SA Kutsekoda 2023. aasta majandusaasta aruande, audiitori otsuse ja ülevaate nõukogu tegevusest edastamine - Rahandusministeerium

Failid

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2023 aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Kutsekoda registrikood: 90006414 tänava/talu nimi, Mustamäe tee 16 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10617 telefon: +372 6791700 faks: +372 6791701 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.kutsekoda.ee Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 19 Bilanss 19 Tulemiaruanne 20 Rahavoogude aruanne 21 Netovara muutuste aruanne 22 Raamatupidamise aastaaruande lisad 23 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 23 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 24 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 25 Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad 26 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 27 Lisa 6 Annetused ja toetused 28 Lisa 7 Tulu ettevõtlusest 28 Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud 29 Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 29 Lisa 10 Jagatud annetused ja toetused 29 Lisa 11 Kasutusrent 30 Lisa 12 Tööjõukulud 31 Lisa 13 Seotud osapooled 31 Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid 31 Aruande allkirjad 34 Vandeaudiitori aruanne 35 2 Kutsekoja 2023. aasta tegevusaruanne SA Kutsekoda, märts 2024 Sisukord Üldandmed ........................................................................................................................................... 3 Põhikirjalised ülesanded ................................................................................................................... 3 SA tegevuse finantseerimine ........................................................................................................ 3 SA tegevuse juhtimine .................................................................................................................. 4 Olulisemad tulemused tegevussuundade vaates ................................................................................. 4 Kutsesüsteemi haldamine................................................................................................................. 4 Kutsenõukogud ............................................................................................................................. 4 Kutsestandardid ............................................................................................................................ 4 Kutse andmine .............................................................................................................................. 5 Kutse andmise kvaliteedihindamine ja järelevalve....................................................................... 5 Kutseregister ................................................................................................................................. 6 Kutseõppe lõpetajate eksamite kulude kompenseerimine .......................................................... 7 ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ rakendamine .............................................................. 7 Oskuste süsteemi loomine............................................................................................................ 7 OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem ................................................................... 8 Koordinatsioonikogu tegevus ....................................................................................................... 9 OSKA uuringud ............................................................................................................................ 10 OSKA ettepanekute rakendamise seire ...................................................................................... 11 Teavitustegevus .............................................................................................................................. 11 OSKA ........................................................................................................................................... 11 Oskuste süsteem ......................................................................................................................... 12 Statistika ..................................................................................................................................... 12 Tegevused vastavalt protsessiplaanile ....................................................................................... 13 Europassi keskuse ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) rakendamise koordinatsioonikeskuse (NCP) tegevus .......................................................................................... 13 EPALE keskuse tegevus ................................................................................................................... 14 Kokkuvõte 2023. aastast ..................................................................................................................... 15 Eeldatavad arengud järgmisel majandusaastal .................................................................................. 15 2 Üldandmed Sihtasutus Kutsekoda (edaspidi SA) on Eesti Vabariigi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni poolt 31.08.2001 asutatud eraõiguslik juriidiline isik. SA tegevuse eesmärk on: • ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja arendamisele kaasa aitamine; • Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustuse saavutamiseks eelduste loomine. Põhikirjalised ülesanded Oma eesmärgi saavutamiseks SA: a) arendab ja rakendab kutsesüsteemi; b) korraldab ja koordineerib kutsenõukogude tegevust ning kutsenõukogude vahelist koostööd; c) korraldab koordinatsioonikogu tegevust; d) moodustab koordinatsioonikogu kinnitatud nimetuste ja moodustamise põhimõtete alusel valdkondlikud ekspertkogud ning korraldab nende tegevust; e) töötab välja ja kinnitab kutsesüsteemiga seotud dokumendivormid ja näidised; f) korraldab haldusjärelevalvet kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle; g) töötab välja ja kinnitab kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimise korra; h) peab vastutava töötleja tellimusel volitatud töötlejana riiklikku kutseregistrit; i) korraldab kutsesüsteemi kohta nõustamist ja koolitust; j) tutvustab Eesti kutsesüsteemi riigi sees ja rahvusvaheliselt, luues eeldused kutsete vastastikuseks võrdlemiseks; k) korraldab kutsestandardite väljatöötamist ja uuendamist kutsenõukogude otsuste alusel; l) arendab ja kinnitab kutsestandardite koostamise ja kutse andmise ühtse metoodika; m) töötab välja kutsetunnistuste lisad; n) korraldab tehniliselt kutsetunnistuste väljaandmist; o) korraldab Europassi Keskuse tööd; p) täidab muid Kutseseaduses ja halduslepingus sätestatud ülesandeid. SA tegevuse finantseerimine SA tegevust finantseeritakse järgmistest allikatest: 1. Riigieelarvest vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA vahelisele halduslepingule (digi allkirjastatud 21.12.2022) registreerimisnumbriga 5.1-4/23/97, sh Europassi Keskuse, EQF rakendamise riikliku koordinatsioonikeskuse (NCP) ja Euroopa Täiskasvanuõppe Elektroonilise Platvormi Eesti keskuse (EPALE) tegevuseks. Iga-aastaselt sõlmitakse Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping. 2. Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) vastavalt haridus- ja teadusministri käskkirjadele (16.11.2022 nr 1.1 2/22/314) 3. Euroopa Komisjonist vastavalt Euroopa Komisjoni ja SA vahelistele lepingutele. 3 SA tegevuse juhtimine Seisuga 31.12.2023 juhib SA tegevust 7-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus. Nõukogu kavandab SA tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet SA ja juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosseis perioodil 01.01 – 31.12.2023: Mait Palts - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, esimees Ago Tuuling -Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon Annely Tank – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, alates 27.04.2023 kuni 04.12.2023 Arto Aas - Eesti Tööandjate Keskliit Jaan-Hendrik Toomel - Eesti Ametiühingute Keskliit, kuni 23.11.2023 Kaia Vask – Eesti Ametiühingute Keskliit, alates 23.11.2023 Margus Haidak - Haridus- ja Teadusministeerium Merike Saks – Rahandusministeerium, alates 04.12.2023 Sille Kraam - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuni 26.04.2023 Ulla Saar – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, alates 04.12.2023 Ulla Saar - Sotsiaalministeerium, kuni 04.12.2023 2023. aastal nõukogu liikmetele tasu ei makstud. SA juhatus tegeleb SA juhtimise ja esindamisega. 2023. aastal oli juhatus üheliikmeline ja juhatuse liige on Tiia Randma. Olulisemad tulemused tegevussuundade vaates Kutsesüsteemi haldamine 2023. aasta ülesanded kutsesüsteemi haldamisel tulenesid SA tegevuseesmärkidest ja on kajastatud Haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus (21.12.2022). Kutsenõukogud 2023. aastal korraldas SA 14 kutsenõukogu tegevust. Korraldati 41 kutsenõukogu koosolekut, Kokku toimus 2023. aastal 28 korralist koosolekut ja 26 kirjalikku hääletust. Ülevaade kutsenõukogude koosolekutel vastu võetud otsustest ja olulisematest aruteludest on leitav: https://gofile.me/7jShA/MK6ksrL7T Toimus kaks kutsenõukogude esimeeste kogu elektroonilist koosolekut. Otsustati algatada kahe uue kutsestandardi väljatöötamine (kogemusnõustaja, tööhõive spetsialist). Kutsenõukogu esimeeste koosolekute protokollid koos otsustega on leitavad: https://gofile.me/7jShA/JsB2Wdxgs Kutsestandardid Kutsestandard on tänase kutsesüsteemi keskne „ehituskivi“, olles aluseks nii kutsehariduse, kõrghariduse ja täienduskoolituse õppekavade koostamisele kui kutse andmisele. 4 2023. aastal kinnitati 277 kutsestandardit, millest uusi kutsestandardeid 2, uuendati 79 ja pikendati 196. Uuendatud kutsestandardid on täiendatud muuhulgas digioskuste, üldoskuste ja tulevikuoskustega, võttes muuhulgas sisendit OSKA uuringutest. Viimati kinnitatud kutsestandardid on leitavad Kutsekoja veebis: https://www.kutseregister.ee/et/standardid/viimati-kinnitatud- kutsestandardid/ Kutse andmine Kutse andja konkursid 2023. aastal viidi läbi 46 kutse andja avalikku konkurssi ning valiti 46 kutse andjat. Täpsem info selle kohta, milliste kutsete osas ja millistele kutse andjatele õigused anti, on leitav: https://gofile.me/7jShA/ZxKJ4u4sC. Kõik konkursiteated on leitavad Kutsekoja kodulehelt: https://www.kutsekoda.ee/valja-kuulutatud-avalikud-kutse-andja-konkursid/ Kutse andjate tegevus Aktiivselt tegutseb ja kutsetunnistusi väljastab 106 konkursiga õigused saanud kutse andjat. Konkursita õigused saanud kutse andjana tegutseb 24 kutse- ja kõrgkooli. Kutsekoja juures tegutseb 11 kutsekomisjoni (ärierialade, erakorralise meditsiini tehniku, ergonoomi ja tööhügieeniku, hambaraviassistendi, kujundaja, muusika, sterilisatsioonitehniku, telekommunikatsiooni ning toiduainete tootmise ja töötlemise kutsetele, väikelaeva ehituse ja podoloogi). Puidutöötlemise kutsekomisjoni ülesanded läksid üle Eesti Mööblitootjate Liidule, kes sai kutseala kutse andja õiguse konkursil. 2023. aastal lisandus Väikelaevaehituse kutsekomisjon, sest Eesti Meretööstuse Liit loobus kutse andja õigustest ning kutsenõukogus kinnitati II poolaastal Podoloogi kutsekomisjon. Uuendati Väikekettevõtja, tase 5, Ärikorralduse spetsialist, tase 5 ning Erakorralise meditsiini tehnik, tase 5 kutseeksami materjalid. Kutsete väljastamine Seisuga 20. veebruar 2024 on väljastatud 201 210 kutsetunnistust, neist kehtib 124 688. Osakutsetunnistuse on väljastatud 10 850 ja koolilõpudokumendile on kantud 16 182 kutset. 2023. aastal väljastati 13 271 kutsetunnistust (neist 5 443 kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele), 998 osakutsetunnistust (neist 113 kutseõppe tasemeõppe lõpetajatele) ja 2 190 koolilõpudokumendile kantud kutset (neist 896 kutseõppe tasemeõppe lõpetaja kutset). Statistilised andmed 2023. aastal kutseõppe lõpetajatele väljastatud kutsete kohta on leitavad: https://gofile.me/7jShA/QxU6KfGkj Kutse andmise kvaliteedihindamine ja järelevalve Kutseandjate aruandlus Kutse andjaid oli kokku 107, neist neli - Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Kaplanite Kutseühing, Eesti Bioanalüütikute Ühing, Eesti Muusikateraapia Ühing ei andnud 2022. aastal kutseid. 5 2022. aastal oli võimalik kutset taotleda 1540 kutsele (2021 – 1547; 2020 - 1657). Kutseid, millele kutset ei taotletud oli 820 (2021 – 866; 2020 - 837), mis on 47% (2021- 55 %; 2020 - 53,4%) kutsete koguarvust. Koostatud on kokkuvõte kutse andjate 2022. aasta tegevusaruannetest. Lühidalt võiks laialt levinud hea praktikana välja tuua, et lõviosa kutseandjatest (88%) arendab regulaarselt kutse andmisega seotud tegevusi ja protsesse ning teeb koostööd kutse- ja kõrgkoolidega. Kutse andjate tegevusaruannete kokkuvõtte terviktekst on leitav: https://gofile.me/7jShA/JKBnEokA2 Kutse andjate kvaliteedihindamine Ka 2023. aastal keskenduti kutseõppe tasemeõppe lõpetamisega seotud kutseeksamite kvaliteedihindamisele. Kutseregistri andmetel (seisuga 31.12.2023) annavad kutseõppe lõpetajatele kutseid 47 kutse andjat. 2023. a toimus kutse andjate kvaliteedi hindamine läbi kutseeksamite vaatluste ning hinnati 12 kutse andja kutseeksamite kvaliteeti, sh kutse andmisega seotud kulude vastavust kalkuleeritud kuludega ning hindamisprotsessi optimaalsust. Täpsemalt https://gofile.me/7jShA/CSVsszHhO Eksamivaatluste ühtlustamiseks töötati välja ja võeti kasutusele kutseõppe tasemeõppe lõpetajate kutseeksami vaatlusleht. Täpsemalt https://gofile.me/7jShA/vI5xU7oU2 Haldusjärelevalve Jätkus haldusjärelevalve menetlus Eesti Õpetajate Liidu kutse andmise tegevuse üle. 2023. aastal koostati ja esitati Hariduse kutsenõukogule Eesti Õpetajate Liidu haldusjärelevalve järelhindamise lõpphinnang: https://gofile.me/7jShA/rc1LCK4YT Kutse andjate teavitus- ja nõustamisüritused Kutse andjate tegevuse kvaliteedi parendamiseks toimus 2023. aastal seitse teavitus- ja nõustamisüritust. Osalejaid oli ühtekokku u 530 ning Youtube´is on olnud infotundide salvestustel u 230 järelvaatamist. II poolaastal alustati uue formaadiga – kutse andjate mõttekoda, kus erinevatel teemadel jagavad kogemusi kutse andjad omavahel. Kutseregister Kutseregister on riiklik register, mis sisaldab teavet kutsenõukogude ja kutsestandardite kohta ning muude kutsealal kehtivate nõuete kohta, kutsete ja nende tasemete, kutsetunnistuste, kutse andmise kordade ning kutset andvate organite kohta. Kõik kutseseadusega ettenähtud kutseregistrisse kantud andmed on esitatud Kutsekoja koduleheküljel (www.kutseregister.ee). 2023. aastal töötas Kutseregister tõrgeteta, vajalikud tehnilised arendused on tehtud. Kutseõppe lõpetajate kutseeksamite taotlemise ja taotluste menetlemise veebikeskkond on kohustuslik kõigile osalistele ning selle kasutamine on hästi käivitunud. 2023. aastal tehti kasutajatelt (kutse andjad ja kutseõppeasutused) saadud tagasiside põhjal kasutajasõbralikkust toetavaid arendusi. Lisaks täiendati ka määrusest tulenevate kutseeksamikulude automaatse hüvitamise keskkonda kutse andjale kutseeksamite läbiviimise ja pideva arendamise eest. 6 Kutseregistri statistilised ja avaandmed on nähtavad ja kasutatavad kutseregistri väljavõtete rubriigis https://www.kutseregister.ee/valjavotted/ Kutseõppe lõpetajate eksamite kulude kompenseerimine Kutseseadusest tulenevalt on kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamite kulud seotud kutseeksamite läbiviimise, kutsekomisjoni töö, kutseeksamite pideva arendamise, suuremahulise uuendamise ja eksamimaterjalide tervikpaketi väljatöötamisega seotud kulud, mis riigi poolt kompenseeritakse töömaailma kutse andjatele. Alates 2020. aastast toimub kulude kompenseerimine Kutsekoja kaudu. 2023. aastal kompenseeriti kutse andmisega seotud kulusid kogusummas 792 426 eurot, sh kutseeksami läbiviimise kulud 650 126 eurot, kutseeksamite pideva arendamise kulud 130 500 eurot, suuremahulised kutseeksamite arendamise kulud 9 700 eurot ning Kutsekoja moodustatud kutsekomisjonide kutseeksamite arendamisega seotud kulud 2 100 eurot. Kutseeksami läbiviimise ja pideva arendamise kulude katmine toimub läbi kutseeksami e-halduskeskkonna automaatselt eksamiga seotud toimingute lõpetamisel keskkonnas, muud nimetatud kulud kaetakse pärast arendatud materjalide esitamist ja asjakohaseks hindamist. ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ rakendamine ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ (2022-2029) tulemusena on loodud ja rakendunud terviklik, uue juhtimis- ja koostoimemudeli järgi tõhusalt ja mõjusalt toimiv, sealhulgas asjakohaste digilahendustega, sihtrühmade vajadusi arvestav oskuste ja kutsesüsteem OsKuS. Strateegiline siht on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist, parendades tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimise, prognoosimise ja seiresüsteemi ehk OSKAt, uuendades ja korraldades ümber kutsesüsteemi ning lõimides süsteemi erinevad osad oskustepõhise lähenemisega sünergiliseks tervikuks. 2023. aastal jätkus oskuste ja kutsesüsteemi OsKus põhimõtete läbirääkimine, senise kutsesüsteemi toimivuse analüüsimine, OSKA metoodika arendamine ja uuringute läbiviimine ning oskuste süsteemi loomine. Kutsekoja ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ raames tellis projekti partner haridus- ja teadusministeerium uuringu kutsesüsteemi rakendumise tugevustest ja nõrkustest, mille ettepanekud saavad aluseks 2024. aastal partneritega muudatuste läbi rääkimiseks. Oskuste süsteemi loomine Jätkus arendustöö oskuste klassifikaatori ja kataloogi loomisel. Rahvusvaheline kogemus oskuste kirjeldamisel on läbi analüüsitud ja Eestile sobivaim metoodiline lähenemine partneritega läbi räägitud ja metoodika veebis kättesaadav: : https://www.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2024/01/Oskuste-susteemi-loomise-metoodika_2023.pdf 2023. aastal jätkus oskuste klassifikaatori 4. ja 5. tasandi täitmine (oskuste kataloog) sisuga ning ametiprofiilide koostamine. ESCO oskuste kirjeldused (kokku 2345) on analüüsitud ja parima sobivuse järgi eestindatud. Oskuste register seisuga 28.12.23 on kättesaadav: https://gofile.me/7jShA/5dyg11v4Q Oskus(kompentetsi)profiilide koostamise aluspõhimõtted on välja töötatud. Nende kontseptuaalsed lähtekohad on leitavad siin: https://gofile.me/7jShA/l95as3ZOI 7 Oskusprofiilide testversioonina on valminud ametiprofiilid, erinevad alternatiivsed metoodilised lahendused nende koostamiseks on partneritega (HTM, Töötukassa, oskuste süsteemi eksperdid, Rahandusministeeirumi KOV teenistujate kompetentsiprofiilide juhtrühm, ITL, andmeanalüütiku kompetentsiprofiili töörühm) läbiräägitud ja kättesaadav siin: https://www.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2024/01/Oskuste-susteemi-loomise-metoodika_2023.pdf Näidisena on käsitletav andmeanalüütiku kompetentsiprofiil on leitav siin: https://www.kutsekoda.ee/valmis-andmeanaluutiku-kompetentsiprofiil/ Oskuste registri infosüsteemi (oskuste kirjeldamise keskkonna) loomise hange on läbi viidud, arenduspartner leitud ja infosüsteemi testversioon partneritele testimiseks valmis arendatud. Avalik testversioon valmib 2024. aasta mais. Järgnevad kuud on kavandatud laialdaseks partneritega testimiseks ning septembris toimub selle laialdane avalikustamine. Esmane oskuste teenuskeskkonna analüüs on teostatud ja kättesaadav: https://gofile.me/7jShA/7NbOi3gfg. 2023. aastal viidi läbi hange ja valiti võitja Oskuste ja kutsete süsteemi OsKus infosüsteemi 2. etapi ehk teenuskeskkonna tervikliku ärianalüüsi koostamiseks. Hanke teostamise tähtaeg on märts 2024. OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem Väikese ühiskonna ressursside piiratuse juures ei saa me endile lubada, et koolitame spetsialiste, kellele tulevikus tööd ei ole. Kui palju ja milliste oskustega töötajaid on Eestis tulevikus vaja ja kas meil on neid piisavalt, et seda vajadust katta? Seda OSKA uuribki. OSKA on Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem. OSKA uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat. „OSKA on esimene omalaadne tööriist, mis annab kõiki majandussektoreid läbivalt terviklikult infot selle kohta, kuidas muutuvad töö sisu ning töö tegemiseks vajalikud oskused järgmise viie kuni kümne aasta jooksul. Just seda OSKA väärtust on rõhutanud paljud uuringus intervjueeritud tööturu osapooled: OSKA annab olulist infot tulevikusuundade kohta ning loob valdkonna osaliste vahel ühise pildi trendidest ja sellega seonduvast taustinfost,“ tõdes Praxis 2018. aastal OSKA rakendumist analüüsides. Lisaks valdkondlikele uuringutele koostab OSKA tööjõuvajaduse üldprognoose, uurib üleilmseid tulevikutrende, tööjõu ja oskuste vajadusega seonduvaid ajakohaseid kitsamaid teemasid ja jagab saadud teadmist ka mujal kui OSKA veebis. OSKA tulemusi kasutatakse karjääriteenuste pakkumisel, Töötukassa koolituste ja meetmete kavandamisel. OSKA ettepanekutega arvestab HTM kutse- ja kõrghariduse koolituskohtade kavandamisel ja koolidega vastavate rahatuslepingute sõlmimisel. Samuti on OSKA ettepanekute toel arendatud õppekavu nii kutse- kui kõrgkoolides. OSKA metoodika eripäraks on: • kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kombineerimine; • valdkondliku ekspertkogu (sh ½ töökohtade loojad, ¼ riigiametid ja ¼ kutse- ja kõrgkoolid) kaasamine uuringutulemuste valideerimiseks; • kitsaskohtade lahendamiseks ettepanekute sõnastamine ja konkreetsetele vastutajatele personaalselt vahendamine; • ettepanekute ellu viimise seiramine ning asjaosalistele seireseminaride korraldamine. 8 OSKA metoodika arendamine ja nõunike kogu Jätkus OSKA metoodikate, sh andmemudeli, üldprognoosi, temaatiliste uuringute ja seire metoodika uuendamine. Toimus 10 uuringute metoodika uuendamise tööseminari, mille arutelude tulemusena on OSKA uuringute metoodika kaasajastatud (sh tuvastatud edasist metoodika arendust vajavad teemad). Uuendatud on OSKA andmemudeli, üldprognoosi, temaatiliste uuringute ja seire metoodika. Eelnimetatud metoodika dokumendid on kättesaadavad: https://oska.kutsekoda.ee/oska-uus-metoodika/ OSKA nõunike kogu on loodud selleks, et tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi loomisel: omada ülevaadet erinevate tööturu osapoolte ja ametkondade ootustest, saada Eesti parimatelt asjatundjatelt nõuandeid ja tuge OSKA metoodika arendamisel ning saada tööturu osapooltelt tagasisidet OSKA kommunikatsioonitoodete arendamisel. 2023. aastal toimus kaks nõunike kogu tööseminari, kus aruteluteemadeks olid: a) 2022. aasta üldprognoosi põhjal - tööjõuvajaduse- ja pakkumise ebakõlad ja leevendus (ebapiisav tööjõupakkumine, kiired kasvualad, spetsiifilised nišialad, pidev uue tööjõu vajadus, pikk väljaõpe pluss keerulised töötingimused) b) OSKA tulevikusuuna sättimine a. Mille uurimine tööjõu ja oskuste vaates aitaks enim kaasa Eesti konkurentsivõime tõusule? b. Erinevate poliitiliste ja majanduslike valikutega kaasnevad stsenaariumid ning nendest tulenev oskuste ja tööjõuvajadus, c. Kuidas saavad OSKA uuringud minna oskuste kesksemaks – liikuda põhikutsealade uurimiselt oskuste (komplektide) uurimisele? d. Kellele peaks teavitustöös enam keskenduma, kas spetsialistile, poliitikakujundajale või indiviidile? Lisaks sellele kaasati ühiskonnas tuntud visionäärid OSKA metoodilistele suunavalikutele kaasa mõtlema: • Mis teemade mõjutamisel võiks kasutegur olla kõige suurem/kiirem/realistlikum? • Mida peaks enim mõjutama – haridus-, töö-, rände- või majanduspoliitikat? • Kas seniste põhjalike valdkondlike uuringute asemele/kõrvale võiks o keskenduda valdkonnas „tulistele“ teemadele? Millised teemad vajavad hariduse ja tööturu parema seostamise huvides põhjalikumat uurimist? Kes võiksid olla meile nõuandjad? o keskenduda valdkonnaülestele arengusuunast/trendist lähtuvatele aktuaalsetele teemadele, n rohe- ja digipööre? • Milline võiks olla vahekord temaatiliste ja valdkondlike uuringute vahel? • Kas ja kuidas OSKA peaks jätkama uuringu järelduste põhjal ettepanekute tegemist, et ühiskonnas jõuda muutusteni (osaliselt poliitikakujundamisse sekkumine)? o Kui OSKA poolt ettepanekute rakendamise seires ilmneb, et muutusi pole alustatud ega rakendatud, siis millised on võimalused muutuste esile kutsumiseks? Kas see on OSKA roll? Koordinatsioonikogu tegevus OSKA koordinatsioonikogusse kuuluvad: 9 1. Aivi Sirp Siseministeerium 2. Arto Aas Eesti Tööandjate Keskliit 3. Erki Lõhmuste Rahandusministeerium 4. Jaan-Hendrik Toomel Eesti Ametühingute Keskliit 5. Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 6. Nele Labi Sotsiaalministeerium 7. Reelika Leetmaa Eesti Töötukassa 8. Renno Veinthal (ja Triin Laasi-Õigus) Haridus- ja Teadusministeerium 9. Riina Viiding Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO 10. Sandra Särav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11. Ulla Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12. Ülo Kaasik Eesti Pank 2023. aastal toimus neli koordinatsioonikogu koosolekut: 11. jaanuaril: https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2023/02/30_11.01.2023_koordinatsioonikogu-protokoll-1.pdf 22. märtsil: https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2023/04/31_22.03.2023_koordinatsioonikogu-protokoll.pdf 23. augustil: https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2023/11/32_23.08.2023_koordinatsioonikogu-protokoll.pdf 22. novembril: https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2023/12/33_22.11.2023_koordinatsioonikogu-protokoll.pdf OSKA uuringud Kokku valmis 2023. aastal kuus OSKA uuringut. 2023. aasta I poolaastal avalikustati 3 valdkondlikku ja 1 temaatiline OSKA uuringut: 1. Masina-, metalli- ja elektroonikatööstus ning mootorsõidukite hooldus ja remont; 2. Põllumajandus ja toiduainetööstus; 3. Metsandus ja puidutööstus 4. Ettevõtlussektori uurimis- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste vajadus. II poolaastal valmis kaks uuringut: 1. Arvestusala ja ärinõustamine 2. Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused Kõik uuringute aruanded on avalikustatud OSKA veebilehel: https://oska.kutsekoda.ee/uuring/ 10 OSKA ettepanekute rakendamise seire OSKA ettepanekute elluviimise seire toimub regulaarselt ja ülevaated OSKA ettepanekute rakendamisest ning mõjust kitsaskohtade lahendamisel on avalikult kättesaadavad. 2023. aastal toimus kolm kirjaliku küsitluse järgset seireseminari järgmistes valdkondades: finantsvaldkond, avaliku halduse valdkond ja isikuteenuste valdkond. Kokkuvõtted seireküsitlusest ja seireseminarist on süstematiseeritud ja esitatud ekspertkogule ja vastutajatele. 22.11.2023 anti koordinatsioonikogule ülevaade OSKA ettepanekute elluviimise tulemustest: https://gofile.me/7jShA/TUwf7k1Ka 2023 aastal uuendati seire läbiviimise küsimustikku ja uuendati seire metoodikat. See on kättesaadav: https://oska.kutsekoda.ee/oska-uus-metoodika Teavitustegevus Kesksel kohal Kutsekoja 2023. a kommunikatsioonitegevustes oli tööjõu- ja oskuste vajaduse alase teabe viimine elanikkonnani, sh värskete OSKA uuringute tulemuste levitamine, oskuste süsteemi arendustest rääkimine ning kutsesüsteemi osapoolte infoväljas hoidmine. OSKA Veebilehele oska.kutsekoda.ee lisasime viie uue uuringu materjalid: • metsanduse ja puidutööstuse uuringu materjalid • põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringu materjalid • OSKA üldprognoosi materjalid • masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi uuringu materjalid • ettevõtlussektori uurimis- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu materjalid Kõikidele 2023. a avaldatud uuringutele koostasime lühiformaadis tutvustused, teemalehed ja videod, mis on leitavad vastava uuringu lehel. Uudsed lühiformaadis tooted võimaldavad esile tõsta iga uuringu peamised fookusteemad ning saada kiire ülevaate valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusest. Lisaks on iga uuringu lehel ka viide uuringut tutvustanud infotunni salvestusele. OSKA uuringute infotunnid toimusid Zoom vahendusel ning ühtekokku oli neil otseülekandes enam kui 700 vaatajat. Youtube´is on infotunde järele vaadatud samuti pea 800 korda (08.01.2024 seisuga). Haridusportaalis edu.ee/karjäär on täiendatud ametialade lehte lähtudes uutest OSKA uuringutest ning lisatud sisu valdkondade ja uudiste lehele. Näidikulehed on OSKA veebis avalikud ning andmeid on kavas taas uuendada 2024. aasta alguses. Kõikidest värsketest OSKA uuringutest andsime meediale teada pressiteadete vahendusel. OSKA uuringud said kajastust nii meediaväljaannete veebiportaalides, paberlehtedes kui raadiosaadetes. 2023. aastal räägiti OSKA uuringutest põhjalikult näiteks Äripäeva raadios (masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse uuringust „Tööstusuudised eetris“ saates, üldprognoosist „Tööandjate tund“ 11 saates), Vikerraadios (masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse uuringust “Uudis+“ saates, üldprognoosist „Reporteritund“ saates), Kuku raadios (põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringust „Maa elu“ saates, sotsiaaltöö uuringust „Sihik“ saates). Mahukamad OSKA infol tuginevad artiklid ning OSKA meeskonna kirjutatud arvamuslood, mis on avaldatud meedias, on leitavad ka OSKA kodulehel uudiste ja artiklite alajaotuses (info meedias avaldamise kohta on vastavatele lugudele lisatud). OSKA tiimi liikmed esinesid 2023. aastal konverentsidel, seminaridel, koostööpartnerite üritustel, väliskonverentsidel jne. Ühtekokku esineti ligi 4800 inimesele. Täpsem ülevaade. Teisel poolaastal valmistati ette OSKA uuringute üle viimist uude veebikeskkonda, kus uuringuid kuvatakse interaktiivsemalt ja kasutajasõbralikumalt. Uus veebileht avalikustus 2024. aasta jaanuaris. Kutsekoja uudiskiri saadeti 2023. aastal välja kord kuus Sendsmaily keskkonnast. Oskuste süsteem Oskuste süsteemi 2023. aasta teavitustegevus olid vastavalt kommunikatsiooniplaanile suunatud eelkõige ekspertidele − nende hulga kasvatamisele ning kaasatud ekspertide infoväljas ja aktiivsena hoidmisele. Samas toimub ka üldsuse teavitamine oskuste, sh üldoskuste olulisusest ning kutsesüsteemi reformist. 2023. a käivitasime oskuste süsteemi kaasatud ekspertidele suunatud uudiskirja formaadi. Uudiskiri saadeti välja Sendsmaily keskkonnast märtsis, juunis ja septembris. Oskuste süsteemi tiimi liikmed esinesid 2023. aastal konverentsidel, seminaridel, koostööpartnerite üritustel, raadiosaadetes (oskuste registrist Äripäeva raadio „Õppetunni“ saates, roheoskustest „Õppetunni“ saates) jne. Kutsekoja veebilehel ilmusid oskuste ja osksute süsteemi teemal uudislood, mida jagasime ka oma Facebooki ja LinkedIn lehel ning Kutsekoja uudiskirjas. Kutsekoda.ee lehel avaldatud OSKA ja osksute süsteemiga seotud artiklid on võimalik välja filtreerida klikates alajaotustel „OSKA“ ja „oskuste süsteem“. Meedias ilmunud lugudele on lisatud vastav märge. Statistika Kutsekoja Youtube´i kanalil on 2023. a olnud 319 tuhat vaatamist. Suure hulga vaatajaid (304 tuhat) tõi Europassi teavituskampaania. OSKA ja oskustega seotud sisust olid populaarseimad tulevikuoskustest rääkiv animatsioon, samuti üldoskustest ja OSKA üldprognoosist rääkivad videod. Kutsekoja Facebooki postitused jõudsid 2023. a 143 tuhande inimeseni, lehel on 8. jaanuari 2024 seisuga 2893 jälgijat. 2023. aastal loodi Kutsekojale konto ka LinkedIn keskkonnas. Suurem töö Kutsekoja nähtavuse tõstmiseks LinkedIn keskkonnas on kavas järgnevatel aastatel. Veebilehtedel oska.kutsekoda.ee ja kutsekoda.ee oli 2023. a kokku 97,4 tuhat külastajat, neist unikaalseid 91,4 tuhat (31.12.2023 seisuga). Veebileht kutsekoda.ee statistika kogumisel esinesid perioodil 12. aprillist kuni 26. juunini tehnilised probleemid ning sel perioodil külastajate infot ei 12 kogutud. Haridusportaali Kutsekoja hallatavatel lehtedel (karjäär, valdkonnad, ametialad) oli perioodil 1. jaanuar kuni 31. detsember 2023 kokku 35 tuhat külastajat, neist unikaalseid 24 tuhat. Tegevused vastavalt protsessiplaanile 2023. aasta tegevustes peeti silmas ka protsessiplaanis seatud eesmärke. Kõneisikuid koolitatakse järjepidevalt. 2023. aastal läbisid Kutsekoja peamised kõneisikud, sh kogu OSKA meeskond, Tallinna Ülikoolis koolituse "Kaamera ees esinemine ja suhtlus meediaga". Koolitajad olid Katrin Saks, Tiina Maiberg. Samuti kaasatakse meediaga suhtlemisel koostööpartnereid. Kas ja keda kaasata, kaalutakse iga OSKA uuringute puhul läbi koos uuringu koostanud meeskonnaga. OSKA kontseptsiooni ja edasiste sihtide üle kutsuti 2023. aastal kaasa mõtlema ja rääkima hulk Eesti visionääre OSKA visioonipäeva raames, valmisid videolood. Väiksemaid infoampse jagatakse peamiselt sotsiaalmeedias. Sellest, mis on OSKA uuringu tulemustest saanud, räägitakse koos iga valdkonna seireuuringu tulemuste tutvustamisega, aga 2023. aastal ilmus ka pikemaid OSKA mõjust rääkivaid artikleid (siin ja siin). OSKA unikaalsusest on juttu nt selles artiklis. Lugusid on jaganud OSKA lehelt edasi nii koostööpartnerid kui ka meediaväljaanded. Atraktiivse, visuaalselt hästi haaratava materjali loomisele on pandud 2023. aastal varasemast enam rõhku: teemalehed, erinevad lühivideod (OSKA uurinute ja OSKA visioonipäeva videod), näidikulehed. Igale uuringule on koostatud oma kommunikatsiooniplaan, nagu protsessiplaanis on soovitatud. 2023. aastal uuendati nii kutsekoda.ee kui ka oska.kutsekoda.ee lehte. Kutsekoja lehel uuendati esilehe vaadet ning ka sisulehti, kus parandades info struktureeritust. Toimusid ettevalmistused OSKA uuringute üle viimiseks uuele kodulehele, mis on senisest kasutajasõbraliku. Uus leht valmis 2024. a alguses. Europassi keskuse ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) rakendamise koordinatsioonikeskuse (NCP) tegevus Europass on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärgiks on suurendada Euroopa Liidus kodanike liikuvust õppe ja töö eesmärkidel. Eesti Europassi Keskus tegutseb alates 2005. aasta maist SA allüksusena. 2023. aastal jätkas keskus Europassi dokumentide (Europassi CV, keelepass, Euroopa oskuste mapp, kutsetunnistuse lisa, õpirände tunnistus, diplomilisa) tutvustamine erinevatele sihtrühmadele, sellekohase infosüsteemi haldamine ning koostöö info- ja nõustamisvõrgustikega. Riiklike kvalifikatsiooniraamistike arendamiseks ja Euroopa elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistiku (edaspidi EQF) rakendamise tagamiseks on Euroopa Liidu riikides riiklikud koordinatsioonikeskused (National Coordination Point, edaspidi NCP). Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri korraldusele 26. veebruarist 2010 täidab Eestis seda rolli Kutsekoda. Koordinatsioonikeskuse ülesanded on: • korraldada Eesti kvalifikatsioonide EQF tasemetega sidumine, kaasates olulised sihtrühmad ja tagades tegevuse läbipaistvuse; 13 • rakendada Euroopas kokku lepitud kvalifikatsioonide EQF-iga sidumise kvaliteedi tagamise põhimõtteid; • teavitada kõiki huvirühmi ja avalikkust Eesti kvalifikatsioonide EQF-i tasemetega sidumise tulemustest ning Eesti kvalifikatsioonisüsteemi arengust; • osaleda riiklike koordinatsioonikeskuste võrgustiku tegevuses. Europassi/NCP Keskuste 2023. aasta tegevuste ja tulemuste ülevaade on leitav siit. EPALE keskuse tegevus Euroopa Täiskasvanuõppe Elektroonilise Platvormi (EPALE) loomise eesmärk on täiskasvanukoolitajate koostöö arendamine. EPALE pakub võimalust jagada informatsiooni, pidada diskussioone ja vahetada kogemusi. Samuti koondab EPALE kokku üle-euroopalise infovoo viimaste teadusuuringute, seadusandlike aktide, temaatiliste ürituste jmt kohta täiskasvanuhariduse valdkonnas. 2023. aasta suuremad õnnestumised: • toimus 18 teavitusüritust, kus osales 521 osalejat • 17.05.2023 üheksandat korda toimunud Koolitajate mittekonverents pealkirjaga "Koolitaja oskused täna ja homme" on leidnud kindla koha täiskasvanukoolitajate kalendris. Mittekonverentsi korraldati koostöös ETKA Andras ja KFL’iga. Sündmus on järelvaadatav: https://epale.ec.europa.eu/et/blog/vaata-jarele-ix-koolitajate-mittekonverents- koolitaja-oskused-tana-ja-homme • EPALE Eesti Facebooki lehel avaldatakse keskmiselt 2 postitust nädalas. FB-s jagatav sisu on peamiselt eestikeelsed originaalblogipostitused ning raadiosaated „Õppetund“. Jagatakse ka koostööpartnerite sisu ja ürituste info. Igale eestikeelsele blogipostitusele lisatakse tasuline võimenduse teenus. • Kasutajate aktiivsuse suurendamiseks ja veebilehel veedetud aja pikendamiseks kasutati EPALE keskkonnas piiratud ligipääsuga koostöögruppide tööriista – loodi kaks eraldi gruppi koolitusmaterjalide ja koolituste alase info vahetamiseks Tallinna ja Tartu koolituste tarbeks. Tänu sellele on kasutajad saanud ülevaate erinevatest EPALE tööriistadest (kuigi paraku kaasnesid sellega mõnel kasutajal ka teatud tõrked sisse logimisel). • Lisaks on kasutajakogemuse parendamiseks ja kasutusaja pikendamiseks loodud uus sisuline lahendus: EPALE temaatilised sisukogumikud, kus on esitatud toimetajate välja valitud blogipostitused, ressursid, kursused ja grupid vastavalt sellele, millise EPALE sihtrühma esindaja keskkonda parasjagu sirvib https://epale.ec.europa.eu/et/blog/epale- sihtgrupipohised-sisukogumikud. • Aasta jooksul kõlas Äripäeva raadio eetris 13 Õppetunni saadet (26-38) https://bit.ly/3PzKUS7 • Saadetud on kokku 18 uudiskirja, nende seas 9 üle-Euroopalist ja 8 Eesti keskuse kirja. Lisaks on tehtud üks otsepostitus kõikidele EHISes registreeritud täienduskoolitusasutustele, millega neid teavitati mittekonverentsi tulemustest ning intervjuust haridus- ja teadusministriga raadiosaates „Õppetund“. Täpsem ülevaade tulemustest on leitav siit. 14 Kokkuvõte 2023. aastast 2023. aasta oli SA-le kõikides tegevussuundades tegus, töine ja edukas. Toimib terviklik ja avatud Eesti kutsesüsteem. Kutsestandardeid kasutatakse aktiivselt õppekavade loomisel ja arendamisel, kindlustamaks tööturu nõuetega arvestamise. Oma ehituspõhimõtetelt vabatahtlikuna on kutsesüsteem võimaldanud tunnustada üle 200 000 tööturul tegutseva inimese kutsekvalifikatsiooni, andes olulise panuse Eesti tööjõu konkurentsivõime tõusule. OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosiuuringutega on loodud eeldused nii taseme- kui täiendusõppe õppemahtude täpsemaks kavandamiseks erialati ja õppetasemeti ning õppe sisu korrigeerimiseks tulevikutrendidest tulenevaid muutusi silmas pidades. Oskuste registri ja kataloogi sisuga täitmine käis täiendatud jõududega. Algasid ettevalmistused, et 2024. aasta sügisel koos kahepäevase rahvusvahelise konverentsiga avalikustuv oskuste tasandi maailm oleks tõesti kasulik iga inimese jaoks. EPALE tegevus on täiskasvanukoolitajate kogukonnas saanud tuntuks ja hinnatuks. Eeldatavad arengud järgmisel majandusaastal 2024. aastal jätkub kutsesüsteemi haldamine vastavalt HTM-ga sõlmitud halduslepingule. Sellest johtuvalt on SA ülesandeks kutsenõukogude esimeeste kogu töö korraldamine, kutse andja valimise avalike konkursside korraldamine, kvaliteedi- ja järelevalvesüsteemi rakendamine kutset andvate organite ja kutsekomisjonide tegevuse üle, kutsesüsteemiga seotud dokumendivormide ja näidiste väljatöötamine, kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimine. Kutseregistri infosüsteemi täiendatakse pidevalt vastavalt kutsesüsteemi arengutele ja koostööpartnerite ning kutseregistri kasutajate tagasisidele. 2024. aastal jätkatakse oskuste klassifikaatori alusel järkjärgulist oskuste kataloogi arendamist ja sellele infosüsteemi rakenduse välja töötamist. Septembris on kavas koos kahepäevase rahvusvahelise konverentsiga avalikustada uus oskuste infosüsteem. Jätkub tegutsemine Euroopa koostöövõrgustike Eesti esindajana – Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riikliku koordinatsioonipunktina, Europassi ning täiskasvanukoolitajate e- keskkonna EPALE keskusena. 2024. aastal jätkub OSKA tegevus. OSKA suuremaks väljakutseks 2024. aastal on uute temaatiliste uuringutega (nt välistööjõud, AI mõju tööjõu ja oskuste vajadusele, tuulenergeetika ehitamise ja käitamise mõju tööjõu ja oskuste vajadusele) seoses asjakohaste metoodiliste lahenduste leidmine. Tähtsamad finantssuhtarvud 2023 2022 Maksevõimekordaja (käibevara-varud ettemaksed/lühiajalised kohustised) 2,68 2,84 Võlakordaja (koguvõlg/varad) 0,32 0,34 15 Tegevusaruande koostaja: Tiia Randma, Kutsekoja juhatuse liige 16 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 382 264 556 963 Nõuded ja ettemaksed 858 614 484 947 2 Kokku käibevarad 1 240 878 1 041 910 Põhivarad Immateriaalsed põhivarad 186 391 26 920 4 Kokku põhivarad 186 391 26 920 Kokku varad 1 427 269 1 068 830 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 462 651 291 994 5 Kokku lühiajalised kohustised 462 651 291 994 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 0 75 000 Kokku pikaajalised kohustised 0 75 000 Kokku kohustised 462 651 366 994 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 701 836 693 621 Aruandeaasta tulem 262 782 8 215 Kokku netovara 964 618 701 836 Kokku kohustised ja netovara 1 427 269 1 068 830 19 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 3 343 452 2 614 159 6 Tulu ettevõtlusest 57 435 53 701 7 Kokku tulud 3 400 887 2 667 860 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -509 888 -440 573 9 Jagatud annetused ja toetused -841 683 -842 186 10 Mitmesugused tegevuskulud -236 808 -119 653 8 Tööjõukulud -1 576 586 -1 245 028 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -3 529 -13 391 4 Kokku kulud -3 168 494 -2 660 831 Põhitegevuse tulem 232 393 7 029 Intressitulud 30 389 1 186 Aruandeaasta tulem 262 782 8 215 20 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 232 393 7 029 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 3 529 13 391 4 Muud korrigeerimised -163 000 0 Kokku korrigeerimised -159 471 13 391 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -163 497 16 236 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -54 343 110 455 Kokku rahavood põhitegevusest -144 918 147 111 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -45 600 0 4 soetamisel Laekunud intressid 15 819 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -29 781 0 Kokku rahavood -174 699 147 111 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 556 963 409 852 Raha ja raha ekvivalentide muutus -174 699 147 111 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 382 264 556 963 21 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2021 693 621 693 621 Aruandeaasta tulem 8 215 8 215 31.12.2022 701 836 701 836 Aruandeaasta tulem 262 782 262 782 31.12.2023 964 618 964 618 22 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Kutsekoda 2023. aasta raamatupidamise aastaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga. Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (SME IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Arvestus- ja esitusvaluuta Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Rahana kajastatakse arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nominaalväärtusega. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ei olnud. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaraks loetakse materiaalsed ja immateriaalsed varasid maksumusega alates 10 000 eurost ning kasutuseaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse kasutusele võtmisel 100%-liselt kulusse ja nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara ostuhinnast ja soetamisega seotud kulutustest. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Tarkvara (immateriaalne 3 - 15 aastat põhivara) Rendid Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, aga ei pruugi rentnikule üle minna ning vara ei ole võimalik asendada. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. SA rendib vara ainult kasutusrendi tingimustel. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Tulud Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. 23 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Kulud Kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Seotud osapooled Seotud osapooled sihtasutuse mõistes on: • sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed; • lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt, teatud tingimustel antud ja saadud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuse sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Tegevustoetusena kajastatakse antud ja saadud toetused, mis antakse toetuse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetus kajastatakse toetuse andja poolt kuluna raha ülekandmisel ja saaja poolt tuluna raha laekumisel. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse lähtudes RTJ 12 nõuetest brutomeetodil. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 5 794 5 794 Muud nõuded 15 756 15 756 Viitlaekumised 15 756 15 756 Ettemaksed 7 569 7 569 Nõuded toetuste ja siirete 829 495 829 495 eest Kokku nõuded ja 858 614 858 614 ettemaksed 31.12.2022 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 848 848 Muud nõuded 1 186 1 186 Viitlaekumised 1 186 1 186 Ettemaksed 178 178 Nõuded toetuste ja siirete 482 735 482 735 eest Kokku nõuded ja 484 947 484 947 ettemaksed Muud nõuded projektide lõikes: 24 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne 31.12.2023 seisuga ESF "Kutsesüsteemi reform" 741 556 eurot EPALE 24 693 eurot SECBaltic 2 134 eurot EPNCP 61 112 eurot 31.12.2022 seisuga ESF "Kutsesüsteemi reform" 455 115 eurot EPALE 27 617 eurot SECBaltic 3 eurot Projektidega seonduvad tulud-kulud on kajastatud Lisa 14 's. Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 17 15 Üksikisiku tulumaks 29 316 21 149 Erisoodustuse tulumaks 1 355 1 946 Sotsiaalmaks 51 034 37 713 Kohustuslik kogumispension 2 276 1 786 Töötuskindlustusmaksed 3 410 2 476 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 87 408 65 085 Lisa 5 "Maksuvõlad" täiendav info. 25 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2021 Soetusmaksumus 47 090 47 090 Akumuleeritud kulum -6 779 -6 779 Jääkmaksumus 40 311 40 311 Amortisatsioonikulu -13 391 -13 391 31.12.2022 Soetusmaksumus 47 090 47 090 Akumuleeritud kulum -20 170 -20 170 Jääkmaksumus 26 920 26 920 Ostud ja parendused 38 000 38 000 Amortisatsioonikulu -3 529 -3 529 Muud muutused 125 000 125 000 31.12.2023 Soetusmaksumus 210 090 210 090 Akumuleeritud kulum -23 699 -23 699 Jääkmaksumus 186 391 186 391 26 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 256 886 256 886 0 Võlad töövõtjatele 58 606 58 606 0 Maksuvõlad 87 408 87 408 0 Muud võlad 4 005 4 005 0 Muud viitvõlad 4 005 4 005 0 Sihtfinantseerimisega seotud 35 949 35 949 0 kohustised Sihtfinantseerimiseks saadud 19 797 19 797 0 ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed 462 651 462 651 0 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 27 552 27 552 0 Võlad töövõtjatele 52 923 52 923 0 Maksuvõlad 65 085 65 085 0 Muud võlad 2 730 2 730 0 Muud viitvõlad 2 730 2 730 0 Sihtfinantseerimisega seotud 4 850 4 850 0 kohustised Sihtfinantseerimiseks saadud 213 590 138 590 75 000 ettemaksed Muud kohustised 264 264 0 Kokku võlad ja ettemaksed 366 994 291 994 75 000 Seisuga 31.12.2023 sihtfinantseerimisega seotud kohustised summas 35 949 eurot on sihtotstarbeline toetus, mis jaguneb: 33 321 eurot - ESF projektile, 2 628 eurot - EPALE projektile. Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaks summas 19 797 eurot on Euroopa Komisjonilt saadud ettemaks, mis jaguneb: 10 918 eurot - EPALE22 projektile, 1 581 eurot - EPNCP projektile, 7 298 eurot - QUARSU projektile. Seisuga 31.12.2022 sihtfinantseerimisega seotud kohustised summas 4 850 eurot on sihtotstarbeline toetus EPALE projektile. Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaks summas 213 590 eurot on Euroopa Komisjonilt saadud ettemaks, mis jaguneb: 110 184 eurot - EPALE22 projektile (sellest 75 000 jääb aastasse 2024), 81 664 eurot - EPNCP projektile, 10 921 eurot - EQVEGAN projektile, 10 821 eurot - QUARSU projektile. 27 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Annetused ja toetused (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 896 720 1 192 427 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 446 732 1 421 732 Kokku annetused ja toetused 3 343 452 2 614 159 sh eraldis riigieelarvest 2 004 162 1 674 253 sh sihtotstarbeliste projektide finantseeringud 1 339 290 939 906 14 2023.aastal saadi toetusi: Haridus- ja Teadusministeerium 2 004 162 eurot Euroopa Komisjon 1 339 290 eurot 2022.aastal saadi toetusi: Haridus- ja Teadusministeerium 1 674 253 eurot Euroopa Komisjon 939 906 eurot Juhtkonna hinnangul on toetustega seotud tingimused bilansipäeva seisuga täidetud ning toetused ei kuulu aruande koostamise seisuga tagastamisele. Lisa 7 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2023 2022 Kutsetunnistuste väljastamise tulu 56 570 53 521 Muud 865 180 Kokku tulu ettevõtlusest 57 435 53 701 28 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Üür ja rent -76 253 -69 289 11 Energia -5 466 -4 391 Elektrienergia -5 466 -4 391 Mitmesugused bürookulud -38 538 -19 060 Lähetuskulud -590 -170 Koolituskulud -79 -963 Kutsetunnistuste trükkimise kulu -13 679 -13 829 Muud ruumidega seotud kulud -35 323 -29 860 IT ja kommunikatsioonitehnoloogia -129 245 -70 124 Ühikupõhised kulud, mis kaetakse sihtfinantseeringust 153 564 144 297 Inventar -23 803 -8 900 Muud -67 396 -47 364 Kokku mitmesugused tegevuskulud -236 808 -119 653 2023.aastal eraladas Haridus- ja Teadusministeerium ühekordset sihtostarbelist raha 68 000 EUR küberturbe tõhustamiseks. Sellest tulenevalt toimus oluliselt IT ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude kasv 2023.aastal. Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Üür ja rent -4 534 -1 428 11 Mitmesugused bürookulud -175 697 -146 638 Uurimis- ja arengukulud -19 301 -31 895 Lähetuskulud -31 095 -10 406 Koolituskulud -10 237 -6 200 Ürituste, koolituste korraldamine -34 752 -38 898 IT ja kommunikatsioonitehnoloogia -9 030 -1 846 Ühikupõhised kulud -153 564 -144 297 Muud -71 678 -58 965 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -509 888 -440 573 otsesed kulud Lisa 10 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2023 2022 Kodumaine sihtfinantseerimine -841 683 -842 186 Kokku jagatud annetused ja toetused -841 683 -842 186 29 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne 2023.aastal jagati kodumaist sihtfinantseerimist 57 juriidilisele isikule. Suuremad toetuse saajad olid: AS BCS Koolitus -40 041 eurot Autokutseõppe Liit -70 601 eurot EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT -51 750 eurot Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit-53 868 eurot Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ -59 136 eurot Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda -50 424 eurot MTÜ Eesti Peakokkade Ühendus -67 600 eurot 2022.aastal jagati kodumaist sihtfinantseerimist 55 juriidilisele isikule. Suuremad toetuse saajad olid: AS BCS Koolitus -51 525 eurot Autokutseõppe Liit -73 607 eurot EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT -58 144 eurot Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit -52 060 eurot Eesti Masinatööstuse Liit MTÜ -64 440 eurot Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda -52 498 eurot MTÜ Eesti Peakokkade Ühendus -60 200 eurot Lisa 11 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2023 2022 Lisa nr Kasutusrendikulu -84 427 -86 070 8,9 Kõik SA Kutsekoda rendilepingud on sõlmitud kasutusrendi tingimustel. Vara gruppide lõikes jagunes kasutusrent: 2023.aasta Ruumide üür ja rent 73 763 eurot IT rent 10 664 eurot 2022.aasta Ruumide üür ja rent 67 828 eurot IT rent 16 062 eurot Inventari rent 2 180 eurot 30 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Palgakulu -1 154 703 -913 508 Sotsiaalmaksud -389 550 -308 269 Erisoodustused -19 448 -13 986 Erisoodustuse SM ja TM -12 885 -9 265 Kokku tööjõukulud -1 576 586 -1 245 028 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -1 205 469 -863 186 14 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 35 30 2023.aastal töötas SA-s 35 töötajat, mis jagunesid osakondade vahel: Kutsesüsteem – 7 töötajat, Kutseregister – 2 töötajat, EPALE ja EPNCP (projektid) - 4 töötajat, ESF projekt - 22 töötajat. 2022.aastal töötas SA-s 30 töötajat, mis jagunesid osakondade vahel: Kutsesüsteem – 7 töötajat, OSKA/ESF projekt - 17 töötajat, EPALE ja EPNCP (projektid) - 4 töötajat, Kutseregister – 2 töötajat. Lisas kajastatud palgakulu sisaldab ka töövõtulepingute alusel makstud tasusid: 2023.a. 82 786 eurot, 2022.a. 48 289 eurot. Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2023 2022 Arvestatud tasu 46 600 48 017 Sõiduki kütus , erisoodustusena 1 399 1 281 Lisaks said juhatuse liikmed TL alusel tasusid: 2023.a. 21 017 eurot 2022.a. 28 511 eurot Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid 2023 2023 2022 2022 31 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne tulu kulu tulu kulu OSKA (ESF) sihtfinantseerimine 0 0 381 548 0 sihtfinantseerimine HTMilt 0 0 67 332 0 administreerimiskulud 0 0 0 -102 088 töötasud 0 0 0 -238 346 sotsiaalmaksud 0 0 0 -108 446 Europass / NCP sihtfinantseerimine 142 776 0 105 159 0 sihtfinantseerimine HTMilt 71 419 0 73 000 0 administreerimiskulud 0 -106 240 0 -73 477 töötasud 0 -107 296 0 -79 017 sotsiaalmaksud 0 -35 074 0 -26 720 SECB sihtfinantseerimine 6 399 0 4 271 0 administreerimiskulud 0 -6 095 0 -4 092 töötasud 0 -229 0 -108 sotsiaalmaksud 0 -75 0 -71 KSRF sihtfinantseerimine 1 076 406 0 318 580 0 sihtfinantseerimine HTMilt 461 317 0 136 534 0 administreerimiskulud 0 -322 803 0 -113 388 põhivara 0 -163 000 töötasud 0 -755 386 0 -255 303 sotsiaalmaksud 0 -247 277 0 -86 420 EPALE sihtfinantseerimine 99 267 0 118 589 0 sihtfinantseerimine HTMilt 24 693 0 48 655 0 administreerimiskulud 0 -70 014 0 -147 529 töötasud 0 -40 640 0 -50 744 sotsiaalmaksud 0 -13 306 0 -17 198 EQVEGAN sihtfinantseerimine 10 921 0 11 759 0 töötasud 0 -6 186 0 -607 sotsiaalmaksud 0 0 0 -205 32 Sihtasutus Kutsekoda 2023. a. majandusaasta aruanne QUARSU sihtfinantseerimine 3 522 0 0 0 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide tulud (lisa 6) 1 339 290 939 906 Sihtfinantseerimine HTM'lt 557 429 325 521 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide majanduskulud (Lisa 9) -509 888 -440 573 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide põhivara (Lisa 4) -163 000 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide tööjõukulud (Lisa 12) -1 205 469 -863 186 Projektidega seonduvat lisainfot on Lisa 2 (nõuded projektide lõikes) ja Lisa 5 (projektide kohustised ja saadud ettemaksed) 33 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Kutsekoda nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Kutsekoda (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2023 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2023 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ree Teinberg Vandeaudiitori tegevusloa number 625 Audit & Consult OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 280 Telliskivi tn 60/1, Tallinn, Harju maakond, 10412 22.03.2024 Ülevaade SA Kutsekoda nõukogu tegevusest 20 2 3 . aastal SA tegevust juhib 7 -liikmeline nõukogu. Nõukogu kavandab SA tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet SA ja juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosseis perioodil 01.01 – 31.12.20 2 3 : Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; esimees Arto Aas Eesti Tööandjate Keskliit Sille Kraam Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , kuni 26.04.2023 Ago Tuuling Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Margus Haidak Haridus- ja Teadusministeerium Kaia Vask Eesti Ametiühingute Keskliit, alates 23.11.2023 Ulla Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, alates 04.12.2023 Merike Saks Rahandusministeerium, alates 04.12.2023 Jaan-Hendrik Toomel Eesti Ametiühingute Keskliit, kuni 23. 11 .202 3 Ulla Saar Sotsiaalministeerium, kuni 0 4.1 2 .202 3 Annely Tank Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, alates 27.04.2023 kuni 04.12.2023 SA Kutsekoda n õukogu koosolekud toimusid 20 2 3 . aastal 4 korral . Nõukogu järelevalvefunktsiooni tagamiseks esitab sihtasutuse juhatus nõukogule ja asutajale regulaarselt aruanded sihtasutuse tegevusest ja eelarve täitmisest. Aastal 20 2 3 analüüsis ja arutas sihtasutuse nõukogu juhatuse 20 2 2 . aasta tegevusaruannet ja eelarve täitmise aruannet, 20 2 2 . aasta majandusaasta aruannet ning 20 2 3 . aasta eelarvet ja tegevuseesmärke ning nimetas järgmise viie aasta (2023 kuni 2027) majandusaasta aruande audiitori. Nõukogu v õttis koosolekutel vastu järgmised põhikirjast tulenevad otsused : 08.2022 Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud Kutsekoja finantsplaani 2022-2026 teadmiseks võtmine. Seoses sellega, et ESF projekti „Kutsesüsteemi reform“ toetuse andmise tingimuste kinnitamisega toimusid olulised muudatused finantsplaanis, esitada täpsustatud finantsplaan aastateks 2023-2027 enne HTMi-le esitamist piisava ajavaruga nõukogule arvamuse avaldamiseks ja kinnitamiseks . 202 2 . aasta majandusaasta aruande kinnitamine . Järgmise viie aasta (2023 kuni 2027) majandusaasta aruande audiitori nimetamine. Kutsekoja töökeskkonna uuendamine: teostada Kutsekoja tööruumides värskendusremont ja vajadusel asendada kontorimööbel ergonoomilisega. eelneva teostamiseks kasutada Kutsekoja akumuleeritud tulemina kogunenud eelarveväliseid vahendeid. Juhatuse liikmele lisatasu maksmine 2022. aasta eest: maksta lisatasu Kutsekoja juhatuse liikmele 7000 euro ulatuses . Kinnitati Kutsekoja 2024. aasta tegevuskava ning riigieelarveliste kulude eelarve. Kinnitati ESF projekti Kutsesüsteemi reform 2024. aasta tegevuskava ja eelarve. Lisaks olid päevakavas järgmised aruteluteemad: Kutsekoja 202 2 . aasta tulemuste ja 202 3 . aasta peamiste tegevuste ülevaade . ülevaate Kutsekoja 2023. aasta I poolaasta tulemustest. ülevaate 2023. aasta I poolaasta Kutsekoja eelarve täitmisest . Ülevaade Kutsekoja 2023. aasta eelarve täitmisest ja suurematest käivitunud algatustest . 20 2 3 . aastal nõukogu liikmetele tasu ei makstud. SA juhatus tegeleb SA juhtimise ja esindamisega. 202 3 . aastal oli juhatus üheliikmeline ja juhatuse liige on Tiia Randma. Juhatuse liikmele maksti 202 3 . aastal tasusid alljärgnevalt: Tiia Randma – juhatuse liikme tasu: 39 600 eurot , lisatasu : 7000 eurot ( allkirjastatud digitaalselt ) Mait Palts N õukogu esimees ( kuupäev digiallkirjas )

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →