Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. aprilli 2024. a istungil

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 03.04.2024 nr 11-3.1/1642-1 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. aprilli 2024. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. aprilli 2024. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Ülevaade eurorühma 11. aprilli 2024. a kohtumise teemadest ja Eesti seisukohad 12. aprilli 2024. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil – 8 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel Priit Potisepp 53018156 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja aprill 2024 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. aprilli 2024. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. aprilli 2024. a istungil: 1. Euroopa Liidu makrofinantsabi Egiptuse Araabia Vabariigile - Nõustume kiireloomulise makrofinantsabi eraldamisega Egiptuse Araabia Vabariigile, kuna nii otsuse objektiks olev valdavalt laenudest koosnev 1 miljardi euro suurune toetuspakett kui ka järgnev tavamenetluses esitatav mitmeaastane 4 miljardi euro suurune toetuspakett mahuvad EL eelarves selleks otstarbeks eraldatud väliskoostöö vahendite piiresse. 2. Nõukogu järeldused taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta - Toetame taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamise vahehindamise aruande kohta esitatud nõukogu järelduste eelnõu vastuvõtmist. Peame oluliseks, et järeldustes tuuakse esile rahastu positiivne mõju majanduse taastumisele, vastupidavuse ja usalduse taastumisele ning turgude ootuste stabiliseerimisele. - Euroopa Liidu eelarve rakendamisel tuleks senisest enam kasutada tulemuspõhist lähenemist. Seetõttu on oluline järelduste üleskutse Euroopa Komisjonile jätkata tulemuspõhise RRFi rakendamise kogemuste kogumisega. - Peame tähtsaks, et Euroopa Komisjonil palutakse koostöös liikmesriikidega leida RRFi määrusega 2021/241 kooskõlas olevad võimalused määruse rakendamisega seotud halduskoormuse vähendamiseks. Samuti on oluline üleskutse auditeerimisasutustele, et need hoiduksid vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamise kontrollimisel põhjendamatutest kattuvustest ning tagaksid auditeerimistavade harmoneerimise ja proportsionaalsuse. Toetame üleskutset Euroopa Komisjonile, et RRFi määruse ja nõukogu rakendusotsusega lubatud paindlikkuse võimalusi tuleks parimal viisil ära kasutada. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 1. aprill 2024. a Teema: Eurorühma 11. aprilli 2024. a kohtumine ning Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. aprilli 2024. a istungi seisukohad ÜLEVAADE EURORÜHMA 11. APRILLI 2024. A KOHTUMISE TEEMADEST SELETUSKIRI VABARIIGI VALITSUSE PROTOKOLLILISE OTSUSE „EESTI SEISUKOHAD MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 12. APRILLI 2024. A ISTUNGIL“ EELNÕU JUURDE SISSEJUHATUS Eurorühmas saavad ministrid ülevaate euro vahetuskursi ning tarbijahindade arengutest viimase poole aasta jooksul ning jätkavad arutelu euroala konkurentsivõime teemal - seekord väliskaubanduse ja tarneahelate killustumise aspektist lähtudes. Eurorühma kohtumisel laiendatud formaadis saadakse komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt ülevaade digieuro arengute kohta. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul on kavas vahetada arvamusi taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamise vahehindamise aruande üle ja vastu võtta nõukogu järeldused. Nn. A-punktide all on kavas kinnitada arvestatava mahuga makrofinantsabi Egiptusele. Sarnaselt eelmistele istungitele arutavad ministrid Ukrainaga seonduvaid teemasid ning saavad ülevaate aktuaalsetest algatustest nagu komisjoni ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt esitatud ettepanek Venemaa külmutatud varadelt väärtpaberite keskhoidlates teenitud erakorralise tulu kasutamine Ukraina toetamisel ning Ukraina enda poolt esitatud Ukraina plaan. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja G20 riikide grupi kevadkohtumise eel kinnitatakse EL avaldus Rahvusvahelisele Raha- ja Finantskomiteele ning ühissõnumid G20 kohtumiseks. Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected]). 1 Eestit esindab eurorühmas ja majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Mart Võrklaev. EURORÜHM 1. Rahvusvaheliste kohtumiste ettevalmistamine: vahetuskursi ja inflatsiooni arengud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga kevadkoosolekute eel saavad ministrid ülevaate euro vahetuskursi liikumisest olulisemate valuutade suhtes. Vaatluse all on periood 2023. a augustist 2024. a veebruarini. Inflatsioon sel perioodil alanes ning koos sellega lõpetasid maailma juhtivate valuutade keskpangad intressimäärade tõstmise ning lühiajalised intressid hakkasid liikuma allapoole. Euro vahetuskurss peamiste valuutade suhtes muutus sel perioodil vähe või mõõdukalt (valuutade korvi suhtes nõrgenemine 0,7 %). Mitme suure valuuta suhtes euro vahetuskurss siiski nõrgenes (USA dollari suhtes näiteks 1,0 %), mida korvis tasandas tugevnemine jeeni vastu. Perioodi alguses euro nõrgenes, ent kosus hiljem viidates investorite ebakindluse vähenemisele euroala majanduse väljavaadete suhtes. Hiina renminbi suhtes euro vaadeldavas ajavahemikus nõrgenes 1,8 %, kuid selle peamine põhjus on Hiina valitsuse sekkumine tugiostudega oma valuuta pikaajalise langustrendi muutmise eesmärgil. Tarbijahindade tõusu tempo alanemine on olnud laiapõhjaline ja peaks jätkuma. Komisjoni talveprognoosi järgi peaks inflatsioon 2024. a olema 2,7 % ja 2025. a 2,2 %. Seega järgmise aasta lõpuks oleks keskne rahapoliitilisi otsuseid mõjutav näitaja sihttaseme lähedal. Hinnatõusu aeglustumise tempo on samas siiski langenud. Teenuste hinnad on praegu inflatsiooni peamine tagant tõukaja. Tööjõuturg on jätkuvalt tugev ja palgasurved olemas (2024. aastal peaks palk keskeltläbi hinnatõusus rohkem kasvama). Seni suudetakse selle survega toime tulla kasumipuhvrite arvelt. 2. Euroala konkurentsivõime: väliskaubanduse olukord ja tarneahelate killustumisriskid Konkurentsivõime on euroala rahandusministrite jaoks fookusteema ning seekordne päevakorrapunkt on eelmisel kohtumisel toimunud konkurentsiarutelu jätk (siis keskenduti energiahindade mõjule). Komisjon on ministrite aruteluks ette valmistanud dokumendi, mille põhisõnumid on järgmised: 1) Euroala majanduse tootlikkuse areng on võrreldes peamiste kaubanduspartneritega olnud pigem tagasihoidlik ning innovatsiooni tase madal. Selle probleemi üks põhjus viimasel paaril aastal on olnud kõrgemad energiakandjate hinnad. Pikemas perspektiivis peaks energeetikas toimuv üleminek looma välistele šokkidele paremini vastu pidava keskkonna. 2) Tavapärasest kõrgem inflatsioon ja selle mõju konkurentsivõimele sunnib riike keskenduma muudele teguritele lisaks tootmiskuludele. Kõige kaalukam strateegiline tugevus on ühisturg, mis võimaldab tootmismahtusid ja ühtlasi konkurentsivõimet tõsta. Ühisturu tugevdamiseks on aga jätkuvalt tarvis alandada tööjõu liikumise barjääre, senisest paremini integreerida kapitaliturge 2 ning kindlustada võrdsed konkurentsitingimused riigiabi kontekstis. Poliitikaalgatused peavad toetama investeeringuid (eriti erasektoris) ning parandama ettevõtluskeskkonda. 3) Euroala majandus on avatud ja väliskaubandusest sõltuv. Seetõttu rahvusvahelise kaubanduse protektsionismi kasvust euroala ei võida. Eraldumine ei ole seega euroala jaoks valik, õige oleks rääkida praeguses geopoliitilises olukorras tarneahelatega seonduvate riskide maandamisest (de- risking). Selleks on esmalt vaja tuvastada strateegilised sõltuvused ning seejärel tarneallikaid võimalikult hajutada. 4) Euroala peab jätkuvalt panustama rahvusvahelisele partnerlusele, avatud turgudele ja stabiilsetel reeglitel põhinevale süsteemile. 3. Digieuro: olukord üleilmsete keskpankade digivaluutade suhtes Euroopa Komisjon esitas 28. juunil 2023 kaks seadusandlikku ettepanekut, et tagada kodanikele ja ettevõtetele kogu euroalal euro pangatähtede ja müntide kättesaadavus ning tagada võimalus sularahaga maksta. Samuti tegi komisjon ettepaneku luua raamistik euro võimalikule uuele digitaalsele vormile, mille Euroopa Keskpank võib võtta tulevikus kasutusele sularaha täiendusena. Ettepanek euro sularaha kui seadusliku maksevahendi kohta kaitseb sularaha rolli, tagab selle laialdase tunnustamise maksevahendina ning kindlustab, et sularaha jääks inimestele ja ettevõtetele kogu euroalal kergesti kättesaadavaks. Teise eelnõuga luuakse võimalikule digieurole õigusraamistik. Digieuro ei asenda vaid täiendab euro pangatähti ja münte. Sarnaselt sularahaga oleks digieuro kättesaadav paralleelselt olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste eramaksevahenditega, nagu maksekaardid või -rakendused. See toimiks digitaalse rahakotina. Inimesed ja ettevõtted saaksid maksta digieuroga igal ajal ja igal pool euroalal. Keskpanga digiraha laialdane kättesaadavus ja kasutamine oleksid olulised ka ELi rahalise suveräänsuse seisukohast, eriti kui teised keskpangad kogu maailmas hakkavad digivääringuid arendama. See on oluline ka krüptoraha turu arengu kontekstis. Otsus, kas ja millal digieuro käibele lasta, jääb lõpuks Euroopa Keskpanga teha ent keskpank möönab, et muu maailma makselahendused hakkaksid domineerima Euroopa turgu. Digieuro projekti uurimisetapp kestis 2023. aasta sügiseni ning 18. oktoobril otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu liikuda digieuro projekti ettevalmistavasse faasi1. Digitaalsel rahal peaks olema mitmed võimalused nagu näiteks offline makse, makselahendus neile kel puudub pangakonto, osapoolelt osapoolele kolmanda osapooleta (peer-to-peer) makse. Nõukogu töörühmad töötavad nii sularaha kui ka digieuro määrusega. Euroopa Parlamendis mandaadi lõppemise tõttu mõneks kuuks töö seiskub. Nõukogus ei ole samuti reaalne Belgia eesistumisel kokkuleppeni jõuda ja pigem võetakse aeg, et ka tehnilised detailid Euroopa Keskpanga poolt selguma hakkaksid. 1 https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2023/html/ecb.pr231018~111a014ae7.en.html 3 MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. Aruteluta päevakorrapunktid Euroopa Liidu makrofinantsabi Egiptuse Araabia Vabariigile A-punktide seas kiidetakse heaks ka kiireloomuline makrofinantsabi Egiptusele. Märtsi alguses esitas Egiptuse valitsus Euroopa Liidule taotluse abi saamiseks summas 5,5 miljardit eurot. Võttes arvesse piirkonna halvenevat majanduslikku ja poliitilist stabiilsust ning Egiptuse olulist rolli piirkonnas, on saavutatud esialgne kokkulepe IMFi programmi kohta. Egiptuse ja ELi vahelise partnerluse raames esitab komisjon nõukogule ettepaneku anda Egiptusele kuni 1 miljardi euro suurune uus lühiajaline kiireloomuline makromajanduslik finantsabi osana üldisest kuni 5 miljardi euro suurusest makromajandusliku finantsabi paketist. Kavandatav makromajanduslik finantsabi aitaks Egiptusel katta osa oma üldisest välisrahastamise puudujäägist, mis on hinnanguliselt ligikaudu 17,7 miljardit USA dollarit IMFi uue programmi ajavahemikus 2024–2027. Rahastamisvajadused on eriti teravad 2024. aasta teisel poolel, kusjuures IMF hindab eelseisval 2024/25. eelarveaastal (juuli-juuni) üldiseks rahastamisvajakuks märkimisväärsed 9,3 miljardit USA dollarit. Seetõttu on hädavajalik tagada, et esimene oluline panus makromajandusliku finantsabi kaudu saaks tehtud juba käesoleva aasta lõpuks. Seisukoht - Nõustume kiireloomulise makrofinantsabi eraldamisega Egiptusele, kuna otsuse objektiks olev 1 miljardi euro suurune toetuspakett (valdavalt laenudena) kui ka järgnev tavamenetluses esitatav mitmeaastane 4 miljardi euro suurune toetuspakett mahuvad EL eelarves selleks otstarbeks eraldatud väliskoostöö vahendite piiresse. 2. Menetluses olevad finantsteenuste valdkonna seadusandlikud ettepanekud - Teave eesistujariigilt Nõukogu eesistuja annab tavapärase ülevaate finantsteenuste seadusandlike ettepanekute menetluste seisust. 3. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine a) Vaheülevaatus - Arvamuste vahetus b) Järeldused - Vastuvõtmine 4 Euroopa Komisjon andis nõukogu 12. veebruari istungil ülevaate taaste- ja vastupidavusrahastu vahehindamise aruande2 kohta, mille põhjal toimus esialgne arutelu. Ministrite arvamuste vahetus jätkub, et vastu võtta nõukogu järeldused rahastu rakendamise kohta. Nõukogu järeldustes rõhutatakse RRFi keskset rolli taasterahastus „Next Generation EU“ kontekstis, mis on ühine erakorraline ja ajutine vastus majanduslikule ja sotsiaalsele kriisile, mille põhjustas COVID-19 pandeemia. Tõdetakse RRFi rolli majanduse taastumise toetamisel, vastupidavuse ja usalduse parandamisel ning turgude ootuste stabiliseerimisel. Samuti tunnistatakse RRFi positiivset panust rohe- ja digiüleminekusse ning märgitakse ergutavat mõju riigipõhiste soovituste rakendamiseks, eriti struktuurireformide kiirema rakendamise kaudu. Samas nõustutakse, et on liiga vara täielikult hinnata RRFi mõju kasvuhoonegaaside heitele, konkurentsivõimele, tootlikkusele ja potentsiaalsele majanduskasvule jne. Võetakse teadmiseks komisjoni esialgne hinnang positiivse mõju kohta majanduskasvule ja vastupidavusele, tööhõivele ning investeeringutele. Samuti võetakse teadmiseks, et RRFi rakendamine on kaasa toonud märkimisväärsed raskused seoses vahendite kasutuselevõtuga, seda nii regionaalsel kui kohalikul tasandil. Märgitakse, et RRFi rakendamisega on kaasnenud suur halduskoormus liikmesriikides, mille leevendamiseks kutsutakse komisjoni üles, koostöös liikmesriikidega, leidma RRFi määrusest 2021/241 konkreetsed võimalused, kuidas tõhustada aruandlusprotsessi, hoiduda topelttööst ja vähendada administratiivset tööd, seejuures tagades piisava liidu finantshuvide kaitse. Ministrid tõdevad RRFi uudsust, mis seisneb tulemuspõhise EL kuluinstrumendi olemuses. Tervitatakse RRFi eesmärki suurendada riikide omalust ning keskendumist kavade täitmisele ja rakendamisele. Rõhutamist leiab vajadus tagada läbipaistvus ja liikmesriikide võrdne kohtlemine, milleks on olulised komisjoni õigeaegsed ja selged suunised. Nõukogu palub komisjonil jätkata selle tulemuspõhise instrumendi rakendamise kogemuste kogumisega. Võetakse teadmiseks, et taastekavade vastuvõtmise ja muutmise ning maksetaotluste hindamise suhtes rakendatakse põhjalikku mitmepoolset seiret. Selles suhtes kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles parandama kahepoolseid tehnilisi arutelusid, mille põhjal antakse hinnang vahe- eesmärkide ja eesmärkide saavutamise kohta, et need hinnangud oleksid ootuspärasemad ja tõhusamad. Komisjonil palutakse esitada suunised, kuidas oleks võimalik parimal viisil kasutada paindlikkuse võimalusi, seda RRFi määruse ja nõukogu rakendusotsuse piirides. Võetakse teadmiseks nõuded, mis kehtivad auditeerimise ja kontrollide suhtes, et kaitsta liidu finantshuve, ning kutsutakse asjaomaseid auditeerimisasutusi üles tagama auditeerimistavade harmoneerimine ja 2 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_24_943 5 proportsionaalsus ning palutakse hoiduda suurema koordineerimise abil ebavajalikest kattuvustest vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmise kontrollimisel. Järelduste lõpus rõhutakse, et investeeringute ja reformide kiire lõpuleviimine 2026. aasta augustiks on RRFi täiemahulise rakendamise saavutamise jaoks määrava tähtsusega ning osundatakse RRFi määruses 2021/241 ette nähtud 2028. aasta lõpphindamise aruandele, milles hinnatakse RRFi täielikku mõju. Seisukohad - Toetame taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamise vahehindamise aruande kohta esitatud nõukogu järelduste eelnõu vastuvõtmist. Peame oluliseks, et järeldustes tuuakse esile rahastu positiivne mõju majanduse taastumisele, vastupidavuse ja usalduse taastumisele ning turgude ootuste stabiliseerimisele. - Euroopa Liidu eelarve rakendamisel tuleks senisest enam kasutada tulemuspõhist lähenemist. Seetõttu on oluline järelduste üleskutse Euroopa Komisjonile jätkata tulemuspõhise RRFi rakendamise kogemuste kogumisega. - Peame tähtsaks, et Euroopa Komisjonil palutakse koostöös liikmesriikidega leida RRFi määrusega 2021/241 kooskõlas olevad võimalused määruse rakendamisega seotud halduskoormuse vähendamiseks. Samuti on oluline üleskutse auditeerimisasutustele, et need hoiduksid vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmise kontrollimisel põhjendamatutest kattuvustest ning tagaksid auditeerimistavade harmoneerimise ja proportsionaalsuse. Toetame üleskutset Euroopa Komisjonile, et RRFi määruse ja nõukogu rakendusotsusega lubatud paindlikkuse võimalusi tuleks parimal viisil ära kasutada. 4. Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majanduslik ja finantsmõju - Arvamuste vahetus Seekord antakse ülevaade Ukraina rahastu (UAF) rakendamise seisust ja Venemaa külmutatud varadega kasutamisega seonduvast. Rahastus ette nähtud sildrahastamise raames on märtsis tehtud esimene 4,5 miljardi suurune väljamakse ning aprillis tehakse teine 1,5 miljardi euro suurune makse. 18. märtsil esitas Ukraina valitsus rahastu edasise rakendamise aluseks oleva Ukraina kava, milles on kirjas rahastusprioriteedid ning selle rakendamiseks vajalikud kavad järgnevateks aastateks. Hetkel analüüsib komisjon esitatud kava ning esitab peagi kava kohta nõukogu rakendusotsuse eelnõu. Samuti käivad ettevalmistused kava osaks oleva investeerimisraamistiku rakendamiseks, millesse on EL garantiide toel kaasatud erinevad finantsinstitutsioonid (EIB, EBRD, IFC, riikide arengupangad). 6 Eestile on olnud oluline, et Ukraina rahastu kiiresti käivituks ning tagaks Ukrainale kindla ja ennustatava rahastuse nii lühiajaliste kui ka pikema vaatega taastamise ja ülesehitustöö tarbeks. Selle käigus peab silmas pidama ka EL liikmelisuseks ettevalmistumise vajadusi ning tuleb tagada rahvusvaheline doonorkoordinatsioon. Ukraina kava on selle jaoks heaks aluseks. Venemaa keskpanga varadelt teenitud erakorraliste tulude kasutuselevõtmiseks tegi Euroopa Komisjon ja EL välispoliitika kõrge esindaja ettepaneku 20. märtsil. Ettepaneku kohaselt võetaks valdav osa alates 22.02.2024 akumuleeritud kasumist kasutusele sihtotstarbeliselt Ukraina relvaabi ning taaste- ja ülesehitusabi rahastamiseks. Ettepanekus on toodud ettepanek jätta varavaldaja kulude katmiseks 3 % ning võimalike kapitalikohustuste reservi 10 % tulude mahust. Eesti on toetanud Vene Föderatsiooni keskpanga varade ja nendelt teenitud tulude kasutusele võtmist. Soovime kiiret kokkulepet, mis suunaks võimalikult suure osa neist tuludest Ukraina toetuseks. Võimalikud eraldised varavaldaja kulude katmiseks ning võimalike kapitalikohustuste reservide tarbeks peavad jääma hädavajaliku piiresse. 5. 18. aprillil 2024 toimuva G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumise ning IMFi aastakoosolekute ettevalmistamine a) Euroopa Liidu ühissõnumid G20 kohtumiseks b) Avaldus Rahvusvahelisele Raha- ja Finantskomiteele - Heakskiitmine EL sõnumites on esikohal Ukraina toetamine ja Vene agressiooni taunimine ajal, kui täiemahulise sõja algusest on möödas kaks ning Krimmi ja Sevastoopoli ebaseaduslikust annekteerimisest Venemaa poolt 10 aastat. EL näitab toetusega eeskuju ka teistele riikidele olles heaks kiitnud mitmeaastase finantsabiprogrammi Ukrainale 50 miljardi euro ulatuses ning jätkates ka poliitilise, humanitaar-, militaar- ja diplomaatilise toetusega. Gaza konfliktiga seoses nõutakse pantvangide vabastamist ja kohest humanitaarabi andmist sealsetele tsiviilelanikele. Nii G20 kui Rahvusvahelise Raha- ja Finantskomitee (IMFC) sõnumites leiavad käsitlust aktuaalsed majandus-, finantssektori, rahvusvahelise rahastamise ning võlateemad. Riskid majanduses on suurenenud geopoliitilise olukorra ja pandeemiajärgse tarneahelatele probleemide tõttu, mis on mõjutanud rohkem haavatavaid arenguriike. Ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdsete kasvutingimuste loomiseks on vaja tugevdada reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel tuginevat maailmakorda, vältida kahjulikku konkurentsi ning toetuste rallit. Kasvu soodustamiseks on vaja struktuurireforme ja avaliku ning erasektori investeeringuid. Energiatoetused tuleb lõpetada ning kasutada saadud vahendeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Riike kutsutakse üles üleilmse maksuleppe nii esimese kui teise samba rakendamisele ning tehnilise abi võimaldamisele arenguriikidele, et reform ellu viia. EL peab oluliseks arutelu, kuidas suurendada rahvusvahelises maksukoostöös sünergiat, et ei tekiks tegevuste kattuvust ega 7 killustatust. Rahvusvaheliste arengupankade reformis on olulisel kohal kapitali kasutuse tõhustamiseks võimaluste otsimine (hübriidkapitali, täiendavate garantiide või muud innovaatiliste lahenduste kaudu), samas ei tohi seetõttu kannatada pankade kõrge reiting, finantsjätkusuutlikkus ega eeliskreeditori staatus. Parem koostöö pankade vahel aitaks ka kaasa arengumõju suurendamisele. IMF annab arenguriikidele sooduslaene selleks loodud fondide kaudu3. Et pikemas vaates tagada nende fondide piisav rahastus abistamisega jätkamiseks oodatakse arenenud riikidelt fondidesse panuseid (SDRide, eelarvetoetuste näol). Eelmise aasta lõpul kiideti IMFis heaks kvoodiülevaatus, mis suurendab IMFi vahendeid, et edaspidi võimalike kriiside korral liikmesriike toetada. Kvoodiülevaatusega suurendatakse liikmesriikide osalusi/kvoote 50% võrra. Eesti osalus suureneb 121,8 miljoni SDRi (ca 149 miljoni euro) võrra. Riigisisene menetlus on käimas, kvoodisuurenduseks on vajalik Riigikogu nõusolek. Kuna riikide võlatasemed on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, on kasvanud arenguriikide võlaprobleemidesse sattumise risk. EL rõhutab sõnumites taas ühtse võlaraamistiku tõhusa rakendamise vajadust, et see töötaks ennustatavalt, õigeaegselt ja koordineeritult ning tagaks võlaprobleemidesse sattunud riigile vajaliku restruktureerimise. Raamistikust saavad abi näiteks Sambia, Ghana ja Etioopia. Finantssektori valdkonnas tuuakse välja töö krüptovarade finantsstabiilsuse riskide hindamisega. Finantsstabiilsuse nõukogu (Financial Stability Board) peab hindama ja seirama digiinnovatsiooni - nii varade tokeniseerimise kui tehisintellektiga seonduvaid - finantsmõjusid. Vaja on rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid, samuti kestliku rahastamise teekaarti, et eri riikide kestliku rahastamise raamistikud ja aruandlusstandardid oleksid läbipaistvad, võrreldavad ja koostalitusvõimelised. G20 eesistuja Brasiilia üks prioriteete on taristuinvesteeringud, mida toetab ka EL, selleks tuleb tugevdada kliimakindla taristu ehitamist, sh ülepiirilist, kaasata rohkem erasektorit ja tõhustada rahvusvahelist koostööd. Eesti toetab Euroopa Liidu ühissõnumeid G20 rahandusministrite ja keskpanga presidentide kohtumiseks ning Rahvusvahelisele Raha- ja Finantskomiteele tehtavat avaldust. 6. Muud teemad Euroopa Prokuratuuri (EPPO) ülevaade EL finantshuvide kaitsest (s.h. käibemaksualastest pettustest) - Euroopa Prokuratuuri ettekanne Euroopa Prokuratuur tutvustab oma 2023. a aastaaruannet4. Uurimise objektiks olnud piiriüleste käibemaksupettuste maht aruandeperioodil oli 11,5 miljardit eurot, mis moodustab rohkem kui poole (59 %) EPPO uurimise all olnud kuriteokahtlustuste tõttu tekkinud kahjude mahust. Prokuratuur rõhutab, et käibemaksupettus on organiseeritud kuritegevuses kõrge kasumi ja madala riskiga valdkond. 3 Vaesuse vähendamise ja kasvu fond (Poverty Reduction and Growth Trust, PRGT) ja vastupidavuse ja kestlikkuse fond (Resilience and Sustainability Trust, RST) 4 2023 in numbers | European Public Prosecutor’s Office (europa.eu) 8