Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjonile Tartu BT Park OÜ Registrikood 14217720 VAIDLUSTUS Tartu BT Park OÜ juhatus on üle vaadanud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vastavusotsuse, koostatud 28. märtsil 2024.a. pakkumusele nr 481119 riigihankes number 272693 „Tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonna väärtuspõhise toimemudeli väljaarendamine ja elluviimine“ ja esitab selle peale vaidlustuse. Hankija on lükanud tagasi Tartu BT Park OÜ pakkumise riigihankes number 272693 RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tuues põhjuseks, et pakkumus ei vasta RHAD lisa 1 p-s 9.5.3.1.1 toodud nõuetele. RHAD lisa 1 punkt 9.5: „9.5. Lahendus, peab sisaldama vähemalt järgnevat:“ alapunkt 9.5.3.1.1: „9.5.3.1.1 esmasele sihtgrupile pakutavate prototüüpide arendamise teenuste ja nende mahu kohta“ Hanke 272693 RHAD raames ei ole hankija täpsustanud, milliseid etappe sisaldab prototüübi arendamine ning kuidas mõõdetakse prototüübi arendamise teenuse mahtusid (töötundides, kulunud rahaliste vahenditena, toetatavate ideede arv, vm), ka ei ole viidatud teistele allikatele, mida punktile 9.5.3.1.1 vastamiseks tuleks aluseks võtta. Veebis leitava võõrsõnade leksikoni alusel on sõnal prototüüp 3 tähendust: (https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=protot%C3%BC%C3%BCp) 1. alg- v põhitüüp, alg- v eeskuju 2. TEHN seadme v süsteemi algmudel v esialgne teostus 3. KIRJ inimene v inimrühm, kelle elukäigu v iseloomu põhjal kirjanik oma kunstikavatsuse kohaselt kujundab kirjandusteose tegelase v tegelased Et RHAD ei täpsusta mõistet „prototüüp“, oleme ülaltoodud valikust valinud mõiste prototüüp vasteks tehnilise kirjelduse, ehk mõistame antud hanke ja pakkumise raames prototüüpi kui seadme või süsteemi algmudelit või esialgset teostust. Prototüüpimise protsessi kohta ei ole saadaval väga palju materjale, ent ühe alusmaterjalina on kasutatav näiteks Avalike digiteenuste disainimise tööriistakast (https://digiriik.eesti.ee/tooriist/prototuupimine) milles on kirjutatud järgmist: “Prototüüpimine on kasutajaliidese või toote esialgse mudeli loomine, tavaliselt on eesmärgiks lahenduse testimine koos kasutajatega. Olenevalt hetkevajadustest võib prototüüp võib olla nii algeline paberprototüüp kui täisfunktsionaalselt klikitav digitaalne prototüüp.” Ning on toodud ka prototüüpimiseks vajalikud eeltingimused - Kasutajauuringud peavad olema tehtud ja analüüsitud - Lahendusvariandid peavad olema genereeritud - Lahendusvariantidest peavad õige(d) olema välja valitud Seega väidetakse ülaltoodud allikas, et prototüübi arendamiseks vajalikud sammud on digiteenuste puhul töö lõpp-kasutajatega ning nende tagasisidega, lahendusvariantide genereerimine ja sobivate lahendusvariantide valimine. Kahe viimase punkti juurde lisaksime, et eelistatult tuleks lahendusvariantide genereerimisel ja valimisel kaasata valdkondlikke eksperte ja lõpp-kasutajaid. Avalike digiteenuste disainimise tööriistakasti teisel ala-lehel on toodud: (https://digiriik.eesti.ee/protsess/lahenduse-testimine/kasutaja-be-teekonnad-ja-prototuup) “Prototüübi loomist tuleks kindlasti alustada põhiliste stsenaariumite samm-sammult lahti kirjutamisest. Headeks tööriistadeks on storymapping ning kasutajateekonna kaardistamine.” Lehel küll ei soovitata, et stsenaariumeid tuleks välja töötada valdkondlike spetsialistide või lõpp- kasutajatega, ent leiame, et antud hanke spetsiifilist valdkonda arvestades on oluline prototüübi arendamisel lähtuda valdkondlike ekspertide või lõpp-kasutajate tagasisidest saamaks maksimaalselt häid suuniseid ja taustainfot. Kui pöörduda Google otsingusse mõistmaks, mida tähendab digitaalse prototüübi arendamine (päring “steps for developing a digital prototype”) saame vastuseks 5 sammu: 1 Explore the problem you want to solve. 2 Come up with a variety of solution ideas. 3 Decide how to turn your ideas into a testable hypothesis. 4 Create a prototype to test the hypothesis. 5 Test the prototype. Hatchworks defineerib digilahenduste prototüüpimise samme järgnevalt: (https://hatchworks.com/blog/product-design/digital-product-prototype/) “The process of creating a prototype involves defining the idea and target audience, researching similar products and gathering feedback, creating a plan, designing the user interface, building the prototype, and testing and iterating on the prototype.” Lähtuvalt toodud allikatest leiame, et prototüübi arendamise protsess sisaldab samme idee ja sihtrühma defineerimisest, sarnaste toodete uuringust ja nende aspektide mõistmisest ning tagasiside saamisest olemasolevatele toodetele, prototüübi plaani loomisest, kasutajale suunatud lahenduse disainist, prototüübi ehitamisest ja testimisest. Tartu BT Park OÜ on oma taotluses toonud ülaltoodud tegevused välja punktis “2.3.1 Creating opportunities for cross-disciplinary collaboration to develop more comprehensive solutions, involving parties from data, medicine, material, and behavioural sciences etc.” Mainitud punktis on välja toodud ideekorje sihtrühmade ja ideede defineerimiseks patsiendi teekonna raames, ideede edasine arendamine tehnoloogia, lõppkasutaja väärtuse, äriarenduse, intellektuaalomandi ja regulatoorsel suunal ning ideede valideerimine arstidega mõistmaks pakutud lahenduse sobivust patsiendi teekonda. Lisaks on Tartu BT Park OÜ pakkumise samas punktis ära toodud ka prototüübi arendamise tuge saavate ideede hulk ja eelarves on kirjas prototüüpide arendamiseks mineva toetuse rahaline maht. Lisaks on eelarves esitatud pakkumise punktis 2.3.1 toodud töödele kuluv töötundide maht. Leiame, et Tartu BT Park OÜ on esitanud RHAD lisa 1 punktis 9.5.3.1.1 nõutud info teenuste kohta prototüübi arendamiseks pakkumise punktis 2.3.1 Creating opportunities for cross-disciplinary collaboration to develop more comprehensive solutions, involving parties from data, medicine, material, and behavioural sciences etc” ning andnud info nende mahu kohta eelpool mainitud punktis ja eelarve failis. Sellest lähtuvalt leiame, et hankija otsus lükata tagasi Tartu BT Park OÜ pakkumine ei ole põhjendatud. Sven Parkel Tartu BT Park OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ (kuupäev digikonteineris)