EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 31.10.2017
SWD(2017) 354 final
COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT
on the Impacts of fully harmonised rules on contracts for the sales of goods
supplementing the impact assessment accompanying the proposal for a Directive of the
European Parliament and of the Council on certain aspects concerning contracts for the
online and other distance sales of goods
Accompanying the document
Amended proposal for a
DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on certain aspects concerning contracts for the sales of goods, amending Regulation
(EC) N°2006/2004 of the European Parliament and of the Council and Directive
2009/22/EC of the European Parliament and of the Council and repealing Directive
1999/44/EC of the European Parliament and of the Council
{COM(2017) 637 final}
EN EN
Contents
1 What is the problem and why is it a problem ..................................................................... 3
1.1 Background ......................................................................................................................... 3
1.2 The need of uniform rules for all consumer sales of goods ................................................ 5
1.2.1 The Fitness Check analysis confirmed that the obstacles to cross-border trade are relevant
for both online and offline sales of goods. .......................................................................... 5
1.2.2 Public consultation and stakeholders' consultation confirm the need for uniform EU rules
across sales channels. .......................................................................................................... 6
1.2.3 The progress made so far in the legislative procedure points to the need for uniform EU
rules across sales channels. ................................................................................................. 7
1.3 Differences in national consumer contract law rules affect EU businesses and consumers 7
1.3.1 Existing legal framework .................................................................................................... 7
1.3.2 Differences in mandatory consumer contract law rules create costs for businesses ........... 8
1.3.3 Businesses perceive differences in consumer contract law rules as significant barriers to
cross-border sales. ............................................................................................................... 9
1.3.4 Consumers' confidence in buying goods cross-border is growing, but the lower level of
cross-border purchases persists. ........................................................................................ 10
2 Why the EU needs to act................................................................................................... 11
3 What is the impact of fully harmonised rules for businesses and consumers ................... 12
3.1 Costs and cost savings for businesses resulting from fully harmonised rules for the sales
of goods ............................................................................................................................ 13
3.1.1 Businesses currently selling online ................................................................................... 13
3.1.2 Businesses currently selling offline .................................................................................. 15
3.1.3 Costs and benefits for companies must be assessed from a medium-to-long-time
perspective ........................................................................................................................ 17
3.2 Aligned rules for online and offline sales is consistent with the omni-channel market
trend .................................................................................................................................. 18
3.3 EU businesses and consumers need a forward looking approach ..................................... 19
3.4 The right balance for a high level of consumer protection ............................................... 21
3.4.1 Remedies........................................................................................................................... 21
3.4.2 The legal guarantee period ................................................................................................ 22
3.4.3 Burden of proof................................................................................................................. 24
3.4.4 Notification of the defect by the consumer ....................................................................... 25
3.4.5 The impact of the proposal is overall beneficial for EU consumers ................................. 26
2
1 WHAT IS THE PROBLEM AND WHY IS IT A PROBLEM
1.1 Background
On 9 December 2015, the Commission adopted two proposals for directives on digital
contracts, the proposal for a directive on certain aspects concerning contracts for the supply of
digital content (DCD)1 and the proposal for a directive on certain aspects concerning contracts
for the online and other distance sales of goods (OSD).2 These two proposals were
accompanied by an impact assessment.3 These proposed Directives aim at boosting cross-
border online trade by removing regulatory barriers for businesses and increasing consumer
confidence through fully harmonised key consumer contract law rules.
Against the background of the fast pace of commercial and technological change due to
digitalisation, the Commission decided at that time to urgently tackle the key obstacles that
hamper online cross-border commerce by proceeding as a priority with a proposal on online
and other distance sales. However, in the Communication accompanying the digital contracts
proposals the Commission clearly stated its intention to continue its assessment on offline
sales, with a view of ensuring consistency of rules across the sales channels. To ensure this
coherence, the Commission committed to continue the data collection and analysis concerning
face-to-face sales, as part of its Fitness Check of consumer and marketing law (REFIT) which
included also the application of the Consumer Sales and Guarantee Directive (CSGD), and to
submit all relevant findings to co-legislators.4
Following up on this commitment, the Commission submitted to co-legislators the new data
from the Fitness Check concerning the CSGD as soon as they became available: a first
analysis was submitted to co-legislators in August 2016, while the final analysis of all data
gathered in the context of the Fitness Check on the CSGD was submitted in September 2016.
Finally, in April 2017, the Commission forwarded to co-legislators advance copies of the full
final reports of the two studies underpinning the analysis of the Fitness Check, prior to their
publication.
The Report on the Fitness Check of consumer and marketing law5 received a positive opinion
by the Commission's Regulatory Scrutiny Board on 2 May 20176 and was published on 29
May 2017. The Fitness Check Report is supported by 3 lots of external studies.7 Lot 1 study8
evaluated the Unfair Commercial Practices Directive,9 the Unfair Contract Terms Directive10,
the Price Indication Directive11, the Misleading and Comparative Advertising Directive12, and
1 COM (2015) 634 final.
2 COM (2015) 635 final.
3 SWD (2015) 274 final.
4 COM (2015) 633final, p.8.
5 SWD (2017) 209 final
6 2016/JUST/023, available at https://ec.europa.eu/info/publications/fitness-check-consumer-and-marketing-law_en.
7 The studies for the Fitness Check of consumer and marketing law are available at
http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=59332.
8 Study for the Fitness check of consumer and marketing law, May 2017.
9 Directive 2005/29/EC of the European Parliament and of the Council of 11 May 2005 concerning unfair business-to-
consumer commercial practices in the internal market and amending Council Directive 84/450/EEC, Directives
97/7/EC, 98/27/EC and 2002/65/EC of the European Parliament and of the Council and Regulation (EC) No 2006/2004
of the European Parliament and of the Council (‘Unfair Commercial Practices Directive’).
10 Council Directive 93/13/EEC of 5 April 1993 on unfair terms in consumer contracts.
11 Directive 98/6/EC of the European Parliament and of the Council of 16 February 1998 on consumer protection in the
indication of the prices of products offered to consumers.
12 Directive 2006/114/EC of the European Parliament and of the Council of 12 December 2006 concerning misleading
and comparative advertising (codified version).
3
the Injunctions Directive.13 A separate Lot 2 study assessed the CSGD. The results of the Lot
2 study are presented in two separate reports.14 Lot 3 study15 was dedicated to gathering
information about consumer awareness and experience of exercising their rights. It included a
large-scale consumer survey and mystery shopping exercises and behavioural experiments.
The method and analytical approaches followed in these studies are described in more details
in Annex 4 of the Report on the Fitness Check of EU consumer and marketing law. 16 An
evaluation of the Consumer Rights Directive (CRD)17 was conducted in parallel to the Fitness
Check and a report18 on the application of the Consumer Rights Directive (CRD)19,
accompanied by an evaluation report20, was also published on 29 May 2017.
The European Parliament (EP) rapporteurs of both the lead committee for the Internal Market
and Consumer protection (IMCO) and the associated committee for Legal Affairs (JURI) for
the OSD proposal have tabled amendments which extend the scope of the OSD proposal to all
contracts of sale concluded between a seller and a consumer and repeal the CSGD
(amendments 29 and 64 in IMCO and amendments 9 and 39 in JURI). In that context, IMCO
requested an ex-ante impact assessment from the European Parliamentary Research Service in
order to assess the impacts of these amendments. The impact assessment was published on 14
July 201721, and confirmed that the adoption of amendments 29 and 64 would be likely to
have generally positive impacts for businesses and consumers. Finally, on 25 July 2017 the
Commission published the 2017 edition of the Consumer Conditions Scoreboard, based on
dedicated representative surveys of consumers and retailers in all EU countries.22
Supplementing the impact assessment submitted by the Commission in December 2015, this
Staff Working Document of the Commission presents a comprehensive overview of the
findings and data gathered through the above-mentioned different sources as regards the
possible impacts of fully harmonised rules on consumer contracts for the online and offline
sale of goods. The present document builds on the December 2015 impact assessment: firstly,
it aims to update the description of the problem to be tackled, taking into account recent data
and evidence for both online and offline sales, and secondly it aims to deepen the analysis of
the impacts of the preferred policy option in the light of the amended Commission proposal
which extends the scope to all consumer sales.
13 Directive 2009/22/EC of the European Parliament and of the Council of 23 April 2009 on injunctions for the protection
of consumers' interests (Codified version).
14 a) Study on the costs and benefits of the minimum harmonisation under the Consumer Sales and Guarantees Directive
1999/44/EC and of potential full harmonisation and alignment of EU rules for different sales channels and b) Study on
the costs and benefits of extending certain rights under the Consumer Sales and Guarantees Directive 1999/94/EC, May
2017. The Lot 2 reports are referred to in this document as "Lot 2a Study" and "Lot 2b Study" respectively.
15 Consumer Market Study to support the Fitness Check of EU consumer and marketing law, May 2017.
16 SWD(2017) 209 final, Report of the Fitness Check of consumer and marketing law, p. 134 et seq.
17 Directive 2011/83/EU of the European Parliament and of the Council of 25 October 2011 on consumer rights,
amending Council Directive 93/13/EEC and Directive 1999/44/EC of the European Parliament and of the Council and
repealing Council Directive 85/577/EEC and Directive 97/7/EC of the European Parliament and of the Council;
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32011L0083
18 http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=59332
19 Directive 2011/83/EU of the European Parliament and of the Council of 25 October 2011 on consumer rights,
amending Council Directive 93/13/EEC and Directive 1999/44/EC of the European Parliament and of the Council and
repealing Council Directive 85/577/EEC and Directive 97/7/EC of the European Parliament and of the Council;
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32011L0083
20 SWD (2017)169
21 http://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_STU%282017%29603258.
22 http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=117250.
4
1.2 The need of uniform rules for all consumer sales of goods
1.1.1 The Fitness Check analysis confirmed that the obstacles to cross-border trade
are relevant for both online and offline sales of goods.
The wide analysis undertaken for the OSD proposal identified the differences in national
consumer contract laws as obstacles to cross-border trade. This analysis already showed that
many of the issues identified were relevant for both online and offline sales of goods.
In the Communication accompanying the digital contracts proposals the Commission
committed to gather additional data concerning face-to-face sales in the context of the Fitness
Check of consumer and marketing law, stating in particular that ""If the outcome of the REFIT
exercise will confirm the preliminary results of the ongoing analysis - which seems to be
pointing towards the need for a Commission initiative on offline sales of goods – these
conclusions could feed into the progress made by the co-legislators on the proposal for online
sales of goods, for instance by expanding its scope."23Indeed, the Fitness Check results
concerning the application of the CSGD (the rules of which will be replaced by the amended
Commission proposal) complemented the analysis underpinning the OSD proposal and
largely confirmed its policy choices.
The Fitness Check of EU marketing and consumer law and the evaluation of the CRD
confirmed that the directives subject to the evaluation have contributed towards a high level
of consumer protection across the EU and a better functioning internal market, and have
helped to reduce costs for businesses when offering their products and services cross-border.24
According to the business interviews carried out in the context of the REFIT Fitness Check,
businesses that sell their products/services in other EU countries benefit most from the
harmonised legislation that facilitates selling cross-border to consumers in other EU
countries.25 In particular, the CRD has fully harmonised certain rules related to contracts
between traders and consumers, including contracts for the sale of goods (mainly concerning
pre-contractual information requirements and the right of withdrawal). By eliminating
differences among Member States' national laws, the full harmonisation approach of the CRD
has contributed significantly to the functioning of the business-to-consumer internal market,
ensured a high common level of consumer protection and increased legal certainty and
confidence for traders and consumers, especially in the cross-border context.26
However, the Fitness Check of EU marketing and consumer law confirms that there are still
areas where minimum harmonisation of the currently applicable consumer contract law rules
has created legal fragmentation, which in turn creates obstacles to a genuine internal market.
The Fitness Check analysis confirms that a better functioning internal market cannot be
achieved by national laws alone: EU consumer protection rules remain relevant in the context
of deepening the internal market, notably due to the increasing number of intra-EU consumer
transactions.27
As regards the CSGD in particular, the Fitness Check analysis confirms that the results of its
implementation, when it comes to the cross-border dimension, are not so positive. The
minimum harmonisation approach of this Directive which leads to different national rules
does not encourage consumers to buy from other EU countries or businesses to sell to other
23 SWD (2015) 633 final/2, p.8.
24 SWD(2017) 209 final, Report of the Fitness Check of consumer and marketing law, p. 73.
25 SWD(2017) 209 final, Report of the Fitness Check of consumer and marketing law, p.74.
26 See results of the evaluation of the Consumer Rights Directive, available at http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-
detail.cfm?item_id=59332.
27 SWD(2017) 209 final, Report of the Fitness Check of consumer and marketing law, p.68.
5
EU countries.28 The cost-effective implementation of the CSGD is therefore hampered by the
existing national differences that hinder cross-border trade.29 This prevents consumers and
businesses from benefiting to the full from the opportunities of the internal market.
The Fitness Check analysis recognises that problems arising from different national rules
implementing the CSGD are relevant both for distance sales, where the Commission already
attempts to fully harmonise the key contract law rules in its proposal for a Directive on online
and other distance sales of goods, and for face-to-face sales. The evaluation also largely
confirms that the Commission’s policy choices in the proposal on distance sales of goods are
justified, and emphasises the need to keep consistency in the legal regimes for distance and
face-to-face sales in this area.30
1.1.2 Public consultation and stakeholders' consultation confirm the need for
uniform EU rules across sales channels.
The need to maintain coherence between consumer contract law rules applicable for distance
and face-to-face sales has also been repeatedly emphasised by all stakeholders. Both the OSD
proposal and the Fitness Check of consumer and marketing law, including the CSGD were
supported by a wide range of consultation activities, including each time a broad online public
consultation. The consultation process for the OSD proposal and the Fitness Check of EU
consumer and marketing law are presented in detail in Annex 2 of the impact assessment
accompanying the digital contracts proposals and in Annex 3 of the Fitness Check Report.
In the context of the public consultation preceding the adoption of the digital contracts
proposals,31 all participating Member States, business associations and consumer
organisations strongly warned against the negative effects of a possible divergence of rules
applicable to online and offline sales of goods. All opinions received by national parliaments
on the proposal for online and other distance sales of goods opposed a possible creation of
different rules for distance and face-to-face sales of goods.
The consultation underpinning the REFIT results32 also showed that national authorities,
business and consumer organisations alike strongly support having a single set of rules on
offline and online consumer sales. They believe that this would improve transparency, reduce
complexity and make the system easier to understand for both consumers and traders. This
would make it easier to buy and sell across borders, boost competition, cut traders’
compliance costs and reduce prices for consumers.
The impact assessment commissioned by the European Parliament also drew from a wide
stakeholder consultation carried out via detailed surveys with consumer organisations,
business organisations and legal practitioners as well as with in-depth interviews. The
majority of business associations (including the major EU umbrella associations as well as
business organisations at national level) which were consulted in the context of the EP's
impact assessment supported a uniform set of rules for both sales channels and considered
that the benefits of a proposal for fully harmonised rules for the consumer sales of goods with
an extended scope, covering both distance and face-to-face sales, will exceed the costs.
28 SWD(2017) 209 final, Report of the Fitness Check of consumer and marketing law, p.78.
29 SWD(2017) 209 final, Report of the Fitness Check of consumer and marketing law, p.80.
30 SWD(2017) 209 final, Report of the Fitness Check of consumer and marketing law, p. 78.
31 Annex 2 of the Impact Assessment accompanying the digital contracts proposals.
32 REFIT Lot 2a Study, p.44.
6
1.1.3 The progress made so far in the legislative procedure points to the need for
uniform EU rules across sales channels.
During the recent Informal Justice and Home Affairs Council of 7 July 2017, the vast
majority of Ministers expressed their firm conviction that the rules applicable to consumer
sales of goods need to be the same regardless of the sales channel.
Ensuring the coherence of rules for all sales of goods has also been a major concern in the
European Parliament from the beginning of discussions on the OSD proposal. This led the
rapporteurs of both the lead IMCO committee and the associated JURI committee to table
amendments extending the scope of the OSD proposal to face-to-face sales, based on a
targeted impact assessment that focusses specifically on the impacts of the scope extension.
1.3 Differences in national consumer contract law rules affect EU businesses and
consumers
1.1.4 Existing legal framework
An extension of the scope of the proposal to offline contracts makes the scope of the proposal
similar to the scope of the CSGD. The CSGD currently applies both to online and to offline
sales of goods, and provides consumers across the EU with a minimum harmonisation level of
protection, by laying down a set of conformity requirements and remedies in case a good
turns out not to be in conformity with the contract of sale. As shown in Table 1, 14 Member
States have gone on different points and to a different extent beyond the minimum standards
set in the Directive, in particular regarding the hierarchy of remedies, the legal guarantee
period and the period for reversal of the burden of proof. In addition, the CSGD allows
Member States flexibility as to whether to introduce a notification obligation on consumers;
the resulting scenario is also diverse.
Table 1 – Legal status quo in relation to 4 key provisions of Directive 1999/44/EC33
Key provisions of the CSG Directive
Member States Duration of legal Notification obligation Reversal of burden of
Hierarchy of remedies
guarantee (years) on consumers proof period
Austria 2 No 6 months Yes
Belgium 2 Yes 6 months Yes
Bulgaria 2 Yes 6 months Yes
Croatia 2 Yes 6 months Free choice
Cyprus 2 Yes 6 months Yes
Czech Republic 2 Yes 6 months Yes
Denmark 2 Yes 6 months Yes
Estonia 2 Yes 6 months Yes
Finland No fixed time limit Yes 6 months Yes
France 2 No 2 years Yes
Germany 2 No 6 months Yes
Greece 2 No 6 months Free choice
Hungary 2 Yes 6 months Yes
Ireland 6 No 6 months Yes + short term right to reject
33 SWD(2017) 209 final, Report on the Fitness Check of EU consumer and marketing law, Annex 5, p.148. Table
established by external consultants for the purpose of the Fitness check of EU consumer and marketing law. Situation
as of July 2016.
7
Key provisions of the CSG Directive
Member States Duration of legal Notification obligation Reversal of burden of
Hierarchy of remedies
guarantee (years) on consumers proof period
Italy 2 Yes 6 months Yes
Latvia 2 Yes 6 months Yes
Lithuania 2 Yes 6 months Free choice
Luxembourg 2 Yes 6 months Yes
Malta 2 Yes 6 months Yes
Poland 2 No 1 year Yes
Portugal 2 Yes 2 years Free choice
Romania 2 Yes 6 months Yes
Slovakia 2 Yes 6 months Yes
Slovenia 2 Yes 6 months Free choice
Spain 2 Yes 6 months Yes
Sweden 3 Yes 6 months Yes
The Netherlands No fixed time limit Yes 6 months Yes
United Kingdom 6 (5 in Scotland) No 6 months Yes + right to reject
An extension of the scope of the proposal to offline contracts aligns it with other key
consumer contract law directives which grant contractual remedies in case products or
services do not correspond to the contract. These other directives follow a technology-neutral
approach and apply therefore to both online and offline sales. This legislation follows
intentionally this approach because contractual remedies should be the same independently of
the distribution channel. The extension of the scope makes the proposal therefore more
consistent with those other pieces of consumer contract law legislation.
Where, within consumer legislation, there are differentiations between distance and face-to-
face sales, those differences do not concern contractual remedies in case products or services
do not correspond to the contract. They concern instead other rights and obligation of the
parties which are created in the respective legislation because they respond to either the fact
that when shopping at a distance, consumers do not have access to the same 'look and feel' as
when shopping in a 'brick-and-mortar' shop or are subject to specific marketing methods
which may lead to undue influences on the transaction decisions of consumers.
The extension is also consistent with the outcome of the Fitness Check of other pieces of
consumer legislation. In the Fitness Check stakeholders viewed the possibility of having
different rules for different sales channels as creating confusion for consumers. It would also
create legal uncertainty for businesses.
1.1.5 Differences in mandatory consumer contract law rules create costs for
businesses
The differences in consumer contract law rules have been a cost factor for businesses already
before the advent of e-commerce and the possibilities that e-commerce offers to traders to
reach out to customers in other Member States. E-commerce and the growing digitisation has
exposed more strikingly than before the regulatory barriers that prevent businesses from
reaping the full benefits of the Single Market.
The Rome I Regulation allows contracting parties to choose which law applies to their
contract and determines which law applies in the absence of choice. A trader who "directs his
activities" to consumers in another country may either apply the consumer's national law or
8
choose another law (in practice almost always the trader's national law). In this latter case,
however, the trader must also respect the mandatory consumer contract law rules of the
consumer's country to the extent that those rules provide a higher level of consumer
protection. If they choose to apply the consumer's national law, they will need to adapt to the
national law of each of the Member States they sell to. If they choose to apply their own law,
they still need to find out about the consumer's national law to determine whether there are
more protective mandatory consumer contract law rules to which the trader will also have to
adapt. Therefore, businesses which intend to sell to consumers in another Member State and
need to adapt their terms and conditions or want to assess in advance the legal and financial
risk in the event of disputes are faced with additional contract law-related costs.
The one-off contract law-related costs incurred by businesses to sell in one other Member
State have been estimated at around EUR 9,000.34 These costs weigh more on micro and
small enterprises with a small turnover. For instance, the decision of a micro enterprise active
in retail trade to export to four Member States would entail contract law-related costs of
approximately EUR 36,000, which would surpass 10 % of its annual turnover.35 Faced with
these costs, many businesses, in particular SMEs, prefer to stick to their own domestic
markets and thus lose opportunities for expansion and economies of scale.
These costs are also relevant for businesses selling offline. Costs related to identifying the
foreign law and adapting the company's terms and conditions or even the business model
accordingly are similar also in the face-to-face context e.g. where a company opens a physical
shop in another EU country and needs to apply to the local consumer legislation of that
country.36
1.1.6 Businesses perceive differences in consumer contract law rules as significant
barriers to cross-border sales.
For all businesses active in cross-border sales, be it online or offline, differences in consumer
contract-law rules represent significant barriers.
Some 57 % of businesses have indicated that differences in Member States’ e-commerce laws
discourage them from selling across borders.37 In 201438 "differences in national consumer
protection rules" and "differences in national contract law" were reported as important
obstacles to developing online sales to other EU countries by respectively 41 % and 39 % of
online retailers. According to the most recent data available, this perception remains: two out
of the four most important obstacles to cross-border trade for retailers currently selling online
relate to differences in national contract law (38.1 %) and differences in national consumer
protection rules (37.4 %).39
This is closely linked with the relatively low levels of confidence of retailers to sell cross-
border online, as reported in the latest EU-wide survey40: 58 % of all EU retailers declared
being confident selling online; however, less than half of them (27.2 %) were confident to sell
34 SWD (2015) 274 final, Impact Assessment accompanying the digital contracts proposals p.12 and Annex 5. REFIT Lot
2a Study p.40-41.
35 Estimate based on the average annual turnover per firm category according to Eurostat Structural Business Statistics.
36 REFIT Lot 2a Study (see footnote 14), p.40-41.
37 Flash Eurobarometer 413 "Companies engaged in online activities" (2015), p.53.
38 Flash Eurobarometer 396 "Retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection" (2015) p.43.
39 Survey on retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection 2016 p.123-124. These obstacles were
reported as most important right after the "higher risk of fraud and non-payments in cross border sales" (39.7 %) and
"differences in national tax regulations" (39.6 %). For more information:
http://ec.europa.eu/consumers/consumer_evidence/consumer_scoreboards/survey_consumers_retailers/index_en.htm
40 Survey on retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection 2016, p.120.
9
both domestically and to other EU countries, while 30% reported being confident only when
selling to consumers in their own country. In turn, these lower levels of confidence in cross-
border e-commerce are linked to the low levels of the actual cross-border e-commerce uptake
by retailers: over a third of retailers (34.4 %) sell online to final consumers in their country,
but less than one in eight retailers sell online to consumers in other EU countries (11.2 %).41
A vast majority of business organisations responding to the public consultation for the digital
contracts proposals in summer 2015 insisted on the negative effects of legal fragmentation
and on the costs that differences in national legislations impose on businesses.42
The recent analysis carried out in the context of the Fitness Check of EU consumer and
marketing law shows that such differences affect businesses regardless of their sales channel:
42 % of retailers selling offline and 46 % of retailers using distance sales channels consider
the costs of compliance with varying consumer protection and contract law rules as important
barriers to their cross-border sales.43
1.1.7 Consumers' confidence in buying goods cross-border is growing, but the lower
level of cross-border purchases persists.
Although recent data show an important increase of consumers' confidence in buying online,
there is still a difference between consumers who are confident to buy domestically (72.4 %)
and cross-border (57.8 %). It should be noted that confidence in online shopping varies
between Member States. The increase observed for the EU-28, both for domestic and cross-
border online purchases, is mainly driven by a few Member States with particularly high
levels of confidence and a significant weight in European e-commerce.44
However, the increased consumer confidence does not also translate into an equally increased
uptake of actual cross-border purchases. According to Eurostat data, in 2016, almost half of
all EU consumers (49.1 %) bought online from sellers in their country. However, the same
year only 17.5 % bought online from sellers from other EU countries, compared to 15.9 % in
2015.45 Another recent survey taking as a basis consumers who use the internet for private
purposes brought comparable results. According to this survey, 67.4 % bought domestically
and 18.9 % cross-border within the EU.46
As regards online cross-border purchases, a quarter of the top 12 main concerns reported by
EU online consumers are related to their rights with regard to non-conforming products: 20 %
believe that it will not be easy to get a faulty product replaced or repaired, 20 % think it will
not be easy to return products and get reimbursement and 15 % are concerned that the product
will not be delivered at all or that wrong or damaged products will be delivered.47 According
to more recent data48, the degree of problems with cross-border online purchases in the EU is
21.9 %. Although this figure has decreased compared to 2014 (-5.8 %), a very considerable
41 Survey on retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection 2016, p.105.
42 Annex 2 of the Impact Assessment accompanying the digital contracts proposals.
43 SWD(2017) 209 final, Report of the Fitness Check of consumer and marketing law, p.100-101.
44 The highest levels of confidence for domestic online purchases were reported in the United Kingdom (87.6 %), Ireland
(84.6 %), Germany (84.5 %) and Austria (84.4 %). For cross-border online purchases the United Kingdom again leads
the ranking with 77 %, followed by Ireland (76 %), Austria (75.6 %) and Luxembourg (75 %). Consumer Conditions
Scoreboard–2017 Edition, p.90-91.
45 Eurostat Community survey on ICT usage in households and by individuals (isoc_ec_ibuy), table available at
Consumer Conditions Scoreboard – 2017 Edition, p.94.
46 Survey on consumer attitudes towards cross-border trade and consumer protection 2016, p.14.
http://ec.europa.eu/consumers/consumer_evidence/consumer_scoreboards/survey_consumers_retailers/index_en.htm
47 GfK for the European Commission, "Consumer survey identifying the main cross-border obstacles to the Digital Single
Market and where they matter most", 2015.
48 Survey on consumer attitudes towards cross-border trade and consumer protection 2016, p.195.
10
share of online cross-border consumers continue to report problems with damaged or wrong
products (8.2 %), late delivery (15,4 %) or no-delivery (4.1 %).49
As regards offline cross-border purchases, the most recent data show that 15.8 % of all EU
consumers have bought offline from another EU country in 2016.50 The recent REFIT Fitness
Check data show that for 72 % of consumers, differences in consumer rights for faulty
products are a very important/important factor to consider when buying offline in another EU
country.51
Even though the situation in terms of consumers’ lack of trust in cross-border purchases
appears to have improved, the most recent data show also that the supply-side obstacles
leading to the low uptake of cross-border e-commerce by businesses have a detrimental effect
on the consumers' ability to reap the benefits of a Digital Single Market. According to the
latest available data, a quarter (24.2 %) of online cross-border shoppers face problems with
limitations in terms of cross-border delivery or payment, or are redirected to a website in their
own country where the prices are different, and the level of these problems has increased by
6.7 percentage points compared to 2014.52 Consequently, consumers are still faced with a
narrower range of goods at less competitive prices.
2 WHY THE EU NEEDS TO ACT
When selling goods to consumers in other EU countries, businesses are confronted with
different mandatory contract law rules resulting from the possibility given to Member States
to go beyond the minimum requirements set in the CSGD. Rules on the sales of goods in the
CSGD are of a minimum harmonisation nature and therefore allow for different
implementations by Member States. This has led to differing national rules and consequently
transaction costs for cross-border sales.
The objective of removing consumer contract law barriers and thereby promoting the internal
market for the benefit of businesses and consumers cannot be adequately achieved by
Member States. Each Member State individually would not be able to ensure the overall
coherence of its legislation with other Member States' legislations. Only a coordinated
intervention at Union level aiming at removing existing diverging national approaches in the
EU consumer laws by way of full harmonisation can contribute to the completion of the
internal market by solving this problem.
Fully harmonised consumer contract law rules will secure the development of consumer rights
in a coherent manner while ensuring that all consumers in the EU benefit from the same high
level of consumer protection. It will create legal certainty for businesses which want to sell
their goods in other Member States. It will also reduce costs for businesses as they will no
longer have to face different consumers mandatory rules resulting from the current possibility
given to Member States to go beyond the minimum requirements set out in the CSGD.
Thus it will create a single set of rules ensuring that, whether domestically or cross-border,
online or offline, consumers enjoy the same high level of consumer protection across the
European Union and traders can sell to consumers in all Member States based on the same
contractual terms. Traders' compliance costs will be reduced and consumers will be granted a
high level of protection. As also highlighted in the impact assessment commissioned by the
49 Survey on consumer attitudes towards cross-border trade and consumer protection 2016, p.199.
50 Survey on consumer attitudes towards cross-border trade and consumer protection 2016, p.21.
51 SWD(2017) 209 final, Report of the Fitness Check of consumer and marketing law p.100.
52 Survey on consumer attitudes towards cross-border trade and consumer protection 2016, p.173.
11
EP, action at EU level, in particular action also encompassing offline sales, would be more
effective than action at national level.
Harmonised rules will also enhance legal certainty for businesses which want to sell their
goods in other Member States, by providing a consistent legal basis for coordinated
enforcement actions under the Consumer Protection Cooperation Regulation.53 Enforcement
actions would in turn be largely facilitated by the proposed uniform fully harmonised rules.
Thus the enforcement of EU legislation will be strengthened for the benefit of EU consumers.
Such a result can only be achieved by an action at the EU level.
Compared with previous attempts to harmonise fully or in an optional manner consumer
contract law, the present proposal follows a different approach. Firstly, it is more targeted
only including rules that have been identified54 as creating obstacles to cross-border trade. It
does not attempt to harmonise fully other areas of consumer contract law like unfair contract
terms or much more comprehensively even the entire range of the contractual relationship
between the parties. Secondly, it uses the instrument of a directive which gives Member
States a margin to adapt the rules to their national legal orders.
3 WHAT IS THE IMPACT OF FULLY HARMONISED RULES FOR BUSINESSES AND
CONSUMERS
Businesses would benefit from a uniform set of consumer contract law rules at EU level. They
would incur the costs of legal adaptation to the new rules only once and would thereafter be
able to sell abroad based on the same set of rules to as many Member States they wish to,
without having to face additional consumer contract law-related costs. All businesses,
regardless of their size or the country where they are established, would be able to sell
everywhere in the EU based on one set of rules, and therefore be able to expand their activity
and benefit from economies of scale. This would be particularly beneficial for SMEs,
representing 99 % of all European businesses, which are often confined to a small home
market with high production and development costs. A reduction of e-commerce costs would
enable SMEs to achieve growth through exports and economies of scale that cannot be
achieved from the domestic market alone.
Businesses would benefit from a higher volume of transactions. By reducing contract law-
related consumer concerns, the total number of consumers shopping online cross-border could
reach almost 70 million.55 The average sum spent annually by consumers in online cross-
border shopping could also be increased by 13.6 %.56 This market expansion could be
53 Regulation (EC) No 2006/2004 of the European Parliament and of the Council of 27 October 2004 on cooperation
between national authorities responsible for the enforcement of consumer protection laws (the Regulation on consumer
protection cooperation)
54 See the Impact Assessment accompanying the digital contracts proposals p. 48 to 50 and Annex 2
55 JRC, The Macro-economic Impact of e-Commerce in the EU Digital Single Market (2015). The estimated increase in
cross-border buyers when contract law related barriers are removed is based on a regression analysis carried out on data
from the "Consumer survey identifying the main cross-border obstacles to the Digital Single Market and where they
matter most" (GfK for the European Commission, 2015). When extrapolating this increase to the general population, a
conservative estimate consists of replicating only the relative increase in cross-border buyers from the survey sample to
the general population as represented in Eurostat data (15 % of people buying online from other EU countries); a more
optimistic scenario applies the percentage point increase in the survey sample to the population of citizens purchasing
online (50 % according to Eurostat). Thus, the indicative range of 64.4 to 69.6 million consumers buying online cross-
border provides a realistic estimate.
56 Idem. The calculation refers to the average sum of money spent by persons buying online cross-border intra EU. The
estimate (referring to the intra EU online cross-border purchases) is based on the data from the Consumer Survey
"Identifying the main cross-border obstacles to the Digital Single Market and where they matter most," (GfK for the
European Commission, 2015). See also the Impact Assessment accompanying the digital contracts proposals, p.14.
12
particularly beneficial for SMEs, for whom finding customers is currently the most pressing
problem.57
Consumers would enjoy better prices and an increased variety of offers. Just looking at e-
commerce, fully harmonised rules would increase consumer welfare. Increased competition
will lead to increased availability of a wide variety of products at more competitive prices.
Consumer prices would drop in all Member States, ranging from -0.35 % in Spain to -0.05 %
in Lithuania and Romania. The average decrease in consumer prices across the EU can be
estimated at -0.25 %. Household consumption, which mirrors consumers' welfare, would
equally rise in every Member State, ranging from +0,05 in Lithuania to +0.38 in Spain, with
an average of +0.23 for the EU28. This corresponds to about EUR 18 bn.58
In addition, if consumers were to shop more cross-border online or offline, they would be able
to take advantage of existing price divergences between Member States. For example, a
Swedish consumer could pay 32 % less buying clothes in Germany while a Maltese consumer
could pay 23 % less buying household appliances in Italy.59 Whilst these price differences do
not take account of factors such as differences in taxation and delivery costs (in part to be
addressed by other initiatives in the Digital Single Market strategy), they nevertheless point to
important potential opportunities for consumers.
Finally, consumers would benefit from a wider variety of offers: it has been estimated that
lower online prices would constitute just one third of the total consumer welfare gains from an
integrated EU market for e-commerce in goods, as two thirds of the gains would come from
increased choice.60
Therefore, a single set of EU-wide high consumer protection rules would further empower EU
consumers to take advantage of an increased offer and strengthened market competition, thus
directly contributing to the shaping of a true single market.
3.1 Costs and cost savings for businesses resulting from fully harmonised rules for
the sales of goods
All businesses selling goods to consumers would have to incur one-off costs to adapt to new
fully harmonised rules for the sales of goods. These costs have been estimated at about EUR
6,800 per company.61 Depending on whether they sell only domestically or also cross-border,
businesses may at the same time also save on current or future costs and thus overall benefit
from fully harmonised rules throughout the EU.
3.1.1 Businesses currently selling online
• Retailers selling online cross-border (about 400,000 businesses62) would face
implementation costs amounting in total to about EUR 2.7 bn. These businesses would
57 This was reported as a major difficulty by 22.4 % of SMEs: http://ec.europa.eu/growth/smes/business-friendly-
environment/performance-review/files/annual-report/infographics_en.pdf.
58 JRC, The Macro-economic Impact of e-Commerce in the EU Digital Single Market,
https://ec.europa.eu/jrc/sites/jrcsh/files/JRC98272.pdf.
59 Calculated based on data from Eurostat 2016, Price level indices (EU28=100), Purchasing power parities (PPPs), price
level indices and real expenditures for ESA 2010 aggregates [prc_ppp_ind].
60 Civic Consulting for the European Commission: Consumer market study on the functioning of e-commerce and
Internet marketing and selling techniques in the retail of goods, 2011. The consumer welfare gains from an integrated
EU market for e-commerce in goods assume a 15 % share of internet retailing.
61 Calculations based on data from the IFF Research study "Consumer Rights and Business Practices (March 2013),
prepared for UK Department for Business Innovation and Skills. The average costs to adapt terms and conditions to
new national legislation would amount to about £5,133 (approx. EUR 6,800 as calculated in October 2015). See REFIT
Lot 2a Study p. 41.
62 REFIT Lot 2a Study p. 34
13
however save the contract law-related costs to sell in additional Member States, amounting to
about EUR 9,000 per company for one single additional Member State. The total estimated
cost-savings resulting from the estimated increased cross-border activity of these companies
can be calculated as follows:
According to earlier data, businesses already selling online cross-border have reported that
they would increase the number of Member States they sell to, if common contract law rules
applied in the EU.63 As shown in Table 2 below, among businesses currently selling cross-
border to one country, 40 % reported they would start selling to 1-2 additional countries, 31 %
to 3-5 additional countries and 8 % to 6 or more additional countries. Among businesses
currently selling cross-border to two or three countries, 31 % reported they would start selling
to 1-2 additional countries, 33 % to 3-5 additional countries and 17 % to 6 or more additional
countries. Finally, among businesses currently selling cross-border to four or more countries,
17 % reported they would start selling to 1-2 additional countries, 35 % to 3-5 additional
countries and 27 % to 6 or more additional countries. According to calculations based on
recent data64, 30.4 % of online cross-border retailers currently sell to 1 Member State, 32.4%
sell to 2–3 Member States and 37.2 % sell to 4 or more Member States.
Based on the data from the above mentioned sources, it can be estimated that 114,112
businesses would start selling to an average of 1.5 additional Member States and could
thereby save a total of about EUR 1.5 bn costs (114,112 companies X 1.5 additional countries
X EUR 9,000). About 132,544 businesses would start selling to an average of 4 additional
countries and could save a total of about EUR 4.8 bn costs (132,544 companies X 4 additional
countries X EUR 9,000). Finally, about 71,936 businesses would start selling to 6 or more
additional countries. Taking a conservative approach and assuming that these businesses
would sell to an average of 7 additional countries, they could thereby save a total of at least
EUR 4.5 bn costs (71,936 companies X 7 additional countries X EUR 9,000).
This shows that the total benefits from contract law-cost savings due to increased cross-border
sales, for retailers who already sell online cross-border, could reach EUR 10.8 bn.
Table 2: Cost savings from increased cross-border activity, for retailers currently selling online cross-
border
Companies currently Would trade to (% of companies)
trading to
1-2 additional countries 3-5 additional countries 6 or more additional
(=1.5) (=4) countries (=6)
1 country 40 % 31 % 8%
2-3 countries 31 % 33 % 17 %
4 or more countries 17 % 35 % 27 %
Companies currently Would trade to (number of companies)
trading to
1-2 additional countries 3-5 additional countries 6 or more additional
(=1.5) (=4) countries (=7)
1 country: 121,60065 48,640 37,696 9,728
63 See Annex III to the Impact Assessment accompanying the Regulation for a Common European Sales Law. Data based
on the results of Flash Eurobarometer 321.
64 Survey on retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection 2016. Calculations based on
responses to question D2T p.152. 25.3 % of EU retailers sell cross-border. 7.7 % (i.e. 30.4 % of online EU retailers
selling cross-border) sell to 1 MS, 8.2 % (i.e. 32.4 % of online EU retailers selling cross-border) sell to 2-3 MS and 9.4
% (i.e. 37.2 % of online EU retailers selling cross-border) sell to 4 or more MS.
65 30.4 % of the 400,000 companies currently selling online cross-border
14
2-3 countries: 129,60066 40,176 42,768 22,032
4+ countries:148,80067 25,296 52,080 40,176
Total 114,112 132,544 71,936
Companies expected to sell to Would save costs of (EUR)
1-2 additional countries (average 1.5): 114,112 EUR 1,540,512,000
3-5 additional countries (average 4): 132,544 EUR 4,771,584,000
6+ additional countries (conservatively estimated EUR 4,531,968,000
average of 7):71,936
Total EUR 10,196,640,000
Basis: 400,000 retailers currently selling online cross-border; EUR 9,000 per company per additional Member State
• Retailers selling online only domestically (about 930,000 businesses) would face the
adaptation costs of EUR 6 800, amounting in total to about EUR 6.3 bn. These businesses
would not directly benefit from cost savings resulting from harmonisation across the EU.
However, all these businesses would be given an incentive to expand more easily across
borders, as they would no longer have to face additional contract law-related costs in order to
sell to other Member States. Many of these businesses can therefore be expected to start
cross-border sales in the near future.
• According to most recent data68, 94 % of retailers currently selling online only
domestically plan to continue selling online over the next 12 months. 15 % of those retailers
plan to start selling cross-border.69 This means that about 131,13070 businesses currently
selling online only domestically can be expected to start cross-border sales in the next 12
months. Taking into account that EU traders involved in B2C cross-border e-commerce sell
on average to 3.21 Member States, this means that each of these businesses would save about
EUR 28,890 (3.21 X EUR 9,000), and the total cost savings would amount to about EUR 3.8
bn.(131,130 X 3.21 X 9,000)
It is important to note that the above-mentioned analysis is a conservative estimate, which
only takes into account the share of online domestic retailers who already now plan to start
selling cross-border in the next 12 months. It does not take into account the online retailers
who would be incentivised to sell cross-border by the reduction of contract law-related costs,
or the online retailers who will start selling cross-border within a time frame of more than 12
months.
3.1.2 Businesses currently selling offline
• Retailers selling offline cross-border (about 225,000 businesses71) would incur
implementation costs of about EUR 1.5 bn. However, these businesses would at the same time
save the contract law-related costs to sell in other Member States, which amount to about
EUR 9,000 per company for selling to one single additional Member State. These cost savings
could therefore reach already for one single additional Member State an amount of about
EUR 2 bn. This would be considerably higher if the businesses concerned would export to
more than one additional Member State. For instance, if only half of those companies
66 32.4 % of the 400,000 companies currently selling online cross-border
67 37.2 % of the 400,000 companies currently selling online cross-border
68 Survey on retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection, 2016, p.113.
69 Survey on retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection, 2016. Calculated based on the
breakdown of responses to Q1b "Does your company plan to continue to sell online over the next 12 months?" per
current sales channel and domestic or cross-border activity.
70 94 % of 930,000 businesses (= 874,200) X 15 % = 131,130.
71 EP Research Centre, Online and other Distance Sales of Goods - Impact Assessment of substantial amendments (2017),
p.35.
15
(112,500) sold to two additional Member States instead of one, they would save EUR 18,000
each and therefore the total cost-savings would amount to about EUR 3 bn.
• Retailers selling offline only domestically (about 1.6 million businesses72) would incur
implementation costs of about EUR 10.9 bn, without benefitting from the harmonisation of
rules across sales channels and in the EU. However, many of those businesses are expected to
start selling online in the near future, following the growing market trend. According to
industry data, online retail as a share of total retail in Europe grows steadily: from 6.3 % of
total retail sales in 2013, it grew to 7.2 % in 2014 and reached 8.4 % in 2015.73 Recent
Eurostat data confirm this trend, showing that the share of e-commerce retail has already
reached 9 % of total retail.74 For 2017, industry data foresees that the volume of total online
sales in Europe will be worth EUR 598 bn, while total online revenue of EUR 660 bn is
predicted for 2018.75 Industry data also confirm the global trend: from 7.4 % of the total retail
market worldwide in 2015, by 2019 worldwide online sales are expected to make up for 12.8
% of total retail spending.76
Among businesses that can be expected to start selling online in the future, many can also be
expected to start selling cross-border, as the online channel is likely to facilitate their
expansion beyond their respective national market. Indeed, recent data show that almost 9 %
of businesses currently selling only offline envisage selling online cross-border in the next 12
months.77 It can therefore be estimated that about 144,000 businesses (9 % of 1.6 million
businesses) would start selling online cross-border in the near future, and would therefore
benefit from cost savings of about EUR 9,000 for each additional Member State they export
to. As estimated based on earlier data,78 EU traders involved in B2C cross-border e-commerce
sell on average to 3.21 Member States. This means that each of these businesses could save
EUR 28,890 (3.21 X EUR 9,000), and the total cost savings would amount to about EUR
4.2bn (144,000 companies X 3.21 countries X EUR 9,000).
It should be noted that the above analysis is for several reasons a conservative estimate. It
only takes into account the share of offline retailers who already now plan to start selling
online cross-border in the next 12 months. It does not take into account the businesses which
would be incentivised to sell online cross-border by the reduction of contract law-related
costs, or those businesses that will start selling online cross-border within a time frame of
more than 12 months. If one considers that 62 % of EU retailers that are either active or
interested in online cross-border trade have reported that they would "definitely" or "to some
extent" start or increase their online cross-border sales if the same rules for e-commerce
applied in the EU,79 it is reasonable to assume that more businesses would engage in online
cross-border trade and therefore the cost savings from increased online cross-border trade, as
a result of fully harmonised rules, would be significantly higher.
72 EP Research Centre, Online and other Distance Sales of Goods - Impact Assessment of substantial amendments (2017),
p.37.
73 Centre for Retail Research, "Online Retailing in Europe, the U.S. and Canada 2015 – 2016",
http://www.retailmenot.com/corp/static/filer_public/86/ed/86ed38d1-9cb9-461c-a683-
ab8e7b4e1ffc/online_retailing_in_europe_us_and_canada.pdf.
74 Eurostat 2016, Enterprises' total turnover from e-commerce, Retail trade, except of motor vehicles and motorcycles (10
persons employed or more)
75 http://ecommercenews.eu/ecommerce-europe-reach-e509-9-billion-2016/
76 http://www.emarketer.com/public_media/docs/eMarketer_eTailWest2016_Worldwide_ECommerce_Report.pdf
77 Consumer Conditions Scoreboard – 2017 Edition, p.110.
78 Flash Eurobarometer 396 "Retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection" (2014). See detailed
calculations in Annex 5 of the Impact Assessment accompanying the digital contracts proposals.
79 Flash Eurobarometer 413 "Companies engaged in online activities" (2015), Q.11 breakdown by type of product and
sector (B2B-B2C).
16
Furthermore, business associations interviewed in the context of the EP impact assessment 80
confirmed that they could have a role in helping businesses -and especially SMEs- selling
offline domestically with the transition to the new rules, by providing information or
preparing standard contractual documentation and, therefore, absorbing part of the adaptation
costs. Hence, the one-off adaptation costs might actually be in practice much lower than the
ones estimated in this paper.
3.1.3 Costs and benefits for companies must be assessed from a medium-to-long-
time perspective
The table below summarises the calculated costs and cost savings to companies resulting from
fully harmonised rules in the first period after their entry into force.
Table 3: Comparison of costs and cost savings from fully harmonised contract law rules for the sale of
goods
Type of Retailers Retailers Retailers Retailers Total
costs/savings selling selling online selling only selling only costs/benefits
online only offline cross- offline and
cross- domestically border only
border domestically
One-time adaptation EUR 2.7 bn EUR 6.3 bn EUR 1.5 bn EUR 10.9 bn EUR 21.4 bn
costs
Savings from future EUR 10.8 bn EUR 3.8 bn EUR 2.0 bn EUR 4.2 bn EUR 20.8 bn
online cross-border
expansion
The table shows that fully harmonised consumer contract law rules would result in significant
cost-savings for businesses currently selling online or planning to sell online. This is due to
the fact that, compared to offline-only retailers, online retailers are much more likely to
benefit from the removal of differences between national contract laws, as the online channel
facilitates much more their cross-border activity. In addition, businesses selling offline cross-
border will also benefit from the removal of differences in national consumer contract laws
While total costs to a limited extent still exceed total cost savings in the short term because of
the currently still high number of companies selling only offline and domestically, it is
important to note that in the medium-to-long term the balance will be changed as more
companies will adopt an omni-channel sales strategy and, being incentivised to sell across
borders, will be more comfortable to expand their export to additional Member States.
Indeed, offline-only retailers will be more and more motivated to also engage in online and in
cross-border sales in order to respond to the growing market trends and challenges. The EP
impact assessment confirms that harmonising rules across sales channels and lifting
regulatory barriers across Member States would represent an incentive for businesses to
operate both in different Member States and through different sales channels. These trends are
likely to bring a reduction of the number of businesses selling only offline and only
domestically and, therefore, to reduce the number of businesses that would incur adaptation
costs not counterbalanced by any savings.81
80 EP Research Centre, Online and other Distance Sales of Goods - Impact Assessment of substantial amendments (2017),
p.37.
81 EP Research Centre, Online and other Distance Sales of Goods - Impact Assessment of substantial amendments (2017),
p.38.
17
It should also be noted that several Member States are considering revising their legislation in
the field of sales of goods (such as BE, CZ, LT and FR). All businesses in these countries will
in any event incur similar costs to adapt to the new national law. Harmonising at EU level for
both online and offline sales would present the advantage of triggering adaptation costs only
once, while at the same time giving incentives to companies that are interested to sell cross-
border but do not do so currently because of differences in consumer contract law rules.
In the longer term, the adaptation costs to be borne by companies will be offset not only by
cost savings, but also by the efficiency gains enabled by a more integrated, competitive
market. The adaptation costs could therefore be seen as an investment in business
opportunities provided by a larger "home market". This likely explains why the majority of
EU businesses support the full harmonisation of European contract law for the sales of
consumer goods82, and most of the business associations consider that the benefits of
extending the scope of the proposed Directive to offline sales would exceed the costs.83
Finally, the net costs for businesses would in any case be outweighed by the macroeconomic
benefits that the proposal would produce. According to the macroeconomic modelling
conducted on the original proposal (only covering online sales, which will likely be the
primary channel by which companies will sell cross-border), removing contract law-related
barriers will generate an increase of EU GDP of about €4 billion per year.
3.2 Aligned rules for online and offline sales is consistent with the omni-channel
market trend
A focus on those areas where the cost savings already now clearly outweigh the one-time
adaptation costs, i.e. the introduction of new rules only on online sales or even including
offline cross-border sales would, -as pointed out by all stakeholders- would create major
problems in terms of legal fragmentation and consequently legal and operational costs for
businesses. This would affect in particular the omni-channel businesses that sell both online
and offline: if the new consumer contract law rules only covered the online sector, those
businesses would need to face the costs of adapting to the new rules for their online sales
channel and at the same time apply the currently existing rules for their offline channel.
The number of these omni-channel retailers is already very high and growing. Recent data
show that in 2015, 1.32 million retailers (37 % of all retailers in EU-28)84 sold both face-to-
face and at a distance and, according to industry data, their number is expected to increase
further, as many offline-only retailers will have to adapt to the online market trend and to
competition pressure exerted by retailers selling online or both online and offline. According
to most recent data85, the share of companies selling both face to face and at a distance has
increased in 2015 from 36 % to 39 % and at the same time the incidence of those selling only
face-to-face has dropped from 56 % to 53 %, compared to 2014. The recent Commission e-
commerce sector enquiry shows that the average proportion of sales via independent
distributors selling only offline is already decreasing steadily (from nearly 58 % in 2005 to
around 34 % in 2015). This increase in online sales and omni-channel retailing follows the
growing consumer demand and consumers’ expectations of being able to switch back and
82 SWD(2015)274 final/2
83 EP Research Centre, Online and other Distance Sales of Goods - Impact Assessment of substantial amendments
(2017),, p. 39.
84 SWD(2017) 209 final, Report of the Fitness Check of consumer and marketing law p.62.
85 Survey on retailers' attitudes towards cross-border trade and consumer protection, 2016.
18
forth between online and physical shops before making their purchase,86 while opening up
new business opportunities and creating a market expansion effect (i.e. a total sales increase).
A possible divergence of rules for online and offline sales would jeopardise this growing
market trend and would impose considerable costs on omni-channel retailers. The current
1.32 million omni-channel retailers and all retailers who will start selling through both
channels in the future would be penalised with increased operational costs for maintaining
two separate business models depending on the sales channel. Although there are no data
available for quantifying these operational costs, the business organisations consulted for the
EP impact assessment pointed out that having a different set of rules for online and offline
sales (and, thus, different contracts, customer service lines etc.) would be extremely
burdensome for omni-channel businesses.87 More generally, this would hamper both
consumer expectations and the development of a prolific business environment.
Recent data show that the growth of online sales has a positive impact on total sales and on
the overall economy. An analysis focusing on three categories of consumer electronics
products (portable PCs, portable media players and digital cameras) shows that both retailers
and consumers benefit from e-commerce.88 While results indicate a business stealing effect,
i.e. offline sales decrease to some extent due to the appearance of the online channel, there is
also a market expansion effect: total sales increase, i.e. selling online allows retailers to
expand their total sales.
This market expansion effect is expected to result in higher levels of economic activity and
thus is likely to have an overall positive impact on the level of employment in the EU. The
modified proposal creates a level playing field between online and offline sales and therefore
does not interfere with the overall trend of increasing online sales, which is driven by
digitalisation and internet penetration. Whilst this overall trend can be assumed to have a
somewhat negative effect on physical stores, companies will need staff to handle increased
online orders, for example in customer service and logistics.
In any case the overall impact of e-commerce on the EU economy is positive and equal to
0.14 % in terms of GDP (about EUR 19 bn.). The impact of this new trade technology and
reduction in cross-border trade costs that it triggers is very similar to other trade-costs
reducing technologies and innovations, and trade opening policy measures in general. They
increase the efficiency of trade and thereby benefit the economy, despite negative effects in
some sectors.89
3.3 EU businesses and consumers need a forward looking approach
Addressing the contract law-related obstacles to cross-border e-commerce in the EU is not a
stand-alone project; it is an important element of a broader package of measures put forward
in the context of the Commission's Digital Single Market strategy90, which aim to address all
major obstacles to a truly integrated market.
86 According to the MIT Technology Review report "Beyond the checkout cart”, more than 80% of store shoppers check
prices online. Moreover, the trend of showrooming has shown that people go in-store to review a product, and then go
online to find the product at a cheaper price (http://www.tlcmarketing.com/Market/uk/Article/Post/Marketin--trend-
report-2015-the-omnichannel-experience, http://www.forbes.com/sites/danielnewman/2014/07/22/the-omni-channel-
experience-marketing-meets-ubiquity, http://marketingland.com/why-brands-should-go-omni-channel-in-2014).
87 EP Research Centre, Online and other Distance Sales of Goods - Impact Assessment of substantial amendments (2017).
88 The Impact of Online Sales on Consumers and Firms: Evidence from Household Appliances,
https://ec.europa.eu/jrc/sites/jrcsh/files/JRC98079.pdf
89 JRC, The Macro-economic Impact of e-Commerce in the EU Digital Single Market,
https://ec.europa.eu/jrc/sites/jrcsh/files/JRC98272.pdf. Estimated by comparing the 2011 level of e-commerce take-up
with an hypothetical situation in which e-commerce does not exist.
90 COM(2015) 192.
19
As confirmed in the Mid-term review of the Commission's Digital Single Market strategy91,
"people and businesses in the EU have the inherent strengths needed to take advantage of the
Digital Single Market.…The completion of the EU Single Digital Market also needs a clear
and stable legal environment to stimulate innovation, tackle market fragmentation and allow
all players to tap into the new market dynamics under fair and balanced conditions. This will
provide the bedrock of trust that is essential for business and consumer confidence."
A recent industry initiative92 also points out that "Europe has no shortage of successful
entrepreneurs and innovative ideas. In fact […] Europe boasts more entrepreneurs per capita
than the United States, a country generally taken as a benchmark for entrepreneurial
excellence.93 The problem, however, is that European companies seldom grow to scale. […]
Their innovative ideas remain the exclusive domain of local economies, sometimes confined to
a single European Union member state. […] Access to large domestic and even larger
international markets is key […] that’s why Step 1 in any programme intended to help start-
ups must focus on facilitating access to markets and removing barriers to growth."
This is exactly what the Digital Single Market strategy is set out to do: create an open market
where it is as easy for businesses and people to operate effectively anywhere in Europe as it is
at home. The means to achieve this goal is a combination of several Digital Single Market
strategy initiatives, designed to work together in a complementary manner.
Together with fully harmonised rules for the supply of digital content94, a set of uniform EU-
wide consumer contract law rules for the sales of goods will reduce costs for businesses
selling products and services across borders while also ensuring a high level of consumer
protection in the EU. Addressing unjustified geo-blocking and other forms of discrimination
based on customers' nationality, place of residence or establishment95 will enable consumers
to shop freely across the EU; at the same time the existence of a uniform set of contract law
rules for the sale of goods will reduce the differences between national consumer contract
laws and remove one of the main reasons why businesses ‘geo-block’. New rules on
affordable cross-border parcel delivery services96 will benefit small businesses and consumers
who are currently prevented from selling and buying more across the EU due to high delivery
charges for cross-border services. Finally, simpler value-added tax declaration procedures97
will enable businesses that currently find it difficult and costly to comply with many different
national systems to benefit from fairer rules, lower compliance costs and reduced
administrative burdens when selling goods and services online across the EU.
The combination of all these measures will therefore enable more and more businesses in the
near future to overcome the current obstacles and expand their activities across sales channels
and across borders.
These measures will also further contribute to strengthening the European Union's position in
the world, as a strong European Union rests on a fully integrated internal market and an open
global economic system. The digital revolution is sweeping aside barriers of geography and
distance, opening up new trade opportunities for EU SMEs and consumers in a global e-
91 COM(2017) 228 final, p.2
92 Scale Up Europe - A Manifesto for Change and Empowerment in the Digital Age (2016), https://ec.europa.eu/digital-
single-market/en/news/launch-scaleup-manifesto-digital-assembly-2016.
93 OECD, Entrepreneurship at a Glance 2016 (2016), http://www.oecd-ilibrary.org/industry-and-
services/entrepreneurship-at-a-glance-2016_entrepreneur_aag-2016-en.
94 COM (2015) 634 final.
95 COM(2016) 289.
96 COM(2016) 285.
97 COM(2016) 757.
20
commerce market now estimated to be worth over EUR 12 trillion.98 E-commerce means even
small online businesses can access customers across the globe, cutting down on compliance
costs. EU consumers also benefit from the elimination of trade barriers, enjoying access to
products and services from all continents.99
By taking "ambitious political steps towards a connected Digital Single Market", among
others '"by modernising and simplifying consumer rules for online and digital purchases",100
the EU can become an even stronger market place, a competitive trade partner in the global
environment and a place where consumers are well protected and enjoy wider choice and
effective rights. This will further empower EU businesses and consumers to face the
challenges and benefit from the opportunities of the digital age.
3.4 The right balance for a high level of consumer protection
The key substantive provisions should cover the main differences of national consumer
mandatory rules which affect consumers' and traders’ decision to engage in cross-border
trade. These provisions should strike a balance between a high level of consumer protection
that can ensure consumers are confident and well protected in the Digital Single Market and at
the same time not imposing disproportionate costs on businesses. The aim is to achieve at the
same time a high level of consumer protection and a significantly increased legal certainty for
businesses through full harmonisation. Data shows that the rules envisaged could be applied
to both online and offline sales.
3.1.4 Remedies
Regarding consumer remedies, the CSGD provides for an order in which remedies can be
exercised (as a first step repair or replacement of the goods, as a second step reduction of the
price or termination of the contract). The large majority of Member States has implemented
this approach.
By retaining a 'hierarchy of remedies' the proposed Directive would maintain the current level
of consumer protection in 20 Member States101 and decrease it for five Member States which
currently have no hierarchy of remedies102 and two Member States where beside the hierarchy
of remedies a short-term right to reject is currently in place.103
In the public consultation carried out for the digital contracts proposals, the 'hierarchy' was
supported by business associations while the vast majority of consumer associations
supported a free choice of remedies.
According to recent consumer data including both online and offline sales,104 77 % of EU28
consumers (online and in-store purchasers) think that it is reasonable for a seller to offer a
repair or replacement –and not a refund- when a problem with a product occurs for the first
time.
The consumer survey carried out in the context of the REFIT Fitness Check shows that in the
vast majority of cases, consumers who discovered a defect obtained a remedy (11 % repair, 42
% replacement, 31 % price reduction or refund).105 Furthermore, the majority of EU
98 Unctad, Information Economy Report, 2015.
99 European Commission, 'Trade for all' 2015, p.20.
100 Political Guidelines of President Juncker, July 2014
101 AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FI, FR, HU, IT, LV, LU, MT, NL, PL, RO, SK, SE.
102 EL, HR, LT PT, SI.
103 UK, IE.
104 Consumer market study on the functioning of Legal and Commercial Guarantees for consumers in the EU" (2015).
105 SWD(2017) 209 final, Report of the Fitness Check of consumer and marketing law, p.100.
21
consumers (51 %) either do not ask for an immediate price reduction or termination or do so
only if the problem is not solved by repair/replacement. Interestingly, with the exception of
Portugal this is also the case in the countries where there is currently a free choice of
remedies. In Croatia, Lithuania and Greece 67 %, 60 % and 50 % of consumers respectively
do not directly ask for a price reduction or termination, despite the fact that the law allows
them to do so.106
Business associations consulted in the context of the REFIT Fitness Check believe that a
'hierarchy' is a balanced arrangement, avoiding both excessive costs for traders and a 'throw
away' culture. However, 74 % of retailers interviewed agreed that it would be fair for
consumers to ask for a full refund if the repair or replacement is not carried out within a
specified period,107 and 59 % of the retailers interviewed also agreed that it would be fair for
consumers to ask for a full refund if they are not satisfied with the first attempt to repair or
replace a faulty good.108
A 'hierarchy of remedies' is therefore consistent with consumers' expectations and actual
behaviour as to the remedies sought when a problem with a product occurs for the first time.
3.1.5 The legal guarantee period
The CSGD provides for a minimum period of 2 years during which the seller is liable for a
lack of conformity that existed already at the time of delivery of the good. The very large
majority of Member States have implemented a 2-year period in their national law, while in
five Member States a longer period applies.109 Therefore, a 2-year legal guarantee period
would maintain the current level of consumer protection in 23 Member States and decrease it
in the remaining 5 Member States.
In the public consultation carried out for the digital contracts proposals, a 2-year legal
guarantee period was widely favoured by the vast majority of business associations.
Consumer organisations, on the other hand, supported a longer legal guarantee period of up to
6 years, especially for durable goods.
Recent consumer data concerning both online and offline sales110 show that between 34 %
and 43 % of consumers considered two years as a reasonable length for the legal guarantee for
white, brown and grey goods.111 If one adds the shares of consumers who consider a shorter
guarantee period as reasonable, the study shows that between 43 % and 59 % of consumers
consider a legal guarantee period of up to 2 years as reasonable.
The same survey showed that the knowledge of the relevant length of the legal guarantee
period is low in Member States where a longer period applies (compared to the EU average of
41 % of consumers who were aware of the actual length of the legal guarantee period in their
country). In Sweden, just 7 % of consumers were aware of the 3-year legal guarantee period,
while 36 % thought that the legal guarantee period was one year and 20 % two years. In the
United Kingdom and Ireland, only about 1 % of consumers were aware about the 6 year
106 Results of the consumer survey carried out in the context of the Fitness Check of EU consumer and marketing law, as
submitted by the Commission to the Council and the European Parliament in September 2016 (Table 16, p.25).
107 REFIT Lot 2b Study, p.54-55 and 112.
108 REFIT Lot 2a Study, p.105.
109 In SE there is a 3-year legal guarantee period, in FI and NL the length of the legal guarantee period is linked to the
expected average life-span and in the UK and IE a longer prescription period applies (6 years, 5 in Scotland).
110 Consumer market study on the functioning of Legal and Commercial Guarantees for consumers in the EU" (2015).
111 White goods: Electrical goods used domestically such as refrigerators and washing machines. Brown goods: Light
electronic consumer durables such as TVs, radios, cameras. Grey goods: Computing equipment, laptop, smartphones
etc.
22
limitation period, while 53 % and 61 % respectively believed that the legal guarantee was one
year and 22 % and 6 % respectively thought it was two years. In Finland and the Netherlands,
53 % and 50 % of consumers respectively believed that the legal guarantee period is one year
and 12 % and 22 % respectively thought it was two years, while only 5 % and 7 %
respectively responded that there is no time limit in their country.112
The REFIT Fitness Check consumer survey113 also brought similar results. According to this
survey Member States with varying legal guarantee periods or where the length is related to
prescription periods are amongst those with a very low level of knowledge of the legal
guarantee period by consumers (Finland 22 %, Netherlands 12 %, United Kingdom 9 %).
In addition, according to the REFIT Fitness Check consumer survey,114 45 % of recent
problems with defective goods the consumers discovered the defect within less than 1 month.
For 26 % of defective products, the defect was discovered between 1 and 6 months, for 16 %
between 6 months and 1 year, for 9 % between 1 year and 2 years, and for only 4 % of
products the defect was reported to appear more than two years after the purchase.
According to the business data collected for the REFIT Fitness Check,115 an average of 13 %
of the responding businesses consider that a possible full harmonisation of the legal guarantee
period at 2 years would lower costs compared to the status quo. This share is higher for
companies in Member States where the length of the guarantee period is currently longer: In
Sweden, Finland, United Kingdom and the Netherlands, the share was 38 %, 35 %, 20 % and
14 % respectively.
The REFIT Fitness Check business data116 also show that a possible extension of the legal
guarantee period to 3 years would result in major, moderate and minor costs for 22 %, 20 %
and 18 % of businesses respectively, while a possible extension to 5 years would result in
major, moderate and minor costs for 37 %, 17 % and 11 % respectively. 28 % and 36 % of
retailers respectively expect no cost of such an extension.
In the Netherlands and in Finland where the length of the legal guarantee period is based on
the duration of the expected average life-span of the product, the business survey carried out
for the REFIT Fitness Check117 shows that, 31 %, 18 % and 15 % of retailers expect,
respectively, major, moderate or minor costs from the possible introduction at EU level of a
legal guarantee period linked to the lifespan, whereas 30 % expect no costs. When asked
about possible benefits, 59% of businesses reported that they expect no benefits from the
possible introduction of such a system. Moreover, stakeholders from the Netherlands and
Finland which have experience with a length of the legal guarantee period corresponding to
the duration of the expected average life-span of the product argue that it is difficult to devise
and apply a system that is able to address the complexity and to keep up with the continual
changes and development of products, while establishing clear criteria.
Therefore, the available data show that whilst the views about a uniform length of a legal
guarantee period in the EU vary depending on the respective current national rules, the 2-year
legal guarantee period, which is set as a minimum by the Consumer Sales and Guarantees
Directive, effectively caters for a very large proportion of the defects in goods discovered by
112 Consumer market study on the functioning of Legal and Commercial Guarantees for consumers in the EU" (2015),
p.42-43.
113 REFIT Lot 2a Study, p.84.
114 REFIT Lot 2a Study p.49-50.
115 REFIT Lot 2a Study, p. 52.
116 REFIT Lot 2b Study, p.34.
117 REFIT Lot 2b Study, p.62.
23
consumers, since in 96% of recent problems with defective goods the consumers discovered
the defect during the first 2 years from purchase.
3.1.6 Burden of proof
The CSGD provides for a minimum period of six months during which the burden of proof is
reversed in favour of the consumer. 25 Member States have implemented a 6-month reversal
of the burden of proof period, while 1 Member State118 has implemented a 1-year period and 2
Member States119 have implemented a 2-year period.
Therefore, a fully harmonised 2-year period of reversal of the burden of proof would increase
the level of consumer protection in 26 Member States and maintain the current level of
consumer protection in the 2 remaining Member States.120 A fully harmonised 1-year period
of reversal of the burden of proof would increase the level of consumer protection in 25
Member States, maintain the current level of consumer protection in 1 Member State121 and
decrease the level of consumer protection in 2 Member States.122
In the public consultation carried out for the digital contracts proposals, business associations
were in favour of maintaining the period of 6 months which corresponds to the current
minimum harmonisation CSGD rules, while an extension was very largely supported by
consumer organisations.
A recent study on legal and commercial guarantees, which covered both online and offline
sales, showed that in practice only a minority of businesses insist on consumers proving the
seller's liability within the entire 2-year legal guarantee period, and that there is very limited
change in sellers’ behaviour before or after the 6 months from the purchase on this point.
According to these data, a longer period for the shift of the burden of proof to the seller would
not make a significant difference in practice, as it often operates de facto throughout the entire
2-year legal guarantee period.123
REFIT Fitness Check data confirm that the majority of retailers do not request proof of the
existence of the defect at the time of delivery. The survey indicates that 31 % of retailers ask
for such a proof and 8 % only after six months, while 46 % usually do not ask for it.124
Some consumer associations and authorities consider that a longer period for the reversal of
the burden of proof (2 years) could facilitate consumer redress, lead to less disputes on the
origin of the fault and as a result lower costs for complaints handling. In contrast, some
business associations rather expect higher consumer prices due to more admissible consumer
claims.125
The REFIT Fitness Check business survey showed that about 60 % of businesses believed a
harmonised two-year period would entail no or only up to moderate costs.126 Businesses from
Member States where the period of reversal of burden of proof is currently already longer
than six months reported much less concerns in terms of costs, even where this extension is a
118 Poland.
119 France and Portugal.
120 France and Portugal.
121 Poland.
122 France and Portugal.
123 Consumer market study on the functioning of Legal and Commercial Guarantees for consumers in the EU" (2015) p.61,
Figure 32.
124 REFIT Lot 2a Study, p.94.
125 REFIT Lot 2a Study, p.53 et seq.
126 REFIT Lot 2a Study, p.103.
24
rather new rule127. Whereas in France 67 % of respondents reported no costs at all or
prevailing benefits, the same was true for 55 % in Portugal and 21% in Poland.128
The stakeholders' consultation and available data show that an extension of the reversal of the
burden of proof period is strongly advocated by consumer organisations, and not strictly
opposed by businesses. In order to reach a balanced solution, the appropriate length for a
reversal of the burden of proof period should combine the benefits of a fully harmonised
period with an extended protection for the vast majority of Member States where currently a
6-month period is in place.
3.1.7 Notification of the defect by the consumer
The CSGD left Member States the possibility to introduce an obligation for consumers to
notify the trader about the lack of conformity within a specific deadline. The majority of
Member States (21) have introduced such a notification obligation, while 7 Member States129
have not imposed this obligation on the consumer. Therefore, the absence of a notification
duty would increase the level of consumer protection in 21 Member States and maintain the
current level of protection in the remaining 7 Member States.
In the public consultation carried out for the digital contracts proposals, consumer
organisations argued that a notification obligation would be disproportionately burdensome
for consumers and that the latter are anyway always interested in notifying the trader of any
defect as early as possible. On the other hand, most business associations argued that a lack of
notification could impair the ability of the trader to adequately repair or replace a defective
product.
Recent consumer data concerning both online and offline sales130 suggest that consumers are
in general rather active and react in a short time after they discover a fault, which limits the
need to provide for a specific notification deadline. Depending on the type of product,
between 37 % and 58 % of problems were followed up immediately when the problem
occurred and between 25 % and 32 % of problems were followed up within one week.
The business survey carried out for the REFIT Fitness Check showed that the removal of
national rules requiring consumers to notify the seller within a specific deadline is considered
to entail no or only up to moderate costs by 62 % of interviewed businesses.131 Moreover
some of the authorities and consumer associations consider that it can reduce disputes about
whether this deadline had been kept and thus result in lower costs for complaints handling.
Some business associations however expressed the view that such a removal would encourage
consumers to postpone the notification of the problem and raise the costs of remedying the
situation.132
The stakeholders' consultation and available data indicate that an obligation on the consumer
to notify the seller of a defect within a specific deadline has limited value in practice, as the
majority of EU consumers already take action immediately or within one week after the
problem occurs. On the business side, the absence of such a notification duty does not seem to
raise serious concerns or to lead to significant costs.
127 The length of the reversal of the burden of proof was raised to two years in Portugal in 2003, to one year in Poland in
2014 and to two years in France in 2016.
128 REFIT Lot 2a Study, p.98.
129 AT, DE, EL, FR, IE, PL, UK.
130 Consumer market study on the functioning of Legal and Commercial Guarantees for consumers in the EU" (2015).
131 REFIT Lot 2a Study, p.58.
132 REFIT Lot 2a Study, p.56 et seq.
25
3.1.8 The impact of the proposal is overall beneficial for EU consumers
The proposed Directive implies an overall increase in consumer protection across the EU.
However, in some Member States consumers' rights would be reduced on one or two specific
aspects as shown in Table 1. In most of these cases it is impossible to pronounce as to whether
the overall level of protection would in fact decrease or increase: this depends on the
importance attached by consumers to each of these aspects. For example, in a few Member
States consumers would no longer have a free choice of remedies for defective goods, but
they could more easily exercise their right to remedies since they would no longer need to
prove that the defect existed already at the time of delivery at any point during the legal
guarantee period.
Beyond the important issue of consumers' rights, which would also benefit by the legal
certainty brought by the proposal since consumers would enjoy the same level of protection
whether they buy online or offline, domestically or cross-border, the proposal would yield a
number of economic benefits for consumers in terms of wider choice of products at more
competitive prices. The impact assessment accompanying the original proposal estimated that
a full harmonisation of consumer contract rules would increase household consumption in the
EU by €18 billion from its current level.
26
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 31.10.2017
COM(2017) 637 final
2015/0288 (COD)
Muudetud ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi müügilepingutega seonduvate teatavate
aspektide kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ)
nr 2006/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/22/EÜ ning
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
{SWD(2017) 354 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
9. detsembril 2015. aastal võttis komisjon vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
ettepaneku digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta1 ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kaupade internetimüügi ja muu
kaugmüügi lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta2. Ettepanekute eesmärk on
aidata kaasa majanduskasvule tõelise digitaalse ühtse turu loomise teel, millest saaksid kasu
nii tarbijad kui ka ettevõtjad, kõrvaldades peamised lepinguõigusega seotud tõkked, mis
takistavad piiriülest kaubandust.
Käesoleva muudetud ettepanekuga teeb komisjon ettepaneku laiendada kaupade
internetimüügi3 ja muu kaugmüügi lepingutega seonduvaid teatavaid aspekte käsitleva
direktiivi kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka tavamüügi tehinguid.
Võttes arvesse äritegevuse ja tehnika kiiret muutumist tänu digitehnoloogia levikule, oli
komisjoni algse ettepaneku eesmärk kiiremas korras kõrvaldada peamised tõkked, mis
takistavad piiriülest kaubandust. Seepärast esitas komisjon esmajärjekorras ettepaneku, mis
käsitles üksnes internetimüüki ja muud kaugmüüki. Ettepanekuga koos esitatud teatises
märkis komisjon: „Arvestades kõiki levitamiskanaleid hõlmava ärimudeli [...] üha kasvavat
tähtsust, astub komisjon kõik vajalikud sammud, et viia kaupade veebimüügi ja veebivälise
müügi normid omavahel vastavusse. See tagab, et tarbijatel ja ettevõtjatel on võimalik
toetuda sidusale õigusraamistikule.“4 Selle sidususe tagamiseks lubas komisjon esitada
kaasseadusandjatele tavamüügi tehinguid käsitlevad andmed, mida ta kogus ELi peamiste
tarbijaõiguse direktiivide (kaasa arvatud direktiivi 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja
garantiide kohta5, (edaspidi „tarbekaupade müügi direktiiv“)) õigusloome kvaliteedi ja
tulemuslikkuse programmi (REFIT) toimivuskontrolli raames. Teatises märkis komisjon ka
seda, et andmete analüüsi tulemuste põhjal tehtud järelduste najal „võivad kaasseadusandjad
[...] kaupade veebimüügi ettepaneku käsitlemisel edasi liikuda, näiteks laiendades selle
kohaldamisala6.“Komisjoni poolt toimivuskontrolli raames kogutud asjaomased andmed
edastati kaasseadusandjatele 2016. aasta augustis-septembris ja avaldati seejärel 2017. aasta
mais.7
Kui ettepanekut arutati Euroopa Parlamendis ja nõukogus, rõhutasid kaasseadusandjad, et
kaugmüüki ja tavamüüki reguleerivad normid peaksid olema sidusad. Nii Euroopa Parlamendi
juhtivas siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO) kui ka kaasatud õiguskomisjonis (JURI)
internetimüügi ja muu kaugmüügi ettepanekuga tegelenud raportöörid on esitanud
muudatusettepanekuid, millega laiendatakse ettepaneku kohaldamisala nii, et see hõlmaks
kõiki müüja ja tarbija vahel sõlmitavaid müügilepinguid. Sellega seoses palus siseturu- ja
tarbijakaitsekomisjon Euroopa Parlamendi uuringuteenistusel läbi viia mõju eelhindamise,
1 COM(2015) 634 final
2 COM(2015) 635 final
3 Käesolevas seletuskirjas viitab termin „internetimüük“ „internetimüügile ja muule kaugmüügile“.
4 COM(2015) 633 final, lk 8.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta, EÜT L
171, 7.7.1999, lk 12.
6 COM(2015) 633 final, lk 8.
7 SWD(2017) 209 final. Aruande tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli kohta ning täiendavad välisuuringud leiab siit (inglise keeles):
http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=59332&ticket=ST-25614682-
e2tNLEtewXUap6Gbcb0Wzg4NGelXRUC7OXD3BkwlM0NNPzQKuVog4GztcwvMf4lakPH7hLHq5ol9Z1Qp4vLHcpm-Jj71zxYb8yr4dh9M8XMrc8-
AOP82AjNmHaQXuUINLKghPW4zVIoMFwYYx6y0wJxqAl
ET 2 ET
selleks et muudatusettepanekute mõju hinnata. Euroopa Parlamendi mõjuhinnang avaldati
14. juulil 2017 ning selle järeldused toetavad seisukohta, et ettevõtjad ja tarbijad saaksid kasu
eelkõige sellest, kui kõigi müügilepingute suhtes kehtiksid ühtsed normid8.
7. juulil 2017 toimunud mitteametlikul justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel, aga ka
nõukogu tsiviilõiguse töörühmas (lepinguõigus) on valdav enamik liikmesriikidest
väljendanud arvamust, et kauba kaugmüügi ja tavamüügi suhtes erinevate normistike
kohaldamise tulemuseks oleks õiguslik killustatus, ning väitnud, et kaupade müügi suhtes
kohaldatavad õigusnormid peaksid alati olema samad, olenemata müügikanalist. Sellest
tulenevalt on hulk liikmesriike asunud seisukohale, et komisjon peaks esitama muudetud
ettepaneku, et laiendada direktiivi kohaldamisala ka tavamüügile.
Lisaks on muudetud ettepaneku eesmärk soodustada kiiremat edasiliikumist valdkonnas, mis
on ühtse turu strateegiate keskmes, kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega. 2016. aasta
juunis kutsus Euroopa Ülemkogu üles „lõpetama töö erinevate [...] ühtse turu strateegiatega
[...] ning need ellu viima 2018. aastaks9“. 2017. aasta juunis rõhutas Euroopa Ülemkogu, „et
EL ja selle liikmesriigid peavad jätkama jõupingutusi 2016. aasta juuni järeldustes esitatud
ambitsioonide taseme saavutamiseks ühtse turu [...] osas. Nõukogu annab Euroopa Ülemkogu
2018. aasta juuni kohtumisel aru edusammudest, mida on tehtud ühtse turu süvendamisel,
rakendamisel ja jõustamisel selle kõigis aspektides.“10
Vastusena eelnimetatud arengutele institutsioonidevahelistel läbirääkimistel esitab komisjon
muudetud ettepaneku, millega laiendatakse esialgse ettepaneku kohaldamisala ka
tavamüügile, võttes arvesse toimivuskontrolli11 tulemusi ja Euroopa Parlamendi
uuringuteenistuse koostatud mõjuhinnangut, mida on põhjalikult kirjeldatud muudetud
ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis12.
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Algse ettepaneku mõjuhinnangus on kirjeldatud probleeme, mida erinevused liikmesriikide
lepinguõiguses põhjustavad nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. Tarbekaupade müügi direktiivis
võetud minimaalse ühtlustamise lähenemisviis ei julgusta tarbijaid teistest ELi riikidest kaupu
ostma ega ettevõtjaid teistesse ELi riikidesse müüma13. See tähendab, et tarbijad ja ettevõtjad
ei saa siseturu võimalustest täit kasu. Toimivuskontrolli raames toimunud hindamine andis
kinnitust, et selles valdkonnas tuleb säilitada ühtsed normid, mis kohalduvad nii kaugmüügi
kui ka tavamüügi suhtes14.
Kuigi tarbijate kindlustunne piiriüleste internetiostude suhtes, mis moodustavad suurema osa
piiriülesest tarbekaupade müügist, on komisjoni ettepaneku vastuvõtmisest saadik
suurenenud, tunnevad tarbijad ennast siiski kindlamalt, kui teevad oste oma koduriigis15. Üks
peamisi piiriülese e-kaubandusega seotud murekohti tarbijate jaoks on ebakindlus oma
8 http://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document.html?reference=EPRS_STU%282017%29603258.
9 EUCO 26/16, http://www.consilium.europa.eu/press-releases-pdf/2016/6/47244643506_et.pdf
10 EUCO 8/17, http://www.consilium.europa.eu/press-releases-pdf/2016/6/47244643506_et.pdf
11 SWD(2017) 209 final, „Aruanne tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli kohta“.
12 SWD(2017) 354 final, „Kaupade müügilepinguid reguleerivate normide täieliku harmoneerimise mõju“.
13 SWD(2017) 209 final, „Aruanne tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli kohta“, lk 78.
14 SWD(2017) 209 final, „Aruanne tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli kohta“, lk 62–65.
15 72,4 % tarbijatest tunnevad ennast kindlalt, ostes kaupu oma koduriigis, samal ajal kui piiriüleselt oste tehes tunnevad ennast kindlalt 57,8 % tarbijatest.
2017. aasta tarbijatingimuste tulemustabel, mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=117250.
ET 3 ET
põhiliste lepingust tulenevate õiguste suhtes16. Samuti ei ole tarbijate kindlustunde
suurenemine viinud piiriüleste ostutehingute arvu kerkimiseni samal määral17.
Ettevõtjate kindlustunne kaupade piiriülesel müügil ei parane endiselt. Viimase, 2016. aasta
kogu Euroopa Liitu hõlmava uuringu kohaselt väidavad 58 % ELi jaemüüjatest, et tunnevad
end veebis kaupu müües kindlalt. Ent üksnes 28 % tunnevad end kindlalt, kui müüvad
internetis kaupu teistesse ELi riikidesse, ja 30 % tunnevad end kindlalt ainult siis, kui müüvad
oma riigi tarbijatele18. Need uued andmed kinnitavad algsele ettepanekule lisatud
mõjuhinnangus esiletoodud järeldust, et erinevused riikide lepinguõiguses on üks peamisi
takistusi kaupade piiriülese müügi edenemisele: praegu veebimüügiga tegelevate jaemüüjate
arvates on kaks neljast kõige olulisemast piiriülese kaubanduse takistusest erinevused riikide
lepinguõiguses (38,1 %) ja erinevused riikide tarbijakaitsenormides (37,4 %)19. Ka asjaolu, et
jaemüüjad tegelevad püsivalt vähe tegeliku piiriülese e-kaubandusega, peegeldab neid
seisukohti20.
Erinevused liikmesriikide õigusnormides, mis reguleerivad tarbijalepinguid, mõjutavad ka
piiriülese tavamüügiga tegelevaid ettevõtjaid ja tarbijaid: ELi tarbija- ja turundusõiguse
toimivuskontrolli raames läbi viidud analüüsi tulemused näitavad, et 42 % tavamüügiga
tegelevatest jaemüüjatest ja 46 % kaugmüügi kanaleid kasutavatest jaemüüjatest peavad
erinevate tarbijakaitse- ja lepinguõiguse nõuete täitmisega seotud kulusid oluliseks takistuseks
piiriülesele müügile21. Samal ajal näitavad hiljutise REFIT toimivuskontrolli andmed, et 72 %
tarbijatest leiavad, et erinevad tarbija õigused puudusega toote korral on oluline või väga
oluline tegur, mida teises ELi riigis tavapäraste ostutehingute korral arvesse võtta22.
Algse ettepaneku eesmärk oli seega kaotada peamised lepinguõigusega seotud tõkked, mis
takistavad piiriülest kaubandust, selleks et kõrvaldada probleemid, mida õigusraamistiku
keerukus põhjustab nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele, ning ka ettevõtjatele lepinguõiguse
erinevustest tulenevad kulud.
Muudetud ettepanekul, mis kohaldub igat liiki müügi suhtes, on sama eesmärk ja see aitab
eesmärgi saavutamisele isegi rohkem kaasa, kuna ka need kauplejad, kes tegelevad piiriülese
tavamüügiga või kaaluvad sellega tegelemist, kannatavad riikide erinevatest lepinguõiguse
normidest tuleneva ebakindluse ja kulude tõttu, mis omakorda viib selleni, et piiriülene müük
väheneb, tarbijatel on vähem valikut ja hinnakonkurents toimib vähem. Lisaks saab käesoleva
muudetud ettepanekuga hoida oma koduriigis nii kaug- kui ka tavamüügiga tegelevate
kauplejate jaoks ära negatiivse mõju, mis võiks tekkida olukorras, kus erinevate
müügikanalite suhtes kohalduvad ühe riigi lepinguõiguse eri normid. Seetõttu vastab
ettepanek suundumusele kasutada rohkem erinevaid müügikanaleid ja sobib nii tarbijate kui
ka ettevõtjatega seotud turu arenguga.
16 Euroopa Komisjoni tarbijauuring, milles tehakse kindlaks digitaalse ühtse turu peamised piiriülesed takistused ja millised on kõige probleemsemad valdkonnad,
(„Identifying the main cross-border obstacles to the DSM and where they matter most“), 2015.
17 2017. aasta tarbijatingimuste tulemustabel
18 Uuring „Jaemüüjate hoiakud piiriülese kaubanduse ja tarbijakaitse suhtes“, 2016, lk 120.
19 Uuring „Jaemüüjate hoiakud piiriülese kaubanduse ja tarbijakaitse suhtes“, 2016, lk 123-124. Neid takistusi peeti kõige olulisemaks kohe pärast „suuremat
pettuse- ja maksmata jätmise riski piiriülese müügi puhul“ (39,7 %) ning „erinevusi riikide maksunõuetes“ (39,6 %).
20 Uuring „Jaemüüjate hoiakud piiriülese kaubanduse ja tarbijakaitse suhtes“, 2016, lk 105.
21 SWD(2017) 209 final, „Aruanne tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli kohta“, lk 100-101.
22 SWD(2017) 209 final, „Aruanne tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli kohta“, lk 100.
ET 4 ET
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Muudetud ettepaneku olulisemad materiaalõiguslikud sätted käsitlevad peamisi erinevusi
liikmesriikide kohustuslikes tarbijakaitsenormides pärast tarbekaupade müügi direktiivi
minimaalselt ühtlustatud normide rakendamist liikmesriikides. Need peamised erinevused
riigisisestes normides mõjutavad seda, kas ja millises ulatuses kauplejad otsustavad müüa
oma kaupu piiriüleselt. Kuigi ettepanekus võetakse aluseks tarbekaupade müügi direktiivi
normid (kusjuures ettepanekuga nähakse ette direktiivi kehtetuks tunnistamine), ühtlustatakse
selles täies ulatuses kaupade vastavuskriteeriumid, tarbijatele kasutada olevate
õiguskaitsevahendite hierarhia ning kasutamise kord.
Ettepanek täiendab horisontaalseid õigusakte tarbijakaitse valdkonnas, eeskätt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta23.
Need kaks õigusakti ei kattuks omavahel, vaid toimiksid teineteist täiendavalt, kuna direktiiv
2011/83/EL sisaldab peamiselt sätteid, mis käsitlevad lepingueelseid teavitamisnõudeid,
õigust taganeda kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingutest, ning kauba
kättetoimetamist ja riisiko üleminekut reguleerivaid norme, ent kauba müügilepinguid
käsitleva ettepanekuga nähakse ette normid, mis käsitlevad kauba vastavust
lepingutingimustele, õiguskaitsevahendid, mida tarbija saab kauba mittevastavuse korral
kasutada, ja õiguskaitsevahendite kasutamise kord. Ettepanek on kooskõlas ka ELi tarbija- ja
turundusõiguse toimivuskontrolli tulemustega24.
Ettepanekut täiendavad sektoripõhised liidu õigusaktid, nagu ökodisaini25 või
energiamärgistust26 käsitlevad õigusaktid, nende rakendusaktid ja delegeeritud aktid, millega
kehtestatakse tootepõhised vastupidavusnõuded.
Ettepanek on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta
määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta
tsiviil- ja kaubandusasjades27 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta
määrusega (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta
(„Rooma I”),28 millega nähakse ette normid kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse
kindlaksmääramiseks.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek on seotud meetmetega, mille komisjon on välja pakkunud teatises, mis käsitleb
terviklikku lähenemisviisi piiriülese e-kaubanduse ergutamisele Euroopa kodanike ja
äriühingute jaoks29. Igaüks neist meetmetest ergutab oluliselt piiriülest e-kaubandust
Euroopas ning koostoimes moodustavad need paketi, mis sisaldab üksteist täiendavaid ja
vajalikke elemente selleks, et suurenenud piiriülesest e-kaubandusest täit kasu saada. Eeskätt
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 97/7/EÜ, ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.
24 SWD(2017) 209 final, „Aruanne tarbija- ja turundusõiguse toimivuskontrolli kohta“.
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete
sätestamiseks, ELT L 285, 31.10.2009, lk 10–35.
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta
märgistuses ja ühtses tootekirjelduses, ELT L 153, 18.6.2010, lk 1–12.
27 ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32.
28 ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.
29 COM(2016) 320 final. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Terviklik
lähenemisviis piiriülese e-kaubanduse ergutamisele Euroopa kodanike ja äriühingute jaoks.
ET 5 ET
peaks liikmesriikide lepinguõiguse põhisätete täielik ühtlustamine hõlbustama kavandatud
geoblokeerimise määruse30 rakendamist, kuna sellega kõrvaldatakse üks peamisi põhjuseid,
miks ettevõtjad geoblokeerimist kasutavad.
Muudetud ettepanek on kooskõlas digitaalse sisu üleandmist käsitleva direktiivi ettepanekuga.
Mõlemal ettepanekul on mängida tähtis roll digitaalse ühtse turu kõigi võimaluste
ärakasutamises, kusjuures muudetud ettepanek on paketi väga oluline osa, kuna kaupade
müük moodustab kogu piiriülesest kaubandusest üle 80 %31.
Teatises digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõtte kohta32 kutsus komisjon
Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma kiiremas korras vastu kõik esitatud ettepanekud,
pidades silmas vajadust kiiresti kõrvaldada allesjäänud tõkked ja muuta toimiv digitaalne
ühtne turg reaalsuseks.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Käesoleva muudetud ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel
114 ning selle põhieesmärk on siseturu rajamise ja toimimise parandamine.
Nagu on selgitatud 1. punktis, on tarbekaupade direktiiviga ette nähtud minimaalne
ühtlustamine viinud selleni, et liikmesriikides reguleerivad tarbijalepinguid erinevad
õigusnormid; seda seetõttu, et liikmesriigid on kehtestanud kohustuslikud normid, mis
lähevad kaugemale tarbekaupade direktiivis sätestatud miinimumnõuetest33. Erinevad
õigusnormid takistavad piiriülest kaubandust ning seetõttu on neil otsene mõju siseturu
rajamisele ja toimimisele ning need piiravad konkurentsi. Ettepanek kõrvaldab põhivabaduste
teostamist segavad takistused, mille põhjuseks on erinevused riikide lepinguõiguse normides,
eelkõige täiendavad tehingukulud piiriüleste tehingute puhul ning tarbijate ebakindlus oma
õiguste suhtes, kui nad sooritavad oste mõnes muus ELi liikmesriigis. Kõigil nendel teguritel
on otsene mõju siseturu rajamisele ja toimimisele, need piiravad konkurentsi ning annavad
tunnistust sellest, et tarbekaupade müügi direktiiviga ette nähtud minimaalsest ühtlustamisest
ei ole piisanud liidus tarbekaupade piiriülese müügiga seotud probleemide lahendamiseks
siseturul.
Kehtiva minimaalse ühtlustamise direktiivi 1999/44/EÜ kehtetuks tunnistamine ja selle
asendamine täielikku ühtlustamist ettenägeva direktiiviga, mille kohaldamisala on laiendatud,
nii et see hõlmab nii kaugmüüki kui ka tavamüüki, aitab luua sidusa õigusraamistiku, mis
toetab siseturu toimimist. Ettepanek tagab ELis tarbijakaitse üldise kõrge taseme, nähes ette
täielikult ühtlustatud kohustuslike normide kogumi, millega säilitatakse kaitse tase, mille
praegu tagab tarbijatele tarbekaupade müügi direktiiv, ja mitmel juhul isegi tõstetakse seda.
30 COM(2016) 289 final. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu, mis käsitleb siseturul asukohapõhist piiramist ja muul viisil diskrimineerimist kliendi
kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ.
31 Digitaalsete lepingute ettepanekutele lisatud mõjuhinnang, SWD(2015) 274 final, lk 5.
32 COM(2017) 228 final. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele digitaalse ühtse
turu strateegia rakendamise vahekokkuvõtte kohta – Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile.
33 See teave on saadud peamiselt teadetest, mille liikmesriigid on saatnud komisjonile direktiivi 2011/83/EL artiklite 32 ja 33 kohaselt seoses nõukogu direktiivi
93/13/EMÜ ja direktiivi 1999/44/EÜ ülevõtmisega; teadete täisteksti vt aadressil: http://ec.europa.eu/consumers/consumer_rights/rights-
contracts/directive/notifications/index_en.htm.
ET 6 ET
• Subsidiaarsus
Muudetud ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega.
Liikmesriigid ei suuda üksi piisavalt saavutada eesmärki kõrvaldada tarbijalepinguõigusest
tulenevad tõkked ja edendada sel teel siseturu toimimist, millest saavad kasu nii ettevõtjad kui
ka tarbijad. Tarbekaupade müügi direktiivis sätestatud kaupade müüki käsitlevate normide
puhul on ühtlustamine minimaalne ja seega on liikmesriikidel võimalus neid erinevalt
rakendada. Selle tagajärjel on liikmesriigid kehtestanud erinevad õigusnormid ja piiriülese
müügi puhul on suurenenud tehingukulud. Ainult koordineeritud sekkumine liidu tasandil,
mille eesmärk on kõrvaldada riikide lähenemisviisides esinevad lahknevused Euroopa Liidu
tarbijaõiguse täieliku ühtlustamise teel, saab aidata kaasa siseturu väljakujundamisele,
lahendades selle probleemi.
ELi tasandi algatus kindlustab tarbijalepinguõiguse ühtse arengu, tagades samas kõigile ELi
tarbijatele võrdse kõrgetasemelise kaitse. See annab õiguskindluse ettevõtjatele, kes soovivad
müüa oma kaupu teistes liikmesriikides. Sellist tulemust on võimalik saavutada ainult ELi
tasandi meetmetega. Ettepanekuga ühtlustatakse täielikult teatavad peamised
õiguskaitsevahendid, mida tarbijad saavad lepingu kohaselt kasutada, ja nende kasutamise
tingimused. Seega loob see ühtse normide kogumi, mis tagab tarbijatele nii koduriigis kui ka
piiriüleselt, nii kaugmüügi kui ka tavamüügi puhul tarbijakaitse ühtlaselt kõrge taseme kogu
Euroopa Liidus ja võimaldab kauplejatel müüa tarbijatele kõigis liikmesriikides samadel
lepingutingimustel. Seega vähendab ettepanek oluliselt kulusid, mida kauplejad kannavad
seoses õigusnormidest tulenevate nõuete täitmisega, säilitades samal ajal üldiselt kõrge
tarbijakaitse taseme ELis ja suurendades tarbijate heaolu tänu paremale kaubavalikule ja
madalamatele hindadele.
Nagu on märgitud ka Euroopa Parlamendi tellitud mõjuhinnangus, oleksid ELi tasandi
meetmed, eelkõige meetmed, mis kohalduvad ka tavamüügi suhtes, tulemuslikumad kui
riikliku tasandi meetmed. Kõigis liikmesriikide parlamentidelt saadud arvamustes kaupade
interneti- ja muud kaugmüüki käsitleva ettepaneku kohta väljendati vastuseisu kauba
kaugmüügi ja tavamüügi jaoks eri normide kehtestamisele34.
Täielik ühtlustamine on juba osutunud edukaks ELi tarbijakaitse õigusaktide valdkonnas,
eeskätt direktiivis 2011/83/EL sätestatud normide kaudu, millega tagatakse kõigile tarbijatele
Euroopa Liidus ühesugused tarbijaõigused, mida tõlgendatakse ja jõustatakse ühetaoliselt
kõigis liikmesriikides.
Ettepanek pakub ühtset õiguslikku alust koordineeritud jõustamismeetmete võtmiseks
vastavalt määrusele nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike
asutuste vahelise koostöö kohta)35 ja ettepanekuga ette nähtud täielikult ühtlustatud ühtsed
normid hõlbustaksid jõustamismeetmete võtmist suurel määral. Seega tugevdatakse ELi
õigusaktide jõustamist ELi tarbijate huvides. Sellist tulemust on võimalik saavutada ainult
ELi tasandi meetmetega.
34 Arvamused esitasid Saksamaa, Tšehhi Vabariigi, Iirimaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaade, Austria, Portugali ja Rumeenia parlamendid.
Arvamused leiab aadressilt: http://ec.europa.eu/dgs/secretariat_general/relations/relations_other/npo/index_en.htm.
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste
vahelise koostöö kohta, ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.
ET 7 ET
• Proportsionaalsus
Muudetud ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
proportsionaalsuse põhimõttega, sest ettepanek ei lähe eesmärkide saavutamiseks vajalikust
kaugemale.
Selle ettepanekuga ei ühtlustata kaupade müügilepingute kõiki aspekte. Ettepanekus
keskendutakse sellele, et täiendavalt ühtlustada üksnes piiriüleste tehingute puhul olulisi, ELi
tarbijate peamisi lepingupõhiseid õigusi käsitlevaid kohustuslikke sätteid, mida sidusrühmad
peavad kaubandustõketeks ja mis on tarbijate usalduse suurendamiseks vajalikud. Pealegi
sekkutakse riikide õigusesse märgatavalt vähem tänu asjaolule, et õiguslikuks vormiks valiti
määruse asemel direktiiv (vt allpool „Õigusakti valik”).
• Õigusakti valik
Direktiivi valimine jätab liikmesriikidele vabaduse kohandada õigusakti rakendamist vastavalt
siseriiklikule õigusele, tagades samal ajal lihtsate ja ajakohaste normide kehtestamise, millega
kaotatakse lepinguõigusest tulenevad kaubandustõkked, luuakse ettevõtjatele võrdsed
võimalused ning tagatakse, et tarbijakaitse tase on kõigi tarbijate jaoks kogu ELis ühtmoodi
kõrge.
Määruse korral tuleks direktiiviga võrreldes kehtestada palju üksikasjalikum ja ulatuslikum
normistik, sest see eeldab vahetut kohaldamist. Sellega sekkutaks riigisisesesse õigusesse
märgatavalt rohkem.
3. JÄRELHINDAMISTE TULEMUSED, KONSULTEERIMINE
SIDUSRÜHMADEGA JA MÕJUHINNANGUD
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Konsulteerimisprotsess
Algsele ettepanekule eelnes ulatuslik konsulteerimisprotsess, mille raames toimusid nii
avalikud kui ka suunatud konsultatsioonid. Komisjon soovis koguda selles küsimuses
võimalikult palju ja tasakaalustatud arvamusi ning andis võimaluse väljendada oma arvamust
kõigile asjaomastele isikutele (ettevõtjad, tarbijad, riigiasutused, juristid ja teadlased)36.
Konsultatsioonide tulemused leiab dokumendist COM(2015) 635 final.
Pärast algse ettepaneku vastuvõtmist konsulteeris komisjon veel sidusrühmadega
toimivuskontrolli käigus, mis hõlmas ka tarbekaupade müügi direktiivi, ning võttis arvesse
kaupade interneti- ja muud kaugmüüki käsitleva ettepaneku kohta esitatud seisukohti.
Sidusrühmadel oli võimalus osaleda avalikus veebikonsultatsioonis, mis kestis 2016. aasta
maist kuni septembrini, mitmes suunatud konsultatsioonis, mille viisid läbi välistöövõtjad
tugiuuringute koostamise käigus ajavahemikus aprillist 2016 kuni jaanuarini 2017, ning
aruteludes spetsiaalses sidusrühmade eksperdirühmas, kuhu kuulusid peamised Euroopa ja
liikmesriikide tarbija- ja ettevõtlusorganisatsioonid. Konsultatsioonide tulemusi on kirjeldatud
töödokumendis SWD(2017) 209 final ja asjaomases tugiuuringus, mis käsitleb tarbekaupade
müügi direktiivi kohase minimaalse ühtlustamise kulusid ja kasu ning eri müügikanaleid
36 Lisateavet konsultatsioonide kohta leiab aadressil http://ec.europa.eu/justice/newsroom/contract/opinion/index_en.htm
ET 8 ET
reguleerivate ELi normide võimaliku täieliku ühtlustamise ja omavahel vastavusse viimise
kulusid ja kasu37.
Sidusrühmad on korduvalt toonitanud, et nii kaugmüügi kui ka tavamüügi suhtes kohalduvad
tarbijalepinguõiguse normid peaksid olema sidusad. Digitaalsete lepingute ettepanekute
vastuvõtmisele eelnenud avaliku konsultatsiooni käigus hoiatasid liikmesriigid, ettevõtjate
ühendused ja tarbijaorganisatsioonid selle eest, et kauba kaug- ja tavamüügi suhtes võimalik
erinevate normide kohaldamine toob kaasa negatiivsed tagajärjed. Toimivuskontrolli täiendav
uuring38 kinnitas samuti, et liikmesriikide ametiasutused, ettevõtlus- ja tarbijaorganisatsioonid
kõik on kindlalt seda meelt, et tarbijatega sõlmitavaid tava- ja kaugmüügilepinguid peaks
reguleerima ühtne normistik. Nad usuvad, et see parandaks läbipaistvust ja vähendaks
keerukust ning muudaks süsteemi nii tarbijate kui ka kauplejate jaoks arusaadavamaks. Lisaks
muudaks see piiriülese müümise ja ostmise lihtsamaks, suurendaks konkurentsi, vähendaks
kauplejate jaoks õigusnormidest tulenevate nõuete täitmisega seotud kulusid ja tooks tarbijate
jaoks hinnad alla.
• Mõju hindamine
Algse ettepaneku kohta viidi läbi mõju hindamine ning algse ettepanekuga koos avaldati mõju
hindamise aruanne ja kommenteeritud kokkuvõte39.
Muudetud ettepanekule lisatud talituste töödokumendis on komisjon mõjuhinnangut
täiendanud toimivuskontrolli tulemuste ja selle raames kogutud andmete analüüsiga ning
võtnud arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse koostatud mõjuhinnangut40. Lisaks
käsitles komisjon ka viimaseid andmeid, mis on avaldatud 2017. aasta tarbijatingimuste
tulemustabelis, mis põhineb kõigis ELi riikides tarbijate ja jaemüüjate hulgas läbi viidud
spetsiaalsetel representatiivsetel uuringutel41. Talituste töödokumendis on esitatud põhjalik
ülevaade kauba müügilepinguid reguleerivate täielikult ühtlustatud normide mõjust ettevõtjate
ja tarbijate jaoks ning sellest tulenevalt ka liikmesriikide ja ELi digitaalse ja siseturu jaoks.
Komisjoni analüüs näitab, et probleemid, mis on seotud tarbekaupade müügi direktiivi
rakendamisel erinevate siseriiklike õigusnormide kehtestamisega, mõjutavad nii kaugmüüki
kui ka tavamüüki. Õiguskontrollikomiteelt 2. mail 2017 positiivse arvamuse42 saanud
toimivuskontrolli tulemused kinnitavad kauba kaugmüüki käsitlevas ettepanekus tehtud
komisjoni poliitikavalikuid ning annavad tunnistust sellest, et kaug- ja tavamüüki reguleeriva
normistiku sidusus oleks üldiselt positiivse mõjuga tarbijatele ja ettevõtjatele ühtsel turul43.
• Põhiõigused
Muudetud ettepanek mõjutab positiivselt mitut ELi põhiõiguste hartaga tagatud õigust,
eelkõige artikli 38 kohast tarbijakaitset ning artikli 16 kohast ettevõtlusvabadust.
37 http://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=59332
38 Uuring, mis käsitleb tarbekaupade müügi ja garantiide direktiivi 1999/44/EÜ kohase minimaalse ühtlustamise kulusid ja kasu ning eri müügikanaleid
reguleerivate ELi normide võimaliku täieliku ühtlustamise ja omavahel vastavusse viimise kulusid ja kasu, lk 44.
39 Mõju hindamise aruanne ja selle kokkuvõte on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/justice/contract/index_en.htm.
40 SWD(2017) 354 final, „Kaupade müügilepinguid reguleerivate normide täieliku harmoneerimise mõju“.
41 2017. aasta tarbijatingimuste tulemustabel
42 2016/JUST/023, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/publications/fitness-check-consumer-and-marketing-law_en.
43 Kokkuvõte uuringust, mis käsitleb tarbekaupade müügi direktiivi kohase minimaalse ühtlustamise kulusid ja kasu ning eri müügikanaleid reguleerivate ELi
normide võimaliku täieliku ühtlustamise ja omavahel vastavusse viimise kulusid ja kasu.
ET 9 ET
Kaupade kaug- ja tavamüüki reguleerivate täielikult ühtlustatud normide kogumiga
saavutatakse põhiõiguste harta artikli 38 eesmärk tagada tarbijakaitse kõrge tase kogu ELis,
sest ELi tarbijatele antakse selged ja konkreetsed õigused kaupade ostmisel nii oma riigist kui
ka teistest liikmesriikidest. Kuigi nende normidega asendatakse kaupade suhtes kohalduvad
siseriiklikud normid, mis võib mõnes aspektis vähendada tarbijakaitse taset paaris
liikmesriigis, kaalub selle siiski üles tarbijakaitse paranemine muudes aspektides kehtiva
siseriikliku õigusega võrreldes.
Samuti aitab kaupade kaug- ja tavamüügi täielikult ühtlustatud normide kogum saavutada
artikli 16 eesmärki, sest kaupade müümine ELis tehakse ettevõtjatele lihtsamaks. Seega
parandatakse nende suutlikkust laiendada oma äritegevust.
Lisaks aitavad selged lepinguõigusest tulenevad õigused saavutada artikli 47 eesmärki (õigus
tõhusale õiguskaitsele), sest sellega suurendatakse kõigi võimalusi kasutada oma õigust
tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Uute normidega tuleks täpsustada, milliseid
õiguskaitsevahendeid on võimalik vaidluste korral kasutada.
4. MÕJU EELARVELE
Muudetud ettepanek ei mõjuta eelarvet.
5. MUUD KÜSIMUSED
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Muudetud ettepanekuga laiendatakse algse ettepaneku kohaldamisala, mis piirdus interneti- ja
muu kaugmüügiga, ka tavamüügi suhtes. Algsesse ettepanekusse on tehtud tehnilised
muudatused, mis on vajalikud ettepaneku kohaldamisala laiendamise ja direktiivi 1999/44/EÜ
kehtetuks tunnistamise tõttu, nimelt kustutatakse viited „internetimüügile ja muule
kaugmüügile“, lisatakse säte direktiivi 1999/44/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, sealhulgas
ajaline täpsustus lepingute kohta, mille suhtes kehtivad muudetud ettepaneku
rakendusmeetmed, ning lisatakse teatavad direktiivi 1999/44/EÜ sätted, mis on
viimatinimetatud direktiivi kehtetuks tunnistamise tõttu vajalikud käesoleva direktiivi
täielikkuse seisukohast, nagu näiteks „tootja“ määratlus. Samuti on tehtud hulk tehnilisi
muudatusi õigusakti teksti sidususe ja selguse parandamiseks.
Muudatusi on tehtud põhjendustes 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14, 15, 16, 17, 21, 22, 23,
26, 28, 30, 34, 37, 38 ja 42. Algne põhjendus 4 on välja jäetud ning algsetele põhjendustele 5,
6 ja 7 on antud vastavalt uued numbrid 4, 5 ja 6 ning lisatud on uus põhjendus 7. Õigusakti
teksti on muudetud artiklites 1, 2, 15 ja 19 ning lisatud on uued artiklid 20 ja 21. Algsed
artiklid 20, 21 ja 22 on ümber nummerdatud vastavalt artikliteks 22, 23 ja 24.
ET 10 ET
2015/0288 (COD)
Muudetud ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi müügilepingutega seonduvate teatavate
aspektide kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ)
nr 2006/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/22/EÜ ning
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust44,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Selleks et säilitada konkurentsivõime ülemaailmsetel turgudel, tuleb liidul parandada
siseturu toimimist ja tulemuslikult lahendada mitmed probleemid, mis kaasnevad üha
enam tehnoloogiapõhiseks muutuva majandusega. Digitaalse ühtse turu strateegiaga45
on ette nähtud terviklik raamistik, mis lihtsustab digitaalse mõõtme integreerimist
ühtsesse siseturgu. Strateegia esimene sammas püüab tegelda killustatusega ELi-
siseses kaubanduses, kõrvaldades peamised piiriülese e-kaubanduse arengu ees
seisvad takistused, mis ei lase areneda piiriülesel e-kaubandusel, mis moodustab
ettevõtjate ja tarbijate vahelistest piiriülestest kaupade müügilepingutest kõige
olulisema osa.
(2) Tõelise digitaalse ühtse turu saavutamiseksSiseturu heaks toimimiseks on vaja
ühtlustada kaupade müügilepingute teatavaid aspekte, võttes aluseks kõrge
tarbijakaitse taseme.
(3) E-kaubandus on digitaalsel ühtsel siseturul üks peamisi peamine majanduskasvu
mootoreid. Siiski ei ole selle potentsiaal kaugeltki täielikult ära kasutatud. Liidu
konkurentsivõime tugevdamiseks ja majanduskasvu edendamiseks peab liit tegutsema
kiiresti ja julgustama ettevõtjaid kasutama ära kõiki võimalusi, mida pakub digitaalne
ühtne siseturg. Digitaalse ühtse Siseturu potentsiaali saab ära kasutada ainult siis, kui
kõik turuosalised saavad hõlpsalt osaleda kaupade interneti piiriüleses müügis,
sealhulgas e-kaubanduse tehingutesja teha kindlustundega veebis tehinguid.
Lepinguõiguse normid, mille alusel turuosalised sõlmivad tehinguid, on ühed
peamised tegurid, mille alusel ettevõtjad otsustavad, kas hakata kaupu internetis
44 ELT C 264, 20.7.2016, lk 57.
45 COM(2015) 192 final
ET 11 ET
piiriüleselt pakkuma või mitte. Need normid mõjutavad ka tarbijate valmidust sellist
poodlemist omaks võtta ja usaldada.
(4) Kuigi kaupade internetimüük moodustab suurema osa kaugmüügist liidus, peaks
käesolev direktiiv hõlmama kõiki kaugmüügi kanaleid, sealhulgas telefoni- ja
postimüüki, et vältida põhjendamatuid konkurentsimoonutusi ja luua võrdsed
võimalused kõigile kaugmüügiga tegelevatele ettevõtjatele.
(54) Kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi suhtes kohaldatavad liidu normid on
endiselt killustatud, kuigi lepingueelse teabe nõudeid, taganemisõigust kauglepingutest
ja kättetoimetamise tingimusi käsitlevad normid on juba täielikult ühtlustatud. Muud
olulised lepingulised elemendid, nagu vastavuskriteeriumid, õiguskaitsevahendid ja
nende kasutamise kord lepingutingimustele mittevastavate kaupade puhul, on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivis 1999/44/EÜ46 praegu ühtslustatud minimaalsel
tasemel. Liikmesriikidel on olnud võimalus minna kaugemale liidu standarditest ning
võtta vastu norme, mis tagavad tarbijakaitse veelgi kõrgema taseme. Seda õigust on
nad kasutanud eri tahkude suhtes ja erinevas ulatuses. Selle tagajärjel erinevad praegu
tarbijalepinguõigust käsitlevaid liidu õigusakte direktiivi 1999/44/EÜ ülevõtvad
siseriiklikud õigusnormid oluliselt müügilepingu olulistes elementides, milleks on
muu hulgas õiguskaitsevahendite hierarhia, seadusest tuleneva garantii kestus,
tõendamiskohustuse ümberpööramise periood või müüjale toote puudusest teatamine.
(65) Olemasolevad erinevused võivad kahjustada ettevõtjaid ja tarbijaid. Vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 593/200847 peavad ettevõtjad, kes suunavad
tegevuse teiste liikmesriikide tarbijatele, võtma arvesse tarbijalepinguõigust
käsitlevaid kohustuslikke norme riigis, mis on tarbija harilik elukohariik. Kuna need
normid erinevad liikmesriigiti, võib ettevõtjale tekkida täiendavaid kulusid. Seega
võivad paljud ettevõtjad eelistada jätkata kauplemist kodumaal või eksportida vaid
ühte või kahte liikmesriiki. Selline kulude ja piiriülese e-kaubandusega seotud riskide
minimeerimise valik toob kaasa äritegevuse laiendamise võimaluste ja mastaabisäästu
kaotuse. Eriti mõjutab see väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.
(76) Kuigi määruse (EÜ) nr 593/2008 rakendamise tulemusena on internetimüügi või muu
kaugmüügi puhul välismaalt ostmisel tarbijatele tagatud kõrgetasemeline tarbijakaitse,
mõjub killustatus halvasti ka tarbijate usaldusele e-kaubanduse piiriüleste tehingute
vastu. Kuigi usaldamatuse põhjuseid on mitmeid, on tarbijate suurimaks mureks
ebakindlus peamistes lepingulistes õigustes. Selline ebakindlus valitseb sõltumata
sellest, kas tarbijad on või ei ole kaitstud nende oma liikmesriigi tarbijalepinguõiguse
kohustuslike normidega, kui müüja suunab oma piiriülese tegevuse neile, või kas
tarbijad sõlmivad või ei sõlmi piiriüleseid lepinguid müüjaga, ilma et asjaomane
müüja tegeleks kaubandustegevusega tarbijate liikmesriigis.
(7) Kuigi kaupade müük interneti teel moodustab ülekaalukalt suurema osa piiriülesest
müügist liidus, mõjutavad erinevused liikmesriikide lepinguõiguses võrdselt nii
jaemüüjaid, kes kasutavad kaugmüügi kanaleid, kui ka jaemüüjaid, kes tegelevad
tavamüügiga, ning takistavad nende tegevuse laiendamist teistesse riikidesse.
Käesolev direktiiv peaks hõlmama kõiki müügikanaleid, selleks et luua võrdsed
võimalused kõigile ettevõtjatele, kes tarbijatele kaupu müüvad. Kehtestades kõigi
müügikanalite kohta ühtsed normid, peaks käesolev direktiiv ära hoidma erinevuste
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta, EÜT L
171, 7.7.1999, lk 12.
47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I”), ELT
L177, 4.7.2008, lk 6.
ET 12 ET
tekke, mis tekitaks ebaproportsionaalselt suure koormuse kõiki müügikanaleid
kasutavatele jaemüüjatele liidus, kelle arv pidevalt kasvab. ELi tarbija- ja
turundusõiguse toimivuskontrolli (mis hõlmas ka direktiivi 1999/44/EÜ48) tulemused
kinnitasid, et kõigi müügikanalite puhul tuleks säilitada sidusad normid, mis
reguleerivad müüki ja garantiisid.
(8) Nende Liikmesriikide õigusnormide killustatusest tulenevate probleemide
lahendamiseks peaks ettevõtjatel ja tarbijatel olema võimalik toetuda kaupade
internetimüügi ja muu kaugmüügi täielikult ühtlustatud, sihipärasele normistikule.
Ühtsed normid on vajalikud tarbijalepinguõiguse mitme olulise aspekti osas, mis
praeguse minimaalse ühtlustamise põhimõtte tulemusena on toonud kaasa erinevused
ja kaubandustõkked kogu liidus. Seega tuleks käesoleva direktiiviga tunnistada
kehtetuks minimaalse ühtlustamise direktiiv 1999/44/EÜ ja kehtestada kaupade
müügilepingute suhtes täielikult ühtlustatud normid.
(9) Täielikult ühtlustatud tarbijalepinguõiguse normid lihtsustavad kauplejate jaoks
kaupade pakkumist teistes liikmesriikides. Ettevõtjate kulud on väiksemad, sest neil ei
ole enam vaja võtta arvesse erinevaid tarbijakaitse kohustuslikke norme. Stabiilse
lepinguõiguse tingimustes on neil kaugmüügi korral teistesse liikmesriikidesse suurem
õiguskindlus.
(10) Suurem konkurents jaemüüjate vahel toob endaga tõenäoliselt kaasa selle, et tarbijate
jaoks laieneb konkurentsivõimelisemate hindadega kaubavalik. Tänu täielikult
ühtlustatud sihipärastele normidele saavad tarbijad kasu kõrgetasemelisest
tarbijakaitsest ja suureneb heaolu. See omakorda suurendab tarbijate usaldust
piiriülese kaugkaubanduse ja eelkõige internetipõhise kaubanduse vastu. Tarbijad
teevad suurema kindlusega piiriüleseid kaugoste, teades, et neil on kogu liidus
ühesugused õigused.
(11) Käesolev direktiiv hõlmab kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi suhtes
kohaldatavaid norme, mis käsitlevad ainult peamisi aspekte, mis on vajalikud
lepinguõigusega seotud tõkete kaotamiseks digitaalsel ühtsel siseturul. Selleks tuleks
täielikult ühtlustada vastavusnõuete normid, õiguskaitsevahendid, mida tarbijatel on
võimalik kasutada kauba lepingutingimustele mittevastavuse korral, ja nende
kasutamise kord ning tõsta tarbijakaitse taset võrreldes direktiiviga 1999/44/EÜ.
(12) Kui leping sisaldab nii kaupade müüki kui ka teenuste osutamist, tuleks käesolevat
direktiivi kohaldada ainult kaupade müüki käsitleva osa suhtes kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/83/EL49 kasutusele võetud lähenemisviisiga.
(13) Käesolevat direktiivi ei tohiks kohaldada selliste kaupade suhtes nagu DVDd ja CDd,
mis toimivad üksnes digitaalse sisu kandjana. Seevastu tuleks direktiivi kohaldada
sellistesse kaupadesse nagu kodumasinad või mänguasjad paigaldatud digitaalse sisu
48 Komisjoni talituste töödokument {SWD(2017) 208 final} – Aruanne toimivuskontrolli kohta, mis hõlmab järgmisi õigusakte: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse
nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust
(EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv); nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/6/EÜ, 16. veebruar 1998, tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel; Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ, 25. mai 1999, tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta; Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2009/22/EÜ, 23. aprill 2009, tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/114/EÜ, 12.
detsember 2006, eksitava ja võrdleva reklaami kohta..
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 97/7/EÜ, ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.
ET 13 ET
suhtes, mille puhul digitaalne sisu on integreeritud sellisel viisil, et tema funktsioonid
alluvad kauba enda põhifunktsioonidele ja see toimib kauba lahutamatu osana.
(14) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide lepinguõigust valdkondades, mida
käesoleva direktiiviga ei reguleerita. Samuti peaks liikmesriikidel olema teatavates
käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkondades vabadus näha kehtestada käesoleva
direktiiviga reguleerimatatud aspektidegas seotud normeette täpsemaid tingimusi
ulatuses, milles need ei ole käesoleva direktiiviga täielikult ühtlustatud: see puudutab
tarbijate õiguste teostamise aegumistähtaegu, ja müügigarantiisid. Samuti, mis
puudutab ja müüja tagasinõude õigust, siis liikmesriikidel peaks olema vabadus näha
selle õiguse teostamiseks ette täpsemad tingimused.
(15) Samadele põhimõtetele viidates tuleks kohaldada kKäesoleva direktiivi normide ja
tõlgendada neid kooskõlas täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
1999/44/EÜ ja direktiiviga direktiivi 2011/83/EL norme. Kui Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2011/83/EL sisaldab peamiselt sätteid, mis käsitlevad
lepingueelseid teavitamisnõudeid, õigust taganeda kauglepingutest ja väljaspool
äriruume sõlmitud lepingutest, ning kauba kättetoimetamist ja riisiko üleminekut
reguleerivaid norme, siis käesoleva direktiiviga nähakse ette normid, mis käsitlevad
kauba vastavust, õiguskaitsevahendid, mida tarbija saab kauba mittevastavuse korral
kasutada, ja õiguskaitsevahendite kasutamise kordnagu on tõlgendatud Euroopa Liidu
Kohtu kohtupraktikas.
(16) Õigusselguse huvides sisaldab peaks käesolev direktiiv sisaldama müügilepingu
mõistet. Määratluse kohaselt kuuluvad peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse
kuuluma ka lepingud, mis käsitlevad kaupu, mida tuleb alles toota või valmistada,
sealhulgas tarbija esitatud kirjelduste kohaselt.
(17) Müüjate ja tarbijate jaoks selguse ja kindluse loomiseks tuleks käesolevas direktiivis
määratleda mõiste „leping”. See määratlus järgib peaks järgima kõigi liikmesriikide
ühiseid traditsioone, sätestades, et kohustuste tekkimiseks peab olema sellekohane
kokkulepe või et lepingu olemasoluks on vajalikud kokkulepe, mille alusel tekivad
kohustused või muud õiguslikud tagajärjed.
(18) Selleks et tasakaalustada õiguskindluse nõuet õigusnormide sobiva paindlikkusega,
tuleks iga viidet käesolevas direktiivis sellele, mida isik peab teadma või tegema või
mida saab isikult konkreetses olukorras eeldada, mõista viitena sellele, mida saab
isikult konkreetses olukorras mõistlikult eeldada. Mõistlikkuse standard tuleks
kindlaks teha objektiivselt, võttes arvesse tehingu olemust ja eesmärki, konkreetseid
asjaolusid ning asjaomaste poolte tavasid ja praktikat. Eelkõige tuleks objektiivselt
kindlaks määrata mõistlik aeg parandustööde tegemiseks või asendamiseks, võttes
arvesse kauba ja selle mittevastavuse laadi.
(19) Et tagada selgus selles, mida tarbija võib kaubalt oodata ja mille eest vastutab müüja,
kui ootusi ei täideta, on oluline ühtlustada täielikult lepingutingimustele vastavuse
kindlakstegemise normid. Subjektiivsete ja objektiivsete kriteeriumide kogumi
kohaldamine peaks kaitsma müügilepingu mõlema poole õigustatud huve.
Lepingutingimustele vastavust tuleks hinnata, võttes arvesse mitte ainult neid nõudeid,
mis on tegelikult sätestatud lepingus, sealhulgas lepingueelses teabes, mis on lepingu
lahutamatu osa, vaid ka teatud objektiivseid nõudeid selles suhtes, mida kaubalt
tavaliselt eeldatakse, eeskätt seoses otstarbekohasuse, pakendi, paigaldusjuhiste ning
tavapäraste omaduste ja toimivusega.
ET 14 ET
(20) Suur hulk tarbekaupu tuleb enne paigaldada, kui tarbija saab neid otstarbekohaselt
kasutada. Seetõttu tuleks kauba ebaõigest paigaldamisest tulenev mittevastavus lugeda
võrdseks lepingutingimustele mittevastavusega, kui kauba paigaldas müüja või seda
tehti tema järelevalve all, samuti siis, kui kauba paigaldas tarbija, kuid ebaõige
paigaldus on tingitud ebaõigetest paigaldusjuhistest.
(21) Vastavus peaks hõlmama materiaalseid ja õiguslikke puudusi. Kolmandate isikute
õigused ja muud õiguslikud puudused võivad tegelikult takistada tarbijal kasutamast
kaupa lepingu kohaselt, kui õiguste omaja sunnib tarbijat lõpetama nende õiguste
rikkumise. Seetõttu peaks müüja tagama, et kaubad on vabad kõigist kolmanda isiku
õigustest, mis ei lase tarbijal kaupa lepingu kohaselt kasutada.
(22) Kuigi lepingule vastavuse kriteeriumide osas tuleks tagada lepinguvabadus, et vältida
kõrvalehoidmist vastutuse eest mittevastavuse korral ja tagada kõrgetasemeline
tarbijakaitse, peaks vastavuskriteeriume ja ebaõiget paigaldamist käsitlevatest
kohustuslikest normidest olema võimalik teha tarbija kahjuks erandeid ainult siis, kui
tarbijale on sellest sõnaselgelt teatatud ja ta on andnud lepingu sõlmimisel selleks
selge nõusoleku.
(23) Tarbekaupade pikema vastupidavuse tagamine on oluline jätkusuutlikumate
tarbimisharjumuste kujunemiseks ja ringmajanduseni jõudmiseks. Samuti on usalduse
suurendamiseks ühtse siseturu toimimise vastu väga tähtis hoida mittevastavad tooted
liidu turult eemal, tugevdades turujärelevalvet ja pakkudes ettevõtjatele õigeid
stiimuleid. Seetõttu on tooteid käsitlev liidu õigusakt kõige kohasem viis eri
tooterühmadele ja -liikidele vastupidavusega ja muude toodetega seotud nõuete
kehtestamiseks, kasutades selle eesmärgi järgi kohandatud kriteeriume. Seega peaks
käesolev direktiiv täiendama sellistes liidu sektoritootepõhistes õigusaktides
järgitavaid eesmärke. Kui mis tahes lepingueelses teabes, mis on müügilepingu osa, on
märgitud konkreetne teave vastupidavuse kohta, peaks tarbijal olema võimalik toetuda
sellele kui osale vastavuskriteeriumidest.
(24) Õiguskindluse suurendamine nii tarbijate kui ka müüjate jaoks eeldab, et selgelt
osutataks aeg, millal tuleks lepingus hõlmatud kaupade vastavust hinnata. Sidususe
tagamiseks käesoleva direktiivi ja direktiivi 2011/83/EL vahel on asjakohane viidata
riisiko ülemineku ajale kui kauba vastavuse hindamise ajale. Ent juhul, kui kaup tuleb
paigaldada, tuleks asjaomast aega kohandada.
(25) Kui liikmesriikidele jäetakse võimalus säilitada tarbijate jaoks teatamise kohustus,
võib see viia selleni, et tarbijad kaotavad kergesti õiguse kasutada põhjendatud
juhtudel õiguskaitsevahendit, kui teatamisega jäädakse hiljaks või teatamist ei toimu,
seda eelkõige piiriüleste tehingute korral, kui kohaldatakse teise liikmesriigi õigust ja
tarbija ei ole teadlik teise liikmesriigi õigusest tulenevast teatamise kohustusest.
Seetõttu ei tohiks tarbijatele kehtestada teatamise kohustust. Seega tuleks takistada
liikmesriikidel säilitamast või kehtestamast tarbijale nõuet teatada müüjale lepingule
mittevastavusest teatava tähtaja jooksul.
(26) Et ettevõtjatel oleks võimalik lähtuda kogu liidus ühtsest normistikust, on vaja
täielikult ühtlustada ajavahemik, mille vältel pöördub mittevastavuse tõendamise
kohustus tarbija kasuks. Esimese kahe aasta jooksul peaks tarbija selleks, et ta saaks
tugineda mittevastavuse eeldusele, osutama selleüksnes tõendama, et kaup ei vasta
lepingutingimustele, ilma et tal oleks vaja tõendada ka seda, et kauba mittevastavus oli
tegelikult olemas kauba lepingutingimustele vastamise vastavuse tuvastamiseks ette
nähtud ajal. Selleks et parandada õiguskindlust lepingutingimustele mittevastavuse
korral kasutada olevate õiguskaitsevahendite osas ja kõrvaldada üks peamisi
ET 15 ET
digitaalset ühtset siseturgu pärssivatest takistustest, tuleks õiguskaitsevahendite
kasutamise kord täielikult ühtlustada. Eelkõige peaks tarbija saama esmalt valida
parandamise ja asendamise vahel, mis aitaks säilitada lepingulist suhet ja vastastikust
usaldust. Lisaks peaks tarbijatele parandamise nõudmise võimaluse andmine
soodustama säästvat tarbimist ja võib aidata kaasa toodete paremale vastupidavusele.
(27) Tarbija valikut parandamise ja asendamise vahel tuleks piirata ainult siis, kui valitud
võimalus oleks võrreldes teise võimaliku valikuga ebamõistlik, võimatu või
õigusvastane. Näiteks võib olla ebamõistlik nõuda kauba asendamist väikese
kriimustuse korral, kui asendamine põhjustaks olulisi kulusid, samas kui kriimustuse
saab kergesti parandada.
(28) Kui müüja ei ole puudust kõrvaldanud parandamise või asendamise teel mõistliku aja
jooksul ja ilma et see põhjustaks tarbija jaoks olulist ebamugavust, peaks tarbijal
olema õigus hinnaalandusele või leping lõpetada. Eelkõige peab peaks tarbija jaoks
rahuldav parandamine või asendamine toimuma mõistliku aja jooksul. Mis on mõistlik
aeg, seda tuleb objektiivselt hinnata, arvestades kauba ja selle mittevastavuse laadi.
Kui müüja ei ole mõistliku aja jooksul kauba puudust kõrvaldanud, ei peaks tarbija
olema kohustatud nõustuma müüja uute katsetega kõrvaldada sama puudus.
(29) Arvestades, et õigus mittevastavuse tõttu leping lõpetada on oluline
õiguskaitsevahend, mida kohaldatakse juhul, kui parandamine või asendamine ei ole
võimalik või ebaõnnestub, peaks tarbijal olema õigus lõpetada leping ka juhul, kui
lepingutingimustele mittevastavus on väike. See annaks tugeva stiimuli lahendada
kõik mittevastavuse juhtumid varajases staadiumis. Et muuta lepingu lõpetamise õigus
tarbijate jaoks tulemuslikuks, peaks tarbijal olukordades, kus ta ostab mitu toodet,
millest mõni on põhitoote tarvik, mida tarbija ei oleks soetanud ilma põhitooteta ja
mille mittevastavus mõjutab põhitoodet, olema õigus leping lõpetada ka tarvikosade
suhtes, isegi kui viimased vastavad lepingutingimustele.
(30) Kui tarbija lõpetab lepingu mittevastavuse tõttu, näeb peaks käesolev direktiiv ette
nägema ainult lõpetamise peamised tagajärjed ja nõuetekohase korra, eelkõige poolte
kohustuse saadu tagastada. Seega on peaks müüja olema kohustatud hüvitama tarbija
tasutud hinna ja tarbija on peaks olema kohustatud kauba tagastama.
(31) Tarbijate jaoks lepingu lõpetamise õiguse tõhususe tagamiseks, vältides samas tarbija
alusetut rikastumist, peaks tarbija kohustus tasuda kauba väärtuse vähenemise eest
piirduma nende olukordadega, kus väärtuse vähenemine ületab tavapärase kasutamise
käigus tekkiva väärtuse vähenemise. Igal juhul ei peaks tarbijal olema kohustust
maksta rohkem, kui oli kauba kokkulepitud hind. Olukordades, kus kauba tagastamine
on võimatu selle hävimise või kaotsimineku tõttu, peaks tarbija tasuma hävinud kauba
rahalise väärtuse. Tarbija ei peaks aga olema kohustatud rahalist väärtust tasuma siis,
kui hävimise või kaotsimineku põhjustas kauba mittevastavus lepingutingimustele.
(32) Müüjate jaoks õiguskindluse ja tarbijate üldise usalduse suurendamiseks piiriüleste
ostude tegemise vastu tuleb ühtlustada ajavahemik, mille jooksul vastutab müüja mis
tahes mittevastavuse eest, mis on olemas ajal, mil tarbija saab kauba oma valdusse.
Arvestades, et suur osa liikmesriike on näinud direktiivi 1999/44/EÜ rakendamisel ette
kaheaastase ajavahemiku ja praktikas peavad turuosalised seda mõistlikuks, tuleks see
ajavahemik säilitada.
(33) Tarbijate suurema teadlikkuse ja liidu tarbijaõigusi käsitlevate normide lihtsama
täitmise tagamiseks seoses lepingutingimustele mittevastavate kaupadega peaks
ET 16 ET
käesolev direktiiv ühitama aja, mille jooksul tõendamiskohustus pöördub tarbija
kasuks, perioodiga, mil müüja vastutab kõikide puuduste eest.
(34) Läbipaistvuse tagamiseks tuleks sätestada müügigarantiile teatavad läbipaistvuse
nõuded. Lisaks sätestatakse tuleks käesoleva direktiiviga sätestada õiguskindluse
parandamiseks ja tarbijate eksitamise vältimiseks nõue, et juhul kui reklaamis või
lepingueelses teabes sisalduvad müügigarantii tingimused on tarbijale soodsamad kui
need, mis sisalduvad garantiilubaduses, peaksid kehtima soodsamad tingimused.
Samuti tuleks käesoleva direktiiviga ette näha normid, mis reguleerivad
garantiilubaduse sisu ja seda, kuidas garantiilubadus tarbijatele kättesaadavaks
tehakse. Liikmesriikidel peaks olema vabadus kehtestada norme, mis reguleerivad
müügigarantiide käesoleva direktiiviga reguleerimata aspekte, tingimusel et need
normid ei vähenda kaitset, mida pakuvad tarbijatele käesoleva direktiivi
müügigarantiisid käsitlevad täielikult harmoneeritud sätted.
(35) Arvestades, et müüja vastutab tarbija ees müüja või kolmanda isiku tegevusest või
tegevusetusest tuleneva kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest, on
põhjendatud, et müüjal peaks olema võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid isiku
suhtes, kes vastutab tehingute ahela varasemas etapis. Käesolev direktiiv ei tohiks aga
mõjutada lepinguvabaduse põhimõtet müüja ja teiste tehingute ahelas osalejate vahel.
Üksikasjad selle õiguse kasutamise, eriti selle kohta, kelle vastu ja kuidas sellised
õiguskaitsevahendeid kasutada, peaksid kehtestama liikmesriigid.
(36) Isikutel ja organisatsioonidel, kellel on vastavalt liikmesriigi õigusele õigustatud huvi
kaitsta tarbijate lepingulisi õigusi, peaks olema õigus algatada menetlusi kas kohtus
või haldusasutuses, kes on pädev kaebusi lahendama või asjakohast kohtumenetlust
algatama.
(37) Käesolevas direktiivis ei piira miski rahvusvahelise eraõiguse normide, eelkõige
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (ELÜ) nr 593/2008 ja määruse (EL) nr
1215/201250 kohaldamist.
(38) Direktiivi 1999/44/EÜ tuleks kehtetuks tunnistadamuuta, et jätta selle kohaldamisalast
välja kaugmüügilepingud. Kehtetuks tunnistamise kuupäev peaks vastama käesoleva
direktiivi ülevõtmise tähtpäevale. Selleks et tagada liikmesriikide poolt käesoleva
direktiivi järgimiseks kehtestatud õigus- ja haldusnormide ühetaoline kohaldamine
alates ülevõtmise tähtpäevast sõlmitud lepingute suhtes, ei tohiks käesolevat direktiivi
kohaldada enne selle ülevõtmise tähtpäeva sõlmitud lepingute suhtes.
(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/200451 tuleks muuta, et
täiendada selle lisa viitega käesolevale direktiivile, eesmärgiga lihtsustada käesoleva
direktiivi jõustamisel tehtavat piiriülest koostööd.
(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/22/EÜ52 tuleks muuta ja lisada selle
lisasse viide käesolevale direktiivile, tagamaks, et käesolevas direktiivis sätestatud
tarbijate kollektiivsed huvid on kaitstud.
(41) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise
deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta53 kohustuvad liikmesriigid
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja
täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud), ELT L 351, 20.12.2012, lk 1.
51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004, 27. oktoober 2004, tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate
siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta, ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta, ELT L110, 1.5.2009, lk 30.
53 ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
ET 17 ET
põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu
dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste
õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et
selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.
(42) Et lLiikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärkie – aidata
kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, tegeledes järjekindlal viisil
lepinguõigusega seotud takistuste kaotamisega kaupade internetimüügilt ja muult kaug
piiriüleselt müügilt liidus – piisavalt saavutada, kuna iga liikmesriik eraldi võttes ei ole
võimeline kõrvaldama kehtivat õiguslikku killustatust, tagades oma õigusaktide
sidususe teiste liikmesriikide õigusaktidega. Käesoleva direktiivi eesmärke vaid neid
on parem saavutada liidu tasandil, kõrvaldades lepinguõigusega seotud tõkked täieliku
harmoneerimise teel. Seetõttu võib liit võtta käesoleva direktiivi eesmärkide
saavutamiseks meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud
subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks
vajalikust kaugemale.
(43) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste
hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti selle artikleid 16, 38 ja 47,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse teatavad nõuded müüja ja tarbija vahel sõlmitud
kaugmüügilepingutele, eelkõige normid, mis käsitlevad kaupade lepingutingimustele
vastavust, õiguskaitsevahendeid lepingutingimustele mittevastavuse korral ja nende
õiguskaitsevahendite kasutamist.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste osutamist käsitlevate kauglepingute
suhtes. Kui müügileping hõlmab nii kaupade müüki kui ka teenuste osutamist, siis
kohaldatakse direktiivi ainult kaupade müüki puudutava osa suhtes.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata sellise püsiva füüsilise andmekandja suhtes, mis
sisaldab digitaalset sisu, kui püsivat füüsilist andmekandjat on kasutatud üksnes
digitaalse sisu toimetamiseks tarbijale.
4. Liikmesriigid võivad jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja müügilepingud,
mille ese on kasutatud kaup, mida müüakse avalikul enampakkumisel, kus tarbijad
saavad isiklikult osaleda.
45. Niivõrd, kuivõrd see ei ole direktiiviga reguleeritud, ei mõjuta käesolev direktiiv
liikmesriikide üldist lepinguõigust, nagu norme lepingute koostamise, kehtivuse või
õiguslike tagajärgede, sealhulgas lepingu lõpetamise tagajärgede kohta.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
ET 18 ET
(a) „müügileping” – leping, mille kohaselt müüja annab tarbijale üle või kohustub
andma üle kauba omandiõiguse, sealhulgas kaup, mida tuleb valmistada või toota,
ning tarbija tasub või võtab kohustuse tasuda selle ostuhinna;
(b) „tarbija” – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatud lepingute raames
tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või
kutsetegevusega;
(c) „müüja” – füüsiline või juriidiline isik, olenemata sellest, kas ta on era- või avalik-
õiguslikus omandis, kes käesoleva direktiiviga reguleeritud lepingute raames
tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, ametialase või
kutsetegevusega, sealhulgas tema nimel või ülesandel teiste isikute kaudu;
(d) tootja – kauba valmistaja, kauba liitu importija või isik, kes on oma nime,
kaubamärgi või muu tunnusmärgi kaubale asetanud ja esineb selle tootjana;
(e) „kaup” – materiaalne vallasvara, välja arvatud
(a) esemed, mida müüakse sundkorras või muul seadusest tuleneval viisil,
(b) vesi, gaas ja elekter, välja arvatud juhul, kui need pannakse müüki piiratud
mahus või kindlaksmääratud koguses;
(f) „kaugmüügi leping” – müüja ja tarbija vahel sõlmitav leping, mis sõlmitakse
organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel ilma müüja ja
tarbija üheaegse füüsilise kohalviibimiseta, kasutades eranditult kas üht või mitut
kaugsidevahendit, sealhulgas internetti, kuni ja kaasa arvatud ajani, millal leping
sõlmitakse;
(g) „püsiv andmekandja” – vahend, mis võimaldab tarbijal või müüjal säilitada isiklikult
talle suunatud teavet nii, et seda saab tulevikus teabe otstarbe seisukohast piisava aja
jooksul kasutada, ning mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;
(f) „müügigarantii” – müüja või tootja (garantii andja) poolt tarbija ees võetud kohustus
lisaks oma seadusest tulenevale kohustusele kauba vastavuse tagamise osas hüvitada
tarbijale kauba eest makstud hind või asendada või parandada kaup või hooldada
seda mis tahes moel, kui kaubal puuduvad garantiilubaduses sätestatud omadused või
see ei vasta mis tahes lepinguga mitteseotud nõuetele või lepingu sõlmimise ajal või
selle eel kättesaadavale reklaamile;
(g) „leping” – kokkulepe, mille alusel tekivad kohustused või muud õiguslikud
tagajärjed;
(h) „parandamine” –kauba viimine vastavusse lepinguga, kui kaup ei vasta lepingule;
(i) „tasuta” – ilma kauba lepingutingimustega vastavusse viimisel tekkivateks vajalike
kuludeta, eelkõige posti-, töö- ja materjalikuludeta.
Artikkel 3
Ühtlustamise tase
Liikmesriigid ei säilita ega kehtesta sätteid, mis erinevad käesoleva direktiiviga kehtestatutest,
sealhulgas ei rangemaid ega leebemaid sätteid, millega tagataks tarbijakaitse erinev tase.
Artikkel 4
Vastavus lepingutingimustele
ET 19 ET
1. Müüja tagab, et kaup vastab lepingutingimustele, st olenevalt asjaoludest
(a) kaup vastab koguselt, kvaliteedilt ja kirjelduselt lepingutingimustele, mis
eeldab muu hulgas seda, et kui müüja näitab tarbijale näidist või mudelit,
vastab kaup selle näidise või mudeli kvaliteedile ja kirjeldusele;
(b) kaup sobib kasutamiseks mis tahes konkreetsel eesmärgil, mille tarbija tegi
müüjale teatavaks lepingu sõlmimisel ning mille müüja on heaks kiitnud, ning
(c) kaubal on samad omadused ja toimivus, mis on märgitud mis tahes
lepingueelses avalduses, mis on lepingu lahutamatu osa.
2. Lepingutingimustele vastamiseks peab kaup täitma ka artiklites 5, 6 ja 7 esitatud
nõuded.
3. Iga kokkulepe, mis välistab, kaldub kõrvale või muudab artiklite 5 ja 6 mõju tarbija
kahjuks, kehtib ainult siis, kui tarbija teadis lepingu sõlmimise ajal kaubaga seotud
eritingimusest ja kui tarbija on lepingu sõlmimisel eritingimusega sõnaselgelt
nõustunud.
Artikkel 5
Kauba lepingutingimustele vastavuse nõuded
Kaup peab vastama olenevalt asjaoludest järgmistele nõuetele:
(a) kaup sobib otstarbeks, milleks seda liiki kaupa tavaliselt kasutatakse;
(b) kaup on üle antud koos selliste tarvikutega, sealhulgas pakendid,
paigaldusjuhised või muud juhised, mille saamist tarbija võib eeldada, ning
(c) kaup on sama liiki kauba tavapäraste omaduste ja talitlusvõimega, nagu tarbija
võib eeldada, arvestades kauba laadi ning võttes arvesse avalikke avaldusi,
mille on teinud müüja või muu isik tehingute ahela varasemas etapis või mis on
tehtud nende nimel, välja arvatud juhul, kui müüja tõendab, et
i) müüja ei olnud ega võinud olla teadlik kõnealusest avaldusest;
ii) lepingu sõlmimise ajaks oli avaldust parandatud või
iii) avaldus ei saanud mõjutada kauba ostmist.
Artikkel 6
Ebaõige paigaldamine
Kui kaup on paigaldatud ebaõigesti, loetakse ebaõigest paigaldamisest tulenev mittevastavus
võrdseks kauba lepingutingimustele mittevastavusega, kui
(a) kauba paigaldas müüja või seda tehti tema vastutusel või
(b) kauba paigalduse pidi teostama tarbija ja tarbija seda tegi ning ebaõige
paigaldamine tulenes puudulikest paigaldusjuhistest.
Artikkel 7
Kolmanda isiku õigus
ET 20 ET
Artiklis 8 määratud lepingutingimustele vastavuse kindlakstegemiseks ette nähtud ajal peab
kaup olema vaba kolmanda isiku õigustest, sealhulgas intellektuaalomandile tuginevatest
õigustest, nii et kaupa saab kasutada lepingu kohaselt.
Artikkel 8
Kauba lepingutingimustele vastavuse tuvastamise aeg
1. Müüja vastutab lepingule mittevastavuse eest, mis on olemas ajal, mil
(a) tarbija või tema nimetatud kolmas isik, kes ei ole vedaja, saab kauba oma
valdusse või
(b) kaup antakse üle tarbija valitud vedajale, kui seda vedajat ei pakkunud müüja
või kui müüja vedu ei paku.
2. Kui kauba paigaldas müüja või seda tehti tema vastutusel, loetakse, et tarbija on
saanud kauba oma valdusse, kui kaup on paigaldatud. Kui kauba pidi paigaldama
tarbija, loetakse, et tarbija on saanud kauba oma valdusse, kui tarbijal on olnud
paigaldamiseks mõistlik aeg, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast lõikes 1 osutatud
aega.
3. Eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus, mis ilmneb kahe aasta jooksul
alates lõigetes 1 ja 2 osutatud ajast, oli olemas lõigetes 1 ja 2 osutatud ajal, välja
arvatud juhul, kui see on vastuolus kauba või mittevastavuse laadiga.
Artikkel 9
Tarbija õiguskaitsevahendid lepingutingimustele mittevastavuse korral
1. Lepingutingimustele mittevastavuse korral on tarbijal õigus nõuda, et müüja viiks
kauba tasuta vastavusse, parandades või asendades selle kooskõlas artikliga 11.
2. Parandamine või asendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul ning ilma oluliste
ebamugavusteta tarbijale, võttes arvesse kauba laadi ja eesmärki, milleks tarbija
kaupa tahtis.
3. Tarbijal on õigus hinna võrdelisele alandamisele kooskõlas artikliga 12 või lõpetada
leping kooskõlas artikliga 13, kui
(a) parandamine või asendamine on võimatu või õigusvastane;
(b) müüja ei ole kaupa parandanud või asendanud mõistliku aja jooksul;
(c) parandamine või asendamine oleks tarbija jaoks väga ebamugav või
(d) müüja on teatanud või nähtub see sama selgelt asjaoludest, et ta ei vii kaupa
lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul.
4. Tarbijal on õigus viivitada hinna veel maksmata osa tasumisega, kuni müüja on
viinud kauba lepingutingimustega vastavusse.
5. Tarbija ei saa õiguskaitsevahendit kasutada ulatuses, milles lepingutingimustega
mittevastavuse või selle tagajärjed on põhjustanud tarbija ise.
Artikkel 10
Kauba asendamine
ET 21 ET
1. Kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võtab müüja
asendatud kauba oma kulul tagasi, kui pooled ei ole pärast seda, kui tarbija on
müüjale puudusest teatanud, kokku leppinud teisiti.
2. Kui tarbija oli paigaldanud kauba kooskõlas selle laadi ja otstarbega enne puuduse
ilmnemist, hõlmab kohustus võtta asendatud kaup tagasi puudusega kauba
eemaldamist ja asenduskauba paigaldamist või sellega seotud kulude kandmist.
3. Tarbija ei pea maksma kauba kasutamise eest selle asendamisele eelneva aja jooksul.
Artikkel 11
Tarbija valik parandamise ja asendamise vahel
Tarbija võib valida parandamise ja asendamise vahel, välja arvatud juhul, kui üks neist on
võimatu või õigusvastane või teise võimalusega võrreldes müüjale ebamõistlikult kulukas,
võttes arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas:
(a) väärtust, mis kaubal oleks juhul, kui lepingutingimustele mittevastavust ei
esineks;
(b) lepingutingimustele mittevastavuse olulisust;
(c) võimalust kasutada alternatiivset õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärsete
ebamugavusteta tarbijale.
Artikkel 12
Hinna alandamine
Hinda alandatakse võrdeliselt tarbija saadud kauba väärtuse suhtele kauba lepingutingimustele
vastavuse väärtusesse.
Artikkel 13
Tarbija õigus leping lõpetada
1. Tarbijal on õigus leping lõpetada, teatades sellest müüjale mis tahes viisil.
2. Kui lepingutingimustele mittevastavus on seotud ainult mõne lepingu alusel üleantud
kaubaga ja kui vastavalt artiklile 9 on alust leping lõpetada, võib tarbija lepingu
lõpetada ainult nende kaupade osas ja mis tahes muude kaupade osas, mille tarbija
soetas mittenõuetekohase kauba tarvikuna.
3. Kui tarbija lõpetab lepingu tervikuna või mõne lepingu alusel üleantud kauba osas
kooskõlas lõikega 2,
(a) hüvitab müüja tarbijale tasutud hinna põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem
kui 14 päeva jooksul alates teate saamisest ning kannab hüvitamisega
kaasnevad kulud;
(b) tagastab tarbija müüja kulul müüjale kauba põhjendamatu viivituseta ja mitte
hiljem kui 14 päeva jooksul alates lepingu lõpetamise teate saatmisest;
(c) kui kaupa ei ole selle hävimise või kadumise tõttu võimalik tagastada, tasub
tarbija müüjale rahalise väärtuse, mis oleks mittevastaval kaubal olnud päeval,
mil tagastamine pidanuks toimuma, kui kaup oleks olnud selle kuupäevani
hävimata või kaotsi minemata tarbija valduses, välja arvatud juhul, kui
ET 22 ET
hävimine või kaotsiminek oli tingitud kauba mittevastavusest
lepingutingimustele, ning
(d) tarbija maksab kinni kauba väärtuse vähenemise üksnes ulatuses, milles
väärtuse vähenemine ületab tavapärasest kasutamisest tuleneva väärtuse
vähenemise. Väärtuse vähenemisest tulenev makse ei saa olla suurem kauba
eest makstud hinnast.
Artikkel 14
Tähtajad
Tarbijal on kauba lepingutingimustele mittevastavuse korral õigus kasutada
õiguskaitsevahendit, kui mittevastavus ilmneb kahe aasta jooksul kauba lepingutingimustele
vastamisevuse tuvastamiseks ettenähtud ajast. Kui artikliga 9 sätestatud õiguste kasutamiseks
on riigisiseste õigusaktidega kehtestatud aegumistähtajad, siis ei või kõnealune tähtaeg olla
lühem kui kaks aastat kauba lepingutingimustele vastamisevuse tuvastamiseks ettenähtud
ajast.
Artikkel 15
Müügigarantiid
1. Müügigarantii on garantii andjale siduv tingimustel, mis on sätestatud
(a) müüja antud lepingueelses teabes, sealhulgas mis tahes lepingueelses
avalduses, mis on lepingu lahutamatu osa;
(b) enne lepingu sõlmimist avaldatud reklaamis ja
(c) garantiilubaduses.
Kui garantiis sisalduvad tingimused on tarbija jaoks ebasoodsamad kui müüja antud
lepingueelses teabes või reklaamis esitatud tingimused, on müügigarantii siduv
tingimustel, mis on sätestatud müügigarantiiga seotud lepingueelses teabes või
reklaamis.
2. Garantii tehakse kättesaadavaks püsival andmekandjal ning see koostatakse lihtsas ja
arusaadavas keeles. See peab sisaldama järgmist:
(a) tarbija selgelt sõnastatud seadusest tulenevad õigused, nagu on ette nähtud
käesoleva direktiiviga, ja selge kinnitus, et müügigarantii ei mõjuta neid õigusi,
ning
(b) garantii tingimused, mis lähevad kaugemale tarbija seadusest tulenevatest
õigustest, teave kestuse, ülekantavuse, territoriaalse kohaldamisala ning mis
tahes selliste kulude olemasolu kohta, mis võivad tarbijale müügigarantii
kasutamisel tekkida, garantii andja nimi ja aadress, ning kui vastutav on muu
isik kui garantii andja, siis isik, kellele tuleb esitada mis tahes nõuded, ja nõude
esitamise kord.
3. Käesoleva artikli tähenduses on „püsiv andmekandja“ vahend, mis võimaldab pooltel
säilitada isiklikult neile suunatud teavet nii, et sellele on teabe eesmärgiga vastavuses
oleva aja jooksul võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda, ja mis võimaldab
säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.
ET 23 ET
3.4. Mittevastavus lõikele 2 ei mõjuta müügigarantii siduvust garantii andja jaoks.
4.5. Liikmesriigid võivad sätestada müügigarantiide kohta täiendavaid kehtestada norme,
mis reguleerivad müügigarantiide käesoleva artikliga reguleerimata
aspektetingimusel, et need ei vähenda käesolevas artiklis sätestatud kaitset.
Artikkel 16
Tagasinõude õigus
Kui müüja vastutab tarbija ees kauba lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mis tuleneb
tehingute ahelas varasema etapi isiku tegevusest või tegevusetusest, on müüjal õigus kasutada
tehingute ahelas vastutava isiku või vastutavate isikute vastu õiguskaitsevahendeid. Vastutav
isik, kelle vastu müüja võib kasutada õiguskaitsevahendit, ning asjaomased vahendid ja nende
kasutamise kord määratakse kindlaks liikmesriikide õigusaktidega.
Artikkel 17
Jõustamine
1. Liikmesriigid tagavad piisavad ja tõhusad vahendid, et tagada käesoleva direktiivi
järgimine.
2. Lõikes 1 osutatud vahendite hulka kuuluvad õigusnormid, mille kohaselt üks või mitu
järgmistest liikmesriigi õigusega määratud asutustest võib/võivad kooskõlas
liikmesriigi õigusega pöörduda kohtute või pädevate haldusasutuste poole, et tagada
käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide kohaldamine:
a) avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad;
b) tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta;
c) kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi meetmeid võtta.
Artikkel 18
Sätete kohustuslikkus
Iga lepinguline kokkulepe, mis välistab tarbija kahjuks käesolevat direktiivi üle võtvate
riigisiseste meetmete kohaldamist, kaldub neist kõrvale või muudab nende mõju enne, kui
tarbija teatab müüjale kauba lepingule mittevastavusest, ei ole tarbijale siduv, välja arvatud
juhul, kui lepingupooled välistavad artiklite 5 ja 6 nõuete mõju, kalduvad sellest kõrvale või
muudavad seda kooskõlas artikli 4 lõikega 3.
Artikkel 19
Direktiivi 1999/44/EÜ, mMääruse (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ
muudatused
1. Direktiivi 1999/44/EÜ artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis
käsitlevad tarbekaupade müügilepingutega, mis ei ole kaugmüügilepingud, ja nendega
seotud garantiide teatavaid aspekte, et tagada tarbijakaitse ühtlane minimaalne tase
siseturul.”
ET 24 ET
b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
i) punkt f asendatakse järgmisega:
„f) „parandamine” – tarbekauba viimine vastavusse müügilepinguga, kui kaup ei vasta
lepingule;”
ii) lisatakse järgmine punkt:
„g) „kaugmüügileping” – müüja ja tarbija vahel sõlmitud leping, mis sõlmitakse
organiseeritud kaugmüügi- või teenuste osutamise skeemi alusel ilma müüja ja tarbija
üheaegse füüsilise kohalviibimiseta, kasutades eranditult kas üht või mitut kaugsidevahendit,
sealhulgas internetti, kuni ja kaasa arvatud ajani, millal leping sõlmitakse”.
21. Määruse (EÜ) nr 2006/2004 lisasse lisatakse järgmine asendatakse punkt 11
järgmisega:
„22. Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX.XX.201X. aasta direktiiv (EL) N/XXX kaupade
internetimüügi ja muu kaugmüügi müügilepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ning direktiivi 2009/22/EÜ ning
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (ELT ...).”
32. Direktiivi 2009/22/EÜ I lisasse lisatakse järgmine asendatakse punkt 7 järgmisega:
„167. Euroopa Parlamendi ja nõukogu XX.XX.201X. aasta direktiiv (EL) N/XXX kaupade
internetimüügi ja muu kaugmüügi müügilepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ning direktiivi 2009/22/EÜ ning
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (ELT ...).”
Artikkel 20
Üleminekusätted
1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne [kuupäev
kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke õigus- ja
haldusnorme kohaldatakse alates [kuupäev kaks aastat pärast käesoleva direktiivi
jõustumist] kõigi alates sellest kuupäevast sõlmitud lepingute suhtes.
Artikkel 21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ kehtetuks tunnistamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade
müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta tunnistatakse kehtetuks alates
[kuupäev kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Viiteid kehtetuks tunnistatud
direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt 1. lisas esitatud
vastavustabelile.
Artikkel 202
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid hiljemalt [kuupäev kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].
ET 25 ET
2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul
avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise
viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad
võtavad vastu käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.
Artikkel 213
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas. Artiklit 19 hakatakse aga kohaldama alates [kuupäev kaks aastat pärast käesoleva
direktiivi jõustumist].
Artikkel 224
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 26 ET
Eesti Advokatuur
Meie 13.12.2017 nr 7-2/8750
Arvamuse küsimine uue tarbijalemüügi
direktiivi eelnõu kohta
1
Euroopa Komisjon avaldas 31.10.2017 uue tarbijalemüüki reguleeriva direktiivi eelnõu . Eelnõu
eesmärk on ühelt poolt tagada tarbija ja ettevõtja vahel sõlmitavate müügilepingute korral üle kogu
Euroopa Liidu ühtlaselt kõrge tarbijakaitsetase. Teiselt poolt soovitakse võimaldada ettevõtjatel
tugineda teistes Euroopa riikides samadele reeglitele nagu oma koduriigis ning hoida seeläbi kokku
kulude pealt, mis tekiksid teise riigi müügiõiguse tundmaõppimisel.
Tegemist on jätkuga 2015. aasta lõpus esitatud kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi lepingute
2
eelnõule . Nii EL Nõukogu kui ka Euroopa Parlament pidasid probleemseks eelnõu kohaldamisala
piiratust üksnes kaugmüügiga ja just selle müügikanali jaoks erireeglite kehtestamist. Kuivõrd piiratud
kohaldamisala tõttu ei olnud enamik liikmesriike valmis eelnõu sisulist menetlust alustama, esitas
Euroopa Komisjon nüüd uue muudetud kohaldamisalaga eelnõu.
Justiitsministeerium asub kujundama Eesti seisukohti kõnesoleva eelnõu suhtes ning meil oleks väga
hea meel saada asjakohastelt huvirühmadelt tagasisidet eelnõu kohta.
Toome välja mõningad olulisemad sisulised muudatused võrreldes kehtiva õigusega, mis loodetavasti
aitavad Teil eelnõu tekstis veidi paremini orienteeruda ja mille kohta oleks Teie tagasiside eriti
oodatud:
- senise kuue kuu asemel kaheaastane tähtaeg, mil eeldatakse, et puudus oli olemas asja
tarbijale üleandmise ajal;
- puudusest teavitamise kahekuulise tähtaja kaotamine;
- õiguskaitsevahendite senisest mõnevõrra rangem hierarhia;
- lepingust taganemise võimalus ka väheolulise puuduse korral.
Samuti palume Teil võimalusel mõelda küsimusele, kas eelnõus esitatud reeglid on sobilikud ka n-ö
tarkade kaupade jaoks, mille sisse on integreeritud digitaalne sisu, näiteks nutiseadmete, targa kodu
lahenduste jms jaoks. Kas ja mis osas tuleks eelnõu sätteid muuta või täpsustada, et arvestada
suuremal määral selliste asjade eripäradega? Näiteks, kas oleks asjakohane täpsustada
lepingutingimuste vastavuse reegleid või näha ette reeglid uuenduste tegemise kohustuse kohta?
Loomulikult on oodatud ka märkused ja seisukohad teiste teemade kohta.
1
COM(2017) 637 final, Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV
kaupade internetimüügi ja muu kaugmüügi müügilepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta, millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ.
2
COM(2015) 635 final.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Ootame Teie tagasisidet aadressil
[email protected] 31. jaanuariks 2017. Kui Teil tekib selle kirjaga seoses
küsimusi või soovite eelnõuga seoses midagi täpsustada, kirjutage palun aadressil
[email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Saar
Kantsler
Lisa: 1) Tarbijalemüügi mõjuanalüüside kokkuvõte
2) Tarbijalemüügi uus algatus ET
Lisaadressaadid:
Harju Maakohus
Pärnu Maakohus
Tartu Maakohus
Viru Maakohus
Tallinna Halduskohus
Tartu Halduskohus
Tallinna Ringkonnakohus
Tartu Ringkonnakohus
Riigikohus
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Kaupmeeste Liit
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Notarite Koda
Eesti E-kaubanduse Liit
Tartu Ülikool
Tallinna Ülikooli õigusakadeemia
Eesti Tarbijakaitse Liit
Tarbijate Koostöökoda
Teenusmajanduse Koda
Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon
Tarbijakaitseamet
Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Kristiina Koll 620 8265
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Tere!
Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Arvamuse küsimine uue tarbijalemüügi direktiivi eelnõu kohta
Registreerimise kuupäev: 13.12.2017
Registreerimise number: 7-2/8750.
Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn
Tel. (372) 620 8100 , Faks (372) 620 8109
e-mail:
[email protected]
www.just.ee