Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Esimese ja teise astme kohtud Meie 19.06.2018 nr 8-1/4336 Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 20 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest alates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Lisaadressaadid: Riigikohus Rahandusministeerium Eesti Kohtunike Ühing Merit Kõlvart 680 3133 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 02.05.2018 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 411 lg 1 alusel. § 1. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“ tehakse järgmised muudatused: 1) Määruse pealkiri muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Asenduskohtunike arv ning maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“; 2) Määrust täiendatakse paragrahviga 31 järgmises sõnastuses: „31 Asenduskohtunike arv Esimese ja teise astme kohtutes on kokku 4 asenduskohtunikku.“. § 2. Määrus jõustub kohtute seaduse § 411 lg 1 jõustumisel. Urmas Reinsalu Minister  EELNÕU 11.06.2018 Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „teise astme kohtu kohtunikule“ sõnadega „ning asenduskohtunikule“; 2) paragrahvi 11 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Asenduskohtuniku määramisel maakohtu teenistusse võib kohtunike arv erineda käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratust.“; 3) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 19 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Asenduskohtuniku määramisel halduskohtu teenistusse võib kohtunike arv erineda käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratust.“; 5) paragrahvi 23 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Asenduskohtuniku määramisel ringkonnakohtu teenistusse võib kohtunike arv erineda käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratust.“; 6) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: 14) asenduskohtunike arvu määramisel (§ 411 lg 1).“; 7) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) teeb kohtu esimehe põhjendatud taotluse alusel Riigikohtu üldkogule ettepaneku asenduskohtuniku teenistuskoha määramiseks (§ 571 lg 2).“; 1 8) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 21 nimetatud ettepanekut tehes arvestab nõukoda kohtute menetluses olevat kohtuasjade arvu, kohtunike töökoormust ja menetlustähtaegu.“; 9) seadust täiendatakse §-ga 41¹ järgmises sõnastuses: „§ 41¹. Asenduskohtunike arv ja alaline teenistuskoht (1) Asenduskohtunike arvu määrab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. (2) Asenduskohtuniku alaline teenistuskoht on kohtus või kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55) või kohtu üldkogu (§ 57¹) on ta määranud. (3) Asenduskohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama kohtu kohtumajas. (4) Kui asenduskohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle lähetuskulud avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“; 10) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kellel on pärast käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatud kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise erialase töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat ja“; 11) seadust täiendatakse §-ga 51¹ järgmises sõnastuses: „§ 51¹. Asenduskohtunik esimese ja teise astme kohtus (1) Asenduskohtunik on kohtunik, kes nimetatakse ametisse esimese ja teise astme kohtute töökoormuse reguleerimiseks. (2) Asenduskohtunikuks võib nimetada isiku, kes vastab käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud ringkonnakohtu kohtuniku nõuetele. (3) Asenduskohtunikuks kandideerija vastavust käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud nõuetele hindab kohtunikueksamikomisjon.“; 12) paragrahvi 53 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „ja ringkonnakohtu kohtuniku“ sõnadega „ning asenduskohtuniku“; 13) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§-s 57 või 58“ tekstiosaga „§-s 57, 58 või 58¹“; 14) paragrahvi 55 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „teise astme kohtunikud“ sõnadega „ning asenduskohtunikud“; 2 15) paragrahvi 55 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigikohtu üldkogu kuulab enne esimese ja teise astme kohtunike kohtuniku ametisse nimetamise Vabariigi Presidendile ettepaneku tegemist ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib.“; 16) paragrahvi 55 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „teise astme kohtuniku“ sõnadega „ning asenduskohtuniku“; 17) paragrahvi 55 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „kohtuniku teenistusse määramisel“ sõnadega „ja asenduskohtuniku esimese astme kohtu teenistusse määramisel“; 18) paragrahvi 55 lõike 3¹ esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „teise astme kohtu kohtunikuks“ sõnadega „või asenduskohtunikuks“; 19) paragrahvi 55 lõike 31 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul algavad kohtuniku volitused Riigikohtu üldkogu otsuses märgitud kuupäevast.“; 20) paragrahvi 55 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Esimese astme kohtuniku nimetamisel teise astme kohtunikuks või asenduskohtunikuks ei maksta kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teise astme kohtus või asenduskohtunikuks üleviimisel.“; 21) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Asenduskohtunikuks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras üle viia ringkonnakohtuniku. Ringkonnakohtuniku üleviimisel asenduskohtunikuks kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.“; 22) seadust täiendatakse §-ga 57¹ järgmises sõnastuses: „§ 57¹. Asenduskohtuniku üleviimine (1) Asenduskohtuniku üleviimine ühe kohtu teenistusest teise kohtu teenistusse toimub tema nõusolekuta. (2) Riigikohtu üldkogu määrab asenduskohtuniku kohtute haldamise nõukoja põhjendatud ettepanekul esimese või teise astme kohtu teenistusse. Asenduskohtuniku esimese astme kohtu teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab asenduskohtuniku alaliseks teenistuskohaks. (3) Õigusemõistmise korraldamise huvides võib kohtu üldkogu määrata asenduskohtuniku alaliselt teenistusse sama kohtu teise kohtumajja. 3 (4) Riigikohtu üldkogu võib asenduskohtuniku tema nõusolekul ja valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrata maa-, haldus- või ringkonnakohtunikuks esimese või teise astme kohtusse. (5) Asenduskohtuniku üleviimisel ei maksta kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub kohtus, kuhu kohtunik kohtunikuametisse määrati.“; 23) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Asenduskohtunikule makstakse lisatasu 10% tema ametipalgast. § 2. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 3 lõiget 14 täiendatakse pärast sõnu „ringkonnakohtu kohtuniku“ sõnadega „ja asenduskohtuniku“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikohtu esimees Tallinn, ………………2018 Algatab Vabariigi Valitsus……………………….. (allkirjastatud digitaalselt) 4  11.06.2018 Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Seaduseelnõuga luuakse asenduskohtuniku institutsioon. Kehtiv kohtute seadus asenduskohtuniku instituuti ei tunne, mistõttu tuleb teenistusest eemal viibiva kohtuniku töö jaotada teiste sama kohtu kohtunike vahel. Vajadus asenduskohtuniku institutsiooni järele on eelkõige tingitud kohtunike töökoormuse suurenemisest seoses kohtunike ajutiselt teenistusest eemal viibimisega ja asjaolust, et kohtunikuametiõigus ei võimalda nimetada tähtajaliselt ametisse kohtunikku ajutiselt eemal viibivat kohtunikku asendama. Kohtunike suurenenud töökoormus raskendab korrakohase õigusemõistmise tagamist kohtutes ning võib kaasa tuua kohtu menetluses olevate kohtuasjade menetlusaja pikenemise. Kohtute seaduse muudatustega luuakse asenduskohtuniku institutsioon. Asenduskohtunik on kohtunik, kes nimetatakse ametisse eluaegselt ning kellele kohaldatakse kohtute seaduses kohtuniku kohta sätestatut arvestades asenduskohtuniku kohta sätestatud erisustega. Asenduskohtunik erineb teistest kohtunikest selle poolest, et teda võib igal ajal määrata ükskõik millise esimese või teise astme kohtu teenistusse selle kohtu töökoormuse reguleerimiseks sõltumata asenduskohtuniku sellesisulisest nõusolekust. Ametisse nimetatav asenduskohtunik peab vastama ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele ning asenduskohtuniku määrab iga kord kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Asenduskohtuniku institutsiooni loomine võimaldab jaotada kohtunike töökoormust ühtlasemalt, vältida paremini kohtunike ülekoormuse ohtu ning tagada kohtuasjade mõistlik menetlusaeg kohtus, kus töökoormus on suurenenud. Samas asenduskohtuniku institutsiooni loomine ja rakendamine ei too kaasa kohtutele olulisi töökorralduslikke muudatusi, mistõttu puudub vajadus muudatusega kohanemisele suunatud tegevuseks. Eeldusel, et kohtunike töökoormus jääb järgnevatel aastatel samaks, vähenevad asenduskohtuniku institutsiooni loomisel menetlusajad ning kohtunikel on võimalik senisest enam keskenduda keerukamate vaidluste lahendamisele, mille läbi paraneb õigusemõistmise kvaliteet ja õiguskeskkonna üldine usaldusväärsus. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Merit Kõlvart (tel 680 3133, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) kohtute seadus, RT I, 28.12.2017, 16 2) kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, RT I, 28.12.2017, 11. 1 Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, kuna muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14). 2. EELNÕU EESMÄRK Eesmärgiks on tagada menetlusosaliste rahulolu läbi kohtunike töökoormuse vähenemise, kohtuasjade kiirema lahendamise ja menetlusaja lühenemise olukorras kus kohtu töökoormus on ajutiselt kasvanud ja ilma asenduskohtuniku kohtu teenistusse määramiseta suureneks. Asenduskohtuniku institutsioon on vajalik selleks, et tagada kohtunikuametiõiguse regulatsiooni paindlikkus, arvestamaks pika karjääri jooksul ette tulevate eluliste vajadustega, nt lapsehoolduspuhkus, enesetäiendamise vajadus, pikaajaline haiguslehel viibimine jne. Praegu ei ole võimalik tagada kohtutes korrakohast õigusemõistmist ajal, kui kohtunike töökoormus on ajutiselt suurenenud kas ametisse nimetatud kohtuniku teenistusest eemal viibimise tõttu või muu asjaolu tõttu, millest on tingitud kohtu töökoormuse ajutine suurenemine. Kehtiv kohtute seadus ei tunne asenduskohtuniku instituuti ning puudub ka võimalus suurenenud töökoormusest tingitud olukordades kohtunike näol abitööjõudu rakendada. Võimalik on värvata küll kohtunikke abistavaid kohtuametnikke, kuid õigusemõistmise funktsioon jääks kohtus siiski pärsituks. Asenduskohtuniku määramiseks kohtusse tuleb selle kohtu esimehel esitada kohtute haldamise nõukojale põhjendatud taotlus, misjärel kohtute haldamise nõukoda otsustab Riigikohtu üldkogule asenduskohtuniku määramise ettepaneku tegemise. Asenduskohtunik on ühe kohtu teenistuses seni, kuni Riigikohtu üldkogu ei ole määranud teda teise kohtu teenistuse. Väljatöötamiskavatsusele antud arvamusest nähtus, et kohtud toetavad ja peavad vajalikuks asenduskohtunike institutsiooni loomist. Üldiselt leiti, et asenduskohtunikul peavad olema samad õigused ja kohustused, mis kohtunikul, asenduskohtunikuks kandideeriv isik peab olema kogenud ning asenduskohtuniku määramine ühest kohtust teise peab olema paindlik. Eeltooduga on arvestatud ka eelnõus. Võrreldes väljatöötamiskavatsuses pakutud lahendusega, mille kohaselt asenduskohtunik peab vastama esimese astme kohtunikule esitatud nõuetele ja Riigikohtu üldkogu määrab asenduskohtuniku kohtu teenistusse ministri ettepanekul, sätestati eelnõus, et asenduskohtunik peab vastama ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele, et võimaldada asenduskohtunikul mõista õigust nii esimeses kui teises astmes ning Riigikohtu üldkogu määrab asenduskohtuniku kohtu teenistusse kohtute haldamise nõukoja ettepanekul. Eriarvamusel oldi asenduskohtunikule makstava tasu ja lisatasu suuruses ja selles, millises kohtuastmes asenduskohtunik teenistuses võib olla. Eelnõu kohaselt võib asenduskohtunik olla nii maa-, haldus- kui ka ringkonnakohtu teenistuses ning asenduskohtunikule tasutakse ringkonnakohtunikuga võrdväärselt ametipalka ning 15% lisatasu. Muus osas olulisi sisulisi erinevusi eelnõul võrreldes väljatöötamiskavatsusega ei ole. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 3.1. Kohtute seaduse muutmine Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse kohtute seadust (KS). Eelnõu punktiga 1 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 3 lõiget 3 pärast sõnu „teise astme kohtu kohtunikule“ sõnadega „ning asenduskohtunikule“. Muudatuse eesmärk on asenduskohtuniku suhtes kohaldada põhimõtet (sarnaselt esimese ja teise astme kohtunikele), et asenduskohtuniku ametis oleku 2 ajal võib talle kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 11 lõikega 2, mille kohaselt asenduskohtuniku määramisel maakohtu teenistusse võib kohtunike arv olla erinev valdkonna eest vastutava ministri määratud kohtunike arvust selles maakohtus ja kohtumajas, kuhu asenduskohtunik on teenistusse määratud. Samamoodi täiendatakse eelnõu punktiga 4 kohtute seaduse paragrahvi 19 lõikega 2 ja punktiga 5 paragrahvi 23 lõikega 2, mille kohaselt asenduskohtuniku määramisel halduskohtu teenistusse võib kohtunike arv olla erinev valdkonna eest vastutava ministri määratud kohtunike arvust selles halduskohtus, kuhu asenduskohtunik on teenistusse määratud Ametisse nimetatud asenduskohtuniku võib ilma tema nõusolekuta määrata mis tahes esimese või teise astme kohtu teenistusse kohtu töökoormuse reguleerimiseks vastavalt vajadusele. Muudatus on vajalik selleks, et igakordsel asenduskohtuniku ühest kohtust teise teenistusse määramisel ei oleks vaja muuta valdkonna eest vastutava ministri määrust „Maa-, haldus- ja ringkonnkohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“. Kuivõrd asenduskohtunike arv määratakse samuti valdkonna eest vastutava ministri määruses „Maa-, haldus- ja ringkonnkohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“, siis kohtunike arv kohtusüsteemis ei muutu asenduskohtuniku teise kohtusse teenistusse määramisel. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 41 lõiget 1 punktiga 14. Sarnaselt kehtiva kohtute seaduse § 41 lõike 1 punktiga 4 (kohtute haldamise nõukoda annab nõusoleku kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu määramisel) sätestatakse ka kohtute seaduse § 41 lg 1 p 14, et kohtute haldamise nõukoda annab nõusoleku asenduskohtunike arvu määramisel. Asenduskohtunike arv määratakse ministri määruses (selleks muudetakse 27.10.2005 vastuvõetud justiitsministri määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“, vt täpsemalt eelnõu punkt 18). Eelnõu punktiga 7 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 41 lõiget 3 punktiga 21, mille kohaselt teeb kohtute haldamise nõukoda kohtu esimehe põhjendatud taotluse alusel Riigikohtu üldkogule ettepaneku asenduskohtuniku teenistuskoha määramiseks. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 41 lõikega 31, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 21 nimetatud ettepanekut tehes arvestab nõukoda kohtute menetluses olevat kohtuasjade arvu, kohtunike töökoormust ja menetlustähtaegu. Muudatustega reguleeritakse asenduskohtuniku kohtute vahel liikumise otsustamise protsess. Kui kohtu töökoormus on ajutiselt kasvanud, on selle kohtu esimehel õigus ja ka kohustus olukorras, kus on oht, et korrakohane õigusemõistmine ei ole töökoormuse ajutise suurenemise tõttu tagatud, esitada põhjendatud taotlus kohtute haldamise nõukojale asenduskohtuniku määramiseks. Kohtu esimehe põhjendatud taotluse saamisel otsustab kohtute haldamise nõukoda Riigikohtu üldkogule ettepaneku tegemise asenduskohtuniku teenistusse määramise kohta taotluses märgitud kohtusse. Ettepaneku tegemisel tuleb kohtute haldamise nõukojal arvestada kõigi kohtute menetluses olevat kohtuasjade arvu, töökoormust ja menetlustähtaegu. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse kohtute seadust paragrahviga 411, millega sätestatakse asenduskohtunike arvu määramine ja asenduskohtuniku alalist teenistuskohta puudutav. Paragrahvi 411 lg 1 kohaselt määrab asenduskohtunike arvu valdkonna eest vastutav minister kooskõlas kohtute haldamise nõukojaga. Kehtiva kohtute seaduse kohaselt määrab valdkonna eest vastutav minister ka maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga (27.10.2005 vastuvõetud justiitsministri määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“). Asenduskohtunike arv määratakse 3 sarnaselt maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arvuga justiitsministri määruses nr 47 (selleks muudetakse vastavalt justiitsministri määruse pealkirja, et hõlmata ka asenduskohtunike arv: „Asenduskohtunike arv ning maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel“ ning täiendatakse määrust paragrahviga 31). Vastavalt ministri määruse muudatustele on asenduskohtunikke viis. Üks asenduskohtunik spetsialiseerub eelduslikult haldusasjadele, kaks kriminaal- ja väärteoasjadele ning kaks tsiviilasjadele. Eeltoodud spetsialiseerumine on vajalik, tagamaks kõikides menetlusliikides kogenud asenduskohtuniku olemasolu. Lõike 2 kohaselt on asenduskohtuniku alaline teenistuskoht kohtus või kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (§ 55) või kohtu üldkogu (§ 57¹) on ta määranud. Lõike 3 kohaselt ei või asenduskohtunik keelduda asja arutamisest teises sama kohtu kohtumajas. Kui asenduskohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse lõike 4 kohaselt talle sõidu- ja majutuskulud. Samuti hüvitatakse asenduskohtunikule muud lähetuskulud Vabariigi Valitsuse määratud alustel ja korras. Samasugune regulatsioon kehtib praegu ka maakohtu ja halduskohtu kohtunike kohta (KS § 111; KS § 191). Eelnõu punktiga 10 muudetake kohtute seaduse paragrahvi 50 lõiget 1 punkti 1. Muudatuse tulemusel võib maa- või halduskohtu kohtunikuks (maa- või halduskohtunikuks) nimetada isiku, kellel on pärast kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatud kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise erialase töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat. Muudatus on vajalik, kuivõrd sätte kehtiv sõnastus ei ole kooskõlas tegeliku eluga. Kehtiva sätte tõttu jäävad kohtuniku konkurssidest kõrvale tugevad kandidaadid, kellel ei ole võimalik tõendada, et nad on varem töötanud töökohtadel, kus on eeldatud õigusalase magistrikraadi olemasolu. Praktikas võib kandideerinute töö sisuliselt eeldada magistrikraadi, kuid ametijuhendis või muus töökohal täidetavaid ülesandeid kirjeldavas dokumendis võib olla kirjas, et töö- või ametikohal töötamiseks on vaja õigusalast kõrgharidust, mis ei viita otseselt magistrikraadi olemasolu vajadusele. Muudatuse eesmärk on anda kohtunikueksamikomisjonile võimalus sisuliselt hinnata kandideerija eelnevat sisulist juriidilise töö kogemust. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse kohtute seadust paragrahviga 511, millega sätestatakse asenduskohtuniku ametisse nimetamise kord ja asenduskohtuniku institutsiooni erisused. KS § 511 lg 1 kohaselt võib asenduskohtunikuks esimese ja teise astme kohtute töökoormuse reguleerimiseks nimetada isiku, kelle üleviimine ühe kohtu teenistusest teise kohtu teenistusse toimub kohtute seaduses sätestatud korras ilma tema nõusolekuta (asenduskohtunik). Asenduskohtunik on kohtunik, kelle suhtes kohaldatakse kohtute seaduses kohtuniku kohta sätestatut kohtute seaduses toodud erisustega. Seega asenduskohtunikule laienevad kõik seadustes sätestatud kohtuniku õigused ja kohustused kui asenduskohtuniku osas ei ole sätestatud teisiti. Erinevalt maa-, haldus-, ringkonna- ja riigikohtu kohtunikest toimub asenduskohtuniku üleviimine ühe kohtu teenistusest teise kohtu teenistusse asenduskohtunikuks tema nõusolekuta. Asenduskohtuniku peamine erinevus maa,- haldus- ja ringkonnakohtunikust seisneb selles, et asenduskohtuniku ülesandeks on mõista õigust selles kohtus, kuhu ta parasjagu on teenistusse määratud. Asenduskohtunik peab olema valmis vajaduse korral liikuma eri kohtute vahel ning tema ametisse nimetamise eelduseks on see, et asenduskohtunik on nõus ja teadlik, et selline igakordne liikumine toimub tema nõusolekuta. Asenduskohtuniku teenistusse määramine kohtusse tema nõusolekuta on vajalik asenduskohtuniku instituudi paindlikuks ja eesmärgipäraseks rakendamiseks. Asenduskohtunik on ühe kohtu teenistuses kuni riigikohtu üldkogu määrab ta teise kohtu teenistusse. 4 See, milliseid kohtuasju asenduskohtunikule lahendamiseks jagatakse, ning see, kas ja millal peatatakse asenduskohtunikule asjade andmine (kui on teada, et asenduskohtunik määratakse lähiajal teise kohtu teenistusse), otsustatakse kohtute tööjaotusplaanis, võttes arvesse kehtiva kohtute seaduse § 37 sätestatut. Ühtlasi on kohtu üldkogul võimalik muuta vastavalt kehtivale KS § 37 lg 4 tööjaotusplaani tööaasta kestel seoses asenduskohtuniku määramisega kohtusse või asenduskohtuniku määramisega ühest kohtust teise kohtusse. Vastavalt KS § 511 lõikele 2 võib asenduskohtunikuks nimetada isiku, kes vastab kohtute seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud nõuetele. Asenduskohtunik peab vastama ringkonnakohtunikule esitavatele nõuetele, kuivõrd vastavalt KS § 511 lõikele 1 võib asenduskohtuniku nimetada nii esimese kui ka teise astme kohtu teenistusse. Olukorras, kus asenduskohtunik vastaks esimese astme kohtu kohtunikule esitatud nõuetele, puuduks asenduskohtunikul pädevus mõista õigust ka ringkonnakohtus. Ühtlasi tagab asenduskohtuniku vastamine ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele paremini selle, et teenistusse asudes on asenduskohtuniku näol tegemist õigusvaldkonnas kogenud isikuga. Asenduskohtunikuks on võimalik kandideerida avalikul konkursil esimese astme kohtunikel, kes viiakse sobivuse korral üle asenduskohtunikuks Riigikohtu üldkogu otsusega (vt eelnõu punkt 23) ja ringkonnakohtu kohtunikel on võimalik asenduskohtunikuks asuda üleviimise korras (vt eelnõu punkt 26). Vastavalt KS § 511 lõikele 3 kontrollib asenduskohtunikuks kandideerija vastavust kohtute seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud nõuetele kohtunikueksamikomisjon. Kehtiva kohtute seaduse kohaselt kontrollib kohtunikueksamikomisjon esimese astme kohtu kohtunikuks ja teise astme kohtu kohtunikuks kandideerija vastavust esimese astme kohtunikule esitatud nõuetele ja teise astme kohtu kohtunikule esitatud nõuetele. Eelnõu punktiga 12 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 53 lõike 2 esimest lauset pärast sõnu „ja ringkonnakohtu kohtuniku“ sõnadega „ning asenduskohtuniku“. Kehtiva kohtute seaduse § 53 lõike 2 esimese lause kohaselt kuulutab valdkonna eest vastutav minister välja avaliku konkursi maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks. Muudatuse tulemusel kuulutab valdkonna eest vastutav minister välja avaliku konkursi ka asenduskohtuniku vaba koha täitmiseks. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 53 lõiget 4 pärast sõnu „§-s 57 või 58“ sõnadega „või 581“. Kui vaba kohtunikukoht täidetakse kohtute seaduse §-s 57 või 58 sätestatud korras, siis kehtiva kohtute seaduse § 53 lg 4 kohaselt konkurssi välja ei kuulutata. Kohtute seaduse § 581 sätestab kohtuniku töötamise rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis ja osalemise eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil. Sarnaselt KS § 58 lõikega 2 võib KS § 581 lõike 2 kohaselt kohtunik samale vabale kohtunikukohale tagasi pöörduda. Olukorras, kus kohtunik pöördub tagasi vabale kohtunikukohale, ei ole vaja välja kuulutada konkurssi. Seega tegemist on tehnilise parandusega, kus seadusandjal on jäänud KS § 581 lisamata KS § 53 lg 4 loetellu. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 55 lõike 1 esimest lauset pärast sõnu „teise astme kohtunikud“ sõnadega „ning asenduskohtunikud“. Muudatuste tulemusel nimetab asenduskohtunikud ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul sarnaselt esimese ja teise astme kohtunike ametisse määramisega. Eelnõu punktiga 15 muudetakse kohtute seaduse paragrahvi 55 lõike 1 teist lauset. KS § 55 lg 1 teise lause kohaselt kuulab Riigikohtu üldkogu enne esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks Vabariigi Presidendile ettepaneku tegemist ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. 5 Seega, muudatuste tulemusel ei kohaldata KS § 55 lg 1 teist lauset asenduskohtunike suhtes, kuivõrd erinevalt esimese ja teise astme kohtunikest asenduskohtunik ei kandideeri konkreetsesse kohtusse. Asenduskohtunik määratakse sellesse kohtusse, kus asenduskohtuniku järele on töökoormuse reguleerimiseks kõige suurem vajadus (vt eelnõu punkt 21). Eelnõu punktiga 16 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 55 lõike 3 esimest lauset pärast sõnu „teise astme kohtuniku“ sõnadega „ning asenduskohtuniku“. Muudatuste tulemusel määrab Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud asenduskohtunikud kohtuteenistusse Riigikohtu üldkogu sarnaselt teiste kohtunike teenistusse määramisega. Eelnõu punktiga 17 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 55 lõike 3 teist lauset pärast sõnu „kohtuniku teenistusse määramisel“ sõnadega „ja asenduskohtuniku esimese astme kohtu teenistusse määramisel“. Muudatuste tulemusel asenduskohtuniku esimese astme kohtu teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab asenduskohtuniku alaliseks teenistuskohaks. Eelnõu punktiga 18 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 55 lõike 31 esimest lauset pärast sõnu „teise astme kohtu kohtunikuks“ sõnadega „või asenduskohtunikuks. Muudatuste tulemusel viiakse esimese astme kohtu teenistuses olev kohtunik üle teise astme kohtu kohtunikuks või asenduskohtunikuks Riigikohtu üldkogu otsusega. Seega, kui esimese astme kohtu kohtunik soovib kandideerida asenduskohtuniku kohale ja osutub valituks, ei tule teda nimetada asenduskohtunikuks Vabariigi Presidendi poolt (kuivõrd ta on juba kohtunikuks nimetatud), vaid ta viiakse asenduskohtunikuks üle Riigikohtu üldkogu otsuse alusel. Eelnõu punktiga 19 muudetakse kohtute seaduse paragrahvi 55 lõike 31 teist lauset, mille kohaselt KS § 55 lõike 31 esimeses lauses sätestatud juhul algavad kohtuniku volitused Riigikohtu üldkogu otsuses märgitud kuupäevast. Seega ka kohtuniku volitused asenduskohtunikuna õigust mõista hakkavad Riigikohtu üldkogu otsuses märgitud kuupäevast. Eelnõu punktiga 20 muudetakse kohtute seaduse paragrahvi 55 lõiget 5, mille tulemusel esimese astme kohtuniku nimetamisel teise astme kohtunikuks või asenduskohtunikuks ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teise astme kohtus või asenduskohtunikuks üleviimisel. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 57 lõikega 4, mille kohaselt asenduskohtunikuks võib kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras üle viia ringkonnakohtuniku. Ringkonnakohtuniku üleviimisel asenduskohtunikuks kohaldatakse kõnesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Muudatuse tulemusel on ringkonnakohtunikel võimalus asuda üleviimise korras vabale asenduskohtuniku kohale sarnaselt võimalusega asuda teise sama astme või madala astme kohtusse. Kui ringkonnakohtu kohtunik viiakse üle asenduskohtunikuks, siis ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub asenduskohtunikuks üleviimisel. Eelnõu punktiga 22 täiendatakse kohtute seadust paragrahviga 571 (Asenduskohtuniku üleviimine), millega sätestatakse asenduskohtuniku üleviimise kord igakordsel asenduskohtuniku üleviimisel teise kohtusse ning asenduskohtuniku üleviimisel maa-, haldus- või ringkonnakohtunikuks. Kohtute seaduse § 571 lg 1 kohaselt toimub asenduskohtuniku üleviimine ühe kohtu teenistusest teise kohtu teenistusse asenduskohtunikuks tema nõusolekuta. Kohtute seaduse § 571 lg 2 kohaselt määrab Riigikohtu üldkogu asenduskohtuniku kohtute haldamise nõukoja põhjendatud ettepanekul esimese või teise astme kohtu teenistusse. Asenduskohtuniku esimese astme kohtu teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab asenduskohtuniku alaliseks teenistuskohaks. Kohtute seaduse § 571 lg 3 kohaselt õigusemõistmise korraldamise huvides võib kohtu üldkogu määrata asenduskohtuniku alaliselt teenistusse sama kohtu teise kohtumajja. 6 Kohtute seaduse § 571 lg 4 kohaselt võib Riigikohtu üldkogu asenduskohtuniku tema nõusolekul ja valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrata maa-, haldus- või ringkonnakohtunikuks esimese või teise astme kohtusse. Kuivõrd asenduskohtunik peab ametisse nimetamiseks vastama ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele (KS § 51 lg 1), siis on asenduskohtunikul võimalik üleviimise korras liikuda nii maa-, haldus- või ringkonnakohtunikuks. Sama õigus on antud ka teistele kohtunikele, keda võib Riigikohtu üldkogu kohtuniku nõusolekul ja valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul määrata kohtuniku ametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse (kehtiv KS § 57 lg 1). Kohtute seaduse § 571 lg 4 kohaselt (sarnaselt kehtivale KS § 57 lg 3) asenduskohtuniku üleviimisel ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub kohtus, kuhu kohtunik kohtunikuametisse määrati. Eelnõu punktiga 23 täiendatakse kohtute seaduse paragrahvi 76 lõikega 6. Kohtute seaduse § 76 lg 6 kohaselt makstakse asenduskohtunikule lisatasu 10% tema ametipalgast. Lisatasu maksmine on vajalik seoses asenduskohtuniku liikuvusega ja kompenseerib sellest tingitud kulusid ja ebamugavust. Asenduskohtunik peab olema valmis lühikese etteteatamise ajaga ümber asuma mis tahes Eesti kohtu kohtumajja. Pideva ja ettenägematu teenistuses olemise asukoha muutumisega tuleb asenduskohtunikul kanda eelduslikult elukoha vahetusest tingitud kulusid või sõidukulusid ning asenduskohtunik ei saa võrreldes teiste kohtunikega samaväärselt korraldada ja planeerida oma eraelu. Ühtlasi võimaldab lisatasu maksmine asenduskohtunikule kujundada asenduskohtuniku kohast atraktiivne kohtuniku koht ja soodustada kohtuniku asenduskohtunikuna pikaajalist teenistuses viibimist, sest lisatasu maksmine tagab eeldatavasti paremini asenduskohtunike kohtade täitmise ning loob eeldused selleks, et asenduskohtunik ei taotleks enda üleviimist esimesel võimalusel haldus-, maa- või ringkonnakohtunikuks. Asenduskohtuniku institutsiooni eripärast lähtudes on kohtutel just kõige enam kasu kogenud asenduskohtunikust. 3.2 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadust. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse paragrahvi 3 lõiget 14 täiendatakse pärast sõnu „ringkonnakohtu kohtuniku“ sõnadega „ja asenduskohtuniku“, mille tulemusel on asenduskohtuniku ametipalk võrdne ringkonnakohtuniku ametipalgaga. Kohtuniku ametipalk sätestatakse Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega, lisatasud aga kohtute seadusega (KS §-d 75 ja 76). Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12 lisab nõude, et kohtunike töötasu peab vastama nende ametile ja kohustustele ning olema piisav, et kaitsta neid ahvatluste eest, mis on suunatud nende otsuste mõjutamisele.1 Süsteeme, milles kohtuniku põhiline töötasu sõltub tulemuslikkusest, peab vältima, sest see võib luua probleeme kohtunike sõltumatuses.2 Seega asenduskohtuniku ametipalk peab vastama ringkonnakohtuniku ametipalgale, kuivõrd asenduskohtunik peab ametisse nimetamiseks vastama ringkonnakohtu kohtunikule esitatud nõuetele. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA 1 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, punkt 53 (Riigikohtu tõlge), on kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_- _kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf 2 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, punkt 55 (Riigikohtu tõlge), on kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_- _kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf 7 Eelnõuga võetakse kasutusele termin „asenduskohtunik“, mille eesmärk on eristada asenduskohtunikku haldus-, maa- ja ringkonnakohtu kohtunikust. Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. SEADUSE MÕJUD 6.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Sihtrühmaks on kõik Eesti esimese ja teise astme kohtunikud, s.o 223 kohtunikukohta, millest kõik ei ole täidetud. Asenduskohtunike töö õigusemõistmisel aitab kontrolli all hoida kõigi kohtunike töökoormust sellega, et suurenenud töökoormuse korral määratakse suurenenud töökoormusega kohtu teenistusse asenduskohtunik. Avalike teenistujate arv Eestis oli 2017. aastal kokku on 26 1693. Kuna kohtunikud moodustavad kogu teenistujate arvust vaid 0,85%, on mõjutatud sihtrühm väike. Kuivõrd asenduskohtunikuks kandideerimine toimub sarnaselt kohtunikuks kandideerimisega, siis kaudselt on sihtrühmaks kõik (asendus)kohtunikuks kandideerida soovivad isikud. Näiteks võib Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul asenduskohtunikuks nimetada ka juba kohtunikueksami sooritanud isiku, kes vastab KS § 51 lg 1 sätestatud nõuetele ja keda ei ole veel kohtunikuks nimetatud tema enda nõusolekul (kohtunikueksami sooritanuid on 27.07.2017. a seisuga kokku Eestis 18, eksamid on tehtud ajavahemikul 2013–2016) ning isiku, kes on vastavalt KS § 66 lõikele 6 kohtunikueksami tegemisest vabastatud (eelkõige vandeadvokaadid ja prokurörid). Sihtrühmaks on ka Riigikohtu üldkogu, kes määrab asenduskohtuniku kohtusse, ja kohtute haldamise nõukoda, kes teeb selleks Riigikohtu üldkogule põhjendatud ettepaneku. Sihtrühmaks on ka kohtunikueksamikomisjon, kes hindab asenduskohtunikuks kandideerija vastavust KS § 51 lõikele 1. Mõjutatud sihtrühm on väike, kuivõrd Riigikohtu üldkogu koosneb 19 kohtunikust, kohtute haldamise nõukotta kuulub 12 liiget koos justiitsministriga, kes osaleb nõukojas sõnaõigusega (KS § 40 lg 1) ja kohtunikueksamikomisjoni kuulub 16 liiget (KS § 69 lg 1). Sihtrühmaks on ka kohtu esimehed, kes teostavad asenduskohtunike üle järelevalvet (KS § 45 lg 1). 6.1.2. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju ulatus ja sagedus on kohtunike töökorraldusele väike, kuivõrd see ei kutsu esile muudatusi kohtunike käitumises ning puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Kui kohtusse saadetakse korrakohase õigusmõistmise tagamiseks asju lahendama asenduskohtunik, on tegemist väikese töökorralduse muutusega, mida kohtunikud ilmselt ei taju. Mõju ulatus ja sagedus kohtunike töökoormusele on pigem väike, kuivõrd asenduskohtunikke on vähe (5), nende määramisest kohtu kohtumajja on mõjutatud korraga maksimaalselt 5 kohtu kohtunike töökoormus. Muudatuste tulemusel kohtunike töökoormus jaotub kohtute vahel ühtlasemalt ja võrdsemalt. Pigem on praeguse olukorra jätkumine kohtusüsteemis kohtunike töökoormusele negatiivse mõjuga, kuivõrd näiteks 3 Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ. Riigi ametiasutuste ja hallatavate asutuste palgauuring 16.11.2017. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/personali-ja-palgastatistika, lk 2. 8 töökoormuse suurenedes ühe kohtuniku lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal või muul põhjusel jaotatakse praegu suurenenud töökoormus selle kohtu kohtunike vahel ära. Asenduskohtuniku institutsiooni loomine on üldiselt sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna kohtunike töökoormus ega kohtu töökoormus ei suurene enam eemal viibiva kohtuniku tõttu: ajutiselt täitmata kohtunikukoha või eemal viibiva kohtuniku ülesandeid täidab asenduskohtunik. Mõju ulatus ja sagedus kohtute haldamise nõukoja ja Riigikohtu üldkogu töökorraldusele ja töökoormusele on samuti pigem väike, kuivõrd asenduskohtunike arv kohtusüsteemis on pigem väike. Mõju ulatus ja sagedus kohtunikueksamikomisjonile on väike, kuivõrd pärast esmakordset asenduskohtunike 5 koha täitmist täiendavat töökoormust kohtunikueksamikomisjonile ei kaasne, sest siis kui asenduskohtunik asub vabale kohtuniku kohale, komisjon uuesti kohtuniku vastavust nõuetele ei hinda. Mõju ulatus ja sagedus on väike ka kohtu esimeestele, kuivõrd kohtu esimehed teostavad kõigi kohtunike üle seadusest tulenevat järelevalvet, siis mingiks perioodiks kohtusse ühe asenduskohtuniku määramine ei mõjuta kohtu esimehe töökoormust. Eeltoodut arvesse võttes on mõju sihtrühmale positiivne, kuid kohtusüsteemi töökorralduse ja töökoormuse osas väheoluline. Asenduskohtuniku institutsiooni loomine ja rakendamine ei too kaasa kohtutele olulisi töökorralduslikke muudatusi, mistõttu puudub vajadus muudatusega kohanemisele suunatud tegevuseks. Asenduskohtuniku liikumine ühest kohtust teise sarnaneb töökorralduslikult kohtuniku üleviimisele ühest kohtust teise ning selles osas on kohtutel kogemus olemas. 6.2. Mõju kohtumenetlusega seotud isikute suhtes 6.2.1. Sihtrühm Füüsilised ja juriidilised isikud, kes osalevad kohtumenetluses. Sihtrühma kuuluvad kõik isikud, kellel on kokkupuude kohtumenetlusega või kes osalevad kohtumenetluses. 2016. a oli kohtute infosüsteemi andmetele tuginedes selliseid isikuid 217 506 (kellest 201 534 olid füüsilised isikud ja 15 972 juriidilised isikud)4. 31. detsembri 2014. a seisuga oli Eestis ca 1 300 000 püsielanikku. Eesti püsielanikest moodustavad menetlusosalised 15,5%. 2015. a oli äriregistri, sihtasutuste ja mittetulundusühingute registri järgi tegutsevaid juriidilisi isikuid 231 000, seega ligikaudu 7% juriidilistest isikutest oli 2016. a kokkupuude kohtumenetlusega.5 6.2.2. Avalduv mõju Asenduskohtuniku institutsiooni loomisel vähenevad menetlusajad ning kohtunikel on võimalik senisest enam keskenduda keerukamate vaidluste lahendamisele ning paraneb õigusemõistmise kvaliteet. Seeläbi muutub õigusemõistmine isikutele mugavamaks ja/või kättesaadavamaks, ühtlasi paraneb õiguskeskkonna üldine usaldusväärsus. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest menetlusosalise kokkupuude sellega, kuidas kohtuasju kohtunike vahel jaotatakse, on juhuslik. Millises järjekorras toimub kohtuasjade lahendamine, otsustab 4 Menetlusosalisena on arvestatud kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kellel on olnud vähemalt ühekordne kokkupuude kohtumenetlusega aastal 2016 ning kes on menetlusosalised ja kohtumenetluse pooled menetlusseadustike tähenduses (KrMS § 16 lg 2, § 17 lg 1; TsMS § 198 lg 1 ja lg 2, § 205 lg 1; HKMS § 15 lg 1; VTMS § 16, 17) ning isikud, kes on osalenud kohtumenetluses seoses pankrotihalduri kutsetegevusega (PankrS § 54). 5 Juriidiliste isikute hulka ei ole arvestatud riigiasutusi ja välismaa äriühinguid, kuid nende lisandumisel on lisanduv arv vähene arvestades üldkogumit. 9 kohtunik kui menetluse juht ja menetlusosaline ei oma sellega puutumust. Samuti on väike mõju ulatus, kuna see ei kutsu esile muudatusi menetlusosalise käitumises ning puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Menetlusosalise jaoks ei oma tähtsust kohtu sisemine töökorraldus ja kohtuasjade jaotus kohtunike vahel, oluline on see, et menetlusosaline saaks kohtust kvaliteetse lõpplahendi mõistliku aja jooksul. Menetlusosalise jaoks ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne. Seega on tegemist sihtrühmale väheolulise ja pigem positiivse mõjuga, kuna täitamata kohtunikukohtade tõttu ei pikene kohtuasjade menetlusajad. Majanduslik mõju menetlusosalistele puudub, muudatused ei too kaasa kohtumenetluse kulude kasvu ega vähenemist. Seega menetlusosalistele on muudatuste näol tegemist väheolulise ja pigem positiivse mõjuga. 6.3 Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Planeeritavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust ei mõjuta. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Arvestades, et asenduskohtunikele makstakse ringkonnakohtuniku ametipalka ning lisatasu 10% ametipalgast, siis asenduskohtunike (5) palkadeks kulub riigil aastas 344401,2 eurot.6 2018. aastal on kohtusüsteemist lahkunud või lahkub 9 kohtunikku, ametisse jõutakse nimetada nendele vabanenud kohtadele 5 kohtunikku, ning lähiajal ei ole oodata vähemalt ühe kohtuniku naasmist lapsehoolduspuhkuselt ning praegu on sünnituspuhkusel kaks kohtunikku, kes eeldatavasti lähevad lapsehoolduspuhkusele. Teenistusest eemal viibivate kohtunike ja täitmata kohtunikukohtade tõttu saavutatud kokkuhoid on 2018. a eelduslikult u 293 586 eurot, millele lisandub kohtunike ajutise töövõimetuse tõttu väljamaksmata palgaraha.7 Kohtuniku ametipalk on sätestatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses, lisatasud tulevad kohtute seadusest. Kohtunike tööjõukulud on riigieelarveseaduse mõttes arvestuslikud vahendid, millele ei ole kehtestatud piirmäära. Riigieelarve protsessist ei ole asenduskohtunike tööjõukulude katteks lisavahendeid taotletud ega eraldatud, sest maa-, haldus- ja ringkonnakohtunike töötasudeks ettenähtud vahendid katavad asenduskohtunike tööjõukulud. Kohtusüsteemis on alati täitmata kohtunike kohti ning alati viibib keegi teenistusest eemal (nt lapsehoolduspuhkusel, haiguslehel vms) ning asenduskohtuniku institutsioon on vajalik eelkõige nende kohtunike teenistusest eemal viibimise tagajärjel tekkinud suurenenud töökoormuse reguleerimiseks, siis eelduslikult katab eemal viibivate kohtunike väljamaksmata palgaraha asenduskohtunike ametipalga ja lisatasu. Juhul kui peaks tekkima erandlik olukord, kus teenistusest eemal viibivate kohtunike väljamaksmata palgaraha asenduskohtunike ametipalka ja lisatasu eelarveaastal ei kata, siis tuleb selle lisakulu osas pidada eraldi arvestust ning jälgida, et riigieelarve nelja aasta planeerimise tsüklis ei oleks kohtunike tööjõukulu suurem, kui see kõigi täidetud ametikohtade puhul oleks ilma asenduskohtunikke 6 Kuivõrd kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär on 5200 eurot ja ringkonnakohtuniku palk moodustab sellest 75%, on ringkonnakohtuniku brutopalgaks 3900 eurot (vastavalt 02.05.2018. a kehtivale kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele). Koos lisatasuga on ühe asenduskohtuniku bruto töötasu 4290 eurot kuus (koos tööjõumaksudega 5740,02 eurot kuus, aastas 68 880,24 eurot). 7 Arvestuse aluseks on võetud nelja täitmata kohtuniku koha 6 kuu töötasu koos tööjõukuludega, millele on lisatud kahe eelduslikult lapsehoolduspuhkusele mineva ja ühe lapsehoolduspuhkusel viibiva kohtuniku 2018. aasta töötasu koos tööjõukuludega. 10 arvestamata. Kui siiski peaks ka nelja aastase riigieelarve arvestuse puhul tekkima asenduskohtunike tõttu lisakulu, mida ei saa ka pikemat perioodi arvesse võttes tasandada, siis kaetakse see lisakulu Justiitsministeeriumi eelarvest ning selle katmiseks täiendavaid vahendeid riigieelarvest ei taotleta. Olukorras, kus asenduskohtunike kohad on täidetud ning kohtunikud naasevad lapsehoolduspuhkuselt olukorras, kus muid täitmata ametikohti ei ole, siis justiitssüsteem saab reguleerida kohtunike kohtade täitmist vastavalt vajadusele selliselt, et kohtute eelarvele lisakulu ei teki. Näiteks ei täideta järgmist pensionile mineva kohtuniku koha täitmiseks ja nii saab tagada, et ülekulu eelarvele ei teki või ülekulu on lühiajaline. 8. RAKENDUSAKTID Seadusemuudatustega ei kaasne rakendusaktide muutmise vajadust. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Seadus jõustub üldises korras, kuna ei nõua täiendavaid tegevusi ega rakendamise üleminekuaega. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule ja Riigikohtule. Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Justiitsminister 11 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Registreerimise kuupäev: 19.06.2018 Registreerimise number: 8-1/4336. EIS-i link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/54fadfe3-d734-4c69-b013-0606e169d83a Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee