Hankija vastus

F. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu, Estonia Tel +372 731 3001 Fax +372 731 3037 Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie: 05.04.2024 nr 12.2-10/51 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn e-post: [email protected] Meie: 10. aprill 2024 nr 4-14/9-5 VASTUS Kliimakaubamaja OÜ vaidlustusele riigihankes nr 275237 Riigihanke viitenumber 275237 Riigihanke nimetus: EMÜ hoonetes ventilatsiooniseadmete hooldus ja remont Hankija Eesti Maaülikool registrikood 74001086 F. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu telefon 7313368, 5220501 e-post [email protected] Vaidlustaja Kliimakaubamaja OÜ registrikood 11212544 Lääneringtee 39, Tartu Vaidlustaja esindaja EFTA Legal OÜ Armin Karu Rävala pst 20, 10143 Tallinn [email protected] Vaidlustatud otsus: Eesti Maaülikooli finantsjuhi 18. märts 2024 korraldus nr 1-9.FD/22. Eesti Maaülikool vaidleb esitatud vaidlustusele täies ulatuses vastu ja palub jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata, kuna esitatud vaidlustus ei ole põhjendatud ning sisaldab endas vääraid väiteid ning õigusvastaseid tõlgendusi. Pakkuja Norklim OÜ on hankemenetlusest kõrvaldatud, mistõttu ei ole vaidlustus osas, mis puudutab Norklim OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamist, asjakohane. Asjaolud Eesti Maaülikool (edaspidi ka hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget viitenumbriga 275237 „EMÜ hoonetes ventilatsiooniseadmete hooldus ja remont”, (edaspidi ka hange), mille eesmärgiks on Eesti Maaülikooli hoonetes olevate ventilatsiooniseadmete korraliste hooldustööde tellimine ja remonditööde tellimine igakordsel vajadusel. Hankele esitati tähtaegselt kokku kuus pakkumust, mh esitas pakkumuse Kliimakaubamaja OÜ (edaspidi ka vaidlustaja) kogumaksumusega 129 760,00 eurot käibemaksuta, remonttööde tunnihinnaga 55,00 eurot ning avariitöödele reageerimise ajaga väljaspool tööaega maksimaalselt 2 tundi. Eesti Maaülikooli finantsjuhi 18. märts 2024 korralduse nr 1-9.FD/22 punktiga 2 lükati tagasi riigihankele esitatud Kliimakaubamaja OÜ pakkumus ja punktiga 3 tunnistati edukaks pakkumuseks Norklim OÜ pakkumus. Kliimakaubamaja OÜ on esitanud vaidlustuse hankija 18.03.2024 korralduse nr 1-9.FD/22 punktile 2, kuna vaidlustaja hinnangul vastab vaidlustaja pakkumus riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning punktile 3, kuna vaidlustaja hinnangul on vaidlustatud otsusega edukaks tunnistatud Norklim OÜ pakkumuse maksumus põhjendamatult madal. Kliimakaubamaja OÜ pakkumuse vastavus Vastavalt hanke alusdokumentidele lisatud tehnilise kirjelduse (kättesaadav eRHR-st Lisa 1) punktile 5.1: Hooldustööks loetakse kindla regulaarsusega vent.seadmete kontrolli ja ilmnenud kriitiliste puudujääkide kõrvaldamiseks tehtavaid töid. Hooldussagedus sõltub seadmest ja selle töötamise intensiivsusest, kuid eelduslikult ei ole harvem kui 1 kord kalendriaasta jooksul. Tihedamat hooldust nõudvad ventilatsiooniseadmed ja -süsteemi osad fikseeritakse esimese hooldustöö teostamise käigus, tuginedes olemasolevale dokumentatsioonile ja süsteemi töö-olukorrale. Nimetatud punkti alusel on selgelt tuvastatav, et hankija on soovinud korraliste hooldustööde teostamist eelduslikult mitte harvem kui 1 kord aastas (aga vajadusel ka vähem) ning tihedamat hooldust nõudvad ventilatsiooniseadmed ja -süsteemi osad fikseeritakse esimese hooldustöö teostamise käigus. See tähendab, et juhul kui esimese korralise hooldustöö käigus tuvastatakse näiteks, et ühe konkreetse ventilatsiooniseadme üks konkreetne detail (näiteks laagrid) vajab tihedamat vahetust, siis see fikseeritakse ning vajalike tööde tellimine toimub vastavalt hankelepingu (kättesaadav eRHR-st Lisa 2) tingimustele (p 4.5. Perioodilise hoolduse ja/või avariitööde tegemisel selgunud vajalike tagavaraosade (uute seadmete) paigaldamine toimub Tellijaga eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Täitja on kohustatud Tellijat eelnevalt informeerima tagavaraosade tellimise valikutest, sellega seotud tähtaegadest ja muudest tingimustest.) Tulenevalt eeltoodust on vaidlustuse punktis 6.2. sisalduv väide „Samas puuduvad alusdokumentide hulgast mistahes seadmete tootmis-, paigaldus ja kasutusjuhendid kus oleks välja toodud, et ühe või teise seadme hooldussagedus on maksimaalselt 1x aastas.“ Ilmselgelt väär ning esitatud eesmärgiga eksitada menetlejat. Hankija nõustub vaidlustaja väitega, et teatud juhtudel on tarvilik ventilatsiooniseadmete tihedam hooldus, kuid selline tegevus lepitakse kokku pärast esimest (või siis ka igal järgmisel korral, kui peaks selguma täiendav vajadus) hooldustööde teostamist nii nagu on selgelt toodud välja hanke tehnilises kirjelduses. 2 Hankija on punktis 6.1. nimetatud nõudega, mille kohaselt tuleb hooldustöid teostada vastavalt seadme tootja poolt hooldusjuhendites kehtestatud nõuetele ja mahus, pidanud silmas asjaolu, et seadme tootjad on kehtestanud korralisele hooldustööle nõuded, st näinud ette varuosad, millised tuleb vahetada ja millistele tingimustele vastavad vahetatavad varuosad. Nimetatud nõuetest peab hooldustööde teostamisel lähtuma. Ükski tootja ei ole ette näinud hooldussagedust (v.a garantiiaegsed tingimused). Hankija tellib hooldustöid ainult nendele seadmetele, millel on garantiiaeg lõppenud ning mille hooldussagedus on hankija määrata. Kõik ülejäänud vaidlustustes välja toodud nõuded (minimaalselt üks kord aastas teostatavate tööde loetelu ja vajadusel eraldi kokkuleppel tellitavad lisahooldused) on kantud eesmärgist tagada vajadusel seadmete hooldus rohkem kui 1 kord aastas ja selline tegevus vajab eraldi kokkulepet. Vaidlustaja poolt välja toodud võimalus, mille kohaselt pakkuja saab ja võib pakkuda hankijale teenust pakkuja poolt määratud tihedusega, viib välja absurdini, kus suvaline teenuseosutaja võib anda hinnangu, mille kohaselt tuleks ventilatsioonisüsteeme hooldada üks kord kuus ning hankijal on kohustus selline teenus tellida kohustuslikus korras, kuna pakkuja omab valdkondlikku kogemust. Vastavalt RHS § 87 lõikele 1 on teenuse tehniline hankelepingu eseme hankija poolt kehtestatud teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. Ka RHS § 88, millega seatakse nõuded tehnilise kirjelduse koostamisele viitab koostajana hankijale. RHS jaatab selgelt hankija õigust ise ette näha millistele nõuetele vastavat teenust hankija soovib soetada ning pakkujal on kohustus lähtuda pakkumuse esitamisel hankija seatud nõuetest. Vastasel juhul kaotaks tehnilise kirjelduse koostamise nõue oma sisulise mõtte. Hankija on hanke alusdokumentidele lisatud pakkumuse maksumuse tabelis näidanud ära ka varasemad seadmete hooldused, mis üldjuhul on toimunud üks kord aastas. Nimetatud tabeli alusel on samuti selgelt tuvastatav millise sagedusega hooldustöid teostatakse ning tänaseni on need seadmed kasutuses ning töötavad, st vaidlustaja hinnang, mille kohaselt on tingimata vajalik hooldus kaks korda aastas ei päde – see on tõestatud hankija varasema praktika alusel. Tegemist on pigem nö „lihtsa tuluga“. Juhul, kui pakkuja soovib teostada hooldustöid kaks korda aastas, siis on sellel konkreetsel pakkuja alati võimalus mitte osaleda hankel, milles on esitatud teistsugused nõuded. Asjaolu, et pakkuja soovib ebavajalikult tihedalt osutada teenust, mida hankijal ei ole tõendatult vaja, ei muuda kehtetuks riigihangete seaduse eesmärki – hankija hangib RHS reegleid kohaldades endale vajalikku teenust. Tulenevalt eeltoodust on üheselt selge, et hankija soovis pakkumust korralisele hooldusele, mida teostatakse üks kord aastas ning hankija ei saa sõlmida lepingut pakkuja määratud suvalise mahu osas (nt hooldus 12 korda aastas). Sellise võimaluse välistab ka asjaolu, et ülikool on piiratud eelarvega asutus ning teenused tellitakse vastavalt eelarve võimalustele. Juhul, kui ülikoolis kasutuses oleva ventilatsiooniseade nõuab ebamõistlikus mahus hooldust, siis esimese valikuna tuleb selline seade võimalusel välja vahetada. Sellisel juhul on tagatud finantsvahendite mõistlik kasutus. Olukord, kus hankijal puudub võimalus oma eelarve kasutamise üle otsustamiseks, ei saanud olla riigihangete seaduse vastuvõtmisel seadusandja eesmärk. Vaidlustaja on esitanud oma pakkumuse tingimusega, et hooldust teostatakse kaks korda aastas. Vastavalt RHS § 120 lõikel 1 sõlmitakse hankeleping riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Seega on hankijal teoreetiline kohustus vaidlustaja pakkumuse vastavaks 3 tunnistamisel (kuigi hinnavõrdluses jääb vaidlustaja pakkumus siiski teistest oluliselt kallimaks) vaidlustuses toodud tõlgenduse alusel (st pakkuja määrab ise kui suures mahus hankijal teenust vaja on) sõlmida hankeleping teenuse mahule, mida hankijal ei ole vaja ning finantsilisele mahule, millega hankija ei ole eelarves arvestanud. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik hankija hinnangul tunnistada vastavaks pakkumust, mis ei vasta hankija soovitud teenuse mahule ja mis oleks oma finantsiliselt mahult igal juhul üle hankija võimaluste. Vastavalt riigihangete seaduse § 114 lõikele 1 kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta ning lõikele 2 lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Teenuse hankele pakkumuse esitamine mahus, mis on vastuolus hanke tingimustega, ei ole vajalik ning on seetõttu ebamõistlikult kulukas, on selgelt vastuolus riigihanke alusdokumentidega. Hankija hinnangul ei ole selline vastuolu kõrvaldatav ka selgituste andmise teel, kuna pakkumuse sisuline muutmine teabevahetuse käigus ei ole avatud hankemenetluses lubatud. Seetõttu on hankija seisukohal, et vaidlustatud otsus on seaduslik ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Norklim OÜ pakkumus Hankija möönab, et pakkujad on saanud hanke dokumentides seatud tingimuste alusel erinevalt aru, millisele summale esitada pakkumus – kas kogumaksumusega neljaks aastaks või kogumaksumusena 12 kuuks. Hankija tunnistab, et selles osas on hanke alusdokumendid eksitava sisuga. Arvestades asjaolu, et enamus pakkujaid on esitanud pakkumuse maksumusena 12 kuu hooldustasu, ei saa jääda üheselt seisukohale, et vaidlustaja poolt vaidlustuses väljatoodud lahendus on õige. Failis „exeli selgitused“ on märgistatud 12 kuu hooldustasu summa objektide koondsummana. Riigihangete registris vormistatud ja täidetaval hinnatavate näitajate maksumuse real puuduvad igasugused täiendavad selgitused, milline summa tuleb pakkumuse maksumusena esitada. Madalaim objektide hooldustööde kogusumma võib viidata nii ühe aasta kui ka nelja aasta hooldustööde kogusummale. Arvestades asjaolu, et haldusmenetluses kohaldatakse põhimõtet, mille kohaselt tuleb erisused või eksitused haldusmenetluses tõlgendada menetluses osalevat eraisiku kasuks, on hankija hinnanud kõik esitatud pakkumused selles osas vastavaks. Hankija tegevust teostab muuhulgas 1) tegemist on üheselt ja selgelt välja arvutatava summana ühte või teistpidi tõlgendades ning 2) tegemist ei ole hankelepingu lõpliku maksumusega, kuna sellele lisandub veel vajalikus mahus avariitöid ning varuosasid. Seega palun hankija jätta VAKO-l tähelepanuta vaidlustuses esitatud väited nagu oleks ainuõige pakkumuse maksumuse esitamine 48 kuuks. Hankija on selle osa jätnud selgelt ja üheselt lahendamata, kuid pakkumused, sh ka vaidlustaja pakkumus, ei ole seetõttu mittevastav (tegemist oleks vajadusel kõrvaldatava veaga, kuna pakkumuste sisu ei muutu). Vaidlustaja on esitanud pakkumuse maksumusega 129 760,00 eurot käibemaksuta, pakkumus on esitatud 48 kuuks ning märkusega „Hind on kogu lepingu perioodiks 2 korda aastas hooldusele“. See teeb ühe täisringi hooldusteenuse hinnaks 129 760 / 8 = 16 220,00 eurot käibemaksuta. Pakkuja Norklim OÜ pakkumuse hind samadel tingimustel on 16 539,00 eurot käibemaksuta, seega on väited põhjendamatult madala 4 hinna osas alusetud. Pakkuja Norklim OÜ pakkumuse maksumus 48 kuuks on aga 16 539 x 4 = 66 156,00 eurot, st võrreldamatult odavam kui vaidlustaja pakkumus. Viited RHS § 115 kohaldamisele ei ole asjakohased, kõik teised esitatud pakkumused olid esitatud samadel alustel nagu Norklim OÜ pakkumus ning nende eelarve oli võrreldav Norklim OÜ pakkumusega, st hankijal ei ole vajadust kontrollida pakkumusi põhjendamatult madala maksumuse sätete alustel. Käesolevaks ajaks on pakkuja Norklim OÜ hankemenetlusest kõrvaldatud, seega on kogu pakkuja Norklim pakkumuse käsitlemine antud vaidluses asjakohatu. Protsessuaalsed küsimused RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. RHS § 185 lg 1, lg 2 punkti 7 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, kui ta leiab, et hankija ebaseaduslik otsus pakkumuse edukaks tunnistamisel rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huve. Antud juhul seisneb vaidlustaja huvide kahjustamine teoreetilises võimaluses sõlmida hankeleping kui kõik odavamad pakkumused (kokku 5 odavamat) jäävad mingil põhjusel hankemenetlusest kõrvale ning hankija leiab täiendavad finantsvahendid ebamõistliku mahuga teenuse tellimiseks. Hankija otsuste kehtetuks tunnistamisel puudub reaalne võimalus, et hankija tunnistab vaidlustaja pakkumuse edukaks, kuna vaidlustaja pakkumus on ebamõistlikult kulukas. Seega võib kahtluse all olla ka vaidlustuse perspektiivikus. Olenemata eeltoodust ei esita hankija vaidlustuse menetlemise osas pretensioone. Hankija teatab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastusele ei ole lisatud dokumente, mis on kättesaadavad elektroonilisest riigihangete registrist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kärt Kirsimägi Hankeosakonna juhataja Lisad: 1. Hankeosakonna kirjeldus, volitusnorm p 3.3. Menetlusdokumendid palume edastada: [email protected] 5