Pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kehtestamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie 22.01.2018 nr 8-1/661 Siseministeerium Pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kehtestamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kehtestamine“. Kooskõlastused ja arvamused palume esitada 15 tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Lisa: 1) justiitsministri määrus 2) määruste seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Turismifirmade Liit MTÜ Reisibüroode Liil Tarbijakaitseamet Eesti Hotellide ja Restoranide Liit MTÜ Eesti Maaturism Eesti Spaa Liit Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Tarbijate Koostöökoda Nordic Aviation Group AS Eesti Advokatuur Eesti Juristide Liit Riigikohus Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Tallinna Ringkonnakohus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Kristiina Koll 620 8265 [email protected] 2 (2)  Pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kehtestamise määruse eelnõu seletuskiri I. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Justiitsministri määruse eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ, I ja II lisa. Direktiivi (EL) 2015/2302 (edaspidi pakettreisidirektiiv või direktiiv) eesmärk on parandada tarbijakaitset, uuendades reisijate õigusi seoses pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenustega, suurendades reisiettevõtja tegevuse läbipaistvust ning tõhustades järelevalveasutuste piiriülest koostööd. Uue direktiiviga ühtlustatakse EL-i sees pakettreisidele ja seotud reisikorraldusteenustele esitatavaid nõudeid. Direktiivi ülevõtmiseks Eesti õigusesse koostati turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt saab reisija enne lepingu sõlmist senisest mõnevõrra rohkem infot. Enne, kui leping või pakkumine reisijale siduvaks muutub, tuleb pakettreisi korral anda reisijale teavet konkreetse paketi kohta ja standardinfo teabeleht, mis sisaldab üldist infot pakettreisidega seotud õiguste ja kohustuste kohta. Seotud reisikorraldusteenuste puhul tuleb reisijale esitada üksnes standardinfo teabeleht reisija õiguste kohta. Kõnealuse määruse eelnõuga kehtestatakse asjakohased standardinfo teabelehed. Standardinfo teabelehtede kasutamisega soovitakse ühest küljest tagada, et reisija saaks alati enne pakettreisilepingu või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist asjakohase teabe direktiivis ette nähtud mahus ja kujul. Teisest küljest hõlbustab see ettevõtjal direktiivist tuleneva teavitamiskohustuse täitmist. Määruse kehtestamise volitusnorm on turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse kohaselt sätestatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 867 lõikes 5 seoses pakettreisilepingute lepingueelse teabega ja § 8671 lõikes 3 seoses seotud reisikorraldusteenuste lepingueelse teabega. Kehtestatav määrus on kooskõlas volitusnormidega ning määruses sisalduv regulatsioon toimib koos VÕS-is sätestatud vastava regulatsiooniga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Kristiina Koll, [email protected], 620 8265). Seletuskirja mõjude analüüsi osa on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Uku-Mats Peedosk ([email protected], 620 8187). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]; 620 8270). Eelnõu ettevalmistamisel on tehtud koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitseametiga. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (492 SE), mis võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017 ning mis jõustub 01. juulil 2018.. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Täpsemalt võetakse määruse eelnõuga üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2302 I ja II lisa. II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Lisa 1 Lisa 1 kohaldub pakettreisilepingutele VÕS-i § 866 ja turismiseaduse (edaspisi TurS) § 7 tähenduses. Enne pakettreisilepingu sõlmimist peab reisija saama reisikorraldajalt või - vahendajalt kahte tüüpi teavet. Esiteks tuleb reisijale esitada § 867 lõikes 2 ettenähtud lepingueelne teave konkreetse reisipaketi kohta. Teiseks peab reisikorraldaja või asjakohasel juhul vahendaja edastama reisijale standardinfo teabelehe. Lisas 1 on kokku kolm vormi – A, B ja C. Vormidel A, B ja C sätestatud standardinfo teabelehtede peamine sisu on põhimõtteliselt sama. Esmalt saab reisija infot selle kohta, et tegemist on pakettreisiga, millele kohalduvad EL õigusest tulenevad reeglid. Seejärel on eraldi välja toodud, et reisikorraldajal peab olema tagatis, et tagada võimalike probleemide korral tehtud maksete tagasimaksmine reisijale ja ka reisija tagasireis lähtekohta või muusse poolte vahel kokkulepitud kohta, kui pakett sisaldab transporti ja reis on juba alanud. Seejärel esitatakse reisijale üldine kirjeldus pakettreisilepingu sõlmimisega kaasnevate peamiste õiguste kohta, nt ettevõtja vastutuse, reisikorraldaja võimaluste kohta reisitasu suurendada, reisija õiguse kohta leping teatud tingimustel lõpetada, reisija õiguskaitsevahendite kohta, kui reisiteenuseid ei osutata üldse või neid ei osutata nõuetekohaselt, reisikorraldaja tagatise omamise kohustuse kohta jne. Valik standardteabe vormide A ja B vahel sõltub teabe edastamise viisist. Kui teave edastatakse elektrooniliselt, saab reisikorraldaja kasutada lisa 1 vormi A ja esitada reisijale ainult teabelehel kasti sees oleva teabe, millele on lisatud link, mis viib reisija veebilehele, kus on esitatud täiendav teave pakettreisilepinguga seotud peamiste õiguste kohta. Kui teavet ei ole võimalik elektrooniliselt hüperlingi kaudu esitada (nt kui teavet antakse vahetu suhtluse käigus), tuleb kasutada vormi B ja edastada pakettreisilepingu sõlmimisega kaasnevate õiguste kirjeldus vahetult pärast kasti sees olevat teavet. Lisa 1 vorm C kohaldub TurS § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud pakettreisi korral. Standardinfo teabelehe esitamise kohustus on VÕS-i § 867 lg 22 teise lause kohaselt reisikorraldajal ehk sellel ettevõtjal, kes reisijat puudutavat teavet teisele ettevõtjale edastab. Reisikorraldaja edastab reisijale standardvormi samal ajal kui ülejäänud lepingueelse teabe VÕS-i § 867 kohaselt. Seejuures ei ole oluline, et standardinfo teabelehe esitamise ajaks oleks leping teise ettevõtjaga, kellele reisikorraldaja reisijat puudutavat teavet edastab, mõne teise reisiteenuse osutamiseks juba sõlmitud, sest lisa 1 vormi C esimese lausega teavitatakse reisijat asjaolust, et kui ta sõlmib lepingu ettevõtjaga AB 24 tunni jooksul pärast broneeringu kinnituse saamist ettevõtjalt XY, moodustavad XY ja AB osutatavad reisiteenused pakettreisi direktiivi (EL) 2015/2302 tähenduses. Vorm C erineb vormidest A ja B just selle poolest, et reisijat teavitatakse asjaolust, et pakett tekib üksnes juhul, kui teise ettevõtjaga sõlmitakse leping 24 tunni jooksul. Samuti on reisija peamiste õiguste kirjelduse all viide sellele, et reisija saab kogu olulise teabe reisiteenuste kohta, mitte pakettreisi kohta, nagu vormidel A ja B. Määruse lisa 1 vormide A, B ja C koostamisel on sisuliselt üks ühele võetud üle direktiivi lisas sätestatu. Tulenevalt direktiivi maksimaalselt harmoneerivast iseloomust ei ole võimalik määruses sätestatud teabelehti kuidagi direktiivist erinevalt üle võtta ega nendega ettevõtjale täiendavaid kohustusi ette näha. Eelnõus on samas veidi kohendatud sõnastust, et see oleks vastavuses direktiivi ülevõtvate sätete sõnastusega VÕS-is ja TurS-is. Näiteks on „korraldaja“ muudetud läbivalt „reisikorraldajaks“, „reisibüroo“ asemel on üldiselt viidatud „vahendajale“, sest VÕS kasutab seda terminit ja „reisibüroo“ tavatähenduses võib olla ka reisikorraldaja, st ainuüksi bürooks olemine ei tähenda automaatselt ainult vahendustegevust. „Transport“ on muudetud „reisijaveoks“. „Lepingu lõpetamine“ on muudetud vastavalt kas „lepingust taganemiseks“ või „lepingu ülesütlemiseks“. „Hind“ on muudetud „reisitasuks“. „Lepingu lõpetamistasu“ on muudetud „hüvitiseks“, kuna VÕS kasutab just sellist terminoloogiat. Kuivõrd direktiivi tähenduses on terminil „maksejõuetus“ mõnevõrra laiem tähendus kui Eesti õiguses, on teabelehtedel kasutatud selle asemel sõnastust „maksevõimest tulenev suutmatus täita oma kohustusi“. „Maksejõuetusevastase kokkuleppe“ asemel on kasutatud TurS-ile vastavat terminit „tagatis“. „Kodumaale toimetamise“ asemel on kasutatud väljendit „lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta toimetamine“, sest direktiivi artikli 3 p 16 annab kodumaale toimetamisele sellise tähenduse. Lisaks on reisija „põhiõigused“ (inglise keeles key rights) muudetud „peamisteks õigusteks“, sest eesti keeles on sõna „põhiõigus“ väga tugevalt seotud põhiseadusest tuleneva õigusega. Kuid need on üksnes sõnastuslikud muudatused, direktiivi lisas sätestatud teabelehtede sisu ei ole muudetud, lisaks on teksti muudetud keeletoimetaja märkuste alusel. Teabelehe kasutamisega on tagatud alati ühesugune asjakohane info lepinguga seotud õiguste kohta. Teave on standardsel kujul, reisikorraldaja ega asjakohasel juhul vahendaja ei pea seega asjakohase vormi koostamisega ise vaeva nägema, ta peab täitma ainult paar üksikut lahtrit. Nimelt peab reisikorraldaja lisama teabelehele sõnade „ettevõtja XY/ ettevõtjad XY“ asemele konkreetse nime. Eesti kontekstis peab reisikorraldaja märkima siia enda nime, kuna reisikorraldaja vastutab paketi kui terviku osutamise eest ning direktiivi ülevõtmisel ei ole kasutatud võimalust laiendada vastutust ka vahendajale. Mitme ettevõtja märkimine võib aga olla vajalik näiteks eelnõukohases VÕS-i § 866 lõikes 41 sätestatud juhul, kui vahendaja pakub kolmandast riigist pärit reisikorraldaja pakettreise ja vastutab teatud juhtudel samamoodi nagu reisikorraldaja. Vormil C tuleb asendada ka „ettevõtja AB“ konkreetse ettevõtja nimega, kellele reisikorraldaja reisijat puudutavat teavet edastab. Samuti tuleb teabelehtedele lisada tagatise andja nimi ning pädeva asutuse kontaktandmed, kellega reisija saab vajaduse korral ühendust võtta. Pädev asutus on Eestis Tarbijakaitseamet. Teabelehe lõppu tuleb lisada ka link Riigi Teataja veebilehele, kust leiab vastavalt VÕS-i ja TurS-i reeglid, millega on pakettreisidirektiiv riigisisesesse õigusesse üle võetud. Lisa 2 Lisa 2 kohaldub seotud reisikorraldusteenustele TurS-i § 71 tähenduses. Seotud reisikorraldusteenuste kohta on direktiivis ette nähtud oluliselt leebem teavitamiskohustuste regulatsioon. Reeglid seotud reisikorraldusteenuste teavitamiskohustuste kohta sätestatakse riigisiseselt VÕS-i §-s 8671. Reisijat tuleb teavitada asjaolust, et tegemist ei ole pakettreisiga ning reisija ei saa kasutada pakettreiside korral ettenähtud õigusi. Teiseks tuleb välja tuua, et reisijal on siiski õigus saada kaitset tagatisest, mida seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja peab omama olukordade jaoks, kus tema maksevõime tõttu jäävad täitmata lepingust tulenevad nõuded. See on ühtlasi kõige olulisem kaitse, mis seotud reisikorraldusteenuste puhul kohaldub. Lisas 2 on kokku viis vormi – A, B, C, D ja E. Vorme A, B ja C kohaldatakse direktiivi artikli 3 punkti 5 alapunktis a nimetatud juhul ehk TurS-i § 71 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul (vähemalt kaks eri liiki reisiteenust samaks reisiks, mis ei ole pakettreis ja milleks sõlmitakse eraldi lepingud üksikute reisiteenuste osutajatega, juhul kui ettevõtja hõlbustab reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel). Vormide A ja B erinevus seisneb selles, kas seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on ühtlasi reisijaveoteenuse osutaja, kellega sõlmitud lepingu esemeks on ka tagasireis (nt reisijal on edasi-tagasi pilet). Sellisel juhul peab ettevõtja tagatis hõlmama ka reisija lähtepunkti või muusse lepingus kokkulepitud kohta tagasi toimetamise kulusid ning sellest antakse reisijale ka standardinfo teabelehel teada. Siinkohal on asjakohane selgitada, et selles küsimuses on vormi A direktiivi eestikeelne tõlge ebatäpne. Direktiivi mõte, mis tuleb välja teistest keeleversioonidest, on, et reisija kojutoimetamiseks on olemas piisav tagatis, mitte kodumaale toimetamise eest tehtud maksete tagasimaksmiseks on piisav tagatis olemas. See võib olla asjakohane juhul, kui reis ei ole veel alanud ning on kaetud üldise tagasimaksete tegemise kohustusega, kuid olukorras, kus reis juba käib ning reisija on välisriigis, on esmane prioriteet tema toomine reisi lähtekohta (eelkõige kodumaale) või mõnda muusse kokkulepitud kohta tagatise arvelt. Et direktiivi tegelik mõte täpselt edasi anda, on määruses sõnastust veidi muudetud. Määrusekohane sõnastus on järgmine: „Sellisel juhul peab ettevõtjal XY ELi õigusaktides ettenähtud korras olema tagatis, et tagasi maksta Teie temale tehtud maksed teenuste eest, mis jäid tema maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingulisi kohustusi täita osutamata, ning toimetada Teid asjakohasel juhul lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta“. Vormil B aga puudub viide reisija reisi lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta toimetamise kohta. Vormid A ja B kohalduvad olukorras, kus leping sõlmitakse interneti vahendusel, seega on võimalik osa teabest (teine kastike teabelehel) edastada hüperlingi kaudu, millel vajutades jõuab reisija vajaliku infoni. Vorm C kohaldub aga olukorras, kus lepingud sõlmitakse poolte samaaegsel füüsilisel kohalolekul, mistõttu ei ole võimalik hüperligi kaudu teavet edastada. Asjaoluga, et lepingut ei sõlmita sidevahendi abil, on seotud ka ainus sisuline erinevus vormide B ja C vahel. Nimelt kui vormil B (ja ka A) viidatakse seotud reisikorraldusteenuste lepingu tekkimisele olukorras, kus reisija broneerib täiendavaid reisiteenuseid sama ettevõtja broneerimissaidi sama külastuse käigus, siis vormil C on selle asemel kasutatud sõnastust „ettevõtja sama külastus või sama ühendusevõtmine“ (inglise keeles same visit to or contact). Lisa 2 vormid D ja E kohalduvad direktiivi artikli 3 punkti 5 alapunkti b ehk TurS-i § 71 lõike 1 punkti 2 korral (vähemalt kaks eri liiki reisiteenust samaks reisiks, mis ei ole pakettreis ja milleks sõlmitakse eraldi lepingud üksikute reisiteenuste osutajatega, juhul kui ettevõtja hõlbustab sihipärasel viisil reisijal vähemalt ühe täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimist teise ettevõtjaga, kui teise ettevõtjaga sõlmitakse leping 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist). Seetõttu on nii vormil D kui ka vormil E viidatud selle lingi / nende linkide kaudu täiendavate reisiteenuste broneerimisele, mis on iseloomulik just TurS-i § 71 lõike 1 punktis 2 nimetatud lepingutele. Vormide D ja E omavaheline sisuline erinevus seisneb selles, kas seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisiteenuseid, mille esemeks on edasi-tagasi reis või mitte. Sellest lähtuvalt on vormil D, mida tuleb kasutada juhul, kui ettevõtja osutab reisijaveoteenust, viidatud sellele, et tagatud on ka reisija kodumaale toimetamine. Nii nagu lisa 2 vormil A, on ka siin direktiivi kodumaale toimetamise tagamise osa eestikeelne tõlge ebatäpne ja määruses on seetõttu sõnastust muudetud. Sarnaselt lisaga 1 on ka lisas 2 sisuliselt üks ühele võetud üle direktiivi II lisas sätestatu. Siiski on mõningal määral täpsustatud määruse sõnastust, eelkõige põhjusel, et see oleks paremini kooskõlas VÕS-i ja TurS-i terminoloogiaga. Näiteks on, nagu ka lisas 1, kasutatud termini „maksejõuetus“ asemel väljendit „maksevõimest tulenev suutmatus täita oma kohustusi“ ja termini „maksejõuetusevastase kaitse kokkulepe“ asemel terminit „tagatis“, nii et see oleks kooskõlas TurS-iga. Termini „seotud reisikorraldusteenuste hankimist hõlbustav ettevõtja“ asemel on kasutatud sarnaselt VÕS-i ja TurS-iga terminit „seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja“. Kohati on sõnastust muudetud ka selle sisulise õigsuse tagamiseks. Näiteks on direktiivi eestikeelses versioonis osade pealkirjades viidatud „sõidupiletit pakkuvale ettevõtjale“. Direktiivi ingliskeelses tekstis on kõnealune sõnastus aga: a carrier selling a return ticket, saksa keeles on vastav sõnastus: ein Beförderer ist, der ein Ticket für eine Hin- und Rückbeförderung verkauf. Nii direktiivi inglis- kui ka saksakeelne versioon viitavad asjaolule, et ettevõtja pakub reisijavedu, mille esemeks on edasi-tagasi reis, mis tähendab, et tema kohustus on reisija ka kodumaale tagasi toimetada. Seetõttu on vastavalt muudetud ka määruse lisa 2 vormide pealkirju. Nagu lisas 1, tuleb ka lisas 2 ettevõtjal teabelehte enda ja enda tagatise andja kohta käiva infoga täiendada. Samuti tuleb lisada pädeva asutuse ehk Tarbijakaitseameti kontaktandmed ning viide direktiivi ülevõtvatele sätetele riigisiseses õiguses. Sarnaselt lisaga 1 tuleb üldise põhimõttena standardinfo teabeleht esitada reisijale sellisel kujul, nagu see on määruses sätestatud, lisades vaid eelmises lõigus nimetatud andmed. Samas võib seotud reisikorraldusteenuste puhul olla teatud juhtudel siiski vaja ka teabelehte muuta, täpsemalt sellelt teatud info, mis ei ole konkreetse lepingu korral asjakohane, välja jätta ja asendada see asjakohase infoga. Teabelehelt info väljajätmise vajadus võib tekkida seoses tagatisega juhul, kui tegemist on 01. juulil 2018 jõustuva TurS-i redaktsiooni § 15 lg-s 5 sätestatud olukorraga ja ettevõtjal ei peagi tagatist olema (nt ettemakseid ei koguta, raha läheb otse üksikute reisiteenuste osutajatele). See saab puudutada ainult lisa vorme B, C ja E ehk olukordi, kus seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei teosta ühtlasi reisijavedu. Kui ettevõtjal ei pea tagatist olema, oleks reisija jaoks eksitav ja segadusttekitav, kui ta saaks teabelehe, mis samas tagatise olemasolu kinnitab. Samuti oleks ettevõtjal võimatu sellisel juhul tagatist puudutavat osa teabelehel mõistlikult sisustada ja täita. Nimetatud põhjustel on ka Euroopa Komisjon direktiivi ülevõtmise töögruppides ja ka hilisemas suhtluses väljendanud seisukohta, et teabelehelt on võimalik seotud reisikorraldusteenuste puhul tagatisega seonduv teave välja jätta, kui see ei ole konkreetsel juhul asjakohane, ja see asendada. Samuti on Komisjoni ametnikud mitteametlikult välja pakkunud sobiva sõnastuse vormide B, C ja E muutmiseks1. Kuivõrd tegemist ei ole direktiivi ametliku tekstiga, ei ole teabelehtede selline kohandamine liikmesriikidele kohustuslik. Eelnõu koostamisel on otsustatud seda aga selguse huvides teha. Seetõttu on eelnõu koostamisel vorme B, C ja E vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele kohandatud, lähtudes seejuures Komisjoni pakutud sõnastusest. Näiteks on B vormi esimese kasti kolmanda lõigu jaoks lisatud alternatiivne sõnastus, neljanda lõigu ja sisuliselt kogu teises kastis esitatud teabe juurde on märgitud võimalus selle kustutamiseks. Teisest kastist jääb asjakohaseks üksnes viide direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtvatele sätetele. Alternatiivsed valikud ning kohaldataval juhul kustutatavad osad on B, C ja E vormidel sätestatud teabelehel tähistatud tärni-märgiga. Vorme A ja D ei ole vastavalt kohandatud, sest need kohalduvad ettevõtjatele, kes teostavad ühtlasi reisijavedu ja nende puhul on tagatise olemasolu alati kohustuslik. III. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on direktiiviga (EL) 2015/2302 kooskõlas. Eelnõus ei ole vastuolusid teiste Euroopa Liidu õigusaktidega. IV. MÄÄRUSE MÕJUD Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele, halduskoormusele Sihtrühm: turismisektoris tegutsevad ettevõtjad (2013. a seisuga 530 tegutsevat ettevõtjat), lisaks kõik reisikorraldajad, kes pakuvad oma pakettreise vahendaja (agendi) kaudu, ning vastavad vahendajad (ligikaudu 275 ettevõtjat). Teabe esitamine on direktiivi kohaselt kohustuslik nii reisikorraldajale kui ka vahendajale. On piisav, kui selle kohustuse täidab emb-kumb neist, ning kui kumbki seda teeb, siis loetakse, et ka teise kohustus on täidetud. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Muudatuse tagajärjel peab reisikorraldaja või vahendaja andma reisijale enne lepingu sõlmimist rohkem infot. Pakettreiside korral tuleb reisijale anda: 1) standardinfo teabeleht, mis sisaldab üldist infot pakettreisidega seotud õiguste ja kohustuste kohta; 1 Komisjoni ametnike pakutud sõnastus inglise keeles: "However, if you book any additional travel services during the same visit to our company's/XY's booking website, the travel services will become part of a linked travel arrangement. Please note that, since XY does not receive any payments from you for the relevant travel services/ since your payments go directly to the relevant travel service providers*, our company/XY has not taken out any protection to refund you, in the unlikely event it becomes insolvent.” *Please choose the relevant alternative.  2) teave konkreetse pakettreisi kohta (võrreldes kehtiva õigusega tulevad teatud teavitamiskohustused juurde, kuid suures osas on see kattuv kehtiva õiguse järgi reisikirjelduses esitatava teabega). Seotud reisikorraldusteenuste puhul tuleb reisijale esitada üksnes vastav standardinfo teabeleht. Ka seni on tulnud pakettreisiteenuse pakkujal anda seaduse kohaselt teavet reisi kohta. Seotud reisikorraldusteenustele pole samas varem sellised nõuded kehtinud. Edaspidi on ettevõtjatel uus kohustus – standardinfo teabelehe esitamine. Sellega kaasneb ühekordne ajakulu enda muudatusega kurssi viimiseks ja teabelehe kasutusele võtmiseks (vajaduse korral ka teatud IT-arenduste tegemiseks). Edaspidi on teabelehel esitatav teave enamasti sama ning selle esitamine tänu fikseeritud vormile üsna hõlbus. Muudatuse ulatus ei ole suur, arvestades, et ka seni on reisijatele pakettreisi kohta teavet edastatud ning turismisektori ettevõtjad ei pea uudse praktika rakendamisel oma tegevust põhimõtteliselt ümber korraldama. Ilmselt ei ole ka kuigi suuri kohanemisraskusi. Muudatuse sihtrühm – turismisektori ettevõtjad – on kõigi äriregistris registreeritud aktiivselt tegutsevate ettevõtjate hulka arvestades pigem väike (reisibürood moodustavad u 0,4% Eestis registreeritud ettevõtjatest ning reisiettevõtjad 0,7% kõigist ettevõtjatest). Mõju avaldumise sagedust võib hinnata kaheti – kohustuste praktikasse rakendamine võtab ettevõtjatelt mõnevõrra aega ja tähelepanu, kuid seda tuleb teha üks kord pärast seaduse jõustumist. Edasi tuleb reisijaid teavitada iga lepingu sõlmimisel, kuid aja- ja rahakulu sellega enam ei kaasne. Negatiivseid kõrvalmõjusid eelnõu koostajate hinnangul ei esine. Sellele tuginedes võib väita, et muudatusega kaasnev mõju ei ole rahvamajanduse tasandil oluline. Mõju halduskoormusele. Muudatusega ei kaasne ettevõtjatele uut kohustust edastada riigile teavet, seega standardkulu mudeli mõistes halduskoormust ei lisandu. Küll luuakse reisipakette pakkuvatele ettevõtjatele kohustus informeerida kliente ning seeläbi reguleeritakse ettevõtja ja kliendi suhet. Sellist uut kohustust ei saa käsitada halduskoormusena, kuna ettevõtjate informeerimiskohustus ei teki mitte riigi, vaid kliendi ees. Seega võib väita, et mõju halduskoormusele puudub. Mõju majandusele: mõju leibkondade toimetulekule ja majanduslikele otsustele Sihtrühm: reisijad. Statistikaameti andmetel sõlmisid Eesti elanikud 2014. aastal reisibüroodega 219 800 ööbimisega pakettreisilepingut. Pakettreisid moodustasid 14% Eesti elanike välisreisidest[1]. Statistikaameti andmetel moodustas pakettreisiteenuste osutamine 2014. aastal ligikaudu 31% kõigi osutatud reisiteenuste kogumahust. Need andmed kajastavad kõiki reisiettevõtjaid, mitte üksnes reisibüroosid. Mõju avaldumine ja hinnang mõju olulisusele. Muudatuste tagajärjel paraneb klientide teadlikkus oma õigustest ja kohustustest ning teistest reisiga kaasnevatest asjaoludest. Teabe olemasolu suurendab reisijate teadlikkust reisi valides (enne lepingu sõlmimist) ning võimaldab vältida (või lihtsustada) hilisemaid arusaamatusi ning vaidlusi reisi tingimuste üle. Mõju avaldumise sagedus reisijate jaoks on pigem harv ja sõltub sellest, kui sageli üks või teine inimene pakettreisilepingu või seotud reisikorraldusteenuste lepingu sõlmib. Valdav osa [1] Kuna andmed põhinevad elanikkonna küsitlusuuringutel, siis need võivad sisaldada ka välismaiste reisibüroodega sõlmitud reisilepinguid. Andmed võivad olla puudulikud nende reiside puhul, kus reisikorraldus ei olnud teada. pakettreisiteenuse või seotud reisikorraldusteenuste kasutajatest teeb seda pigem harva (korra aastas või harvemini). Võib oletada, et muudatuse sihtrühm on keskmine – pakettreiside või seotud reisikorraldusteenuste kasutajad ei moodusta ühiskonnas valdavat enamust, kuid siiski märkimisväärse grupi. Muudatuse ulatus on piiratud, arvestades, et ka kehtiva õiguse kohaselt peab teenuse pakkuja klienti teenusega kaasnevatest asjaoludest teavitama. Seotud reisikorraldusteenustele pole samas varem sellised nõuded kehtinud. Standardinfo teabeleht ning selgelt määratud teabe sisu muudab ülevaate süsteemsemaks ning paremini hoomatavaks. Negatiivsete kõrvalmõjude riske muudatus endaga eelnõu koostajate hinnangul reisijate jaoks kaasa ei too, küll kaasnevad positiivsed (soovitud) mõjud reisija teadlikkuse kasvu ja õiguste kaitse paranemise näol. Sellele tuginedes võib väita, et kaasnevad mõjud ei ole ühiskonna tasandil olulised. V. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Määruse rakendamisega riigieelarvele kulusid ega tulusid ei kaasne ning rakendamisega seotud tegevused puudutavad ettevõtjaid. VI. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Pakettreisidirektiivi ülevõtmise tähtaeg on 1. jaanuar 2018. Selleks ajaks peavad liikmesriigid üle võtma direktiivis ettenähtud õigusnormid ning need avaldama. Sellele lisaks näeb kõnesolev direktiiv ette kuupäeva, milleks on 1. juuli 2018, millal peavad direktiivi alusel tehtud muudatused jõustuma. Eespool märgitust tulenevalt jõustub määrus 1. juulil 2018. VI. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja huvirühmadele: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Turismifirmade Liit, MTÜ Reisibüroode Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaa Liit, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ Tarbijate Koostöökoda, Tarbijakaitseamet, Nordic Aviation Group AS, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Eesti Juristide Liit, Eesti Advokatuur, Riigikohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus.  MINISTRI MÄÄRUS 2018 nr Pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kehtestamine Määrus kehtestatakse võlaõigusseaduse § 867 lõike 5 ja § 8671 lõike 3 alusel. § 1. Pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehed (1) Kehtestada järgmised pakettreisilepingu standardinfo teabelehtede vormid (lisa 1): 1) Vorm A. Pakettreisilepingu standardinfo teabeleht juhul, kui hüperlingi kasutamine on võimalik; 2) Vorm B. Pakettreisilepingu standardinfo teabeleht juhul, kui hüperlingi kasutamine ei ole võimalik; 3) Vorm C. Pakettreisilepingu standardinfo teabeleht juhul, kui reisikorraldaja edastab andmed teisele ettevõtjale vastavalt turismiseaduse § 7 lõike 2 punktile 5. (2) Kehtestada järgmised seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormid (lisa 2): 1) Vorm A. Standardinfo teabeleht juhul, kui turismiseaduse § 7¹ lõike 1 punkti 1 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis; 2) Vorm B. Standardinfo teabeleht juhul, kui turismiseaduse § 7¹ lõike 1 punkti 1 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis; 3) Vorm C. Standardinfo teabeleht juhul, kui turismiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 kohaselt pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis, ning leping sõlmitakse ettevõtja ja reisija samaaegsel füüsilisel kohalolekul; 4) Vorm D. Standardinfo teabeleht juhul, kui turismiseaduse § 71 lõike 1 punkti 2 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis; 5) Vorm E. Standardinfo teabeleht juhul, kui turismiseaduse § 71 lõike 1 punkti 2 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2018. 1 (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler Lisa 1 Pakettreisilepingu standardinfo teabelehed Lisa 2 Seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehed 2  Justiitsministri … 2017. a määrus nr … „Pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kehtestamine“ Lisa 1 Vorm A Pakettreisilepingu standardinfo teabeleht juhul, kui hüperlingi kasutamine on võimalik Teile pakutavate reisiteenuste kogum on pakettreis direktiivi (EL) 2015/2302 tähenduses. Seetõttu on Teil kõik õigused, mis reisijal on ELi õiguse järgi pakettreisi korral. Ettevõtja XY / ettevõtjad XY vastutavad täielikult pakettreisi kui terviku teenuste nõuetekohase osutamise eest. Lisaks sellele on seaduse alusel nõutav, et ettevõtjal XY / ettevõtjatel XY on tagatis, et maksta, kui ta ei suuda maksevõime tõttu oma kohustusi täita, tagasi Teie tehtud maksed ja kui pakettreis sisaldab reisijavedu, tagada Teie tagasisõit lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta. Lisateave direktiivi (EL) 2015/2302 kohaste peamiste õiguste kohta (esitatakse hüperlingi kaudu). Reisija saab hüperlingi kaudu järgmise teabe: Direktiivi (EL) 2015/2302 kohased peamised õigused 1) Reisija saab kogu olulise teabe pakettreisi kohta enne pakettreisilepingu sõlmimist. 2) Kõikide lepingus sisalduvate reisiteenuste nõuetekohase osutamise eest vastutab alati vähemalt üks ettevõtja. 3) Reisijale antakse hädaabitelefoninumber või kontaktpunkti andmed, mille kaudu ta saab reisikorraldaja või -vahendajaga ühendust võtta. 4) Reisija võib mõistliku aja jooksul teatamise korral ja võimaliku lisatasu eest pakettreisi teisele isikule üle anda. 5) Reisitasu saab tõsta üksnes siis, kui suurenevad konkreetsed kulud (näiteks kütusehind) ja kui see on sõnaselgelt lepingus sätestatud ja igal juhul mitte hiljem kui 20 päeva enne pakettreisi algust. Kui reisitasutõus ületab kaheksa protsenti pakettreisi maksumusest, võib reisija lepingust taganeda. Kui reisikorraldaja jätab endale õiguse reisitasu tõsta, on reisijal õigus reisitasu alandamisele, kui asjaomased kulud vähenevad. 6) Reisija võib lepingust taganeda hüvitist maksmata ja kõik makstud summad tagasi saada, kui märkimisväärselt muudetakse pakettreisi olulist osa peale reisitasu. Kui enne pakettreisi algust tühistab pakettreisi eest vastutav ettevõtja pakettreisi, on reisijal õigus saada raha tagasi ja asjakohasel juhul hüvitist. 7) Reisija võib enne pakettreisi algust lepingust taganeda hüvitist maksmata erandjuhul, näiteks juhul, kui sihtkohas esineb tõsiseid julgeolekuprobleeme, mis võivad pakettreisi mõjutada. 3 8) Lisaks sellele võib reisija igal ajal enne pakettreisi algust lepingust taganeda, makstes asjakohast ja põhjendatud hüvitist. 9) Kui pärast pakettreisi algust ei ole võimalik kokkulepitud viisil osutada olulist osa pakettreisi teenustest, tuleb lisatasuta pakkuda reisijale muid sobivaid teenuseid. Kui teenuseid ei osutata vastavalt lepingule ning mittevastavus mõjutab oluliselt pakettreisi teenuste osutamist ja reisikorraldaja ei ole mittevastavust heastanud, võib reisija pakettreisilepingu üles öelda hüvitist maksmata. 10) Reisijal on õigus reisitasu alandamisele ja/või kahju hüvitamisele, kui reisiteenuseid ei osutata või neid osutatakse mittenõuetekohaselt. 11) Reisikorraldaja peab andma abi, kui reisija satub raskustesse. 12) Kui reisikorraldaja või mõnede liikmesriikide puhul vahendaja ei suuda maksevõime tõttu lepingust tulenevaid kohustusi täita, makstakse makstud summad tagasi. Kui pärast pakettreisi algust ilmneb, et reisikorraldaja või asjakohasel juhul vahendaja ei suuda maksevõime tõttu lepingust tulenevaid kohustusi täita, ja pakettreis sisaldab reisijavedu, tagatakse reisija toimetamine lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta. XY-l on YZ (kaitset pakkuv tagatise andja, nt tagatisfond või kindlustusandja) tagatis. Reisija võib kõnealuse üksusega või asjakohasel juhul pädeva asutusega (kontaktandmed, sealhulgas nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber) ühendust võtta, kui XY maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingulisi kohustusi täita keeldutakse teenuste osutamisest. Direktiiv (EL) 2015/2302, mis on üle võetud riigisisesesse õigusesse [HÜPERLINK] Vorm B Pakettreisilepingu standardinfo teabeleht juhul, kui hüperlingi kasutamine ei ole võimalik Teile pakutavate reisiteenuste kogum on pakettreis direktiivi (EL) 2015/2302 tähenduses. Seetõttu on Teil kõik õigused, mis reisijal on ELi õiguse järgi pakettreisi korral. Ettevõtja XY / ettevõtjad XY vastutavad täielikult pakettreisi kui terviku teenuste nõuetekohase osutamise eest. Lisaks sellele on seaduse alusel nõutav, et ettevõtjal XY / ettevõtjatel XY on tagatis, et maksta, kui ta ei suuda maksevõime tõttu oma kohustusi täita, tagasi Teie tehtud maksed ja kui pakettreis sisaldab reisijavedu, tagada Teie tagasisõit lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta. Direktiivi (EL) 2015/2302 kohased peamised õigused 1) Reisija saab kogu olulise teabe pakettreisi kohta enne pakettreisilepingu sõlmimist. 2) Kõikide lepingus sisalduvate reisiteenuste nõuetekohase osutamise eest vastutab alati vähemalt üks ettevõtja. 3) Reisijale antakse hädaabitelefoninumber või kontaktpunkti andmed, mille kaudu ta saab reisikorraldaja või -vahendajaga ühendust võtta. 4 4) Reisija võib mõistliku aja jooksul teatamise korral ja võimaliku lisatasu eest pakettreisi teisele isikule üle anda. 5) Reisitasu saab tõsta üksnes siis, kui suurenevad konkreetsed kulud (näiteks kütusehind) ja kui see on sõnaselgelt lepingus sätestatud ja igal juhul mitte hiljem kui 20 päeva enne pakettreisi algust. Kui reisitasutõus ületab kaheksa protsenti pakettreisi maksumusest, võib reisija lepingust taganeda. Kui reisikorraldaja jätab endale õiguse reisitasu tõsta, on reisijal õigus reisitasu alandamisele, kui asjaomased kulud vähenevad. 6) Reisija võib lepingust taganeda hüvitist maksmata ja kõik makstud summad tagasi saada, kui märkimisväärselt muudetakse pakettreisi olulist osa peale reisitasu. Kui enne pakettreisi algust tühistab pakettreisi eest vastutav ettevõtja pakettreisi, on reisijal õigus saada raha tagasi ja asjakohasel juhul hüvitist. 7) Reisija võib enne pakettreisi algust lepingust taganeda hüvitist maksmata erandjuhul, näiteks juhul, kui sihtkohas esineb tõsiseid julgeolekuprobleeme, mis võivad pakettreisi mõjutada. 8) Lisaks sellele võib reisija igal ajal enne pakettreisi algust lepingust taganeda, makstes asjakohast ja põhjendatud hüvitist. 9) Kui pärast pakettreisi algust ei ole võimalik kokkulepitud viisil osutada olulist osa pakettreisi teenustest, tuleb lisatasuta pakkuda reisijale muid sobivaid teenuseid. Kui teenuseid ei osutata vastavalt lepingule ning mittevastavus mõjutab oluliselt pakettreisi teenuste osutamist ja reisikorraldaja ei ole mittevastavust heastanud, võib reisija pakettreisilepingu üles öelda hüvitist maksmata. 10) Reisijal on õigus reisitasu alandamisele ja/või kahju hüvitamisele, kui reisiteenuseid ei osutata või neid osutatakse mittenõuetekohaselt. 11) Reisikorraldaja peab andma abi, kui reisija satub raskustesse. 12) Kui reisikorraldaja või mõnede liikmesriikide puhul vahendaja ei suuda maksevõime tõttu lepingust tulenevaid kohustusi täita, makstakse makstud summad tagasi. Kui pärast pakettreisi algust ilmneb, et reisikorraldaja või asjakohasel juhul vahendaja ei suuda maksevõime tõttu lepingust tulenevaid kohustusi täita, ja pakettreis sisaldab reisijavedu, tagatakse ka reisija toimetamine lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta. XY-l on YZ (kaitset pakkuv tagatise andja, nt tagatisfond või kindlustusandja) tagatis. Reisija võib kõnealuse üksusega või asjakohasel juhul pädeva asutusega (kontaktandmed, sealhulgas nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber) ühendust võtta, kui XY maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingulisi kohustusi täita keeldutakse teenuste osutamisest. [Veebisait, kus on esitatud direktiiv (EL) 2015/2302, mis on üle võetud riigisisesesse õigusesse.] Vorm C Pakettreisilepingu standardinfo teabeleht juhul, kui reisikorraldaja edastab andmed teisele ettevõtjale vastavalt turismiseaduse § 7 lõike 2 punktile 5 Kui sõlmite lepingu ettevõtjaga AB 24 tunni jooksul pärast broneeringu kinnituse saamist ettevõtjalt XY, moodustavad XY ja AB osutatavad reisiteenused pakettreisi direktiivi (EL) 2015/2302 5 tähenduses. Seetõttu on Teil kõik õigused, mis reisijal on ELi õiguse järgi pakettreisi korral. Ettevõtja XY vastutab täielikult pakettreisi kui terviku teenuste nõuetekohase osutamise eest. Lisaks sellele on seaduse alusel nõutav, et ettevõtjal XY on tagatis, et maksta, kui ta ei suuda maksevõime tõttu oma kohustusi täita, tagasi Teie tehtud maksed ja kui pakettreis sisaldab reisijavedu, tagada Teie tagasisõit lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta. Lisateave direktiivi (EL) 2015/2302 kohaste peamiste õiguste kohta (esitatakse hüperlingi kaudu). Reisija saab hüperlingi kaudu järgmise teabe: Direktiivi (EL) 2015/2302 kohased peamised õigused 1) Reisija saab kogu olulise teabe reisiteenuste kohta enne pakettreisilepingu sõlmimist. 2) Kõikide lepingus sisalduvate reisiteenuste nõuetekohase osutamise eest vastutab alati vähemalt üks ettevõtja. 3) Reisijale antakse hädaabitelefoninumber või kontaktpunkti andmed, mille kaudu ta saab reisikorraldaja või -vahendajaga ühendust võtta. 4) Reisija võib mõistliku aja jooksul teatamise korral ja võimaliku lisatasu eest pakettreisi teisele isikule üle anda. 5) Reisitasu saab tõsta üksnes siis, kui suurenevad konkreetsed kulud (näiteks kütusehind) ja kui see on sõnaselgelt lepingus sätestatud ja igal juhul mitte hiljem kui 20 päeva enne pakettreisi algust. Kui reisitasutõus ületab kaheksa protsenti pakettreisi maksumusest, võib reisija lepingust taganeda. Kui reisikorraldaja jätab endale õiguse reisitasu tõsta, on reisijal õigus reisitasu alandamisele, kui asjaomased kulud vähenevad. 6) Reisija võib lepingust taganeda hüvitist maksmata ja kõik makstud summad tagasi saada, kui märkimisväärselt muudetakse pakettreisi olulist osa peale reisitasu. Kui enne pakettreisi algust tühistab pakettreisi eest vastutav ettevõtja pakettreisi, on reisijal õigus saada raha tagasi ja asjakohasel juhul hüvitist. 7) Reisija võib enne pakettreisi algust lepingust taganeda hüvitist maksmata erandjuhul, näiteks juhul, kui sihtkohas esineb tõsiseid julgeolekuprobleeme, mis võivad pakettreisi mõjutada. 8) Lisaks sellele võib reisija igal ajal enne pakettreisi algust lepingust taganeda, makstes asjakohast ja põhjendatud hüvitist. 9) Kui pärast pakettreisi algust ei ole võimalik kokkulepitud viisil osutada olulist osa pakettreisi teenustest, tuleb lisatasuta pakkuda reisijale muid sobivaid teenused. Kui teenuseid ei osutata vastavalt lepingule ning mittevastavus mõjutab oluliselt pakettreisi teenuste osutamist ja reisikorraldaja ei ole mittevastavust heastanud, võib reisija pakettreisilepingu üles öelda hüvitist maksmata. 10) Reisijal on õigus reisitasu alandamisele ja/või kahju hüvitamisele, kui reisiteenuseid ei osutata või neid osutatakse mittenõuetekohaselt. 6 11) Reisikorraldaja peab andma abi, kui reisija satub raskustesse. 12) Kui reisikorraldaja või mõnede liikmesriikide puhul vahendaja ei suuda maksevõime tõttu lepingust tulenevaid kohustusi täita, makstakse makstud summad tagasi. Kui pärast pakettreisi algust ilmneb, et reisikorraldaja või asjakohasel juhul vahendaja ei suuda maksevõime tõttu lepingust tulenevaid kohustusi täita, ja pakettreis sisaldab reisijavedu, tagatakse reisija toimetamine lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta. XYl on YZ (kaitset pakkuv tagatise andja, nt tagatisfond või kindlustusandja) tagatis. Reisija võib kõnealuse üksusega või asjakohasel juhul pädeva asutusega (kontaktandmed, sealhulgas nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber) ühendust võtta, kui XY maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingulisi kohustusi täita keeldutakse teenuste osutamisest. Direktiiv (EL) 2015/2302, mis on üle võetud riigisisesesse õigusesse [HÜPERLINK] 7  Justiitsministri … 2017. a määrus nr … „Pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kehtestamine“ Lisa 2 Vorm A Standardinfo teabeleht juhul, kui turismiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis Kui broneerite pärast ühe reisiteenuse valimist ja selle eest maksmist meie ettevõtte / XY kaudu reisiks täiendavaid reisiteenuseid, EI SAA Te kasutada direktiivi (EL) 2015/2302 alusel pakettreisi korral tagatud õigusi. Seetõttu ei vastuta meie ettevõte/XY kõnealuste täiendavate reisiteenuste nõuetekohase osutamise eest. Probleemide korral võtke palun ühendust asjaomase teenuse osutajaga. Kuid kui broneerite täiendavaid reisiteenuseid meie ettevõtte / XY broneerimissaidi sama külastuse käigus, muutuvad need reisiteenused seotud reisikorraldusteenuste osaks. Sellisel juhul peab ettevõtjal XY ELi õigusaktides ettenähtud korras olema tagatis, et tagasi maksta Teie temale tehtud maksed teenuste eest, mis jäid tema maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingulisi kohustusi täita osutamata, ning toimetada Teid asjakohasel juhul lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta. Palun võtke teadmiseks, et asjaomase teenuse osutaja maksevõimest tuleneva suutmatuse korral lepingust tulenevaid kohustusi täita tagasimakseid ei tagata. Lisateave tagatise kohta (esitatakse hüperlingi kaudu) Reisija saab hüperlingi kaudu järgmise teabe: XY-l on YZ (kaitset pakkuv tagatise andja, nt tagatisfond või kindlustusandja) tagatis. Reisija võib kõnealuse üksusega või asjakohasel juhul pädeva asutusega (kontaktandmed, sealhulgas nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber) ühendust võtta, kui XY maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingulisi kohustusi täita keeldutakse reisiteenuste osutamisest. Märkus. Kõnealune tagatis ei hõlma muude osapooltega kui XY sõlmitud lepinguid, mida saab täita vaatamata XY maksevõimest tulenevale suutmatusele täita lepingulisi kohustusi. Direktiiv (EL) 2015/2302, mis on üle võetud riigisisesesse õigusesse [HÜPERLINK] Vorm B Standardinfo teabeleht juhul, kui turismiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis Kui broneerite pärast ühe reisiteenuse valimist ja selle eest maksmist meie ettevõtte / XY kaudu reisiks täiendavaid reisiteenuseid, EI SAA Te kasutada direktiivi (EL) 2015/2302 alusel pakettreisi korral tagatud õigusi. 8 Seetõttu ei vastuta meie ettevõte / XY kõnealuste üksikute reisiteenuste nõuetekohase osutamise eest. Probleemide korral võtke palun ühendust asjaomase teenuse osutajaga. Kuid kui broneerite täiendavaid reisiteenuseid meie ettevõtte / XY broneerimissaidi sama külastuse käigus, muutuvad need reisiteenused seotud reisikorraldusteenuste osaks. Sellisel juhul peab ettevõtjal XY ELi õigusaktides ettenähtud korras olema tagatis, et tagasi maksta Teie temale tehtud maksed teenuste eest, mis jäid tema maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingulisi kohustusi täita osutamata. Palun võtke teadmiseks, et asjaomase teenuse osutaja maksevõimest tuleneva suutmatuse korral lepingust tulenevaid kohustusi täita tagasimakseid ei tagata. VÕI* Kuid kui broneerite täiendavaid reisiteenuseid meie ettevõtte / XY broneerimissaidi sama külastuse käigus, muutuvad need reisiteenused seotud reisikorraldusteenuste osaks. Palun võtke teadmiseks, et kuna XY ei saa Teie käest asjakohaste reisiteenuste eest makseid, ei ole meie ettevõttel /XY tagatist olukorraks, kus ta ei suuda maksevõime tõttu enda kohustusi täita. *palun valige sobiv alternatiiv. Lisateave tagatise kohta (esitatakse hüperlingi kaudu)** ** kustutada, kui see pole asjakohane. Reisija saab hüperlingi kaudu järgmise teabe: XY-l on YZ (kaitset pakkuv tagatise andja, nt tagatisfondi või kindlustusandja) tagatis.** Reisija võib kõnealuse üksusega või asjakohasel juhul pädeva asutusega (kontaktandmed, sealhulgas nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber) ühendust võtta, kui XY maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingulisi kohustusi täita keeldutakse teenuste osutamisest.** Märkus. Kõnealune tagatis ei hõlma muude osapooltega kui XY sõlmitud lepinguid, mida saab täita vaatamata XY maksevõimest tulenevale suutmatusele täita lepingust tulenevaid kohustusi.** ** kustutada, kui see pole asjakohane. Direktiiv (EL) 2015/2302, mis on üle võetud riigisisesesse õigusesse [HÜPERLINK] Vorm C Standardinfo teabeleht juhul, kui turismiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 kohaselt pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis, ning leping sõlmitakse ettevõtja ja reisija samaaegsel füüsilisel kohalolekul Kui broneerite pärast ühe reisiteenuse valimist ja selle eest maksmist meie ettevõtte / XY kaudu reisiks täiendavaid reisiteenuseid, EI SAA Te kasutada ELi direktiivi (EL) 2015/2302 alusel pakettreisi korral tagatud õigusi. Seetõttu ei vastuta meie ettevõte / XY kõnealuste üksikute reisiteenuste nõuetekohase osutamise eest. Probleemide korral võtke palun ühendust asjaomase teenuse osutajaga. Kuid kui broneerite täiendavaid reisiteenuseid meie ettevõtte / ettevõtja XY sama külastuse või sama ühendusevõtmise käigus, muutuvad need reisiteenused seotud reisikorraldusteenuste osaks. Sellisel juhul peab ettevõtjal XY ELi õigusaktides ettenähtud korras olema tagatis, et tagasi maksta 9 Teie temale tehtud maksed teenuste eest, mis jäid tema maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingulisi kohustusi täita osutamata. Palun võtke teadmiseks, et asjaomase teenuse osutaja maksevõimest tuleneva suutmatuse korral lepingust tulenevaid kohustusi täita tagasimakseid ei tagata. VÕI* Kuid kui broneerite täiendavaid reisiteenuseid meie ettevõtte / XY broneerimissaidi sama külastuse käigus, muutuvad need reisiteenused seotud reisikorraldusteenuste osaks. Palun võtke teadmiseks, et kuna XY ei saa Teie käest asjakohaste reisiteenuste eest makseid, ei ole meie ettevõttel /XY tagatist olukorraks, kus ta ei suuda maksevõime tõttu enda kohustusi täita. *palun valige sobiv alternatiiv. XY-l on YZ (kaitset pakkuv tagatise andja, nt tagatisfond või kindlustusandja) tagatis. Reisija võib kõnealuse üksusega või asjakohasel juhul pädeva asutusega (kontaktandmed, sealhulgas nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber) ühendust võtta, kui XY maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingust tulenevaid kohustusi täita keeldutakse reisiteenuste osutamisest.** Märkus. Kõnealune tagatis ei hõlma muude osapooltega kui XY sõlmitud lepinguid, mida saab täita vaatamata XY maksevõimest tulenevale suutmatusele lepingust tulenevaid kohustusi täita.** ** kustutada, kui see pole asjakohane. [Veebisait, kus on esitatud direktiiv (EL) 2015/2302, mis on üle võetud riigisisesesse õigusesse.] Vorm D Standardinfo teabeleht juhul, kui turismiseaduse § 71 lõike 1 punkti 2 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja osutab reisijaveoteenust, mille esemeks on ka tagasireis Kui broneerite oma reisiks täiendavaid reisiteenuseid selle lingi / nende linkide kaudu, EI SAA Te kasutada direktiivi (EL) 2015/2302 alusel pakettreisi korral reisijale tagatud õigusi. Seetõttu ei vastuta meie ettevõte / XY kõnealuste täiendavate reisiteenuste nõuetekohase osutamise eest. Probleemide korral võtke palun ühendust asjaomase teenuse osutajaga. Kuid juhul, kui Te broneerite täiendavaid reisiteenuseid selle lingi / nende linkide kaudu 24 tunni jooksul pärast broneeringu kinnituse saamist meie ettevõttelt / XYlt, muutuvad kõnealused reisiteenused seotud reisikorraldusteenuste osaks. Sellisel juhul peab ettevõtjal XY ELi õigusaktides ettenähtud korras olema tagatis XY maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingulisi kohustusi täita osutamata jäänud teenuste eest XYle tehtud maksete tagasimaksmiseks ning asjakohasel juhul Teie toimetamiseks lähtekohta või muusse kokkulepitud kohta. Palun võtke teadmiseks, et asjaomase teenuse osutaja maksevõimest tuleneva suutmatuse korral lepingust tulenevaid kohustusi täita tagasimakseid ei tagata. Lisateave tagatise kohta (esitatakse hüperlingi kaudu) Reisija saab hüperlingi kaudu järgmise teabe: XYl on YZ (kaitset pakkuv tagatise andja, nt tagatisfondi või kindlustusandja) tagatis. 10 Reisija võib kõnealuse üksusega või asjakohasel juhul pädeva asutusega (kontaktandmed, sealhulgas nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber) ühendust võtta, kui XY maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingust tulenevaid kohustusi täita keeldutakse reisiteenuste osutamisest. Märkus. Kõnealune tagatis ei hõlma muude osapooltega kui XY sõlmitud lepinguid, mida saab täita vaatamata XY maksevõimest tulenevale suutmatusele lepingust tulenevaid kohustusi täita. Direktiiv (EL) 2015/2302, mis on üle võetud riigisisesesse õigusesse [HÜPERLINK] Vorm E Standardinfo teabeleht juhul, kui turismiseaduse § 71 lõike 1 punkti 2 kohaselt interneti teel pakutavate seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei osuta reisijaveoteenust, mille esemeks on tagasireis Kui Te broneerite oma reisiks täiendavaid reisiteenuseid selle lingi / nende linkide kaudu, EI SAA Te kasutada direktiivi (EL) 2015/2302 alusel pakettreisi korral reisijale tagatud õigusi. Seetõttu ei vastuta meie ettevõte / XY kõnealuste täiendavate reisiteenuste nõuetekohase osutamise eest. Probleemide korral võtke palun ühendust asjaomase teenuse osutajaga. Kuid juhul, kui Te broneerite täiendavaid reisiteenuseid selle lingi / nende linkide kaudu 24 tunni jooksul pärast broneeringu kinnituse saamist meie ettevõttelt / XYlt, muutuvad kõnealused reisiteenused seotud reisikorraldusteenuste osaks. Sellisel juhul peab ettevõtjal XY ELi õigusaktides ettenähtud korras olema tagatis XY maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingulisi kohustusi täita osutamata jäänud teenuste eest XYle tehtud maksete tagasimaksmiseks. Palun võtke teadmiseks, et asjaomase teenuse osutaja maksevõimest tuleneva suutmatuse korral lepingust tulenevaid kohustusi täita tagasimakseid ei tagata. VÕI* Kuid juhul, kui Te broneerite täiendavaid reisiteenuseid selle lingi / nende linkide kaudu 24 tunni jooksul pärast broneeringu kinnituse saamist meie ettevõttelt / XYlt, muutuvad kõnealused reisiteenused seotud reisikorraldusteenuste osaks. Palun võtke teadmiseks, et kuna XY ei saa Teie käest asjakohaste reisiteenuste eest makseid, ei ole meie ettevõttel /XY tagatist olukorraks, kus ta ei suuda maksevõime tõttu enda kohustusi täita. *palun valige sobiv alternatiiv. Lisateave tagatise kohta (esitatakse hüperlingi kaudu)** ** kustutada, kui see pole asjakohane. Reisija saab hüperlingi kaudu järgmise teabe: XY-l on YZ (kaitset pakkuv tagatise andja, nt tagatisfond või kindlustusandja) tagatis.** Reisija võib kõnealuse üksusega või asjakohasel juhul pädeva asutusega (kontaktandmed, sealhulgas nimi, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber) ühendust võtta, kui XY maksevõimest tuleneva suutmatuse tõttu lepingust tulenevaid kohustusi täita keeldutakse reisiteenuste osutamisest.** Märkus. Kõnealune tagatis ei hõlma muude osapooltega kui XY sõlmitud lepinguid, mida saab täita vaatamata XY maksevõimest tulenevale suutmatusele lepingust tulenevaid kohustusi täita.** 11 ** kustutada, kui see pole asjakohane. Direktiiv (EL) 2015/2302, mis on üle võetud riigisisesesse õigusesse [HÜPERLINK] 12 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Pakettreisilepingu ja seotud reisikorraldusteenuste standardinfo teabelehtede vormide kehtestamine Registreerimise kuupäev: 22.01.2018 Registreerimise number: 8-1/661. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. (372) 620 8100, Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee