EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/24-0317 - Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Kliimaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.04.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d01fffb0-e2d3-48f6-8efc-1b4c36e6e8ae
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d01fffb0-e2d3-48f6-8efc-1b4c36e6e8ae?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Kliimaministeerium Meie 01.04.2024 nr 1.2-2/35-1
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Rahandusministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
*
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 3. oktoobri 2019.
a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Terviseamet
Ramon Nahkur
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63
„Nõuded suplusveele ja supelrannale“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruses nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“
(edaspidi supluskoha määrus) tunnistatakse kehtetuks Terviseameti otsustusõigus avada
supluskoha suplushooaeg. Eesmärk on vähendada Terviseameti töökoormust tegevuse arvelt, mis
ei oma suurt sisulist mõju määruse eesmärkide täitmisele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna
nõunik Ramon Nahkur (
[email protected]; tel 5918 5362) ja õigusosakonna õigusnõunik
Susanna Jurs (
[email protected]; tel 5918 9323).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse määruse redaktsiooni RT I, 08.10.2019, 4.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse § 4 sätestab nõuded suplushooaja avamisele. Näiteks peab supluskoht enne
suplushooaja avamist ja selle vältel olema hooldatud ja korrastatud, seal ei tohi esineda jäätmeid ega
reostust, üldsusele peab olema tagatud teave suplusvee ohutuse kohta jm.
Määruse eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 4 lõige 5, mille kohaselt otsustab Terviseamet
supluskoha suplushooaja avamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul pärast sama
paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete (enne suplushooaja algust võetud suplusvee proov)
esitamist ja teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest kirjalikult.
Terviseameti eelnimetatud otsus nõuab nii inspektori paikvaatlust (hindab, kas rand on puhas,
vastavad rajatised ja asjakohane suplusteave olemas jm) kui ka dokumentide vormistamist, mis
võtab kokku paar päeva tööaega. Eestis on umbes 55 supluskohta (igal hooajal ei pruugita kõiki
supluskohti avada), kõikide supluskohtade hooaja alguse otsuse tegemine nõuab Terviseametilt
palju ressursse. Tänaseks on selgunud, et sisuliselt pole sellel tegevusel väga suurt ohu
ennetamise väärtust. Supluskoha valdaja peab nagunii täitma supluskoha määruse §-s 4
sätestatud suplushooaja avamise nõudeid ning supluskoha valdajal on eelduslikult motivatsiooni
ja tahet, et hoida supluskoht hooldatud ja korrastatud ning täita muid §-st 4 tulenevaid nõudeid.
Lisaks sätestab veeseaduse § 91 lõike 1 punkt 1, et supelranna omanik või valdaja tagab ohutud
kasutamistingimused, kasutatava vee nõuetekohasuse ning vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud
laboris veeseaduse alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Veeseaduse § 250 lõige 3 sätestab
Terviseameti kohustuse teha riiklikku järelevalvet suplusvee ja supelranna kohta kehtestatud
nõuete täitmise üle ehk igal juhul on supluskoha omanikul või valdajal kohustus tagada supluskoha
korrasolek hooaja avamisel ja selle vältel, samuti säilib Terviseametil õigus kontrollida supluskoha
nõuete täitmist, sealhulgas supluskoha korrasolekut.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega.
2
4. Määruse mõjud
Eelnõu muudatuste eesmärk on vähendada Terviseameti töökoormust ja seeläbi täita riigi
kavandatud nulleelarve eesmärke.
Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja
välissuhteid, samuti ei avaldu sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju elu- ja
looduskeskkonnale ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Muudatused mõjutavad Terviseameti töökoormust – ameti töökoormus väheneb.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõuga väheneb Terviseameti töökoormus ning seetõttu vähenevad ka ameti kulud
(13 103 eurot aastas).
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse
avaldamiseks Terviseametile.
EELNÕU
21.03.2024
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse
nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“
muutmine
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 91 lõike 2 alusel.
Sotsiaalministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ § 4
lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler