Portugal 131 Läti 86 Itaalia 62 Malta 133 Rumeenia 1,49 Ungari 85 Läti 60 UK (Inglismaa… 142 Prantsusmaa 1,58 Kreeka 84 Rumeenia 55 Ungari 184 Soome 1,60 Küpros 81 Horvaatia 53 Slovakkia 187 Belgia 81 Malta 53 Bulgaaria 1,80 Poola 197 Rumeenia 80 Küpros 53 Belgia 1,95 Eesti 202 Bulgaaria 72 Poola 51 Eesti 3,20 Prantsusmaa Tšehhi 209 71 Slovaakia 43 Läti 218 Läti 4,11 Itaalia 71 Bulgaaria 40 Leedu 235 Leedu 5,98 UK… 70 0 50 100 0 100 200 300 0,00 5,00 10,00 0 50 100 150 Vangide arv 100 000 elaniku kohta, Tapmiste arv 100 000 elaniku kohta, Inimesed, kes nõustuvad väitega: Inimesed, kes usaldavad politseid, %, 2017iv 2015v "Meie riik on turvaline koht 2017vii elamiseks", %, 2017vi Hinnang kriminaalpoliitika arengusuundadele aastani 2018 Seni kehtinud perioodil oli kriminaalpoliitikas neli eesmärki: alaealiste kuritegevuse, korduvkuritegevuse, isikuvastaste kuritegude ning organiseeritud ja raske peitkuritegevuse ennetamine. Justiitsminister teeb igal aastal riigikogus ülevaate kriminaalpoliitika arengusuundade täitmisest ning täpsemad arengud ja ettevõetud sammud on leitavad sealt, ent lühiülevaade olulisemast on toodud ka siinviii. Alaealiste kuritegude ennetamise valdkonnas on toimunud oluline arenguhüpe, mis väljendub 2011. aastal lapsekingades olnud teemade, nagu koolikiusamise ennetamine, riskilaste tuvastamine, alaealiste komisjonide ja erikoolide töö ümberkorraldamine, alaealiste õigusrikkujate kriminaalasjade menetlemine, olulises edenemises. Nii näiteks on muutunud erikoolid nii oma sisult kui vormilt, 5 koolikiusamise vastu on välja töötatud ning ka riiklikult toetatud programme (kuigi siin tuleb süsteemse lähenemisega jätkata ning tagada sekkumiste kättesaadavus üle Eesti), alaealiste õigusrikkujate kohtueelse menetluse aeg on mõnevõrra lühenenud (73% alaealiste kriminaalasjadest lahendatakse alla 3 kuu). Valdkonna eest on seisnud mitmed ministeeriumid ning on hea näide põimunud eesmärkidest ja koostööst erinevate austuste vahel. Sotsiaalministeerium koostöös omavalitsustega on algatanud vanemlusprogrammi „Imelised aastad“, mille abil ennetada varakult käitumisprobleeme ix . Siseministeerium on loonud noortele spordil põhineva arenguprogrammi SPIN. Justiitsministeerium sotsiaalkindlustusametiga ellu rakendanud raskete käitumisprobleemidega lastele ja nende peredele mõeldud perepõhise teraapia MDFT2, mis annab häid tulemusi. Alustatud on alaealiste erikohtlemisega kriminaalmenetluses, mille eesmärgiks on eelkõige kuritegude kiire menetlemine, alternatiivsete mõjutusmeetmete eelistamine ja hoiak, et me ei keskendu ainult lapsele ja tema rikkumisele, vaid tegeleme aktiivselt lapse abivajaduse ja kogu perekonnaga. Korduvkuritegevuse ennetamise valdkonnas on edusammud olnud kesisemad. Kuigi on tekkinud ravivõimalusi sõltlastele, on valik siiski tagasihoidlik ja alakasutatud menetlejate poolt. Positiivsena on ESF vahenditega loodud vanglast vabanejate tugiisiku- ja majutusteenus – teenus, mida 2011. aastal süsteemsena ja keskselt rahastatuna veel ei eksisteerinud, samuti on alkoholi tarvitamise häirega õigusrikkujaid üha enam hakatud suunama ravile. Vanglate reform on sisuliselt lõpule viidud, samas on vajakajäämisi kogukondlike karistuste propageerimisel ja kasutamisel – samas võiksid need olla märksa tõhusamaks karistusmeetodiks võrreldes vanglaga. Isikuvastaste kuritegude ennetamisel on positiivne alkoholipoliitika rohelise raamatu vastuvõtmine, perevägivalla teema ühiskonna tähelepanu orbiiti tõusmine (sh koostöös sündinud valitsuse vägivalla vähendamise arengukava) ja selle vastane koostöö erinevate asutuste vahel ja ühistöös valminud Pärnu piloot. Paranenud on ka ohvriabisüsteem, ent ohvrite kohtlemisel tervikuna nii ohvriabisüsteemi kui kriminaaljustiitssüsteemi poolt on veel arenguruumi. Eesti on hetkel tapmiste arvult 100 000 elaniku kohta EL-i kolmas, olles tagapool vaid Lätist ja Leedust, mistap tuleb läbi kogukondlike karistuste laiema kasutuselevõtu, vangistuspoliitika muudatuste, sõltuvushäirete ravi ja nõustamise ning teiste uutes põhialuste eelnõus toodud tegevuste abil aidata kaasa sellele, et raskete vägivallakuritegude tase väheneks Eestis Euroopa kiireimas tempos. 2 MDFT programmi käivitas JuM koos SKA-ga välisvahendite toel 2015. aastal ja selle rakendamisse on aastatel 2015−2017 investeeritud veidi enam kui 1,6 miljonit eurot. MDFT on eelkõige suunatud kõrge korduvkuritegevusriskiga noortega töötamiseks ja on ainus omataoline programm Eestis. Programmi rakendavad Eestis sotsiaalkindlustusamet (piirkondlikud MDFT meeskonnad) ja Viru vangla (vanglameeskond). 6 Organiseeritud ja raskete peitkuritegude ära hoidmisel on endiselt murelapseks küberkuritegude uurimine ja võimekate tippspetsialistide vähesus õiguskaitses, kuigi edusammuks võib pidada näiteks vastava üksuse loomise keskkriminaalpolitseis. Kriminaaltulu konfiskeerimisel on samuti olulisi vajakajäämisi, mida tuleb uuel põhialuste perioodil lahendada. Eelnõu Kriminaalpoliitika põhialused järgivad riigieelarve seaduse §-s 20 nimetatud strateegilise arengudokumendi koostamise juhise p-le 2 seatud raami, mille kohaselt peab põhialuste visioonidokument sisaldama visiooni, eesmärki, prioriteete ja aruandlust. Kriminaalpoliitika ja kuritegevuse ennetamine on valdkond, mis kaldub rahvusvaheliste näidete põhjal olema emotsioonide ja sööstotsuste põhine, sageli kuritegevushirmudel manipuleeriv x - seda soovib Eesti kriminaalpoliitika vältida. Kriminaalpoliitika mõjude analüüsimine eeldab nii sotsioloogiliste uuringute läbiviimist kui suurandmete 3 ja ametliku statistika kasutamist, kusjuures üks täiendab teist. Kriminaalpoliitika kujundajate ambitsioon on kasutada märksa enam andmeid kui pelgalt riiklik statistika või küsitlustega kogutav, arvestades sealjuures andmekaitse reeglitega. Analüüside eesmärgiks on ühelt poolt teada saada, „mis töötab?“ ning teisalt kaaluda kõiki võimalikke lahendusi, nähes seaduse muutmise võimalust ühena mitme lahenduse seast. Nii välditakse ka pidevat normide muutmist, mis teeb keeruliseks menetlejate töö, kes peavad uusi norme kohaldama ning neist johtuvaid vaidlusi lahendama. Kriminaalpoliitika peab oskama arvestada uute (tehnoloogia) kuritegudega, kaasama oma ala parimaid eksperte ning olema tehnoloogiliselt mitu sammu õigusrikkujatest eespool. Kriminaalpoliitika visioon ja eesmärgid Nutika ja ohvrisõbraliku kriminaalpoliitika tulemusena on Eestis 2030. aastal turvaline ühiskond, kus kuritegude, eelkõige aga vägivalla kuritegude arv on võimalikult madal. Kui täna tüürib Eesti koos teiste Balti riikidega tapmiste arvu poolest EL esirinnas, siis eesmärgiks on jõuda edetabeli lõppu. See eeldab inimeste korduvkuritegevuse tsüklist väljaaitamist ennekõike läbi sõltuvus- ja vaimse tervise teema terviseküsimusena käsitlemisena, laste ja noorte kriminaaljustiitssüsteemi sattumise vältimise sotsiaal- ja haridussüsteemi kaasabil, aga ka efektiivse ja ohvrisõbraliku kriminaaljustiitssüsteemi. 3 Suurandmed on suured ja keerulised andmed, mille maht on kasvanud väga suureks, ning mida peamiselt oodavad kõik internetti ühendatud seadmed. 7 Kriminaalpoliitika peab oskama ennetada ja reageerida tulevikuriskidele, mis võivad tuleneda nii tehnoloogiast kui ka globaalsetest suundumustest. Kriminaalpoliitika prioriteedid Eesti kriminaalpoliitika suurimad murekohad on: kriminaaljustiitssüsteemi vähene tõhusus (sh vähene digiteeritus) ja vähene ohvrisõbralikkus; noored õigusrikkujad ja nende sattumine kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja; suur korduvkuritegevuse määr ja sõltuvuse tõttu toime pandud kuritegude suur osakaal ning piiratud alternatiivid sõltlastest ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kohtlemiseks. Nendest johtuvalt on kriminaalpoliitika prioriteedid: 1. Kriminaaljustiitssüsteemi tõhusus, sõltumatus, inimkesksus ja ohvrisõbralikkus 2. Laste ja noorte kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja sattumise vältimine ning noorte õigusrikkujate vajadustele vastava kohtlemise tagamine 3. Kuritegevusest irdumise toetamine, kuritegevuse ennetamine ning sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest toime pandud õigusrikkumiste ennetamine Järgnevalt on vaadeldud neist igaüht eraldi. Kriminaaljustiitssüsteemi tõhusus, sõltumatus, inimkesksus ja ohvrisõbralikkus Tõhus kriminaaljustiitssüsteem tähendab teiste sõnadega hästi toimivat, st personaalset, kiiret, digitaalset, sõltumatut, inimkeskset ohvrisõbralikku, kõigi menetlusosaliste õigusi austavat ja kaasavat süsteemi. Hästi toimiv karistussüsteem tagab elanike kindlustunde, et meie ühiskonna väärtustel põhinevad normid kehtivad, rikkumistele reageeritakse ja konfliktid lahendatakse õiglaselt. Tõhus kriminaalmenetlus eeldab kompetentside tõstmist, valmisolekut tulla toime tulevikuriskidega (nt globaliseerumise, sisserände ja küberohtudega kaasnevad riskid) ning koostöö parandamist nii õigusahela sees kui partnerasutustega, aga ka rahvusvaheliselt. Jätkuvalt tuleb arendada kohtuekspertiisi, et kriminaalmenetluses tõendite kogumisel võimalikult hästi ära kasutada teaduse ja tehnoloogia võimalusi ja arengut. Personaalne menetlus tähendab seda, et karistusseadus peab võimaldama läheneda igale isikule ja juhtumile võimalikult individuaalselt ning rakendada meedet või meetmete kogumit, mis on just konkreetse üksikjuhtumi korral eelduslikult maksimaalselt tulemuslik. Personaliseeritus on vajalik eelkõige selleks, et igale õigusrikkujale on talle omane probleem, ning sarnaselt 8 personaalmeditsiini põhimõtetega tuleb läheneda ka personaalselt õigusrikkujale. Õigusrikkuja riskide ja vajaduste hindamine peab saama karistuse määramise osaks karistuse määramise eel, mitte selle järgselt, et tuvastada tema individuaalsed riskid ja vajadused (sh vaimse tervise häired) ning sellest johtuvalt määrata ka karistus/sekkumine. Personaalsus eeldab seadusandjalt menetlejale ja kohtunikule piisava otsustamisruumi jätmist, kus karistusmiinimumid ei tohiks takistada sobivaima sekkumise valikut. Kiire menetlus on üheks tõhusa kriminaaljustiitssüsteemi komponendiks, aga seda mitte iga hinna eest, nii et kvaliteet ei peaks kannatama. Üle kahe aasta menetluses olnud kriminaalasjade arv on prokuratuuri sihiteadliku tegevuse tulemusena hakanud langema. Näiteks 2016. aastal oli üle 2 aasta menetluses olnud kahtlustatavaid 410, 2017. aasta lõpus 267 ning 2018. aasta lõpus 110 – eesmärgiks on nende vähenemine alla 100. Menetluse kiirus on eriti oluline alaealiste kahtlustavate ning ohvritega kuritegudes – esimesel seetõttu, et nii on seos teo ja tagajärje vahel vahetum ja sekkumine tõhusam, ning teisel juhul eelkõige seetõttu, et vältida teiseseid kannatusi, mida ohver peab läbi elama. 2018. aastal viidi alla kolme kuu menetlus läbi 73% alaealiste õigusrikkujate osas, edasiseks eesmärgiks on, et vähemat 80% alaealiste menetlustest toimuks kahe kuuga. Digitaalsus tähendab eelkõige mahukate toimingute kiiret läbiviimist läbi innovaatilise tarkvara arendamise ja digitõendite eelistamise, mis annab samuti võimaluse kiirendada kriminaalmenetlust. See omakorda aitab tõsta inimeste usaldust õigussüsteemi vastu. Samuti tähendab see asjatu bürokraatia vältimist. Digimenetlusele üleminek on vajalik kogu süüteomenetluse ahelas, see eeldab nii seaduse muutmist, tarkvaralisi arendusi, tööprotsesside läbimõtlemist ja vajadusel nende muutmist, samuti muudatusi toetavate seadmete hankimist. Täna näiteks on veel probleemiks menetlusnormid, mis ei prioritiseeri digitaalselt vormistatud tõendeid, ning tarkvaraliste ja ka riistvaraliste lahenduste puudumine toimingute kiiremaks läbiviimiseks. Sõltumatus on professionaalsuse kõrval kriminaaljustiitssüsteemi usalduse lahutamatu garant. 2016. aastal läbi viidud institutsioonide usaldusväärsuse uuringu kohaselt usaldas prokuratuuri 52% elanikest, võrdluseks vanglateenistust 40%, politseid 87% ja kohut 52% 4 . xi Eesti asub ka rahvusvaheliselt õigussüsteemi sõltumatuse näitajate poolest suhteliselt kõrgel kohal – Maailmapanga indeksi järgi on Eesti vastav skoor 5,7, mis on pisut kõrgem kui nt USAs ja oluliselt kõrgem kui meiega sarnase taustaga naaberriikidesxii. Kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust tuleb jätkuvalt hoida ning tagada sh prokuröride ja kohtunike ametisse nimetamise ja värbamise reeglite 4 Politsei puhul on olemas ka hilisemad andmed – 2018 a usaldas SiM tellitud Turu- uuringu AS küsitluse andmetel politseid 88% vastajatest ja kohut 61% vastajatest. 9 ning eetikataristu arendamise kaudu. Sarnaselt on Eesti eeskujulikul positsioonil õiguskindluse (rule of law) näitajate poolest, mis mõõdab kohtusüsteemi sõltumatust, võimude lahusust, kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust, avaliku info kättesaadavust jpmxiii. Eesti on selle näitaja poolest maailmas kümnendal kohal 126 riigi hulgas (skoor 0,81). Inimkeskse kriminaaljustiitssüsteemi keskmes on inimene, mitte jäigad protseduurid ja institutsioonid. Ohver eeldab kriminaaljustiitssüsteemilt inimlikku kohtlemist, õiglast lahendust ning seda, et tema juhtum lahendatakse, sealhulgas vähendades ohvri ajakulu ja kulutusi menetluses osalemiseks xiv . Keskmiselt lahendatakse (st tehakse lõplik menetlusotsus) ca 60% kuritegudest- varavastaste puhul on lahendusmäär kõige madalam (58%), liikluskuritegude puhul, kus süüdlane tabatakse reeglina otse teolt, on see 94%. Isikuvastaste kuritegude lahendamise määr on 64%. Kuigi suurem osa vahetult menetlusega kokku puutunud kannatanutest (60%) peab menetlust usaldusväärseks, on ohvrite kohtlemisel, teavitamisel ja menetlusprotsessi kaasamisel veel arenguruumi.xv Eelkõige oodatakse õiguskaitseasutustelt suuremat teadlikkust ohvri vajadustest ja ohvri kohtlemise eripäradest. Ohvrisõbralik menetlus tähendab ka seda, et kannatanu teab oma õigusi, millest arusaamist ei takista juriidiline kantseliit ega spetsialistide vähene oskus selgitada kannatanu õigusi lihtsalt ja arusaadavalt. Ohvrisõbralikkus saavutatakse vaid sotsiaalsüsteemi ja justiitssüsteemi koostöös. Palju põhjalikumalt tuleb tegeleda raske kuriteo ohvrit ümbritsevate inimeste võrgustikuga.xvi Ohvriabiteenus peab arvestama kõikide ohvritega ja muutuma ohvritele aina nähtavamaks, mis võimaldab abi saada võimalikult suurel hulgal inimestel. On oluline, et kuritegevusest saadav tulu jõuab lõpuks ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse. Euroopas on riike (näiteks Soome, Taani, Belgia, Suurbritannia), kus süüdimõistetud isikutelt riigi kasuks väljamõistetud summasid kasutatakse sihtotstarbeliselt kuriteoennetuses või –ohvrite toetamiseks. Eestis ei kasutata seda raha sihtotstarbeliselt kuriteoohvrite abistamiseks või – ennetuseks, samas kui riigile laekus näiteks 2017. aastal süüdimõistetutelt ja inimestelt, kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus oportuniteediga, hinnanguliselt veidi enam kui 900 000 eurot ja sundraha ca 3 miljonit eurot. Kõigi menetlusosaliste õigusi austav menetlus tähendab süütuse presumptsiooni põhimõttest kinnipidamist ja menetlusosaliste põhiõiguste tagamist. Süüteomenetluses tuleb nii seaduses sätestatud reeglitega kui ka tegelikus menetluspraktikas tagada isikute põhiõiguste tagamise kõrged standardid – sealjuures on olulised nii kannatanute kui kahtlustatavate õigused. Nii menetluse läbiviija kui ka ühiskond peavad silmas pidama põhiseaduses sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimist. 10 Kaasav kriminaalmenetlus tähendab muuhulgas, et süüteomenetluse siht on taastada õigusrikkumisele eelnenud olukord. Võimalikult paljudes juhtumites tuleb seada eesmärgiks ohver ja kahtlustatav lepitada – see tähendab, et kõigi ohvrite ja õigusrikkujatega kokku puutuvate professionaalide, sh ohvriabitöötajate oskusi tuleb arendada. Lepituse eesmärk on muu hulgas võimaldada kurjategijal mõista oma teo tagajärgi, astuda ohvri kingadesse ning heastada tegu. Samuti tähendab kaasav süütemenetlus seda, et edaspidi peab kannatanul olema võimalik selgitada temale kuriteoga kaasnenud mõju ning avaldada arvamust selle eest kurjategija vastutuse võtmise kohta. Kriminaalpoliitika ja kriminaalmenetlus on tõhusad siis, kui keskendutakse ühiskonnale enim kahju tekitatavatele ning suurima mõjuga kuritegudele. Piiratud ressursside tingimustes tuleb alati teha valikuid, kus esikohal on rasked vägivalla kuriteod, nagu näiteks lähedaste vastu toime pandud kuriteod, nagu perevägivald ja alaealiste vastu toime pandud teod. 2018. aastal registreeriti ca 3600 lähisuhtevägivalla kuritegu, neist ca 1/3 lapskannatanu või – tunnistajaga.xvii 22% naistest on kogenud aasta jooksul partneri füüsilist või seksuaalset vägivalda, samas 10% naistest ja 3% meestest tunnistab lapseea seksuaalvägivalla kogemist.xviii Suure kahjuga hoopis teises tähenduses on ka organiseeritud kuritegevus, kus kuritegevus on elustiil ning nn ettevõtluse vorme. Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata ka kriminaaltulu äravõtmisele. Selleks, et süüdimõistetutelt kriminaaltulu äravõtmisel oleks ka ennetav mõju, peaks konfiskeerimiste arv ja maht võrreldes praegusega oluliselt kasvama. 2018. aastal konfiskeeriti kriminaaltulu ca 2 miljoni euro väärtuses, varasemal aastal 3 miljonit. Europoli hinnangul tuvastatakse ca 2% kriminaaltulust, millest konfiskeeritakse 1%, seega hinnanguliselt 99% kriminaaltulust jääb tuvastamata xix . Suure mõju ja kahjuga on ka inimkaubanduse, küber-, majandus-, korruptsiooni-, narkokuriteod. Europoli Interneti organiseeritud kuritegevuse ohuhinnangu kohaselt ületab osas Euroopa Liidu liikmesriikides IKT vahendeid kasutades toimepandud kuritegude arv traditsiooniliste kuritegude oma – levinumateks kuritegudeks on lunavara levitamine, krüptokaevandamine jms, traditsioonilisematest laste seksuaalne xx ärakasutamine ja kaardipettused jms . Nimetatud kuritegude puhul tuleb ühteaegu panustada nii ennetusse kui nende kuritegude avastamisse ja ärahoidmisesse. Oluline on ka see, et justiits- ja siseminister seavad õiguskaitseaustustele täpsemad kuritegevuse vastased prioriteedid, mida on tehtud juba 2015. aastast (nn Laulasmaa prioriteedid). Tehnoloogia ja andmete abil on võimalik prognoosida kuritegevust ning pakkuda ka üha enam teenuseid. Tehisintellekt on Eestis veel kuriteoennetuses ja kuritegude lahendamises läbi mõtlemata ressurss, samas kui mujal seda juba kasutatakse ja testitakse – näiteks saab tuua iBorderCtrl tehisintellekt avatari, 11 mis kontrollib piiriületajaid valedetektori abil xxi . Kuritegevuse prognoosimine eeldab suurte andmemassiivide läbitöötamist, mis eeldab kvaliteetseid andmeid, mille eelduseks on muuhulgas mugavad andmesisestus meetodid, nagu eestikeelne häältehnoloogia. Tehnoloogia abil on võimalik kuritegusid 1) tuvastada (nt politseinike kehakaamerad, turvakaamerate ja nutivalgustite andmete abil on võimalik tuvastada tulirelva kasutamise suunda, mida kasutatakse juba New Yorgis, Chicagos, Kaplinnas jne; Californias ja Texases on tänu tehnoloogiale avastatud inimkaubitsejate võrgustikud, kus programm toob välja sõnad, emotikonid, mis viitavad kindlale organiseeritud kurjategijate grupile seksireklaamides xxii ); 2) ennetada (nt Los Angeleses kasutatakse tehnoloogiat, mis analüüsib minevikuandmeid kuritegude toimumiskoha kohta ning ennustab selle põhjal tuleviku kuritegusid ja kaardistab politseipatrullide jaoks nn hotspote, mis on omakorda kaasa toonud sissemurdmiste arvu vähenemise ca 7%; loodud on mobiilseid nõustamisrakendusi kergemate sõltlastest õigusrikkujate jaoks); 3) prognoosida riske ja kuritegusid (nt prognoositakse Durhamis riskihindamise instrumendi andmete abil inimeste retsidiivsusriski, New Yersey kasutab kautsjoni vastu vabastamiseks algoritmi põhist prognoosimist, milles arvestab mineviku kuritegeliku karjääri, vanust, varasemat kohtusse mitteilmumist ja antud hetke kuriteo vägivaldsust) xxiii,xxiv. Põhialuste eelnõus on see kõik väljendatud soovis: Muuta süüteomenetlus tõhusaks (sh digitaalseks), personaalseks ja ohvrisõbralikuks, asjatut bürokraatiat vältivaks. Õiguskaitsetöötajate ettevalmistus peab andma sellised teadmised ja oskused, mis aitavad kasutada kogukondlikku sekkumist ning tugineda ohvri õigustele ja taastavale õigusele. Menetluses tuleb silmas pidada süütuse presumptsiooni põhimõtet ja tagada kõigi menetlusosaliste põhiõigused. Seada süüteomenetluse sihiks õigusrikkumisele eelnenud olukorra taastamine ja tekitatud kahju heastamine (taastav õigus). Süüteomenetluses tuleb võimalikult paljude juhtumite puhul eesmärgiks seada ohvri ja kurjategija lepitamise. Ohvriabiteenused ning taastava õiguse võimalused peavad olema kättesaadavad nii menetluse kestel kui ka vajaduse korral väljaspool menetlust. Kuritegevusest saadav tulu peab jõudma ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse. Keskenduda ühiskonnale kõige enam kahju tekitavate õigusrikkumiste ära hoidmisele, eelkõige küber-, majandus-, korruptsiooni-, narko-, inimkaubanduse, vägivalla (sh lähisuhte- ja laste vastu suunatud vägivalla) ennetamisele ning organiseeritud kuritegevuse tõkestamisele. Teha rahvusvahelist koostööd ning kasutada tehnoloogiat õigusrikkumiste prognoosimisel, ära hoidmisel ja avastamisel ning ekspertiiside läbiviimisel. 12 Laste ja noorte kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja sattumise vältimine ning noorte õigusrikkujate vajadustele vastava kohtlemise tagamine Eestis on seitsme aastaga alaealiste toime pandud kuritegude arv vähenenud ca Alaealiste toime pandud 40%. Kui 2010. aastal registreeriti 1788, siis 2018. aastal 1124 alaealiste kuritegu. kuritegude arv Eestis Eestis on 120 alaealist õigusrikkujat 10 000 samaealise elaniku kohta ning 2018 1124 alaealiste kuritegevuse suurima osa moodustavad vägivaldsed ehk isikuvastased 2011 1854 kuriteod (44%), samas kui ülejäänud elanikkonnal moodustavad suurima osa 2006 3313 varavastased kuriteod, ent positiivsena saab välja tuua selle, et vägivalla kuritegude osakaal on vaikselt siiski langenud. Meedia on kajastanud vägivaldsete noortekampade probleemi Keilas, Pärnus ja Tallinnasxxv. Alaealiste vägivallatsejate seas on palju korduvrikkujaid. Kuigi noortekampade osakaal ei ole arvuliselt suur (2014. aastal väitis 1% 13-16-aastastest noortest, et nad kuuluvad kuritegelikku noortekampa ning 4%, et nad on osalenud kambakakluses), on juhtumid häirivad. Universaalne ennetus ehk tegelemine kõikide noortega Noorte puhul on peamiseks eesmärgiks vähendada nende noorte arvu, kes kriminaaljustiitssüsteemiga kokku puutuvad, suunates nad alternatiivide leidmise abil süsteemist välja. Sellele eelneb universaalne ennetus, mis väldib laste ja noorte jõudmist kriminaaljustiitssüsteemi, mis eeldab sotsiaal- ja haridussüsteemi head toimimist ning abivajajate märkamist, raskustes olevate perede aitamist ning väärtuskasvatust koolides. Kuriteoennetust jaotatakse sarnaselt tervisemudelile esmaseks, teiseks ja kolmandaks. Noorte õigusrikkumiste spiraali sattumise ennetamine on oma sisult esmane/universaalne ennetus, kus keskendutakse eelkõige taustsüsteemidele, nagu perekond, kool ja kogukondxxvi. Positiivne vanemlus ehk hooliv, last jõustav ja järjekindel kasvatusviis aitab ennetada perekonna tasandil käitumisprobleemide väljakujunemist. Eesmärgiks on järjepideva töö tulemusel jõuda rohkemate peredeni, sh läbi programmi „Imelised aastad“. Sealjuures on vajalik nii selle kui mitmete teiste programmide tulemuste mõõtmine. Sotsiaalsed oskused ning kooliturvalisus on universaalse ennetuse olulised osad. Kool peab suutma anda noortele sotsiaalsed oskused, ka seal, kus perekondlik tugi on puudulik. Sotsiaalseid oskused õpetavad normikohast käitumist ning suutlikkust seatud eesmärke saavutada xxvii . Haridusasutused, tuginedes taastava õiguse põhimõtetele ja tõenduspõhisusele peavad tagavama õppekavades sätestatud ja kuritegelikku käitumist ennetavate üldpädevuste (kultuuri- ja väärtuspädevuse, sotsiaalse ja kodanikupädevuse ning enesemääratluspädevuse) omandamiseks vajalikud eeldused, jälgivad ja hindavad nende saavutamist; toetavad õppekavades kokkulepitud väärtuste ja hoiakute omandamist ning aitavad suurendada iga õpilase eduelamust ja 13 koolirõõmu, tagades kõigile turvalise, salliva ja toetava õpikeskkonna. Konkreetsetele juhtudel võib sotsiaalsete oskuste arendamine sisaldada näiteks ohutult käitumise õpetamist ja tervislike eluviiside järgmise toetamist; suhtlemisprobleemide lahendamise oskuse treenimist; abistamist prosotsiaalse identiteedi loomisel vastandina kuritegelike hoiakute soosimisele; prosotsiaalsetes tegevustes osalemise julgustamine, enesejuhtimise ja viha juhtimise õpetamine jpm. Island vähendas tänu universaalsele, süsteemsele ja teaduspõhisele ennetusele kahekümne aastaga tohutut alkoholi- ja uimastitarbimist noorte seas. Muuhulgas väljendus see laste ja vanemate suuremas koosveedetud ajas, vanemate suurenenud kontrollis oma laste tegevuste üle, kodu ja kooli suuremas koostöös, laste vaba aja täitmises huviringidega ning huviringide doteerimises jms. Tulemuseks on see, et kui 1990. aastate keskel oli kuu aja jooksul alkoholi joonud 42% Islandi noortest, siis kakskümmend aastat hiljem vaid 5%. Islandi näide on inspiratsiooniks ka Eestile, kelle meetmeid Eestile kohandatuna on võimalik eeskujuks võtta ja rakendada (Justiitsministeerium plaanib koos partneritega ja Norra finantsmehhanismi poolt toetatuna Islandi ennetustegevusi Eesti omavalitsustes rakendada). Eestis tuleb tõsta ka koolide võimekust kuritegude ennetustöös ja konfliktide lahendamisel koolilepituse arendamise kaudu. Erinevate uuringute järgi on kogenud koolikiusamist ca viiendik 11-16 aastastest Eesti koolilastest, suisa 40% on kogenud küberkiusamist xxviii . HTMi poolt kureeritud kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni kohaselt peab 90% üldhariduskoolidest ja 100% lasteaedadest ning 30% kutseõppeasutustest kasutama kiusamisennetus programmi. Kriminaalpoliitika põhialustega soovime, et 2030. aastaks peab 100% lasteaedadest, üldharidus- ja kutsekoolidest kasutama mõnda tõenduspõhist (sic!) kiusamisvastast programmi, mis ennetab ka küberkiusamist. Tegelemine õigussüsteemi vaatevälja sattunud noortega Sekkumise edukus noorte puhul määrab, kuivõrd suudame vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanutega tegelemist. Täna on puudu mitmetest sekkumistest noortele, sh perepõhistest, mis tegeleks kogu noort ümbritseva vahetu keskkonnaga, ning neid tuleb toetada, nagu ka heategevuslikke organisatsioone, kes aitavad vanemliku hooleta lapsi. Mitmedimensioonilise pereteraapia MDFT või teiste sarnaste perekesksete programmide (mis oleks kõrge intensiivsusega, tõenduspõhised ning millega ei eraldataks last või noort tingimata kodust) kättesaadavust alaealistele õigusrikkujatele tuleb parandada – täna on teenusele järjekord. Tänu EMP ja Norra finantsmehhanismile on võimalik alates 2019/2020. aastast (eelarve ca 5,3 mln €) justiitsministeeriumi juhtimisel kohandada ja välja töötada noortele õigusrikkujatele suunatud sotsiaal- ja teraapiaprogramme, pakkuda tuge kinnistes asutustes viibivatele 14 noortele ja nendega töötavatele inimestele, anda eriväljaõpe alaealistega töötavatele õiguskaitseametnikele jne. Noortekampade õigusrikkumiste vältimiseks on võimalik käivitada sarnaselt perevägivalla nn Pärnu piloodiga xxix analoogse koostöövõrgustiku noorte kampade juhtumites uute meetmete katsetamiseks, sh Soomes kasutusel olevate tänavalepitajate kasutamiseks. Muuta tuleb spetsialistide tööpraktikat, nii et keerukamates alaealiste ja noorte juhtudes juba kohtueelse menetluse ajal algatataks ümarlaua kohtumine, et võrgustikuliikmed (politsei, prokuratuur, KOV lastekaitse, mobiilsed noorsootöötajad, kool) oleks samas inforuumis ning saaks võtta vastutust ja toetada alaealist mõjutusvahendi/kohustuse kandmise ajal. Leida tuleb tee noorteni, kes teed kooli ei leia ja keda koolist ei leia – see peaks olema lähiaastate kriminaalpoliitika üks prioriteete. Igale noorele õigusrikkujale, nagu ka täiskasvanule, tuleb karistust määrates läheneda individuaalselt, tema arengut ja vajadusi arvestades ja kaasates parimal moel tema vanemaid või hooldajaid. Vangla mõjutab negatiivselt noore vaimset tervist, akadeemilist võimekust ja töösaamise võimalusi. Alaealiste vanglasse sattumise vähendamiseks puuduvad hetkel peale nn erikoolide toimivad alternatiivid, mida tuleb Eestis uute põhialuste perioodil luua (vt lahendusi altpoolt). 2018. aasta lõpul viibis vanglas 14 alaealist. Arengusuundade algusaastal oli vanglas ca 50 alaealist. Mõjutamaks enam süütegusid toime pannud noori ja leidmaks intensiivseid alternatiive vangistusele tehti 2018. aastal seadusemuudatus, mille järgi võib kohus alaealise vahistamise asemel paigutada ta kinnisesse lasteasutusse (nn erikooli). Süüdimõistetud alaealiste retsidiivsuse vähendamiseks peavad olema toimivad mõjusad vangistuse alternatiivid, mis võimaldavad neil säilitada sideme oma lähedastega ja kooliga. Võimalikud alternatiivid on - koduvangistus koos elektroonilise ja kriminaalhoolduse järelevalvega, mille puhul kodust lahkumine on vaid erandkorras ja kindlateks juhtudeks; - päevakeskused, kus pakutakse programme ja teenused, ent noor ööbib kodus; - nn varjupaiga tüüpi teenused, mis on mõeldud noortele, kes vajavad mh lühiajalist peavarju ning kus toimub õppe- ja rekreatsiooniline tegevus; - kinnised noortekodud, mis on mõeldud pikemaajaliseks viibimiseks, ent kus noored saavad vabalt ringi liikuda; - intensiivsed järelevalve kogukondlikud programmid kriminaalhoolduse range järelevalve all koos mitmete ja pidevate protseduurireeglitega (kohtumised, õhtukülastused, uriini jms testimised, elektrooniline järelevalve) ja mitmete teenustega; - asenduskodud koos mentorlusega jms-gaxxx 15 Põhialuste eelnõus on see kõik väljendatud soovis: Ennetada noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali. Haridusasutused, kooskõlas taastava õiguse põhimõtetega, tuginedes hariduse alusväärtustele ja tõenduspõhisusele, annavad noortele õiguskuuleka käitumise tarvis esmased oskused ja väärtused ning aitavad suurendada nende eduelamust ja koolirõõmu, tagades kõigile turvalise, salliva ja toetava õpikeskkonna. Riik ja omavalitsused toetavad peresid hooliva, last jõustava ja järjekindla kasvatuse pakkumisel, mis aitab ennetada lastel käitumisprobleemide väljakujunemist. Ennetada õigusega pahuksisse sattunud noorte edasisi õigusrikkumisi, muutes alaealiste õigusrikkujate menetlust erinevate osapoolte koostööl põhinevaks ning pakkudes noortele karistussüsteemi väliseid lahendusi ja tõenduspõhiseid, eelkõige perekeskseid programme. 16 Kuritegevusest irdumise toetamine, kuritegevuse ennetamine ning sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest toime pandud õigusrikkumiste ennetamine Kriminaalpoliitika olulise osa moodustab ennetus. Sestap on ka eelnõus mainitud, et kriminaalpoliitika roll on õiguskuuleka ühiskonna kujundamine, kus õigusrikkumisi ennetatakse ja avastatakse ning neist johtuvat kahju vähendatakse koostöös haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemiga ning kogukondade, omavalitsuste, usuliste ühenduste, mittetulundus- ja erasektoriga. See tähendab ühelt poolt, et kaasav ja tugev kriminaalpoliitika on toimiv sotsiaal- ja hariduspoliitika, aga ka kultuuri- ja spordipoliitika. Samuti tähendab see, et koos kogukondadega leitakse lahendusi kuritegevuse probleemidele – 70ndatega võrreldes on üle Läänemaailma muutunud linnad turvaliseks muuhulgas läbi kogukondade omavahelise koostöö, parema tehnoloogi ja turvaseadmete ning omavalitsuste süsteemse tähelepanu (nt turvakaamerad, valgustus jms)xxxi. Kuriteoennetus tähendab ka koostöös era- ja mittetulundussektoriga nutikate lahenduste leidmist inimeste 0 20 40 60 Avaliku õiguskuuleka käitumise motiveerimiseks. Normikuulekuse arendamiseks ei piisa menetlushuvi… 9 Alaealiste komisjoni karistustest, vaja on ka leidlikkust nt tootedisainis. Kui eesmärgiks on vähem saatmine 10 liiklusõnnetustes hukkunud inimesi, ja nutijoobes juhte (USAs jätab aastas elu ca Leppimine 10 3000 inimest tähelepanematuse pärast roolisxxxii), tuleb leida mh tehnoloogilisi ÜKT 12 kriminaalmenetlus… lahendusi (nt on juba täna rakendused, mis blokeerib telefonikasutuse roolis Elektroonilise valve 13 alla määramine olles vms), aga loomulikult ei peaks lahendused piirduma vaid liiklusohutusega. Rahaline karistus 14 Kuritegevust soodustavad enim sõltuvus- ja vaimse tervise probleemid, Tingimisi 19 ennetähtaegne… kuritegelikud hoiakud, keeruline perekondlik taust, elamispinna ja töökoha Käitumiskontroll 20 (KarS § 74 lg 1) puudumine ning finantsprobleemid. xxxiii Kõige retsidiivsemad õigusrikkujad on Käitumiskontroll 23 alaealise… vangistusega karistatud isikud, kellest 29% mõistetakse kahe aasta jooksul uuesti Šokivangistus 24 süüdi. Viie aasta jooksul aga mõistetakse süüdi juba 53% vanglast vabanenutest. Positiivne on see, et korduvkuritegevuse tase on aastate jooksul mõnevõrra ÜKT vangistuse 25 asemel vähenenud, püsides 29-30% juures. Väljaspool vanglat oma karistust kandvate Karistuse 27 kurjategijate keskmine retsidiivsusnäitaja on ca 18%. Kõige madalama ebaotstarbekus Vanglas karistuse 35 retsidiivsusega on need õigusrikkujad, kelle suhtes lõpetatakse menetlus avaliku ärakandmine Karistusjärgne 51 menetlushuvi puudumisel. xxxiv Vanglast vabanenute puhul on retsidiivsusrisk käitumiskontroll kõige suurem varavastase kuriteo eest karistatutel, kellele järgnevad narkokuriteo eest karistatud. Kõige madalam on isikuvastase kuriteo (v.a Kahe aasta retsidiivsus kehaline väärkohtlemine) eest karistatud isikute retsidiivsus. 2005. aastal Eestis (2013-2015 a süüdimõistetud) vanglast vabanenutest mõisteti kahe aasta jooksul süüdi Soomes 36%, Rootsis 43%, Norras 20%, Taanis 29% (sama metoodikaga läbi viidud uuringu andmetel nimetatud riikides, ent Eesti metoodika erinevuste tõttu pole Eestiga andmed 17 kõrvutatavad). 5 Võrreldava metoodikaga läbi viidud, ent siiski erinvate taustsüsteemide tõttu täiel määral võrdlust mittevõimaldav analüüs Eesti ja Soome kohta näitab vanglast vabanenute retsidiivsuseks Eestis 34% ja Soomes 35%xxxv. UKs mõistetakse aasta jooksul uues kuriteos süüdi 30% kurjategijatest, noortest 42% xxxvi. Sõltuvused Üldjuhul on kurjategijad retsidiivsed mitmes kuriteos ja nad ei jää truuks vaid üht tüüpi rikkumisele, kui joobes juhtimine väljaarvata xxxvii . See tähendab, et Vanglast vabanenud kurjategijad on mitmete probleemide võrgus ning programmid ja sekkumised narkosõltlaste ühe aasta retsidiivsus on 55% ja kahe aasta peavad seda arvestama. Narkootikumide ja alkoholi tarvitamine on retsidiivsus 74%, mis teeb nad retsidiivsusega kõige tugevamini seonduvaid tegureid. 79% vanglast vabanenud üheks retsidiivsemaks vabanenute grupiks. raskemate ainete tarvitajatest kuulatakse kahe aasta jooksul üle kuriteos kahtlustatavana, samas kui mittetarvitajate puhul on see 45%. Ka alkoholi kuritarvitajate retsidiivsus on kõrgem kui alkoholi mittetarvitajatel: kahe aasta jooksul kuulatakse kuriteos kahtlustatavana üle 66% alkoholi kuritarvitajatest ja 54% mittetarvitajatest. xxxviii Hinnanguliselt 1/3 varavastaste kuritegude toimepanijaist on sõltlased, kes panevad kuriteo toime alkoholi või uimasti hankimise eesmärgilxxxix . Alkoholipoliitika roheline raamat viitab uuringutele, mis näitab kõrget seost alkoholi tarvitamise ning kuritegude vahel. Mõrva ja tapmise toimepanijatest on valdav enamus olnud alkoholijoobes ja poolte ohvrite verest on verest leitud alkoholi, umbes pooled pere- ja seksuaalvägivalla juhtumitest on seotud alkoholi tarbimisega.xl Seonduvalt on õigusrikkujate vaimse tervise häiretest saanud kriminaalpoliitika tõsine väljakutse. Erinevad uuringud pakuvad, et 3-7% kinnipeetavatest kannatab tõsise vaimse tervise häire all. Samas on viimastel aastatel olnud tõus kümnekordne, sõltuvalt häire liigist.xli xlii. Eestis on diagnoositud vaimse tervise häire 43% kinnipeetavatest – eelduslikult on häired aladiagnoositud. Vaimse tervise hädad põhjustavad probleeme ühiskonnas hakkamasaamisel, sh töötamisel, mis loob otsese seose kriminaalpoliitikaga: vaimse tervise häirega inimeste tööpuudus on üks riskitegur, mis võimendab hälbekäitumise riski; teisalt õige abi mittesaamine suurendab korduvkuritegevuse riski. Vajalik on vaimse tervise häiretega kurjategijate puhul tegeleda nii häire ravi kui kriminogeense riskiga. Eesti õiguskaitsetöötajate oskused vaimse tervise häiretega õigusrikkujatega suhtlemiseks on puudulikud (vaimse tervise häirega inimesed võivad olla impulsiivsemad, ootamatu käitumisega ning nendega 5 Skandinaaviamaade erinevusi selgitab eelkõige igapäevane karistuspoliitika ise, st kuriteod, mille eest vangistus määratakse. Näiteks kõrge retsidiivsusega vargad saavad Norras harva vanglakaristuse, samas kui Rootsis tihemini, mistõttu on retsidiivsuse tervikuna Norra vanglates madalam. Lisaks määratakse Norras vanglakaristust sagedamini kui mujal, mis tähendab, et nende vanglasse satub ka kergemaid kurjategijaid, kes samuti retsidiivsusnäitajaid alla toovad. Norra madalamat retsidiivsusnäitajat selgitatakse ka nende vanglasüsteemiga. 18 suhtlemine eeldab vastavat väljaõpet) ning puuduvad lahendused ja sekkumised vaimse tervise häiretega inimeste kindlaks tegemiseks (skriinimiseks) ja nende spetsiifiliseks kohtlemiseks kokkupuutel õiguskaitsega. Vaimse tervise häirega õigusrikkujate oskuslik kohtlemine kriminaaljustiitssüsteemis ning tervishoiu ja õiguskaitse oskuslik koostöö aitab ära hoida edasisi kuritegusid. Kokkuvõttes tuleb pingutada selle nimel, et sõltlaste ja vaimse tervise häiretega inimestega tegeletakse tervishoius ning neist johtuvaid õigusrikkumisi peab olema tulevikus vähem ning haigusi tuleb ravida selleks sobivas süsteemis. See tähendab küll ka ravi ja nõustamise kättesaadavust kriminaaljustiitssüsteemis, kuid eelkõige sellest väljaspool. Karistus-, sh vangistuspoliitika Vangistus küll suurendab ühiskonna turvatunnet, ent sellel on väga kõrge sotsiaalne hind xliii . Kogukondlikku karistust käsitletakse jätkuvalt pelga alternatiivina vanglale, samas kui vanglakaristus seondub esmalt karistuse sünonüüminaxliv. Reaalne vangistus moodustab 20% karistustest, sellele lisandub veel 58% tingimisi vangistust. Edaspidi peaks vähenema vangistuse osakaal ning suurenema kogukondlike karistuste määr, mis oleksid tõhusamad ja rehabiliteerivamad kui vangistus. Vangistus, sh Rahaline šokivangistus 10% 21% Ravi 0% ÜKT Tinigimisi 11% vangistus 58% Vangistus ja kriminaalhooldus on mõlemad riiklikud teenused – riik kulutab vangistusele 18 korda enam kui kogukondlikele karistustele (ÜKT, koduvangistus, programmid jne). Edaspidi peab suurenema kogukondlike karistuste (alternatiivkaristuste) roll karistussüsteemis. Kogukondlikud ehk alternatiivkaristused on sisuliselt kõik vanglale alternatiivsed karistused, mille eesmärgiks on õigusrikkuja poolne tegude heastamine ühiskonnale ning mille sisuks on muuhulgas õigusrikkumiste põhjustega tegelemine. Euroopa Nõukogu määratluse kohaselt viitavad need sanktsioonidele ja sekkumistele, mis võimaldavad õigusrikkujal säilitada sidemed kogukonnaga, samas siiski tema õigusi ja vabadusi piirates, näiteks määrates talle täitmiseks kohustusi, mille täitmist jälgib kriminaaljustiitssüsteem xlv . Üks meie peamisi karistuspoliitilisi sihte peab olema see, et tekiks suurem usaldus 19 kogukondlike ehk alternatiivkaristuste vastu. Et üldkasulik töö ei ole puhkus, vaid oma teo heastamine ühiskonnale. Et sotsiaal- ja raviprogrammid nõuavad rikkujalt pingsamat distsipliini kui vangistuses olek. Alternatiivkaristus peab olema vangistuse ja rahalise karistuse kõrval iseseisev põhikaristus, mitte karistuse asendus või alternatiiv. Eestis 2014. a tehtud uuringust selgub, et nii Eesti elanikud kui professionaalid (politseinikud, prokurörid, kohtunikud) eelistavad vanglakaristust, mille populaarsust on võimalik selgitada vastajate arusaamaga sellest, mida peetakse karistuse eesmärgiksxlvi. Karistuse eesmärgiks peetakse valdavalt kurjategija teole reageerimist. Samas peetakse karistuse eesmärke teineteist täiendavateks ning ei piirduta vaid ühe karistuse eesmärgiga, ent kurjategija ja ohvri lepitamist erilise karistuseesmärgina ei nähta – toetus taastava õiguse meetoditele ja nende laiem kasutamine võiks olla samuti kriminaalpoliitika põhialuste järgmiste aastate sihiksxlvii. Sõltuvusravi ja nõustamine peab olema karistuse orgaaniline osa – seda ka vanglas. See eeldab mh sõltuvuse hindamist kohtueelse menetluse ajal ning kvaliteetse narkomaania, alkoholismi kui seksuaalsõltuvusravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas kui väljaspool seda. See sisuliselt tähendab õigusrikkuja kohustust tegeleda probleemide põhjustega. Narko- ja alkoholisõltuvuse tõttu toime pandud õigusrikkumisi peab käsitlema eelkõige rahvatervise küsimusena. Kõik sõltlasest kurjategijad peaksid läbima skriiningu, mis võimaldab neile määrata personaalse sekkumise. Ravisüsteemi kavandamisel tuleks olla realistlik ja arvestada asjaoluga, et paljud isikud ei suuda esimesel või ka järgnevatel kordadel raviprogrammi tervikuna läbida (välisriikide praktika järgi võib pidada üsna heaks tulemuseks selle läbimist 1/3 poolt); samas on ka osalisel ravil ja nõustamisel kahjusid vähendav mõju vähemalt selle ajal. Seetõttu peaks süsteem võimaldama piisavat paindlikkust, nii et ravi katkemisel ei peaks karistust tingimata täitmisele pöörama. Personaalse kohtlemise eeldus on sõltuvuse määramise süsteem (skriining/hindamine, mis võimaldab sõltlasest õigusrikkujaid välja filtreerida ning neile sobivaid sekkumisi pakkuda), ravikohtade, sekkumiste ja tugiisikute olemasolu. Tagada tuleb ka eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna nõustamise olemasolu. Eestis on hetkel hinnanguliselt 730 täisealistele mõeldud narkovõõrutusravi kohta (võõrutusravi kohti 15, asendusravi kohti 668 ja pikaajalise statsionaarse ravi kohti 55) ning aastas saab ravi umbes 1500 inimest. Alaealised kuriteo toime pannud isikud suunatakse narkosõltuvuse kahtluse korral Tallinna lastehaiglasse, kus on praegu olemas 4 ambulatoorse ravi kohta. Alkoholitarvitamise häire ravi on võimalik saada Eestis spetsiaalsetes keskustes, kus pakutakse nii medikamentooset kui psühhosotsiaalset ravi. Lahendamist vajavaks probleemiks on justiits- ja sotsiaalvaldkonna vahele ühenduslüli loomine ning ravivajaduse hindamise süsteemi ülesehitamine (ravivõimalusi on mitmeid ning vastavalt konkreetsele isikule on vaja määrata vastav teenus). Samuti on oluline arendada välja ka nõustamisteenuste võrgustik (sealhulgas psühholoogiline, sotsiaalne ja 20 kogemusnõustamine) eesmärgiga pakkuda tuge nendele tarvitajatele, kes veel ravi ei vaja. Vastupidiselt Euroopa Nõukogu soovitustele xlviii Eestis kurjategijaid karistuse mõistmise eel ei hinnata (ekspertiisi või kohtueelse ettekande kaudu), seega pole ka nende võimalikud häired ning riskitegurid karistuse mõistmisel teada. Edaspidi peaks olema kohustuslik hindamine karistuse rakendamise eel: kohustuslik kohtueelne ettekanne ja riskide ja vajaduste hindamine. xlix Eesti karistuspoliitika on täna kaldu pika vangistuse suunas – keskmiselt kestab Euroopas vangistus 7 kuud, Eestis 20 kuud, aga näiteks Norras 5, Taanis 4, Soomes 6 kuud. l Puudub seos karistusaja pikkuse ja retsidiivsuse vahel, kuigi mõneti retsidiivsemad on lühema karistusajaga kinnipeetavad – näiteks alla 1 aastase vangistusega õigusrikkujate kahe aasta retsidiivsus on 59%, üle nelja aastastel aga 42%. li Ka välisriikides on ilmnenud positiivne seos lühema karistusaja ja retsidiivsuse vahel. lii Ühelt poolt tuleneb see kuriteoliigist (lühemajalised on nt varavastased), aga ilmselt ka sellest, et lühema karistusaja kandjatel on vanglas vähem erinevaid ravi- ja sotsiaalprogramme. 2017. aastal kõigist Eestis vabanenud süüdimõistetutest viibis vanglas kuni 1 aasta 15% süüdimõistetutest. Uute kriminaalpoliitika põhialuste perioodil tuleks võimaldada töö- ja rehabiliteerivaid tegevusi kõikidele vanglas viibijatele – elu vanglas peab peegeldama oma kohustuste ning korraldusega elu vabaduses, et hilisem vabadusega kohanemine oleks sujuv. Vangistuse eesmärk peab olema inimeste õiguskuulekale teele suunamine, mis muuhulgas eeldab iseseisva otsustusoskuse arendamist – see võimaldab hiljem edukalt vabaduses hakkama saada. Vangla peab olema kohaks, kus võimaldatakse kinnipeetaval tasustatud tööd teha (sh vajadusel väljaspool vanglat), osaleda sotsiaalprogrammides ja ravis, mis tegelevad tema probleemide põhjustega, ning peresidemete hoidmist. Vangla peab võimalikult suurel määral peegeldama ühiskonna elu vabaduses, et vabanev vang oskaks vabanedes toime tulla. Sotsiaalset kontrolli vanglas aitab enim saavutada nn dünaamiline turvalisus, st head suhted vangide ja personali vahel, mis on omane Norra vanglasüsteemile, kus vangide ja personali vahel on vahetud ja avatud suhted, mis aitavad ennetada agressiivset käitumist. Norra valitsus otsustas 1990ndate lõpus muuta oma vanglasüsteemi karistusasutustest taasühiskonnastavaks asutusteks liii , mille põhisuunaks sai töö ning eluaseme leidmise toetamineliv. UK-s tegutseb HM Chief Inspector of Prisons for England and Wales, kes teeb järelevalvet kinnipidamisasutuste üle, kirjeldab 2017. a aruandes UK vanglaid kriitiliselt lv , ent mitmed sealsed tähelepanekud on relevantsed ka Eesti puhul, millele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantslerlvi (nt ülemäärane tegevuseta ja üksikvangistuses veedetud aeg jne) ja Leideni rakendusülikooli ja justiitsministeeriumi koostöös läbiviidud kliimauuring Viru ja Tartu vanglas. Viimases soovitatakse suurendada igapäevaseid mõtestatud 21 kontakte ja arutelusid kinnipeetavate ja vanglatöötajate vahel ning kinnipeetavate usaldust personali, ennekõike valvurite suhtes; samuti vaadata üle vanglasisene reeglistik ja kinnipeetavate motivatsioonisüsteemid, kaasates sellesse protsessi aktiivselt ka kinnipeetavaid. Vanglast vabanemine pole Eestis veel piisavalt järkjärguline protsess. Sujuvam ühiskonda naasmine on praegu tagatud väiksema riski ja ohtlikkusega kinnipeetavatele, kes jõuavad enam avavanglasse ja vabastatakse ennetähtaegselt käitumiskontrollile.lvii Avavangla osakaal peaks suurenema, nii et kinnise ning ava- ja koduvangla kinnipeetavate suhe oleks tulevikus vähemalt 1:9 (hetkel 1:13). Võrdlusena välisriikides on avavanglate kohtade ja kinnise vangla kohtade suhe järgmine: Taanis 1:0,8; Soomes 1:4; Prantsusmaal 1:5; Ungari 1:13. Avavanglas viibivad kinnipeetavad on üldjuhul motiveeritumad ning saavad paremini heastada oma tegu peamiselt läbi töötamis- ja rahateenimisvõimaluse, samuti on neil paremad võimalused resotsialiseerumiseks. Koduvangistus võiks tulevikus kanda avavanglaga samu eesmärke, kus riigi poolt kontrollitud tingimustes (kriminaalhoolduse all) võimaldataks kinnipeetavale töötamist ja sotsiaal- ja raviprogrammides osalemist kodus ööbimisega. Üks tähtsamaid vanglajärgset toimetulekut mõjutavaid tegureid on elu- ja töökoht. Kõige kriitilisem on pakkuda tuge just esimestel vabanemisjärgsetel nädalatel-kuudel, kui on suurim oht libastuda ja langetada valesid, impulsiivseid otsuseid. Tänu kehtivatele kriminaalpoliitika arengsuundadele ja Euroopa Sotsiaalfondi toele on justiitsministeerium juba kolm aastat pakkunud vabanejatele tugiteenust, mille raames saab ta endale tugiisiku ja vajadusel ajutise eluaseme. Alates 2015. aastast on ca 560 vanglast vabanenut jõudnud tugiteenusele ning ca 90 isikut on jõudnud majutuskeskusse. Ligi 60% teenuse saajatest jõuab tööturule – see on sihtrühma arvestades päris hea tulemus. Sellise tegevusega tuleb jätkata, vähendades ka kogukondade vastuseisu kinnipeetavate rehabiliteerimisele, mis näiteks siiani on olnud peamine takistus majutuskeskuse avamisele Lõuna-Eestis (kohalike vastuseisu tõttu ei ole siiani olnud võimalik avada majutuskeskust ei Tartus ega Valgas)lviii. Edaspidi tuleb ka suurendada ettevõtjate rolli endiste kinnipeetavate värbamisel ja ühiskonna valmisolekut neid ühiskonda tagasi aidata. Ajutine majutus, tugiisik, kes aitab töökoha otsimisel ja püsiva elukoha leidmisel, tihedam koostöö ettevõtjate ning vanglate vahel, sotsiaalse ettevõtluse toetamine (SkillMill, STEP laadsete programmide näitel) aitavad üheskoos vähendada vanglast väljaastuja väärastumisi. Rakendada tuleks uudseid lahendusi veel vanglas olevate kinnipeetavate värbamiseks – läbi IT õppe ning näiteks kasvõi kinnipeetavate kaasamine hooldekodudes kohaliku personali abitöölistena6. 6 Tegevusi on võimalik läbi viia selliselt, et igal vanglal on koostöölepe kohaliku piirkondade hooldekodudega, kuhu ava- ja koduvangla vangid käivad iseseisvalt 22 Kriminaalpoliitika üks ülesanne on kaitsta ühiskonda kõige ohtlikumate retsidiivsete kurjategijate eest. Praktikas esineb juhtumeid, kui isik on toime pannud raske kuriteo, mistõttu teda ei vabastata vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Samas ei kohaldata talle ka karistusjärgset käitumiskontrolli. Seega tekib olukord, kus raske isikuvastase kuriteo toime pannud isik, kes on vanglas olnud näiteks viis aastat või rohkem ja kelle võime ühiskonnas toime tulla on selle tõttu paratamatult vähenenud, vabastatakse vanglast ilma järelevalve ja toeta. Sellega kaasneb arvestatav risk, et seesama isik paneb toime uue raske isikuvastase kuriteo. Raske isikuvastase (sh alaealise vastu suunatud) või üldohtliku kuriteo toime pannud isikuid tuleb senisest enam suunata karistusjärgsele käitumiskontrollile ehk kriminaalhoolduse järelevalvele ja toele. Karistusjärgne käitumiskontroll peab olema mõjutusvahend, mille peamiseks sihtrühmaks on pikema karistusega, korduvalt vanglas karistust kandnud ja vägivallategusid toime pannud isikud. Karistusjärgne käitumiskontroll peab olema intensiivne, vastama vabanenu vajadustele ja riskidele, kaasama eri osalisi ja toetama õiguskuulekat elu. Põhialuste eelnõus on see kõik väljendatud soovis: Suurendada kogukondlike karistuste, sh koduvangistuse ning avavangla osakaalu, tänu millele toetatakse õigusrikkujate õiguskuulekat elu, valmistatakse kinnipeetavaid vabanemiseks paremini ette ning väheneb kinnises vanglas viibimise aeg. Vanglast vabanenutele pakutakse vabanemisjärgset tugiteenust ja majutuskohta. Tagada vangla ja kriminaalhoolduse taasühiskonnastamise kesksus ning kinnipeetavate inimväärikas kohtlemine. Kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks, pakkudes neile mõtestatud tegevust, kusjuures võimalikult paljudele on tagatud tõenduspõhised sotsiaalprogrammid ning õppimis- ja töötamisvõimalused. Tagada sõltlaste ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate ravi ja nõustamine, sh muutes ravi ja nõustamise karistuse lahutamatuks osaks. Hinnata õigusrikkuja vajadusi ja riske nii karistuse määramise eel kui karistuse kandmise jooksul. Kaitsta ühiskonda eriti ohtlike ja vägivaldsete kurjategijate eest, tagades muu hulgas nende vabanemisjärgse järelevalve. Leida koostöös kogukondade ning erasektoriga nutikaid lahendusi inimeste õiguskuuleka käitumise tõstmiseks. abitöödel, kinnise vangla kinnipeetavad saatjaga. Tööde iseloom võib olla nii otsest kokkupuudet nõudvad abitööd eakatega kui ka abitööd, mis otsekontakti ei nõua. 23 Allikad ja märkused i Siin ja edaspidi on 2018. aasta statistika pärit kogumikest „Kuritegevus Eestis“, mille 2018. aasta väljaanne on leitav: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis-2018 ning varasemad: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/statistika-ja-uuringud/kuritegevus-eestis. ii De Waard, J. 2017. Criminology’s Dirty Little Secret: How Dutch criminologists almost completely failed to pick up on the decline in crime ... Working Paper (http://eucpn.org/document/criminologys-dirty-little-secret-how-dutch- criminologists-almost-completely-failed-pick) iii Levitt, S.D. 2004. Understanding Why Crime Fell in the 1990s: Four Factors that Explain the Decline and Six that Do Not. Journal of Economic Perspectives. Volume 18, Number 1. Pages 163–190. https://pubs.aeaweb.org/doi/pdf/10.1257/089533004773563485 iv Prisonstudies.org v UNODC. https://data.unodc.org/#state:1 vi Eurobarometer 464b. 2017. Europeans’ attitudes towards security. vii Standard Eurobarometer, 88. 2017. http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyD etail/instruments/STANDARD/surveyKy/2143 viii http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika/kriminaalpoliitika- arengusuunad-aastani-2018 - lehe lõpus viited ülevaadetele. ix Tervise Arengu Instituut. 2018. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ hindamistulemused http://www.tai.ee/et/instituut/koostooprojektid/vanemlusprogramm/hindamisteg evused x M-L Sööt. 2010. Uuringutest ja mõjude analüüsist kriminaalpoliitika näitel. Juridica nr 8.Lk 617-625. xi Turu-uuringute AS. 2016. Institutsioonide usaldusväärsuse uuring. (Justiitsministeeriumi tellimisel). xii https://tcdata360.worldbank.org/indicators/h5ebaeb47?country=EST&indicator=6 69&viz=line_chart&years=2007,2017 xiii World Justice Project. http://data.worldjusticeproject.org/. xiv Ibid, lk 21. xv Espenberg, K; Kiisel, M; Lukk, M; Soo, A; Themas, A; Themas, E; Villenthal, A. 2017. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu ülikool. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ku riteoohvrite_uuring_2017.pdf; Espenberg, K & Espenberg, S. 2012. Kannatanud ja tunnistajad süüteomenetluses. Tartu Ülikool: RAKE. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kannatanud-ja-tunnistajad-suuteomenetluses xvi Espenberg, K, Kiisel, M et al. 2017. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu ülikool. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ku riteoohvrite_uuring_2017.pdf. xvii Justiitsministeerium. 2018. Kuritegevus Eestis 2017 http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ku ritegevuseestis_2017_veebi01.pdf xviii FRA. Naistevastane vägivald: Euroopa Liitu hõlmav uuring. 2014. https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra-2014-vaw-survey-at-a-glance- oct14_et.pdf xix Europol. Does Crime Still Pay? Criminal Asset Recovery in the EU. https://www.europol.europa.eu/sites/default/files/documents/criminal_asset_rec overy_in_the_eu_web_version_0.pdf. 24 xx IOCTA. 2018. Internet Organised Crime Threat Assessment. https://www.europol.europa.eu/activities-services/main-reports/internet- organised-crime-threat-assessment-iocta-2018 xxi Smart lie-detection system to tighten EU's busy borders. http://ec.europa.eu/research/infocentre/article_en.cfm?artid=49726 xxii The Economist. 2018. Traffic Jammers. Policing Modern Slavery. May 5ht, 2018, p 70. xxiii Faggella, D. 2017. AI for Crime Prevention and Detection – 5 Current Applications. https://www.techemergence.com/ai-crime-prevention-5-current- applications/ xxiv The Economist Data Detectives, Tehcnology Quarterly Justice. June 2nd 2018. https://www.economist.com/technology-quarterly/2018-05-02/justice xxv Vt Väli , K. 2018. Kaua võib? Kurikapoistena tuntud noored retsid pääsesid taas vanglast. Õhtuleht, 21.03.2018. https://digileht.ohtuleht.ee/866083/kaua-voib- kurikapoistena-tuntud-noored-retsid-paasesid-taas-vanglastvanglast vabanenud alaealiste; Vainküla, K. Klassi priimusest sai tervet linna terroriseerinud lastekamba boss. Eesti Ekspress, 15.11.2017. http://ekspress.delfi.ee/kuum/klassi-priimusest- sai-tervet-linna-terroriseerinud-lastekamba-boss?id=80144130 xxvi Hilborn, J.. 2007. Ülevaade kuriteoennetuse planeerimisest. Justiitsministeerium: Tallinn. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/7. _ulevaade_kuriteoennetuse_planeerimisest.pdf xxvii Saat, H. & Kanter, H. Sotsialane kompetentsus. https://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/sh/sotsiaalne_kompetentsus.pdf xxviii Haridus- ja Teadusministeerium. Kiusamisvaba haridustee kontseptsioon. https://www.hm.ee/sites/default/files/kiusamisvaba_haridustee_kontseptsioon.pd f xxix Pealinn. 2018. Perevägivalla pilootprojekti raames viidi Pärnus kodust 90 märatsejat. 20.04.2018. http://www.pealinn.ee/tagid/koik/perevagivalla- pilootprojekti-raames-viidi-parnus-kodust-90-maratsejat-n219332 xxx Development Services Group, Inc. 2014. “Alternatives to Detention and Confinement.” Literature review. Washington, D.C.: Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention. https://www.ojjdp.gov/mpg/litreviews/AlternativesToDetentionandConfinement.p df xxxi Vt ka https://purposebuiltcommunities.org/ xxxii https://www.nsc.org/road-safety/safety-topics/distracted-driving/technology- solutions xxxiii Ministry of Justice. UK. 2014. Transforming Rehabilitation: A Summary Of Evidence On Reducing Reoffending (Second Edition) https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/atta chment_data/file/305319/transforming-rehabilitation-evidence-summary-2nd- edition.pdf xxxiv Ahven, A; Roots, K. & Sööt, M-L. 2018. Retsidiivsus Eestis, 2017. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017 xxxv Ahven, A. 2019. Vanglast vabanenute retsidiivsus Eestis ja Soomes. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/v anglast_vabanenute_retsidiivsus_eestis_ja_soomes_0.pdf xxxvi Ministry of Justice. 2018. Proven Reoffending Statistics Quarterly Bulletin, July 2016 to September 2016. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/atta chment_data/file/728730/proven_reoffending_bulletin_July_to_September_16.pd f xxxvii Kristoffersen, R. 2015. Relapse study in the correctional services of the Nordic countries. Key results and perspectives. EuroaVista Vol 2, No 3. http://euro- 25 vista.org/wp-content/uploads/2015/01/EuroVista-vol2-no3-6-Kristofferson- edit.pdf xxxviii Ahven, A; Roots, K. & Sööt, M-L. 2018. Retsidiivsus Eestis, 2017. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017 xxxix Justiitsministeerium. 2008. Kuritegevus Eestis 2007. Kriminaalpoliitika uuringud 8, lk 52. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kuritegevus-eestis-2007 xl Sotsiaalministeerium. 2014. Alkoholipoliitika roheline raamat. http://www.tai.ee/images/PDF/Alkoholipoliitika_roheline_raamat.pdf, lk 11. xli Jüriloo, A, Pesonen, L & Lauerma, H. 2017. Knocking on prison’s door: a 10-fold rise in the number of psychotic prisoners in Finland during the years 2005-2016. Nordic Journal of Psychiatry, 71(7):543-54. xlii Morgan, M & Paterson, C. 2017. ‘It’s Mental Health, Not Mental Police’: A Human Rights Approach to Mental Health Triage and Section 136 of the Mental Health Act 1983. A Journal of Policy and Practice, pax047. xliii Gopnik, A. 2018. The Great Crime Decline. The New Yorker. 12. February, 2018. https://www.newyorker.com/magazine/2018/02/12/the-great-crime-decline xliv Roberts. J.V. & Hough, M. 2011. Public attitudes to punishment: the context. In Ed. J. V. Roberts & M. Hough. Changing Attitudes to Punishment. Public opinion, crime and justice. Routledge: London & New York: 1-14. xlv The Council of Europe Committee of Ministers' Recommendation No R (92) 16. xlvi Sööt, M-L; Salla, J & Ginter, J. 2014. Karistushinnangud. Kokkuvõte Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangutest. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/karistushinnangud._kokkuvote_eesti_ elanike_politseinike_prokuroride_ja_kohtunike_karistushinnangutest.pdf xlvii Vt lähemalt www.taastavõigus.ee xlviii Recommendation CM/Rec(2014)3 of the Committee of Ministers to member States concerning dangerous offenders. https://pjp- eu.coe.int/documents/3983922/6970334/CMRec%2B%282014%29%2B3%2Bconce rning%2Bdangerous%2Boffenders.pdf/cec8c7c4-9d72-41a7-acf2-ee64d0c960cb xlix Tammiste et al. 2017. Ohtlike kalduvuskurjategijate sihtgrupi meetmete ja kohtlemise analüüs. Kriminaalpoliitika analüüs 9. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/oh tlikud_kalduvuskurjategijad_2016-1_0.pdf l Council of Europe Annual Penal Statistics: SPACE I – 2015, lk 108. http://wp.unil.ch/space/files/2017/04/SPACE_I_2015_FinalReport_161215_REV17 0425.pdf li Ahven, A; Roots, A & Sööt, M-L. 2018. Retsidiivsus Eestis, 2017. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium (tabel 3). lii Ministry of Justice. UK. 2014. Transforming Rehabilitation: A Summary Of Evidence On Reducing Reoffending (Second Edition) https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/atta chment_data/file/305319/transforming-rehabilitation-evidence-summary-2nd- edition.pdf liii Benko, J. 2015. The Radical Humaneness of Norway’s Halden Prison. The New York Times. https://www.nytimes.com/2015/03/29/magazine/the-radical- humaneness-of-norways-halden-prison.html liv Kristoffersen, R. 2015. Relapse study in the correctional services of the Nordic countries. Key results and perspectives. EuroaVista Vol 2, No 3. http://euro- vista.org/wp-content/uploads/2015/01/EuroVista-vol2-no3-6-Kristofferson- edit.pdf lv HM Chief Inspector of Prisons for England and Wales. Annual Report 2016-2017. http://www.justiceinspectorates.gov.uk/hmiprisons/wp- content/uploads/sites/4/2017/07/HMIP-AR_2016-17_CONTENT_11-07-17- WEB.pdf 26 lvi Õiguskantsler: Tallinna vangla kontrollkäik, 29.06.2017. http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A 4ik%20Tallinna%20Vanglasse.pdf lvii Tammiste et al. 2017. Ohtlike kalduvuskurjategijate sihtgrupi meetmete ja kohtlemise analüüs. Kriminaalpoliitika analüüs 9. Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/oh tlikud_kalduvuskurjategijad_2016-1_0.pdf lviii Lauri, V. 2016. Vangide tugikeskus Tartus jääb kohalike vastuseisul rajamata. ERR. https://www.err.ee/576056/vangide-tugikeskus-tartus-jaab-kohalike- vastuseisul-rajamata ja Loim, T. 2017. Endiste vangide tugikeskus tekitab tugevat vastuseisu. Lõuna-Eesti Postimees. https://lounapostimees.postimees.ee/4128545/endiste-vangide-tugikeskus- tekitab-tugevat-vastuseisu 27  Meie 10.06.2019 nr 8-1/3652 Ministeeriumid Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikogu otsuse "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu. Eelnõu läbis juba 2018. aastal kooskõlastusringi, ent seoses mõningate muudatustega eelnõus ning uue valitsuse ametisse astumisega palume eelnõule taaskord teie arvamust või kooskõlastust. Eelnõu ja seletuskirja leiate eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressil: http://eelnoud.valitsus.ee. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 21. juuniks 2019. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister Lisad: 1. Riigikogu otsuse „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõu; 2. Riigikogu otsuse „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ seletuskiri; 3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Linnade ja Valdade Liit Advokatuur Kohtud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Riigikohus Prokuratuur Riigikontroll Riigikantselei Õiguskantsler Tartu Ülikooli õigusteaduskond Mari-Liis Sööt [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU XX.09.2019 Riigikogu otsus „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ heakskiitmine Põhiseaduse § 65 punkti 1 ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 1 alusel Riigikogu otsustab: I Kriminaalpoliitika visioon ja eesmärk 1. 2030. aastal on Eesti turvaline ja õiglane ühiskond, mille kriminaaljustiitssüsteem on sõltumatu, tõhus, nutikas ja ohvreid abistav; sellega puutub kokku vähe lapsi ja noori. Sõltlased ja vaimsete häiretega õigusrikkujad saavad vajalikku abi. Toimib õigusrikkumisi vähendav karistussüsteem koos karistusalternatiividega. Raske vägivallakuritegevus väheneb Euroopa kiireimas tempos. 2. Kriminaalpoliitika roll on õiguskuuleka ühiskonna ning selleks vajalike väärtuste kujundamine. Kriminaalpoliitika eesmärgiks on õigusrikkumiste ennetamine, neile reageerimine ning neist johtuva kahju vähendamine koostöös haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- , kultuuri- ja spordisüsteemiga ning kogukondade, omavalitsuste, mittetulundus- ja erasektoriga. Karistussüsteemi eesmärk on toetada õiguskuulekat eluviisi ning tagada seeläbi kindlustunne, et meie ühiskonna väärtustel põhinevad normid rakendatakse ellu, rikkumistele reageeritakse ja konfliktid lahendatakse õiglaselt. 3. Kriminaalpoliitika on teadmiste- ja analüüsipõhine, kasutades selleks andmeid ja tehnoloogiat. Kriminaalpoliitika vaatab tulevikku, nähes võimalusi ja arvestades riske. II Kriminaalpoliitika prioriteedid Selleks, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sõltumatu, inimkeskne, ja ohvrisõbralik, tuleb: 4. Muuta süüteomenetlus digitaalseks, personaalseks ja asjatut bürokraatiat vältivaks. Õiguskaitsetöötajate ettevalmistus peab andma sellised teadmised ja oskused, mis aitavad kasutada kogukondlikku sekkumist ning tugineda ohvri õigustele ja taastavale õigusele. Menetluses tuleb silmas pidada süütuse presumptsiooni põhimõtet ja tagada kõigi menetlusosaliste põhiõigused. 5. Seada süüteomenetluse sihiks õigusrikkumisele eelnenud olukorra taastamine ja tekitatud kahju heastamine (taastav õigus). Süüteomenetluses tuleb võimalikult paljude juhtumite puhul eesmärgiks seada ohvri ja kurjategija lepitamise. Ohvriabiteenused ning taastava õiguse võimalused peavad olema kättesaadavad nii menetluse kestel kui ka vajaduse korral väljaspool menetlust. Kuritegevusest saadav tulu peab jõudma ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse. 6. Keskenduda ühiskonnale kõige enam kahju tekitavate õigusrikkumiste ära hoidmisele, eelkõige küber-, majandus-, korruptsiooni-, narko-, inimkaubanduse, vägivalla (sh lähisuhte- ja laste vastu suunatud vägivalla) ennetamisele ning organiseeritud kuritegevuse tõkestamisele. 7. Teha rahvusvahelist koostööd ning kasutada tehnoloogiat õigusrikkumiste prognoosimisel, ära hoidmisel ja avastamisel ning ekspertiiside läbiviimisel.  EELNÕU XX.09.2019 Selleks, et lapsed ja noored ei satuks kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja ning tagada noorte õigusrikkujate vajadustele vastav kohtlemine, tuleb: 8. Ennetada noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali. Haridusasutused, kooskõlas taastava õiguse põhimõtetega, tuginedes hariduse alusväärtustele ja tõenduspõhisusele, annavad noortele õiguskuuleka käitumise tarvis esmased oskused ja väärtused ning aitavad suurendada nende eduelamust ja koolirõõmu, tagades kõigile turvalise, salliva ja toetava õpikeskkonna. Riik ja omavalitsused toetavad peresid hooliva, last jõustava ja järjekindla kasvatuse pakkumisel, mis aitab ennetada lastel käitumisprobleemide väljakujunemist. 9. Ennetada õigusega pahuksisse sattunud noorte edasisi õigusrikkumisi, muutes alaealiste õigusrikkujate menetlust erinevate osapoolte koostööl põhinevaks ning pakkudes noortele karistussüsteemi väliseid lahendusi ja tõenduspõhiseid, eelkõige perekeskseid programme. Selleks, et toetada kuritegevusest irdumist, ennetada kuritegevust ning vähendada sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest toime pandud õigusrikkumisi, tuleb: 10. Suurendada kogukondlike karistuste, sh koduvangistuse ning avavangla osakaalu, tänu millele toetatakse õigusrikkujate õiguskuulekat elu, valmistatakse kinnipeetavaid vabanemiseks paremini ette ning väheneb kinnises vanglas viibimise aeg. Vanglast vabanenutele pakutakse vabanemisjärgset tugiteenust ja majutuskohta. 11. Tagada vangla ja kriminaalhoolduse taasühiskonnastamise kesksus ning kinnipeetavate inimväärikas kohtlemine. Kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks, pakkudes neile mõtestatud tegevust, kusjuures võimalikult paljudele on tagatud tõenduspõhised sotsiaalprogrammid ning õppimis- ja töötamisvõimalused. 12. Tagada sõltlaste ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate ravi ja nõustamine, sh muutes ravi ja nõustamise karistuse lahutamatuks osaks. 13. Hinnata õigusrikkuja vajadusi ja riske nii karistuse määramise eel kui karistuse kandmise jooksul. 14. Kaitsta ühiskonda eriti ohtlike ja vägivaldsete kurjategijate eest, tagades muu hulgas nende vabanemisjärgse järelevalve. 15. Leida koostöös kogukondade ning erasektoriga nutikaid lahendusi inimeste õiguskuuleka käitumise tõstmiseks. III Aruandlus 16. Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 vaadatakse perioodiliselt üle ja vajaduse korral ajakohastatakse. 17. Justiits- ja siseminister seavad regulaarselt politseile ja prokuratuurile kuritegevusvastases võitluses prioriteedid (sh prioriteetsed kuriteod) ning jälgivad nende täitmist. 18. Vabariigi Valitsus esitab igal aastal Riigikogule ettekande kriminaalpoliitika põhialuste elluviimise kohta. Vajaduse korral kaasatakse riigi peaprokurör ja seotud ministrid. Henn Põlluaas  EELNÕU XX.09.2019 Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatab Vabariigi Valitsus „ „ 2019 nr  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja xx.xx.2019 nr Riigikogu otsuse „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõu 1. Kiita heaks justiitsministri esitatud Riigikogu otsuse „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ eelnõu ning esitada see kehtestatud korras Riigikogule. 2. Teha justiitsministrile ülesandeks esineda eelnõu menetlemisel Riigikogus. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saatja: <[email protected]> Saadetud: 11.06.2019 09:27 Adressaat: advokatuur advokatuur ee <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]> Teema: Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Manused: 8-13652 10.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu. Tagasisidet ootame 21. juuniks ministeeriumi üldmeiliaadressile [email protected]. Pealkiri: Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Registreerimise kuupäev: 10.06.2019 Registreerimise number: 8-1/3652. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee