Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, Tallinn 10122 [email protected] Edastatud digitaalselt allkirjastatuna riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti aadressil [email protected] 28.03.2024. a Tallinnas Hanke viitenumber: 274464 Hanke nimetus: Toitlustusteenus Viimsi valla koolides ja lasteaedades 2024-2029 Hankija: Viimsi Vallavalitsus, registrikood 75021250 Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing, registrikood 10068915 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kaija Koik, e-post [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 1. SISSEJUHATUS Riigihangete vaidlustuskomisjon edastas Vaidlustajale Hankija vastuse vaidlustusele koos kirjaliku menetluse teatega 25.03.2024 ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 28.03.2024. Siinsega vastab Vaidlustaja Hankija poolt 25.03.2024 esitatud vaidlustuse vastuses avaldatud seisukohtadele. Samuti esitab Vaidlustaja käesolevas dokumendis oma menetluskulude nimekirja. 2. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD HANKIJA POOLT 25.03.2024 ESITATU OSAS 2.1. Teenuse korralduskava hindamiskriteeriumi vastuolu RHS § 85 lg 1 sätestatuga (vastus Hankija 25.03. vastuse p-le 3.1.5 koos alapunktidega) RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt ei või pakkumuse hindamise kriteeriumina sätestada mh RHS § 101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja või taotleja kvalifitseerimise tingimusi (välja arvatud RHS § 101 lg 1 p 6 nimetatud andmed pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja Member of Maakri 29, 10145 Tallinn, Eesti / Estonia Advokaadibüroo Concordia OÜ Tel. (+372) 626 2062 Registrikood 10820483 [email protected], www.concordia.ee KMKR / VAT EE100730092  kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need näitavad hankijale pakkumuse majanduslikku soodsust ja kui neid andmeid ei kasutata kvalifitseerimisel). RHS § 101 lg 1 kohaselt võib hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile kindlate andmete ja dokumentide esitamist. Seal hulgas on lubatud hankijal nõuda andmeid tehniliste, eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate töötajate või üksuste kohta (RHS § 101 lg 1 p 3), kvaliteedi tagamiseks kasutatavate tehniliste seadmete ning töö kvaliteedi jälgimise, analüüsimise ja teadusuuringute vahendite ning meetmete kirjeldust (samas p 4), andmeid tarneahela juhtimise ja jälgimise süsteemide kohta, mida pakkuja saab lepingu täitmisel kohaldada (samas p 5), andmeid hankelepingu täitmisel rakendatavate keskkonnajuhtimise meetmete kohta (samas p 7), andmeid töötajate, juhatuse liikmete ja muul lepingulisel alusel ettevõttes tööd tegevate isikute keskmine arvu kohta viimasel kolmel aastal (samas p 8) ning andmeid töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta (samas p 9). Kui hankelepingu esemeks olevad asjad või teenused on keerukad või eriotstarbelised, võib hankija RHS § 101 lg 3 alusel kontrollida pakkuja tootmisvõimalusi või tehnilist pädevust ning vajaduse korral ka teadus- ja uurimistöö tegemise võimalusi ja rakendatavaid nõutud kvaliteedi tagamise meetmeid. Kõnealuse hindamiskriteeriumi kirjelduse kohaselt peab „korralduskava käsitlema protsesside kirjeldust ja kvaliteedi juhtimist“. Kõnealuse hindamiskriteeriumi hindamismetoodika kohaselt hindab hankija mh kas pööratakse tähelepanu tooraine kvaliteedile, kas ja kuidas on kaasatud korralduskava realiseerimiseks vajalik ressurss (nii personal kui ka materiaalne), kas rakendatavad juhtimisprotsessid toetavad korralduskava realiseerimist ja hankija eesmärgi saavutamist ning kas ja kuidas on maandatud võimalikud riskid. Vaidlustaja leiab, et sisuliselt soovib Hankija läbi korralduskava hinnata pakkujate tehnilist ja kutsealast pädevust ning tootmisvõimalusi, s.h. RHS § 101 lg 1 p-des 3-5, p-des 7-9 ning lg 3 kirjeldatud andmeid Hankija tegevuse korralduse, juhtimise ning ressursside kohta. Vaidlustaja leiab, et sellisena ei vasta kõnealune hindamiskriteerium koos vastava hindamismetoodikaga RHS § 85 lg 1 ls 2. 2.2. RHS § 85 lg 1 muudatus 2022. aastal (Hankija 25.03. vastuse p 3.1.5.4) Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et RHS § 85 lg 1 muudatus 2022. aastast annab hankijale võimaluse valida, kas sätestada hariduse- ja kutsekvalifikatsiooni osas kvalifitseerimise tingimuse või hindamiskriteeriumi (Hankija 25.03.2024 vastuse p 3.1.5.4.). Samas Hankija poolt esitatud arutlused RHS § 85 lg 2 kohaldamise teemal ei ole asjakohased, sest RHS § 85 lg 2 ei leevenda kuidagi RHS § 85 lg 1 sätestatut, sh. keeldu sätestada pakkumuse hindamise kriteeriumina RHS § 101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja kvalifitseerimise tingimusi. Vastava seaduseelnõu1 seletuskirja2 kohaselt „täiendati eelnõu punktiga 79 RHS § 85 lg 1 teise lausega, mis ütleb üheselt mõistetavalt, et kvalifitseerimise tingimusi pakkumuse hindamise kriteeriumidena kasutada ei tohi, välja arvatud RHS § 101 lg 1 punktis 6 sätestatud andmed hariduse- ja kutsekvalifikatsiooni kohta, mida lubab hindamiskriteeriumidena kasutada direktiivi 2014/24/EL XII lisa II osa p f. Nimetatud 1 Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 491 SE. 2 Leitav internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b533be92-b5d8-47fc-a71d- fee84a786aa0 lk 2 / 8  direktiivi sätet on püütud tõlgendada ka selliselt, et teisi kvalifitseerimise tingimusi saab vabalt pakkumuste hindamisel kasutada, ent piirang on sätestatud üksnes sellele tingimusele. Selline tõlgendus on väär. Kvalifitseerimise tingimuste ebasobivust hindamiskriteeriumina kasutamise osas on kajastatud mitmes kohtulahendis (vt nt Euroopa Kohtu otsused C-532/06, p 30; C-199/07, p 54; C-315/01, p-d 65-67) ja ka õiguskirjanduses (vt nt E.Fels, Riigihangete seadus, Kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 473)“. 2.3. Teenuse korralduskava hindamiskriteeriumi vastuolu RHS § 3 sätestatud põhimõtetega (vastus Hankija vastuse p-le 3.1 koos alapunktidega, v.a. p 3.1.5) 2.3.1. Korralduskava hindamismetoodika ebaproportsionaalsusest ja ebaselgusest Ühelt poolt on Hankija ootused korralduskavale kõrged. Hankija „soovitab“ (arvestades hindamismetoodika kirjeldust, siis on tegemist pigem „rangelt soovitusliku“ iseloomuga, so. tegelikult kohustuslike nõuetega) teenuse osutamise korralduskava sisuks mh teenuse korraldamise plaani, s.o teenuse osutamise kontseptsiooni, kus kirjeldatakse, kuidas saavutatakse Tellija eesmärkide täitmine, näidatakse ära valmistusköökide asukoht, valmistusköögi teenindavad asutused, teenuse planeerimine ja juhtimine. Samuti „soovitab“ Hankija korralduskava sisuks ressursside juhtimise ja planeerimise, tehnoloogiliste seadmete, personali vajaduse ja personaliprogrammi, logistika, kasutatavate toiduainete hankimise, varustuskindluse ja kvaliteedi tagamise, koostööpartnerite, investeeringute, tehnoloogiliste seadmete koosseisu, paigalduse ja hoolduse, samuti jäätmekäitluse ja riskide maandamise meetmete kirjeldust. Hankija avaldab, et talle on oluline saada ammendav ja usaldusväärne kirjeldus. Hindamismetoodika kohaselt hinnatakse erinevaid pakkujate tegevuse korraldust ja teenuse kvaliteedi tagamist puudutavaid aspekte, s.h. kas korralduskava on lähtuvalt hankelepingu esemest läbimõeldud, teostatav ja usutav, kas korralduskavas kirjeldatud tegevuste ja lahenduste elluviimine tagab hankelepingu nõuetekohase täitmise, kas korralduskava veenab hankijat, et saavutatakse soovitud hanke eesmärk, kas pööratakse tähelepanu tooraine kvaliteedile ja kas plaanitakse kasutada mahe toorainet, kas ja kuidas on kaasatud korralduskava realiseerimiseks vajalik ressurss (nii personal kui ka materiaalne), kas rakendatavad juhtimisprotsessid toetavad korralduskava realiseerimist ja hankija eesmärgi saavutamist, kas ja kuidas on maandatud võimalikud riskid, sh mida on pakkuja õppinud ja kuidas rakendab varasemaid kogemusi ning kas pakkuja korralduskava on majanduslikult rakendatav ja efektiivne. Eelnevast järeldub, et korralduskava peab olema põhjalik ning käsitlema kõiki vähegi olulisi teenuse osutamist käsitlevaid aspekte. Arvestades hangitava teenuse mahtu ning teenust saavate koolide ja lasteaedade arvu, peab korralduskava Hankija väljendatud ootustele vastamiseks olema suhteliselt mahukas ja detailne dokument. Teisalt võimaldab hindamismetoodika aga anda korralduskavale hindepunkte üksnes nelja hinde skaalal – vastavalt on ühel komisjoni liikmel võimalik anda kas 0, 1, 3 või 5 hindepunkti. Sedavõrd väheste hindepunktide andmise võimalus tähendab, et iga hindepunkt omab hindamise tulemuse seisukohalt väga suurt kaalu. Vaidlustaja leiab, et korralduskava hindamiskriteeriumi suhteliselt suurt osakaalu (hindamise kogutulemuse seisukohalt) ning korralduskavale Hankija poolt esitatavaid kõrgeid ootusi ja nõudeid arvestades on sedavõrd väheste hindepunktidega hindeskaala ebaproportsionaalne ega võimalda korralduskava õiglast sisulist hindamist. lk 3 / 8 On tähelepanuväärne, et kui esitatud korralduskava on „kuni kahes punktis“ (loe: „kasvõi vaid ühes punktis“) hankekomisjoni liikme arvates „läbimõtlemata/ ebareaalne/ebapiisav“ või sisaldab mistahes „puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid“ ja „ei veena hankijat eesmärgi saavutamises kõigis asjaoludes“, siis ei ole võimalik pakkujal saada maksimumpunkte ning korralduskava hinnatakse rahuldava hindega, so 3 hindepunktiga. Nõrgaks loetakse korralduskava Hankija poolt siis, kui esitatud töökorralduskava on „kolmes kuni viies (k.a.) punktis läbimõtlemata/ebareaalne/ebapiisav või sisaldab mitmeid puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid“. Siinjuures on ebaselge, mida peab Hankija silmas „punktide“ all, mis peavad olema läbimõeldud, reaalsed ja piisavad või millal peab Hankija lugema sellise „punkti“ piisavalt läbimõelduks, reaalseks ja piisavaks. Samuti on ebaselge, missugused puudujäägid, vastuolud ja ebakõlad võimaldavad hankijal mitte veenduda, et esitatud korralduskavaga ei ole võimalik saavutada hankija eesmärke „kõigis asjaoludes“. Tõele ei vasta Hankija poolt vaidlustuse vastuses esitatud väide (vt Hankija vastuse p 3.1.5.3), et kui korralduskavale ei anta maksimumpunkte, siis seda selgitatakse nii, et pakkujal oleks mõistatav, miks ta sellised punktid sai. RHAD ei sisalda sellist sätet, mis kohustaks hankekomisjoni liikmeid või Hankijat antud hindepunkte pakkujatele täiendavalt põhjendama. Mis puudutab Hankija väidet, et Vaidlustajal on mure, et pakkuja vähimgi sisuline eksimus näidismenüüde koostamisel, sh kasvõi grammiga energia ja/või toitainete sisalduse osas, ükskõik kui ebaoluline või tühine see praktikas lepingu täitmisel ka poleks, toob kaasa pakkuja menetlusest kõrvaldamise (Hankija 25.03. vastuse p 5.3), siis see on tõsi. Kuid see ei tähenda, et Vaidlustaja mure või säärase mure selgituseks esitatud selgitused või põhjendused oleksid kuidagi otsitud või alusetud. Vaidlustajal on paraku minevikust mitmeid kogemusi just selliste vastavustingimustega, kus hankija on kehtestanud üleliia ranged vastavustingimused ning pakkujad (s.h. mitte üksnes Vaidlustaja) on seejärel menetlusest kõrvaldatud suhteliselt tühiste, kuid paraku sisuliseks loetud inimlike eksimuste tõttu, millel pole nö suures plaanis pakkumuste konkurentsivõime või pakutava teenuse kvaliteediga erilist puutumust. Ebaproportsionaalselt rangeid ja/või keerulisi vastavustingimusi seades kahjustavad hankijad lõppkokkuvõttes ausat ja efektiivset konkurentsi ning seeläbi eelkõige iseennast, sest eduka pakkumuse väljaselgitamisel ei saa otsustavaks mitte parim teenuse hinna ja kvaliteedi suhe, vaid suutlikkus vigadeta bürokraatlikku kadalippu läbida. Seoses Hankija väitega, et kuna ettevõtte tegevuse otstarbekas ja efektiivne korraldamine on ühtlasi ka elementaarne juhatuse liikme hoolsuskohustus, mistõttu ei ole korralduskava koostamine pakkujatele täiendav töö, vaid pigem nö spikker, et teenuse kvaliteet läbimõeldum oleks (vt Hankija 25.03. vastuse p 3.1.4.4), selgitab Vaidlustaja, et Hankija ootustele vastava ja Hankija nõutud mahus ning detailsuses korralduskava kui eraldi dokumendi koostamine enne eduka pakkumuse selgumist ei ole siiski kuidagi vaadeldav äriühingu juhatuse hoolduskohustuse täitmise ja/või ettevõtte tegevuse otstarbeka ja efektiivse korraldamisena – olukorras, kus hanke võitja ei ole selge, pole ettevõtja seisukohalt mõistlik teha üleliigseid kulutusi ja jõupingutusi. Mis ei tähenda, et pakkujad ei mõtleks ja arvutaks pakkumusi koostades läbi hankelepingu täitmiseks vajalikke ressursse ning protsesse. Paljud protsessid, s.h. ressursside, kvaliteedi ning riskide juhtimine, on pakkujatel kirjeldatud ära sisemiste dokumentidega, mis aga ei ole tingimata konkreetsete objektide või konkreetse lepingu täitmise põhised. Paljude protsesside planeerimine ning hinnastamine toimub pealegi tänapäeval digitaalselt vastavat lk 4 / 8  tarkvara kasutades. Hankija soovitud konkreetse hankelepingu täitmisele suunatud dokumendi koostamine on kindlasti lisatöö, mida ilma Hankija nõudmiseta vähemalt enne eduka pakkumise selgumist ja/või hankelepingu sõlmimist ette ei võetaks. Vaidlustajale jääb arusaamatuks Hankija väide, et läbimõeldud teenus aitab vältida ühtlasi ka pakkumusi, mis on põhjendamatult madala maksumusega. Vaidlustaja osundab, et kehtiva kohtupraktika valguses pole ka omahinnast madalama hinnaga pakkumused üldjuhul keelatud juhul, kui pole kehtestatud ristsubsideerimise keeldu (vt RKHKo 04.11.2020 nr 3-20-924/24, p-d 22 j-d; 07.06.2021 nr 3-20-2362/63, p 25) ning ei kohaldu RHS § 115 lg 9. 2.3.2. Korralduskava hindamise läbipaistvusest, kontrollitavusest ning pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest Nagu ülal (p 2.3.1) selgitatud, on Hankija ootused ja nõuded korralduskavale kõrged. Vaidlustaja leiab, et Hankija kirjeldatud kujul esitatud korralduskavade hindamiseks on läbipaistvuse, kontrollitavuse ning võrdse kohtlemise seisukohalt hädavajalik, et hindajatel on olemas vastav (korralduskavadele esitatud sisulistest ootustest ja nõuetest lähtuv) erialane pädevus. Vaidlustaja leiab, et siinkohal ei ole piisav, kui hankekomisjoni liikmetel on seoses oma varasema tööalase tegevusega olnud mingisugune kokkupuude koolide või lasteaedade toitlustamisega teenuse saajana (vt Hankija vastuse p 3.1.11). Korralduskava hindamisel pole tegemist olukorraga, kus hinnatakse teenuse kvaliteeti subjektiivsest vaatevinklist teenust testides (nt toitu degusteerides või toote disaini hinnates), mille puhul ei pea tingimata teadma seda, „kuidas vorsti tehakse“. Siin üritab Hankija aga paraku just hinnata seda, „kuidas vorsti tehakse“, sh aga ise vastavaid teadmisi ja oskusi omamata. Täiendavalt omab hindamise läbipaistvuse, kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise seisukohalt negatiivset mõju asjaolu, et hinnete andmine toimub hindamismetoodika kohaselt hankekomisjoni istungil avalikult, mis võimaldab hankekomisjoni liikmetel enne hinnete andmist teineteise arvamust mõjutada ja omavahel hinnanguid kooskõlastada. Vastusena Hankija mõistmatusele, kuidas teenuse osutamise kava hindamise anonüümsus tagaks pakkumuste võrdsema kohtlemise (vt Hankija 25.03. vastuse p 3.1.13), selgitab Vaidlustaja, et kui hindajad teavad, kelle esitatud korralduskavasid nad parasjagu hindavad, ei mõjuta hindamise tulemust üksnes korralduskava sisu ja vorm, vaid paratamatult ka hindaja varasem (eel-)arvamus korralduskava koostaja osas. Nn kognitiivsete eelarvamuste ja kognitiivse nihke mõju kohta inimese otsustele vt nt https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_nihe ja ka https://opleht.ee/2022/03/mis-juhtub-kui-klammerduda-tunnetuslikesse- eelarvamustesse/. Eelarvamuste roll inimeste otsuste tegemisel on seda suurem, mida suurem on otsuse tegemisel kohalduv ajaline surve ja mida väiksemad on teadmised hinnatava eseme osas. Tulemuseks on kallutatud hinnangud, mis ei saa kuidagi olla kooskõlas RHS § 3 p 1 ja 2 sätestatuga. Kujunenud olukorda ei aita kuidagi parandada Hankija väide, et Hankijal on Viimsi valla hankekorra § 13 kohaselt võimalus vajadusel kaasata menetlusse eksperte. RHAD hindamiskriteeriumites sisalduva hindamismetoodika kohaselt hindab korralduskavu Viimsi Vallavalitsuse 15.11.2024 korraldusega nr 344 hanke läbiviimiseks moodustatud hankekomisjon, mitte mõni Hankija kaasatud ekspert. lk 5 / 8 2.4. Tehniline kirjeldus ja sotsiaalministri määrus nr 8 kui näidismenüü vastavustingimused Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega (Hankija 25.03. vastuse p 4.2.5), et Hankija on väljendanud RHAD lisas „Näidismenüü vastavuse kontrolli ja hindamise tabel“ „üheselt ja selgelt“ näidismenüü vastavuse kontrollimisel kehtivad kohustuslikud nõuded. Osundatud tabelis ei ole kusagil kirjas, et näidismenüüle kehtivad RHAD’s „Toitlustusteenuse tehniline kirjeldus“ (edaspidi ka lihtsalt „tehniline kirjeldus“) sätestatud nõuded. Samuti ei ole osundatud tabelis kirjas, missuguse määruse nõuetele näidismenüü peab vastama. Paraku ei ole ka RHAD’s „Vastavustingimused“ üldse kirjas, et näidismenüü vastavust hinnatakse osundatud tabelis (RHAD lisa „Näidismenüü vastavuse kontrolli ja hindamise tabel“) sätestatu alusel. Isegi kui lugeda, et Hankija on osundatud tabelis silmas pidanud sotsiaalministri 15.01.2008 määrust nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” (edaspidi „Määrus“), siis jääb õhku küsimus, miks kontrollib Hankija kõnealuse tabeli järgi Määruse nõuetele vastavust vaid osaliselt ja kas ülejäänud osas näidismenüü Määrusele vastama ei pea (tabeli järgi kontrollib Hankija nii lasteaia kui koolide näidismenüü puhul justkui üksnes valikut Määrusega sätestatud energiasisalduse näitajatest, kuid mitte Määruse lisades sätestatud toitainete ja vitamiinide nõuetele vastavust – vt kõnealuse tabeli read 26-28 ning 70-71). Kordame siinkohal üle, et RHAD „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (edaspidi ka lihtsalt „hindamiskriteeriumid“) kohaselt peavad nii lasteaia kui kooli näidismenüüd vastama Määruse nõuetele. Samuti tuleb osundatud hindamiskriteeriumite kohaselt näidismenüüde tegemisel lähtuda ka alusdokumentide lisas „Teenuse kirjeldus“ ja lisas „Hankelepingu projekt“ esitatud juhistest, nõuetest, ning tingimustest. Siit tekib Vaidlustajal loogiliselt küsimus, et kas Hankija kontrollib ka pakkumuste vastavust kontrollides näidismenüüde vastavust kõnealusele Määrusele ning tehnilisele kirjeldusele või mitte. Hankija senised selgitused eRHR’i kaudu toimunud teabevahetuses on olnud paraku nendes küsimustes ebaselged. Kordame samuti üle, et Hankija ei ole seni sisuliselt vastanud Vaidlustaja küsimustele nr 827739 (1) Kas tehniline kirjeldus üldse kehtib näidismenüüdele või mitte? 2) Kui kehtib, siis missuguses osas? 3) Ja kui ei kehti, siis missugused nõuded näidismenüüdele üldse kehtivad?). Hankija 25.03. vastusest vaidlustusele (selle p 5.1), tehnilise kirjelduse sõnastusest (vt tehnilise kirjelduse p-d 12.2.3., 12.2.4., 12.3.4. ja 12.3.5.) ning Hankija vastustest selgitustaotlustele (nt Hankija vastus huvitatud isiku 14.03.2024 küsimusele nr 829174) järeldab Vaidlustaja, et Hankija ise on arvamusel, et näidismenüü peab vastama nii Määrusele kui tehnilisele kirjeldusele. Vaidlustaja on seisukohal, et kui Hankija soovib kontrollida pakkumuse vastavustingimusena ka näidismenüü vastavust nii tehnilisele kirjeldusele kui Määrusele, siis tuleb Hankijal see sõnaselgelt ka RHAD’s „Vastavustingimused“ kirja panna. Pelgalt vastustega selgitustaotlustele pole võimalik sellist RHAD puudust ja ebaselgust kõrvaldada ega RHAD sätteid täiendada. 2.5. Näidismenüü ja taimetoit Kuigi Hankija näib olevat seisukohal, et näidismenüü peab vastama mh ka tehnilisele kirjeldusele, siis ometi on Hankija väljendanud eRHR’i teabevahetuses seisukohta, et näidismenüüs taimetoitu pakkuma ei pea (vt Hankija vastus huvitatud isiku 08.03.2023 küsimusele nr 827199). Samasugusel seisukohal on Hankija ka oma vastuses vaidlustusele (vt selle p 5.2). lk 6 / 8  Tehnilise kirjelduse p 14.2. kohaselt peab aga koolilõuna valikus olema igapäevaselt taimetoidu võimalus. Mitte kusagil RHAD’s (ka mitte Hankija poolt viidatud näidismenüüde hindamise tabelis) pole kirjas, et näidismenüü ei pea taimetoitu sisaldama. Samuti pole kusagil kirjas, et koolilõuna näidismenüüs tuleb esitada vaid üks toiduvalik. Kui Hankija soovib sätestada, et näidismenüüs ei tule taimetoidu valikut pakkuda, siis tuleb Hankijal see selliselt sõnaselgelt RHAD’s „Vastavustingimused“ või tehnilises kirjelduses kirja panna. Pelgalt vastustega selgitustaotlustele pole võimalik sellist RHAD puudust kõrvaldada ega RHAD sätteid täiendada. 2.6. Määruse nr 8 ja selle lisade kohaldamisest 08.03.2024 esitas huvitatud isik Hankijale eRHR’i vahendusel küsimuse nr 827199: „Kui taimetoidu menüü peab vastama sotsiaalministri määrusele, siis kuidas taimetoidu menüüga tagada D-vitamiini normi täitumine, kui taimetoidu menüüs ei saa pakkuda kala, mis on parim D-vitamiini allikas?“. Hankija vastas mh järgnevalt: „Kuna kehtiva määruse sõnastus ei ole üheselt mõistetav, on hiljutine kohtuotsus kinnitanud, et lisades esitatud vitamiinide- mineraalainete nõuded ei ole kohustuslikud.“. 14.03.2024 esitas huvitatud isik Hankijale eRHR’i vahendusel küsimuse nr 829248: „Niisiis palume siiski uuesti vastata küsimusele, kas hankelepingu täitmisel lasteaias ja koolis pakutav toit ja vastavad hankelepingu täitmisel koostatavad menüüd peavad vastama sotsiaalministri 15.01.2008 määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ lisades sätestatud vitamiinide ja mineraaltoitainete nõuetele?“. Hankija vastas järgnevalt: „Ei pea, v.a hankes mainitud 6 mikrotoitaine osas (vit A, B12, C, kaltsium, raud, naatrium).“. Vaidlustajale ei ole teada ühtegi kohtulahendit (s.h. Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-1205), mille kohaselt poleks Määruse lisades sätestatud nõuded, s.h. mikrotoitainetele ja vitamiinidele, kohustuslikud koolilõuna pakkumisel. Tehnilises kirjelduses pole kusagil kirjas, et Määruse lisades sätestatud nõuded kehtiksid teenuse osutamisel, s.h. koolilõuna pakkumisel vaid osaliselt. Samuti pole kusagil kirjas, et näidismenüüde kehtivatele nõuetele vastavuse kontrollimisel ei kohaldata Määruse lisades sätestatud nõudeid, s.h. koolilõunale kehtivaid mikrotoitainete ja vitamiinide nõudeid. Kui Hankija soovib piirata pakkumuse vastavuse kontrollimisel Määruse lisades sätestatud nõuete kohaldamist mingite mikrotoitainete osas, siis tuleb Hankijal see RHAD’s selgelt kirja panna. Praeguses olukorras tuleb lugeda, et RHAD sätted on Määruse kohalduvuse ulatuse osas, s.h. näidismenüü vastavuse kontrollimisel, ebaselged. 3. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustaja palub mõista Hankijalt välja Vaidlustaja menetluskulud kokku summas 4600 eurot, mis koosnevad Vaidlustaja poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja Vaidlustaja lepingulise esindaja kuludest summas 3320 eurot (ilma käibemaksuta). Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud nähtuvad advokaadibüroo Concordia poolt Vaidlustajale 28.03.2024 väljastatud arvest nr 20240103 ning selle spetsifikatsioonist (käesoleva menetlusdokumendi lisa 1). lk 7 / 8  Vaidlustaja kinnitab, et kõik tema menetluskulude nimekirjast nähtuvad (s.h. lepingulise esindaja arvel kajastatud) kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega. 4. LISAD 1. Advokaadibüroo Concordia OÜ 28.03.2024 arve nr 20240103; Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Koik, vandeadvokaat P. DUSSMANN EESTI osaühingu volitatud esindaja lk 8 / 8