dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 1. aprill 2024
Seotud ettevõtted
Osaühing Balti Intermed (adressaat)
Viit
12.2-10/24-54/64-1
Registreeritud
1. aprill 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Osaühing Balti Intermed
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-54
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Balti Intermed vaidlustus 28-03-2024 final.asice254 KB

Sisu (failidest)

28.03.2024 VAIDLUSTUS Riigihange: „Operatsioonilauad 2“ viitenumber: 261546 Vaidlustaja: Osaühing Balti Intermed registrikood: 10170298 aadress: Tartu mnt 84d, 10112 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla registrikood: 90006399 aadress: J. Sütiste 19, 13419 Tallinn e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Tunnistada kehtetuks sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 18.03.2024 otsus riigihankes „Operatsioonilauad 2“ (viitenumber 261546), millega tunnistati riigihanke menetlus kehtetuks. 2. Jätta Osaühingu Balti Intermed menetluskulud sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. 03.07.2023 avaldas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (hankija) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Operatsioonilauad 2“ (vr 261546) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hankija eesmärk on osta operatsioonilaudu koos lisatarvikutega, mis vastavad Tehnilise Kirjelduse (TK) nõuetele. 1.2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitas pakkumuse kaks ettevõtjat: a. Osaühing Balti Intermed (vaidlustaja) – pakkumuse maksumus 3 527 910 eurot; b. AB Medical Group Eesti osaühing (ABMG) – pakkumuse maksumus 2 762 894 eurot. 1.3. 06.10.2023 tunnistas hankija mh vastavaks ja edukaks ABMG pakkumuse. 1.4. 16.10.2023 esitas vaidlustaja hankija otsusele riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega taotles ABMG pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist. 1.5. 07.11.2023 otsusega jättis VAKO vaidlustuse rahuldamata. Vaidlustaja esitas VAKO otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule (halduskohus). 1.6. 19.12.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-2608 tühistas halduskohus VAKO ja hankija otsuse, järeldades et ABMG pakkumus on mittevastav. Hankija esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (ringkonnakohus). Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 1.7. 13.02.2024 otsusega jättis ringkonnakohus halduskohtu otsuse jõusse. Hankija ei esitanud ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebust. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud. 1.8. 18.03.2024 edastas hankija vaidlustajale otsuse, millega tunnistas riigihanke menetluse riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks. 1.9. Hankija otsus on õigusvastane ning vaidlustaja taotleb selle kehtetuks tunnistamist. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Hankija põhjendused riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel on meelevaldsed ja vastuolus jõustunud ringkonnakohtu otsusega (vt ptk A). Kuigi hankija otsuse õiguspärasust saab hinnata vaid otsuses esitatud põhjenduste alusel, puudub ka tegelikult põhjendatud vajadus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks (vt ptk B). A. HANKIJA PÕHJENDUS RIIGIHANKE MENETLUSE KEHTETUKS TUNNISTAMISEL ON MEELEVALDNE 2.2. RHS § 73 lg 3 p 6 järgi on hankijal õigus tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. VAKO on praktikas selgitanud, et põhjendatud vajadus võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev, kuid ei tohi olla meelevaldne. Kehtetuks tunnistamise otsus on õiguspärane, kui hankija esitatud sisulised põhjendused on reaalsed, kontrollitavad, võimaldavad mõista otsuse sisu ja järeldada, et kehtetuks tunnistatava hankemenetluse jätkamine pole võimalik.1 