KOOSTÖÖLEPE NR 1.9-1/69-1
Riigieelarve juhtimislaua kasutajakogemuse ja info arusaadavuse parendamine
Tallinn, 07.04.2024
Eesti Kunstiakadeemia, registrikood: 74000624, asukoha aadress: Põhja puiestee 7, Tallinn
10412, (edaspidi tähistatud kui “EKA“), mida rektori 12.10.2015 volikirja nr 1-18/1573 alusel
esindab haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar
ja
Rahandusministeerium, registrikood: 70000272, asukoha aadress: Suur-Ameerika 1, 10122
Tallinn, (edaspidi tähistatud kui „partner”), mida esindab kantsler Merike Saks
edaspidi eraldi tähistatud ka kui “pool” ja koos kui “pooled”,
sõlmivad käesoleva lepingu koostööks teadus- ja arendustegevuses ning õppetöös ühiste
huvide ja tegevuste elluviimiseks
1. Koostöö sisu ja eesmärk
1.1. Koostöö EKA disainiteaduskonnaga toimub infodisaini praktikumi kursuse
raames, kus mõtestatakse nii kestlikkusest kui uutest tehnoloogiatest tulenevaid
võimalusi, analüüsitakse kasutajakogemust ja identiteeti, arendatakse uusi lahendusi
jpm (edaspidi nimetatud koostööprogramm). Programm pakub koostöös osalevale
partnerile loomingulist ja disainipõhist lähenemist ja lahendusi tegelemiseks kaasavat
valitsemist toetavate, kestlike, inimsõbralike ja tehnoloogiliselt nõudlike väljakutsetega.
1.2. Koostööprogrammi eesmärk on kaasata arendusprotsessi partneri praktilised
kogemused ning EKA kogemused disaini- ja loomingulistes (õppe-)protsessides, mille
tulemiks on riigieelarve juhtimislaua kasutajakogemuse ja info arusaadavuse
parendamine.
2. Poolte esindajad ja infovahetus
2.1. Partneri volitatud esindajaks on: Elina Kink, e-post:
[email protected], telefon:
+372 556 560 22.
2.2. EKA volitatud esindajaks on: Karin Kiigemägi, e-post:
[email protected], telefon: +372 503 5096.
2.3. Pooled kohustuvad üksteist oma kontaktandmete ja esindajate muutustest
informeerima kirjalikus või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
viivitamatult, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
2.4. Poolte endi otsustada on, millist suhtlusviisi omavahelises suhtluses igal
konkreetsel juhul kasutatakse. Õiguslikku tagajärge loovad teated/avaldused esitatakse
üksteisele kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
3. Poolte koostöö
3.1. Pooled teevad alates 2024. aasta aprillist koostööprogrammi ja eesmärgiga
seotud motiveeritud, vastastikkusele kasulikkusele (siinjuures ei peeta silmas otsest
1
materiaalset kasu) koostööd. Pooled lähtuvad omavahelistes suhetes ja käitumises
lepingust, heast usust ja heast tavast, mõistlikkusest, aususest ning parimatest oskustest,
teadmistest ning võimetest.
3.2. Pooled hoiduvad mistahes viisil teist poolt kahjustavast käitumisest, võimaliku
kahju või kahju tekkimise riski tekitamisest, sealhulgas, kuid mitte üksnes üksteise kohta
teatavaks saanud konfidentsiaalse iseloomuga andmete avaldamisest, levitamisest,
kolmandatele isikutele kättesaadavaks või juurdepääsetavaks tegemisest jms.
3.3. Pooled kooskõlastavad koostööprogrammi tegevused omavahel enne tegevustega
alustamist ja piisava põhjalikkusega nii, et kummalegi poolele on selge, milliseid
tegevusi ja millisel ajal läbi viiakse ning millised eeldused selleks peavad olema
täidetud.
3.4. Pooltel on õigus koostööleppe lisas 1 toodud ajakava lepingu täitmise käigus
kohandada ja täpsustada. Muudatused ajakavas lepitakse kokku poolte volitatud
esindajate vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4. EKA:
4.1. juhib ja koordineerib koostööprogrammi ning on huvitatud koostööprogrammi
läbiviimisest partneri arengut toetavalt ja koostööprogrammi eesmärke silmas pidades;
4.2. kaasab vajadusel koostööprogrammi tegevustesse isikud (õppejõud/juhendajad,
üliõpilased, välised eksperdid jt), sõlmides nende isikutega või neid esindavate
äriühingutega vajadusel eraldi lepingud, millega sätestatakse muuhulgas:
1) koostööprogrammi raames tekkivate intellektuaalse omandi õiguste
käsitlemine;
2) konfidentsiaalsuskohustus, millega tagatakse lepingu täitmise ajal ja pärast
lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste
täitmise käigus partnerilt saadud konfidentsiaalse teabe (lepingu punkt 8.1.)
saladuses hoidmise kohustus.
5. Partner:
5.1. on huvitatud ja motiveeritud lepingu eesmärgi kohaselt
koostööprogrammis osalemisest, osaleb koostööprogrammis vahetult ja aktiivselt ning
leiab selleks vajalikud ning piisavad ressursid – inimesed, aja ja finantsvahendid
punktis 6.1 nimetatud summas ning täidab endale lepinguga võetud kohustusi EKA jt
isikute ees, sh annab aktiivselt tagasisidet kriitikasessioonides, määrab lepingu punktis
2.1. nimetatud kontaktisiku;
5.2. annab EKAle õigeaegselt koostööprogrammi tegevusteks vajalikud materjalid,
informatsiooni ja andmed ning osutab muud vajalikku abi programmi eesmärgi
täitmiseks, sealhulgas, kuid mitte ainult, tagab vajadusel EKAle litsentsi
(kasutusõiguse) kolmandatele isikutele kuuluva intellektuaalse omandi suhtes, milleta
lepingu täitmine ei ole võimalik;
5.3. teeb koostööprogrammi raames selle eesmärgile vastavat koostööd EKAga ja
programmi kaasatud isikutega, võimaldades nendel takistusteta teostada ehk läbi viia
endaga seotud koostööprogrammi eesmärgile vastavaid ja selle elluviimiseks vajalikke
tegevusi ning toiminguid, välja arvatud kui piirangud vms tegevuste läbiviimiseks
tulenevad õigusaktidest.
2
6. Tasu ja kulud
6.1. Koostööprogrammis osalemise tasu on 29 880 eurot, millele lisandub
käibemaks, mis makstakse välja kolmes osas vastavalt lepingu lisas 1 olevatele
etappidele, EKA poolt esitatud arvete alusel. EKA esitab partnerile
koostööprogrammis osalemise tasu arved järgmiselt:
6.1.1. pärast I etapi tulemite üleandmist summas 9 920 eurot (lisandub käibemaks);
6.1.2. pärast II etapi tulemite üleandmist summas 9 920 eurot (lisandub käibemaks);
6.1.3. pärast III etapi tulemite üleandmist, summas 10 040 (lisandub käibemaks).
Arved tuleb esitada e-arvetena ja nende maksetähtaeg peab olema vähemalt 14
tööpäeva arve esitamisest.
6.2. Võimalikele EKA poolt kaasatud isikutele, sh välisekspertidele, partnertasu
maksmine või mittemaksmine lepitakse kokku EKA ja nimetatud isikute vahel
sõlmitavate kokkulepetega. Tasu maksab EKA partneri poolt lepingu punkti 6.1 alusel
makstud koostööprogrammis osalemise tasu arvelt.
6.3. Partner on kohustatud kandma temal endal lepingujärgse koostööga seoses
tekkivad kulud, kusjuures selliste kulude all peetakse silmas nii partneri, tema
esindajate (juhid/töötajad) kui muude tema kaasatud isikute tegevusega kaasnevaid
kulusid.
7. Intellektuaalse omandi õigused
7.1. Partner kohustub töö avaldamisel ja esitlemisel mistahes vormis viitama EKAle
kui koostööprogrammi partnerile, samuti kohustub EKA töö avaldamisel viitama
Rahandusministeeriumile kui koostööprogrammi partnerile.
7.2. Kui koostööprogrammi tegevuste käigus luuakse autoriõigustega kaitstavaid
teoseid (sh tööstusomandi kaitse objektid), siis antakse selliste teostega seotud autorite
varalised õigused üle partnerile ja isiklike õiguste kasutamiseks antakse partnerile
ainulitsents, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Partneril on õigus teha ise
või tellida kolmandalt isikult koostööprogrammi raames valminud teose edasiarendusi
ja muudatusi. Kõik autoriõigustega seotud tasud sisalduvad punktis 6.1 nimetatud
summas ja EKA-l ei ole õigust täiendavatele tasudele.
7.3. EKAle jääb võimalus kasutada koostööprogrammi käigus saadud tulemusi,
andmeid jm informatsiooni ning materjale (v.a konfidentsiaalset infot, mille
kasutamiseks partner luba ei anna) oma teadus-, arendus- ja õppetöös. Saadud
tulemusi on lubatud publikatsioonina avaldada, kui niisugune avaldamine ei kahjusta
kummagi poole huve ega ole vastuolus konfidentsiaalsuskohustusega.
8. Konfidentsiaalsus
8.1. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe,
mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne"
või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS
alusel) või, kui see teabe avaldamise asjaolusid silmas pidades on asjakohane,
teavitanud konfidentsiaalsusest suuliselt ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele
teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku
nõusolekuta (varem ja edaspidi tähistatud kui „konfidentsiaalne info“).
3
8.2. Konfidentsiaalset infot kasutatakse ainult lepingu eesmärgi saavutamiseks ning
mõlemad pooled võtavad kasutusele mõistlikud meetmed konfidentsiaalse info
kaitsmiseks.
8.3. Pooled tähistavad konfidentsiaalse info selgelt ja üheselt arusaadavalt
koostööprogrammi tegevustes osalevatele isikutele esitamisel. Konfidentsiaalne info
ei hõlma teavet ega materjali:
8.3.1. mis oli seaduslikul viisil avalikult kättesaadav enne lepingu
allkirjastamist või mis muutub pärast lepingu allkirjastamist avalikult
kättesaadavaks muul viisil kui poole poolt lepingust tulenevate kohustuste
rikkumise teel;
8.3.2. mille on pool saanud mõnelt kolmandalt isikult, kellel on õigus niisugust
infot edastada;
8.3.3. mille on pool iseseisvalt hankinud või tuletanud ilma lepingust tulenevaid
kohustusi rikkumata, välja arvatud kui sellise teabe hankimine või tuletamine
kuulus poole kohustuste hulka poolte koostöös ja selline teave on poolele edasi
antud lepingu eesmärgi saavutamise eesmärgil;
8.3.4. mis kuulub avalikustamisele vastavalt õigusaktidest tulenevatele
nõuetele.
9. Lepingu jõustumine ja kehtivus. Lepingu muutmine ja lõppemine
9.1. Lepingu juurde kuulub selle sõlmimisel üks lisa:
9.1.1. Lisa nr 1 “Koostööprogrammi kursus”
9.2. Leping jõustub selle digitaalse allkirjastamisega poolte esindajate poolt. Leping
jõustub viimase digiallkirja lisamise hetkel. Tegevused loetakse lepinguga kooskõlas
olevaks alates 01.03.2024.
9.3. Lepingut on võimalik muuta poolte kirjaliku kokkuleppega.
9.4. Pooled on kokku leppinud, et üldjuhul ei ole partneril võimalust lepingut peale
selle sõlmimist üles öelda, lepinguga sätestatud koostööd lõpetada, katkestada,
peatada vmt, kuna programmijärgses koostöös osalemise ja lepingu sõlmimise faktile
tuginedes on EKA teinud jõupingutusi (sealhulgas, kuid mitte üksnes on tehtud nii
varalisi kui mittevaralisi investeeringuid programmi eesmärgi elluviimiseks) partneri
programmi eesmärgile vastava arendamisega seotult.
9.5. Poolel on võimalik leping erakorraliselt üles öelda ainult juhul, kui teine pool
olulisel määral rikub lepingut ja ei ole rikkumist lõpetanud teise poole kirjalikus
hoiatuses määratud tähtaja jooksul või kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi
arvestades ei saa poolelt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud
tähtpäevani.
9.6. EKAl on õigus leping üles öelda ka juhul, kui partner koostöö katkestab, peatab
või mistahes muul viisil faktiliselt väldib lepinguga kokkulepitud koostöös osalemist,
millisel juhul on EKAl õigus nõuda partnerilt lepingu täitmiseks faktiliselt tehtud
kulutuste hüvitamist.
10. Lõppsätted
10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
4
10.2. Lepingust tulenevad vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel.
10.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel
lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
EKA Rahandusministeerium
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 6 267 301 Tel: 6 113 664
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
5
LISA 1
LISA 1 – KOOSTÖÖPROGRAMMI KURSUS
I. Üldist
Koostööprogrammi kursuse nimetus: Valikaine: infodisaini praktikum
Kursusest:
Koostööprogrammi kursus on osa bakalaureuse ja magistritudengite koolitööst:
Infodisaini praktikumi fookuses on sügissemester 2023 toimunud kursuse „Infodisain
ja andmete visualiseerimine“ raames õpitu rakendamine päriselulises situatsioonis,
mille osaks on tellija vajaduste mõistmine ja nendega arvestamine. Siiski on
õppeprojektile iseloomulk uurimuslik ja kontseptuaalne laad ning uute võimaluste
otsimine ja väljapakkumine käsitletavas kontekstis.
Õppeprojektid on osa tudengite õppeprotsessist. Projekti teostavad tudengid, õppejõud
juhendavad neid.
Kolmandas etapis aitab ideelahendust teostada kogenud digitootedisainer, kes töötab
koos ideelahenduse autoriks oleva tudengiga edasi ja kes vastutab kvaliteetse tulemi
eest augustikuu lõpuks.
Koostööpartneri esindajad on kaasatud õppeprojekti töösse. Koostöö eeldab
koostööpartneri poolset kontaktpersooni, kes on töösse sisuliselt kaasatud, osaledes
vahe-etappide tagasisidestamisel ning kaasates oma organisatsioonist vajalikke
spetsialiste ja eksperte.
Ülikooli eesmärk on koostööprojekti kaudu disainiteadmuse loomine ja arendamine, sh
projektõppe metoodika arendamine ja sisendi kogumine kaasava valitsemise ja infodisaini
teemalise teadustöö ettevalmistamiseks.
Teostamise periood: 01.04.2024 – 30.08.2024.
Saavutatav eesmärk: Riigieelarve juhtimislaua kasutajakogemuse ja info arusaadavuse
parendamine.
Koostööprogrammi tulemiks on lähteülesandele vastav riigieelarve juhtimislaua
kujunduslahendus, mis lähtub Veera disainisüsteemist. Üleantavaks tulemiks on Figma
kujundusfail, milles on juhtimislaua parendatud vaated ning kus on arendaja tarbeks kirjeldatud
kõik kujunduselemendid ehk komponendid (fondid, värvitoonid, ikoonid, tekstikastid,
joonelemendid jms).
II. Töö piirid ja piirangud
● Töösse hõlmatakse kuni 3 sihtgruppi eesmärgiga mõista nende riigieelarvega seotud
mõttemudelit (poliitikud, analüütikud jt).
● Lahendust luues arvestatakse Tableau platvormi võimalustega, teostatavust nõustab
RAM´ist Miko Tammik.
6
● Juhtimislaua uuendatud versioon hõlmab vähemalt sama teavet, mis on praeguses
versioonis, kuid seda võib struktureerida ja paigutada teisiti. Juhtimislauale lisatakse
vähemalt teenuste andmed, mis kirjeldavad praegusega võrreldes detailsemalt asutuste
eelarveid.
● Juhtimislaua graafiliste elementide kujunduses lähtutakse Veera disainisüsteemist ja
vajadusel luuakse uusi täiendavaid kujunduselemente ehk komponente.
● Juhtimislaua uuendatud versioonile võib lisada visuaalseid elemente, selgitavaid
lühitekste ja viiteid.
● Töö käigus võidakse välja jõuda täpsema ja sobivama riigieelarve juhtimislaua
nimetuseni.
III. Poolte vastutusalad ja eksperdid
Tehniline teostatavus ja teostus – Miko Tammik
Sisuline pädevus – Sven Kirsipuu, Elina Kink jt partneri poolt kaasatavad spetsialistid
Kontseptsioon ja kujundus – EKA
Disainiprojekti juht – Maarja Mõtus
Ekspertkogu – Ott Kagovere, Tanel Kärp ja infodisaini välisekspert
Digitootedisainer – vähemalt 7. aastase töökogemusega spetsialist, kel on kogemus avaliku
sektori e-lahenduste ja juhtimislaudade kujundamisega
Koostööprogrammi kursusel osalevad tudengid:
Nimekiri selgub pärast valikkursusele kandideerimise lõppu
Koostööprogrammi kursuse juhendajad:
Maarja Mõtus, Ott Kagovere, Tanel Kärp jt.
IV. Protsess ja orienteeruv ajakava
Märts – Aprill
● Riigieelarve ja juhtimislaual oleva infoga tutvumine ja kontseptuaalsete mudelite
mõistmine
● Juhtimislaua sihtgrupi täpsustamine ja kaasamise plaani koostamine
● Kasutuslugude koostamine
● Sihtgrupi intervjuud (sh olemasoleva lahenduse testimine kasutuslugude põhjal)
● Teiste riikide inspiratsiooni näidete kogumine ja arutelu tiimis (RAM´i poolne sisend)
7
● Akadeemilised uurimused/paberid
Mai – Juuni
● Sihtgrupi intervjuude analüüs (fookus mõttemudelitel ja visuaalsel kommunikatsioonil)
● Lahenduste süntees, ideekavandite loomine, esitlused
● Ideekavandi(te) tehnilise teostatavuse analüüs
● Lahendussuuna valik
Juuli – August
● Valitud lahenduse vaadete läbitöötamine Figma prototüübis
● Prototüübi valideerimine koos sihtgruppidega ja parandused
● Vajadusel uute/täiendavate selgitavate tekstide kirjutamine loodud stiilijuhiste alusel
(RAM)
● Kujunduse loomine lähtuvalt Veera disainisüsteemist, vajadusel täiendavate
komponentide loomine ja kujunduselementide kirjelduse üleandmine tehnilisele
teostajale.
● Lahenduse ülevaatamine enne live´i minekut
V. Tegevused ja tulemid
Lisaks tavapärastele koosolekutele ja projektõppele töötatakse taibutalgute ja/või hoogtöö
väljasõitude formaadis, milleks on esialgses ajakavas planeeritud järgmised ajavahemikud:
2 –7. aprill
10 –11. mai
13 –14. juuni
29 – 30. august
10 – 11. oktoober (tagasiside seminar)
ETAPP 1
8
Uurimistöö. Tudengid uurivad sihtgrupi praegust kasutajakogemust riigieelarve
juhtimislauaga, nende eelarvega seotud mõttemudeleid ja ka infodisaini trende laiemalt.
Tudengid sünteesivad leide inimkeskse disaini meetoditega, arvestades partneri poolt antud
sisendit. Inimkeskse disaini lähenemine keskendub peamiste osapoolte kaasamises uurimus-
ja arendustöösse. Selleks viiakse läbi intervjuud ja/või osalusvaatlused sihtgrupi seas.
Töö viis: seminarid, külalisloengud ja stuudiotunnid, sh partneriga ühised taibutalgud (esialgne
eeldatav periood 2 –7.aprill 2024).
Tulem: Tulemuste põhjal raamistavad tudengid probleemipüstitused, püstitavad täpsema
lähteülesande ja kriteeriumid, mida ideelahenduse loomisel järgida. Uurimustöö tulemused
koos lähteülesandega esitletakse vahe-esitlusel (esialgne eeldatav periood 10 –11. mai 2024).
ETAPP 2
Ideelahenduste arendamine ja loomine. Kontseptsioonide arendamisel testitakse lahendusi
sihtgrupiga.
Tulem: Tudengid viimistlevad ideelahendusi tagasiside põhjal ning esitavad need selgituskirja
ja esitluse formaadis. Ideelahenduste hulgast valitakse välja üks lahendus, millega töötatakse
edasi järgmises etapis. Esitletakse vähemalt kolm riigieelarve juhtimislaua ideelahendust.
Põhjalikul uurimistööl põhinevad ideelahendused on visioonid, mis näitavad suunda paremaks
riigieelarve kommunikatsiooniks.
Tulem: Ideelahendused slaidiesitluse ja ükslehe ehk one-pager´i vormis. Ideelahendused
esitletakse juuni kuus (esialgne eeldatav periood 13 –14. juuni 2024) ja partneri ja
ekspertkoguga koostöös valitakse välja rakendusse minev ideelahendus.
ETAPP 3
Ideelahenduse detailne disain ja rakendamine
Ideelahenduse autor või autorid töötavad koos EKA poolse disainieksperdiga välja detailse
lahenduse, mis on rakendatav partneri tehnilise teostaja poolt.
Tulem: Figma prototüüp antakse üle eeldatavalt 30.08.2024.
/ digitaalne allkiri / /digitaalne allkiri /
_________________ _________________
Andres Tammsaar Merike Saks
EKA Rahandusministeerium
9