Hankija vastus

Lp Taivo Kivistik Teie: 01.04.2024 nr 12.2-10/54 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Meie: 04.04.2024 nr 1.2-1/56-20 Vaidlustaja: Osaühing Balti Intermed Registrikood 10170298 Aadress: Tartu mnt 84d, 10112 Tallinn Vaidlustaja volitatud esindajad: vandeadvokaat Erki Fels vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic E-post: [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Registrikood: 90006399 Aadress: J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn Tel: 617 1300 E-post: [email protected] Hankija volitatud esindaja: jurist Janika Pajula Tel: 617 2011 E-post: [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES "OPERATSIOONILAUAD 2" (VIITENUMBER 261546) Taotlused 1) Jätta rahuldamata vaidlustaja Osaühing Balti Intermed taotlus tunnistada kehtetuks sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla 18.03.2024 otsus riigihankes „Operatsioonilauad 2“ (viitenumber 261546), millega tunnistati riigihanke menetlus kehtetuks; 2) Jätta vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustaja tasutud riigilõiv ning õigusabikulud, vaidlustaja enda kanda. 1. Asjaolud 1.1. 03.07.2023 avaldas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Operatsioonilauad 2“ viitenumbriga 261546 (edaspidi riigihange) hanketeate ja riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Hankija eesmärgiks on osta operatsioonilaudu koos lisatarvikutega, mis vastavad tehnilise kirjelduse 1/7  (edaspidi TK) nõuetele. 1.2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (30.08.2023) esitasid pakkumuse kaks ettevõtet: - Osaühing Balti Intermed (edaspidi vaidlustaja) – pakkumuse maksumus 3 527 910 eurot; - AB Medical Group Eesti osaühing (edaspidi AB Medical) – pakkumuse maksumus 2 762 894 eurot. 1.3. 06.10.2023 tegi hankija otsused, millega tunnistas mõlema pakkuja, s.o nii kaebaja kui ka kolmanda isiku pakkumused vastavaks ning kolmanda isiku pakkumuse edukaks (edaspidi hankija 06.10.2023 otsus). 1.4. 16.10.2023 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse (vaidlustusasi nr 157-23/261546), milles taotles, et VAKO tunnistaks hankija otsused kehtetuks (edaspidi esimene vaidlustus). 1.5. 07.11.2023 otsusega jättis VAKO esimese vaidlustuse rahuldamata (edaspidi VAKO 07.11.2023 otsus). 1.6. Vaidlustaja esitas kaebuse halduskohtusse (haldusasi nr 3-23-2608). 19.12.2023 otsusega tühistas halduskohus hankija 06.10.2023 otsuse, millega tunnistati AB Medicali pakkumus vastavaks ja edukaks ning VAKO 07.11.2023 otsuse. 1.7. Hankija esitas halduskohtu otsuse peale ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus jättis 13.02.2024 otsusega rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.02.2024, mille tulemusena AB Medical edasises hankemenetluses osaleda ei saa. 1.8. 18.03.2024 edastas hankija vaidlustajale otsuse, millega tunnistas riigihanke menetluse riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks (edaspidi hankija otsus). 1.9. Vaidlustaja esitas 28.03.2024 VAKO-le vaidlustuse, milles taotleb hankija otsuse kehtetuks tunnistamist ning palub jätta vaidlustaja menetluskulud hankija kanda. 1.10. 01.04.2024 edastas VAKO hankijale vaidlustuse esitamise teate, paludes esitada vaidlustusele vastus 3 tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 04.04.2024. Hankija esitab käesolevaga vaidlustusele tähtaegselt vastuse. 2. Hankija seisukohad 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega ning palub selle rahuldamata jätta. Vaidlustus tugineb ebaõigele eeldusele nagu oleks hankija otsustanud riigihanke menetluse tunnistada kehtetuks ilma selleks põhjuseid omamata. Hankija on seisukohal, et tunnistas riigihanke menetluse kehtetuks õiguspäraselt ning seetõttu puudub alus hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hankija põhjendab oma seisukohta järgnevaga. (1) Hankija ei ole riigihanget kehtetuks tunnistanud meelevaldselt 2.2. Vaidlustaja heidab hankijale ette, nagu oleks hankija tunnistanud riigihanke menetluse kehtetuks meelevaldselt, sest ei soovinud vaidlustajaga lepingut sõlmida. Hankija sellega ei nõustu. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise tingis hankija põhjendatud vajadus ning tegemist ei olnud meelevaldse ehk põhjendamata või põhjendamatu otsusega. 2.3. RHS § 73 lg 3 p 6 alt 2 järgi on hankijal põhjendatud vajaduse korral võimalik omal algatusel igas hankemenetluse etapis hankemenetlus kehtetuks tunnistada. 2.4. Hankija on edastanud vaidlustajale riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsuse (lisa 1), milles sisaldub nii õiguslik alus (RHS § 73 lg 3 p 6) kui ka põhjendused riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise vajaduse kohta: „Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 19.12.2023 ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2024 otsusest haldusajas nr 3-23-2608/23 on riigihanke tehniline kirjeldus mitmeti tõlgendatav. Kuna pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei ole võimalik riigihanke alusdokumente enam muuta, kuid hankija hinnangul on riigihanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse 2/7  kohtlemise tagamiseks vajalik riigihanke alusdokumente täpsustada, siis ei ole riigihanke tulemusel võimalik jõuda õiguspäraselt raamlepingu sõlmimiseni ning riigihanke menetlus tuleb tunnistada kehtetuks.“ 2.5. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on hankijal suur vabadus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise põhjuse sisustamisel, tingimusel, et järgitud on riigihanke menetluse üldpõhimõtteid1. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel ei pea olema tegemist kaaluka või olulise asjaoluga2. Samas peab hankija ettevõtjaid tulenevalt läbipaistvuse põhimõttest ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendustest teavitama ning hankija sellist otsust peab olema liikmesriigi kohtutel võimalik kontrollida3. VAKO ja kohtute praktikast tulenevalt on hankijal väga lai kaalutlusruum hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel. Vaidlustus- ja kohtupraktikas on leitud, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne4. On leitud, et kuna RHS § 73 lg 3 p 6 alusel tehtav riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus on kaalutlusotsus, tuleb selle otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks kontrollida, kas selle otsuse tegemisel ei esinenud sisulist otsustamist mõjutavaid menetlus- ja vormivigu, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega, kas asjaolud peavad sisuliselt paika ja ega hankija ei ole teinud ilmselgelt kaalutlusviga.5 Sealjuures ei kuulu hankija otsuse otstarbekuse hindamine VAKO ega kohtute pädevusse.6 2.6. Selleks, et hankija otsuse õiguspärasust saaks kontrollida, peab hankija otsus sisaldama piisavas ulatuses sisulisi põhjendusi, millest nähtuks, miks hankijal on vaja riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada.7 Kohtupraktikas on leitud, et põhjendamises esinevad mõningased puudused ei too kaasa otsuse tühistamist, kui on võimalik mõista, millistel põhjustel on hankija riigihanke kehtetuks tunnistanud.8 Seega, et hankija otsust ei saaks pidada meelevaldseks, peavad selles sisalduma põhjendused ulatuses, mis võimaldavad mõista riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise vajadust. Hankija hinnangul võimaldavad hankija otsuses toodud põhjendused mõista hankija vajadust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. 2.7. RHS § 73 lg 3 p-s 6 sisalduva mõiste „põhjendatud vajadus“ puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega. See tähendab, et mõiste sisustamise kohustus lasub hankijal. Hankija nõustub, et menetlust ei tohi kehtetuks tunnistada meelevaldselt9 ning hankija ei olegi menetlust meelevaldselt kehtetuks tunnistanud. Vaidlustaja etteheited hankija tegevuse osas on otsitud ja põhjendamatud. 2.8. Hankija on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel järginud kaalutlusreegleid ja esitanud riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel nõuetekohased põhjendused10. Hankija otsuse põhjendustest nähtub, et riigihanke menetlus tunnistati kehtetuks, sest haldusasja nr 3-23-2608 menetluses selgus, et TK on mitmeti tõlgendatav, riigihanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks vajab TK täpsustamist, kuid praeguses menetlusetapis ei ole TK-d võimalik enam muuta ning seetõttu ei ole võimalik õiguspäraselt jõuda raamlepingu sõlmimiseni. 1 EKo C-92/00, p 40. 2 EKo C 27/98, p-d 23 ja 25; VAKO 30.05.2023, 58-23/258338, p 10. 3 EKo C-92/00, p-d, p-d 39, 46. 4 VAKO 12.03.2021, 34-21/230740, p 10; VAKO 08.03.2022, 21-22/238387, p 9. 5 VAKO 23.10.2020, 195-20/227369, p 8; VAKO 08.03.2022, 21-22/238387, p 12; TlnRnKo 25.05.2018, 3-18-452, p 13. 6 VAKO 23.10.2020, 195-20/227369, p 8; TrtRnKo 07.06.2019, 3-18-1987, p 20. 7 VAKO 20.02.2018, 7-18/191465, p 11; VAKO 16.03.2018, 28-18/191319, p 9. 8 TrtRnKo 07.06.2019, 3-18-1987, p 20. 9 VAKO 12.03.2021, 34-21/230740, p 10; EÜKo T-203/96, p 61. 10 VAKO praktika kohaselt peavad põhjendused olema reaalsed ja kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Vt nt VAKO 08.03.2022, 21- 22/238387, p 9. 3/7 2.9. Hankija on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel arvestanud RHS-s sätestatud üldpõhimõtetega. RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt peab hankija määrama riigihanke tingimused selgelt ja pidama neist ka kinni. See tagab ettevõtjate võrdse kohtlemise ja maandab korruptsiooni ohtu. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt, kui hankija ei ole määranud riigihanke tingimusi selgelt ja ühemõtteliselt või on tekkinud põhjendatud vajadus neid muuta, kuid see ei ole õiguspäraselt enam võimalik, on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine põhjendatud, kuivõrd menetlusega jätkamine rikuks läbipaistvuse põhimõtet11. Hankija kaalus ja hindas ühtlasi, milline oleks käesolevas olukorras proportsionaalseim lahendus ning jõudis järeldusele, et riigihanke läbiviimisel on üldpõhimõtete järgimine tagatud vaid riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel. Vastasel juhul ei ole võimalik õiguspäraselt jõuda hankelepingu sõlmimiseni. 2.10. RHS § 73 lg 3 p-s 6 sätestatud õiguse (tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks) eesmärgiks on välistada lepingu sõlmimise kohustus olukorras, kus hankija saaks riigihanke tulemusel asja, teenuse või ehitustöö, mis ei vasta tegelikult tema vajadustele. Kui hankijal oleks lepingu sõlmimise kohustus, siis võiks see rikkuda läbipaistvuse (RHS § 3 p 1) või võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2), olukorras, kus riigihanke tingimused ei olnud selged ja ühemõttelised või need sisaldasid piiravaid tingimusi. Ka Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt ei ole hankijal kohustust riigihanget igal juhul lõpuni menetleda, st lepingut sõlmida12. Ettevõtetel ei ole õigust nõuda hankelepingu sõlmimist13, mistõttu ei saa neil olla ka selleks õigustatud ootust. 2.11. RHS § 73 lg 3 p 6 annab hankijale võimaluse riigihanke menetlus lõpetada olukorras, kus selle jätkamine ja hankelepingu sõlmimine ei ole kas võimalik või otstarbekas14. Hankija on haldusasja nr 3-23-2608 menetluse lõppemisel hoolikalt kaalunud riigihanke menetluse jätkamise võimalusi ning jõudnud järeldusele, et menetluse jätkamine olemasolevas olukorras ei ole võimalik ega otstarbekas. Riigihanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks on vaja TK-d täpsustada ning selline vajadus selgus haldusasja nr 3-23-2608 menetluses tehtud kohtuotsuse jõustumisel. (2) Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks esines põhjendatud vajadus 2.12. Hankija pidas vajalikuks riigihanke menetlus tunnistada kehtetuks, sest haldusasja nr 3-23- 2608 menetlusees ilmnes, et TK tingimused ei ole selged ning üheselt mõistetavad. 2.13. Vaidlustaja väidab, et kohtute otsustest ei tulene TK mitmeti tõlgendatavus ning kohtud ei ole öelnud, et TK oli mitmeti mõistetav. Hankija ei nõustu vaidlustajaga. 2.14. Hankija sooviks on osta operatsioonilaudu, mis vastavad TK-s kirjeldatud nõuetele. Hankija kirjeldas TK-s tingimusi, millele peavad hangitavad operatsioonilauad vastama, seejuures tugines hankija enda vajadustele. Hankijal on Riigikohtu praktika15 kohaselt õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad hanketingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest, kusjuures on rahvatervise valdkonnas hankija kaalutlusruum hanketingimuste kehtestamisel eriti suur. Hankija kehtestas riigihankes oma kogemustele tuginedes ja vajadustele vastavad nõuded, mis pidid tagama pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi, kuid kohtumenetluses selgus, et hankija kehtestatud tingimused ei olnud siiski üheselt mõistetavad, vajades tingimuse mõistmiseks tõlgendamist. 2.15. Hanketingimus ehk hankija tahteavaldus vajab tõlgendamist juhul, kui on tekkinud kahtlus 11 EKo C-448/01, p-d 93–95; EKm C-244/02, p 36. 12 EKo C-92/00, p 41. 13 VAKO 19.09.2019, 144-19/210472, p 11. 14 VAKO 22.05.2020, 75-20/220922, p-d 8, 8.1–8.3 15 RKHKo, 05.11.2020, nr 3-20-718, p 17. 4/7  või vaidlus selles, milliste õiguslike tagajärgede saavutamise eesmärgiga oli tahteavaldus tehtud. Käesoleval juhul mõistsid hankija ja vaidlustaja TK vaidlusaluseid tingimusi erinevalt. Alles kohtumenetluses selgus, kuidas kohtu tõlgendusel peaks vaidlusaluseid tingimusi lähtudes sarnase mõistliku isiku kriteeriumist mõistma. Paraku ei arvesta kohtute poolt esitatud tõlgendus hankija vajadusi, mis tähendab, et hanketingimused vajavad täpsustamist. 2.16. Oluline on, et esimeses vaidlustuses mõistis vaidlustatud tingimusi (TK p-d 9.1. ja 11.2.) sarnaselt hankijale ja AB Medical´ile ka VAKO. Nimelt asus VAKO 07.11.2023 otsuses seisukohale, et TK vaidlustatud p-de 9.1. ja 11.2. sõnastusest (lauaplaadi ja sobiva samba kombinatsioon) ei saa teha järeldust, et patsiendi kandevõime nõue (≥ 250 kg) on kehtestatud operatsioonilauaplaadi kõigile kombinatsioonidele täiskomplektsuses (vt VAKO 07.11.2023 otsuse p 8.4). Seega, VAKO hinnangul olid TK-s sisalduvad tingimused selged ja hankija tahe arusaadav, mis tähendab, et TK tingimused ei vajanud tõlgendamist. 2.17. Halduskohus asus oma 19.12.2023 otsuses seevastu seisukohale, et TK tingimused, mis näevad ette operatsioonilaudadele patsiendi kaalupiirangud, on mitmeti mõistetavad, mis tähendab, et need vajasid kohtu hinnangul tõlgendamist (vt halduskohtu otsuse p 10). Halduskohus tõlgendas vaidlusaluseid TK p-te viisil, mis ühtis vaidlustaja tõlgendusega, asudes seisukohale, et operatsioonilaua kaalupiirangut tuleb arvestada tervikuna, arvestades konkreetse laua eriotstarbelist komplektsust. 2.18. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega, selgitades täiendavalt, et TK-s on mõisteid kasutatud erinevates tähendustes ning tingimuse mõistmisel tuleb silmas pidada selle konteksti (vt ringkonnakohtu otsuse p 16). Olukorras, kus mõisteid on kasutatud mitmes tähenduses ning nende mõistmiseks on vaja silmas pidada konteksti, on tegemist ebaselgete tingimustega. Vastasel juhul oleks kohtutel puudunud vajadus tingimusi tõlgendada erinevalt hankijast, AB Medical´ist ja VAKO`st. 2.19. Kohtud tõlgendasid haldusasja menetluses RHAD-i tingimusi vaid ulatuses, milles vaidlustaja esitas esimese vaidlustuse. See tähendab, et kohtumenetluse tulemusena lahendati vaidlus vaid kahe konkreetse tingimuse (TK p-d 9.1. ja 11.2.) osas. Ringkonnakohus mainis oma otsuses (vt otsuse p 19), et asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas kaebaja (vaidlustaja) pakkumus vastas hanketingimustele või mitte. Kohus lahendas vaidlust ainult väga piiratud ulatuses ning ülejäänud tingimuste osas seisukohta ei kujundanud. Kohtuotsuste põhjendustest lähtudes pidas hankija vajalikuks vaadata RHAD üle tervikuna, et välistada muud võimalikud ebaselgused ja mitmeti mõistetavused ning tuvastaski RHAD-is tingimused, mis vajavad täpsustamist. 2.20. Nagu ka ringkonnakohus oma otsuses viitas, ei olnud TK-s mõisteid kasutatud läbivalt samas tähenduses, mis omakorda muudab tingimused ebaselgeks. Samuti, hankija juhtis juba esimeses vaidlustuses ja kohtumenetluses tähelepanu asjaolule, et kui tõlgendada TK tingimusi vaidlustaja (ja kohtute) viisil, siis ei vastaks ka vaidlustaja esitatud pakkumus TK tingimustele. Nimelt, TK tabeli p-s 11.9 on kehtestatud tingimus, mille kohaselt ei vaja ekstensiooniseadme latid mahaulatuvaid tugesid. Lähtudes kohtute tõlgendusest, et operatsioonilaudade kaalupiirangut tuleb arvestada täiskomplektsuses laua puhul, siis tuleb ka ekstensiooniseadmega operatsioonilaua kaalupiirangut arvestada ilma mahaulatuvate tugedeta, sest hankija on TK-s seadnud tingimuseks, et ekstensiooniseadme latid ei vaja mahaulatuvaid tugesid. Vaidlustaja pakutud operatsioonilaud vastaks hankija kehtestatud tingimustele ainult juhul, kui ekstensiooniseadmel kasutada mahaulatuvaid tugesid. Vaidlustaja vaidles hankija seisukohale kohtumenetluses vastu, mis tähendab, et TK p-s 11.9 kehtestatud tingimust mõistavad pooled erinevalt ning edasiste vaidluste vältimiseks tuleb tingimust täpsustada. Vastasel juhul on tõenäoline, et TK p-i 11.9 tõlgendamise üle tekib pooltel uus vaidlus VAKO-s ja kohtus, mis on ilmselgelt ebaotstarbekas. Isegi, kui hankija oleks tunnistanud vaidlustaja pakkumuse vastavaks ja edukaks, saaks kohtumenetluse tulemusena riigihanke menetlusest kõrvale jäänud AB Medical hankija otsuse vaidlustada, sest tema huviks oleks 5/7  vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine, saades seeläbi võimaluse uuel hankel osaleda. VAKO praktika kohaselt on võimalike vaidluste ärahoidmise eesmärgil RHAD muutmine lubatav.16 Hankija on seisukohal, et võimalike vaidluste ärahoidmiseks oli ainuvõimalik otstarbekas lahendus RHAD-i muutmine selles esinevate ebaselguste kõrvaldamiseks ning hankemenetluse praeguses etapis tuli selleks hankemenetlus kehtetuks tunnistada. 2.21. VAKO praktikast tuleneb, et juhul, kui RHAD on ebaselge, on tegemist põhjendatud vajadusega riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada.17 Kui RHAD ei ole sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, ei ole ühelt poolt huvitatud isikutel võimalik võrdsetel alustel pakkumust koostada, mistõttu rikub ebaselge RHAD läbipaistvuse põhimõtet (RHS § 3 p 1) ja võib viia ka riigihankest huvitatud isikute ebavõrdse kohtlemiseni (RHS § 3 p 2). Olukorras, kus tehnilise tingimuse tegelik sisu selgub alles kohtumenetluses (kohtute tõlgendus tingimusest), ei ole tagatud pakkujate võrdne kohtlemine ja konkurents ning ei ole välistatud, et riigihankes oleks pakutud ka riigihanke tingimustele (kohtute tõlgenduse kohaselt) vastavaid tooteid. 2.22. Kohtumenetluse tulemusena on hankija pandud olukorda, kus hankemenetluse tulemusena hangitavad seadmed ületaksid hankija vajadusi, sest kohtud tõlgendasid haldusasja nr 3-23- 2608 menetluses vaidlustatud hanketingimusi viisil, mis ei vasta hankija tegelikele vajadustele. Hankija jaoks on oluline hankida seadmeid, mis vastavad hankija vajadustele ning on majanduslikult soodsaimad. Hankides seadmeid, mis ületavad hankija vajadusi ning mille maksumus on hankija vajadustele vastavate seadmete maksumusest ligikaudu 765 000 eurot kallimad, ei ole tagatud riigihanke eesmärkide (RHS § 2 lg 1) täitmine ning riigihanke menetluse jätkamine on muutunud hankija jaoks ebaotstarbekaks. 2.23. Vaidlustaja on hankemenetluses osalemise avalduse punktis 5 kinnitanud, et nõustub asjaoluga, et hankijal on õigus RHS § 73 lg 3 p 6 alusel hankemenetlus kehtetuks tunnistada, muuhulgas juhul, kui hankemenetluse jätkamine on olukorra muutumise tõttu muutunud hankija jaoks ebaotstarbekaks ja juhul, kui peale pakkumuste avamist selgub, et hankija on oma vajadusi tehnilises kirjelduses valesti kirjeldanud. Praegusel juhul, tulevevalt kohtute tõlgendusest, ei vasta TK tingimused enam hankija vajadustele (vajadused on TS-s valesti kirjeldatud) ning vaidlustaja on andnud oma nõusoleku riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks. 2.24. Tänaseks on selgunud, et muutunud on ka hankija majanduslikud võimalused ning hankijal tuleb lähtuvalt nõukogu kinnitatud eelarvest kulusid ulatuslikult piirata. Seetõttu on eriti oluline mitte hankida hankija vajadusi ületavaid seadmeid kõrgema hinna eest. 2.25. Hanketingimuste tõlgendamine kohtute poolt määratud viisil viib ka konkurentsi kadumiseni. Konkurentsi tagamise vajadus oli põhjuseks, miks hankija tunnistas kehtetuks esimese operatsioonilaudade hanke (viitenumber 237875). Käesolevas riigihankes leevendas hankija hanketingimusi, kehtestades hanketingimused selliselt, et riigihankes saaks osaleda ka teisi pakkujaid, kuid tulenevalt kohtute tõlgendusest ei olnud konkurents riigihankes taaskord tagatud, sest kohtuotsuse järgselt oli vaidlustaja ainus pakkuja, kelle pakkumuse vastavust oleks hankija pidanud hindama. 3. Menetluslikud küsimused 3.1. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. 3.2. Hankija palub jätta vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustaja tasutud riigilõiv ning õigusabikulud vaidlustaja enda kanda. 16 VAKO 13.05.2023, 58-23/258338, p 13.3. 17 VAKO 10.12.2020, 255-20/227269, p 17; VAKO 12.03.2021, 34-21/230740, p 17. 6/7 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janika Pajula Hankija volitatud esindaja Lisad: Lisa 1 – Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus; Lisa 2 – volikiri. 7/7