Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 "Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord" muutmine

Rahandusministeerium Riigikohus Meie 26.02.2018 nr 8-1/1757 MTÜ Rahvakohtunike Liit Kohtud Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 "Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord" muutmine Esitame Teile (EIS kaudu) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 „Rahvakohtunike tasu suurus ja maksmise kord“ muutmise määruse eelnõu. Arvamusi ootame hiljemalt 7.märtsiks 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 08.01.2018 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 "Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord" muutmine Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruses nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja lõike esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Rahvakohtuniku tasu määr kohtuistungil õigusemõistmises osaletud tunni eest on võrdne töölepinguseaduse § 29 lõike 5 alusel kindla ajaühiku kohta kehtestatud töötasu alammääraga.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Toimiku materjalidega tutvumiseks ja muu kohtumenetlusega seotud asjaajamise jaoks arvestatakse kohtuasja kohta kuus tundi tasustatud tööaega lisaks kohtuistungil veedetud ajale. (3) Kui kohtuasja istungid toimuvad pikema aja jooksul kui üks kuu ja rahvakohtunik osaleb kohtuasja arutamises kuni selle lõpuni, siis makstakse rahvakohtunikule lisaks ühekordses määras tunnitasule pärast kohtumenetluse lõppu juurde sama summa, mis talle tunnitasu alusel maksti.“; 3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui rahvakohtunikul ei ole võimalik kohtuistungile saabuda kasutades üldkasutatavat liiklusvahendit hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamine tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt.“; paragrahvi 3 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Rahvakohtunikule hüvitatakse majutuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt.“; 4) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Lähtudes tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud määrusest, ei maksustata tulumaksuga käesoleva määruse §-s 3 nimetatud rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemisega seotud kulutuste hüvitamist.“; 5) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 2“ tekstiosaga „§ 2 lõike 1 esimeses lauses“. Urmas Reinsalu Minister Tõnis Saar Kantsler  Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga viiakse justiitsministri 19. detsembri 2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“ kooskõlla Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määrusega nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“. Samuti sätestatakse, et kui kohtuistung kestab alla nelja tunni, siis makstakse rahvakohtunikule töötasu vähemalt nelja töötunni eest. Samuti sätestatakse tasu maksmine pikka aega kestvate menetluste puhul. 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Aliis Pihkva (680 3129, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (620 8270, [email protected]). 1.3.Märkused Määrusega muudetakse justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.12.2011, 14. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga viiakse justiitsministri 19. detsembri 2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“ kooskõlla Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017.a määrusega nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“. Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“ § 2 kohaselt on rahvakohtuniku tunnitasu 2,43 eurot, mis on väiksem, kui Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud töötasu alammäär (2,97 eurot). Kuivõrd kõnealust Vabariigi Valitsuse määrust muudetakse iga aasta, siis on eelnõu § 2 lõike 1 esimene lause sõnastatud selliselt, et see oleks seotud töölepinguseadusega, mille alusel Vabariigi Valitsus sätestab töötasu alammäära. Selline muudatus on vajalik selleks, et ei peaks rahvakohtunike tasu määrust iga aasta muutma. Paragrahvi 2 lõige 2 sätestab, et rahvakohtunikele tasutakse lisaks kohtuistungil osaletud tundidele ka ühe kohtuasja kohta 6 tunni eest. Need tunnid on kogu istungi vältel ette nähtud selleks, et rahvakohtunik saaks tutvuda kohtuasja materjalidega või peale kohtuistungit arutada nõupidamistoas kohtuasja. Paragrahvi 2 lõige 3 sätestab, et kui kohtuistungid toimuvad rohkem kui kuu aja jooksul, siis võib makstakse rahvakohtunikele tunnitasu kahekordses määras. Selline muudatus on eelkõige vajalik, kuna see vähendaks kohtute halduskoormust rahvakohtunike leidmisel. Kohtutel on seadusejärgne kohustus kaasata rahvakohtunikud esimese astme kuritegude esimese astme kohtu menetlusse ja nad ei saa seda kohustust mitte täita. Kohtud on välja toonud aastatega suureneva probleemina selle, et neil on järjest raksem leida rahvakohtunikke, kes oleksid nõus võtma osa istungitest ja eriti sellistest, mis kestavad pika aja jooksul. Kui nimetatud rahvakohtunikke kohtusse pikki kohtumenetlusi istuma kutsutakse, siis on nad öelnud, et neil ei ole tahtmist ja võimalust nendel osaleda, kuna saadav tasu on väike ja neil tekib nõustumisel pikk siduv kohustus. Seega, kui rahvakohtunike tasud oleks pikkade istungite puhul suuremad, siis leiab kohus tulevikus paremini rahvakohtunikke, kes on nõus osalema pikalt kestvates menetlustes ja kohtuistungisekretärid ei pea enam pikalt otsima inimesi, kes oleks nõus osa võtma pikkadest istungitest. Kahekordne tunnitasu makstakse välja selliselt, et kui rahvakohtunikule makstakse kuu kaupa istungitel osaletud tundide eest tasu, siis esialgu makstakse seda ikkagi ühekordses määras ja kui rahvakohtunik osaleb kohtuasja arutamises kuni lõpuni, siis makstakse talle selle perioodi eest lisaks sama summa, mis juba kohtuistungil osaletud tundide eest on makstud. Seega saab rahvakohtunik lõpuks tunnitasu kahekordses määras. Rahvakohtunike tunnitasu on väike ja pikkade istungite puhul oleks topelt tasu maksmine neile motiveeriv osalemaks asja arutamises ja seda teha kuni kohtuliku arutamise lõpuni. Rahvakohtunikel ei ole õigust keelduda kohtuasja istungitest osa võtmisest, kui nad on juba andnud oma nõusoleku kohtuasja arutamisel osalemiseks, kuid samas ei ole kohtul õigust rakendada ka mingeid sanktsioone juhtudel, kui rahvakohtunikud enam istungitele kohale ei tule. Siiani on rahvakohtunikud oma istungil osalemise kohustusi täitnud, kuid kohtutel on järjest raskem leida rahvakohtunikke, kes oleks nõus pikki kohtumenetlusi istuma. Kui rahvakohtunik peaks kohtuliku arutamise kestel muutuma, siis tuleb alustada kogu kohtulikku arutamist algusest peale ja see oleks väga kulukas. Sellise olukorra välistamiseks annab seadus võimaluse määrata varurahvakohtunikud, kuid nendeks on veel raksem inimesi leida. Paragrahvi 3 lõiget 2 on täiendatud teise lausega, mis sätestab, et kui rahvakohtunikul ei ole võimalik kohtuistungile saabuda kasutades üldkasutatavat liiklusvahendit hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamine vastavalt tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt. Selline muudatus on vajalik selleks, et oleks piiritletud summa, millises ulatuses isikliku sõiduauto kasutamine kompenseeritakse. Paragrahvi 3 lõike 3 esimest lauset on muudetud selliselt, et rahvakohtunike majutuskulud hüvitatakse nüüdsest avaliku teenistuse seaduse § 44 lg 5 sätestatud määruse alusel. Kehtivas määruses on majutuskulude ülemmäär 19.11 eurot, mis on nii väike summa, et selle eest ei ole rahvakohtunikul võimalik majutust leida. Paragrahvi 4 tekst on sõnastatud ümber viidates tulumaksuseadusele, mitte Vabariigi Valitsuse määrusele, millele viitab kehtiv määrus. Paragrahvi 5 lõikes asendatakse tekstiosa „§-s 2“ tekstiosaga „§ 2 lõike 1 esimeses lauses“, et viide oleks korrektne. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamisega kaasnevad mõjud seoses sellega, et rahvakohtunike tunnitasu määr tõuseb ja kohtu esimehel on võimalik pikkades menetlustes kehtestada rahvakohtunikele ka kahekordne tunnitasu määr. Kohtutes on olnud probleeme sellega, et rahvakohtunikud ei ilmu istungitele, kuna need toimuvad liiga pika aja jooksul ja tasu osalemise eest on liiga väike. See, et üks rahvakohtunik osaleks menetluses kuni selle lõpuni, on väga tähtis, kuna kui rahvakohtunik muutub, siis tuleb kogu kohtulikku arutamist alustada algusest peale ja see toob kohtule ja menetlusosalistele kaasa suure raha- ja ajakulu. 2 (3) 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda lisategevusi. Määruse muudatused tekitavad täiendava kulu, suurenevad kohtute eelarve kolmandate isikute kulud, milleks on käesoleval aastal arvestatud 570 000 eurot. Kolmandate isikute kuludest moodustavad rahvakohtunike tasud proportsionaalselt väikese osa. Rahvakohtunike tasudele kulus 2017. aastal maakohtute eelarvetest 28 862,12 eurot. Prognoosides määruse mõjul rahvakohtunike tasude kasvu tuleb arvesse võtta Vabariigi Valitsuse poolt 2018. aastaks kehtestatud töötasu alammäära. Lisaks tuleb arvestada, et määrus näeb ette üle kuu pikkustes menetlustes kahekordse tunnitasumäära maksmise. Kui kõik menetlused osutuvad pikkadeks menetlusteks, siis kuluks aasta jooksul rahvakohtunike tasude maksmiseks 70 551,87 eurot. See moodustab kogu kolmandatele isikutele mõeldud kuludest 12,38% ehk mõju kolmandate isikute kulude eelarvele ei ole suur. Kolmandate isikute kulud on riigieelarves arvestuslikud, sest need ei sõltu kohtuasutuse tegevusest, vaid on tingitud aasta jooksul toimuvate kohtumenetluste vajadustest ja on prognoositud möödunud perioodi tegelikele kuludele tuginedes. Nii võib ka 2018. aastaks ettenähtud prognoositud kolmandate isikute kulude summa eelarves olla piisav rahvakohtunike muudetud tasustamise süsteemi rakendamiseks või vajada protsentuaalselt mõõdukat kasvu kolmandate isikute kulude arvestuslikus eelarves. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatused ei eelda huvigruppide kohanemist ja ei vaja aega täiendavateks ettevalmistusteks. Samuti puudub vajadus teha infotehnoloogilisi arendusi. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esimese ja teise astme kohtutele, Rahandusministeeriumile ja MTÜ-le Rahvakohtunike Liit. Marko Aavik Asekantsler 3 (3) Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 "Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord" muutmine Registreerimise kuupäev: 26.02.2018 Registreerimise number: 8-1/1757. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee