Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE)

Vabariigi Valitsus .04.2024 nr 1-1/15-404/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 2. aprillil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Pöhikooli- ja giimnaasiumiseaduse ning kutseöppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnöuga sätestatakse koolilöuna toetusele alammäär ehk koolilouna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas opilase kohta. Tänä eraldab riik koolilöunajaoks l euro öpilase kohta ja see on muutumatu olnud aastast 2018. Koolilöuna toidukord on oluline köigile lasteleja noortele, see peab olema kvaliteetne. Paljude koolilastejaoks on see ainus soe toit päevas. Tänane riigi poolt eraldatav summa juba ammu ei voimalaa tagada kvaliteetsetja maitsvat toitu. Selleks, et öpilased saaksidjätkuvalt koolilöuna tasutaja see oleks ka tervislikja maitsev, tuleb suurendada koolilouna toetuse alammäära. 2. Eelnöu sisu ja vordlev analuiis Tänase riigipoolse toetusega - uks euro koolipäevas öpilase kohta - ei tule väljä ukski omavalitsus. See viib olukorrani, kus iga omavalitsus panustab juurde erinevalt ja osades omavalitsustes on osaluspanus ka lastevanemate kanda. Tanases olukorras, kus inflatsiooni tase onjätkuvalt körge, toidukaubad on kallid, maksua ja aktsiisid töusevadja valitsus plaanibjuba uute maksude kehtestamist, inimeste heaolu - eriti lastega peredes - on hakanud vähenema, nagu ka nende maksuvöimelisus. Koolide toitlustamiseks uldiselt viiakse läbi hankeidja nii kujuneb ka koolitoidu hind erinevates omavalitsustes erinev. Näiteks Tallinnas pakutava koolilouna maksumus on 1.83 eurot (alates 01.01.2024). Tartus on alates 1. septembrist 2023 on erinevad nii koolilouna maksumus erinevates vanuseklassides kui ka lapsevanema poolt juurde makstav osalustasu. 1.-4. klassi öpilaste löuna on 1,86 eurot, millest lapsevanema omaosalus 0,61 eurot; 5.-9. klassi öpilaste löuna on 2,22 eurot päevas, lapsevanema omaosalus 0,95 eurot; gumnaasiumiastme Opilaste löuna on 2,51 eurot päevas, lapsevanema omaosalus 1,36 euro. Kuna riik pole omapoolset toetusmäära töstnud juba 6 aastat, siis oleme olukorras, kus omavalitsused on koolilöuna toetust töstnud tihedamini kui riik. Praegune riigi poolt eraldatav summa ei luba taita koolilöuna pöhieesmärki - pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset, tervislikku ja mitmekiilgset toidukorda. Eeldada, et kohalikud omavalitsused peavad ise seda probleemi lahendamaja panna kogu vastutus koolitoidu kvaliteedi hoidmise eest omavalitsuste ölgadele on vastutustundetu. Samuti peab olema kvaliteetne koolilouna tagatud koigile opilastele, söltumata sellest, kus nad koolis kaivaa. Peab tunnistama, et riigipoolne panus ei ole piisav olnud juba mönda aega. Koolitoidu toetust oleks pidanud töstmajuba aastad tagasi, veel enne suurt inflatsiooni-ja hinnatöusu, mis kestab tegelikult siiamaani. Praeguses keerulises majandusolukorras, kus valitsus tostab maksumäärad, tuleb väljä uute maksudega nagu automaksja suhkrumaks, vähendab peretoetusi ja kaotab täiendava maksuvaba tulu laste eest, on riigipoolne koolilöuna toetuse töstmine ainuoige ja möödapääsmatu meede. Eesti Linnade ja Valdade Uit juba 2022. aastal tegi ettepaneku tösta riigipoolne koolilöuna toetus 1,50 eurole. Vahepeal on toiduannete hinnatöus olnud ule 25%, seega nuiid on paslikum rääkidajuba 2 voi isegi 2,5 eurost uhe koolilapse peale päevas. Koolitoidu toetuse töstmise vajadust on röhutanud ka noorte esindusorganisatsioonid. Näiteks 2022. aastal pöördusid vastava ettepanekuga valitsuse poole erinevate kohalike omavalitsuste noortevolikogud, kes töid muuhulgas väljä, et öige toitumine on lapse normaalse arengu ja tervisliku seisundi peamine maaraja ja soe, tervislik ja mitmekulgne söök aitab ennetada haigestumisi, parandada opilaste akadeemilisi saavutus! ja uldist sooritusvöimet ning vöimaldab paremini kohaneda igapäevaeluga. Riik peab löpuks votma vastutuseja tegema ära seda, misjäi tegematajuba mitu aastatjärjest - töstma koolilöuna toetust. Toiduainete hinnatöus on vahepeal olnud kiire ningjätkub ilmselt ka edaspidi. Keerulisse olukorda on sattunud ka koolides toitlustamisteenuseid pakkuvad ettevötjad. Seega on koolilöuna toetuse töstmine 2 euroni öpilase kohta iihes koolipäevas hädavajalik, et säilitada praeguse koolitoidu kvaliteet ja tagada tervislikku ja maitsvat koolilöuna igale öpilasele, soltumata tema elukohast, kooli asukohastja pere rahalisest seisust. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse möjud Käesoleva seaduse jöustumisel töuseb koolilöuna riigipoolse toetuse alammäär, mis tagab koolitoidu kvaliteeti ning tervislikkust, mis omakorda möjutab otseselt öpilaste fuusilist ja vaimset tervist, öppeedukustja heaolu. Seaduse vastuvötmise tulemusena paraneks ka koolides toitlustusteenuseid pakkuvate ettevötjate seis. Jätkates samas vaimus ähvardavad koolitoitlustust pakkuvaid ettevötteid kahjumidja päevalöpus ka pankrot. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse § 24 loike 3 järgi on kooliaastas 175 öppepäeva. 2023/2024 - Septembris asub uldhariduskoolide statsionaarsesse öppesse oppima kuni 165 000 öpilast, mida on ligi 2000 vörra enam kui aasta varem. Lähiaastatel öpilaste arvu kasvjätkub. Kutseöppes on opilaste arv olnud viimastel aastatel stabiilne, 2022. aastal oli kutseöppes arvestuslik saajate arv 11 000 öpilast. Kui koolilöuna toetus kasvab 2 euroni koolipäevas uhe öpilase kohta, kasvab kogukulu aastas ca 30 miljoni euro v6rra. Selle iiheks vöimalikuks katteallikaks on valitsuskoalitsiooni plaanitava kehtiva maksususteemi muutmise ärajätmine. 6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jöustumine Seadus jöustub 2025. aasta l.jaanuaril. Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon 2. aprill 2024. a \^>^_ Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees  EELNÖU Pöhikooli- ja giimnaasiumiseaduse ning kutseöppeasutuse seaduse muutmise seadus § l. Pöhikooli- ja giimnaasiumiseaduse muutmine l) Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse paragrahvi 42 löiget 4 täiendatakse ja sönastatakse järgmiselt: ,,(4) Koolilöuna toetuse uhe öpilase kohta ning koolilöuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Koolilöuna toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 2 eurot ööpäevas." 6i § 2. Kutseöppeasutuse seaduse muutmine l) Kutseöppeasutuse seaduse paragrahvi 48 löiget l täiendatakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses öppes esmaoppe öppekavadel öppivate )) keskhariduseta öpilaste koolilöuna kulude katmiseks (edaspidi koolilöuna toetus). Koolilöuna toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 2 eurot ööpäevas." (i § 3. Seaduse jöustumine Seadusjoustub 2025. aasta l. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon ^ aprill 2024. a Vb Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Riigikogu Kantselei Kuupäev^C^?^ Vii/ I-I I IS'-^  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Täna eraldab riik koolilõuna jaoks 1 euro õpilase kohta ja see on muutumatu olnud aastast 2018. Koolilõuna toidukord on oluline kõigile lastele ja noortele, see peab olema kvaliteetne. Paljude koolilaste jaoks on see ainus soe toit päevas. Tänane riigi poolt eraldatav summa juba ammu ei võimalda tagada kvaliteetset ja maitsvat toitu. Selleks, et õpilased saaksid jätkuvalt koolilõuna tasuta ja see oleks ka tervislik ja maitsev, tuleb suurendada koolilõuna toetuse alammäära. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Tänase riigipoolse toetusega – üks euro koolipäevas õpilase kohta – ei tule välja ükski omavalitsus. See viib olukorrani, kus iga omavalitsus panustab juurde erinevalt ja osades omavalitsustes on osaluspanus ka lastevanemate kanda. Tänases olukorras, kus inflatsiooni tase on jätkuvalt kõrge, toidukaubad on kallid, maksud ja aktsiisid tõusevad ja valitsus plaanib juba uute maksude kehtestamist, inimeste heaolu – eriti lastega peredes – on hakanud vähenema, nagu ka nende maksuvõimelisus. Koolide toitlustamiseks üldiselt viiakse läbi hankeid ja nii kujuneb ka koolitoidu hind erinevates omavalitsustes erinev. Näiteks Tallinnas pakutava koolilõuna maksumus on 1.83 eurot (alates 01.01.2024). Tartus on alates 1. septembrist 2023 on erinevad nii koolilõuna maksumus erinevates vanuseklassides kui ka lapsevanema poolt juurde makstav osalustasu. 1.-4. klassi õpilaste lõuna on 1,86 eurot, millest lapsevanema omaosalus 0,61 eurot; 5.-9. klassi õpilaste lõuna on 2,22 eurot päevas, lapsevanema omaosalus 0,95 eurot; gümnaasiumiastme õpilaste lõuna on 2,51 eurot päevas, lapsevanema omaosalus 1,36 euro. Kuna riik pole omapoolset toetusmäära tõstnud juba 6 aastat, siis oleme olukorras, kus omavalitsused on koolilõuna toetust tõstnud tihedamini kui riik. Praegune riigi poolt eraldatav summa ei luba täita koolilõuna põhieesmärki – pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset, tervislikku ja mitmekülgset toidukorda. Eeldada, et kohalikud omavalitsused peavad ise seda probleemi lahendama ja panna kogu vastutus koolitoidu kvaliteedi hoidmise eest omavalitsuste õlgadele on vastutustundetu. Samuti peab olema kvaliteetne koolilõuna tagatud kõigile õpilastele, sõltumata sellest, kus nad koolis käivad. Peab tunnistama, et riigipoolne panus ei ole piisav olnud juba mõnda aega. Koolitoidu toetust oleks pidanud tõstma juba aastad tagasi, veel enne suurt inflatsiooni- ja hinnatõusu, mis kestab tegelikult siiamaani. Praeguses keerulises majandusolukorras, kus valitsus tõstab maksumäärad, tuleb välja uute maksudega nagu automaks ja suhkrumaks, vähendab peretoetusi ja kaotab täiendava maksuvaba tulu laste eest, on riigipoolne koolilõuna toetuse tõstmine ainuõige ja möödapääsmatu meede. Eesti Linnade ja Valdade Liit juba 2022. aastal tegi ettepaneku tõsta riigipoolne koolilõuna toetus 1,50 eurole. Vahepeal on toiduannete hinnatõus olnud üle 25%, seega nüüd on paslikum rääkida juba 2 või isegi 2,5 eurost ühe koolilapse peale päevas. Koolitoidu toetuse tõstmise vajadust on rõhutanud ka noorte esindusorganisatsioonid. Näiteks 2022. aastal pöördusid vastava ettepanekuga valitsuse poole erinevate kohalike omavalitsuste noortevolikogud , kes tõid muuhulgas välja, et õige toitumine on lapse normaalse arengu ja tervisliku seisundi peamine määraja ja soe, tervislik ja mitmekülgne söök aitab ennetada haigestumisi, parandada õpilaste akadeemilisi saavutusi ja üldist sooritusvõimet ning võimaldab paremini kohaneda igapäevaeluga. Riik peab lõpuks võtma vastutuse ja tegema ära seda, mis jäi tegemata juba mitu aastat järjest – tõstma koolilõuna toetust. Toiduainete hinnatõus on vahepeal olnud kiire ning jätkub ilmselt ka edaspidi. Keerulisse olukorda on sattunud ka koolides toitlustamisteenuseid pakkuvad ettevõtjad. Seega on koolilõuna toetuse tõstmine 2 euroni õpilase kohta ühes koolipäevas hädavajalik, et säilitada praeguse koolitoidu kvaliteet ja tagada tervislikku ja maitsvat koolilõuna igale õpilasele, sõltumata tema elukohast, kooli asukohast ja pere rahalisest seisust. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Käesoleva seaduse jõustumisel tõuseb koolilõuna riigipoolse toetuse alammäär, mis tagab koolitoidu kvaliteeti ning tervislikkust, mis omakorda mõjutab otseselt õpilaste füüsilist ja vaimset tervist, õppeedukust ja heaolu. Seaduse vastuvõtmise tulemusena paraneks ka koolides toitlustusteenuseid pakkuvate ettevõtjate seis. Jätkates samas vaimus ähvardavad koolitoitlustust pakkuvaid ettevõtteid kahjumid ja päevalõpus ka pankrot. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõike 3 järgi on kooliaastas 175 õppepäeva. 2023/2024 - Septembris asub üldhariduskoolide statsionaarsesse õppesse õppima kuni 165 000 õpilast, mida on ligi 2000 võrra enam kui aasta varem. Lähiaastatel õpilaste arvu kasv jätkub . Kutseõppes on õpilaste arv olnud viimastel aastatel stabiilne, 2022. aastal oli kutseõppes arvestuslik saajate arv 11 000 õpilast. K ui koolilõuna toetus kasvab 2 euroni koolipäevas ühe õpilase kohta, kasvab kogukulu aastas ca 30 miljoni euro võrra. Selle üheks võimalikuks katteallikaks on valitsuskoalitsiooni plaanitava kehtiva maksusüsteemi muutmise ärajätmine . 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. ___________________________________________________________________________ Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon 2. aprill 2024. a Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees EELNÕU Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus § 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine 1) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 42 lõiget 4 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 4) Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 2 eurot ööpäevas.“ § 2. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine 1) Kutseõppeasutuse seaduse paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus). Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 2 eurot ööpäevas.“ § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 5 . aasta 1. jaanuaril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 4 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon aprill 202 4 . a Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni ase esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-0327 - Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 2.4.2024 resolutsioonile. Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 18.04.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2637b397-ec09-4cbf-952b-3695c15a5cab Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2637b397-ec09-4cbf-952b-3695c15a5cab?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 02.04.2024 / 1-1/15-404; Riigikantselei / 02.04.2024 / 2-5/24-00546 Resolutsiooni teema: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE) Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 18.04.2024 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 11.04.2024 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 25.4.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-0327. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium <[email protected]>, Sotsiaalministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 02.04.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655