Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seadus (Riigikohtu ettepanekud edasikaebeõiguse optimeerimiseks)

Ministeeriumid Meie 14.12.2017 nr 8-1/8797 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seadus (Riigikohtu ettepanekud edasikaebeõiguse optimeerimiseks) Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis sisaldab valdavalt Riigikohtu ettepanekuid tsiviilkohtumenetluses edasikaebeõiguse optimeerimise kohta. Arvamused eelnõu kohta palun esitada 30 päeva jooksul eelnõu saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Arvamuse avaldamiseks: Eesti Advokatuur Eesti Pangaliit Finantsinspektsioon Õiguskantsleri Kantselei Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Notarite Koda Tarbijakaitseamet Teenusmajanduse Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Tallinna Ülikooli õigusakadeemia Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Maksu- ja Tolliamet Stella Johanson 620 8240 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  10.11.2017 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigikohtu ettepanekud edasikaebeõiguse optimeerimiseks) eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Peamise teemana kajastab eelnõu Riigikohtu ettepanekuid tsiviilkohtumenetluses, täitemenetluses ja pankrotimenetluses edasikaebeõiguse piirangute kehtestamise kohta. Edasikaebe piirangud puudutavad peamiselt kaebeõiguse piiramist maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuste kohta tehtud ringkonnakohtu määruste peale edasikaebamist Riigikohtule. Ettepanekud piirangute seadmiseks puudutavad nii menetluslike määruste peale edasikaebamist kui ka hagita asjade lõpplahendite peale edasikaebamist. Lisaks Riigikohtule edasikaebamise piiramisele tehakse ettepanek tõsta kindlaksmääratud menetluskulude vaidlustamise piirmäära seniselt 200 eurolt 500 euroni. Riigikohtu ettepanekute eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine ja kohtupidamise ressursi efektiivsem jaotus. Ettepanekutega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku (edaspidi ka TsMS), täitemenetluse seadustikku (edaspidi ka TMS) ja pankrotiseadust (edaspidi ka PankrS). Lisaks sisaldab eelnõu sätet, millega täpsustatakse pankrotihalduri tasu ja kulude katteks määratud menetlusabi piirmäära. Selle muudatuse raames muudetakse TsMS-i ja PankrS-i. Eelnõu sisaldab ka sätteid, millega muudetakse kohtuistungi aja ja kohtulahendi avalikustamise nõudeid TsMS-is ja halduskohtumenetluse seadustikus (edaspidi ka HKMS). Samuti sisaldab eelnõu sätet mittetulundusühingute seaduse (edaspidi ka MTÜS) §-s 76 sisalduva ekslikult muudetud viite täpsustamise kohta. Eelnõu sisaldab ka sätteid, millega täpsustatakse ühisvara arvelt täitemenetluse läbiviimise regulatsiooni TMS-is. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmisega luuakse rakendussäte, mille kohaselt kuuluvad edaspidi internetis avaldamisele alates 01.01.2006. a jõustunud kohtulahendid. Muudatustega ei kaasne olulist mõju, mis tingiks põhjalikuma mõjuanalüüsi vajaduse. Peamised mõjutatud sihtrühmad on kohtud, pankrotihaldurid, menetlusosalised ja kohtutäiturid. Suurim (rahaline) mõju võib kaasneda pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamist puudutava muudatusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ühisvara arvelt täitemenetluse läbiviimise regulatsiooni täpsustamist ning kohtulahendite ja kohtuistungite avalikustamise nõudeid puudutavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused, samuti Riigikohtu ettepanekute ja Justiitsministeeriumile edastatud materjalide põhjal tsiviilkohtumenetluse seadustiku, täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muudatused on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson ([email protected], 620 8240) ja eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ([email protected], 620 8210). Pankrotihalduri tasu muudatuse on ette valmistanud sama talituse tolleaegne nõunik Triin Lepp. Mittetulundusühingute seaduse muudatuse on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohturegistrite talituse nõunik Berit Loog ([email protected]; 680 3126). Eelnõu kohtulahendite ja kohtuistungite avalikustamise nõudeid puudutava halduskohtumenetluse seadustiku muutmise osa on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Merike Kaev ([email protected]; 620 8262) ja sama talituse juhataja Illimar Pärnamägi ([email protected]; 620 8175). Eelnõu kohtulahendite ja kohtuistungite avalikustamise nõudeid puudutava osa seletuskirja ja mõjude analüüsi ning riigi ja kohalike omavalitsuste tulude ja kulude osa on ette valmistanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Margit Lauri ([email protected]; 680 3144). Eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi koostamisse on andnud suure panuse Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna tolleaegne nooremnõunik Kersti Sügis. Eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi osa on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Pilleriin Lindsalu ([email protected], 620 8221). Eelnõu normitehnilise analüüsi on teinud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Katariina Kärsten ([email protected], 620 8177). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]; 620 8270). 1.3. Märkused Eelnõu Riigikohtu ettepanekud on osa kohtumenetluse tõhustamise paketist, millest halduskohtumenetluse seadustiku muutmise eelnõu on Riigikohtu menetluses (496 SE). Riigikohtu kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ettepanekutega tegelemine on planeeritud kriminaalmenetluse revisjoni käigus. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi p 3.3 kohaselt vähendab valitsus riigivalitsemise kulusid, et tõsta säästlikkust ja läbipaistvust. Selle punkti alusel valmib mh oktoobris 2017 kohtute ressursikasutuse ja tööprotsesside optimeerimise väljatöötamiskavatsus. Kõnesoleva eelnõu kohta ei koostatud väljatöötamiskavatsust tulenevalt HÕNTE § 1 lg 2 punktist 5. Mõjude hindamisel on lähtutud valitsuse kinnitatud mõjude hindamise metoodikast. Eelnõuga muudetakse TsMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.06.2016, 28, HKMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.04.2016, 4, MTÜS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.05.2017, 21, PankrS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.06.2016, 26, TsMSRS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.06.2017, 63 ja TMS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.07.2017, 30. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus, sest muudetakse TsMS-i ja HKMS-i (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 p 14). 2. EELNÕU EESMÄRK 2.1. Eelnõu eesmärgiks on menetlusökonoomia ja kohtumenetluse säästlikkuse tõstmine ning seeläbi riigivalitsemise kulude vähendamine. Menetlusseadustikud näevad nii mõnelgi juhul ette suhteliselt laia Riigikohtusse kaebamise õiguse. Riigikohtu andmetel on Riigikohtusse saabuvate kaebuste hulk viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Kui 2006. a esitati Riigikohtusse 1836 menetlustaotlust, siis 2015. a oli Riigikohtusse saabunud menetlustaotluste arv 3395. See tähendab, et üheksa aastaga on kasvanud Riigikohtusse saabunud menetlustaotluste hulk peaaegu kaks korda. Selline olukord ei ole Riigikohtu hinnangul jätkusuutlik. Koormuse vähendamiseks teeb Riigikohus ettepanekud piirata mõnedes asjades Riigikohtusse edasikaebamise õigust. 2.2. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi piirmäära täpsustamise eesmärgiks on vähendada kohtute eelarvekoormust olukorras, kus kohtupraktika ei ole olnud pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi piirmäära küsimuses ühtlane ning kohtupraktika on liikunud suunas, mida seaduse ettevalmistajad üritasid vältida. Kohtute 2017. aasta eelarveline miinus on 1 049 637 eurot. Eelarveline puudujääk on seotud mh kohtute majandamiskulude kasvamisega (näiteks kolmandate isikute kulud). Senise kohtupraktika kohaselt hüvitatakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatud juhtudel menetlusabi korras halduri tasud ja kulud täies ulatuses nii, et 397 eurot jäetakse riigi kanda ning ülejäänud osa nõuab riik välja võlgnikult. Regulatsiooni eesmärk on aga olnud menetlusabi korras üksnes 397 euro hüvitamine. Olukorras, kus kohtute eelarveid vähendatakse ning kolmandate isikute kulude katmiseks lisaraha ette ei nähta, on selliste kulude katmine kohtutele selgelt koormav. 2.3. Ühisvara arvel sissenõude pööramise sätete täpsustamise eesmärgiks on luua eeldused efektiivseks täitemenetluse läbiviimiseks olukorras, kus Riigikohtu tsiviilkolleegium asus lahendis nr 3-2-1-111-16 seisukohale, et kehtivas õiguses ei ole alust, mis võimaldaks kohtutäituril täitemenetluses abielus oleva võlgniku kontole ja sissetulekule sissenõuet pöörates lähtuda eeldusest, et kontol olev raha või ühe abikaasa töötasunõue oleks võlgniku lahusvaras. 2.4. Kohtuistungi ja kohtulahendi kuulutamise aegade avalikustamise sätete muudatuste eesmärgiks on vältida võimalust siduda automatiseeritult kohtuasja numbri kaudu istungiajad ja avalikustatud kohtulahend, kust on isikuandmed kustutatud, varem avalikustatud isikuandmetega. Muudatus kannab menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitse eesmärki. 2.5. Mittetulundusühingute seaduse muudatuse eesmärgiks on parandada ekslikult varasema seadusemuudatusega muudetud viide. 2.6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise eesmärgiks on luua rakendussäte, mis võimaldaks eemaldada kohtulahendite avalikustatud otsingust enne 01.01.2006. a jõustunud kohtulahendid. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku, mittetulundusühingute seadust, pankrotiseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust ning täitemenetluse seadustikku. Kavandatavate muudatuste sisu: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Paragrahvi 48 muudetakse selliselt, et tsiviilkohtumenetluse tagamiseks TsMS 7. peatüki kohaselt maakohtu määratud trahvi määramise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa senisest erinevalt enam Riigikohtule edasi kaevata. Nimetatud muudatuse eesmärk on pigem preventiivne – et ennetada selliste kaebuste massilisemat jõudmist Riigikohtusse. Paragrahvi 178 lõike 2 muudatus puudutab menetluskulude summa piirmäära, mille ületamisel saab lahendi peale edasi kaevata. Kehtiva seaduse kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Nimetatud piirsumma on kehtinud sisuliselt juba alates TsMS-i jõustumisest 01.01.2006 – Eesti krooni käibeloleku ajal oli see 3000 krooni ning pärast euro kasutuselevõttu 200 eurot. Seega on nimetatud piirmäär jõus olnud juba üle 10 aasta. Selle aja jooksul on toimunud pidev inflatsioon ning enamikus asjades ületavad menetluskulud 200 eurot. Tulenevalt eelnevast ja kohtute menetluskoormuse vähendamiseks võiks nimetatud piirsummat tõsta 500 euroni. Selleks et piirata Riigikohtusse väiksemate menetluskulude summade üle toimuvate vaidluste jõudmist, sätestatakse muudatusega erisus ka Riigikohtusse menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamise piirmäära kohta. Riigikohtusse pöördumise piirmääraks sätestatakse 2000 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamiseks laekus 2016. a Riigikohtusse üle 90 kaebuse, mis moodustas üle 7% Riigikohtusse saabunud kaebustest, mitmetes neist oli menetluskulude summa alla 2000 euro. Seega väheneks eespool nimetatud muudatuse rakendamisega Riigikohtusse saabuvate kaebuste arv. Paragrahvi 183 ja pankrotiseaduse § 65 lg 11 muudatustega täpsustatakse pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi piirmäära regulatsiooni. 31.12.2009 jõustunud kohtutäituri seadusega (462 SE) täiendati kohtumenetluses pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise sätet, st TsMS § 183 lõiget 2 teise lausega, mille kohaselt pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõistetud riigi tuludesse, ei võinud olla suurem kui 6200 krooni. Muudatuse selgituse kohaselt võis juhul, kui kohus määras halduri tasu ja kulutuste katteks hüvitise PankrS § 65 lõike 11 alusel, määrata selle hüvitamiseks menetlusabi. Tagastamatut, riigi kanda jäävat menetlusabi võis määrata kuni 6200 krooni (alates eurole üleminekust on selleks summaks 397 eurot). Alates 01.07.2014 kehtiva redaktsiooni kohaselt hõlmab 397 eurot ka seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui halduri tasu ja kulutused olid suuremad, võis määrata lisaks menetlusabi, mis mõisteti võlgnikult riigi kasuks välja. Kohtutäituri seaduse seletuskirjas viidatud PankrS § 65 lõige 11 reguleerib olukorda, kus kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel – kui esineb alus menetluse raugemiseks, võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esine aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ning võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara. Kohustustest vabastamise menetlust saab kohaldada üksnes füüsilisest isikust võlgniku suhtes ja ei saa kohaldada juriidilisest isikust võlgniku suhtes. Regulatsiooni eesmärk oli, et riik ei kannaks kulusid halduri tasuga seoses tagastamatu menetlusabina ühe halduri kohta pankrotiasjas rohkem kui 397 eurot olenemata sellest, et haldur täidab nii ajutise halduri kui ka pärast pankroti väljakuulutamist pankrotihalduri ülesandeid. Praktikas on mõningatel juhtudel kohtud lahendanud halduri tasustamise aga selliselt, et kohus mõistab samale haldurile kohtute eelarvest välja nii ajutise halduri tasu 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), pankrotihalduri tasu 397 eurot ning lisaks halduri tasu osa, mis ületab 397 eurot, mis peaks jääma võlgniku kanda. 397 eurot ületava osa hilisem võlgnikult sissenõudmine on osutunud problemaatiliseks mh seetõttu, et võlgnikul raha ei ole. Selliste kulude katmine on riigile selgelt koormav. Nagu eespool märgitud, on regulatsiooni algne mõte olnud menetlusabi korras üksnes 397 euro tagastamatu menetlusabina hüvitamine ja seda ületavas ulatuses haldurile tasu kohtute eelarvest välja maksma ei peaks. Nagu teised menetluses kantavad kolmandate isikute kulud, kaetakse ka pankrotihalduri tasud, mis jäävad riigi kanda, reaalselt kohtute eelarvetest. Alates 2018. a eelarvest on kolmandate isikutega seotud kulud kohtute eelarves arvestatud selliselt, et Rahandusministeerium eraldab kohtute eelarvetesse täpselt nii palju raha, kui nende kulude kandmiseks vaja läheb. Seega on küll kohtutele tagatud vahendid kolmandate isikutega seotud kulude kandmiseks sõltumata nende suurusest ja pankrotihalduri tasudega seotud muudatust ei pea tegema kohtute eelarve tasakaalu ja toimetuleku huvides, kuid muudatus on vajalik praktika ühtlustamiseks ja ka selleks, et kohtud ei saaks pankrotihalduritele määrata rohkem raha, kui seadusandja on rahatute isikute pankrottide läbiviimise riigipoolseteks kuludeks vajalikuks pidanud. Et vältida pankrotihaldurite kulude ja tasude menetlusabi korras väljamõistmist riigilt suuremas ulatuses kui 397 eurot halduri kohta ühes pankrotiasjas, tuleks tunnistada kehtetuks TsMS § 183 lg 2 viimane lause ning PankrS § 65 lg 11 teine ja kolmas lause. PankrS § 65 lg- sse 11 tuleks lisada uus tekst, mille kohaselt võib kohus määrata, et pankrotihalduri tasu ja kulu hüvitatakse riigi vahenditest, kuid mitte suuremas summas kui 397 eurot. Paragrahvi 300 lõike 3 täiendamisega sätestatakse, et maakohtu määruse peale, mis kohustab põlvnemise ekspertiisi tegema kohustuslikus korras, esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kaebeõiguse piiramise põhjenduseks on see, et sisuliselt on nendes asjades tegemist tõendite hindamisega, mida Riigikohus oma menetluses teha ei saa. Seega ei oleks nimetatud asjades Riigikohtusse kaebamise õigus mõistlik ning selle arvelt oleks võimalik vähendada Riigikohtusse saabuvate kaebuste hulka. Paragrahvi § 343 lõike 3, § 452 lõike 5 ja § 679 lõike 7 muudatused. TsMS § 343 lg 3, § 452 lg 3 ja § 679 lg 7, samuti HKMS § 127 lg 7, § 173 lg 4 ja § 219 lg 9 muudatusega eemaldatakse nõue avalikustada istungiaegade ja kohtulahendi kuulutamise andmetes ning Riigikohtu menetlusse võtmise otsuste avalikustamisel kohtuasja number. Kohus eemaldab jõustunud kohtulahendi avalikustamisel enda algatusel või menetlusosalise taotluse alusel lahendi avalikustatud versioonist menetlusosaliste nimed. Menetlusosaliste nimede avalikustamine võimaldab avalikustatud istungi- või kohtulahendi kuulutamise ajad hiljem ühendada isikuandmetest puhastatud kohtulahendite andmetega (kohtuasja numbri alusel). Tegemist on isikuandmete kaitse riivega. Isikuandmete avalikustamisel on oluline inimeste õigus privaatsusele ning isikuandmete töötlemisel kehtivad üldised põhimõtted. Kohtumenetluses osalevate isikute andmete avalikustamisel tuleb tagada oluline põhiõigus – õigus eraelu puutumatusele, mistõttu peab igal üksikul juhul kaaluma, kas isiku tuvastamist võimaldavate andmete avaldamine on seaduslik ja vajalik. Kohus on kohustatud seda põhimõtet järgima üksnes kohtulahendite avalikustamisel, kuid praktika on näidanud, et sama põhimõtet tuleb järgida ka muu kohtuteabe avalikustamisel. Muu kohtuteabe avalikustamisel jäetakse menetlusosaliste nimed avalikustamata, kui kohtumenetlus on kuulutatud kinniseks. Kui kohtumenetlus kuulutatakse kinniseks pärast istungi toimumist, siis on menetlusosalise andmed juba avalikustatud. Muudatuse tingib asjaolu, et vaatamata nõudele eespool nimetatud andmed pärast avalikustamist seitsme või 30 päeva jooksul eemaldada ei ole võimalik kohtutel isikuandmeid kaitsta, kui keegi on andmed endale salvestanud või interneti otsingumootorid näitavad eemaldatud andmeid ikka otsingutulemustes (seostamine toimub kohtuasja numbri alusel). Menetlusosalised pöörduvad kohtu poole, et avalikustamine lõpetataks, kuid kohtutel puudub võimalus andmeid eemaldada. Avalikustatud andmeid on võimalik kaitsta veebilehel kohustusliku kontrollkoodiga, kuid ükski kaitse ei ole 100%-line. Seega kõige tõhusam kaitse on jätta menetlusosaliste andmed avalikustamata. Kohtuteabe avalikustamise eesmärgiks on kohtu tegevuse läbipaistvus ja kontrollitavus, kohtupraktika ühtlustamine, statistika ja teadusuuringute tegemine. Kõik see on saavutatav ka siis, kui kohtuteabe avalikustamisel ei avalikustata kohtuasja numbrit. Paragrahvi 390 lõikes 1 tehakse kaks muudatust. Paragrahvi 390 lõige 1 muudetakse, sätestades, et ainult selliste maakohtu või ringkonnakohtu määruste peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS §-s 386 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Kehtivas sõnastuses on Riigikohus andnud TsMS § 390 lg-le 1 väga laia tõlgenduse. Riigikohus on leidnud, et seadus ei erista, kas hagi tagamine tühistatakse poole taotluse alusel või tehakse seda hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse alusel (vt nt RKTKm 3-2-1-2-10, p 15). Selleks et tõlgendust kitsamaks muuta, tuleks hagi tagamise tühistamise peale määruskaebuse esitamist piirata vaid juhtudega, kui hagi tagamine on tühistatud TsMS §-s 386 sätestatud alusel. Lisaks tuleks muuta ka tagatava hagi hinna ülempiiri, mille puhul võib Riigikohtusse pöörduda. Alates 01.01.2009 on selleks summaks olnud 63 900 eurot (kuni 01.01.2011. a 1 000 000 krooni). Kuna sellest ajast on möödunud juba üle seitsme aasta, siis tulenevalt inflatsioonist tuleks ülempiiriks seada 100 000 eurot. Paragrahvi § 447 lõike 4 täiendamisega sätestatakse, et vigade parandamise maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kuna tegemist on valdkonnaga, kus Riigikohtul sisuliselt midagi käsitleda ei ole, ei ole mõistlik lubada vigade parandamise määruse peale Riigikohtusse kaebamise õigust. Paragrahvi 4771 täiendamisel lõikega 4 piiratakse esialge õiguskaitse maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasikaebamist. Paragrahvi 543 muutmisega sätestatakse, et kinnisesse asutusse paigutamise määruse ja asutusse paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise ja lõpetamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning sama seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale võivad esitada määruskaebuse kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata Riigikohtule. Kehtiva õiguse järgi on hagita asjades esialgse õiguskaitse määruste peale edasikaebamise õigus ebaselge. Ühest küljest viitab TsMS § 4771 lg 2 hagi tagamise sätetele, kuid TsMS §-s 390 on kaebeõigus vähemalt osaliselt seotud hagi hinnaga, mida hagita asjadel ei ole. Seetõttu tuleks kaebeõiguse regulatsiooni täpsustada. Üldjuhul ei ole kahekordne kaebeõigus vajalik, osalt just seetõttu, et esialgse õiguskaitse kohaldamise peaks lahendama võimalikult kiiresti. Tihti on tegemist ka perekonnaelu igapäevaste küsimuste lahendamisega. Lisaks on kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamisel üsna suur diskretsioon, st Riigikohus saakski asja lahendamisel sekkuda vaid väga piiratud juhtudel. Vaja oleks tagada kahekordne kaebeõigus siiski äärmiselt piiravate meetmete kohaldamisel, eelkõige isiku kinnisesse asutusse paigutamisel. Seetõttu on ettepanekus täiendatud ka TsMS § 543, mille järgi oleks Riigikohtusse kaebamise õigus tagatud. Paragrahvi 4772 lõike 2 muutmisega piiratakse kohtu nimetatud isikute õigust kaevata nende järelevalve kohta tehtud määruste peale nii, et maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saaks Riigikohtule edasi kaevata. Kuna nimetatud asjades on peamiselt tegemist tõendite hindamisega, siis ei ole Riigikohtusse kaebamise õigus põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 5633, mille kohaselt ei saa lapse suhtes vanema õiguste määramise ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta tehtud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Kehtivas õiguses kohaldub nn suhtlemiskorra asjades kaebeõigusele TsMS § 696 lg-s 3 sätestatud üldreegel. Samas on suhtlemiskorra määramine kohtu diskretsioonotsus ning eeldab kõikide asjaolude hindamist, mida Riigikohus teha ei saa. Lisaks sellele on võimalik suhtlemiskorda asjaolude muutumise korral korrigeerida. Tuleb märkida, et eespool nimetatud asjades esitatakse Riigikohtusse suhteliselt palju kaebusi – nt 2016. a esitati Riigikohtusse 40 kaebust, mis puudutasid vanema õiguste määramist lapse suhtes ning lapsega suhtlemise korraldamist. Seega vähendaks selline piirang Riigikohtusse saabuvate kaebuste hulka. Paragrahvi 667 lõike 1 muutmisega sätestatakse, et määruskaebus lahendatakse alati põhjendatud määrusega. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule. Lahendi põhjendamine on oluline menetlusosaliste jaoks ka juhul, kui lahendi peale edasi kaevata ei saa. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks olukorda, kus menetlusosalisel ei ole võimalik kaevata ja ta ei saa ka põhjendatud seisukohta, miks on lahend tehtud tema kahjuks. Kui välistada õigus esitada määruskaebus Riigikohtusse, siis tuleb tagada, et ringkonnakohtust saab menetlusosaline põhjendatud lahendi. Määruskaebuses võib esitada uusi põhjendusi ja koos määruskaebusega võib esitada ka uusi tõendeid ning menetlusosaline on õigustatud lootma, et ta saab ringkonnakohtu määrusega nende kohta adekvaatsed seisukohad. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustiku § 127 lg 7, § 173 lg 4 ja § 219 lg 9 muudatuste kohta vt TsMS § 343 lg 3, § 452 lg 3 ja § 679 lg 7 muutmise selgitusi. HKMS-i täiendamise kohta §- ga 2922 vt selgitusi TsMSRS täiendamise kohta paragrahviga 46. Mittetulundusühingute seaduse muutmine Äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 384 SE (Riigikogus vastu võetud 20.04.2017) muudeti ekslikult tagasi äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus 347 SE (Riigikogus vastu võetud 05.04.2017) tehtud MTÜS § 76 muudatus. Seetõttu tuleb MTÜS §-s 76 olev vigane viide ÄS § 59 lõigetele 5 ja 6 (384 SE) parandada ning asendada viitega ÄS § 59 lõigetele 5–7 (347 SE). Pankrotiseaduse muutmine Paragrahvi 14 lõike 2 muutmisega välistatakse edaspidi võimalus esitada pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebus Riigikohtusse. Kuna pankrotiavalduse võib pärast menetlusse võtmisest keeldumist uuesti esitada, ei ole Riigikohtusse kaebamise õigusel sisulist tähendust. Sellise kaebeõiguse piiramine võimaldaks vähendada Riigikohtu koormust (kaebusi pankrotiavalduse peale esitati Riigikohtusse 2016. a 25). Paragrahvi 65 lõike 11 muutmise eesmärgiks on vältida menetlusabi korras pankrotihaldurite kulude ja tasude väljamõistmist kohtute eelarvest ühes pankrotiasjas suuremas ulatuses kui 397 eurot halduri kohta (vt ka TsMS § 183 muutmise selgitust). Selleks tunnistatakse kehtetuks TsMS § 183 lg 2 viimane lause ning PankrS § 65 lg 11 teine ja kolmas lause. PankrS § 65 lg-sse 11 lisatakse tekst, mille kohaselt võib kohus määrata, et pankrotihalduri tasu ja kulu hüvitatakse riigi vahenditest, kuid mitte suuremas summas kui 397 eurot. Sarnane on olnud ka esialgne eelnõu ettevalmistajate eesmärk. Samas on kohtupraktika olnud ebaühtlane ja osutunud mitmetel juhtudel selliseks, kus seni kehtinud PankrS § 65 lg-s 11 sätestatud juhtudel jäetakse resolutsiooniga 397 eurot riigi kanda ja halduri kulude katteks mõistetakse välja täiendavad summad võlgnikult. Need ülejäänud summad peaks riik sisse nõudma võlgnikult. Siiski jäävad menetlusabi korras kaetavad halduri tasud ja kulud lõppkokkuvõttes täies ulatuses riigi kanda. Menetlusabi piirmäära ületavate summade sissenõudmine võlgnikult on olnud raskendatud mh seetõttu, et võlgnikul puuduvad vahendid kulu katmiseks. Selliste kulude katmine on riigile selgelt koormav. Nagu eespool märgitud, on regulatsiooni algne mõte olnud menetlusabi korras üksnes 397 euro hüvitamine ja seda ületavas ulatuses haldurile tasu kindlaks määrama ei peaks. Paragrahv § 68 lõike 6 muutmisega välistatakse edaspidi võimalus esitada halduri vabastamise peale määruskaebus Riigikohtule. Kuna sisuliselt on vaidluse lahendamisel tegemist asjaolude hindamisega, mida Riigikohus teha ei saa, siis ei ole põhjendatud Riigikohtusse kaebamise õiguse olemasolu. Paragrahvi 145 lõike 4 muutmisega välistatakse edaspidi võimalus esitada Riigikohtule määruskaebus määruse peale, millega kohus on jaotusettepaneku kinnitanud. Seejuures säilib Riigikohtusse kaebamise õigus lõpparuande vaidlustamisel (PankrS § 163). Selle muudatusega välistatakse kahekordne õigus kaevata jaotusettepaneku kinnitamise peale – esimene kord otseselt jaotusettepaneku kinnitamise peale ja teine kord lõpparuande kinnistamise peale, milles sisaldub ka jaotusettepanekut puudutav. Riigikohus on varem leidnud, et lõpparuande kinnitamise vaidlustamist ei välista see, kui võlausaldaja vaidlustas jaotusettepaneku kinnitamise, kuid tema määruskaebus jäeti rahuldamata (RKTKm 3-2-1-27- 16, p 10). Kuid selline kahekordne kaebeõigus on liiga koormav ning seetõttu tuleks olukorda muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Enne 2006. a kasutasid kohtud lahendite avalikustamiseks esimese ja teise astme kohtute statistika ja kohtulahendite andmekogu. Seal avalikustatud lahendeid ei ole kohtutel tehnilistel põhjustel enam võimalik muuta ega nende avalikustamist lõpetada, sest kohtud kasutavad oma tööks uut infosüsteemi ning nimetatud andmebaasi enam ei kasutata. Enne 2016. a avalikustatud lahendid ei vasta kõigile praegu lahendite avalikustamise suhtes kehtivatele nõuetele. Lahendite jätkuv avalikustamine on põhjustanud mitmeid isikuandmete kaitse rikkumisi. Justiitsministri 15.02.2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus” 12.09.2016 muudatusega eemaldati kohtulahendite avalikustatud otsingust enne 2006. a avalikustatud kohtulahendid. Nimetatud lahendid on nüüd kättesaadavad ainult teabenõude korras kohtu poole pöördudes. Kuivõrd enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku tervikteksti jõustumist 01.01.2006. a kehtis samuti jõustunud kohtulahendite arvutivõrgus avaldamise nõue (TsMS § 2411 lõige 1) ja see nõue kohaldus sel ajal kehtinud HKMS § 5 lõike 1 kohaselt ka halduskohtumenetluses, tuleb luua rakendussätted enne 01.01.2006. a jõustunud kohtulahendite avalikustatud otsingust eemaldamise kohta HKMS § 175 lõike 1 ja TsMS § 462 lõike 1 rakendamiseks, mis täpsustavad, et avalikustatud on jõustunud kohtuotsused alates 01.01.2006. Seetõttu täiendatakse TsMSRS §-ga 46 ja HKMS §-ga 2922. Vajaduse korral on võimalik ka edaspidi kohtulahendite tekstiga tutvuda kohtutes vastavalt menetlusseadustikes ning avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Täitemenetluse seadustiku muutmine Paragrahvi 13 muudatused seonduvad Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-111-16, p 40.3 järeldustega. Riigikohus märkis: „Seaduses puudub alus, et täitemenetluse toimingute tegemiseks saaks kohtutäitur abielus oleva võlgniku kontole ja sissetulekule sissenõuet pöörates lähtuda eeldusest, et kontol olev raha või ühe abikaasa töötasunõue oleks võlgniku lahusvaras. Kohaldada ei saa TMS § 13 lg 1 järgset eeldust, et võlgnikust abikaasa valduses olevast vallasasjast eeldatakse, et see on selle abikaasa omandis. Nõuded ei ole vallasasjad ja neile ei saa olla valdust. Kolleegiumi arvates ei ole tegemist ka seaduse lüngaga, mida oleks võimalik analoogia korras täita. Nõuetele sissenõude pööramiseks ei ole sissenõudja huvides lahusvara eeldust kehtestatud. Kui täiturile on teada, et võlgnik on abielus, kehtib seega eeldus, et tegu on ühisvaraga ning võlgniku nõudele krediidiasutuse vastu kontol oleva raha käsutamiseks ja töötasu nõudele saab sissenõude pöörata üksnes juhul, kui täitedokument on mõlema abikaasa suhtes, teine abikaasa on sissenõude pööramisega nõus (nõusoleku saab anda ka täitemenetluses) või ühisvara on jagatud.“ Riigikohus järeldas, et sellisel kujul võib perekonnaseadusest tulenev seadusjärgne ühisvararežiim takistada efektiivset täitemenetlust ja seega eriti väikenõuete täitmist. Riigikohus märkis, et seadusandjal tuleks kaaluda kas ühisvararežiimi muutmist või vähemasti täitemenetluses lahusvara eelduse seadusega laiendamist. Eelnõu ettevalmistajate hinnangul ei peitu tegelik probleem täitemenetlusõiguses, vaid perekonnaseaduses sisalduvas seadusliku ühisvararežiimi regulatsioonis. Perekonnaseaduse ettevalmistamisel loodi regulatsioon, mille kohaselt oleks seaduslikuks vararežiimiks (soetis)vara juurdekasvu tasaarvestuse režiim, st majanduslik ühisvara. Sellise seadusliku abieluvararežiimi korral ei tekiks mh täitemenetluses küsimust selle üle, millise vara arvelt oleks võimalik abikaasade seadusliku abieluvararežiimi korral võlgnikust abikaasa suhtes toimuvas täitemenetluses sissenõudja nõuet täita. Kuid perekonnaseaduse eelnõu menetlemisel tekkisid seadusliku vararežiimi üle vaidlused ning Riigikogu otsustas oma menetluse käigus (55 SE) seadusliku vararežiimina juurdekasvu tasaarvestuse režiimist loobuda ja kohaldada seadusliku vararežiimina varaühisust (PKS § 24 lg 2). Kuigi tsiviilkäibes oleks sobivam ja paindlikum lahendus muuta seadusjärgne abieluvararežiim juurdekasvu tasaarvestuse režiimiks, st majanduslikuks ühisvaraks, kaotamata samas ühisvara ideed, puudub seadusliku vararežiimi muutmiseks praegu ühiskonna valmisolek ja poliitiline tahe. Abikaasade ühisvara arvelt täitemenetluse läbiviimise regulatsiooni muutmiseks ei pidanud eelnõu ettevalmistajad otstarbekaks laiendada lahusvara eeldusi selliselt, et oleks loetletud varaliigid, mille puhul lahusvara eeldus kohaldub. Riigikohus käsitles oma lahendis küll vaid võlgnikust abikaasa töötasunõuet ja tema nimel avatud arvelduskontol olevat raha, kuid põhjendatud ei ole täitemenetluses nimetatud varaliikide ning muu arestitava sissetuleku, sularaha või väärtpaberite teistsugune kohtlemine ja üksnes kahe täiendava varaliigi suhtes lahusvara eelduse loomine. Kui aga seaduses sätestada lahusvara eeldus selliselt, et loetleda kõik eespool nimetatud varaliigid, ei jääks lahusvara eeldusega katmata varaliike (kinnisvara suhtes kohaldub kinnistusraamatust tulenev režiim). Samuti ei oleks üleüldine lahusvara eeldus kooskõlas perekonnaseaduse varaühisuse regulatsiooni põhimõtetega. Et mitte takistada ülemäära võlgnikust abikaasa suhtes täitemenetluse läbiviimist, tehakse lähtuvalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.04.2017. a otsusest TMS-s muudatused, mille kohaselt tunnistatakse TMS § 13 lõige 1, mis sätestab vallasasjade puhul lahusvara eelduse, kehtetuks ja muudetakse § 14 sõnastust selliselt, et kohtutäitur saab abikaasade ühisvarale sissenõude pööramisel eeldada abikaasa nõusolekut. Kohtutäitur võib ühisvara arestida, müüa või pöörata sellele sissenõude. Vastuväite esitamise korral võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist. Ühisvara jagamise menetluskulud kannavad abikaasad. Seega olukorras, kus abikaasa ei ole kohtutäiturile vastuväidet esitanud, on eelnõu kohaselt võlgnikust abikaasa suhtes toimuvas täitemenetluses ühisvara arvel täitmine lubatud. Erand on tehtud võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ja tema nimel avatud pangakontol oleva raha arestimisele – nende ühisvaraks olevate sissetulekute puhul abikaasa nõusolekut ei eeldata. Samuti ei saa ka edaspidi TMS § 13 lg 2 kohaselt sissenõuet pöörata võlgnikuks mitteoleva abikaasa asjadele, mis sobivad olemuslikult ainult tema isiklikuks kasutuseks. Sarnaselt kehtiva õigusega võib täitemenetluses ühisvara jagamist nõuda sissenõudja. Eelnõu kohaselt jäävad, olenemata kohtumenetluse tulemusest, võlgnikust abikaasa suhtes toimuva täitemenetluse tõttu ühisvara jagamise menetluskulud abikaasade kanda. Paragrahvi 218 lõike 3 muutmisega piiratakse võimalust kohtutäituri otsuse peale ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamiseks Riigikohtusse. Riigikohtusse pöördumiseks peaks täitemenetluses täidetama rahalist nõuet, mis on suurem kui 2000 eurot (perioodilise nõude puhul igakuine summa suurem kui 150 eurot) ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Eespool nimetatud muudatus peaks välistama selle, et Riigikohtusse jõuavad vaidlused väga väikestes asjades. 2016. a saabus Riigikohtusse 57 kaebust kohtutäituri otsuse peale, millest mitmete puhul oli rahaline nõue, mida täitemenetluses täideti, alla 2000 euro. Lisaks sätestatakse, et sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Sunniraha puhul on samuti tegemist vaidlustega väiksemate summade üle, mille jõudmine Riigikohtusse ei ole otstarbekas. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. SEADUSE MÕJUD 6.1. Riigikohtu ettepanekute mõju 6.1.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele – mõju kohtutele Tulenevalt Riigikohtu ettepanekutest kavandatakse piirata edasikaebamise õigust selliselt, et määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata järgnevate maakohtu määruste korral: - maakohtu trahvimäärus (TsMS § 48); - määrus põlvnemise tuvastamise ekspertiisi sundkorras tegemiseks (TsMS § 300); - otsuse parandamise määrus (TsMS § 447); - esialgse õiguskaitse määrus hagita menetluses (TsMS § 4771); - hagita menetluses kohtu nimetatud isiku trahvimise või ametist vabastamise määrus (TsMS § 4772); - määrus vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta; - pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus (PankrS § 14); - pankrotihalduri vabastamise määrus (PankrS § 68); - jaotusettepaneku kinnitamise määrus (PankrS § 145);  - kohtutäituri otsuse kohta tehtud määrus (TMS § 218). Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kavandatava muudatusega tõstetakse alampiir ringkonnakohtusse edasikaebamisel 500 euroni ning Riigikohtusse edasikaebamisel 2000 euroni. Riigikohtu ettepanekul on kavas tõsta ka hagi hinna alampiiri, mille korral on lubatud maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Alampiir tõuseb praeguselt 63 900 eurolt 100 000 euroni. 2016. aasta menetluspraktika põhjal ületas tagatava hagi hind Riigikohtusse esitatud määruskaebustes enamasti 100 000 eurot, mistõttu puudutab muudatus aastas väheseid kaebusi. TsMS § 667 muutmisega kaotatakse võimalus, et ringkonnakohus võib määruskaebuse lahendamisel teha määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule. Sihtrühm: muudatuste peamine sihtrühm on Riigikohus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumisse kuulub seitse riigikohtunikku, lisaks võib mõningane töökorralduslik mõju avalduda ka 14 tsiviilkolleegiumi nõunikule. Mõnevõrra väiksem on mõju ringkonnakohtutele ja see tuleneb eelkõige muudatustest, mille kohaselt lahendatakse määruskaebused edaspidi alati põhjendatud määrusega ning millega tõstetakse kindlaksmääratud menetluskulude vaidlustamise alampiir 500 euroni. Tallinna ja Tartu ringkonnakohtute tsiviilkolleegiumides on ametis kokku 20 kohtunikku. Mõju ulatus: muudatused vähendavad Riigikohtu töökoormust määruskaebuste menetlemisel ning vabaneva ressursi ümberjaotamise teel saab suurendada kohtupidamise üldist tõhusust, sh kiirust, teistes menetlustes. Puuduvad täpsed andmed eespool loetletud määruskaebuste arvu kohta, kuid eelnõu ettevalmistaja hinnangul võib mõju ulatust sihtrühmale hinnata keskmiseks. 2016. aastal esitati Riigikohtule tsiviilasjades 1221 kaebust, mille hulgas oli 57 kaebust kohtutäituri otsuse peale, 40 kaebust, mis puudutasid vanema õiguste määramist lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamist, ning 25 pankrotiavalduse peale esitatud kaebust. Ülejäänud määrustega, mille edasikaebamise õigust reguleeritakse, seotud kaebusi esines vähem. Mõju ringkonnakohtute töökoormusele on kahesuunaline. Menetluskulude kindlaksmääramise peale esitatud määrus- ja apellatsioonkaebuste arvu vähenedes ringkonnakohtute töökoormus väheneb, samas kaasneb nõudega lahendada määruskaebused alati põhjendatud määrusega mõningane töökoormuse kasv. 2016. aastal lahendasid ringkonnakohtud kokku 1524 määruskaebust. Puuduvad andmed, kui paljud neist lahendati ilma kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Mõju sagedus ja ebasoovitavad mõjud: mõju avaldumise sagedus on kohtute jaoks keskmine ning mõju avaldub peamiselt määruskaebuste menetlemisele kuluva aja vähenemise näol. Kõige sagedasema mõjuga muudatuseks on tõenäoliselt menetluskulude kindlaksmääramise edasikaebamise õiguse piiramine. Muudatustega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavaid riske. 6.1.2. Sotsiaalne mõju – õigusemõistmise kättesaadavus ja kiire kohtupidamine Sihtrühm: menetlusosalised, kes soovivad enda õiguste kaitseks Riigikohtusse pöörduda. 2016. aastal saabus Riigikohtusse tsiviilasjades kokku 561 määruskaebust (ringkonnakohtutes 1488). Kuna kohtute infosüsteemi metaandmed ei võimalda tuvastada määrust, mille peale määruskaebus esitati, ega menetlusosaliste arvu, siis ei ole võimalik sihtrühma suurust täpselt hinnata. On siiski oluline märkida, et määruste peale, mille edasikaebamise õigust piiratakse, esitatakse Riigikohtusse vähe kaebusi, mistõttu on ka mõjutatud menetlusosaliste arv suhtarvuna kõigist menetlusosalistest pigem väike. Muudatus, millega tõstetakse vaidlustatavate menetluskulude alampiiri, puudutab ka ringkonnakohtusse edasikaebamise õigust. 2016. aastal oli ringkonnakohtutes tsiviilasjades 152 apellatsioon- ja määruskaebusmenetlust seoses menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega1. Esialgse hinnangu kohaselt puudutab alampiiri tõstmine umbes 5% neist menetlustest (joonis 1). Milline on mõju Riigikohtusse esitatud kaebustele (alampiir Riigikohtusse edasikaebamisel tõstetakse 200 eurolt 2000 euroni), ei ole paraku võimalik esmase analüüsi põhjal hinnata. kuni 500 eurot; 5% 501-1000 üle 1000 euro; eurot; 25% 70% Joonis 1. Vaidlustatud menetluskulude suurus 2016. aastal ringkonnakohtusse saabunud asjades, kus vaidlustati menetluskulude kindlaksmääramine I astmes (n=60)2 Edasikaebeõiguse piiramisega võib kaasneda risk, et isikute võimalus enda õigusi kaitsta väheneb. Eelnõu ettevalmistaja hinnangul on negatiivne mõju siiski vähetõenäoline, kuna muudatused ei ole menetlusosaliste seisukohalt ulatuslikud ning nendega ei saa kaasneda õiguste olulist riivet. Menetlusosalise jaoks positiivse mõjuga on muudatus, millega kaotatakse võimalus ringkonnakohtul lahendada määruskaebus kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Arvestades eelnõu üldist eesmärki, avaldab kohtute töö optimeerimine sihtrühmale eelkõige positiivset mõju kiirema tsiviilkohtumenetluse näol. 6.2. Isikuandmete avaldamisega seotud muudatuste mõju 6.2.1. Sotsiaalne mõju – kohtumenetluse avalikkuse piiramine Sihtrühm: muudatus avaldab mõju menetlusosalistele ja veebilehtedel avalikustatud informatsiooni tarbijatele. Riigi Teataja veebilehe kohtuistungite ja kohtulahendite avalikult 1 Andmed sisaldavad peamiselt määruskaebusi, millega vaidlustati menetluskulude kindlaksmääramine, aga ka apellatsioonkaebusi, millega vaidlustati maakohtu otsus üksnes menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas. Andmed ei sisalda apellatsioonkaebusi, millega vaidlustati kohtuotsus tsiviilasjas tervikuna, sh ka näiteks menetluskulud. 2 Andmed kajastavad üksnes vaidlustatud menetluskulude summat, mitte aga kõigi menetlusosaliste kohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulusid. teatavaks tegemise aegade osa külastati 2016. aastal 129 957 korral. Võrreldes elanikkonna arvuga Eestis (1,3 miljonit) on mõjutatud sihtrühm keskmine. Mõju ulatus: muudatuse tulemusel on menetlusosaliste isikuandmed paremini kaitstud. Puudub võimalus siduda anonüümselt avalikustatud lahendit varem avalikustatud isikuandmetega. Menetlusosaliste jaoks on veebilehel avaldatud andmed teada. Kohus teavitab isikut avaliku e-toimiku kaudu. Avalik e-toimik pakub menetlusosalistele teavet kõikide istungite ning avalikustatavate kohtulahendite aegade kohta. Kui isikul puudub juurdepääs avalikule e-toimikule, siis teavitab kohus isikut muul viisil. Avaliku kohtuistungi puhul saavad kohtumenetluse osaliste andmed teatavaks ka kohtusaalis viibivatele isikutele, kuid see isikute ring on siiski piiratum võrreldes internetis avaldatava teavituse võimaliku lugejate hulgaga. Mitmesugustele võrgulehtedele kopeerituna ja teistest allikatest leitud andmetega seostatuna hakkavad avalikustatud andmed ringlema ning isikul ja kohtul ei ole võimalik nende avalikustamist lõpetada. Mõju ulatus sihtrühmale on enamikul juhtudel väike. Mõju avaldumise sagedus: 2016. a avalikustati kokku 43 303 istungit ja 7217 kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aega. Muudatus mõjutab menetlusosaliste ja isikute andmete avalikustamist tsiviil- ja halduskohtumenetluses. Ebasoovitavad mõjud: eelnõuga kavandatud muudatustega kaasneb istungiaegade ja kohtu poolt avalikult teatavaks tehtud lahenditega seotud informatsiooni vähenemine. Menetlusosalised saavad endale vajaliku teabe avaliku e-toimiku kaudu või kohtust. Istungite ning lahendi avalikult teatavaks tegemise aegade avalikustamise nõude üks eesmärke oli pakkuda menetlusosalistele võimalust otsida endaga seotud informatsiooni veebilehe kaudu. Praegu pakub seda võimalust avalik e-toimik. Avalikkus saab vajaliku teabe ka ilma kohtuasja numbrita. Kohus avalikustab menetlusosalise nimed ning asja sisu lühikirjelduse. Kohtumenetluse avalikkuse põhimõte teenib kohtumenetlustesse kaasatud isikute (eeskätt menetlusosaliste) huvisid. Kui isikul on õigustatud huvi ja ootus teada, millise numbriga kohtuasjad kohtus arutamisele tulevad või lahend avalikustatakse, võib isik alati vastava teabenõudega kohtu poole pöörduda. 6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele – kohtute töökorraldus Sihtrühm: muudatus mõjutab kohtus istungiaegade ja lahendite avalikult teatavaks tegemise aegade avalikustamisega ning Riigikohtu kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsuste avalikustamisega tegelevaid ametnikke (u 180 ametnikku). Võrreldes kogu tööealise elanikkonna arvuga Eestis (2012. aastal 651 700) on mõjutatud sihtrühm väike. Mõju ulatus: mõju on väike, kuna juba praegu peavad kohtuametnikud kontrollima veebilehel avalikustatavat informatsiooni (nt kinniseks kuulutatud menetluste korral). Füüsiliste isikute nimede eemaldamisel tuleb ametnikul kohtute infosüsteemis avalikustatava informatsiooni sisestamisel muuta süsteemi varem sisestatud vabateksti. Eelnõuga tehtud muudatusega kehtestatakse kõikidele kohtutele ühesugused kohustused andmete avalikustamisel, mis võimaldab tagada, et kõik kohtud avalikustavad andmeid ühtemoodi. Mõju avaldumise sagedus: võrreldes kohtute muude tegevustega on istungiaegade ja kohtulahendi kuulutamise aegade avalikustamisele ning Riigikohtu menetlusse võtmise otsustamise otsuste avalikustamisele kuluv aeg väike. Andmed on sisestatud kohtute infosüsteemi ning kohtuametnikul tuleb muuta avalikustatavaid andmeid, kui ta soovib sisestada süsteemi pakutavast pealkirjast erinevat pealkirja. Ebasoovitavad mõjud: ebasoovitavate mõjude risk on väike. Võimaliku täiendava töökoormuse leevendamiseks ning võimalike vigade ennetamiseks tuleb 2018. aastal planeerida kohtute infosüsteemi arendus. 6.3. Abikaasade ühisvara arvel täitemenetluse läbiviimisega seonduva muudatuse mõju Majanduslik mõju – täitemenetluse efektiivne läbiviimine Sihtrühmad: muudatusest mõjutatud sihtrühmad on kohtutäiturid, abielus olevad võlgnikud ja nende abikaasad ning isikud, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudjad). Eelnõu ettevalmistamise ajal tegutses Eestis 46 kohtutäiturit (Harju tööpiirkonnas 16, Pärnu tööpiirkonnas 10, Tartu tööpiirkonnas 12 ja Viru tööpiirkonnas 8)3, kes alustasid 2016. aastal 101 578 füüsilise isiku suhtes kokku 101 652 täitemenetlust. Täitemenetlusregistri andmed ei võimalda tuvastada võlgnike abielulist staatust, kuid ekstrapoleerides eeldust, et 34% elanikest on abielus4, võib muudatusest otseselt mõjutatud sihtrühma suuruseks hinnata ligikaudu 69 000 isikut (abielus olevad võlgnikud, nende abikaasad, kohtutäiturid). Tabel 1. Füüsiliste isikute suhtes alustatud täitemenetlused aastatel 2012-2016 2012 2013 2014 2015 2016 Füüsiliste isikute suhtes alustatud 138 901 118 849 119 388 114 280 101 652 menetlused Füüsilisest isikust võlgnikud 138 736 118 670 119 261 113 981 101 578 Praegu kehtib TMS § 13 lõike 1 kohaselt täitemenetluses eeldus, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Edaspidi hakatakse sissenõude pööramisel abikaasade ühisvarale eeldama abikaasa nõusolekut. Nii kehtiva kui ka kavandatud regulatsiooni kohaselt on võlgniku abikaasal õigus toiming vaidlustada ning sissenõudjal õigus nõuda ühisvara jagamist. Muudatusega soovitakse tagada täitemenetluse efektiivne läbiviimine sarnaselt Riigikohtu lahendile 3-2-1- 111-16 eelnenud olukorra õigusliku olukorra tõlgendusega. Seega on muudatuse mõju sihtrühmadele tõenäoliselt väikse ulatusega ning tervikuna väheoluline. Tähelepanu tuleb aga juhtida võimalikele ebasoovitavatele riskidele. Näiteks ei ole edaspidi välistatud varaühisuse korral sissenõude pööramine võlgniku abikaasa omandis olevale asjale. Kuna sõnaselgelt sätestatakse ka vastuväite esitamise õigus sissenõude pööramise vastu abikaasade ühisvarale, siis võib negatiivseks riskiks olla ühisvara jagamisega seotud kohtuvaidluste arvu kasv ning sellest tulenev koormus kohtutele. Mõju realiseerumise tõenäosus on eelnõu koostaja hinnangul siiski väike. Muudatus avaldab sihtrühmadele eelkõige majanduslikku mõju, kohtutäiturite jaoks võivad kaasneda ka töökorralduslikud muudatused. Lõplik mõju selgub alles menetluspraktika käigus. 3 Kohtutäiturite nimekiri: http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kontaktinfo-0 (16.10.2017) 4 Kuna puudub põhjus eeldada, et võlgnike hulgas erineb abielus olevate inimeste osakaal oluliselt üldkogumist (Eesti elanikest), siis kohaldati üldkogumi tulemusi konkreetsele segmendile. Andmed statistikaameti 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/statfile2.asp (16.10.2017) 6.4. Pankrotihalduri tasuga seonduva muudatuse mõju 6.4.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele – mõju kohtutele Sihtrühm: muudatuse peamiseks sihtrühmaks on Harju, Tartu, Viru ja Pärnu maakohtud. PankrS § 65 ja TsMS § 183 muutmisega tagatakse, et riigi vahenditest ei hüvitata ühes pankrotiasjas pankrotihalduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks), koos käibemaksuga seega mitte suuremas summas kui 476,4 eurot. Praeguse praktika kohaselt kujuneb hüvitatav summa teatud juhtudel aga suuremaks, seda esmalt põhjusel, et ühes pankrotiasjas võidakse samale haldurile tasu hüvitada mitu korda – kõigepealt ajutise halduri tasu katmiseks ning seejärel, pärast pankroti väljakuulutamist, pankrotihalduri tasu katmiseks. Teine põhjus seisneb määratud menetlusabi sissenõudmises võlgnikult (riigi vahenditest hüvitatavat summat ületavas osas), mis sageli osutub problemaatiliseks. Mõju ulatus: 2016. aasta andmete põhjal võib muudatus kaasa tuua rahalise kokkuhoiu riigieelarvele kuni 231 318 eurot aastas5. 2016. aastal mõistsid kohtud pankrotihaldurite tasude ja kulude katteks menetlusabi korras välja suurema summa kui 476,4 eurot 219 korral. Seejuures olid pankrotihaldurite kulud 2016. aastal kokku 673 19 eurot, sellest kulud, mis olid 476,4 eurot või väiksemad, moodustasid 337 469 eurot (tabel 1). Tabel 1. 2016. aastal tehtud maksed pankrotihaldurite kulude hüvitamiseks (eurod) Kordade arv Summa Täpselt 476,4 eurot 534 254 398 Suuremas summas 219 335 650 Väiksemas summas 301 83 071 Kokku 1054 673 119 Töökorralduslik mõju kohtutele on väike ja muudatusega kohanemine eelduslikult lihtne: töökoormus võib mõningal määral väheneda seoses 397 eurot ületava menetlusabi sissenõudmisega võlgnikelt. Muudatusega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavaid mõjusid. 6.4.2. Majanduslik mõju – mõju pankrotihaldurite tegevusele Sihtrühm: teine mõjutatud sihtrühm on pankrotihaldurid, kelle jaoks toob muudatus kaasa võimaliku tulude vähenemise füüsiliste isikute pankrotimenetlustes, kui pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lg 11 alusel. Eelnõu koostamise ajal tegutses Eestis 78 pankrotihaldurit6. 2016. aastal lahendasid maakohtud kokku 1372 pankrotiõigusega seotud tsiviilasja, millest paljude puhul määrati menetlusabi halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks suuremas summas kui 397 eurot. Summaarne rahaline mõju pankrotihalduritele on võrreldav kohtutele kaasneva 5 Tõenäoliselt on mõju väiksem, arvestades, et osa võlgnikelt väljamõistetud summadest õnnestub siiski sisse nõuda, mida antud pr 6 Pankrotihaldurite nimekiri: http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kontaktinfo (13.10.2017) kokkuhoiuga (ilma käibemaksuta suurusjärgus kuni 192 765 eurot), sest puudub alus eeldada, et võlgnikelt väljamõistetud halduri tasude ja kulutuste hüvitise sissenõudmine muutub edaspidi tulemuslikumaks. Ühe pankrotihalduri kohta tähendab see keskmiselt kuni 2471- eurost saamata jäävat tulu aastas (tegelik mõju on tõenäoliselt siiski väiksem). Eelnõu ettevalmistaja hinnangul on mõju sihtrühmale keskmise ulatusega, kuid sage. 6.5. Halduskoormus ja hinnang mõjude olulisusele Eelnõu koostaja hinnangul ei mõjuta muudatused elanike halduskoormust. Ei ole välistatud, et abikaasade ühisvara suhtes toimuvat täitemenetlust puudutav muudatus võib üksikutel juhtudel kaasa tuua vastuväidete esitamise sagenemise ning ühisvara jagamisega seotud halduskoormuse kasvu abikaasadele. Tegemist on aga riskiga, mille realiseerumise tõenäosust on keeruline prognoosida. Pankrotihalduri (või juriidilise isiku, mille kaudu haldur tegutseb) halduskoormus võib vähesel määral kasvada seoses halduri tasu sissenõudmisega pankrotivõlgnikelt. Eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju kohtute töökoormusele on kahesuunaline – töökoormus nii kasvab kui kahaneb, sõltuvalt konkreetsest muudatusest. Eelnõu ettevalmistaja hinnangul ei kaasne muudatustega HÕNTE § 46 mõistes olulist mõju. Lisaks märgime, et MTÜS muutmise (eelnõu § 3) puhul on tegemist tehnilist laadi muudatusega (vea parandamisega), millega seotud mõjusid on hinnatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukohta) väljatöötamise käigus7. TsMSRS-i muudatuse mõjusid, mis puudutavad enne 2006. aasta 1. jaanuari jõustunud kohtulahendite avaldamist, on analüüsitud kohtute infosüsteemi määruse muutmisel. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Isikuandmete avaldamisega seotud muudatuse paremaks rakendamiseks tuleb arendada kohtute infosüsteemi. Kohtute infosüsteemi arenduse tulemusel ei pea kohtuametnikud ise iga kord avalikustatavat infot muutma, seda teeb süsteem. Ametniku ülesandeks jääb üksnes andmete kontrollimine. Kohtute infosüsteemi arendus planeeritakse 2018. aastal, mille käigus selgub ka selle eeldatav maksumus. Kohtute infosüsteemi arendamise kulud on järgmisest aastast arvestatud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse püsikuludesse. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi piirmäära sätte täpsustamine võib 2016. aasta kulude põhjal tuua kohtutele kaasa kuni 230 000-eurose kulude kokkuhoiu aastas. Tegelik mõju sõltub pankrotiavalduste hulgast. Muude muudatustega riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi, kulusid ja tulusid eeldatavalt ei kaasne. 8. RAKENDUSAKTID Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte ega muuta olemasolevaid. 7 Eelnõu on kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/455719c5-367b-4799-8fe3- 7d38b76b8136 (17.10.2017) 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Seadus jõustub üldises korras. Seaduse üldises korras jõustumine jätab seaduse rakendajatele mõistliku aja muudatustega tutvuda. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Advokatuurile, Eesti Pangaliidule, Finantsinspektsioonile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Notarite Kojale, Maksu- ja Tolliametile, Tarbijakaitseametile, Teenusmajanduse Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli õigusakadeemiale, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. Algatab Vabariigi Valitsus …… 2017. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Justiitsminister  [EELNÕU] 10.11.2017 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (Riigikohtu ettepanekud edasikaebeõiguse optimeerimiseks) § 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 48 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Maakohtu trahvimääruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.“; 2) paragrahvi 178 lõike 2 esimeses lauses asendatakse arv „200“ arvuga „500“; 3) paragrahvi 178 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Riigikohtule saab menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 2000 eurot.“; 4) paragrahvi 183 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 300 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.“; 6) paragrahvi 343 lõike 3 esimesest lausest, § 452 lõike 5 esimesest lausest ja § 679 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja sõnad “tsiviilasja numbri,“; 7) paragrahvi 390 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tagamise“ sõnadega „käesoleva seadustiku § 386 lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel“; 8) paragrahvi 390 lõike 1 teises lauses asendatakse arv „63 900“ arvuga „100 000“; 9) paragrahvi 447 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.“; 10) paragrahvi 4771 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Esialgse õiguskaitse määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seadus ei sätesta teisiti.“; 11) paragrahvi 4772 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.“; 12) paragrahvi 543 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kinnisesse asutusse paigutamise määruse ja asutusse paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise ja lõpetamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning käesoleva seadustiku § 536 lõikes 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. (2) Esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale võivad esitada määruskaebuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata Riigikohtule. (3) Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.“; 13) seadustiku 56. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 5633 järgmises sõnastuses: „§ 5633. Määruskaebuse esitamine Käesolevas jaos nimetatud määruste peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.“; 14) paragrahvi 667 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 127 lõike 7 esimesest lausest, § 173 lõike 4 esimesest lausest ja § 219 lõike 9 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „haldusasja numbri,“; 2) seadustikku täiendatakse §-ga 2922 järgmises sõnastuses: „§ 2922. Jõustunud kohtulahendi avalikustamine arvutivõrgus Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lõiget 1 kohaldatakse 2006. aasta 1. jaanuaril või hiljem jõustunud kohtulahendi suhtes.“. § 3. Mittetulundusühingute seaduse muutmine Mittetulundusühingute seaduse §-s 76 asendatakse tekstiosa „§ 59 lõikeid 5 ja 6” tekstiosaga „§ 59 lõikeid 5–7”. § 4. Pankrotiseaduse muutmine Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 65 lõike 11 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.“; 3) paragrahvi 68 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 145 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks. § 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 46 järgmises sõnastuses: „§ 46. Jõustunud kohtulahendi avalikustamine arvutivõrgus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 462 lõiget 1 kohaldatakse 2006. aasta 1. jaanuaril või hiljem jõustunud kohtulahendi suhtes.“. § 6. Täitemenetluse seadustiku muutmine Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Sissenõude pööramisel abikaasade ühisvarale eeldatakse abikaasa nõusolekut. Kohtutäitur võib ühisvara arestida, müüa või pöörata sellele sissenõude. Nõusolek ei hõlma võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetulekut ja tema nimel avatud pangakontol olevat raha. (2) Sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Ühisvara jagamise menetluskulud kannavad abikaasad.“; 3) paragrahvi 218 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse, välja arvatud juhul, kui täitemenetluses täidetakse rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2000 eurot või kui perioodilise nõude korral on igakuine summa väiksem kui 150 eurot, ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.“. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ....... 2017. a Algatab Vabariigi Valitsus ……… 2017. a [seaduse vastuvõtmise koht ja kuupäev] [allkirjastaja nimi ja ametinimetus] Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seadus (Riigikohtu ettepanekud edasikaebeõiguse optimeerimiseks) Registreerimise kuupäev: 14.12.2017 Registreerimise number: 8-1/8797. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. (372) 620 8100, Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee