Vaidlustus

Saatja: Tarmo Prints <[email protected]> Saaja: Karl Haljasmets (Haap) Teema: Kinnitus Tere Kinnitame, et Haap Consultingu esindajal K. Haljasmets ei olnud meie Green ICT projekti tegevuste elluviimisel ühtegi sisulist rolli (sh ei olnud ta projektijuhi rollis). Haap Consulting OÜ pakkus teenust meie sisendi baasilt Green ICT projekti projektiplaani vormistamisel ning nad viisid meile läbi ka projekti aruandluse põhimõtteid tutvustava seminari. Sellega nende roll piirdus. Haap Consulting OÜ-l puudus roll meie projekti tegevuste elluviimisel. Parimate soovidega Tarmo Prints Tegevjuht +372 56903070 +1 (904) 990 7004 www.10linesrobots.com <http://www.10linesrobots.com> <https://ci3.googleusercontent.com/mail-sig/AIorK4w4b6iCG3tu8w00Ztwk8krGXwED429bpJRqxeUv7bJ97dEN1mKWVsIH6UGD1j7SIF8maV_o-wo> <https://ci3.googleusercontent.com/mail-sig/AIorK4zxQE9EbDXjQAkmLAi43tgtOeWPDkBPZl3AOVJTn47rJE0ZqyVku1VARoINBztFk3ulPq_rzRw> Saatja: Martin Kivimäe <[email protected]> Saaja: Karl Haljasmets (Haap) Teema: Kinnitus Aadressilt [email protected] ei saadeta teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline <https://aka.ms/LearnAboutSenderIdentification> Tere! Kinnitame, et Haap Consultingu esindajal Karl Haljasmetsal ei olnud meie Green ICT projekti tegevuste elluviimisel ühtegi sisulist rolli (sh ei olnud ta projektijuhi rollis). Haap Consulting OÜ pakkus teenust Green ICT projekti aruandluse tehnilise sisestamisega infosüsteemi. Teenusepakkuja laadis saadud sisendi alusel aruanded ülesse, kuid sisulise info õigsus, aruande allkirjastamine ja esitamine oli meie vastutus. Haap Consulting OÜ-l puudus roll meie projekti tegevuste elluviimisel. Heade soovidega Martin Kivimäe Juhatuse liige Modern Mobility OÜ Kinnitame, et Haap Consultingu esindajal K arl Haljasmets ei olnud meie Green ICT projekti tegevuste elluviimisel ühtegi sisulist rolli (sh . ei olnud ta projektijuhi rollis). Haap Consulting OÜ pakkus teenust Green ICT projekti aruandluse tehnilise sisestamisega infosüsteemi. Teenusepakkuja laadis meilt saadud sisendi alusel aruanded ülesse, kuid ei tegelenud nende andmete sisulise analüüsi ega kontrolliga. Haap Consulting OÜ-l puudus igasugune roll meie projekti tegevuste elluviimise s. Aap Hirvesoo Olsson Green Oü Maksekorraldus NR 1592 Maksja NIMI Haap Consulting OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 14383016 KONTONUMBER EE697700771003077314 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV Pank, LHVBEE22XXX, Tartu mnt. 2, 10145 Tallinn Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE777700771003813400 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV Pank, LHVBEE22XXX, Tartu mnt. 2, 10145 Tallinn Makse KUUPÄEV 04.04.2024 SUMMA 640.00 EUR SUMMA SÕNADEGA kuussada nelikümmend EUR SELGITUS JA VIITENUMBER Vaidlustus Green ICT / 2900082126 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2024040464572102 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE  VOLIKIRI Haap Consulting OÜ , r egistrikood iga 14383016 , aadressil Tööstuse tn 31-7, Tallinn , 10413 , Eesti (edaspidi Klient), keda esindab Karl Haljasmets a nnab käesolevaga Starlex OÜ juristile Kerli Lubja volituse esindada Klienti seoses riigihankega “Eesti-Norra koostööprogrammi mõju hindamine” ( e-RHR viitenumber 275924) Riigihangete Vaidlustuskomisjonis, kohtus, kohtueelses menetluses ja läbirääkimistel ning mujal, ja esitada Kliendi poolt ja nimel vaideid, kaebusi, avaldusi ja kõiki muid dokumente kõigile ametiasutustele ja isikutele. Käesolev volikiri on antud edasivolitamise õiguse ta . Käesolev volikiri on antud tähtajatult. Volituse alguskuupäev on digiallkirjas. /allkirjastatud digitaalselt/ Karl Haljasmets Haap Consulting OÜ Hankija: ⁠ Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Registrikood: 90006012 Postiaadress: Sepise tn 7 , Tallinn, 11415 , Eesti Riigihanke kontaktisik Merili Kivi E-posti aadress: [email protected] Telefon: +372 56508200 Vaidlustaja: Haap Consulting OÜ Registrikood: 14383016 Postiaadress: Tööstuse tn 31-7, Tallinn , 10413 , Eesti Riigihanke kontaktisik: Karl Haljasmets, [email protected] , +372 51966196 Vaidlustaja lepinguline esindaja vaidlustusmenetluses: Kerli Lubja , [email protected] , +372 555 42 522 Kolmas isik (edukas pakkuja): Tartu Ülikool Registrikood: 74001073 Postiaadress: Ülikooli 18, Tartu , 50090 , Eesti E-posti aadress: [email protected] Telefon: +372 737 5100 VAIDLUSTUS Riigihankes “ Eesti-Norra koostööprogrammi mõju hindamine ” ( 275924 ) Haap Consulting OÜ (edaspidi: vaidlustaja ) esitab Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO ) vaidlustuse lihthankes “ Eesti-Norra koostööprogrammi mõju hindamine ”, riigihangete registri viitenumbriga 275924 (edaspidi: riigihange ). Vaidlustaja taotlused Tunnistada õigusvastaseks ja kehtetuks hankija 01.04.2024 riigihankes nr 275924 langetatud otsused , millega lükkas hankija tagasi vaidlustaja pakkumuse ja tunnistas edukaks pakkuja Tartu Ülikool ning 02.04.2024 otsus eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise kohta. Mõista vaidlustaja kasuks välja vaidlustusmenetluse s kantud kulutused: riigilõiv vaidlustuse esitamiseks ja esindajatasu. Lahendada asi kirjalikus menetluses. Asjaolud Hankija Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi: hankija ) avaldas 22.02.2024 e-riigihangete registris (edaspidi: RHR ) teate riigihanke läbiviimiseks. Pakkumuste esitamise tähtaeg saabus 11.03.2024. Hankija edastas vaidlustajale 01.04.2024 teate riigihankes otsuse tegemise kohta (leitav RHR-i teabevahetuses 0 1.04.2024 17:44 ), millest nähtuvalt lükkas hankija vaidlustaja pakkumuse riigihangete seaduse (edaspidi: RHS ) § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel tagasi, hindas seejärel teisi esitatud pakkumusi ning tunnistas RHS § 117 lg 1 alusel edukaks Tartu Ülikooli pakkumuse. Hankija ei küsinud otsuse tegemisele eelnevalt vaidlustajalt RHS § 114 lg 2 alusel selgitusi. Hankija edastas 02.04.2024 14:23 vaidlustajale teate eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise kohta. Vaidlustaja pakkumus on tagasi lükatud õigusvastaselt, hankija tegevus on vastuolus nii RHS-i kui hankija avaldatud menetluskorraga. Vaidlustaja on esitanud riigihanke tingimustele vastava pakkumuse. Sellest tulenevalt on otsuste järgnevuse põhimõtte alusel õigusvastased ka eduka pakkuja valimise ning järgmisel päeval tehtud kõrvaldamata jätmise otsus, kuivõrd vaidlustaja pakkumus on õigusvastaselt jäetud hin damisel ja eduka pakkuja valimisel arvesse võtmata . Vaidlustaja taotleb järgnevalt esitatud põhjendustel hankija otsus t e kehtetuks tunnistamist. Põhjendused Vaidlustaja pakkumus on riigihanke tingimustele vastav ja selle tagasi lükkamiseks puudub õiguslik alus. RHS § 125 lg 2 alusel määrab hankija riigihanke alusdokumentides lihthankemenetluse korra, seejuures võib lähtuda ka teistest RHS sätetest. Riigihankes avaldatud alusdokumendi „ Eesti_Norra RHAD 04032024“ (edaspidi: riigihanke alusdokument ) punkti 1.7 kohaselt lähtutakse riigihankemenetluses järgnevatest RHS §- dest : 45, 46, 95 lg 1 ja lg 4 p 6 ja 8, 103, 104, 112, 114, 115, 116, 117 ja § 119. RHS § 114 lg 1 esimese lause alusel kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija on lükanud vaidlustaja pakkumuse tagasi tuues otsuses põhjuseks, et pakkumuses esitatud projektijuht K . Haljasmets ei vasta RHAD ( riigihanke alusdokumendi ) Lisas 1 punktis 5.2. sätestatud tingimusele. Muus osas hankija vaidlustaja pakkumus t läbi ei vaadanud . Riigihanke alusdokumendi lisa 1 Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus (edaspidi: tehniline kirjeldus ) punkt 5.2 (mida kordab ka vastavustingimus nr 7) seab tingimuseks järgmist: „Pakkuja poolt esitatud meeskonnaliikmed, kes viivad läbi hindamist, ei tohi olla osalenud programmi väljatöötamisel ega elluviimisel, rahastatud projektide valikuprotseduuris ega projekti tegevuste elluviimisel. Meeskonnaliige kinnitab oma sõltumatust RHAD Lisa 3 CV vormil „CV – meeskonnaliige“.“ T ehnilise kirjelduse punkti 5.1 (mida kordab ka vastavustingimus nr 8) kohaselt peab pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt üks analüütik, kellel on magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon ning kes omab viimase 36 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt kahe (2) majandusvaldkonna analüüsi teostamise kogemust (s.t analüüs peab olema lõppenud viimase 36 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt) analüütikuna. Rohkem meeskonnaliikmeid hankija vastavustingimuste täitmiseks nõudnud ei ole . Vaidlustaja on esitanud pakkumuses detailse meeskonna ülevaate, tuues välja kõikide kaasatud meeskonnaliikmete pädevuse ja rolli kirjelduse lepingu täitmise ks , mi llest nähtub vastavus kõikidele riigi hankes seatud tingimustele. H ankija on otsuse tegemisel eksinud järgneva tes hinnangutes : projektijuhina esitatud K. Haljasmets vastab riigihanke tingimustele, kuivõrd tegemist ei ole hindamisel osaleva meeskonnaliikmega tehnilise kirjelduse punkti 5.2 tähenduses ; projektijuhina esitatud K. Haljasmets ei ole osalenud hinnatav programmi tegevuste elluviimisel ja hankija ei ole küsinud vaidlustajalt sellekohast selgitust. P akkumusest pidi hoolsale hankijale nähtuma, et vaidlustaja meeskonna kirjelduse ja K. Haljasmetsa kohta lisatud meeskonnaliikme vormi alusel vastab meeskonnaliige riigihankes seatud tingimusele , mistõttu tulnuks andmete vastuolu kõrvaldamiseks anda vaidlustajale võimalus selgituse esitamiseks ; hankija on lükanud tagasi pakkumuse, mille vastavustingimuste täitmist ta kontrollinud ei ole ja mis vastab meeskonna le seatud minimaalsetele tingimustele . Hankija nõudis kohustusliku meeskonnaliikmena ühe analüütiku esitamist. Vaidlustaja pakkumusest nähtub, et esitatud on mitme tingimustele vastava analüütiku andmed , kuid nende osas tingimusele vastavust ei ole kontrollitud . Vaidlustaja esitab järgnevalt detailsema põhjenduse eeltoodud argumentide tõendamiseks. Projektijuhi rollis esitatud K. Haljasmets ei osale pakkumuse kohaselt hindamisel, mistõttu vastab ta kahtlusteta riigihankes seatud tingimustele . Riigihanke tehnilise kirjelduse punkt 5.2 alusel ei tohi pakkuja poolt esitatud meeskonnaliikmed, kes viivad läbi hindamist , olla osalenud programmi väljatöötamisel ega elluviimisel, rahastatud projektide valikuprotseduuris ega projekti tegevuste elluviimisel. Tehnilise kirjelduse punkti 2.1 kohaselt on hanke esemeks välja töötada metoodika ja viia läbi Eesti–Norra koostööprogrammi „Green ICT“ hindamine , mis viidi ellu Norra toetuste raames rahastusperioodil 2014-2021. Punkti 3.2 alusel on hindamise eesmärgiks analüüsida programmi rakendamise tulemuslikkust ja mõju, punktist nähtuvalt on hindamise eesmärgid ja tegevused seotud analüüsi läbiviimisega. Ka hankija ise on näinud riigihanke tingimustega ette selle töö ellu viimise analüütiku rollis spetsialist i poolt , kuivõrd hankelepingu täitmiseks on hankija nõudnud vaid ühe analüütiku esitamist ( tehnilise kirjelduse p 5. 1 ). K. Haljasmets on aga meeskonnas esitatud projektijuhi rolli ega ole analüüsi läbiviimisega ehk hindamise läbiviimisega seotud meeskonnaliige . Seega ei kohaldu tema osas tehnilise kirjelduse punkt 5.2, kuna meeskonnaliige ei vii hindamist läbi . Nimetatud asjaolu on pakkumuses selgelt esitatud ja hankija on jätnud selle põhjendamatult arvesse võtmata. Vaidlustaja pakkumuse lk 19 on toodud projektijuhi rollikirjeldus järgnevalt: „ Karli rolliks projektijuhina on meeskonna töö koordineerimine ja suhtlus Hankijaga, ajakavas püsimise jälgimine, terviku valmimise eest vastutamine. “ Pakkumuse lk 21 on lisatud, et „ projektijuhi vastutada on, et kõik olulised kompetentsid oleksid analüüsi teostamise jaoks olemas. “ Lisaks on vaidlustaja toonud välja nii hindamiseks esitatud analüütiku (R. Parts) rollikirjelduse ja kogemuse andmed kui nimetanud ka täiendavate analüütikutena L. Kalda, A. Toomla ja L. Lõhmuse (pakkumuse lk 19-20) koos samaväärse kirjeldusega . Seega nähtub pakkumuses esitatud meeskonna kirjeldusest ühemõtteliselt , et vaidlustaja projektijuht on planeeritud rolli, kes hindamist läbi ei vii. Eeltoodut silmas pidades on hankija asunud otsuse tegemisel kohaldama tehnilise kirjelduse punkti 5.2 valikuliselt ja laiendavalt , jättes täielikult tähelepanuta selle tingimuse olulise osa, mille kohaselt peab punkti kohaldamisel tegemist olema hindamisel osaleva meeskonnaliikmega, et vastavust üleüldse hinnata. Hankija ei saa riigihankes avaldatud kehtivat tingimust tõlgendada pakkujatele sedavõrd ettenägematul viisil, andes tingimusele otsuse tegemisel oluliselt laiema kehtivuse ka nende meeskonnaliikmete osas, keda see ei käsitle. H ankedokumendid sellist tingimuse kohaldamise võimalust ette ei näe. Ka k ohtu- ja vaidlustuspraktika kinnitab põhimõtet, mille kohaselt ei saa vastavuse kontrolli käigus asuda h ankija pakkumusele esitama tingimusi, mida alusdokumendid ei sisalda . RHS § 114 lg 1 alusel kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankijal tuleb menetluse läbiviimisel lähtuda kehtivatest riigihanke tingimustest. H ankija poolt tingimuste tõlgendamine viisil, mis ei ole kehtiva alusdokumendiga kooskõlas, on muuhulgas vastuolus RHS § 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtetega, kuna hankija tegevus ei ole läbipaistev ning kohtleb vaidlustajat ebavõrdselt. Ka kohtupraktikas on kinnitatud, et h ankija range seotus riigihanke alusdokumentidega seostub võrdse kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuskohustusega. Riigihanke t ingimuste tõlgendamine otsuse langetamise faasis pakkujat oluliselt kahjustaval viisil ei ole ühelgi viisil lubatav. Hankija ei saa hankemenetluse selles faasis asuda pakkumusele esitama tingimusi, mida alusdokumendid ei sisalda. Vaidlustaja pakkumus kajastab rollijaotust meeskonnas sedavõrd selgelt, et mistahes küsimus K. Haljasmetsa võimalikust osalusest hindamise läbiviimisel on kõrvaldatud. Seega on ainuüksi eeltoodule tuginedes hankija otsus vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise osas õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada. Projektijuhi rollis esitatud K. Haljasmets ei ole osalenud hinnatava programmi tegevuste elluviimisel. Riigihanke tehnilise kirjelduse punkt 5.2 alusel ei tohi pakkuja poolt esitatud meeskonnaliikmed, kes viivad läbi hindamist, olla osalenud programmi väljatöötamisel ega elluviimisel, rahastatud projektide valikuprotseduuris ega projekti tegevuste elluviimisel. Kuigi tegemist ei ole hindamist läbi viiva meeskonnaliikmega, väärib siiski eraldi tähelepanu, et K. Haljasmets ei ole ka osalenud talle etteheidetavas projekti tegevuste elluviimises , arvestades, et just sellele viidates on hankija teinud tagasilükkava otsuse . Kui ka hankija pakkumuse läbivaatamisel ekslikult järeldas , et K. Haljasmets on meeskonnaliige, kelle osas tehnilise kirjelduse punkti 5.2 kohaldada tuleb, on hankija teinud sisuliselt vale järelduse ega ole tegelikke asjaolusid kontrollinud . Vastavusotsuse põhjenduse kohaselt heidab hankija vaidlustajale ette järgmist: „/…/ ( K. Haljasmets ) on hankija andmetel projektijuht olnud kolme projekti (ettevõtted: Modern Mobility OÜ, 10Lines OÜ, Olsson Green OÜ) kontaktisikuks. Ettevõtete kontaktisikuna on projektijuhil olnud juurdepääs nii taotluse infole, kui EIS poolsele menetlusinfole (SFOS andmebaasis). Oma seotust kinnitab pakkuja ka pakkumuses (lk 19): "Seega on Karli kogemus väärtuslik, sest ta on ka Green ICT meetmega olnud viimased aastad klientide tasemel olnud seotud, alates ettevõtete sobivuse valideerimisest meetmesse kuni järelaruannete koostamiseni ja seda kõikides hindamise sihtgrupiks olevates voorudes". Eelpool viidatud tegevuste näol on tegemist „projekti tegevuste elluviimisega“, /…/.“ Esmalt on oluline defineerida, mida hõlmab „projekti tegevuste elluviimine“. H ankija ei ole seda riigihanke läbiviimisel sisustanud ja vastavat kirjeldust ei nähtu ka hankija kodulehelt. Ka siin on hankija andnud tingimusele sisu, mida hanke dokumen dis ei nähtu ja kohaldanud tingimust vaidlustajat kahjustaval viisil. Otsuses viidatud ja vaidlustaja pakkumuses kirjeldatud tegevused ei ole käsitletavad projekti tegevuste elluviimisena. Välisrahastusega seo t ud projekte koordineeriv astutus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi: RTK ) on kodulehel avaldanud järgmise kirjelduse: „Projekti elluviimine ehk projektijuhtimine algab positiivse rahastusotsuse järel ning tähendab, et taotluses kirjeldatud tegevused ja eesmärgid tuleb täita . See hõlmab nõuetekohase aruandluse esitamist, erinevate osapoolte kaasamist ning laiema avalikkuse teavitamist projekti tegevustest.“ Vaidlustaja hinnangul on viidatud RTK kirjeldus võimalik aluseks võtta ka praeguses vaidluses. Vaidlustaja ei eita ega ole salanud ka pakkumus esitades , et Haap Consulting OÜ on varasemalt Green ICT meetmega seotult kliente nõustanud, kuid mitte projekti tegevuste elluviimisel. Vaidlustaja jääb pakkumuses väljendatud juurde, et see asjaolu oleks hankelepingu täitmisel eelkõige tema tugevuseks. Vaidlustaja on toetanud oma kliente nendes tegevustes, millele on viida t ud pakkumuse s (ettevõtete sobivuse valideerimine meetmesse, järelaruannete koostamine), kuid see ei kattu sisuliselt projekti tegevuste elluviimisega. Projektide elluviimisel ei ole ükski pakkumuses esitatud meeskonnaliige, sh K. Haljasmets osalenud. Toetust saanud ettevõtted , kes olid vaidlustaja kliendiks, on kaasanud K. Haljasmetsa pärast positiivset rahastusotsust üksnes aruannete sisestamise toetamiseks ettevõtte antud sisendi põhjal, mis tähendab teisisõnu projekti elluviija koostatud sisulise info e-toetuste infosüsteemi kopeerimist. Kusjuures aruande on kontrollinud, allkirjastanud ja esitanud süsteemis samuti projekti ellu viinud ettevõte. Seega on hankija ekslik arvamus K. Haljasmetsa seotusest tegevuste elluviimisel alusetu ja põhjendamatu . Hankija ei ole menetluse läbiviimisel täpsemaid asjaolusid välja selgitanud. Vaidlustaja lisab seetõttu tõendina kõigi hankija poolt nimetatud ettevõtete kinnitused, mille alusel ei ole K. Haljasmets projektide tegevuste elluviimisel osalenud ( lisa d 1 .1-1.3 ). Hankija heidab ühtlasi ette K. Haljasmetsa kontaktisiku na märkimist SFOS andmebaasis (e-toetuste infosüsteem). R õhuta me , et pelgalt infosüsteemis rolli määramine konkreetsele isikule ja info nägemise võimalus ei ole ühelgi viisil käsiteltavad tegevuste sisulise elluviimisena. Vaidlustaja selgitas K. Haljasmetsa seotust aruannete koostamisel abistamisega eelmises punktis, millest nähtub selgelt, et tegemist ei ole projekti tegevuste elluviimisega. RHS § 46 lg 4 ja § 114 alusel on hankija õigus ja kohustus küsida mh pakkumuses esitatud andmete kohta selgitust ning seda on hankijal võimalik teha ka pakkumuste ka pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Pakkumuse alusel nähtus üheselt, et vaidlustaja hinnangul ei ole tegemist „projekti elluviimise tegevustes“ osalemisega, kuna K. Haljasmetsa kohta on lisatud meeskonnaliikme vorm, kus on hankija nõutud kinnitus märgitud. Nimelt on pakkumuse osana esitatud dokumendis „Meeskonnaliikme vorm_Karl Haljasmets“ on vastuseks küsimusele: „Kinnitan, et ei ole osalenud Eesti–Norra koostööprogrammi „Green ICT“ väljatöötamisel ega elluviimisel, rahastatud projektide valikuprotseduuris ega projekti tegevuste elluviimisel.“ märgitud vastuseks „Jah“. Dokument on K. Haljasmetsa poolt tõenduseks allkirjastatud. Pakkumuses toodud info alusel pidanuks eeltoodut silmas pidades tekkima hankijal vähemalt põhjendatud küsimus enne vastavusotsuse langetamist , kas hankija tõlgendus hanketingimuste kohaldamisel on korrektne. Seda küsimust olnuks võimalik lahendada muuhulgas läbi vaidlustaja lt selgituse küsimise . Hankija seda aga vajalikuks pidanud ei ole, mistõttu on menetlus päädinud ebaõige vastavusotsusega. Kohtupraktikas on leitud, et puuduste kõrvaldamise võimalust selgituse küsimise kaudu ei pea andma üksnes siis , kui juba esitatud dokumendid kinnitavad, et pakutav toode ei vasta nõutud tingimustele. Menetluses juba esitatud dokumendid kinnitasid praeguses vaidluses aga vastupidist – vaidlustaja pakkumuse vastavust. Pakkumuses esitatud ühemõtteli s e kinnitus e tingimuse täitmise osas on aga hankija jätnud otsuse tegemisel analüüsimata ja kaalumata, millest on vastuolu hankija arvamuse ja vaidlustaja esitatud andmete vahel tekkinud . Kohtupraktika alusel on RHS § 46 lg 4 ja § 114 kehtestamise eesmärgiks muuhulgas pakkujate kaitsmine hankija omavoli eest, et hankija ei lükkaks tagasi talle küsimusi tekitavat pakkumust enne, kui on andnud pakkujale võimaluse oma pakkumust selgitada ning hankija kohustuseks on pakkumuse tagasilükkamist põhjendada. Pakkumuse vastavuse osas kindluse puudumine ei saa olla aluseks pakkumuse mittevastavaks tunnistamisele ja selle tagasi lükkamisele. Eeltoodut silmas pidades on vaidlustajalt põhjendamatult võetud võimalus esitada oma pakkumuse kohta selgitus ja vajadusel tõendavad andmed enne vastavusotsuse tegemist, mis võinuks kaasa tuua menetluse teistsuguse tulemuse. Õigusvastaseks on kohtupraktikas peetud ka hankija kaalutlusõiguse teostamata jätmist täiendavate selgituste ja tõendite küsimata jätmisel. Seega on vaidlustaja tõenda n ud , et K. Haljasmets ei ole olnud seotud meetme projektide elluviimise tegevustega. H ankija on andnud vaidlustaja meeskonnaliikme tegevusele riigihanke alusdokumentidega vastuolus oleva hinnangu ja tunnistanud sellest tulenevalt pakkumuse õigusvastaselt mittevastavaks ning seda ilma vaidlustajalt asjakohase selgituse küsimiseta. Hankija on õigusvastaselt lükanud tagasi pakkumuse, mis täidab kõik vastavustingimused. Tehnilise kirjelduse punkti 5.1 kohaselt on hankija seadnud tingimuseks esitada meeskonnana üks riigihanke alusdokumendi tingimustele vastav analüütik. Täiendavaid meeskonnaliikmeid ja nende andmete esitamist ei ole hankija nõudnud. Pakkumuse tagasi lükkamine põhjusel, et meeskon nana esitas vaidlustaja lisaks nõutud analüütikule ka täiendav a meeskonnalii kme projektijuhi rollis, keda hankija isegi nõudnud ei ole, on vastuolus RHS üldpõhimõtete, RHS § 114 põhimõtte ja riigihanke vastavustingimusega. Nagu juba eelnevalt viidatud, saab hankija teha riigihankes otsuse üksnes kehtivate riigihanke tingimuste alusel, olles ka ise tingimuste ga seotud. Pakkuja kahjuks tingimuste laiendav tõlgendamine ei ole lubatav. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on hankija jätnud kontrollimata vastavustingimuses nõutud analüütiku andmetele vastavuse ja pakkumuse tagasi lükanud. Vaidlustaja on pakkumuses selgelt viidanud ka sellele, millisele meeskonnaliikmele ta nõuete täitmisel tugineb. Pakkumuse lk 19 meeskonna kirjelduses on märgitud: „Analüütik Raul Partsil on viimase 36 kuu jooksul riigihanke algamisest tagasiulatuvalt vähemalt viie (5) majandusvaldkonna analüüsi teostamise kogemus ning siin hindamiskriteeriumis lähtume Rauli referentsidest.“ Vastavustingimuse nr 8 (nõue analüütiku esitamiseks) vastusena on vaidlustaja lisanud samuti R. Parts andmed. Hankija on aga kontrollinud analüütiku asemel hoopis projektijuhi kohta esitatud andmeid, kuigi need ei olnud pakkumuse vastavuse tuvastamiseks isegi nõutud. Asjaolu, et vaidlustaja soovis hankijale ülevaate tagamiseks välja tuua kogu kaasatud meeskonna ja lisas nende kohta täiendavad andmed pakkumuse koosseisus , ei tohiks viia pakkumuses nõude täitmiseks esitatud meeskonnaliikme andmete kontrollimata jätmise ja pakkumuse tagasilükkamise ni täiendavalt esitatud meeskonnaliikme alusel. Kui pakkumus täidab riigihankes seatud minimaalsed vastavustingimused, ei mängi täiendava meeskonnaliikme lisamine rolli, kuna tema kohta ei olnud riigihankes nõudeid esitatud. Arusaamatuks jääb hankija otsus lükata tagasi pakkuja, kellel on nõuetekohane meeskond komplekteeritud ja tõendatud. Seega on hankija eksinud vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise otsuse langetamisel, kuna tugines otsuse põhistamisel meeskonnaliikme väidetavale mittevastavusele, kelle esitamise kohta hankija ise aga riigihankes tingimust seadnud ei ole ning jättes teisalt pakkumuses nõutud meeskonnaliikme osas andmed kontrollimata. Kuna hankija vastavusotsus on õigusvastane ja kuulub kehtetuks tunnistamisele, tuleb otsuste järgnevuse põhimõtte alusel kehtetuks tunnistada ka hankija järgnevad otsused, millega pakkumused hinnati ja leiti edukas pakkuja ning millega jäeti edukas pakkuja kõrvaldamata. Kuna vaidlustaja pakkumus on jäetud hindamata ja eduka pakkuja leidmisel arvesse võtmata, ei saa hankija sellekohased otsused olla õiguspärased. Seetõttu kuuluvad tühistamisele kõik hankija poolt riigihankes langetatud otsused. Menetluslikud küsimused Vaidlustaja hinnangul on asi võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Vaidlustaja on vaidlustusele lisanud maksekorralduse ( lisa 2 ), mis kinnitab nõutava riigilõivu tasumist suuruses 640 eurot. Vaidlustaja palub vaidlustuse rahuldamisel nimetatud summa hankijalt välja mõista. Vaidlustaja esindajaks menetluses on jurist Kerli Lubja , kelle volikiri on lisatud ( lisa 3 ). Vaidlustus on esitatud tähtaegselt. Hankija on otsuse kohta edastanud vaidlustajale teate 01.04.2024 , kusjuures on teade RHR- is saadetud kell 17:44 . RHS § 189 lg 4 alusel peab vaidlustus lihthankemenetluses olema laekunud vaidlustuskomisjonile kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest . Seega on vaidlustuse esitamise tähtpäev aks 05.04.2024 . Lugupidamisega Kerli Lubja Haap Consulting OÜ lepinguline esindaja Lisad: Klientide kinnitused ; Maksekorraldus; Volikiri K. Lubja .