left 540385 0 0 Ulvi Reimets Teie 28 .03.2024 nr 12.2-10/44 Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, Tallinn 10122 Meie 03 .0 4 .2024 nr Tallinn 10122 Hanke viitenumber ja nimetus : 274464 “ Toitlustusteenus Viimsi valla koolides ja lasteaedades 2024-2029” Hankija: Viimsi Vallavalitsus, registrikood 75021250, asukoht Nelgi tee 1, 74001 Viimsi vald, e-post
[email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing, registrikood 10068915, asukoht Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kaija Kolk , Advokaadibüroo Concordia OÜ, asukoht Maakri 29, 10145 Tallinna linn, telefon 62 62 062, e-post kaija . kolk @concordia.ee Vastus P. DUSSMANN EESTI Osaühingu poolt 28 .03.2024 esita tud täiendavatele seisukohtadele Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, t eenuse korralduskava hindamiskriteeriumi d on vastuolu RHS § 85 lg 1 sätestatuga : Hankija on vastavustingimustes sätestanud nõude, et pakkuja esitab teenuse osutamise korralduskava. Määranud ära üheselt ja selgelt, mida pakkuja peab korralduskavas käsitlema. Korralduskava peab lähtum a konkreetselt hankelepingu esemest, täitmise tingimustest, teenuse kirjeldusest. Korralduskavas tuleb käsitleda teenuse osutamise protsesside kirjeldust, kvaliteedi juhtimist ja kuidas pakkuja kavandab toitlustusteenuse osutamist täita. Näidanud sealjuures ära hindamismetoodika , kuidas hankija korralduskava hindab. Vaidlustaja püüab vaides väita, et hankija ei soovi korralduskava s hinnata mitte pakkumust (korralduskava) ennast , vaid pakkujat. Selle tõenduseks toob välja etteruttavaid seisukohti , mi lliseid vigu hankija võiks tulevikus teha, kui hindab korralduskava . Etteruttavalt on vaidlustaja näinud, et igal juhul korralduskava hindamisel hindab hankija pakk u jat ennast , mitte aga pakkumust (korralduskava) . Rõhutab seejuures, et selline tegevus on vastuolus RHS § 85 lg 1 . Hankija nõustub , et kui korralduskava hindamistulemustest selgub, et hankija on hinnanud pakkujat ennast ja seeläbi pakkujat kvalifitseerinud , mitte aga pakkumust (korralduskava) , siis on see vastuolus RHS § 85 lg 1 sätestatuga. Kuni hankija ei ole korralduskava sellisel moel hinnanud ei saa etteruttavalt öelda, et korralduskava hindamistulemus e d või selle hindamine on võimatu, ilma et see on igal juhul vastuolus RHS § 85 lg 1 -ga. Hankija on seiskohal, et korralduskava hindamismetoodika kohaselt saab hankija hinnata korralduskava ennast , mitte aga pakkujat. Nii nagu hankija on varasemas vastuses märkinud , on Viimsi valla õpilaste ja lasteaialaste toitlustami se teenuse osutamine väga oluline ja hankija ei saa lubada teenuse osutamise l ebaõnnestumis i tulenevalt läbimõtlematusest . Toitlustusteenust võivad osutada väga paljud toitlustusettevõtted ja hankija ei saa tõsikindlalt tuleviku osas väita , kes võiks saada hakkama ja kes mitte . Kuid hankija peab mõistlikuks hankija võetud seisukohta, et hankija saa b toitlusteenuse osutaja professionaalsuses ja riskide maandamise võimekuses mõistlikult veenduda , kui see on tõend atud läbimõeldud korralduskava abil . Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et hankija soovib korralduskavaga hinnata pakkuja sobivust teenust osutama ja et sobivuse väljaselgitamiseks oleks mõistlik kvalifitseerimistingimustes määrata varasemad täpsustatud liiki teenuste osutamine . Vaidlustaja soovitatud mahus ja suuruses varasema toitlustusteenuse osutamise nõudmine aga ei soodustaks konkurentsi , vaid piirab . Teadaolevalt on turul kaks kolm pakkujat, kes saaks sellisel juhul hanke s osaleda. Hankija hinnangul pole põhjendatud karmid kvalifikatsioonitingimus ed , sest see vähendaks põhjendamatult konkurentsi . Hankija on enda jaoks välja arvestanud varasemad teenuse osutamise mahud, millega eeldab, et selle kogemuse pealt saab pakkuja teenuse osutamisega hakkama , eeldusel et teenuse osutamise korralduskava seda võimekust kinnitab. Haridus- ja kutsekvalifikatsioon RHS § 85 lg 1 mõistes Hankija ei soovi põhjendamatult vaidemenetlust koormata RHS § 85 lg 1 arutelu osas , kuna hank e kvalifitseerimistingimused ega vastavustingimused ega ka hindamiskriteeri u mid ei käsitle h aridus- ja kutsekvalifikatsioon e. Hankija ei ole nõus, et t eenuse korralduskava hindamiskriteeriumi d on vastuolu s RHS § 3 sätestatud põhimõtetega . 3.1 Vastuolu selgituseks hindab vaidlustaja oletuslikult ja HADi tingimusi tähelepanuta jättes , et hankija ootused korralduskavale on kõrged , et h ankija „soovitab“ (arvestades hindamismetoodika kirjeldust, siis on tegemist pigem „rangelt soovitusliku“ iseloomuga, so. tegelikult kohustuslike nõuetega ) . 3.2 Hankija poolt ei ole seatud ühtegi kohustusliku nõuet korralduskavale , vaid korralduskava koostamise lihtsustamiseks on hankija nimetanud k orralduskava soovitatavad osad . Tagamaks läbipaistvust ja selgust pakkujatele, mi lliste tegevuste kajastamist hankija korralduskavas ootab ja hi n damismetoodikas, kuidas hankija korraldus k ava hindab . Millisel kujul pakkuja siiski korralduskava esitab , on pakkuja otsustada. 3.3 Seetõttu on alusetud väited , et korralduskava esitamise nõue ja soovitused selle koostamiseks ning selgitused selle hindamismetoodika osas on vastuolus RHS § 3 sätestatud põhimõtetega. Vastupidiselt leiab hankija, et RHS § 3 põhimõtet tagada võimalikult efektiivne ja aus konkurents on seeläbi just täidetud . Vaidlustaja selgitus soovituste üle kordamise näol ei aita ka mõistmisele kaasa. Hankija ei ole nõus, et k orralduskava hind amismetoodika on vastuolus RHS § 3 sätestatud põhimõtetega. 4.1 Hankija on määranud , et hindekomisjoni liige saab anda hindepunkte 0, 1, 3 või 5 Kui nüüd aga vaadata tegevuskavale omistatava id hindepunkt e ja põhjendus i punktide andmiseks , siis on arusaamatu väide , et hindepunktidega hindeskaala oleks ebaproportsionaalne ega võimalda korralduskava õiglast sisulist hindamist. 4.2 Hindepunktide sisuvahe on niivõrd erinev, mis õigustab ka punktide 0, 1, 3, 5 andmist. Näiteks hindepunkt 3 saab pakkuja , kelle esitatud töökorralduskava on kuni kahes punktis läbimõtlemata/ebareaalne/ebapiisav või sisaldab puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid, kuid on põhiosas aktsepteeritav, kuid ei veena hankijat eesmärgi saavutamises kõigis asjaoludes. 4.3 Seega peab olema juba oluline puudujääk, kuid kogu tegevus kava on siiski veel niivõrd usut a v, et pakkuja suudab hankelepingut täita . 4.4 Korralduskava hindepunktid 0 ja 1 peaksid aga hindetulemust niivõrd mõjutama, et selliseid hindepunkte saav pakkuja ei osutuks hanke võitjaks. 4.5 Teoreetiliselt ei ole see siiski välistatud , kuna korralduskava osakaal hindamiskriteeriumites on 20 ja väga madala toidupäeva maksumusega võib osutuda võitjaks. Hankijal peaks aga siinjuures tekkima kahtlus, kas tegemiste ei ole p õhjendamatult madala maksumusega pakkumuse ga RHS § 115 m õistes . 4.6 Seega vaidlustaja väide, et talle jääb arusaamatuks h ankija väide, et läbimõeldud teenus aitab vältida ühtlasi ka pakkumusi, mis on põhjendamatult madala maksumusega , ei ole asjakohane . Hankija väide, et ta mõistab vaidlustaja muret, et pakkuja vähimgi sisuline eksimus näidismenüüde koostamisel, sh kasvõi grammiga energia ja/või toitainete sisalduse osas, ükskõik kui ebaoluline või tühine see praktikas lepingu täitmisel ka poleks, toob kaasa pakkuja menetlusest kõrvaldamise , ei saa olla vastuolus RHS § 3 sätestatud põhimõtetega. 5.1 Hankija ei väidagi, et v aidlustaja mure , et pakkuja vähimgi sisuline eksimus näidismenüüde koostamisel või säärase mure selgituseks esitatud selgitused või põhjendused oleksid kuidagi otsitud või alusetud . Hankija aga eeldab siiski pakkuja professionaalsust ja asjatundlikkust, et pakkuja ei eksi pakkumuse esitamisel ning pigem esitab parema pakkumuse, kui nn piiripealse äärepealt miinimumlävendit ületava pakkumuse . Laste toitlustami se miinimumnõuete ületamine ettenähtud piires pakkuja poolt on hankijale teretulnud. 5.2. H ankija ei ole nõus, et vähim eksimus oleks kohaldatav ka korralduskava juures . K orralduskava iseenesest , ega korralduskava sisu , ei saa vastavustingimustele mitte vastata, sest vastavustingimus on, et kas korralduskava on või ei ole. Määravaks saab korralduskava sisuline hindamine. Korralduskava hindamise juures aga ei ole määravaks vähimgi eksimuse korralduskava koostamisel. Ei ole õige, et korralduskava hindamis n ei ole läbipaist e v, kontrollitav ega kohtle pakkuja id võrdse lt . 6.1 Hankija on hankekomisjoni (selguse huvides nimetame komisjoni edaspidi hindamiskomisjon) määranud küllaltki suure arvu liikmeid (11 liiget), et ühe liikme arvamus ei mõjutaks olulisel määral hind e tulemit, kui näiteks viie liikmelise hindamis komisjoni puhul see võiks olla. 6.2 Hindamiskomisjoni liige tõesti ei pea teadma „kuidas vorsti tehakse“, või käesoleva hanke juures , kuidas pakkujad koostavad menüüd ja milliseid toiduaineid nad selleks valivad ja et menüüd vastaksid sotsiaalministri määrusele nr 8 , kuid kindlasti oskavad nad hinnata korralduskava , mille sisu ja juhised on HAD -is avaldatud. 6.3 Kui tugineda vaidlustaja väitele, et hindamiskomisjoni lii kmel peaks olema erialane kogemus, siis võiks küsida, mis eriala see peaks olema, et selle eriala esindaja oleks pädev korralduskava hindama. Kas selleks peaks olema siis toidutehnoloog, kes koostab menüüsid, kokk, kes neid valmistab, või autojuht, kes toidu laiali veab. 6.4 Vaidlustaja väidab, et kui hinnete andmine toimub hindamismetoodika kohaselt hankekomisjoni istungil avalikult, siis mõjutab see pakkujate võrdset kohtlemist, kuna hankekomisjoni liikmetel võivad enne hinnete andmist teineteise arvamust mõjutada ja omavahel hinnanguid kooskõlastada. Tegemist on oletusliku seisukohaga. Esiteks ei ole hankija öel nud, et hindeid antakse avalikul istungil. Hankija varasemad sellelaadse hindamised on toimunud mitte avalikul istungil , vaid komisjoni liikmed saadavad oma hindepunktid komisjoni esimehele , kes koostab hinnete koondi. 