Kohtute seaduse VTK esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

1739265 -6985 0 0 -864235 -144145 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Rahandusministeerium delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] delta_recipientStreetHouse_1 \* MERGEFORMAT Suur-Ameerika 1 delta_recipientPostalCity_1 \* MERGEFORMAT 10122, Tallinn Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 14.12.2017 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 8-1/8794 delta_docName \* MERGEFORMAT Kohtute seaduse VTK esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 20 tööpäeva jooksul arvates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Urmas Reinsalu delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT Minister delta_ownerName \* MERGEFORMAT Merit Kõlvart delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 680 3133 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] 29.11.2017 Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (projekt) I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude analüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 1.1 Asenduskohtuniku institutsioon Eestis on I ja II kohtuastmes kokku 223 kohtuniku ametikohta, millest käesoleva aasta I poolaasta lõpus oli täitmata 11 kohtuniku kohta. Viimase viie aasta jooksul on olnud pidevalt täitmata keskmiselt 1 16 kohtuniku kohta. 2017. a on õigus pensionile minna 14 kohtunikul. Lisaks lähiaastatel on oodata kohtunikkonnast suure hulga kohtunike vahetumist - aastatel 2017 kuni 2020 tekib 16% (arvuliselt 35 kohtunikku) praegu ametis olevatel kohtunikul õigus minna pensionile. Pensionile läinud kohtuniku koha täitmine ei toimu üleöö ning pensionile läinud kohtuniku töökoormus jaguneb teiste kohtunike vahel seniks kuni ametisse nimetakse uus kohtunik. Veelgi pikemat aega võib kohtunikukoht olla täitmata ka muudel põhjustel, eelkõige võib välja tuua lapsehoolduspuhkuse ja pikaajalise haiguslehel viibimise. 7.08.2017. a seisuga viibib lapsehoolduspuhkusel 3 kohtunikku. Viimase 5 aasta jooksul on 2 aastas lapsehoolduspuhkusel keskmiselt olnud 6 kohtunikku. Täna ei ole võimalik tagada kohtutes korrakohast õigusemõistmist ajal mil kohtunike töökoormus on ajutiselt suurenenud kas ajutiselt täitmata kohtuniku koha, kohtuniku teenistusest eemal viibimise või muu asjaolu tõttu, millest on tingitud kohtunike töökoormuse ajutine suurenemine kohtus. Kehtiv kohtute seadus ei tunne asenduskohtuniku instituuti ning puudub ka võimalus töökoormuse tõusust 1 Väljavõte tehtud alates 01.01.2013. a kuni 24.07.2017. a. Väljavõte tehtud seisuga: 01.01.2013.. 16 täitmata kohta; 01.01.2014. a 11 täitmata kohta; 11.01.2015. a10 täitmata kohta; 01.01.2016. a 9 täitmata kohta; 24.07.2017. a 11 täitmata kohta. 2 Väljavõte tehtud alates 2013. a kuni 2017. a 2013. a viibis lapsehoolduspuhkusel 9 kohtunikku, 2014. a viibis lapsehoolduspuhkusel 5 kohtunikku, 2015. a viibis lapsehoolduspuhkusel 5 kohtunikku, 2016. a viibis lapsehoolduspuhkusel 7 kohtunikku ja 2017. a viibib lapsehoolduspuhkusel 3 kohtunikku. 1 tingitud olukordades kohtunike näol abitööjõudu rakendada. Võimalik on värvata küll kohtunikke abistavaid kohtuametnikke, kuid õigusemõistmise funktsioon jääks kohtus siiski pärsituks. 1.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg Kuivõrd kohtu esimees on vastutav õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus, peab kohtu esimehel olema ka pädevus õigusmõistmise korrakohase toimimise korraldamiseks kohtus. Maa- ja halduskohtutes korraldavad vastavalt kohtute seadusele kohtumaja juht ja aseesimees kohtumaja ja maakohtu esimehe vahelist suhtlemist ning täidavad muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Maa- ja halduskohtutes nimetatakse kohtumaja juht või maakohtu aseesimees 7 aastaks 1 ja vabastatakse kohtu esimehe poolt vastavalt täna kehtivale kohtute seadusele (KS § 12 ja KS § 1 20 ). Kohtumaja juhi ja maakohtu aseesimees koos maakohtu esimehega moodustab maa- ja halduskohtutes ühtse kohtu juhtimisega seotud meeskonna. Maa- ja halduskohtutes kohtumaja juhi nimetamine kohtuesimehe poolt kuulates ära kohtumajas teenistuses olevate kohtunike arvamuse, on osutunud ka praktikas vajalikuks toetamaks korrakohase õigusemõistmise tagamist kohtus, kohtu esimees saab kohtumaja juhtidelt nii infot kohtumajas toimuva kohta kui ka delegeerida ülesandeid kohapeal info edastamiseks, kogumiseks ning tegevuste elluviimiseks. Vastupidiselt maa- ja halduskohtutele ei ole ringkonnakohtutes kolleegiumi esimeeste nimetamine kohtute seaduses reguleeritud, seega seadusandja ei pidanud vajalikuks ringkonnakohtu esimehe kõrvale kolleegiumi esimehe instituudi loomist. Praktikas on kolleegiumi esimehe institutsioon ringkonnakohtutes siiski tekkinud ning kohtute seaduse muudatus näeb ette ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesannete täitmise eest lisatasu (KS § 76 lg 2), kuid ei sätesta ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe nimetamist, ülesandeid ja vabastamist. Eeltoodu on reguleeritud ringkonnakohtu kodukorras. Erinevalt maa- ja halduskohtust ei ole ringkonnakohtutes kohtu esimehel võimalik moodustada endale meeskonda ise, kuivõrd ringkonnakohtutes valitakse kolleegiumi esimees 3 kolleegiumi kohtunike seast vastavalt Tartu ringkonnakohtu kodukorrale 3 aastaks ning vastavalt 4 Tallinna ringkonnakohtu kodukorrale 5 aastaks . Seega ei ole ringkonnakohtu esimehel võrreldes maa- ja halduskohtu esimeestega võrdväärset pädevust juhtimistasandil meeskoda moodustada, mis on osutunud vajalikuks õigusemõistmise korrakohase toimimise korraldamiseks kohtus. Ühtlasi ei ole põhjendatud, et ringkonnakohtutes valitakse kolleegiumi esimehed erineva pikkusega perioodideks ning et nii kolleegiumi esimehe, kohtumaja juhi ja kohtu aseesimehe ametiaeg ei ühti praktikas kohtuesimehe ametiajaga. Eeltoodu ei taga ka paindlikkust kohtumaja juhtide ja 3 Tartu Ringkonnakohtu kodukord § 5 lg 4, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_ringkonnakohtu_kodukord_1.06.2016. pdf 4 Tallinna Ringkonnakohtu kodukord § 5 lg 4, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/tallinna_ringkonnakohtu_kodukord_2015.p df 2 kolleegiumite esimeeste nimetamisel olukorras, kus kohut asub juhtima uus kohtu esimees. Kohtute seaduse kohaselt saab kohtu esimees kohtumaja juhi ja aseesimehe vabastada ainult tema enda soovil või esimehega koostöö mittelaabumise tõttu, mis ole praktikas piisavad võimaldamaks uuel kohtu esimehel moodustada oma juhtimistasemel meeskond. Vältimaks konflikti kohtumaja juhi vabastamisel, tuleks kohtumaja juhi ametiaeg siduda kohtuesimehe ametiajaga. Kui otsustatakse ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe nimetamine reguleerida kohtute seaduses, siis tuleks ka kolleegiumi esimehe ametiaeg siduda ringkonnakohtu esimehe ametiajaga. 1.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine Täna ei ole kohtute seaduses sätestatud kohtusüsteemi administratiivsete funktsioonide täitmine kohtuasutuste üleselt, mistõttu on raskendatud praktika ühtlustumise korraldamine kohtutes ning seeläbi aja ressurssi tõhusam kasutamine. Administratiivsete funktsioonide täitmine kohtuasutuste üleselt võimaldaks ühel kohtul korraldada näiteks kohtutoimikute arhiveerimist, teatud õigusmõistmist abistavate administratiivsete ülesannete täitmist ja muid valdkondi, mis võimaldaksid kohtute tööprotsesse optimeerida ja praktikat ühtlustada. Kohtusüsteemi administratiivsete funktsioonide täitmise all mõeldakse ka kohtuasutuste üldist asjaajamist, vara kasutamist, raamatupidamise korraldust, personalivaldkonnaga seotud küsimusi, nagu personali koolitusvajaduse välja selgitamine ja värbamisprotsesse puudutavate küsimuste otsustamine. Õigusemõistmist abistavad administreerivad ülesanded ei ole seotud õigusemõistmisega. Õigusemõistmist abistavateks administreerivateks ülesanneteks on eelkõige tegevused kohtute infosüsteemis, mis on seotud kohtuasja ettevalmistamisega menetleja määramiseks, elektrooniliste sissetulevate dokumentide registreerimise ning tegevustega peale asja lahendanud lahendi koostamist. 1.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega Kehtiv regulatsioon ei võimalda kohtunikule lisatasu maksmist ka siis, kui kohtunik peab kohtu tavapärasest tööajast välisel ajal tegema ettenägematuid või edasilükkamatuid menetlustoiminguid või olema nende tegemiseks kättesaadav. Antud ülesanded puudutavad maa- ja halduskohtu kohtunike poolt menetlusseaduslikes töövälisel ajal teostatavaid menetlustoiminguid. Näiteks on sellisteks 1 5 menetlustoiminguteks kiirmenetluses menetletavad kohtuasjad (KrMS § 256 ). 2. Sihtrühm 2.1 Asenduskohtuniku institutsioon 5 2015. aastal oli 1770 kiirmenetlust ja 2016. aastal oli 1700 kiirmenetlust, nendest vaid väike osa on seni läbi viidud töövälisel ajal. Prokuratuur on seisukohal, et esineb suurem vajadus kiirmenetluste läbiviimiseks, kuid see eeldab ka kohtute valmisolekut töötada töövälisel ajal. 3 Kokku on esimeses ja teises kohtuastmes 223 kohtuniku kohta. Sihtrühmaks on kõik esimese ja teise kohtuastme kohtunikud, kuivõrd kohtunikel on üleviimise korras õigus asuda asenduskohtuniku ametikohale ning lisaks vähendab asenduskohtuniku instituut täna ametis olevate kohtunike töökoormust ametist eemal viibivate kohtunike töökoormuse arvelt. Kuivõrd asenduskohtunikuks kandideerimine toimub sarnaselt kohtunikuks kandideerimisele, siis sihtrühmaks on kõik (asendus)kohtunikuks kandideerida soovivad isikud. Näiteks võib Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul asenduskohtunikuks nimetada ka juba kohtunikueksami sooritanud isiku, keda ei ole veel kohtunikuks nimetatud, isiku enda nõusolekul (kohtunikueksami sooritanuid on 27.07.2017. a seisuga kokku Eestis 18 ning kohtuniku eksamid on tehtud ajavahemikul 2013-2016) ning kohtunikueksami tegemisest vabastatud isikud vastavalt KS § 66 lg 6 (eelkõige vandeadvokaadid ja prokurörid). Lisaks on sihtrühmaks ka kõik isikud, kes osalevad või omavad kokkupuudet kohtumenetlusega, kuivõrd ametis olevate kohtunike arvust sõltub kohtuasjade menetlemise kiirus. Isikuid, kellel oli kokkupuude kohtumenetlusega või kes osalesid kohtumenetluses 2016. a on kohtute infosüsteemi 6 andmetele tuginedes 217 506 (kellest 201 534 olid füüsilised isikud ja 15 972 juriidilised isikud) . 31. detsembri 2014. a seisuga oli Eestis ca 1 300 000 püsielanikku. Eesti püsielanikest moodustavad menetlusosalised 15,5%. 2015. a oli äriregistri, sihtasutuste ja mittetulundus ühingute registri järgi tegutsevaid juriidilisi isikuid 231 000, seega ligikaudu 7% juriidilistest isikutest oli 2016. a kokkupuude 7 kohtumenetlusega. 2.2 Kohtujuhti nimetamine ja ametiaeg Sihtrühmaks on kohtute esimehed, kohtumajade juhid ja kolleegiumite esimehed ning kaudselt kõik kohtunikud, kuivõrd igal kohtunikul on õigus vastavalt kohtusse kuuluvusele kandideerida selle kohtu esimeheks, selle kohtumaja juhiks või selle kolleegiumi esimeheks. 24.07.2017. a seisuga on esimeses ja teises kohtuastmes kokku 223 kohtuniku ametikohta, aktiivselt on teenistuses vähem kohtunikke. 2.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine Administreerivate ülesannetega on eelkõige seotud teenistujad, kelle ülesandeks on kohtuasutuste üldise asjaajamise, vara kasutamise, raamatupidamise korralduse, personalivaldkonnaga seotud küsimuste ning ka õigusmõistmist abistavate administreerivate ülesannetega tegelemine, mis ei ole 6 Menetlusosalisena on arvestatud kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kellel on olnud vähemalt ühekordne kokkupuude kohtumenetlusega aastal 2016 ning kes on menetlusosalised ja kohtumenetluse pooled menetlusseadustike tähenduses (KrMS § 16 lg 2, § 17 lg 1; TsMS § 198 lg 1 ja lg 2, § 205 lg 1; HKMS § 15 lg 1; VTMS § 16, 17) ning isikud, kes on osalenud kohtumenetluses seoses pankrotihalduri kutsetegevusega (PankrS § 54). 7 Juriidiliste isikute hulka ei ole arvestatud riigiasutusi ja välismaa äriühinguid, kuid nende lisandumisel on lisanduv arv vähene arvestades üldkogumit. 4 seotud õiguse mõistmisega. Nimetatud ülesannetega seotud ametikohti on esimeses ja teises kohtuastmes kokku 136, millest ei pruugi olla kõik täidetud. 2.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega Sihtrühmaks on maa- ja halduskohtu kohtunikud (178 kohtuniku kohta), kes vastavalt töökorraldusele peavad töövälisel ajal olema kättesaadavad ettenägematute või edasilükkamatute ülesannete täitmiseks. Kuigi kõik maa- ja halduskohtu kohtunikud ei pea vastavalt töökorraldusele olema kättesaadavad üheaegselt, puudutab kiirete menetlustoimingute tegemine siiski mingil ajahetkel eelduslikult kõiki sihtrühmaks olevaid kohtunikke, kuivõrd tavapärasest tööajast välisel ajal töötamine jagatakse sihtrühma vahel graafiku alusel. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus 3.1 Asenduskohtuniku institutsiooni loomine kohtusüsteemi Eesmärgiks on tagada kohtunike töökoormuse vähenemine, kohtuasjade kiirem lahendamine ja menetlusaja lühenemine, mis toob lõppkokkuvõttes kaasa ka menetlusosaliste suurema rahulolu. 8 Viimase viie aasta jooksul on olnud aastas täitmata pidevalt keskmiselt 16 kohtuniku kohta. Kusjuures täitamata kohtade hulka ei ole arvestatud ajutiselt eemalolevaid kohtunikke (nt lapsehoolduspuhkusel ja pikaajalisel haiguslehel viibivad kohtunikud). Esimese ja teise astme kohtute 2016. aasta statistiliste menetlusandmete põhjal on keskmine 2016. a ametis olnud I astme kohtuniku jõudlus kriminaalmenetlusasjade menetlemisel 282 asja, tsiviilasjades 371 asja, väärteomenetlusasjades 180 asja ning iga ametis olnud halduskohtuniku keskmine jõudlus on 122 haldusasja aastas, st arvestamata menetlusliikide erisusi, lahendas üks ametis olnud maakohtu kohtunik keskmiselt 364 haldus-, tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetlusasja aastas. Kui ajutiselt täitmata kohtuniku kohal või ajutiselt eemal viibiva kohtuniku kohal on ametis asenduskohtunik, siis oleks võimalik vähendada esimese astme kohtuniku töökoormust, mille tulemusena oleks võimalik suurendada menetlusosaliste rahulolu kohtumenetlusega, mis lõppkokkuvõttes vähendab edasikaebuste hulka. Kui kohtusüsteemis töötaks näiteks viis asenduskohtunikku, võimaldaks see vähendada iga I astme kohtuniku töökoormust keskmiselt kuni 20 asja aastas. Seega oleks esimese ja teise astme kohtutel edaspidi võimalik korrakohase õigusemõistmise tagamiseks paindlikult lahendada töökoormuse tõusust tingitud jõudlusprobleemi ja hoida tasakaalus teiste samas kohtus ametis olevate kohtunike töökoormus. Seega asenduskohtuniku määramine asenduskohtunikku vajavasse kohtusse saab toimuda ka olukorras, kus kohtus ei ole ühtegi täitmata 8 Väljavõte tehtud alates 01.01.2013. a kuni 01.01.2017. a. Väljavõte tehtud seisuga: 01.01.2013 .a 16 täitmata kohta; 01.01.2014. a 11 täitmata kohta; 01.01.2015. a 10 täitmata kohta; 01.01.2016. a 9 täitmata kohta; 24.07.2017. a 11 täitmata kohta. 5 kohtuniku ametikohta ja ükski kohtunik ei viibi teenistusest eemal, kuid ettenägematutel asjaoludel on tõusnud töökoormus ning asenduskohtuniku määramisega saab kohtuasju kiiremini läbi vaadata. Koormuse langemisel võib asenduskohtuniku määrata edasi teise kohtusse, kus tema järele on kõige suurem vajadus. 3.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg Kohtu esimees, olles vastutav õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus, peab omama ka pädevust õigusmõistmise korrakohase toimimise korraldamiseks. Eeltoodu tagamiseks peab olema ka ringkonnakohtu esimehel maa- ja halduskohtu esimeestega võrdväärne pädevus õigusemõistmise korrakohase toimimise korraldamiseks ja juhtimismeeskonna moodustamiseks. Võimalikke regulatiivseid lahendusi eesmärgi saavutamiseks on kaalutud IV peatüki alapunktis 3.2. 3.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine Eesmärgiks on võimaldada tulevikus kohtusüsteemi administratiivsete funktsioonide täitmist kohtuasutuste üleselt, et toetada praktika ühtlustumise korraldamist kohtutes ning seeläbi luua eeldused ajaressursi tõhusamaks kasutamiseks kohtusüsteemis. Administratiivsete funktsioonide täitmise võimaldamine kohtuasutuste üleselt loob eelduse selleks, et ühel kohtul oleks võimalik korraldada kohtuasutuste üleselt näiteks kohtutoimikute arhiveerimist, teatud õigusemõistmist abistavaid administratiivseid ülesandeid ja muid valdkondi, mis võimaldaksid kohtute tööprotsesse optimeerida ja praktikat infosüsteemi täitmisel ühtlustada. Tööprotsesside optimeerimine ja praktika ühtlustamine omakorda võimaldab teostada kohtute infosüsteemis arendusi süsteemi kasutusmugavuse tõstmiseks, mis omakorda vähendaks infosüsteemis teostavatele tegevustele kuluvat aega. Ajaressursi kasutamise tõhustamisel on eelduslikult võimalik tõsta menetlustoimingute kvaliteeti ja kiirust menetlustoimingutes, mis vajavad keskmisest rohkem keskendumist ja teadmisi, et vältida võimalikke vigu (nt üheks toiminguks saab pidada karistusandmete korrektset sisestamist kohtute infosüsteemi, kuivõrd kohtute poolt sisestatud andmed jõuavad karistusregistrisse ning ka kohus ise tugineb karistusregistri andmetele kriminaal- ja väärteoasjade menetlemisel) ning menetlustoimingutes, mis on seotud kohtumenetluse kestusega (nt kättetoimetamine maakohtutes võib olla üheks põhjuseks, miks kohtumenetlus venib). 3.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega Eesmärk on tagada sujuv õigusemõistmine ka töövälisel ajal olukordades, kus seadus seda ette näeb. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 1. Kehtiv regulatsioon 1.1 Asenduskohtuniku instituut 6 Kehtiv regulatsioon puudub. Kohtute seadus ei tunne asenduskohtuniku instituuti. 1.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe valmine, ametiaeg, ülesanded ning ülesannetest vabastamine ei ole kohtute seaduses reguleeritud, kuid KS § 76 lg 2 kohaselt makstakse ringkonnakohtu kolleegiumi esimehele lisatasu ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesannete täitmise eest. Vastavalt kohtute seaduse § 42 lg 1 nähakse esimese ja teise astme kohtu töökorraldus ette kohtu kodukorras, mis kehtestatakse kohtuesimehe poolt kooskõlastatult kohtu üldkoguga. Tartu Ringkonnakohtu kodukorra § 5 lg 4 kohaselt valitakse kolleegiumi esimees kolleegiumi kohtunike seast kolmeks aastaks. Kolleegiumi esimehe valimise kohta koostatakse protokoll ning kolleegiumi esimehe valimise tulemuse kinnitab käskkirjaga kohtu esimees. Tallinna Ringkonnakohtu kodukorra § 5 lg 4 kohaselt korraldab kohtukolleegiumi tööd kolleegiumi esimees, kes valitakse kolleegiumi kohtunike kogu koosseisu poolt viieks aastaks ning kolleegiumi esimehe valimise kohta koostatakse protokoll. Eeltoodu kohaselt puudub kohtuesimehel ringkonnakohtus mõistlik võimalus kolleegiumi esimehe nimetamiseks, kohtu kodukorda muutes, kuivõrd kodukorra muutmiseks on vaja kohtu üldkogu kooskõlastust. Maa- ja halduskohtu kohtujuhtide valimine, ametiaeg, ülesanded ja ülesannetest vabastamine on 1 1 reguleeritud kohtute seaduses (KS § 12 ja KS § 20 ). Nii maa-kui halduskohtus nimetatakse kohtumaja juht seitsmeks aastaks kohtuesimehe poolt kuulates ära kohtumajas teenistuses olevate kohtunike arvamuse. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole kohtumaja juhi ametiaeg seotud kohtuesimehe ametiajaga. 1.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine Kehtiv regulatsioon puudub. 1.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega Kehtiv regulatsioon puudub. 2. Seotud strateegiad ja arengukavad 2.1 Asenduskohtuniku instituut 9 Justiitsministeeriumi arengukava 2018-2021 kolmanda peatüki "Õigusmõistmine ja õiguskaitse" meetme 3.1, milleks on kvaliteetne õigusmõistmine mõistliku aja jooksul, eesmärgi saavutamist mõõdetakse arvestusliku keskmise menetlusajaga erinevates menetlusliikides. Asenduskohtuniku instituudi loomine aitab hoida menetlusajad mõistlikud olukorras, kus kohtunike töökoormus kohtumajas on ajutiselt suurenenud. Ühtlasi võimaldab asenduskohtuniku instituudi loomine 9 Justiitsministeeriumi arengukava 2018-2021 on kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf 7 paindlikumalt läbi viia kohtunike põlvkonnavahetust ning vältida kohtunike ülekoormust olukordades, kus teine kohtunik viibib ajutiselt teenistusest eemal. Perioodil 2015-2020 tekib õigus pensionile minna 34 kohtunikul, so 16% kohtunike üldarvust. Kui kohtunike töökoormus on ajutiselt suurenenud, raskendab see arengukavas seatud eesmärkide saavutamist, seetõttu on vajalik luua asenduskohtuniku instituut, et kohtuasjade menetlemine toimuks sujuvalt ja korrakohane õigusemõistmine oleks tagatud ka suurenenud töökoormuse korral. 2.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg Antud küsimuses strateegiad ja arengukavad puuduvad. 2.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastaks 2016-2018 punktis 3.3 „Vähendame riigivalitsemise kulusid, et tõsta säästlikkust ja läbipaistvust. Taotleme riigivalitsemise dubleerimise vähendamist“ on Justiitsministeeriumi vastutusvaldkonna all väljatoodud kohtute ressursikasutuse ja tööprotsesside 10 optimeerimise väljatöötamiskavatsuse koostamine. 11 Lisaks sisaldub Justiitsministeeriumi arengukava 2018-2021 kolmanda peatüki "Õigusmõistmine ja õiguskaitse" all meede 3.1, milleks on kvaliteetne õigusmõistmine mõistliku aja jooksul, ja mille saavutamist toetab kohtusüsteemi ressursikasutuse tõhustamine. Ressursikasutuse tõhustamise juures on mõeldud kohtute tööprotsesside senisest optimaalsemat korraldamist, et suunata võimalik aja kokkuhoid kvaliteetsema ja kiirema menetluse tagamiseks. 2.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega 12 Justiitsministeeriumi arengukava 2018-2021 kolmanda peatüki "Õigusmõistmine ja õiguskaitse" all sisaldub meede 3.1, milleks on kvaliteetne õigusmõistmine mõistliku aja jooksul, ja mille saavutamist toetab kohtusüsteemi ressursikasutuse tõhustamine. Kohtuniku lisatasustamine kohtu tavapärasest tööajast välisel ajal töötamise eest aitab tagada kvaliteetset õigusmõistmist mõistliku aja jooksul. 3. Tehtud uuringud ja kaasatud osapooled 3.1 Asenduskohtuniku instituut 10 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2016-2019 on kättesaadav Vabariigi Valitsuse veebilehelt: https://www.valitsus.ee/et/valitsuse-tegevusprogramm 11 Justiitsministeeriumi arengukava 2018-2021 on kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf 12 Justiitsministeeriumi arengukava 2018-2021 on kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf 8 Asenduskohtuniku instituudi osas otseselt uuringuid läbiviidud ei ole. Asenduskohtunike vajadust 13 kohtusüsteemis on kohtute haldamise nõukoda (KHN) arutanud 05.04.2013. a toimunud 69. istungil , samuti on asenduskohtuniku vajalikkusele juhtinud KHN tähelepanu 19.09.2014. a toimunud 77. 14 istungil , mille päevakorrapunkti 4 otsusega 4.2 palus KHN lisada Justiitsministeeriumi 2015. a tööplaani ülesande töötada välja asenduskohtuniku instituut. Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõud asenduskohtuniku institutsiooni loomiseks hakati välja töötama 2015. a Lisaks on asenduskohtuniku instituudi loomist ja esialgset eelnõu projekti arutanud 15 kohtute haldamise nõukoda (KHN) ka 18.09.2015. a toimunud 83. istungil ning 11.12.2015. a 16 toimunud 84. istungil , kus KHN avaldas arvamust 2015.a. koostatud eelnõu projektile. KHN on olnud seisukohal, et asenduskohtuniku institutsioon on vajalik, kuid institutsiooni loomisel esineb probleemkohti, mis vajavad läbiarutamist. 11.03.2016. a toiminud KHN 87. istungil märkis Justiitsministeerium, et seaduse eelnõuga edasi ei minda, kuivõrd kohtusüsteemis olid ees mitmed muudatused (näiteks kohtunike palgaraha arvestuspõhiseks viimine), mis mõjutasid asenduskohtuniku 17 institutsiooni ja mis on tänaseks teostunud. 3.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg Kohtumaja juhi, kohtu aseesimehe ja kolleegiumi esimehe nimetamise, ülesannete ja ametist vabastamise ning ametiaja sidumise kohtu esimehe ametiajaga ning alternatiivselt ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe lisatasu kaotamise osas uuringuid ja laiemat arutelu kohtutega läbiviidud ei ole. 3.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine Kohtusüsteemi administratiivsete funktsioonide täitmise osas esimese ja teise kohtuastme üleselt uuringuid ja laiemat arutelu kohtutega läbiviidud ei ole. 3.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega Kohtuniku lisatasustamise osas uuringuid läbiviidud ei ole. Vajadust maksta kohtunikule lisatasu kohtu tavapärasest tööajast välisel ajal töötamise eest on kohtute haldamise nõukoda arutanud 24. märtsil 18 2017.a. toimunud 93. istungil ning pidanud lisatasustamist vajalikuks. 13 KHN 69. istungi protokoll on saadaval arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/69._protokoll_05.04.2013.pdf 14 KHN 77. istungi protokoll on saadaval arvutivõrgus: https://wwwkohus.rik.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/77_protokoll_19_09_2014.pdf 15 KHN 83. istungi protokoll on saadaval arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/83._protokoll_18_09_2015.pdf 16 KHN 84. istungi protokoll on saadaval arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/84_protokoll_11_12_2015.pdf 17 KHN 87 istungi protokoll on saadaval arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/87_protokoll_11_03_2016.pdf 18 KHN 93. istungi protokoll on saadaval arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/93._protokoll_24.03.2017.pdf 9 III. Probleemi võimalikud lahendused 1. Kaalutud võimalikud lahendused 1.1 Asenduskohtuniku institutsiooni loomine - Avalikkuse teavitamine EI - Rahastuse suurendamine EI - Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine - Senise regulatsiooni parem rakendamine EI - Uue regulatsiooni loomine JAH - Muu (palun täpsusta) EI 1.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg - Avalikkuse teavitamine EI - Rahastuse suurendamine EI - Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine - Senise regulatsiooni parem rakendamine EI - Uue regulatsiooni loomine JAH - Muu (palun täpsusta) EI 1.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine - Avalikkuse teavitamine EI - Rahastuse suurendamine EI - Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH 10  säilitamine - Senise regulatsiooni parem rakendamine EI - Uue regulatsiooni loomine JAH - Muu (palun täpsusta) EI 1.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega - Avalikkuse teavitamine EI - Rahastuse suurendamine EI - Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine - Senise regulatsiooni parem rakendamine EI - Uue regulatsiooni loomine JAH - Muu (palun täpsusta) EI 2. Kaalutud võimalike lahenduste võrdlev analüüs 2.1 Asenduskohtuniku institutsioon 1) Mitte midagi tegemine: Senise olukorra säilitamine ei ole jätkusuutlik, sest kohtuasju ei jää viimaste aastate menetlusstatistika 19 põhjal vähemaks, pigem on kohtusse sissetulevate asjade arv stabiilne ja näitab mõningast kasvu . Samas pööratakse üha suuremat tähelepanu tõhusale kohtumenetlusele, sh on suurenenud menetlusosaliste ootused saada oma asjas kiiresti kohtulahend. Vajadust korrakohase õigusemõistmise tagamise järele kohtunike töökoormuse ajutisel suurenemisel näitab seegi, et antud teema juurde tullakse viimastel aastatel üha sagedamini tagasi. Kui probleemi lahendamiseks asenduskohtuniku instituuti ei looda, siis jätkub olukord, kus kohtuniku töökoormuse ajutisel suurenemisel kannatab õigusemõistmise tõhusus. 2) Regulatsiooni muutmine: 19 Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika on kättesaadav arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/et/eesti- kohtud/kohtute-statistika 11 PS § 147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. Seega ei võimalda kehtiv regulatsioon nimetada ametisse kohtunikku ajutiselt. Samuti ei võimalda kehtiv regulatsioon panna puuduva kohtuniku ülesandeid teisele kohtunikule ja maksta lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest. Töökoormuse ajutisel suurenemisel jagatakse töö ära kohtu kohtunike vahel, mis toob kaasa ajutiselt kohtunike töökoormuse suurenemise ja seeläbi kohtuasjade menetlusaegade pikenemise. Kuna kohtuniku tööaeg ei ole piiratud, vaid kohtunike vahel jaotatakse lähtuvalt kohtu tööjaotusplaanist juhuslikkuse põhimõttel kõik kohtusse sissetulevad asjad sõltumata sellest, kui palju asju kohtuniku menetluses juba on, ei saa ka määratleda kohtuniku töökoormust ja töötundide arvu, seetõttu ei saa ka kohtunikule panna puuduva kohtuniku ülesandeid ega maksta nende täitmise eest lisatasu. KS § 6 lõike 1 kohaselt korraldab kohtunik oma tööaja iseseisvalt ja peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu. Seetõttu ei ole võimalik määratleda, missugused asjad lahendaks kohtunik puuduva kohtuniku asemel ja missuguse töö eest tuleks talle maksta lisatasu. Täiendavalt, kohtunike lisatasustamine suurenenud töökoormuse korral ei vähendaks kohtunike töökoormust ning ei aitaks kaasa korrakohase õigusemõistmise tagamisele ning ei oleks jätkusuutlik lahendus, kuivõrd pidev tavapärasest suurem töökoormus ei tagaks kiiremat ja kvaliteetsemat kohtumenetlust. Seega on kohtute töökoormuse ajutisest suurenemisest tingitud probleemi lahendamiseks vajalik luua uus regulatsioon, mis võimaldaks tööle asuda asenduskohtunikel kohtutesse, kus esineb vajadus asenduskohtuniku järele. 2.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg 1) Mitte midagi tegemine Mitte midagi tegemisel jätkuks tänane olukord, kus ringkonnakohtutes ei ole kohtuesimehel maa- ja halduskohtu esimeestega võrdväärset pädevust korrakohase õigusemõistmise korraldamiseks. Vastavalt kohtu kodukorrale valitakse kolleegiumi esimees kolleegiumi kohtunike poolt. Eeltoodud maa- ja halduskohtutest erinev lähenemine ei ole vastavuses kohtu esimehe pädevuse ja vastutuse teostamisega. Täna, ringkonnakohtu esimees, olles vastutav õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus, ei oma pädevust ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe nimetamiseks, mis võib pärssida ringkonnakohtu esimehel ülesannete täitmist. Kuivõrd kohtumaja juhtide ja kolleegiumi esimeeste ametiajad varieeruvad ringkonnakohtute ja maa- ja halduskohtute vahel ning kohtumaja juhtide ja kolleegiumite esimeeste ametiaeg ei ühti praktikas kohtuesimehe ametiajaga, siis mitte midagi tegemisel jätkub olukord, kus kohtumaja juhtide ja kolleegiumite esimeeste nimetamise ei ole piisavalt paindlik olukorras, kus kohut asub juhtima uus kohtuesimees. 12 2) Regulatsiooni muutmine Kuivõrd kohtu esimees on vastutav õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus, peab kohtu esimehel olema ka pädevus õigusmõistmise korrakohase toimimise korraldamiseks kohtus. Täna kohtute seadus ei toeta täielikult ringkonnakohtu esimehel antud pädevuse teostamist, mistõttu ei ole võimalik olukorda muuta kohtute seadust muutmata. Ringkonnakohtu esimehe vastutuse tema pädevusega vastavusse viimiseks on vaja kaaluda ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe nimetamise, ülesannete ja vabastamise sätestamist kohtute seaduses sarnaselt kohtumaja juhtide ja maakohtu aseesimehe nimetamisele, ülesannetele ja ametist vabastamisele, kuivõrd praktikas on kohtumaja juhtidel ja kolleegiumi esimeestel kohtutes sarnane roll. Kolleegiumi esimehe nimetamise ja vabastamise sätestamisel kohtute seaduses on vaja kaaluda kohtumaja juhtide ja kolleegiumi esimehe ametiaja pikkuse muutmist või sidumist kohtuesimehe ametiajaga ja vajadusel ühtlustamist, kuivõrd ametiajad varieeruvad ringkonnakohtute ja maa- ja halduskohtute vahel ning kohtumaja juhtide ja kolleegiumite esimeeste ametiaeg ei ühti praktikas kohtuesimehe ametiajaga. Eeltoodu ei taga ka paindlikkust kohtumaja juhtide ja kolleegiumite esimeeste nimetamisel olukorras, kus kohut asub juhtima uus kohtu esimees. Alternatiivse lahendusena tuleks kaaluda ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe lisatasustamisest loobumist ning vajadusel ringkonnakohtu kolleegiumi institutsiooni asendamist ringkonnakohtu aseesimehe institutsiooniga, sarnaselt maakohtu aseesimehe institutsioonile. 2.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine 1) Mitte midagi tegemine: Mitte midagi tegemisel on raskendatud kohtusüsteemi administratiivsete funktsioonide täitmise korraldamine kohtuasutuste üleselt, seda kohtuasutuste struktuurist tingituna ja ametnike alluvussuhete määratlemise tõttu. Raskendatud oleks praktika ühtlustumise korraldamine kohtutes ning seeläbi ressursside tõhusam kasutamine. 2) Regulatsiooni muutmine Kohtusüsteemi administratiivsete funktsioonide täitmise sätestamine kohtute seaduses kohtuasutuste üleselt tagab eeldused praktika ühtlustumise korraldamiseks kohtutes ning seeläbi ajaressursi tõhusamaks kasutamiseks. Administratiivsete funktsioonide täitmise võimaldamine kohtuasutuste üleselt loob eelduse selleks, et ühel kohtul oleks võimalik korraldada kohtuasutuste üleselt näiteks kohtutoimikute arhiveerimist, teatud õigusemõistmist abistavaid administratiivseid ülesandeid ja muid valdkondi, mis võimaldaksid kohtute tööprotsesse optimeerida ja praktikat infosüsteemi täitmisel ühtlustada. Tööprotsesside optimeerimine ja praktika ühtlustamine omakorda võimaldab teostada kohtute infosüsteemis arendusi süsteemi kasutusmugavuse tõstmiseks, mis omakorda vähendaks infosüsteemis teostatavatele tegevustele kuluvat aega. 13 2.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega 1) Mitte midagi tegemine: Mitte midagi tegemisel puudub võimalus maksta kohtunikule lisatasu kohtu tavapärasest tööajast välisel ajal tehtud töö eest. Tänane olukord ei soodusta seetõttu kiireloomuliste menetlustoimingute tegemist töövälisel ajal menetlusseadustikes sätestatud olukordades. 2) Regulatsiooni muutmine Kohtute seaduse muutmine võimaldaks kohtunike lisatasustamise kohtu tavapärasest tööajast välisel ajal tehtud töö eest, mis on vajalik menetlusseadustikes sätestatud olukordades töövälisel ajal kiireloomuliste menetlustoimingute tegemiseks. 3. Võimalike lahenduste kokkuvõte 3.1 Asenduskohtuniku institutsioon Ainus lahendus on uue regulatsiooni loomine seaduse tasemel, kuivõrd avalikkuse teavitamine, rahastamise suurendamine, senise regulatsiooni parem rakendamine, deregulatsioon ja mittemidagitegemine ei loo võimalust kohtuniku asendamiseks ning kohtu tõhusaks juhtimiseks ega aita jõuda soovitud eesmärgini. 3.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg Ainus lahendus on kehtiva kohtute seaduse regulatsiooni muutmine, kuivõrd avalikkuse teavitamine, rahastamise suurendamine, deregulatsioon ja mittemidagitegemine ei võimalda ringkonnakohtu esimehel oma pädevust teostada võrdväärselt maa- ja halduskohtu esimeestega ning kehtiv regulatsioon ei taga ka paindlikkust kohtumaja juhtide ja kolleegiumite esimeeste nimetamisel olukorras, kus kohut asub juhtima uus kohtuesimees. 3.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine Ainus mõistlikult rakendatav lahendus on kehtiva kohtute seaduse muutmine, kuivõrd avalikkuse teavitamine, rahastamise suurendamine, senise regulatsiooni parem rakendamine, deregulatsioon ja mittemidagitegemine ei võimalda kohtusüsteemis administratiivsete funktsioonide täitmist esimese ja teise kohtuastme üleselt mõistlikult korraldada. 3.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega Ainus lahendus on uue regulatsiooni loomine seaduse tasemel, kuivõrd avalikkuse teavitamine, rahastamise suurendamine, senise regulatsiooni parem rakendamine, deregulatsioon ja 14 mittemidagitegemine ei loo võimalust kohtunike lisatasustamiseks kohtu tavapärasest tööajast välisel ajal tehtud töö eest. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 1. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid 1.1 Asenduskohtuniku institutsiooni loomine PS § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. PS § 147 kohaselt nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena. PS § 150 kolmanda lause kohaselt nimetab muud kohtunikud ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12 liikmesriikide kohtunike kohta ütleb, et kohtunike sõltumatus, tulemuslikkus ja vastutus näeb kohtunike 20 sõltumatuse võtmeteguritena ametiaja kindlustatust ja ametist tagandamatust. Ametisse nimetamisele eelneb kohtunikukandidaatide ettevalmistamine ja valik. Neid küsimusi reguleerib KS (7. ja 8. ptk). Esimese ja teise astme kohtu kohtuniku kandidaadi valib ametisse nimetamiseks Riigikohtu üldkogu (KS § 55). Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel (KS § 53 lg 1). Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2010)12 järgi peavad kõik kohtunike kutsealasesse karjääri puutuvad otsused põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, mis tähendab, et kohtunike valikul ja edutamisel võetakse arvesse tema kvalifikatsiooni, võimekust, töö tulemuslikkust 21 ja kõlbelisi omadusi. Seega ka asenduskohtuniku ülesandeid täitev kohtunik tuleb ametisse nimetada eluaegsena Eesti Vabariigi presidendi poolt ning asenduskohtunikul on kõik kohtuniku õigused ja kohustused ning sotsiaaltagatised. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. KS § 99 lõike 1 punkti 2 kohaselt 1 vabastatakse kohtunik ametist vanuse tõttu ja KS 99 lõike 1 kohaselt vabastatakse kohtunik ametist 68-aastaseks saamisel. Kohtunikku ei ole võimalik ametisse nimetada ajutiselt ja õigusemõistmisega ei saa tegeleda kohtuniku asemel keegi teine, mistõttu peab kohtuniku ametiõiguse regulatsioon olema piisavalt paindlik ja arvestama pika karjääri jooksul ette tulevate eluliste vajadustega, nt enesetäiendamise vajadus, pikaajaline haiguslehel viibimine või lapsehoolduspuhkus. Teiselt poolt peab olema tagatud õigusemõistmise toimumine tingimustes, kus mõni kohtuniku koht on ajutiselt täitmata või kui kohtunik viibib pikemat aega töölt eemal. 20 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, punkt 49 (Riigikohtu tõlge), on kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_- _kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf 21 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, punkt 44 (Riigikohtu tõlge), on kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_- _kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf 15 Kohtuniku ametipalk sätestatakse Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega, lisatasud aga kohtute seadusega (KS §-d 75 ja 76). Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2010)12 lisab nõude, et kohtunike töötasu peab vastama nende ametile ja kohustustele ning olema piisav, et kaitsta neid ahvatluste eest, mis on suunatud nende 22 otsuste mõjutamisele. Süsteeme, milles kohtuniku põhiline töötasu sõltub tulemuslikkusest, peab 23 vältima, sest see võib luua probleeme kohtunike sõltumatuses. Seega asenduskohtuniku palk peab vastama I või II astme kohtuniku palgale. Kavandatavad muudatused ei oma puutumust muu Euroopa Liidu või rahvusvahelise õigusega. 1.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg Kavandatavad muudatused ei oma puutumust põhiseaduse, Euroopa Liidu või muu rahvusvahelise õigusega. 1.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine Kavandatavad muudatused ei oma puutumust põhiseaduse, Euroopa Liidu või muu rahvusvahelise õigusega. 1.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega Põhiseaduse § 147 kohaselt kohtunike sõltumatuse tagatised sätestab seadus. Üheks kohtuniku sõltumatuse tagatiseks on kohtuniku ametipalk. Kohtuniku ametipalk ja lisatasud määratakse kindlaks seadusega (KS §-d 75 ja 76). Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2010)12 lisab nõude, et kohtunike töötasu peab vastama nende ametile ja kohustustele ning olema piisav, et kaitsta neid ahvatluste eest, mis on suunatud nende otsuste mõjutamisele (p 53). Kohtuniku ametipalk sätestatakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega, lisatasud aga kohtunike seadusega (KS §-d 75 ja 76). Kavandatavad muudatused ei oma puutumust muu Euroopa Liidu või rahvusvahelise õigusega. 2. Välisriigid, mille regulatsioone on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida 2.1 Asenduskohtuniku institutsioon 22 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, punkt 53 (Riigikohtu tõlge), on kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_- _kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf 23 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, punkt 55 (Riigikohtu tõlge), on kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_- _kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf 16 Justiitsministeerium on kogunud andmeid teistelt EL liikmesriikidelt selle kohta, kas asenduskohtunik on teistes riikides levinud ja kuidas on tema tegevus korraldatud. Andmeid saadi 5 riigilt: Soomelt, Hollandilt, Prantsusmaalt, Austrialt ja Rootsilt. Valdavalt vastanud liikmesriikides on asenduskohtunikud olemas, vaid Soomes ei tunta asenduskohtunikke ja vabad kohtuniku kohad täidetakse sarnaselt meil kehtivale korrale. Soome põhiseaduse kohaselt nimetab kohtunikud eluaegselt ametisse president, samas võimaldab Soome põhiseadus ametisse nimetada teisi kohtunikke (nn tsiviilteenistujad), kes nimetatakse ametisse kohtu esimehe poolt tähtajaga kuni 6 kuud. Sellised kohtunikud valitakse välja kohtuteenistujate hulgast avalikku konkurssi välja kuulutamata. Austrias, Prantsusmaal ja Hollandis on asenduskohtunikel valdavalt olemas põhitöökoht. Nad töötavad kas kohtuametnikuna, prokurörina või muu õiguselukutse esindajana ja pärast kohtuniku asendamist on neil võimalik tagasi pöörduda oma põhitöökohale. Rootsi asenduskohtunikud on kohtunikuväljaõppel osalevad isikud. Nad osalevad spetsiaalses koolitusprogrammis, mis kestab neli aastat. Sellel ajal töötavad nad kohtuniku abilisena esimese astme kohtus ja apellatsioonikohtus. Pärast koolitusprogrammi läbimist saavad need isikud täiendava kogemuse omandada asenduskohtunikuna töötades ja alles pärast saavad nad kandideerida kohtunikuks. Prantsusmaal on asenduskohtunikud prokurörid ja kohtuametnikud, nad nimetatakse ca kaheks aastaks. Võrreldes kohtunikega on neil samad nõuded ja kohustused, erinevus on vaid selles, et asenduskohtunikud peavad olema valmis liikuma iga kolme kuu tagant järgmisesse kohta kedagi asendama. Asenduskohtunikud nimetatakse ringkonnakohtu teenistusse ja ringkonnakohtu esimees otsustab, millisesse kohtusse asenduskohtunik asendama läheb. Selleks, et asenduskohtunikuks saada, tuleb sooritada eksam ja läbida koolitus, mis kestab 30 kuud. Antud riikide regulatsioone edaspidi rohkem ei analüüsita, kuivõrd 1) Eestis nimetatakse kohtunikud ametisse eluaegsetena ning õigust võib mõista ainult kohtunik, mistõttu kõikide uuritud välisriikide praktika rakendamine Eesti õigusruumis ei sobi, kuivõrd ei ole kooskõlas Eesti Põhiseadusega või 2) uuritud riikide praktika ei paku vajalikku paindlikkust ning ei taga asenduse määramisel kiirust, mida vajab asenduskohtuniku instituut Eesti kohtusüsteemis. 2.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg Puudub vajadus välisriikide regulatsioonide analüüsimiseks. 2.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine Kohtusüsteemi administratiivsete funktsioonide täitmise võimaldamiseks esimese ja teise kohtuastme üleselt puudub vajadus välisriikide regulatsioonide analüüsimiseks. 2.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega 17 Kohtuniku lisatasustamise osas puudub vajadus välisriikide regulatsioonide analüüsimiseks. 3. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 3.1 Asenduskohtuniku instituudi loomine Muudatusega on kavas luua asenduskohtuniku instituut kohtute töökoormuse reguleerimiseks. Asenduskohtunike arvu otsustab kohtute haldamise nõukoda valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Asenduskohtunikuks kandideeritakse avalikul konkursil vastavalt kohtute seaduses kohtunikuks kandideerimisele sätestatule, võimaliku erisusega, mis on kirjeldatud regulatiivsete võimaluste võimalike alternatiivide punktis 3.1.1. ning asenduskohtunikuks nimetamise eelduseks on vastava nõusoleku andmine asenduskohtunikuna töötamiseks. Asenduskohtuniku nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul kohtunikuna eluaegselt. Samuti võivad asenduskohtunikuks üleviimist taotleda KS § 57 lg 1 alusel esimese ja teise astme kohtunikud, kes soovivad lahendada teist liiki kohtuasju. Kohtuniku üleviimise eelduseks asenduskohtuniku kohale on samuti kohtuniku nõusolek asenduskohtunikuna töötamiseks (sarnaselt nagu asenduskohtunikuks nimetamisel). Kohtuniku üleviimisel asenduskohtuniku kohale kohtuniku koht vabaneb ning vabanenud kohtuniku koha täitmiseks kuulutatakse välja konkurss. Asenduskohtuniku peamine erinevus kohtunikust seisneb selles, et asenduskohtunik peab olema valmis vajadusel ringi liikuma ning tema ametisse nimetamise eelduseks on nõusolek asuda igakordselt tähtaegselt teenistusse iga esimese või teise astme kohtusse, kus selleks on vajadus õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks. Eeltoodud nõusolek on vajalik asenduskohtuniku instituudi paindlikuks ning eesmärgipäraseks rakendamiseks. Asenduskohtunik on igas kohtus teenistuses kuni kohtus langeb ära vajadus asenduskohtuniku järele. Vajaduse ära langedes määratakse asenduskohtunik viivitamatult selle kohtu teenistusse, kus on kõige suurem vajadus asenduskohtuniku järele. Eeltoodu ei tähenda, et asenduskohtunik ei võiks jääda ka teenistusse samasse kohtusse, tingimusel, et samas kohtus on asenduskohtuniku järele vajadus võrreldes teiste kohtutega kõige suurem. Millise kohtu kohtuasju ja millisel perioodil asenduskohtunik täpselt arutab, otsustatakse asenduskohtuniku üleviimise korras. Asenduskohtunikule jagatud asjad lahendab asenduskohtunik lõpuni ka siis, kui asenduskohtunik määratakse teenistusülesandeid täitma vajadusel teise kohtusse. Siin juures tuleb otsustada, kas asenduskohtunikele peatatakse asjade jagamine mõistlikul ajal enne asendusperioodi lõppu ning näha ette kord, et asenduskohtunik lahendab lõpuni üksnes need kohtuasjad, milles on määranud lahendi avalikult teatavaks tegemise kuupäeva. Eeltoodu on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus näiteks tsiviilasjades kohtuasjade üleandmisel põhikohtunikule tuleb põhikohtunikul asja arutada vastavalt TsMS § 20 lg 1 algusest peale ning poolte taotlusel koguda ja uurida uuesti tõendeid. 18 Asenduskohtunik on valmis vajadusel lahendama igat liiki kohtuasju. Kuigi viimasel ajal soodustatakse kohtunike spetsialiseerumist kitsale valdkonnale, peab kohtunikuks kandideerija omama teadmisi igast õigusvaldkonnast. Täna ei ole konkursi välja kuulutamise faasis määratletud, kas vajatakse kriminaal- või tsiviilasju lahendavat kohtunikku ja ka praegu peab kohtunikuks kandideerija olema valmis arutama igat liiki kohtuasju. Samas on täna kohtuniku eksam korraldatud kolmes eraldi õigusvaldkonnas (eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus, haldusõigus ja halduskohtumenetlus, karistusõigus ja süüteomenetlus) ning eksamile soovijal on õigus valida eksam ühes kuni kolmes õigusvaldkonnas enda äranägemise järgi. Ühtlasi sätestatakse seaduses, et asenduskohtuniku ajutisel määramisel esimese või teise astme kohtu teenistusse võib kohtunike arv kalduda kõrvale kohtute seaduse §-des 11 ja 19 sätestatust ning kui asenduskohtuniku institutsiooni loomine leiab toetust, siis kaalutakse loobuda ka kohtunike teenistusvanuse ülemäära tõstmise institutsioonist, kuivõrd selle järele puudub süsteemis vajadus. Kohtunike teenistusvanuse ülemäära tõstmise institutsioon loodi algselt selleks, et kohtu töökoormusest lähtuvalt oleks võimalik tagada korrakohane õigusemõistmine, näiteks olukordades, kus kohtuniku koha täitmine võtaks aega ning osa kohtunikest on samaaegselt ka lapsehoolduspuhkusel. Asenduskohtuniku institutsioon katab korrakohase õigusmõistmise tagamisest tingitud vajaduse paremini ja paindlikumalt kui kohtunike teenistusvanuse tõstmise institutsioon, mistõttu viimane asenduskohtuniku institutsiooni loomisel ei osutu enam kohtusüsteemis vajalikuks. 3.1.1 Regulatiivsete võimaluste võimalikud alternatiivid Alternatiiv 1: Asenduskohtunik nimetatakse ametisse ilma alalise teenistuskohata ja määratakse ajutiselt igakordselt asenduskohtunikku vajava kohtu teenistusse Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt on kohtunikuamet kohtuastme keskne ehk kohtunik nimetatakse ametisse konkreetsesse kohtuastmesse ning kohtunikukohad on jagatud samuti kohtuastmete ja kohtute vahel. Asenduskohtuniku instituudi loomisel on eesmärgiks luua kohtuniku ametikoht, mis ei ole alaliselt ühegi kohtuastme juures vaid liigub kohtuastmete vahel vastavalt vajadusele ajutiselt. Antud lähenemine tähendab, et asenduskohtuniku valimisele ei saaks kohaldada täna kehtivat KS § 24 25 26 53 lg 2 ning täna kehtivat KS § 55 lg 1 ja KS § 55 lg 3 . 24 Võimalik lahendus sõnastada ümber KS § 53 lg 2 esimene lause järgmiselt: „Avaliku konkursi maakohtu, halduskohtu, ringkonnakohtu kohtuniku ja asenduskohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister.“ 25 Kehtiva regulatsiooni kohaselt kuulab Riigikohtu üldkogu ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib, enne kui esitab ettepaneku Vabariigi Presidendile kohtuniku ametisse nimetamiseks. Asenduskohtuniku ametisse nimetamiseks ei ole vaja kuulata ära kohtu üldkogu, kuivõrd asenduskohtunik ei kandideeri konkreetsesse kohtusse vaid kandideerib asenduskohtunikuks ilma alalise teeninduspiirkonnata. Võimalik lahendus täiendada KS §-i 55 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „Asenduskohtuniku nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul.“ 26 Võimalik lahendus täiendada kohtute seaduse §-i 55 lõikega 32 järgmises sõnastuses: „Vabariigi presidendi poolt ametisse nimetatud asenduskohtuniku määrab ajutiselt asendust vajava kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu valdkonna eest vastutava ministri põhjendatud ettepanekul. 19 Asenduskohtuniku ametisse nimetamine ilma alalise teenistuskohata võimaldab asenduskohtuniku lähetada kohtusse, kus teda parasjagu vaja on. Tegemist on paindlikuma lahendusega kui alternatiivis nr 2, kuivõrd asenduskohtunik ei ole seotud vaid konkreetse ringkonnakohtu tööpiirkonnaga. Asenduskohtunik allub alati vastava asukohakohtu reeglitele, sh tööplaanile ja asukohakohtu kohtuesimehe järelevalvele ja kuulub vastava kohtu üldkogusse. Antud lähenemine tagab asenduskohtuniku võrdsuse asukohakohtu kohtunikega kohtu töökorralduses kaasa rääkida ning võimaldab vajadusel asenduskohtuniku üle kohtuesimehel järelevalvet teostada. Asenduskohtunikus nimetamine KS § 50 lg 1 sätestatud tingimustel: Asenduskohtunikuks võib nimetada vähemalt kohtute seaduse § 50 lg 1 nõuetele vastava isiku. Peale asenduskohtuniku kohtunikuna ametisse nimetamist Vabariigi Presidendi poolt määrab Riigikohtu üldkogu viivitamatult asenduskohtuniku asenduskohtunikku vajava esimese või teise astme kohtu teenistusse kohtute haldamise nõukoja põhjendatud ettepanekul. Esimese astme kohtu kohtuniku kohta sätestatu kohaldamine asenduskohtunikule, kelle võib nimetada teise astme kohtu teenistusse asenduskohtunikuks võib luua olukorra, kus teise astme kohtus mõistab õigust asenduskohtunik, kes ei vasta KS-s § 51 lg 1 nimetatud ringkonnakohtu kohtunikule esitatavatele nõuetele. Võttes arvesse ka tänast kohtute praktikat, kus esimese kohtuastme kohtunikud osalevad teise kohtuastme töös kaasistujatena, siis ühe lahendusena võiksid asenduskohtuniku ülesanded teises kohtuastmes piirduda ringkonnakohtunike kaasistujatena ning asja mitte lahendanud lahenditele ja asja sisuliselt mitte lahendanud lõpplahenditele (nt menetlusse võtmisest keeldumise, läbi vaatamata jätmiste määrused) esitatud määruskaebuste lahendamisega. Antud lähenemine jällegi ei vähenda teise astme kohtu töökoormust sellises ulatuses, mis oleks võimalik juhul kui teise astmesse määratakse asenduskohtunik, kellel on kõik ringkonnakohtuniku volitused. Tagamaks, et asenduskohtuniku määramisel asenduskohtunikku vajavasse teise astme kohtusse oleks asenduskohtunikul võimalik lahendada kõiki kohtuasju olenemata menetluse sisust, siis üks võimalus oleks jätta kohtu esimehe otsustada, kuidas kohtu esimees asenduskohtunikku töösse kaasab. Kas eeltoodud viisil või otsustab jagada asenduskohtunikule ka apellatsioonmenetlusi ning asja sisuliselt lahendanud lahendile esitatud määruskaebusi. Antud ettepaneku kahjuks räägib võimalik risk, et kohtu esimees soovib kohtu töökoormust vähendada ning otsustab jagada asenduskohtunikule lahendamiseks asju samadel alustel nagu ringkonnakohtunikule, arvestamata sealjuures asenduskohtuniku võimet nimetatud asju lahendada. Teise lahendusena oleks võimalik reguleerida ringkonnakohtus asendamine selliselt, et asenduskohtunik määratakse asenduskohtunikku vajavasse ringkonnakohtusse tingimusel, et asenduskohtunik vastab KS § 51 lg 1 ringkonnakohtuniku kohta sätestatud nõuetele. KS jätab täpsustamata, keda võib pidada kogenud ja tunnustatud juristiks, mistõttu on valikut tegeval isikul voli otsustada, millised on kriteeriumid, mille põhjal lugeda jurist kogenuks ja tunnustatuks ja kas 20  27 kandideerija neile kriteeriumidele vastab. Ei saa välistada, et ametisse nimetatud asenduskohtunik, kes vastab KS § 50 lg 1 nõuetele võib vastata ka KS § 51 lg 1 nõuetele. Antud lahendus eeldab asenduskohtuniku nõuetele vastavuse hindamist. KS § 51 lg 2 kohaselt hindab ringkonnakohtunikuks kandideerija vastavust KS § 51 lg 1 sätestatud nõuetele kohtunikueksamikomisjon. Antud juhul asenduskohtunik ei kandideeri ringkonnakohtuniku kohale, mis tõttu kohtunikueksamikomisjon nõuetele vastavust ei peaks hindama. Nõuetele vastavust võiks hinnata Riigikohtu üldkogu asenduskohtuniku määramise otsustamisel asenduskohtunikku vajavasse ringkonnakohtusse. Antud lähenemine eeldab Riigikohtu üldkogule vastava pädevuse andmist kohtute seaduses. Antud lahenduse kahjuks räägib asjaolu, et selliselt korraldatuna ei oleks asenduskohtuniku lähetamine ringkonnakohtusse sujuv, kuivõrd võib siiski piirata asenduskohtunike isikute ringi, kes on pädevad ringkonnakohtus asju lahendama. Ühtlasi on risk, et asenduskohtuniku määramine asenduskohtunikku vajavasse ringkonnakohtusse võtaks ebamõistlikult palju aega, eriti olukorras, kus riigikohtu üldkogu (või muu isik, kes hindab asenduskohtuniku vastavust KS § 51 lg 1) leiab, et konkreetne asenduskohtunik ei vasta KS § 51 lg 1 toodud tingimustele ning seetõttu ei ole pädev lahendama kohtuasju ringkonnakohtus. Olukorras, kus asenduskohtuniku vajadus on tingitud erakorraliselt, võib sobiva asenduskohtuniku määramise ajaks asenduskohtuniku vajaduse periood jääda ebamõistlikult lühikeseks või olla lõppenud. Kolmanda lahendusena on võimalik asenduskohtunik nimetada ametisse vaid siis kui ta vastab KS § 51 lg 2 sätestatud nõuetele. Antud lähenemine tagaks igakordselt pädevuse ringkonnakohtus asjade lahendamisel. Kui asenduskohtunikule maksta ringkonnakohtunikuga võrdväärset palka ja asenduskohtunik peab vastama KS § 51 lg 2 sätestatud ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele, tekib olukord, kus kohtunikuks kandideerida sooviv isik kandideerib eelkõige võimalusel vabale ringkonnakohtuniku ametikohale, mitte vabale asenduskohtuniku ametikohale. Samas, arvestades, et ringkonnakohtu vabasid ametikohti on tavapäraselt vähem kui esimese astme kohtu vabasid ametikohti, siis ringkonnakohtu vabade ametikohtade puudumisel võib saada asenduskohtunike ametikohad täidetud. Antud lähenemine võib seada ka ebavõrdsesse olukorda ringkonnakohtunikud ja asenduskohtunikud, kuivõrd tasustamine on võrdväärne ja mõlemad vastavad KS § 51 lg 1 sätestatud nõuetele, kuid asenduskohtuniku töö iseloom on ebastabiilsem kui ringkonnakohtuniku töö iseloom. Siinjuures ei ole ka lahenduseks maksta KS § 51 lg 1 tingimustele vastavale asenduskohtunikule koos lisatasude ja hüvitistega suuremat palka kui ringkonnakohtuniku palk, kuivõrd asenduskohtunik teostab suurem osa asendusest siiski maakohtus. Ühtlasi peaks KS § 51 lg 1 tingimustele vastaval asenduskohtunikul olema võimalik üleviimise korras asuda tööle vaba koha olemasolul ringkonnakohtunikuks või maakohtunikuks. Üleviimist ringkonnakohtuniku vabale ametikohale ei saaks piirata kui isik on kohtunikuks nimetatud tingimusel, et ta vastab KS § 51 lg 1 sätestatule. Üleviimine vabale ringkonnakohtuniku ametikohale võib olla motivatsiooniks asenduskohtunikuks kandideerimisel. 27 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 150, on arvutivõrgus kättesaadav: http://pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=162&p=150 21 Sellisel juhul peab olema võimalik asenduskohtunikuks kandideerida ka esimese astme kohtunikul. Antud lähenemine looks olukorra, kus asenduskohtuniku koht võib kujuneda kohtuniku kohaks, mida peetakse enne ringkonnakohtunikuks saamist ning ühtlasi vähendada esimese astme kohtunike võimalust kandideerida ringkonnakohtuniku kohale. Siinjuures tekib küsimus, kas selline lähenemine on asenduskohtuniku instituudi väljatöötamisel aktsepteeritav. Neljanda lahendusena oleks võimalik kohtute seaduses sätestada, et asenduskohtunik ei pea vastama ringkonnakohtunikule esitatud nõuetele kui ringkonnakohtusse on vaja lähetada asenduskohtunik. Antud lahenduse kasuks räägib asjaolu, et asenduskohtuniku instituut on eraldiseisev kohtuniku instituut esimese astme kohtuniku ja ringkonnakohtuniku kõrval, mis võimaldab asenduskohtuniku instituudi kujundada vastavaks kohtusüsteemi vajadustele. Asenduskohtuniku näol ei ole tegemist esimese astme kohtunikuga ega ringkonnakohtunikuga. Asenduskohtuniku üleviimine vabale esimese kohtuastme kohtuniku ametikohale: Asenduskohtuniku, kes on nimetatud ametisse KS § 50 lg 1 alusel, võib sarnaselt kohtute seaduse §-s 57 sätestatud korras tema nõusolekul üle viia vabale esimese astme kohtunikukohale kindlas kohtumajas, selleks ei ole vaja teda Vabariigi Presidendi poolt uuesti ametisse nimetada. Kui asenduskohtuniku ametisse nimetamise eelduseks on tingimus, et asenduskohtunik vastaks KS § 51 lg 1 sätestatud tingimustele, siis võib ta sarnaselt kohtute seaduse §-s 57 sätestatud korras tema nõusolekul üle viia nii esimese astme kui teise astme vabale kohtunikukohale kindlas kohtumajas ning selleks ei ole vaja teda Vabariigi Presidendi poolt uuesti ametisse nimetada. Asenduskohtunik, kes ei ole varasemalt ametisse nimetatud KS § 51 lg 1 sätestatud tingimustel, võib kandideerida ringkonnakohtunikuks samadel alustel nagu esimese astme kohtunik ning viiakse üle 1 ringkonnakohtusse KS § 55 lg 3 sätestatud Riigikohtu üldkogu otsuse alusel. Asenduskohtuniku üleviimisel vabale esimese (või teise) astme kohtuniku kohale jääb asenduskohtuniku koht täitmata ning koht täidetakse avaliku konkursi korras. Esimese astme ja ringkonnakohtu kohtuniku üleviimine vabale asenduskohtuniku ametikohale: Esimese ja teise astme kohtunikul peaks olema samuti võimalus asuda vabale asenduskohtuniku kohale sarnaselt KS § 57 sätestatule üleviimise korras. Kui asenduskohtuniku kohale asumise eelduseks on kohtuniku vastavus KS § 51 lg 1 sätestatule, tuleb esimese astme kohtunikul kandideerida asenduskohtunikuks ning sobivusel viiakse esimese astme kohtunik üle 1 asenduskohtunikuks KS § 55 lg 3 sätestatud Riigikohtu üldkogu otsuse alusel. Esimese astme kohtuniku või ringkonnakohtuniku üleviimisel vabale asenduskohtuniku kohale jääb antud kohtuniku koht täitmata ning koht täidetakse avaliku konkursi korras. Asenduskohtuniku tasustamine 22 Asenduskohtunikule makstakse esimese astme kohtuniku palka koos püsiva kompensatsiooniga töökoha vahetamise eest selliselt, et asenduskohtuniku palk oleks koos põhipalga ja püsiva kompensatsiooniga ringkonnakohtuniku ametipalgaga võrdne. Kaalutud on tasustada asenduskohtunikke ka vastavalt sellele, millise astme kohtus asenduskohtunik õigust mõistab. Esimese astme kohtuniku palga ja kompensatsiooni maksmine asenduskohtunikule on põhjendatud tema tööst tulenevate eripärade tõttu. Võrreldes alaliselt kohtus töötava kohtunikuga tuleb asenduskohtunikul vajadusel töötada Eesti kohtute erinevates tööpiirkondades. Alternatiiv 2: Asenduskohtunik määratakse teenistusse alati ringkonnakohtusse (ringkonnakohtu juurde) Asenduskohtunikud paikneksid ringkonnakohtute juures ja vajadusel oleks neile võimalik anda ringkonnakohtu tööpiirkonnas lahendamiseks esimese ja teise astme kohtute menetluses olevaid kohtuasju. Ringkonnakohtu koosseisu asudes allub asenduskohtunik ringkonnakohtu esimehe järelevalvele, kuivõrd KS § 45 lõike 1 kohaselt teostab esimese astme kohtu kohtunike üle järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees. Seega on ringkonnakohtu esimehel järelevalve pädevus asenduskohtuniku üle juhul, kui asenduskohtunik lahendab esimese astme kohtu kohtuasju kui ka juhul, kui ta lahendab ringkonnakohtu asju. Asenduskohtuniku paiknemine ringkonnakohtu juures võimaldaks ringkonnakohtu esimehel teostada asenduskohtuniku üle järelevalvet, kuivõrd asenduskohtuniku liikumisel ringkonnakohtu piirkonnas jääb järelevalvet teostama siiski ringkonnakohtu esimees. Kui asenduskohtunik määratakse teenistusse ringkonnakohtu juurde ning arvestades, et asenduskohtuniku osas on tegemist esimese astme kohtunikust ning ringkonnakohtunikust eraldiseisva instituudiga, siis asenduskohtuniku näol ei ole tegemist ringkonnakohtunikuga. Alternatiivis nr 1 käsitleti küsimusi - 1) asenduskohtuniku ametisse nimetamise tingimused, 2) üleviimine esimese või teise astme kohtunikuks ning 3) esimese või teise astme kohtuniku üleviimine asenduskohtunikuks ja 4) asenduskohtuniku tasustamine ning neid alternatiivi nr 2 juures täiendavalt ei korrata. Asenduskohtuniku määramine asenduskohtunikku vajavasse kohtusse Asenduskohtunik on alati ringkonnakohtu koosseisus ja lahendab asenduskohtunikku vajavate kohtute asju. Asenduskohtunik määratakse ringkonnakohtu tööpiirkonna kohtu teenistusse asenduskohtuniku vajaduse olemasolul sarnaselt alternatiivis nr 1 toodud viisil (Riigikohtu üldkogu määrab kohtute haldamise nõukoja ettepanekul). Kaalutud on ka asenduskohtuniku määramise otsustamist teise kohtusse ringkonnakohtu esimehe poolt ning on leitud, et asenduskohtuniku määramist teise kohtusse ei saaks otsustada ringkonnakohtu esimees, kuivõrd ringkonnakohtu esimees ei näiks oma otsustuses sõltumatu olukorras, kus asenduskohtunikku soovitakse lähetada ringkonnakohtust esimese astme kohtusse või esimese astme kohtust ringkonnakohtusse. Antud alternatiivis on vaja lahendada küsimus seoses asenduskohtuniku kuuluvusega kohtu üldkogusse. Kuivõrd asenduskohtunik peaks 23 kuuluma alati selle kohtu üldkogusse, kuhu ta parasjagu on lähetatud, siis asenduskohtuniku nimetamine ringkonnakohtu juurde tekitaks siinjuures segaduse, kas asenduskohtunik kuulub lähetatud kohtu üldkogusse, ringkonnakohtu üldkogusse või mõlemasse. Kui asenduskohtunik kuulub siiski lähetatud kohtu üldkogusse, siis asenduskohtuniku nimetamine "ringkonnakohtu juurde" ei anna praktikas eeliseid alternatiivi nr 1 ees. Asenduskohtunik võib asuda teenistusse kohe asendust vajavasse kohtusse ja liikuda sealt edasi teise asendust vajavasse kohtusse omamata ringkonnakohtuga otsest puutumust. Alternatiiv 3: Asenduskohtunik määratakse teenistusse Riigikohtusse või Justiitsministeeriumi juurde Alternatiivina on kaalutud asenduskohtunike paiknemist Riigikohtu või Justiitsministeeriumi juures. Riigikohtu juures alaliselt tegutsevate asenduskohtunike vastu räägib asjaolu, et esimese ja teise astme kohtunike rahastamine toimub Justiitsministeeriumi kaudu kohtute eelarvest, siis peaks eelarve eest vastutaval isikul säilima kontroll eelarve täitmise üle. Samuti ei saa rahastada Riigikohtu koosseisus olevaid kohtunikke kohtute eelarvest, kuivõrd Riigikohus on iseseisva eelarvega asutus, kuhu ei ole võimalik praeguse rahastamismudeli juures teha justiitsministril rahaeraldusi kohtute eelarvest. Samuti vajaks siis lahendamist küsimus asenduskohtuniku kohtu üldkogusse kuuluvus, mis viiks samale järeldusele, et antud lähenemine ei anna praktikas eeliseid alternatiivi nr 1 ees. Asenduskohtunike asumine Justiitsministeeriumi koosseisus ei taga aga seda, et lisaks õigusemõistmise sõltumatusele ja erapooletusele peab see ka näima sõltumatu ja erapooletu. Kui õigusemõistmisega tegeleksid kohtunikud, kes on Justiitsministeeriumi kui täitevvõimu asutuse koosseisus, seab see kahtluse alla õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse. Samuti tekiks küsimus seoses asenduskohtunike üle järelevalve teostamisega ning asenduskohtunike üldkogusse kuuluvusega. Pakutud võimalik lahendus: Kasutada regulatiivsete võimaluste võimalikest alternatiividest alternatiivi nr 1, mille kohaselt asenduskohtunik nimetatakse ametisse KS § 50 lg 1 alusel ilma teenistuspiirkonnata ning asenduskohtunikule makstakse esimese astme kohtunikuga võrdset põhipalka ning lisaks püsivat kompensatsiooni ulatuses, et asenduskohtuniku tasu koos põhipalga ja püsiva kompensatsiooniga oleks võrdväärne ringkonnakohtuniku palgaga. Kui asenduskohtuniku institutsiooni loomine leiab toetust, siis oleks mõistlik loobuda kohtunike teenistusvanuse ülemäära tõstmise institutsioonist, kuivõrd selle järele puudub süsteemis vajadus. 3.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg Vastupidiselt maa- ja halduskohtutele ei ole ringkonnakohtutes kolleegiumi esimeeste nimetamine kohtute seaduses reguleeritud, kuivõrd seadusandja ei pidanud vajalikuks ringkonnakohtu esimehe kõrvale kolleegiumi esimehe instituudi loomist. Praktikas on kolleegiumi esimehe institutsioon 24 ringkonnakohtutes siiski tekkinud ning kohtute seadus näeb ette ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesannete täitmise eest lisatasu (KS § 76 lg 2), kuid ei sätesta ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe nimetamist, ülesandeid ja vabastamist. Eeltoodu on reguleeritud ringkonnakohtu kodukorras. Tagamaks ringkonnakohtu esimehele võrdväärse pädevuse korrakohase õigusmõistmise korraldamiseks kohtutes kaalutakse ühe võimalusena sätestada ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe nimetamine, ülesanded ja vabastamine kohtute seaduses sarnaselt maa- ja halduskohtu kohtumaja juhtide maakohtu aseesimehe kohta sätestatule viies kohtumaja juhti, maakohtu aseesimehe ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ametiaja vastavusse kohtuesimehe ametiajaga. Kohtumaja juhi, maakohtu aseesimehe ja ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ametiaja sidumine kohtu esimehe ametiajaga on vajalik kohtumaja juhtide, maakohtu aseesimehe ja kolleegiumi esimeeste paindlikuks nimetamiseks ning võimaldaks kohtuesimehel moodustada endale juhtimistasemel meeskond korrakohase õigusemõistmise tagamiseks kohtus. Juhul, kui ei nähta vajadust võimaldada kohtu esimehel kolleegiumi esimeeste ise valimise kaudu juhtimistasemel meeskonda moodustada, siis alternatiivse võimalusena kaalutakse kaotada ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe institutsioon. Kuivõrd seaduses ei ole kolleegiumi esimehe institutsioon, pädevus ja nimetamine, vabastamine reguleeritud, siis on vajalikud muudatused – lisatasu maksmise võimaluse kaotamine – minimaalsed. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe lisatasu kaotamise kasuks räägib asjaolu, et võrreldes maa- ja halduskohtute kohtumajadega ei paikne ringkonnakohtu kolleegiumid erinevates geograafilistes piirkondades. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe lisatasustamise lõpetamise kasuks otsustades kaalutakse ringkonnakohtu aseesimehe institutsiooni loomise vajadust sarnaselt maakohtu aseesimehe institutsioonile. Maakohtus on võimalik nimetada maakohtu aseesimees juhul kui kohtunikukohtade arv majas on üle kolmekümne. Antud lahenduse kasuks otsustamisel viiakse lisaks kohtumaja juhtide, maakohtu aseesimehe ning vajadusel ringkonnakohtu aseesimehe ametiaeg sõltuvusse vastava kohtu esimehe ametiajaga. 3.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõus kavandatakse luua regulatsioon võimaldamaks kohtusüsteemis administratiivsete funktsioonide täitmine esimese ja teise kohtuastme üleselt. Kohtusüsteemi administratiivsete funktsioonide täitmise all mõeldakse eelkõige kohtuasutuste üldist asjaajamist, vara kasutamist, raamatupidamise korraldust, personalivaldkonnaga seotud küsimusi ning ka õigusmõistmist abistavaid administreerivaid ülesandeid, mis ei ole seotud õiguse mõistmisega. 3.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõus kavandatakse reguleerida kohtuniku töötamine kohtu tavapärasest tööajast välise ajal. Siia alla kuuluks riigipühadel ja puhkepäevadel menetlustoimingute tegemine ja nende tegemiseks valmisolek. Kohtu tavapärasest tööajast välisel ajal töötamise graafiku kinnitab kohtu esimees. 25 Ühe tavapärasest tööajast välisel ajal töötamise päeva lisatasu suuruse arvestamise aluseks võetakse kohtuniku kuutöötasu jagatuna tavapärase tööpäevade arvuga kuus. Lisatasu makstakse kohtunikule koos kohtuniku töötasuga. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude analüüs ja mõju olulisus. 1. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 1.1 Mõju riigiasutuste töökorraldusele 1.1.1 Kavandatav muudatus 1 - Asenduskohtuniku instituut Sihtrühm Sihtrühmaks on kõik Eesti esimese ja teise astme kohtunikud, so 223 kohtunikku kohta, millest kõik ei ole täidetud. Asenduskohtunike töö õigusemõistmisel aitab kontrolli all hoida kõigi kohtunike töökoormust seeläbi, et suurenenud töökoormuse korral nimetatakse suurenenud töökoormusega 28 kohtu teenistusse asenduskohtunik. Avalike teenistujate arv Eestis oli 2014. aastal kokku on 29 361 . Kuna kohtunikud moodustavad kogu teenistujate arvust vaid 0,78%, on mõjutatud sihtrühm väike. Kuivõrd asenduskohtunikuks kandideerimine toimub sarnaselt kohtunikuks kandideerimisele, siis kaudselt on sihtrühmaks kõik (asendus)kohtunikuks kandideerida soovivad isikud. Näiteks võib Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul asenduskohtunikuks nimetada ka juba kohtunikueksami sooritanud isiku, keda ei ole veel kohtunikuks nimetatud, isiku enda nõusolekul (kohtunikueksami sooritanuid on 27.07.2017. a seisuga kokku Eestis 18 ning kohtuniku eksamid on tehtud ajavahemikul 2013-2016) ning kohtunikueksami tegemisest vabastatud isikud vastavalt KS § 66 lg 6 (eelkõige vandeadvokaadid ja prokurörid). Sihtrühmaks on ka Riigikohtu üldkogu, kes määrab asenduskohtunikku kohtusse ja kohtute haldamise nõukoda, kes teeb selleks Riigikohtu üldkogule põhjendatud ettepaneku (juhul kui asenduskohtuniku kohtusse määramine kavandatakse eeltoodud viisil). Mõjutatud sihtrühm on väike, kuivõrd Riigikohtu üldkogu koosneb 19 kohtunikust ja kohtute haldamise nõukotta kuulub 12 liiget koos justiitsministriga, kes osaleb nõukojas sõnaõigusega (KS § 40 lg 1). Avalduv mõju Mõju ulatus ja sagedus on kohtunike töökorraldusele väike, kuivõrd see ei kutsu esile muudatusi kohtunike käitumises ning puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Kui kohtusse saadetakse korrakohase õigusmõistmise tagamiseks asju lahendama asenduskohtunik, on 28 Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse 2014. aasta aruanne. Kättesaadav: http://www.avalikteenistus.ee/public/Riigikogu_aruanne/Avaliku_teenistuse_aruanne_2014_29052015_loplik.pd f, lk 18. 26 tegemist väikese töökorralduse muutusega, mida kohtunikud ilmselt ei taju. Mõju ulatus ja sagedus kohtunike töökoormusele on pigem väike kuni keskmine, kuivõrd muudatuste tulemusel kohtunike töökoormus jaotub ühtlasemalt ja võrdsemalt kohtunike vahel. Üldiselt on tegemist sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna teiste kohtunike töökoormus ega kohtu töökoormus ei suurene enam ajutiselt täitmata kohtunikukohta või eemal viibiva kohtuniku tõttu: ajutiselt täitmata kohtunikukoha või eemal viibiva kohtuniku ülesandeid täidab asenduskohtunik. Mõju ulatus ja sagedus kohtute haldamise nõukoja ja Riigikohtu üldkogu töökorraldusele ja töökoormusele on samuti pigem väike, kuivõrd asenduskohtunike arv kohtusüsteemis on pigem väike ning asenduskohtunikud jaotuvad riigis vastavalt vajadusele laiali. Ebasoovitava mõjuna teisele võib kaasneda see, et asenduskohtunikke ei õnnestu leida, kuna ametikoht eeldab mõningast liikumist Eesti piirides. Ebasoovitav mõju ei pruugi olla aga suur, sest kohtunikueksami sooritanud isikud saavad asenduskohtunikuna juba asuda kohtunikuametisse ja sobiva kohtunikukoha vabanemisel soovitud piirkonnas võivad taotleda enda üleviimist. Kui isikut ei nimetata kohtunikuks viie aasta jooksul pärast kohtunikueksami sooritamist, peab ta kohtunikuametisse asumiseks eksami uuesti sooritama. Sellisel juhul võib isiku jaoks olla motiveeriv alustada kohtunikuametit just asenduskohtunikuna. Seega eeltoodud arvesse võttes on mõju sihtrühmale pigem positiivne, kuid ebaoluline. 1.1.2 Kavandatav muudatus 2 – Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg Sihtrühm Esimese ja teise astme kohtute kohtunikud, so 223 kohtuniku kohta, millest kõik ei ole täidetud. 29 Avalike teenistujate arv Eestis oli 2014. aastal kokku on 29 361 . Kuna kohtunikud moodustavad kogu teenistujate arvust vaid 0,78%, on mõjutatud sihtrühm väike. Avalduv mõju Mõju töökorraldusele ja töökoormusele puudub, kuivõrd muudatused kohtujuhtide nimetamises ja ametiajas ei too kaasa kohtunike töökorralduses ega töökoormuses muudatusi. Juhul kui otsustatakse kolleegiumi esimehe ülesannete lisatasustamine lõpetada ning luua kohtute seaduses ringkonnakohtu aseesimehe institutsioon, siis mõju töökorraldusele ja töökoormusele on väike või samuti puudub. Antud muudatus mõjutab kuute kolleegiumi esimeest, kelle töökoormus väheneb seoses kolleegiumi esimehe tööülesannete täitmise lõpetamisega. Muudatuse ulatus on väike, kuivõrd ei too kaasa töö ümberkorraldamist. Muudatuse sihtrühmaks on vaid kohtunikud ning sihtrühm on väike ja mõju avaldumise sagedus ei ole suur, kui kohtumaja juhtide ja kolleegiumi esimehe nimetamine otsustatakse siduda kohtuesimehe ametiajaga, toimub kohtujuhtide nimetamine iga seitsme aasta 29 Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse 2014. aasta aruanne. Kättesaadav: http://www.avalikteenistus.ee/public/Riigikogu_aruanne/Avaliku_teenistuse_aruanne_2014_29052015_loplik.pd f, lk 18. 27 tagant. Seega muudatusega kaasnevad mõjud on küll pigem positiivsed, kuid ei ole sihtrühma tasandil olulised. 1.1.3 Kavandatav muudatus 3 – Kohtute ressursikasutuse tõhustamine Sihtrühm Sihtrühma suurus sõltub tulevikus kohtute poolt teostavatest töökorralduslikest muudatustest kohtus. Esimeses ja teises kohtuastmes on administratiivsete funktsioonide täitmisega seotud ca 136 ametikohta, millest kõik ei ole täidetud. Seega maksimaalne sihtrühma suurus on 136 ametnikku. Konkreetne sihtrühma suurus sõltub sellest, kas ja milliseid muudatusi või tööprotsessilisi ümberkorraldusi kohtutes tehakse kohtute ressursikasutuse tõhustamiseks. Avalduv mõju Kuivõrd muudatus võimaldab luua eeldused korraldamaks kohtusüsteemi administratiivsete funktsioonide täitmist esimese ja teise kohtuastme üleselt, et tulevikus tõhustada kohtute ajaressursikasutust ja suunata optimeerimisest tulenev ajaressurss nende ülesannete täitmiseks, mis on otseselt seotud kohtumenetluse kiiruse ja kvaliteediga. Eeltoodu tõttu avalduv mõju sihtrühmale puudub peale seaduse muudatuste jõustumist, kuivõrd muudatus iseenesest ei too kaasa kohest töökorralduse muudatust ning töökorralduses muudatuste tegemine ja nende sisu jääb kohtute otsustada. Ka täna võivad kohtud otsustada kohtutes tööprotsesse optimeerida, kuid ei saa korraldada seda kohtuasutuste üleselt. Muudatuse ulatus on väike, kuivõrd ei too kaasa kohest töö ümberkorraldamist. Muudatuse sihtrühm on väike ja mõju avaldumise sagedus ei ole suur, kuivõrd muudatus loob eelduse töökorralduse optimeerimiseks tulevikus kohtute üleselt ning juhul kui töökorraldust otsustatakse optimeerida ja korraldada kohtute üleselt, siis selline muudatus on ametnike suhtes ühekordne ja ei erine mõju poolest sihtrühmale tänasest võimalusest tööprotsesse optimeerida ühe kohtu piires. Kohtute seaduses administratiivsete funktsioonide täitmise võimaldamine kohtuasutuste üleselt iseenesest ümberkorraldusi kaasa ei too, sest ka täna võib kohus otsustada kohtus töö ümberkorraldamise. Kuivõrd tulevikus planeeritavate ümberkorralduste sisu ei ole teada, ümberkorralduste vajalikkus, sisu ja rakendamine jääb kohtute otsustada, siis sihtrühma osas mõju hinnata ei ole võimalik. Seega muudatusega kaasnevad mõjud on pigem positiivsed, kuid ei ole sihtrühma tasandil olulised, kuivõrd sihtrühma seisukohas võrreldes tänasega midagi ei muutu. 1.1.4 Kavandatav muudatus 4 - Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega Sihtrühm Sihtrühmaks on maa- ja halduskohtunikud (178 kohtuniku kohta), kes määratakse graafiku alusel töötama töövälisel ajal, et teostada menetlusseadustikes sätestatud kiireloomulisi menetlustoiminguid. 28 Kuigi kõik maa- ja halduskohtu kohtunikud ei pea vastavalt töökorraldusele olema kättesaadavad üheaegselt, puudutab kiirete menetlustoimingute tegemine siiski mingil ajahetkel eelduslikult kõiki sihtrümaks olevaid kohtunike, kuivõrd tavapärasest tööajast välisel ajal töötamine jagatakse sihtrühma vahel graafiku alusel. Avalduv mõju Mõju töökorraldusele on kaudne. Töökorraldus tööprotsessiliselt ei muutu, küll aga võimaldaks muudatus eelduslikult teostada menetlusseadustikes sätestatud olukordades töövälisel ajal kiireloomulisi menetlustoiminguid senisest rohkem, et tagada parem menetluse kvaliteet ning asjade läbivaatamise kiirus. Muudatuse ulatus on väike, kuivõrd ei too kaasa töö protsessilist ümberkorraldamist ning mõju töökorraldusele on pigem kaudne, küll aga võimaldaks muudatus eelduslikult teostada menetlusseadustikes sätestatud olukordades töövälisel ajal kiireloomulisi menetlustoiminguid. Näiteks muudatuste tulemusel suureneb muuhulgas ka eelduslikult kriminaalasjade lahendamine kiirmenetluses ning menetlustoiminguid kiirmenetluste läbiviimiseks hakatakse senisest enam tegema ka töövälisel ajal (nt nädalavahetustel). Kiireloomulisi menetlustoiminguid tuleb teostada regulaarselt. Muudatusega kaasnevad mõjud ei ole ühiskonna tasandil olulised, kuivõrd puudutavad vaid väikest osa menetlusosalistest (kõik toimingud kohtumenetluses ei ole kiireloomulised) ning eelkõige kiirmenetluses menetletavaid kohtuasju (2015. aastal oli 1770 kiirmenetlust ja 2016. aastal oli 1700 kiirmenetlust, nendest vaid väike osa on seni läbi viidud töövälisel ajal). Seega muudatusega kaasnevad mõjud on küll pigem positiivsed, kuid ei ole sihtrühma tasandil olulised. 1.2. Mõju kohtumenetlusega seotud isikute suhtes Sihtrühm Füüsilised ja juriidilised isikud, kes osalevad kohtumenetluses. Sihtrühma kuuluvad kõik isikud, kellel on kokkupuude kohtumenetlusega või kes osalevad kohtumenetluses. 2016. a oli kohtute infosüsteemi andmetele tuginedes selliseid isikuid 217 506 (kellest 201 534 olid füüsilised isikud ja 30 15 972 juriidilised isikud) . 31. detsembri 2014. a seisuga oli Eestis ca 1 300 000 püsielanikku. Eesti püsielanikest moodustavad menetlusosalised 15,5%. 2015. a oli äriregistri, sihtasutuste ja mittetulundus ühingute registri järgi tegutsevaid juriidilisi isikuid 231 000, seega ligikaudu 7% 31 juriidilistest isikutest oli 2016. a kokkupuude kohtumenetlusega. 30 Menetlusosalisena on arvestatud kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kellel on olnud vähemalt ühekordne kokkupuude kohtumenetlusega aastal 2016 ning kes on menetlusosalised ja kohtumenetluse pooled menetlusseadustike tähenduses (KrMS § 16 lg 2, § 17 lg 1; TsMS § 198 lg 1 ja lg 2, § 205 lg 1; HKMS § 15 lg 1; VTMS § 16, 17) ning isikud, kes on osalenud kohtumenetluses seoses pankrotihalduri kutsetegevusega (PankrS § 54). 31 Juriidiliste isikute hulka ei ole arvestatud riigiasutusi ja välismaa äriühinguid, kuid nende lisandumisel on lisanduv arv vähene arvestades üldkogumit. 29  Avalduv mõju Asenduskohtuniku institutsiooni loomisel vähenevad menetlusajad ning kohtunikel on võimalik senisest enam keskenduda keerukamate vaidluste lahendamisele ning paraneb õigusemõistmise kvaliteet. Seeläbi muutub õigusemõistmine isikutele mugavamaks ja/või kättesaadavamaks, ühtlasi paraneb õiguskeskkonna üldine usaldusväärsus. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest menetlusosalise kokkupuude sellega, kuidas kohtuasju kohtunike vahel jaotatakse on juhuslik. Millises järjekorras toimub kohtuasjade lahendamine, otsustab kohtunik kui menetluse juht ja menetlusosaline ei oma sellega puutumust. Samuti on väike mõju ulatus, kuna see ei kutsu esile muudatusi menetlusosalise käitumises ning puudub vajadus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Menetlusosalise jaoks ei oma tähtsust kohtu sisemine töökorraldus ja kohtuasjade jaotus kohtunike vahel, oluline on see, et menetlusosaline saaks kohtust kvaliteetse lõpplahendi mõistliku aja jooksul. Menetlusosalise jaoks ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne. Seega tegemist on sihtrühmale väheolulise ja pigem positiivse mõjuga, kuna täitamata kohtunikukohtade tõttu ei pikene kohtuasjade menetlusajad. Kohtute ressursikasutuse tõhustamisel luuakse esialgu eeldused kohtute ajaressurssi paremaks kasutamiseks. Tulevikus tööprotsesside optimeerimisel on positiivne kaudne mõju menetlusosalistele, kelle menetlustes võib asja lahendamise kiirus suureneda ning kvaliteet kasvada. Seoses kohtunike töövälisel ajal tehtava töö lisatasustamisega teostatakse eelduslikult menetlusseadustikes sätestatud olukordades töövälisel ajal kiireloomulisi menetlustoiminguid senisest rohkem, et tagada parem menetluse kvaliteet ning asjade läbivaatamise kiirus, mis on käsitletav väheolulise positiivse kaudse mõjuna menetlusosaliste suhtes. Majanduslik mõju menetlusosalistele puudub, muudatused ei too menetlusosalistele kaasa kohtumenetluse kulude kasvu ega vähenemist. Seega menetlusosaliste suhtes on tegemist väheolulise ja pigem positiivse mõjuga. 2. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Planeeritavad muudatused ei muuda füüsiliste ja juriidiliste isikute halduskoormust. 3. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatustega 1 ja 3 ei kaasne riigile kulusid ega tulusid. Seoses muudatusega 2 (ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe institutsiooni kaotamine vs sätestamine kohtute seaduses) sõltub kokkuhoid riigile sellest, millise regulatiivse lahenduse kasuks otsustatakse. Juhul kui sõltuvalt regulatiivsest valikust tekib kokkuhoid riigile, siis tuuakse see välja eelnõu seletuskirjas. Seoses muudatusega 4 30 (kohtunike lisatasustamine tavapärasest kohtu tööajast välisel ajal töötamise eest) kaasnevad kulud riigile, mis tuuakse samuti välja seletuskirjas. 4. Edasine mõjude analüüs Kuivõrd planeeritavad muudatused 1 ja 3 ei too enesega kaasa ühiskonna tasandil olulisi muudatusi täiendavat mõjuanalüüsi ei planeerita. Muudatuse 2 ja 4 osas planeeritakse sõltuvalt regulatiivsest valikust tuvastada ka kulu või tulu riigile. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 1. Valitav lahendus 1.1 Asenduskohtuniku instituudi loomine Muudatusega kavandatakse luua asenduskohtuniku instituut. Asenduskohtunikud nimetatakse Vabariigi Presidendi poolt ametisse KS § 50 lg 1 alusel ilma teenistuspiirkonnata ning määratakse igakordselt asenduskohtunikku vajava kohtu teenistusse Kohtute haldamise nõukoja ettepanekul Riigikohtu üldkogu poolt. Esimese ja teise astme kohtunikul on võimalik üleviimise korras asuda asenduskohtuniku ametikohale. Asenduskohtunikule makstakse esimese astme kohtunikuga võrdset põhipalka ning igakuist kompensatsiooni töö iseloomust tulenevalt, koos põhipalga ja kompensatsiooniga on asenduskohtuniku tasu võrdne ringkonnakohtuniku põhipalgaga. 1.2 Kohtujuhi nimetamine ja ametiaeg Sätestatakse ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe nimetamine, ülesanded ja ülesannetest vabastamine sarnaselt maa- ja halduskohtu kohtumaja juhti kohta sätestatule ning seotakse kohtumaja juhti, maakohtu aseesimehe ja kolleegiumi esimehe ametiaeg kohtuesimehe ametiajaga. Alternatiivselt kaotatakse ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe institutsioon läbi kolleegiumi esimehe ülesannete lisatasustamise kaotamisega ning kaalutakse vajadust ringkonnakohtu aseesimehe institutsiooni loomise järele. Kui aseesimehe institutsioon osutub ringkonnakohtus vajalikuks sätestatakse ringkonnakohtu aseesimehe nimetamine, ülesanded ja vabastamine analoogselt maakohtu aseesimehe kohta sätestatule. Ühtlasi seotakse kohtumaja juhi, maakohtu aseesimehe ning ringkonnakohtu aseesimehe ametiaeg vastava kohtu kohtuesimehe ametiajaga. Justiitsministeerium pooldab viimast lahendust, kuid lõpliku lahenduse valik sõltub kaasatud osapoolte arvamusest. 1.3 Kohtute ressursikasutuse tõhustamine 31 Muudatustega võimaldatakse kohtusüsteemis administratiivsete funktsioonide täitmine esimese ja teise kohtuastme üleselt. 1.4 Kiired menetlustoimingud väljaspool tööaega Muudatustega võimaldatakse kohtuniku tavapärasest tööajast välisel ajal töötamise lisatasustamine. 2.1. Töötatakse välja uus tervikseadus Ei 2.2. Muudatused tehakse senise Jah seaduse struktuuris 2.3 Selgitus Kuivõrd kavandatavad muudatused puudutavad kohtute seaduses reguleeritud kohtuniku ametiõigust, kohtuniku lisatasustamist, kohtumaja juhtide, kohtu aseesimehe nimetamist, ülesandeid ja ametist vabastamist ning ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe institutsiooni ning antud valdkondi reguleerivad sätted on kohtute seaduses siis muudetakse kohtute seadust. 3. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Muudetav õigusakt - kohtute seadus. Puudutatud õigusaktid - avaliku teenistuse seadus, riigieelarve seadus, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, kaitseväe teenistuse seadus ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus. 4. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK edastatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele ning Eesti Kohtunike Ühingule. 5. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Olulisi mõjusid muudatused kaasa ei too. Edasist mõjude analüüsi ega uuringuid ei ole kavas läbi viia (v.a kohtunike lisatasustamise kulu väljaarvestamine riigile). Välisriikide sarnaste regulatsioonide kohta on kogutud andmeid küsitluste teel, vajaduse korral neid täpsustatakse. 6. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Eelnõu õiguslikke valikuid kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna kajastavat kontseptsiooni ei koostatakse eelnõu kontseptsioon) koostata. 32 7. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja III kvartal 2018. aastal kooskõlastamise aeg 8. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 1. jaanuar 2019 9. VTK koostamisse kaasatud valitsusasutused ja Riigikohus (asenduskohtuniku valitsusvälised huvirühmad institutsiooni osas) 10. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Merit Kõlvart ([email protected]) Kaidi Lippus ([email protected]) Marko Aavik ([email protected]) 33  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 29.11.2017 Kehtib kuni: 29.11.2022 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Justiitsministeerium Rahandusministeerium [email protected] Meie 14.12.2017 nr 8-1/8794 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Kohtute seaduse VTK esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 20 tööpäeva jooksul arvates väljatöötamiskavatsuse avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Tiina Runthal 680 3133 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Lugeda dokument avalikuks. Pealkiri: Kohtute seaduse VTK esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 14.12.2017 Registreerimise number: 8-1/8794. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. (372) 620 8100, Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee