Silver Tammik
Majandus- ja Meie 08.04.2024 nr 11-3.1/1707-1
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Komisjoni valge raamat digitaristu
vajaduste kohta COM (2024) 81
Austatud härra Tammik
Uute ja muutuvate väljakutsetega tegelemiseks eelistame võimalusel olemasolevate EL
eelarve fondide kohandamist ja eelarve suurendamist, mitte uute fondide loomist. EL eelarves
on juba praegu fonde, mille tegevusvaldkonnad on omavahel osaliselt kattuvad või tihedalt
seotud ning mille erinevad reeglid tekitavad segadust ja halduskoormust vahendite taotlejatele
ja kasutajatele. Kõigi protsessi osaliste huvides on segaduse ja halduskoormuse suurendamist
vältida ning leida viise nende vähendamiseks, et avaliku sektori (sh EL eelarve) piiratud
vahendeid võimalikult tulemuslikult ja võimalikult suure EL ülese lisaväärtusega kasutada EL
ühiste eesmärkide suunas liikumiseks.
Samas tuleb lihtsustamisvõimaluste kaalumisel arvestada nii võimalike EL väliste
pahatahtlike mõjutuste vältimise kui EL finantshuvide kaitse vajadustega.
2021-2027 perioodi EL fondide kasutamine kehtivas õigusraamistikus pakub häid võimalusi
digitaristu valdkonna prioriteetsetele eesmärkidele suunatud pilootprojektideks, sh ka
erinevate rahastusvõimaluste kombineerimiseks. Need fondid (sh Digitaalse Euroopa
Programm, Euroopa ühendamise rahastu (CEF) digiosa; Euroopa Horisondi asjakohased
osad; EL ülene finantsinstrument InvestEU) annavad kogemused ja õppetunnid uue EL
perioodi kavandamiseks.
Valges raamatus toodud „stsenaariumis 10“ nimetatud olemasolevatest tagastamatute
toetuste, segarahastamise (blending) ning finantsinstrumentidest (ning nende kasutamise
kogemustest) ülevaate tegemine Euroopa Komisjoni poolt on samuti oluline eeltöö 2028+
eelarveperioodi ettevalmistamisel.
Arvestades digitaristu arendamisega seotud erilaadsete ning mitmetahuliste vajaduste tohutu
mastaabiga ja avaliku sektori eelarvevõimaluste piiratusega (nii EL, riikide kui piirkondlike
ja kohalike omavalitsusüksuste tasemel), on vaja jätkata koostööd erasektori rahaturgudelt
investeeringuteks vajaliku raha kasutusvõimaluste leidmiseks ning otsida selleks
olemasolevatele täiendavaid võimalusi. Sõltuvalt konkreetse vajaduse, arenduse, projekti
eripärast on lahendused ning teed nendeni jõudmiseks erinevad - turuosalistega koostöös saab
tuvastada, millistes aspektides, kuidas ja kellele oleks kõige otstarbekam püüda avaliku
sektori toel (senistele täiendavaid) nõustamisvõimalusi pakkuda, et sobivaimate lahendusteni
jõuda. Turutõrgete korral (kui nt kommertspankadest ei ole võimalik investeeringuvahendeid
kaasata) saab juba 2021-2027 perioodil taotleda EL eelarvest rahastatud tagatisfondi toel
investeeringuvahenditele ligipääsu InvestEU kaudu, nõustamisvõimalusi saab uurida
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
InvestEU nõustamisosast (InvestEU Advisory Hub; https://investeu.europa.eu/investeu-
programme/investeu-advisory-hub_en.
Nn võrdse mänguvälja põhimõtteid on vaja silmas pidada uuenduste kavandamisel,
läbirääkimisel ja elluviimisel, sh seoses IPCEI lähenemisega. EL võimalikult tulemusliku ja
tõhusa toimimise ning edasise konkurentsivõime huvides on, et ligipääs konsortsiumidele ja
tarneahelatele oleks võimalik EL erinevatest osadest, sh erineva jõukuse ja suurusega
liikmesriikidest ning erineva suurusega ettevõtetest ja teadus-arendus-
innovatsiooniasutustest.
Sõltuvalt arenduste ja projektide laadist, turuküpsusest jmt võib olla otstarbekas püüda
kombineerida segarahastuse (blending) tüüpi lähenemist, st võimaldada taotleda projekti
eelarve osaliseks katmiseks tagastamatut toetust, eeldusel et eelarve ülejäänud osa kaetakse
laenuvahendite toel (EL olemasolevatest fondidest on sellist lähenemist kasutatud nt CEF
transpordivaldkonna mõnedes taotlusvoorudes).
„Stsenaariumis 10“ on pakutud kaaluda omakapitali-investeeringute fondi loomist. Tasub
mõelda kas sedalaadi vajadust juba saaks mõnest olemasolevast instrumendist katta (ja/või
neid vajadusel kohandada digisektori/digiprojektide tarvis) ning kas oleks (veel ühe) uue
instrumendi loomine oleks põhjendatud?
Digitaristuga seotud nö füüsiliste vajaduste lahendamise kõrval on oluline ka vajaliku
kvalifitseeritud tööjõu ning oskusteabe kättesaadavus. Võimalusel on otstarbekas püüda
kasutada selle parandamiseks olemasolevate vahendite selleks sobivaid osi (taotlusvoore,
meetmeid).
Valges raamatus on mainitud Euroopa Komisjoni erinevaid riigiabi reegleid: IPCEI teatist,
lairiba suuniseid kui ka komisjoni üldist grupierandi määrust (10. jagu). Nendes õigusaktides
on toodud riigiabi andmise tingimused, kui liikmesriik soovib oma vahenditest toetada nt üle-
euroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte (IPCEI teatise alusel) või projekte püsi- ja
mobiilside lairibavõrkude ja -teenuste kasutuselevõtuks (lairiba suunised) – sellise riigiabi
andmiseks on esmalt vajalik taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Komisjoni üldise
grupierandi määruse alusel saab liikmesriik toetada lairiba taristut (sh lairiba püsivõrke, 4G-
ja 5G-mobiilside, üle-euroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojekte,
tagasiühenduse võrke ja abi ühenduvusvautšerite vormis) ilma selleks Euroopa Komisjonilt
riigiabi luba taotlemata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt
Martin Põder
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja
Priit Potisepp 5301 8156
[email protected]
2