2.3. Hankija otsuse õiguspärasust on võimalik hinnata üksnes põhjenduste alusel, mis tehti teatavaks otsuse vastuvõtmisel.2 Hankija põhjendab riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamist järgmiselt: „Tulenevalt [halduskohtu] ja [ringkonnakohtu] otsustest haldusasjas nr 3-23-2608 on riigihanke tehniline kirjeldus mitmeti tõlgendatav. Kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei ole võimalik riigihanke alusdokumente enam muuta, kuid hankija hinnangul on riigihanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks vajalik riigihanke alusdokumente täpsustada, siis ei ole riigihanke tulemusel võimalik jõuda õiguspäraselt raamlepingu sõlmimiseni ning riigihanke menetlus tuleb tunnistada kehtetuks.“ 2.4. Lihtsustatult on hankijal kolm põhjendust: a. kohtud on tuvastanud, et TK on mitmeti tõlgendatav; b. kuna TK on mitmeti tõlgendatav, tuleb seda läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagamiseks täpsustada; c. kuna hankijal ei ole enam võimalik RHADi muuta, siis ei ole võimalik õiguspäraselt jõuda lepingu sõlmimiseni. 2.5. Hankija põhjendused on meelevaldsed ja otsitud ning vastuolus sellega, mida halduskohus ja ringkonnakohus tegelikult järeldasid. Vaidlustaja jaoks on seetõttu selge, et hankija tegelik põhjus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel ei peitu selles, et „TK on mitmeti tõlgendatav“ – hankija lihtsalt ei soovi sõlmida lepingut vaidlustajaga (vt ptk B). 2.6. Selleks, et VAKO-l oleks võimalik aru saada hankija põhjenduste meelevaldsusest, on vaja esmalt selgitada vaidluse asjaolusid: a. vaidlus puudutas ABMG pakkumuse vastavust TK p-dele 9.1 („Lauaplaat õlaoperatsioonidele“) ja 11.2 („Ekstensiooniseadmega lauaplaat“), mille sisu on: „Lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioonis on lubatav maksimaalne patsiendi kaal ≥ 250 kg;“ b. hankija kontrollis ABMG pakkumuse vastavust selle alusel, mis on pakutud lauaplaadi 1 VAKO 120-18/196662, p 8. 2 VAKO 53-20/218279, p 26. 2/5 keskmise plaadiosa kandevõime. Vaidlustaja selgitas, et nii ei saanud hankija vastavust kontrollida, kuna lauaplaat moodustub lisaks keskmisele plaadiosale ka ülejäänud lauaplaadi osadest (nt jalaosa, seljaosa jmt). Keskmine plaadiosa eraldiseisvalt on tervishoiuteenuse osutamisel asjassepuutumatu, kuna selle peal patsiente ei opereerita; c. lauaplaadi keskmine plaadiosa ja sammas muutuvad funktsionaalseks alles siis, kui nendele kinnitatakse teisi lauaosasid juurde lähtuvalt sellest, millist operatsiooni on vaja teostada (nt õlaoperatsiooni). Nende erinevate osade kogumis valmibki operatsioonilauaplaat selle erinevates kombinatsioonides, mille vastavust tuli TK p-des 9.1 ja 11.2 kontrollida; d. kui kontrollida ABMG pakkumuse vastavust nii, nagu pidi – pakutud õlaoperatsioonide lauaplaadi ja ekstensiooniseadmega lauaplaadi kandevõimet kogu kombinatsiooni komplektsuses –, ei vasta pakkumus TK p-dele 9.1 ja 11.2. 2.7. Halduskohtu ega ringkonnakohtu otsustest ei „tulene, et TK on mitmeti tõlgendatav“, nagu hankija oma otsuses väidab. Ainuüksi see, et hankija TK tingimusele vastavust ebaõigesti kontrollis, ei tee TK tingimust objektiivselt mitmeti mõistetavaks. Selle loogika alusel võiks iga TK tingimust pidada mitmeti mõistetavaks – piisab üksnes sellest, et hankija seda valesti kohaldab. Nagu ringkonnakohus selgitas: „Hankija määrab hanketingimused kindlaks, kuid ta ei saa pärast pakkumuste esitamist tõlgendada ja kohaldada hanketingimusi meelevaldselt.“3 2.8. Hankija põhjendus on vastuolus jõustunud kohtuotsusega. Ringkonnakohus ei öelnud, et TK on mitmeti mõistetav. Ringkonnakohus järeldas reservatsioonita, et ainuõige tõlgendus TK p-dest 9.1 ja 11.2 on vaidlustaja tõlgendus, selgitades mh: a. „TK p-de 9.1 ja 11.2 tõlgendamisel ei võimalda nende tingimuste sõnastus ega TK-s üldiselt kasutatud sõnastus jõuda järelduseni, et pakkujad ei pidanud pakkuma selliseid operatsioonilaudu, mille puhul maksimaalne patsiendi kaal võib olla väiksem kui 250 kg, kui vastavalt õlaoperatsiooniks kasutatavale operatsioonilauale ja ortopeedilisele operatsioonilauale koos ekstensiooniseadmega on lisatud sambale ja lauaplaadi keskmisele osale ka vajalikud lisaplaadid;“ 4 b. „TK p-s 9.1 on kasutatud patsiendi maksimaalse kaalu mõistet. Seda mõistet ei saa samastada samba ja lauaplaadi kombinatsioonis lubatava koormustaluvusega. Patsiendi opereerimiseks ei kasutata õlaoperatsioonide puhul üksnes keskmist operatsioonilaua osa, mis on kinnitatud sambale. /…/ Lauaplaadina ei ole TK-s selgelt mõistetud üksnes operatsioonilaua seda keskmist osa, mis kinnitub sambale ja mille külge kinnitatakse vajalikud lisaplaadid ja -seadmed;“5 c. „Olukorras, kus õlaoperatsioonideks kasutatav operatsioonilaud peab koosnema mitmest moodulist (lisaks sambale ja keskmisele lauaplaadile ka jalaosa ja seljaosa plaadid, peatugi, günekoloogilise väljalõikega vaagnaosa plaat ja küljetoed), tuleb lauaplaadina õlaoperatsioonidele silmas pidada nende operatsioonilaua osade vajalikku kombinatsiooni. /…/ Sama järeldus tuleb teha ka TK p 11.2 osas;“6 d. „Teistsuguse tõlgenduse välistab juba see, et hankija eesmärk ei saanud olla selliste operatsioonilaudade ostmine, millel on küll tugev sammas ja operatsioonilaua keskmine plaat, ent mille lisaplaadid ja -seadmed on sellise konstruktsiooniga ja sellisest materjalist, mis vähendavad patsiendi maksimaalset kaalu kogu operatsioonilaual märgatavalt. Üksnes keskmise lauaplaadi kandevõime ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul tagada hankija vajadustele vastavate operatsioonilaudade saamist.“ 7 3 TlnRnKo 3-23-2608, p 14. 4 TlnRnKo 3-23-2608, p 15. 5 TlnRnKo 3-23-2608, p 16. 6 TlnRnKo 3-23-2608, p-d 16 ja 17. 7 TlnRnKo 3-23-2608, p 18. 3/5 2.9. Ringkonnakohus nõustus otsuses halduskohtu seisukohtadega, kes oli omakorda nõus vaidlustajaga. Halduskohus märkis mh järgmist: „Loogiliseks ja hanke eesmärgiga kooskõlas olevaks ei saa pidada vastustaja väljendatud seisukohta, mille kohaselt seadis hankija kaalupiirangu kombinatsioonile, mis konkreetset operatsiooni läbi viia ei võimalda.“ 8 2.10. Ebaõige on seega hankija põhjendus, et „kohtud on tuvastanud, et TK on mitmeti mõistetav“. Vastupidi, kohtute arvates on TK ühemõtteliselt selge („ei võimalda“, „selgelt mõistetud“, „välistab“, „ei saa pidada“). Hankija otsus on rajatud ebaõigele, jõustunud kohtuotsusega vastuolus olevale põhjendusele. 2.11. Samuti jääb hankija otsusest arusaamatuks, miks on „läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks“ vajalik RHADi täpsustada. Hankija ei ole kuidagi selgitanud, kuidas praegune RHAD neid üldpõhimõtteid rikub. Halduskohus ega ringkonnakohus ei andnud suunist, et TK on ebaselge või hankija pidanuks TK tingimused sätestama selgemalt. Samuti ei ole kohtud järeldanud, et pakkujaid on ebavõrdselt koheldud – üks pakkuja esitas RHADile vastava pakkumuse, teine mitte. 2.12. Hankija väidab, et kuna tal ei ole enam võimalik RHADi muuta, siis “ei ole võimalik õiguspäraselt jõuda lepingu sõlmimiseni“. Ka see põhjendus on meelevaldne ning ei järeldu mitte kuidagi jõustunud ringkonnakohtu otsusest. Kohtuotsuse mõju riigihanke menetlusele on see, et ABMG pakkumus on mittevastav. Kui jõustunud otsus ei võimalda hankijal „õiguspäraselt lepingu sõlmimiseni jõuda“, siis järeldub sellest, et hankija arvates on õigusvastane, et ta ei saa enam lepingut sõlmida ABMG-ga, vaid peab seda tegema vaidlustajaga. Oleks ka ütlemata selge, et selline arusaam on kõikide riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus. 2.13. Vaidlustaja kordab, et VAKO praktika järgi peab hankija otsus võimaldama järeldada, et kehtetuks tunnistatava hankemenetluse jätkamine pole võimalik. 9 Sellist järeldust hankija otsuses esitatud põhjendused teha ei võimalda. Hankija otsus tuleb tunnistada kehtetuks. B. RIIGIHANKE MENETLUSE KEHTETUKS TUNNISTAMISEKS PUUDUB PÕHJENDATUD VAJADUS 2.14. Kuigi hankija otsuse õiguspärasust saab kontrollida vaid otsuses esitatud põhjenduste alusel, selgitab vaidlustaja, et puudub ka mis tahes tegelik põhjendatud vajadus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks. 2.15. Ei ole vaidlust, et hankijal on riigihanke esemeks olevaid operatsioonilaudasid vaja – hankija on neid üritanud hankida alates 2022. aasta keskpaigast ning soovib nüüd korraldada nende saamiseks juba kolmanda menetluse.10 2.16. Vaidlustaja on pakkunud TK-le vastavad operatsioonilauad. Riigihanke eeldatav maksumus on 7 600 000 eurot. Vaidlustaja pakkumuse maksumus (eeldatav seadmete ja hoolduse summaarne kogumaksumus) on sellest rohkem kui poole väiksem – 3 527 910 eurot. Isegi maksimaalne seadmete, korralise hoolduse ja remodifondi summaarne kogumaksumus jääb alla riigihanke eeldatava maksumuse, s.o 7 598 010 eurot.11 2.17. Seega: hankijal on hangitavaid tooteid vaja ning hankija saaks koheselt sõlmida lepingu ettevõtjaga, kes pakub TK-le vastavaid tooteid ning seda odavamalt, kui hankija eeldas. Selle asemel korraldab hankija uue menetluse, kuna TK on „mitmeti mõistetav“, kuigi selle seisukoha on ringkonnakohus jõustunud otsusega ümber lükanud. Sealjuures tuleb arvestada, et jätkuva hinnatõusu taustal oleksid uues menetluses pakkumused kallimad, kui on praegu pakkunud vaidlustaja. 2.18. Vaidlustuse lahendamisel on oluline tähendus ka hankepraktikale. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei tohi toimuda kergekäeliselt. Hankija meelevaldsete põhjenduste aktsepteerimine 8 TlnHKo 3-23-2608, p-d 12 ja 15. 9 VAKO 120-18/196662, p 8. 10 Esimene riigihange oli „Operatsioonilauad“ (vr 237875), vrd praegune riigihange „Operatsioonilauad 2“. 11 Vt vaidlustaja maksumuse vormilt (pakkumuse dokument „3_2_261546 Maksumusvorm“). 4/5 soosiks tulevikus praktikat, kus hankija saaks mis tahes ettekäändel hankemenetluse kehtetuks tunnistada nii kaua, kuni edukaks osutub soositud pakkuja. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse eest riigilõivu 1280 eurot (RLS § 258 lg 1 p 1) (lisa 1). 3.2. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3.3. Tähtaegsus. Hankija edastas vaidlustatud otsuse vaidlustajale 18.03.2024. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 1). 3.4. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 3.5. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le e-posti teel ([email protected]). Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 5/5            !"# $%&' (  )*   +    ,- ./01. .23453 6 .7789 :;<=9;>?@A< 6 54BCC5DE0 3.C.             #$%&''(    )*+ ,-.    $/0#1 2'(   !" 34354678 9':0' :# ;< = >?@@0  A BCD ;<   ED  22'@:0 '+ ;< :( 2@##:21 5F34344664FGFHF44F I ..1. .23453 6 .7789 :F;GH<=9;I 6 525JBKB.DLE0 3.C.           J IKKI 9':0' :# ;<  A BCD ;<  22'@:0 '+ ;< 8734346644HG57F433 K= L:$ M : = (#//  M N , O-PC D   -   .)B  :Q2#1R/ S:& M : :( ((#// IJ6T K K U9 !V 6  3W434 K! &/ /@ ;:@S#0 = /X:($< = >?@@0  YP O DZ ;[ )   O)-OB\E<   ED  '@:0 'Q L1:0 ;: :@S#/ :( ]'#(/< :( 2@##:21 3684+44 ;^&/ 0@_0 &&//( &_&/&^:( +44< I K?$0@/  `- B  0?/ 'Q L1:0 $?X> >(?@/0@/ /0 #$_:&/ 6F3WGF a0:@S#  - ) BBb,  Q#:2 '+ 674448636F :@/0/@  ` D  -NBPZ   M'//': Q :@/0/@&':0' = >?@@0  YCD . O Db  -NBPZ    ED  4+44 M'//': Q 22'@:0 :( 2@##:21 ).2M. /B22BCN0 6 FO=P9QRO97@9 S<7A< 6 .2/E0 KT2JBD4.CBT2 V#&?:( :0#:0L:&@/:// :0#:0 S:& !HF46G3HWFW 68+4H+646G 33cGGc37 K K U:& '#:d 6 3W434 ??:: /0 #$%&''( 3444G6W6 636 HWH
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel