Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjonile 04.04.2024 VAIE Hange Riigihange viitenumbriga: 276296, nimetusega „Tänavapuude ja haljastuse kastmis- ja väetamisteenus 2 aastaks“ Menetlusosalised Hankija: Kadrioru Park (75008953) edaspidi nimetatud ka kui hankija Vaidlustaja: Kavepro Kinnisvarateenused OÜ; registrikood: 16314158; juhatuse liige Ülle Liivat, edaspidi nimetatud ka kui vaidlustaja või pakkuja Kolmas isik: TRent OÜ (14444373) Vaidlustuse ese Kadrioru Park antud käskkiri Riigihankes „Tänavapuude ja haljastuse kastmis- ja väetamisteenus 2 aastaks“ (viitenumbriga 276296) pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse tagasilükkamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine, millega Kadrioru Park lükkas tagasi Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (16314158) esitatud pakkumuse ja tunnistas edukaks TRent OÜ (14444373) pakkumuse. Vaidlustuse nõue Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (16314158) esitatud pakkumuse tagasi lükkamise ja TRent OÜ (14444373) pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja kehtetuks tunnistamise nõue. Nõue tunnistada kehtetuks Kadrioru Park antud käskkiri Riigihankes „Tänavapuude ja haljastuse kastmis- ja väetamisteenus 2 aastaks“ (viitenumbriga 276296) pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse tagasilükkamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine Vaidlustuse faktiline põhjendus Hankija lükkas tagasi pakkuja Kavepro Kinnisvarateenused OÜ pakkumuse nr 481718 põhjendusega: „Pakkumus ei vasta alusdokumentides nimetatud tingimustele. Pakkuja ei ole esitanud vastavustingimuste punktis 9 nõutud teenuse osutamise kava.” Pakkuja siiski esitas teenuse osutamise kava, mis sisaldas järgnevaid lauseid: “Pakkuja kinnitab, et kehtestab lepingu täitmise ajaks tegevuskorra, mille alusel ta jälgib ja talletab pakkumuses esitatud näitajate täitmist (seire). Pakkuja kinnitab, et tagab ülalnimetatud näitajatega seotud vähese keskkonnamõju.“ Hankija otsus ei ole kooskõlas direktiivi 2014/24/EL sätestatud ühe peamise põhimõttega, mille eesmärgiks on teha riigihankemenetlused efektiivsemaks, hankija jäik lähenemine tekkinud ebaselgusesse on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Riigikohus on leidnud, et iga pisimgi viga ei peaks kaasa tooma pakkumuse formaalse tagasilükkamise. Vähemalt teatud ulatuses peaks olema võimalik pakkumuste selgitamise ja täpsustamise võimalus ka pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankijal on riigihangete seaduse alusel õigus küsida pakkumuse kohta selgitusi. Seega on pakkumuses esinevate vigade ja ebaselguste n-ö tagantjärele parandamine põhimõtteliselt võimalik. Hankija kaalutlusõiguse kohaselt tuleb pakkujale anda võimalus parandada pakkumuses või selle koosseisus olevas dokumendis esinev viga ning seega võimaldada pakkujal kinnitada pakkumuse vastavust RHAD-s esitatud tingimustele ning hankija peaks eelistama selgituse küsimist toimingule või otsusele, mis viib pakkuja pakkumuse mittevastavaks tunnistamiseni ning millega kaasneks pakkuja pakkumuse tagasi lükkamine. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et Euroopa Liidu üldpõhimõtete hulka kuuluva hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttega esineb vastuolu olukorras, kui ei kasutata antud võimalust selgituste küsimiseks ning hankija lükkab tagasi ebaselgustega pakkumuse, kui sellises olukorras saanuks esineva ebaselguse kergelt lahendada. Käesoleval juhul olnuks selgituste küsimine pakkujalt võrdse kohtlemise printsiipi mitteriivav või ebaolulise mõjuga ning hankijal tulnuks pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise asemel rakendada meetmeid, mille koormus riigihankes osalevale pakkujale oleks minimaalseim. Pakkumuses esinev ebaselgus ei ole oluline ehk sisuline kõrvalekalle, vaid ebaoluline ebatäpsus, mille kõrvaldamisega ei oleks hankemenetluse tulem teistsugune, kui ilma selle ebatäpsuse kõrvaldamiseta ehk siis ebatäpsuse selgitamine ei muudaks sisuliselt pakkumust ja hankemenetluse tulemust. Hankija kohustus on ebaselge dokumendi kohta selgitust küsida, et saada veendumus, kas esitatud pakkumus ikkagi vastab riigihanke tingimustele. Hankijal on õigus kasutades oma kaalutlusõigust, otsustada, kas ebaselge dokumendi puhul on tegemist sisulise või mitte sisulise kõrvalekaldega. Et käesoleval juhul välja selgitada, kas on tegu sisulise kõrvalekaldega või mitte tulnuks hankijal küsida pakkujalt selgitust, mis oleks aidanud hankijal veenduda, kas tegemist on sisulise kõrvalekaldega või mitte. Ebaoluline viga ning samuti ebatäpsus on puudus pakkuja poolt esitatud dokumentides, mille kohta selgituste andmine ei muuda pakkumuse sisu või hanke lõpptulemust ning sellest tulenevalt ei riiva teiste pakkujate õigusi. Kui esitatud pakkumuse vastavust RHAD-des sätestatud tingimustele ei ole võimalik üheselt hinnata, on hankijal võimalus küsida pakkujalt esitatud pakkumuse kohta selgitusi vastavalt RHS § 46 lg 4-le. Selgituse küsimise käigus oleks hankijal olnud võimalus ebaselgused kõrvaldada, aga käesoleval juhul on hankija meelevaldselt jätnud oma kaalutlusõiguse kasutamata. HMS § 4 sätestab, et kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. HMS sätestab ka, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Hankija on kohustatud järgima kaalutlusreegleid ja kasutama oma diskretsioonivolitust õiguspäraselt, hankija tegevus ei tohi olla meelevaldne. Hankijal on õigus küsida ebaselge pakkumuse esitanud pakkujalt selgitust, kui see ei vii uue pakkumuse esitamiseni. Käesoleval juhul on hankija otsus nimetatud põhimõtetega vastuolus, sest ta lükkas pakkumuse ebselguse tõttu tagasi, palumata pakkujalt eelnevalt seda ebaselgeid asjaolusid selgitada. Pakkumusega seonduvate ebatäpsuste selgitamiseks peab olema pakkujal võimalus juhul kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust ja sellega ei kaasneks tegeliku uue pakkumuse esitamist. Euroopa Komisjoni riigihankemenetluste suunised sätestavad, et selgituse küsimisega on võimalik hankijal anda pakkujale võimalus selgitada pakkuja poolt juba esitatud teavet muuhulgas näiteks pakutava toote või teenuse ebaselge kirjelduse osas ning hankijale teadaolevate asjaolude põhjal võib arvata, et puuduse kõrvaldamine või selgitamine on lihtne. Ka RHS-ist tulenevalt on selgituste küsimine hankija poolt lubatud. EL kohtupraktika kohaselt on hankija kohustatud korraldama pakkumuste läbivaatamise vastavalt hea halduse tavale ning sellest tulenevalt oleks hankija pidanud küsima täiendavat teavet, sest selgituste küsimine pakkumise kohta oleks olnud hankija jaoks praktiliselt võimalik ja vajalik ning selle kohustuse rakendamine selgituste saamiseks oleks olnud kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Hankija pidanuks rakendama teguviisi, mis võimaldanuks pakkumist tõhusalt hinnata, hoolimata väikese ebaselguse esinemisest. Käesoleval juhul oli hea halduse põhimõtetega vastuolus, et pakkumus lükati tagasi ilma, et hankija oleks kasutanud oma õigust selgitusi saada. Eelnevalt kirjeldatud asjaolude tõttu on hankija otsus pakkumus tagasi lükata ilmne kaalutlusviga, meelevaldne ja muuhulgas põhjustab ka tarbetu konkurentsi piiramise. Eesti kohtupraktikast lähtuvalt saab selgitusi pakkumuse kohta küsida siis, kui sellega ei kaasne uue pakkumuse esitamist ja sellega ei kaasneks ühe või mitme pakkuja teistest, kas soodsamalt või ebasoodsamalt kohtlemine ning selgitamisnõue peab puudutama selliseid dokumente või andmeid, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need olid pakkumuste esitamise tähtpäevast varasemad. Kuna pakkumuse esitamisega võtab pakkuja vaikimsi üle kõik tehnilises kirjelduses esitatud nõuded, siis on selge, et Kavepro Kinnsvarateenused OÜ võttis pakkumuse esitamisega üle kõik tehnilises kirjelduses nimetatu ning kohustub neid tingimusi täitma kui tema pakkumus osutub edukaks, seega kui pakkujale oleks antud võimalus teenuse osutamise kava selgitada ja pakkuja oleks selgitanud, et tema teenuse osutamise kava on sama, mis tehnilises kirjelduses on kirjeldatud, siis on täiesti selge, et tegemist on pakkumuse esitamise tühtpäevast varasem infoga, sest pakkumust esitades võttis pakkuja üle muuhulgas ka tehnilises kirjelduses sätestatu ning peale pakkumuse esitamise tähtaega hankijale selgitamine, et pakkuja kava teenust osutades on osutada teenust vastavalt tehnilisele kirjeldusele ei ole uus informatsioon ning on selge, et selline kava ja plaan oli pakkujal olemas enne pakkumuse esitamist. Antud juhul ei ole vaidlustaja hinnangul tegemist mitte hooletu pakkujaga vaid hooletu hankijaga, sest hankija peaks alati sätestama täpselt, milliseid andmeid ta pakkujatelt ootab. Hankija oleks pidanud üheselt arusaadavalt kirjeldama, milline peab olema teenuse osutamise kava ning milliseid punkte see peab sisaldama. Riigihanke alusdokumendi p 4.3.2 (vastavustingimuste p 9) kohaselt on nõutud , et teenuse osutamise kava peab olema koostatud vastavalt alusdokumentide lisas 1 toodud tehnilise kirjeldusele, aga vaidlustaja hinnangul on selline nõue liiga üldine ning ei ole üheselt arusaadav, millised teenuse osutamise aspektid peavad olema kirjeldatud ning kui mahukas peab teenuse osutamise kava olema. Näiteks, kas piisav on kirjutada näiteks: “Pakkuja teenuse osutamise kava on osutada teenust vastavalt tehnilisele kirjeldusele” või tuleks kogu tehniline kirjeldus copy – paste’ida? Eelnevalt nimetatud asjaolude tõttu oleks hankija pidanud kasutama kaalutlusõigust, et selgituste küsimise kaudu anda pakkujale võimalus kõrvaldada ebaselgused teenuse osutamise kavas. Pakkumuse esitamisega vaidlustaja avaldas oma tahet osaleda riigihankes ja ühtlasi täita kõiki RHAD-is esitatud nõudeid ja kohustusi ning pakkuja on põhimõtteliselt pakkumuse esitamisega vaikimisi andnud nõusoleku täita tehnilises kirjelduses olevaid tingimusi, seega isegi kui see pole teenuse osutamise kavas sõnaselgelt väljendatud, siis on sellegipoolest selge, et pakkujal on kavas teenust osutada vastavalt tehilisele kirjeldusele. Juhul, kui võib eeldada, et teenuse osutamise kavast oli puudu lause, et pakkuja kava on osutada teenust vastavalt tehnilisele kirjelduse, siis seda oleks tohtinud hankja selgitamise kaudu küsida. Oleks ka piisnud kui hankija oleks küsinud jah/ei küsimusega, et kas pakkujal on kavas osutada teenust vastavalt tehnilisele kirjeldusele ning kui pakkuja oleks vastanud, et jah, siis oleks saanud seda käsitleda kui teenuse osutamise kava täpsustust, millest tulenevalt oleks olnud selge, et pakkuja poolt esitatud teenuse osutamise kava on vastavuses hankja poolt kehtestatud nõuetega, sest hankija pole esitanud nõudeid kui pikk peab olema teenuse osutamise kava, kas piisab ühest lausest või peab kirjutama detailse kirjelduse kümme lehekülge, kus on kirjeldatud ka näiteks vee vedamiseks kasutatava sõiduki käivitamise protseduuri, kuidas keeratakse autovõtit, kuidas vajutatkse gaasipedaali jne. Lisaks kõigele juba eelnevalt nimetatule on oluline ka aspekt, et hoolimata asjaolust, et pakkujal oli kohustus esitada teenuse osutamise kava, ei ole tal reaalselt võimalik osutada teenust enda loodud kava järgi, sest RHAD-idest tulenevalt on pakkujal kohustus täita lepingut vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Sellest tulenevalt võib järeldada, et teenuse osutamise kava oli pelgalt formaalsus ning ei oma sisuliselt hanke täitmisel mingit rolli ja teenuse osutamise kavast ei tulene pakkumuse sisu. Seega võib teenuse osutamise kava lugeda esitatuks kui riigihangete registris on esitatud teenuse osutamise kava lahtrisse mingigi dokument, mis ei ole tehnilise kirjeldusega vastuolus ning käesoleval juhul on selline dokument pakkuja poolt korrektselt esitatud. Kuna hankija ei ole RHAD-is ette näinud teenuse osutamise kava sisulist hindamist ning pole avaldanud kriteeriume selle kohta, milline teenuse osutamise kava on piisav ja milline mitte, siis ei ole tal võimalik pakkumust tagasi lükata põhjendusel, et: “pakkuja poolt esitatud teenuse osutamise kava ei ole piisav, nimetamaks dokumenti teenuse osutamise kavaks”, sest hankija ei ole ise RHAD-is sätestanud, mida ta kavatseb nimetada teenuse osutamise kavaks ja mida mitte. Sisuliselt asus hankija teenuse osutamise kava hindama ilma, et ta oleks sellist hindamise toimingut RHAD- ides ette näinud. Hankija väidab oma pakkumuse tagasilükkamise otsuses meelevaldselt järgnevat: “Pakkuja ei ole esitanud teenuse osutamise kava”, hoolimata sellest, et faktiliselt ja ka sisuliselt, kuigi väikeste lihtsasti kõrvaldavate ebaselgustega, on pakkuja teenuse osutamise kava esitanud. Lisaks nähtub hankjia otsusest vastuolulisus – kord ta väidab, et pakkuja esitatud teenuse osutamise kava ei ole piisav ja järgmisena väidab, et pakkuja ei ole teenuse osutamise kava esitanud. Kumb siis? Kas esitas või mitte? Hankija otsusest seda välja lugeda pole võimalik. Dokumendid lisatud vaidlustusele Soovin kirjalikku menetlust Ülle Liivat //allkirjastatud digitaalselt//