6.5 Hankija jääb siiski seisukoha juurde, et on oletuslik väide, et kui hindaja teab , kelle korralduskava ta hindab, et siis mõjutab hindaja hinnanguid paratamatult ka hindaja varasem (eel-)arvamus korralduskava koostaja osas . Hindamismetoodika ei ole pakkujaid võrdlev metoodika, kumma karv läigib rohkem, vaid sisuline, mis väga ei võimalda mõjutada hindamist, kui pakkuja teab kelle korralduskava pakkuja hinda. Lisaks on teada, et arvestades hanke suurt mahtu ja spetsiifikat ei saa pakkujate arv olema väga suur ning kahe kolme pakkuja korralduskava saladuses hoidmine, ilma et hindamiskomisjoniliige ei mõ i staks , kelle korralduskava ta hindab , ei ole kerge saavutada. 6.6 Õige on vaidlustaja mär ge, hinnata saab ainult hankekomisjoni liige, mitte mõni h ankija poolt kaasatud ekspert . Keelatud aga ei ole m uuta korraldust ja kaasata (vaidlustaja mõtte kohaselt) hankekomisjoni eriala ekspert . Sellisel juhul ei ole komisjoni liige mõn i h ankija poolt lihtsalt kaasatud eksper t. Ei ole õige vaidlustaja seisukoht, et näidism enüüdele kehtestatud nõuded on ebaselged. 7 .1 Hankija on „Toitlustusteenuse tehniline kirjeldus“ (edaspidi „tehniline kirjeldus“) punktides 10 „ Ü ldnõuded menüüle “ , 12 „ Üldnõuded menüüde sisule “ , 13 „ Erinõuded lasteaia menüüle “ ja 14 „ Erinõuded kooli menüüle “ , kehtestanud üheselt mõistatavad nõuded menüüle, mida hankija soovib, et teenuse osu taja kooliõunaks ja lasteaiatoidukordadeks valmistaks. Samuti on osas „ Üldnõuded menüüle “ punktis 10.2 sätestatud, et „ Toit /tavamenüü ja taimetoidu valik koolides/peab vastama sotsiaalministri 15.01.2008 määrusega nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ kehtestatud nõuetele ja tagama vanusekohase energia- ja toitainete sisalduse ““ . 7 .2 Seega ei saa vaidlustajal tekkida küsimus, millele peab menüü vastama. 7 .3 Menüüde vastavust t ehnilises kirjelduses nõutu le ja ühtlasi ka menüüde vastavust sotsiaalministri määrusele nr 8 , kontrollib hankija vastavustingimustes. 7 .4 Õpilaste kolmes koolia stmes ja laste aia kolmes vanuse rühmas on erinevad nõuded vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 8 . Hankija otsustas, et ei kontrolli vastavustingimustes kõigi kooliastmete ja lasteaia vanuserühmade näidi s menüü s id, vaid määras nii koolis , kui lasteaias ühe kooliastme ja ühe vanuserühma , mille menüüde vastavust sotsiaalministri määrusele nr 8 hankija kontrollib . Kõik see on üheselt ja selgelt hanke alusdokumen tides kirjas. 7 .5 Vaidlustaja on seisukohal, et kui h ankija soovib kontrollida pakkumuse vastavustingimusena ka näidismenüü de vastavust tehnilisele kirjeldusele , kui m äärusele, siis tuleb h ankijal see sõnaselgelt ka RHAD’s „Vastavustingimused“ kirja panna. 7 .7 Hankija on seisukohal, et mõlemad tingimused nii näidismenüü de vastavus tehnilisele kirjeldusele , kui sotsiaalministri määrusele nr 8 on hanke alus dokumentides üheselt määratletud ja mõistatav. Näidismenüü ja taimetoit 8 .1 Hankija juba eelnevalt selgitas, et õ pilaste kolmes kooliastmes ja lasteaia kolmes vanuserühmas on erinevad nõuded sotsiaalministri määruse s nr 8. Seega kokku 6 menüüd. Lisaks lisandub siia kolmes kooliastmetes taimetoidu menüüd, mida nõuab hankija oma teh n ilise kirjeldus ja mis samuti peavad vastama sotsiaalministri määrusele nr 8 . Kusjuures tavatoi d u ja taimetoi du koostisosad ei pea teineteisest täielikult erinevad olema , vaid ainult liha sisalduse osas. S eega toimetoidu sööjatele t ule b lihaosa toidus ase n dada taimetoiduga ja taimetoidumenüü kokku peab vas t ama sotsiaalministri määruse le nr 8 . 8 .2 Näidismenüüde kontrollimisel nende vastavuse kohta teenuse kirjeldusele ja sotsiaalministri määrusele nr 8 soovis hankija, et pakkujad ei esita mitte kõik 9 menüüd , vaid määras HAD „ Näidismenüü vastavuse kontrolli ja hindamise tabel “ ühe kooliastme ja ühe lasteaia vanuserühma menüü . Keelatud ei ole pakkujal esitada näidismenüüna taimetoidumenüüd. Kuid näidismenüüde hindamisel on tavamenüül võimalik saada rohkem hindepunkte , ku i taimetoidumenüül. 8 .3 S eega ei ole õige vaidl u staja väide, et hankija ei oleks justkui vastavustingimustes üheselt määranud , millist näidismenüüd peab pakkuja esitama . Määruse nr 8 ja selle lisade kohaldami ne 9 .1 Hankija tõesti vastas vaidlustaja küsimusele , „ K ui taimetoidu menüü peab vastama sotsiaalministri määrusele, siis kuidas taimetoidu menüüga tagada D-vitamiini normi täitumine, kui taimetoidu menüüs ei saa pakkuda kala, mis on parim D-vitamiini allikas? “ et kuna kehtiva määruse sõnastus ei ole üheselt mõistetav, on hiljutine kohtuotsus kinnitanud, et lisades esitatud vitamiinide-mineraalainete nõuded ei ole kohustuslikud.“. 9 .2 Hankija tõesti ei tea siinkohal vastata , kuidas taimetoidu menüüga tagada D-vitamiini normi täitumine, k ui taimetoidu menüüs ei saa pakkuda kala . Vastav küsimus ajas hankija segadusse ja hankija vastas nii nagu vas t as. Hankija ei ole toiduainete osas teinud täpset ettekirjutust, mida ja mis koguses peab pakkuma. Hankija eeldab, et seda teab pakkuja kuidas taimetoidu menüüga tagada D-vitamiini määruses nõutud . Pakkuja teab seda kui professionaal toitlustusteenuse osutamise alal koolides ja lasteaedades . 9 .3 Kui arutame taimetoidumenüü üle , siis on hankija juba selgitanud ja ka vaidlustaja teab, et näidismenüüna on mõistlik esitada tavamenüü, mitte taimetoidumenüü. 9 .4 Kuigi hankija vastas, et kehtiva määruse sõnastus ei ole üheselt mõistetav, on hiljutine kohtuotsus kinnitanud, et lisades esitatud vitamiinide-mineraalainete nõuded ei ole kohustuslikud ja ei ole seda hanke HAD muutnud, ei muuda vastus vastavustingimuse nõudeid. Hankija on nõus hanke menetluse jätkamisel ka vastava selgituse esitamiseks hanke teabevahetuses ning andma täiendava tähtaja pakkumuste esitamiseks . Hankija hinnangul ei ole siinkohal alust hankemenetluse tühistamiseks. KOKKUVÕTE : Hankija HAD ega vastavustingimustes nõutu ei ole vastuolus RHS § 3 toodud üldpõhimõtetega, ega vastuolus RHS § 85 lõige ühega. SEISUKOHT MENETLUSKULUD E OSAS Võttes esiteks arvesse, et tegu on sisuliselt varasemale põhjale koostatud dokumendiga, kus vaidlustuses oli veel märgitud Tartu linn hankijaks ning tegu on üldiste põhimõtteliste seisukohtadega, siis nende osas ei ole põhjendatud õigusabi osutamine ega vastamine ca 21 tunni eest. Teiseks , vaidlustaja esitatud seisukohad on vaidlustuses olnud korduvad ning käsitlus on kontekstist välja võetud , mis viitab asjaolule, et HAD dokumentide ga ei ole vaidlustaja terviklikult tutvunud , nimetatud põhjusel ei pea hankija tõenäoliseks, et õigusabi on tõepoolest osutatud vaidlustaja väidetavas mahus . Lugupidamisega left bottom 0 0 (allkirjastatud digitaalselt) Aslan Liivak jurist